Ja kuulajad täna on käes kauaoodatud päev, sest juba paari tunni pärast täpselt kell kolm algab laulu ja tantsupidu. Pärast tantsupeo peaproovi saavad osalejad siis pisut puhata, hetkel seitse kingad ja pastlad uuesti jalga tõmmata, siis näevad vaatajaid juba esimest ametlikku etendust. Mina olen nüüd ühendust võtnud tantsupeo pealavastaja Vaike rajastega. Tere. Tervist. Vaike Rajaste Me kuulasime äsja viimsest reliikvia pärit mässaja laulu. Sellega algab tantsupidu ja väljakul on korraga 1536 meest. Tants ise kannab nime oma õnne sepad. Selle autor on Mait Agu ja lavastaja olete teie, millesse tants või õigemini see vist nimestki aru saada, aga, aga mis meeleoluga Me tänavust tantsupidu alustame. Tegelikult on ju nii, et me oma eestimaal tähistame ju või peame oma pärisorjusest vabastamise kahesajandat aastapäeva. Esimene laulupidu oli 50. aastapäeva tähistamine pärisorjusest vabaks saamisest. Ja kuidagi nagu selle tantsuga, nagu kummardus ja mõte sinnapoole, et ükskõik kuidas või kuna siis me siin Eestimaal oleme valmis oma maa eest seisma ja teda kaitsma siis kui oli 200 aastat tagasi või siis, kui oli veel mõned 30 aastat tagasi, et see meestevägi, mis seal väljaku peal ütleb, et iga mees on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja, see on see vägi ja võim, mis selle meestetantsust välja tuleb, mille Mait Agu on loonud, et me ütleme seda, et me oleme valmis igal hetkel oma armsa Eestimaa S7 teda hoidma. Läbi selle tantsupeo kava näen mina sellist isetegemise tahtmist, isetegemise olulisust, et kas ma olen õigesti aru saanud, kas see võiks olla selline. Läbi peo püsib mõte. Kui niipidi küsida, siis minu arm on ju see minu enda isetegemine, ise teeme tegusid. Me ise anname edasi oma pärandit, et meil oleks oma lastele ja lastele seda ilusat Eestimaad võimalus pärandada. Ja eks isetegemisest sõltubki ju kõik, kuidas kõik edasi läheb. Tantsupeoprogramm on üles ehitatud niimoodi, et pärast kolme nii-öelda avatants on pidu jagatud osadeks tulevad heinamaa ja rannamaa metsamaa ja Soomaa. Vaike Rajaste, missugune maa teile endale läbi nende proovide kõige armsamaks sai? Ma ei tea, kõik on armsad, sellepärast et igal maal on kuskil üks minu armukoht vähemalt üks minu armukoht, see heinamaal siis minu vanaema heinamaa, mis oli siis lapsepõlves, kui isa hommikuti meid üles ajas, varbad kahtlaseks said, või? Randa tahtsime minna läbi heinamaa, mille ääres olid maasikad. Siis ma tean, et seal on see minu armukoht ja see, kui päike siin hommikul tõuseb siin väljakul, siis tuleb võib-olla meelde see vanaema kastele heinama või hoopis see metsamaa, kus ma oma tütarde ja, ja nende lastega ja nende peredega pean sügisel saama männimetsa männiriisikaid korjata, ilma selleta ma ju ka ei saa, et seal on ka minu arm. Nii et kõik see, kui need lapsed siin metsamaal siin tantsu välja kui jooksma lähevad, siis tuleb minul minul meelde just nimelt see, et kuidas mina oma lastega lastelastega metsa tahan minna ja ma pean sinna metsa saama, neid männiriisikaid korjama, nii et igal maal on kuskil midagi ja kui melises viimases plokis, siis see Eestimaa siis hingab. Ma loodan, et see sügav sügav hingamine, mis siin väljakul on, et see ka publikusse jõuab, et see Eestimaa kauaks-kauaks hingama jääks. Spetsiaalselt seekordse peo tarbeks on loodud kuus tantsu, ühe autor olete te ise. Tule tantsime, selle tantsu nimi ja taustaks mängib Inboli lugu. Olen soo. Kui te lubate, ma kiikaks veel natukene selle mõtte sisse ja hästi selle konkreetselt selle laulu sisse, mida te öelda soovisite või ütlesite, kui te seda tantsu lõite? Ja see sai minul igal juhul väga armsaks, kui me teadsime, et üks, üks teemaplokk, mis meil on, on Soomaa, mis on Eestimaale ju väga iseloomulik ja mille järgi ka Eestimaad hästi palju tuntakse. Siis kui me leidsime selle loo ja, ja kui ma mõtlesin oma mõtete peale, siis minu jaoks on Soomaa on natukene selline müstiline koht, et ega ma päris päris julgelt seal üksinda liikuda ei julge. Selles tantsus on justkui naine selles soo haldja rollis või soos juhataja rollis, kes ulatab julgelt käed tulemuga kaasa. Ma juhatan sind ja aitan sul teed leida. Samas see, et on, on olnud aegu, kus soon meie eestlastele olnud pelgupaigaks rasketel aegadel. Aga kui seal soos, siis see natukene haldja lik naine siis sirutab selle käed, tule minuga kaasa. Ma juhatan sulle teed ja võib-olla siis mees ühel hetkel nagu saab aru ka, et või läheb tal pea natukene sassi, kas see on haiglasse, kes ta siis on. Et kuidas siis 11 siis toetades, aidates seal soos hakkama saada või kasvõi see, kui on salm, et liiga tilluke mets meid peita ei suuda. Et kui tahabki naine, siis seekord siis selle päiksesoopuu Hendriku männi taha peitu pugeda ja see teda ei, ei varja või kuidas siis okste varju tahab minna, kui mees oma käed okstena tüdruku ümber paneb, et sealt nagu varju otsida, et siis selliseid mõtteid, milliseid seal soos olla võiks või mida ma seal tunda või need, selliseid, selliseid tundeid ja mõtteid on sellesse tantsu sisse pandud ja samasse koos ka selle Haydeliku tüdrukuga tantsida. Et päris mitmeid erinevaid mõtteid selles sees, et võib olla ka see, kui publik seda vaatab, et võib-olla tekib siis see tunne, et et kuidas siis soos olla, kas seal on keegi haldjas ja kuidas seal olla? Võib-olla saaks kuidagi vaatajatele, kes lähevad siis sinna staadionile vaatama või vaatate televiisorist anda mingisuguse juhendi mingi raamatu, mida enne lugeda, või muusika, mida kuulata, et nad kõik need mõtted ka sealt kenasti üles leiaksid. Jah, meil on ju nii, nagu sai öeldud, tantsupidu on hästi mitmeplaaniline, et pigem nagu tahaks võib-olla seda öelda, et kui ma kuskilt eestimaalt tulen Tallinnasse tantsupeole või pärast koju sõidan, et ma märkaks seda heinamaad, kus tänaseks kindlasti on juba hein, niideti ja heinapallid on. Või see, et tee ääres Need, pikad männid või kõrged männid veel alles on. Et kui tähtis see on, et pigem, et see mõte nagu sinna läheks, et mõtted selle ilusa Eestimaa peale, see on see soov, et me mõtleksime selle meie kauni Eestimaa peale ja nende nende kohtade peale, mis on igalühel armsad siin Eestimaal. Te oskate ilusaid asju nii kenasti kirjeldada, et mul on teile veel üks palve, me kõik ei mahu sinna tantsupeole publikkusega ka ära. Kas te oskate natukene kirjeldada seda, et kui me televiisorist vaatame, siis me näeme seal päristantsupeo lõpus inimeste palgel rõõmupisaraid ja neid laialt naeratamas, mis, mis tunne see on, kui etendus on läbi, tuleb viimane Tuljak. Oskate seda kuidagi sõnadesse panna? Ma arvan, et see on meeletult suur tänutunne sest see hulk inimesi, kes on panustanud selleks, et üks tantsupidu teoks saaks on see siis tantsuõpetaja, on see siis siin tantsurühma, saatja on tantsija või on see emme seal kodus, kes toidukoti kaasa paneb? Ja see muusik, kes on loonud muusikat ja tantsu, koreograaf, kes on loonud tantsu, ja kõik see tantsija, see 10 ja 10 ja pool 1000 tantsijat, ma arvan, et see on, ma arvan, see on suur tänutunne see, et Meil on olemas ja võimalus tantsida oma eesti tantse, oma eesti muusikute loomingut, oma tantsuõpetajate loomingut. Meil on olemas meie nii kaunid rahvariided. Et see tänutunne on vist vist kõige suurem, et me kõik koos oleme saanud kõik koos, just nimelt kõik koos saame teha sellist suurt suurt pidu ja ja sellist, mis, mis inimestele korda läheb, et ma saan minna ja öelda minu arm võib-olla ka kallistada siis oma oma kaaslast kõrval ja öelda vorm. Kõigist laulu ja tantsupidudest on jäänud mõni pala kõlama. Mis te arvate, mis lugu tänasest kõlama jääb? Ma ei tea, ma ei, ma ei oska ühtegi eelistada, sellepärast et meil ei ole ühtegi lugu, mis on, ütleme päris uus muusika tantsupeo jaoks nagu tehtud. Ma ei oska ühtegi tõsiselt, ei oska ühtegi helistada, sellepärast kõik on ilusad lood. On see siis maa hing või on see Triinu, Tauli maa hing või on see siis Lepo Sumera pikseloits? Ei, ma ei oska ühtegi ühtegi, millel ühtegi eelistada. Kõik on armsad. See jääb siis vaatajate-kuulajate otsustada, aga mina hea meelega mängiks just nimelt Triinu Tauli maa hinge, mis tuleb ettemängimisele siis eelviimase tantsuna. Nii on suur aitäh teile, Vaike, Rajaste ja palju palju edu. Aitäh, kõike head.