Selle laulu autor Mihkel Lüdig sündis üheksandal mail 1880. aastal vast rääma külas, praegu kuulub see ala Pärnu linnale. Lüdig sündis pere teise lapsena, aga selles talus esimesena ja tema sünni puhul istutas isa tamme. Kokku oli peres 18 last. Seljametsa muuseumi isaga saab vaadata väikest ülevaadet Lüdigi elust. Muuseumipedagoog Ants Välimäe. Tal oli õnne, tema suguvõsa oli väga musikaalne. Tema ema õpetas talle kodus orelimängu, nii et poiss mängis viie aastaselt juba lihtsamaid koraale ja kui üks tubli Pärnu tööstur Franz Jacob sattus neile külla, siis lasti poisil kõrvaltoas mängida. Mille tulemusena siis härra Frans, Jacob palus lapse endale kasulapseks ja üksiti lubastame haridusteest hoolitseda? Noormehel oli Pärnus imelapse kuulsus, juba kuueteistaastaselt sai ta Pärnu Nikolai kirikusse orelimängijaks. Linnapea Oskar fragman ja Pärnu ettevõtjad moodustasid tema toetamiseks hoolekogu. Pragman toetas ka tema hilisemaid õpinguid Moskvas ja Peterburis. Ants Välimäe. Temast võib rääkida aga kui kaitseväe orkestri asutajast kui konservatooriumi loojast, sest tema oli see mees, kes Peterburist tulles oma suure kogemuse pealt muusikale korraldamisel jõudis ikkagi sõpradega selleni, et Eesti inimestele tuleb anda professionaalset kõrgemat muusikaharidust ja nõnda siis tema eestvedamisel aastal 1919 Muusikaakadeemia alus pandi ja nii et oli ka esimene rektor. Lüdig oli tihedalt seotud ka Pärnu muusikaeluga ja kui ta Peterburis õppimise ajal veetis suved vaskräämas, andis Endla teater talle kasutada jalgadel, et ta saaks kaks korda nädalas käia Pärnus kooriproovides 1934.-st aastast kuni oma surmani. 1958. aastal elas ja töötas Lüdig Vändras. Tema nime kannab Vändra muusikakool.