Heligaja tere, head raadiokuulajad. Klassikaraadios algab muusikauudistesaade helikaja, millest tuleb jutt järgmistest sündmustest. Lauri väinmaa tutvustab 20.-st 27. oktoobrini toimuvat rahvusvahelist pianistide festivali klaver 2006. Kahte Eesti filharmoonia kammerkoori uudist vahendab Kersti Inno. Täna algab filharmoonia kammerkoori Niguliste kontserdisari ja itaallased esitlesid Tallinnas tuleval kevadel Itaalias toimuvat festivali, kuhu on kutsutud Arvo Pärt, Tõnu Kaljuste ja filharmoonia kammerkoor. 15. oktoobri ja neljanda novembri kontsert sarjast püha ristiringkäik tutvustab Mikk Sarv. Keda Liina Fjuk siis kuuleme kära intervjuud Rahvusooperi Estonia solistide Mart Madiste Urmas Põldmaga, kes debiteerivad Alfredo osas uues Verdida lavastuses. Pühapäeval toimub Eesti Kirjanike maja musta laega saalis Teele Jõksi soolokontsert mõttemuusika. Salistiga vestles Kersti Inno. Tartus toimub täna üheksas rahvamuusikapäev. Kuuleme Hedvig Läti intervjuud Triinu Nutiga. Kontserdisarja noored klassikas tutvustab Georg Otsa koolipraktika juht Jorma Sarv. Saate lõpus Priit Kuuse muusika uudised maailmast. Kuid kõigepealt kommenteerib Eesti muusika ja teatriakadeemia magistrant Liisi laanemets 12. oktoobril metodisti kirikus toimunud kontserti Eesti muusika päevade ekstra, kus esines Tallinna kammerorkester Risto Joosti juhatusel. Mina olen toimetaja Karin kopra soovin teile kena kuulamist. Möödunud neljapäeval, 12. oktoobril toimus Tallinna metodisti kirikus kontsert Eesti muusika päevade ekstra. Nagu pealkirjast võib aru saada, kõlas seal vaid eesti muusika esitaja, näiteks oli Tallinna kammerorkester, kelle ees seisis andekas noor dirigent Risto Joost. Ettekandele tuli viis teost. Esimese loona tuli esitusele Märt-Matis Lille 2003. aastal kirjutatud teos taevajõgi. Teose pealkiri viitab tähtkujule, mis meil on tuntud pigem linnude nime järgi. Märt-Matis Lill on öelnud, et see taevajõe kujund on teda kütkestanud juba kaua aega. Heliloojad paelub sellest sisalduv tugev dünaamiline alge, mis justkui laiendab või täiendab linnude suhteliselt püsivat staatilist olemust. Taevajõe faktuur on suhteliselt hõre, mis jätab palju ruumi helile ja vaikusele. Mind paelusid eriliselt teose lõpuosas kõlanud tšello ja kontrabassisoolod mida paraku saatsid publiku nihelus ja sügisesed ülemiste hingamisteede vaevused. Lepo Sumera muusika profana ehk lihtsustatud tõlkes ilmalik muusika pani oma liikumisenergia ja tiheda kõlaga publiku kuulama. 1997.-st aastast pärinev teos võlus barokliku kõlapildiga, mida võimendas ka kiriku pikk järelkõla eesti muusika päevi iseloomustab suur esiettekannete arv. Nii ka kontserti. Eesti muusika päevade ekstra. Kolmandana tuli esitusele Malle Maltis. Tänavu komponeeritud Vaikelu mööduvate minutitega. Keel ja löökpillidele kirjutatud teos kõlas täpipealt pealkirja kohaselt vaikelu mööduvate minutitega. Helilooja selgitab selleks, et sünniks vaikelu, ei olegi vaja kuhjata liikumatuid objekte ning pühendada end nende jälgimisele. Sellesama aja võib võtta ka lihtsalt selleks, et vaadelda aega ennast. Sekundhaaval kirjutan üles mööduvad minutid, et need jääksid paigale ja neid saaks lõpmatuseni vaadelda. Kuigi teose lõpp tuli natuke ehk ootamatult, jäi hinge mõnusalt positiivne ja kerge tunne. Möödunud minutid olid sisukalt vaikeluga täidetud. Erkki-Sven Tüüri Krisalisatsio külas oma teada-tuntud headuses. Teose alguses kippus publik külvama higistamise köhatustega orkestrit varju jätma, kuid olukord pöördus kiiresti esinejate kasuks. Õhtule panin särava humoorika punkti Tõnis Kaumanni 1900. 97. aastal kirjutatud teose Opus üks, 97 ehk esimene teost sellest aastast. Evi Arujärv on heliloojat iseloomustanud järgmiselt. Kaua nii muusikas on noorem Prokofjevi kalki pillihelki noore Näedsa industriaalfolkloor, sed paatost, vana Igor Stravinski kuiva irooniat, näpuotsaga noore Eino Tambergi tundlikku ja müstilist melanhooliat, sedasama rõõmsat grotesk ja järsku muusikalist žestikulatsiooni, mida kõik eeltoodud ja Lepo Sumera oma muusikas läbi on mänginud ning millele Raimo Kangro truuks jäi. Teoses Opus üks, 97 kõlanud neoklassikalised rütmid ja möödunud aegade helk võivad paljusid küll küsima panna. Miks sellist muusikat veel tänapäeval kirjutatakse. Kuid kindlasti ei tekkinud kellelgi kahtlust loo sobivuse üle lõpetama kontserti Eesti muusikapäeva Dextram. Kontserdipaigana on Tallinna metodisti kirik oma akustikaga suurepärane. Kahjuks võimenduvad ka publikupoolsed heli tekitused, mis neljapäevasel kontserdil kippusid ehk liigselt domineerima. Tallinna kammerorkester koos dirigent Risto joostiga moodustasid ühes rütmis hingava terviku. Kui kammerorkester on tuttav kooslus, siis minu meelest on Risto ostist kujunemas dirigent kelle kontserte iseloomustab ühtlaselt kvaliteetne tase, millest latti allapoole ei lasta. Lahkusin klassikalise muusika kontserdile erandlikult positiivsest ning kohati isegi naerma ajas meeleolus. 20.-st 27. oktoobrini toimub rahvusvaheline pianistide festival klaver 2006 festivalil klaver toimub viiendat korda. Milline oli festivali algidee ja kas festival on ennast õigustanud, räägib festivali kunstiline juht Lauri Väinmaa. Küsimus, kas ta on ennast õigustanud, saab minu meelest kindlalt jaatava vastuse. Ta on kujunenud nende aastatega Eestis kõige külastatavamaks klassikafestivaliks keskmise publikuarvuga kontserdil 500, mis ühe klaveriõhtu. Meie päikese elanikkonna juures on erakordselt hästi õnnestunud saavutada. Kui festivali idee tuli 1998. aastal, võeti õieti juba varemgi, oli mõtet tutvustada meie muusikainimestele, mis toimub laias maailmas praegusel hetkel, millised suunad valitsevad interpretatsioonis. Kas eksisteerivad veel rahvuslikud koolkonnad, mis karnasandi algupoolel olid väga eristunud. Kas on tulemas noori säravaid tähti või toimub üldine nii-öelda nivelleeris keerumine paljalt tehnilise perfektse poole? Kõik see panigi alguse festivalile ja kuivõrd esimene õnnestus nii hästi, siis oli loomulik, et festival jätkus. Ja nüüd nelja festivali jooksul. Meil on siin suur arv maailma krossi muusikuid. Piisab, kui nimetada Mihhail Pletnoffi Andylahhuvitit Mark Andrea mäeliini, Seprenkond Saarist, Polodosse, Pjotr Anders ževskid, Lui lordid, kelle nimesidki paljusid ei olnud meie muusikaarmastajad kuulnud. Festivalidel on ikka tavaliselt mingi telg või juhtmõte. Näiteks sellel nüüd algaval festivalil on juht heliloojateks Mozart list ja saksa nüüdishelilooja Stokkavused. Mozart loomulikult seosestama suure, 250. aasta juubeliga. Listil on pisut väiksem juubel kuid ometigi on asi nii, et 22. oktoobril nimelt just festivali ajal 195 aastat tagasi sündis väikesele seda sündmust tähistavad kontserdiga meie muusikaõppurid Estonia kontsertsaalis kell kolm, esitades siis tema teoseid. Samasugune kummardus tehakse just õppurite poolt Mozartile eelmisel õhtul laupäeval raekojas, kus mängitakse kogu Mozarti lapsepõlve ja nurgas looming tema eakaaslaste poolt. Festival on alati püüdnud olla ka hariv ja, ja piire avardav. Sellepärast siis kõlab saksa nüüdisloojostocauseni üks olulisemaid teoseid kogutama loomingus mantra kahele klaverile ja elektroonikainstrumentidele, mis tuuakse spetsiaalselt kohale Saksamaalt. See on võib öelda saksa vorm kvartismi väga tugevalt mõjutanud teos peeti kogu maailma heliloojaid. Ta kasutab teoseid uusi tehnilisi võimalusi, nimelt ring, modulaatoreid, mis moonutavad, muudavad klaveri kõla. Samas kuulmega hariliku klaveri kõla. Toimub see püstitatud toimub, sest see ei ole ainult muusika, vaid vaid tal on tõesti mingisuguseid teisi dimensioone. Hilisõhtu kontserdil kolmapäeval kell pool 10 vahetult enne seda kesine paga legendaarne Melvin tan. Mille poolest on siis tema nii-öelda inspiratsiooni sees oma panuse pärast haamerklaveri kui instrumendi arendamisel tutvustamisel. Mängiti ju 20 sajandi alguspoolel kõiki klahvpillidele kirjutatud teoseid klaveril. No pisut ka klavessiin il. Tan oli üks esimesi, kes asus kasutama haamerklaverit just seda pilli, millele kirjutasid Haydni, Mozart, Beethoven, ja nüüd seoses sellega, et Eesti Kontsert ostis väga hinnalise haamerklaveri, mis on täpne 1795. aasta Viini firma Valteri pilli koopia mängibki Melvin kontserdimuusikast, mis on kirjutatud täpselt sellel ajal ja täpselt sellele pillile feimi unustaga, romantilist muusikat, romantilisi pianiste. Nende esindajatena tahaks nimetada hästi tuntud Dimitri Aleksejevi. Plaatide kaudu tunnevad meie muusikaarmastajad teda tõesti aastakümneid, nüüd siis esmakordselt ka orkestri ees Tallinnas mängimas. Schumanni Rahmaninovi klaverikontsert. Ka Kalle Randalu, meie eks tunnustatumaid pianist, kes just sellel sügisel oma esimeste margutusest juubelit tähistab, tuleb välja läbinisti romantilise muusikaga varas humanist ja praam listis väikese juubeli 195 aastat sünnist. Teema jätkuks ka suur õnn ja rõõm, et õnnestus saada esinema inglise pianist Lesley hauad, kes esineb juba siis järgmisel päeval, 23. oktoobril pärast liste sünniaastapäev. Hauad on teinud tõelise muusikalise kangelastega, salvestanud CD-le kogunisti klaverilooming ja selle mahutamiseks on CD-sid kokku 95. See projekt kestis üle 10 aasta ja väärib tõelist austust, sest ma arvan, et ta on üks listi loomingu suurimaid asjatundjaid kogu maailmas. Festivalidel on ikka õnnestunud tutvustada mõnda meile tundmatut noort pianisti välismaal seekord esinevat särav norralane, Sigorces late plekk ja intrigeeriv ja horvaadi pianist Tyson Latš. Nende mõlema kunst on välismaal teeninud ülivõrdes hinnanguid, kuid meil on veel täiesti tundmatud suurused. Eesti pianistidest esinevad lisaks Randalu paljulubav Marko Martin ja hetkel Ameerikas õpinguid jätkav nurkhandud Nahkur. Esineb veel klaveriduo Antonio Joseph paratoored USAst. Lõppkontsert on nüüd tõeline maiuspala muusikagurmaanidele. Dirigent Olari Eltsi poolt juhitav Eesti riiklik sümfooniaorkester ja nüüd ansambel tulevad välja kavaga, kus on neli pianisti solisti neljal klaveril tohutu puhkpillirühm koor, aga mis peamine tipptasemel muusika Stravinski Prokohverilt Anteilt, kus muuseas osalevad ka kaks lennukimootori tõusu, imiteerivad elektrit, Monika seadet. Festivali avab näitus maailmanimedega pianistid Eestis. Neon siis pianistid, kes on jätnud jälje eesti interpretatsiooni kultuuri, võib öelda just külalisena siit läbi käies näitas, et teevad teatri- ja muusikamuuseum ja Eesti Rahvusraamatukogu. Ka esiettekanded on noortelt heliloojatelt Tõnu Kõrvits alt ja Jüri Reinvere. Loodan ja olen kindel, et elamustest juba puudu ei jää. Lisaksin veel seda, et kui inimestel on suur muusikahuvi ja nad kavatsevad külastada mitmeid kontserte on võib-olla mõttekas osta festivali pass, mis annab ühe kontserdilinnas väga suure Hino. Niisiis festival klaver 2006 toimub 20.-st 27. oktoobrini ja igal hommikul kell kaheksa 10, tutvustab festivali kunstiline juht Lauri väinmaa. Festivali algavad päeva ka klassikahommikusaates ja festivali klaver võib osaliselt kuulata ka klassikaraadio vahendusel. Esimene ülekanne toimub 20. oktoobril kell 19 festivali avakontserdilt, kus esinevad Dmitri Aleksejev ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Nikolai Aleksejevi dirigeerimisel. Eesti filharmoonia kammerkoor on tänavusel hooajal planeerinud ühe sarja Nigulistesse. Koori direktriss Annely Unt, palun tutvusta lähemalt, mida saab Nigulistes kuulata. Oktoobrist detsembrini kannab kammerkoor Nigulistes ette neli erinevat kava kolme erineva dirigendiga. Sarja avakontsert on 14. oktoobril laupäeval ja seal on dirigendiks Kaspars puud ning kes on meiega juba varem koostööd teinud. Aga keda Eesti publik peamiselt teab, kui RAMi, peadirigenti ja Kaspars pudinsi juhatusel esitab? Kaasaegse muusika suurkuju Morton Feldman nii suurteose Rodgodžatel, mis on pühendatud tema kunstnikust sõbrale, Marcrodgole, see on siis selle programmi keskne teos. Külaliseks on seal veel vioolasolist Inglismaalt Paul Silver Storn kes on sedasama teost esitanud korduvalt paljudele ABBA lavadel. Kuna selles teoses vioola soolo on niivõrd tähtsal kohal, siis me tahtsime siia tuua ka solisti, kes on selle muusikaga väga kodus. Ja just mõni nädal enne meid on ta seda lugu esitanud BBC Singers'i Londonis. Ja seda teost illustreerivad veel ka suurel ekraanil slaidid Marcrotko maalidega. Siis kuulaja saaks natukene paremat ettekujutust sellest kunstnikust, kes siis heliloojat inspireeris. Lisaks Rotko Chattelile on selles kavas veel ka natuke Palestiinas ja Peteris vasksi kolm luuletust kestvat miilasse tekstidele. Sarja järgmine kontsert on ka suhteliselt haruldane, see on pardi, kaalun pokajaanen, mis ei ole Tallinnas kõlanudki peale esiettekannet. Kuigi kammerkoor on käinud sellega nüüd vist juba kindlasti üles heakorra kõikvõimalikel maailma festivalidel ja suurtes saalides. Eestis kõlas möödunud sügisel küll Rakveres Arvo Pärdi festivalil aga Tallinnas ei ole esiettekande järel seda kunagi ka kontserdil esitatud. Sellepärast kõlab ta nüüd ka kahel õhtul 30. ja 31. oktoobril dirigendiks muidugi Tõnu Kaljuste. Ja sarja kaks viimast kontserti juhatab Paul Hillier. Üks nendest on Toivo Tulevi autoriõhtu. Just lastel on Toivo Tulev pärjatud ka mitmete preemiatega nii kodus kui välismaal. Ja tema autoriõhtule järgneb kohe ka salvestus armoonia mondile, nii et sellesama kava, mis me kanname ette autoriõhtul see saab olema ka tema plaadil, mis ilmselt siis välja tuleb järgmisel aastal. Selles programmis teeb peale kammerkoori kaasa veel tohutu hulk instrumentalist. Tallinnaga Kammerorkester, külalisena, Kontratenor, Robyn, pleis Inglismaalt ja palju siinseid solistega. Aga sarja viimane kontsert on jõulumeeleoluline. Seal tuleb ettekandele Benjamin Britteni jõululugu Püha Nikolaus, nii et Püha Nikolaus Nigulistes ja esitajaks jällegi Eesti filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammer orkester. Ja lisaks Brittenile on võimalik kuulda ka ühe meil suhteliselt tundmatu inglise romantilise heliloojad eraldi Finci jõululugu Etin terrab saaks, mis on siis soprani ja baritoni solistidele ja keelpilliorkestrile solistidena Kaia Urb, Uku Joller, et see on siis meie Väike-Sari Nigulistes, mis sündis praegu, et kogemata meil olid kontserdid enne paika pandud ja siis me avastasime, et nad kõik on Nigulistes ja sellest sündiski see väikesari. Ja sarja avakontsert on siis juba sel laupäeval, aga siin on, peale vioolamängija on kaastegevad veel löökpillid ja kammerkoori solistid. Jah, Rotko Chattalis teevad kaasa löökpillimängija Madis Metsamart tselestele Jana Peäske ja solistidena Kaia Urb ja Iiri 100. Eesti filharmoonia kammerkoor Kaspar puutnintsi juhatusel esineb kavaga Ratko Chaplin täna õhtul kell seitse Niguliste kirikus. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Helgaja. Itaalia maineka muusika festivali rahvusvahelise Arturo Benneti Michelangelo klaverifestivali korraldajad käisid Tallinnas tutvustamas oma 2007. aasta festivali programmi, kuna festivali peakülalisteks on nad seekord kutsunud Arvo Pärdi, Tõnu Kaljuste ja Eesti filharmoonia kammerkoori. 14.-st aprillist kuni 12. juunini Breyczes Bergamos toimuv festival kannab pealkirja Beethoven, Pärt hinge hääled ning on pühendatud Beethoveni lehia Arvo pärgile. Eeloleval festivalil astuvad üles Viini Filharmoonikute ja prantsuse rahvusorkester, dirigendid Nevil Marryner kurtma suur Jords prest Tre pianistid, Jevgeni Kiistsin, Leif Ove Hans ja Grigori Sokolov. Festivali kunstiline juht maestro Agostiine Orizzio, kes tutvustas festivali ajalugu. Nimelt sündis festival maestro Ritso initsiatiivil 44 aastat tagasi suure pianisti pretše, lase Artur happened Etti Michelangelo jauks, kes avas festivali pidulikult 1964. aastal 22. juunil oma unustamatu kontserdiga. Juuni selle pika aja jooksul on saanud festivalist omamoodi verstapost klaverimuusika interpreteerimise ajaloos. Maestro raatsi meenutas kulda Bachi Arrow, Beethoveni mangalov šopääni, Michelangelo Ärawell interpretatsioon ja tervitas eeloleva festivali august realist Arvo Pärti ning isikut. Kas talle kutse festivalile. Itaallaste delegatsioonis oli üks sõnavõtjaid ka raamatu Arvo Pärt peeglis autor Enzo restanio, kes juhtis tähelepanu Arvo Pärdi teostele, mis on Itaaliaga seotud. Maestro restanio kinnitas, et Gabreidžabergama on kaunid ja väärilised kohad Pärdi muusika ettekandmiseks. Arvo Pärt tänas kaugelt tulnud delegatsiooni. Muidugi mul on väga suureks saag, osaleda sellisel väga prestiižikas festivalil ja loomulikult kuulata minu muusikat Beethoveni varjus ka. Tegelikult peaks Beethoveni käest küsima, kas ta sellega nõus? Aga ma loodan, et 200 aasta jooksul on juhtunud nii mõndagi. Ja Beethoven on kõlanud igasugustes kombinatsioonides, niiet ootame. Preitsias ja Bergamos tulevad festivali alguses Polonia linnateatri orkestri ja koorikontserdil Nevil marineri juhatusele Arvo Pärdi teostest ettekandele kreedo ja festiina lint vaheldumisi Beethoveni koori fantaasia ja esimese sümfoonia, ka 19. ja 20. mail unega Pärdile pühendatud eriprogramm, mille koostamisel osaleb aktiivselt helilooja ise ning kus esinevad Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Liiga ja stuudios on külas Mikk Sarv ja räägime projektist küla ristiringkäik, sest homme ja samuti kolme nädala pärast laupäeval on Eesti erinevates kirikutes selle projekti järgmised kontserdid. Homme oleme Mustvee kirikus kella viie ajal, Püha Risti ringkäik on lihtne, regilaulude koos laulmine, mõte, et see on see tegelikult on evangeeliumi sõnum lihtne ja meile kõigile arusaadav ja rõõmutoov. Villem Ridala on kogu uue testamendi luuletanud regivärssi ja mina, Mikk Sarv koos Annemmaasikuga ja kõigi kohalike lauluhuvilistega, kes on nõus kaasa laulma. Esitame seda poeemi püha rist, kus on kokku 27000 värssi seal rohkem kui kalevipojas. Iga paari nädala järel Eesti erinevates kirikutes, kus nii, et kõik, kes on huvitatud regilaulust ja nüüd ja kohapeal laulu sündimisest, samuti evangeeliumi rõõmusõnumit olete oodatud homme kella viie ajal must või kirikusse, kus me laulame kõige suuremast käsust armastuse käsust. Ja kolme nädala pärast, neljandal novembril. Padise tsistertslaste klooster, kiriku varemed des noh, katus on pea kohal, aga aknaid ei ole ja seal me laulame andeksandmises osa mäe jutlusest. Tsistertslaste on hästi oluline osa olnud meie rahvaks jäämisel ja kujunemisel. Räägime sellest ka seal. Kõik need praeguse pimeda ja kontserdid on muidugi pühendatud ka hingedeajale ja kõigile põlvkondadele, kes on endale jõudu ja väge ammutanud nii regivärsis kui palvest. Võib-olla räägite mõne sõnaga veel sellest pea risti laulmisest. Mis tunne on laulda regi värsilist, uue testamendi tõlgendust? Eriti kirgas ja rõõmus tunne on seda laulda. On tunda, et see sõnum, mis on uues testamendis, on oma sisult sügav ja südameid haarav ja tõeliselt rõõmutoov. See on haaranud luuletaja Villem Grünthal-Ridala ja see tunne kandub edasi. Me laulame anne maasikaga seda võimalikult koduselt ja lihtsalt ütleme iga kord, et pühakoda on samasugune nagu, nagu püstkoda. Ainult on püha. Ja me istume ringis, meil on küünal põlemas seal lähedal või keskel, mis lõkkeaset märgid väga paljud viisid sünnivad just selle koha peal, kus me just istume. Eks me muidugi mõtleme natukene ette ka, õige suur osa on just nüüd ja samas vaimus sündimisel ja tahame, et, et kõik inimesed, kes on kirikusse tulnud, sellest samast, nüüd ja samas paigas loomisest osa saaksid ja tõesti võib öelda, et nendesse sõnadesse pandud vägi, mis juba alates uue testamendi kirjapanijatest kuni selle, siis eesti omasse pühasse keelde luuletaja Villem Ridala nii välja, et see vägi on väga hästi tunda, see on võimas ja tore elamus. Loodame, et meid on palju. Homme Mustvee kirikus ja kolme nädala pärast Padise tsistertslaste kloostri kirikus samuti. Toodi Rahvusooperis Estonia taas lavale Giuseppe Verdi ooper latravjada. Se ostad tagasi Estonias esietendunud lavastuse värskendatud variant eelsel etendusel laulis Alfredo külalisena Juhan Tralla, homme õhtul aga debüteerib Alfredo rollis Mart Madiste. Urmas Põldma tuleb samas rollis välja novembrikuus oma uuest rollist Alfreedost räägivadki Mart Madistaja urmast. Põldma küsitleb Agera. Kas teie laulsite eelmises variandis ka Mart Mägist? Ma tegin kaasa ka Estonia ralli, mingi kokkupuude on ikkagi selle ooperiga olemas, mina ei ole teinud neil koorisega pisiroll nuusutatud jah, ütleme selles mõttes, et raske all raske roll on see. Esiteks laululine maht on juba ligi 45 50 minutit laulmist võrreldes talupoja auga, kus seal kokku tuleb ma tea veerand 20 minutit umbes MINA OLEN parem seda aariat ja teise vaatuse algul seda olen laulnud ja etendust ma olen ka näinud saalist ja ja kindlasti. Ma mõtlesin, et see roll on niisugune, mis võiks nagu sobida ja eks ma olen seda partituuri vaikselt kiiganud küll üsna ammu. Aga tõsisemalt jah, nüüd alles viimasel ajal hakanud selle selle ooperiga nagu tutvuma ka õpingutel laulsin jah, seda koos õpetajaga. Kes arvasid, Alfredo roll peaks kindlasti olema minu repertuaaris võiks mulle nagu sobida ja siis sellepärast ka see natukene suurem huvi võib-olla selle ooperi vastu. Momendil on mul lõpetaks, Jaakko rühaneb. Kui ma vaatasin seda rollide nimekirja ja nägin teie kahe nime, siis ma mõtlesin, et kas te, härrased, ei ole natukene liiga noored selle Alfredo jaoks või kuidas te ise tunnete? No ma ei tea, praegu näiteks Viini riigiooperis laulab Rolando villasoon, kes on minust on näiteks, on kolm aastat noorem ja ta on juba iseenesest tegelaskuju on juba 20 ja noh, ei ole vist väga noored. I mõelnud vanuselist noorust, ma mõtlesin just seda lavapraktikat ja vokaalselt. No seda öeldakse, et Alfredo roll antenuritele nagu A ja B et see on nagu koolitükk. Et sellest tuleks nagu alustadagi jõuan kuidagi ringiga teistpidi sinna. Alfredo roll on niuke niuke võtmeroll see nagu endale väga korralikult ja tehniliselt nõuetekohaselt ilusti sisse laulda, et siis selle juurest laulda teisi oopereid pidi olema nagu palju lihtsamalt. See kogemus on nagu väga-väga tähtis, et see Verdi ooperites tegelikult vokaalselt nagu suhteliselt nõudlik. Kui seda õieti laulda, siis ta aitab tulevikus väga palju, nii et see roll tuleb nagu väga väga korralikult endale selgeks teha. Kellega te seda rolli ette valmistate siin teatris, kes teie kontsertmeistrid? Mina peaksin olema väga tänulik Kivosid lavale, tema on praegu on nii-öelda nagu ihukontsertmeister. Mis kontsertmeistritest puutub, siis ma teen hea meelega tööd tegelikult kõigiga. Mõnes mõttes on seal, mul on nagu väga rikastav kogemus, et, et kes, mida ja kui palju millelegi tähelepanu pöörab, sest ütleme, üks asjasse vokaalne küll selles osas. Ma küll toetan praeguse seisuga küll ainult Jaakko rühaneni. Et see nagu meie kahe omavaheline asi, aga mis see muu muusikaline ja kes mind kuidas kuuleb igalt ühelt või on nagu nagu midagi kasulikku kõrva taha panna. Kolleegid, kellega ma kokku puutun, kannavad siin nõuded ja eks ma pean siis selle läbi sorteerima ja enda jaoks siis nagu nad õigemad mõtted või siuksed, asjad, mis mulle sobivad, need nagu enda jaoks siis nagu selgeks tegema. Kas Bioletad on teil juba kindlaks määratud? Jah, veel, et nad on meil õnneks juba kindlad, et muutusi ei peaks tulema. Kristina Kailitega Hormas, mina ei tea, mina olen jutte kuulnud, et pidi tulema Venemaalt väga huvitav. Violetta. Härrased, ma küsiksin selle Travjotaja lavastuse kujunduse kohta. See on ju tehtud Soome rahvusooperikunstniku Anna kontekki poolt ja nüüd on ta lihtsalt restaureeritud. Kui see lavale tuli, see lavastus siis kõigepealt ta panigi ahhetama publikut just selle suursuguse pompöösset ja väga teatraalse lavakujunduse poolest. Kuidas teie nüüd ennast seal kõige selle butafooria keskel tunnete? Esialgu veel hästi peegleid just need, mis peegeldavad, need tekitavad sellise väga suure ruumi tunne ja ma loodan ka, et nendega akustiliselt mõjuvad ikkagi positiivselt selja tagant, et peegeldavad ka saali heli-. Ja ma olen ka seda meelt, et see lavakujundus on väga õnnestunud, aitab, illustreerib väga hästi seda muusikat ja seda atmosfääri. Ja minu jaoks on ju iga nüanss oluline. Siseõhustik on nagu väga oluline selles mõttes Travjota puhul tuleb küll öelda, et minu arust on väga õnnestunud. Homme pühapäeval, 15. oktoobril esineb Teele Jõks Kirjanike maja musta laega saalis soolokavaga ja see kõva sündis teil koostöös pianist Piia Paemurruga ja kannab nimetust mõte muusika. Miks selline pealkiri? Mõte muusika on kontserdi idee, mis mul on meeles mõlkunud juba mõni aasta ja nüüd saab see teoks Eesti kultuurkapitali abiga. See on selline kontsert, kuhu ma olen valinud laulud mille loomise impuls on minu arvates olnud intellektuaalset laadi. Me tunneme väga hästi laulurepertuaari 19.-st sajandist, mis oma olemuselt on väga kirglik ja emotsionaalne, aga tunneme mõnevõrra vähem sellele järgnevaid perioode. Minu kontserdil kõlavadki peaasjalikult 20. sajandi esimesel poolel loodud laulud. Nad on võrdlemisi vähetuntud ja see oli ka üks soov mul, miks seda kontserti teha, et tuua publikut ja ka ise avastada vähem tuntud repertuaari mõttemuusika? Kava on valitud näiteks laulud mille tekstide lahtimõtestamiseks on vaja justkui filosoofilist mõtlemist. Ka sellised tekstid, mis panevad mõtlema, tõstatavad küsimusi või on lihtsalt mõtliku iseloomuga, ehk siis natuke erinev sellest, mida me võib-olla laiemas plaanis soololaulu all võime mõista. Nad on justkui vähe meditatiivset aeg-ajalt ja mõtlikud. Ja need tekstid, nagu ma juba püüdsin öelda, nad on väga olulised, aga muusika, mis kõlab, on heliloojatelt nagu Alban Berg, Francolfano, Alma maaler, Richard Strauss, ka Gabriel Foree ja Georgegramm ja võib-olla täitsa eesti publikule tundmatu John Holden happente. Ja mis on väga tähtis, on see, et, et kõlavad väga erinevate luuletajate tekstid selles mõttes lauludes. Aga kõige suurem rõhkkond rabindranata kooretekstidel, kelle tekstid on väga mitmetahulised ja ja kindlasti pakuvad mõtteainet. Kuule, kas tavalehel on tõlked olemas kuulajate jaoks? Jah, seda kindlasti, see on selle kontserdi üks olulisemaid asju, et inimene saaks hästi jälgida, millest on jutt ja saaks kaasa mõelda, saaks süveneda. Ja just see süvenemine on selline asi, mis mulle on tähtis, et sellest ka näiteks me mõtlesime, et selle kontserdi piletihind võiks olla väga selline tagasihoidlik, et me ei tahagi nagu inimene tuleks võib-olla sinna lihtsalt oma aega veetma, aga õudselt te tahaksite, et mõeldaks kaasa süvenetakse ja seetõttu me ei taha, et kellelgi jääks ka raha pärast tulemata. Põgenik. Kontsert toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis homme pühapäeval kell neli. Kas sellesama kavaga kontserte annate ka kusagil mujal? Esialgu sellist kava ei ole, aga me loodame, et see kontsert läheb inimestele korda ja et me saaksime nagu julgust juurde et siis äkki õnnestub sellele järjekontserte korraldada, sellepärast et nii palju on väga-väga ilusat muusikat, väga ilusaid tekste, mida tahaks tuua tegelikult inimeste ette väga. Kas õpingutega olete ühele poole jõudnud? Jah, minu õpingud lõppesid tegelikult nüüd üle kahe aasta tagasi, kui lõpetasin, siis Londonis kild, hooli muusika oma koolis magistrantuuri ja praegu ma pean ütlema, et kuigi sellest on üle kahe aasta tõesti möödas siis need õpingud olid seal niivõrd intensiivsed ja niivõrd huvitavad. Nii palju informatsiooni mitte ainuüksi koolist, vaid ka täiesti paljudelt kontserdikülastustel, mis mul õnnestus seal teha on mul siiani Taani veel palju, mida seedida. Eks see kontsert on ka natukene otsaga sealt pärit. Osa repertuaari on sealt kaasa toodud ja, ja infot ja ka mingisuguseid väärtushinnanguid, ma arvan. Muusikalisi. Aitäh teile, Jõks ja soovin publiku huvi ja minust sellele kontsertile ja järgmistele projektidele. Suurtele. Täna kogunevad Tartusse Tartu ja Tartumaa rahvamuusikud ja külalised kaugemalt, et osaleda üheksandatel Tartu rahvamuusikapäevadel, mis iseloomustab tärt rahvamuusikapäeva kõige rohkem sellest räägib korraldaja Triinu nutt. Kõige rohkem iseloomustab see, et rahvamuusikutele endile on tahtmine kokku saada väga hea koos olla, koos laulda ja pilli mängida. Seekord on teistmoodi, mingis mõttes on nad sarnased ikka, et võrreldes kevadega on sarnane see, et õhtul kuues toimub naistelaulude koos laulmine, kuhu on oodatud nii regilauluansamblid kui ka inimesed otse tänavalt, kes tegelikult tahavad laulda ja õhtul 10-st on meestelaulude aeg, see on see, mis on sarnane need kevadega, et see on alles teist korda ja paistab mote õigustas ennast, aga vähemusrahvaste vähemusrahvuste kontsert? Ta on selline väga konkreetne, kompaktne, seda ma ootan ise suure huviga. Tallinnast on tulemas ukraina folklooriansambel Šorbaa ja kohalikud ukrainlased, Ukraina kultuuriseltsis tramiin, ansambli lina tromiin siis on kallastelt Rasna koerots ka, see on lauluansambel ja vanausulised venelased siis laulavad vanemaid vene rahvalaule. Olen kutsunud Riia linnast rahvamuusikud kohale, siis noh, loomulikult on ka Läti kogukond Eestis olemas, aga nad lihtsalt ise ei tegele rahvamuusik, aga siis on ka Läti rahvamuusika esindatud. Eesti rahvamuusika on siis noh, ütleme, et ikka tõsises ülekaalus kontsertide kujul või kooslaulmise õpitubade kujul on seda vähemalt 10 tundi, aga salatajat südaööst kuni peaaegu hommikuni on siis suurem kooslaulmine, koosmusitseerimine ja tantsimine. Miks on vaja korraldada rahvamuusikapäeva? Peamine põhjus on ikkagi see, et rahvamuusikutel näiteks kaks korda aastas Tartus võimalik kokku saada, kogemusi vahetada, näha, mis teised teevad ja need sel korral on taas kord hulganisti noorteansambleid juures. Nad on küll kas rahvalaulu või rahvamuusikaansamblid, aga nad on just just alustanud tegutsemist, et pigem ikkagi selleks, et rahvamuusikapisik leviksa laieneks. Üheksas Tartu rahvamuusikapäev, millega algab ja millega lõpeb täna algab keskpäeval vaimuliku rahvamuusikaansambli kontserdiga Tartu roomakatoliku kirikus Veski tänav üks. See on väga omanäoline ansambel, kes siis regilaulu ühendab kiriku võrrariga kosutava sealjuures rahvapille. Sinna tasub kindlasti tulla. Tänavad täispika kontserdi ühest alates on Veski villas Veski tänav kuus tegevus. Seal alustuseks on ühe ja nelja vahel rahvamuusikaansamblite kontsert, et säran erineva suunitlusega rahvamuusikaansamblit koos. Muidugi kui on, tullakse peredega välje, soovitan kindlasti tulla üheks Veski villasse kohale. Et alguses, umbes pool tundi tõstetakse Juhani haigi jutte ja samal ajal tegevuse käigus juttu vestlemise käigus lauldakse rahvalaule, mängitakse pille, tegelikult on need teist kõrberahvamuusikapäeval asemel et üks võimalus, kuidas riist, rahvakultuur hästi loomulikult ise nautida ja ka teistele edasi anda selle rahvamuusikaansamblid. Kontserdi lõpetavad kunstigümnaasiumi õpilased, ansambel Tartu üheksas rahvamuusikapäev algab keskpäeval ja lõpeb südaöösel, millega südaöösel lõpeb selline enda tutvustamist osa 12, tunnine keskööst varajaste hommikutundideni kestab tavaliselt meil kooslaulmine veel ja valdavalt ikkagi esimesed tunnid, kuni vara valgeni tantsitakse. Aitäh Triino NUT selle intervjuu eest ja laupäeval, 14. oktoobril toimub juba üheksandat korda Tartu rahvamuusikapäev ja üritused, kontserdid, Veski lillas. Järgmise nädala esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval toimuvad Tartus, Tallinnas ja Jõhvis kontserdid pealkirjaga noored klassikas. Palusin stuudiosse Georg Otsa muusikakoolipraktika juhi Jorma Sarve, kes on ka üks selle kontserdisarja korraldajatest. Mida arvate, kas noored ja klassikaline muusika on tänapäeval üksteisest väga kaugel asetsevad? Ma arvan, et kui me valime selle tee, et me sellest mõistest klassikaline muusika kujundame midagi sellist poosi nõudvat, siis me võime sellele küsimusele jah vastata, et tõepoolest, et mis peaks olema noorel inimesel, kellel on miljon võimalust oma aega sisustada pistmist 200 300 ja rohkemgi aastaid tagasi kirjutatud muusikaga. Tegelikult on olemas kindlasti üks teine viis asjadele läheneda ja see on see, et otsime vastust küsimusele, et miks ma seda muusikat ikka jälle mängime ja kuulame ja et see muusika on meil täna siin meie keskel olemas, ta kõlab igal pool, ta kõlab kontserditel, aga ta kõlab ka ka väljaspool kontserdisaale ja kui ma arvan, et kui me suudame noortes tekitada selle huvi, otsida seda muusikat ja, ja ma just meil oli siin juba proovid käivad, ma olen nagu esimese pildi sellest sellest kontserdi tervikust ette saanud ja, ja siis ma arvan, et see tervik nagu töötab selle nimel, et inimesed leiaksid võimalikult palju institutsioone selle muusika ümber ja hiljem nad juba võib-olla mõtlevad edasi ja näevad, et ohoo selles filmis kuulsin midagi seal teatris, ma kuulsin midagi, näiteks kus ma seda veel kuulda saanud kutsus, selle ligi saan ja nii, nii tekibki ühel hetkel juba selline teadlik kontserdikülastaja kindlasti lähe igale kontserdile, aga juba oskab teada, et ta võib saada seal täiesti toreda elamuse. Kontsert noored klassikas on siis üks võimalus, kuidas inimestes huvi tekitada hea muusika vastu, aga kuidas see kontsert on üles ehitatud ja mis seal siis kõlab? Selle kontserdi idee on, on selline, et me teeme muusikat noortelt noortele ja sellepärast on ka selle kontserdikava võib olla erinev tavalise sümfooniaorkestri kontserdikava, et on heas mõttes selline, võiks kasutada sõnaner, hitiparaad. Et me pakume sellist kollaaži, mis algab siis Bachi muusikaga, liigub sealt edasi Mozartini kriigi, on seal kavas siis tuleb 20. sajand ja väga põnev teos kindlasti kõigile, kes pole elavas ettekandes kuulnud, soovitan tulla kuulama Aleksander Mosolovi teost tehas. Ja siis kõlab Pärdi muusika ja kontserdi lõpetame jälle sellise piduliku ja võimsama romantilise noodiga. Aga selle kontserdi teeb kindlasti eriliseks see, et peale muusika näeb see publik siis ekraanil ühte slaidiprogrammi, mis püüab edasi anda neid kunstiteoseid, mis selle muusika juurde võiksid sobida ja, ja see on, pole lihtsalt mitte selline pilt, pildi järel vahetub hambaid, ta on ka animeeritud. Selle toreda grammi tegi meile Tabasalu ühisgümnaasiumi õpetaja Indrek Raudsepp. Ja lisaks sellele, kui meil juba on kunst, meil on muusika, siis ei saa ka sõnata kliis kolle. Suur tänu talle tegi meile väikese valikuga kirjandustekstidest, mida siis seal kontserdil kuuleb Donald Tombergi esituses, kelle nimi võib-olla on tuttav neile, kes on rohkem huvitanud sellise teatri nagu Theatrumi tegemistest, siis ma arvan, et see nimi ei tohiks võõras olla. Ja meil on tore võimalus näha ühel laval koos otsa kooli sümfooniaorkestrit ja Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestrit, et me oleme loonud sellise suure üksuse ja sellel on ka omad põhjused, et see pole mitte ainult sellepärast nii tehtud, et need kaks kooli tahame kangesti ühe lava peale panna, vaid seal on ka see põhjus, et see noor muusikat õppiv inimene saaksite selle kogemuse, kuidas son koos mängida. Ma lugesin seal proovisin, et inimesed üle meid on kõikide eelduste kohaselt ligi 90 seal laval. Et see on väga suur arv ja see on väga suur orkester. Ja need toredat muusika pead saavad nüüd sellise kogemuse, et nad saavad mängida suures orkestris. Ma arvan, et Eesti kõige parematel kontserdilavadel, et siin nagu liituvadki need kolm osapoolt koolid, kes siis annavad õpilastele võimaluse saada selline kogemus ja suurde nagu Eesti kontserdile, kes siis on tulnud vastu ja omalt poolt selle võimaluse teinud kättesaadavaks sellises mastaabis, et me saame tõesti minna nendesse toredatesse kontserdimajadesse ja nii-öelda näidata nendele inimestele siis kuidas tegelikult päriselt elus asjad käivad. Aitäh Jorma Sarv Georg Otsa muusikakoolist. Nii et siis kontsert noored klassikas toimub esmaspäeval Tartus, teisipäeval Tallinnas, kolmapäeval jõhvis. Belgradi muusikafestivalile Veemus oleme üsna harva oma uudistes. Tänud, aga täna tuli selleks põhjus ka seoses meie ühe noore lauljatari, kes läinud pühapäeval Itaaliast tulnuna Estonias suurepärase soolokontserdi andis. Veenus tehakse teoks nüüd juba 30 kaheksandat korda. Seda korraldav juugo kontsert tähistab samas kuuekümnendat aastapäeva avaetendust, eks oli kohal morism, säärid balletile, lossannist, pesa, äri ühe viimase lavastusega, Vällid For Life Serbia rahvastajater Belgradis, teie uuslavastused, Jovannist rahvusteatri, Navissadi tropp, esmaspäevaks Stakovitšikk Katerina Izmailova, kust dirigendipuldis märkasin Urs Lyowitzi meie Olari Eltsi professoreid Viinist. Ent eile õhtul oli Mozarti c-moll missa solistide hulgas noor sopran Aile assoni, kes oligi pühapäeval sooloõhtuga Estonias tema kõrval väga nimekas Serbia sopran, telekanalis metso laialt tutvustatud Katariina Ivanovitš siis Aile kaaslane, amsterdami õpingute päevilt, Hollandi tenor Andrei port. Ning Läti pärit on Pauts sputnik, kes samuti juba väga edukas. Mozarti missa kõlas eile Robert leedini redaktsioonis täna Serbia klassiku Stefan Macroni siis 150. sünniaastapäeva mälestuskontsert. Homme tulevad festivali lõpetama viote Boris sümfoonikud peadirigent Mario Ventsagogejal. Kas Sibeliuse seitsmes kaasas Belgradi tahaks jääda veel jõuga kontserdi juubeliaastal toimus siin kevadel ju ka Arvo Pärdi ja issi Torrese peljani autorikontsert, kus üks dirigente oli meie Toomas kapten, Pärti mängimas ka Andres Kaljuste ning see Nonii laulmas taas Aile assoni. Siis oli see veel uue muusikasarjas, aga kaks sügist tagasi tõi kuulust David Bounfini Belgradi ja otse Belgradi muusika festivali avama. Sellel jaanipopulaarseks saanud kammer Peri soorandee. Muuseas veel läbi Viini kammerooperi, juubelihooaja ja Aile assoni laulis Peri peaosa nii selle maailma esiettekandele Amsterdamis, siis Viini kaamerov päris kui ka Belgradi esmalavastuses festivali avaõhtul. Ja veel üks eesti märk Belgradis läinud kuul. Just 14. septembril toimus esinduslikkus kooleratsi Hallis Erkki-Sven Tüüri viiendast sümfooniast ettekanne. Aleksander Markowitzi käe all mängisid Serbia ärriteevee sümfooniaorkester ja bigbänd. Siin oli meie tüür kõrvuti vaid moodsatiga ja nimekas pianist jazz ning kas tantsul oli solistiks? Eesti muusikutest veel dirigent Paul Mägi avas hooaja oma Uppsala kammerorkestriga Rootsis. Uppsala Ülikooli uhkesse aulas kõlas ka Šostakovitši 15. sümfoonia. Enne seda hingena liilia forssi klaverikontsert, kus solistiks oli lauljatar Anne-Sophie fon teri klaveripartnerina hästi tuntud Bengt Forsperi. Paari nädala pärast tehakse ülikooli aulas Chelik kava, kus kösseni ameeriklasele Pariisis lisanduvad nimeka džässpianisti ja helilooja Lennart Mansoni. Džässi sõid albatross pianisti enda ja tematriookas tegevusel ja veel tuntud soomlase Heikki sarman. Uus teos sõid Haats südamed orkestri tellimusena. Tegandel Paul Mägi dirigeeris 30. septembril ka malm muusikakõrgkooli sümfooniaorkestrit sealses Rosenberg saalis. Peateoseks oli Bruckneri neljas sümfoonia ja nädal tagasi Jevlest sümfooniaorkestrit, kus samuti oli kavas Stakovitši Viieteistkümnes upsel orkestriga. Paul Mägi Lees pani reis kodus, tehakse plaadistusi. Uut hooaega 2007 kaheksa alustatakse ups alles aga juba uues valmivas kontserdimajas. Ja Kristjani järvil on Viinis praegu mitu plaadistus seanssi. Koos Alam-Austria Don Kinsteritega salvestatakse Steve Reichi teost disSõerd nuusik mis enne oli neil läinud laupäeval rõivas kavas sanktolteni festivalil koos kooriga, siin nomiin, helilooja Raiksay kolmandal oktoobril 70 aastaseks. Uuel kuulan Kristjani Järvil ees aga pikk rida kontserte Põhja-Saksa raadio filharmoonia Annoffery orkestriga, orkestri kodulinnas ning viie külaliskontserdiga Šveitsis. Suve lõpul plaadistes Christian DK hooga Viinis. Juba ka Haydni Paavo järvil on eile õhtuks selja taga ta esimese hooaja avakontserdid Hesseni ehk frankfurdi raadio sümfooniaorkestri peadirigendina. Koos Eesti rahvusmeeskooriga tehti põhjama, olete liinis hooaja avaõhtut, Sibeliuse kuller, sümfooniaga Frankfurti Alte ooperis Altja ooper, mis kandis 78.-ks Astani Euroopa kaunimate varemete tiitlit. Ehitati üles 81.-ks aastaks ja nüüd on taasavamise 25. aastapäev. Eesti muusikuid on siin ka varem mitmel puhul kuuldud ja novembris tuleb siin Erkki-Sven Tüüri klaverikontserdi maailma esiettekanne. Ameerikast aktiivse kammeransamblis Tseenberpleiers juurde, kes on laiemalt tuntuks saanud nüüdismuusikafestivalidega Aspreiker mis toimuvad siia Moskvast 96. aastal asunud muusikateadlase Jelena Tubiinetsi organiseerimisel. Ja kohe-kohe ongi 29. oktoobri kontserdi Baltic Voices teine sellepärast sätlisse kohale sõitmas meie helilooja Helena Tulve et teha proove, aidata esiettekandele oma uusteost flöödi-le, klarneti viiulile ja tšellole pealkirjaga striim tagasi Euroopasse, tähelepanu vääriv sundi festival Taani ja Rootsi ühine ettevõtmine Music round mis ka meie Erkki-Sven Tüüri Arvo Pärti tutvustanud ning kus ka Eesti filharmoonia kammerkoor üles astunud. Seekordne festival kuu aega algas 28. septembril ning on kontsertidega Kopenhaagenis, Malmös ja Helsingborgis pühendatud Šostakovitši läheb. Juba on esinenud avakontserdiga Helsingborgi sümfooniaorkester oma endise peadirigendi oko camu juhatusel Taani Raadio sümfooniaorkestris, Islandi sümfooniaorkester, pressifoonikud, Peterburi keelpillikvartett, Indre kvartett, Kammerorkester, muusika, viite trio, con, prio, Malmö sümfooniaorkester, tuua things, transon. Kõik nad esinevad nimetatud kolmes linnas Vanas-jaga ümbruskonnas. Üleeile oli Taani raadio orkestri ees juriid rikkanov täna Helsingborgi sümfooniaorkestrist Tuomas Ollile peateoseks ost akowitzi üheksas tänanessorist. Pianist Andrei piisserev annab Helsingborgis ülehomme soola. Tuleval neljapäeval tuleks tõsta kowitzi esimest viiulikontserti mängima Läti noor tippviiuldaja Vaivas kriide ja meile juba täna tuttavama Belgradi filharmoonia orkester on kutsutud Dorian Wilsoni käe all. Festivalil. Meenutaks lõpetast veel läinud Frankfurdis toimunud kolmandad Georg solid. Mälestuskonkurssi noortele dirigentidelt. Uskumatu, koguni 500 oli sellele konkursile pürgijate arv 72-st riigist. Valik tehti 23 osaleja kasuks. Dirigendi lesk Valeri Zolti peatoed. Ta jääks žüriis ka Peeter öödes. Võitjaks tunnistati 31 aastane Berliinis õppiv lõunakorealanna Tsee Jean-Sung. Teise ja kolmanda preemia said Ameerika jaapanlane ja austraallane. Muuseas, soovijaid oli enim 60 kas ühendriikidest ning 41 Venemaalt. Eetris oli 14. oktoobri heligaja saade, millele tegid kaastööd Kersti Inno Liinak jokk, Age Raa, Hedvig Lätt, Liisile läänemets ja Priit Kuusk. Toimetas Karin kopratehniliselt teostasid Helle Paas ja Katrin mõõdik. Sülgaja.