Vana. Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis ja Brahms ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti olukorrast riigis? Ka saate olukorrast riigis, kuulajad täna on 10. mai, täna on maikuu teine pühapäev, tänane emadepäev, aga täna on ka eriolukorra 60. päev ning terviseameti kõige viimastel andmetel, mis nad väljana andnud, on Eestis surnud koroonaviirusesse 60 inimest kel on raadio kahes stuudios 12, viis minutit ja 43 sekundit minule mine Andrus karv nõu ja minu vastas on täna Harri tuul. Räägime väga minu arust väga huvitavatel teemadel, täna kuidagi eriliselt emadepäeva puhul ilmselt et räägime Rail Balticust, räägime rahvusringhäälingu nõukogust, valimistest räägime suurest firmast, Tallink, kes sai siin lõpuks riigilt laenu, samuti riigifirmast riigi kinnisvara aktsiaseltsist, mida plaanitakse siis? Ütleme lammutada ja räägime Kuressaare haiglast ja muidugi ei pääse mööda ka üheksandast maist. Ilusat emadepäeva kõigile, loodetavasti on lisaks kookidele lilledel on tund aega aega kuulutamise soodat. Olukorrast riigis. Nüüd tavapärane uudiste edetabel selle nädala kõige tähtsamaks sündmuseks valisime teated selle kohta, kuidas on koroonaviiruse eriolukorra piirangud järjest lõdvenenud. Et Eestis ilmselt kõige tähtsam on siis see, mis toimus reedel, nimelt reedest on võimalik kõikidel inimestel takistusteta sõita saartele ja sealt tagasi. Aga minu meelest veelgi tähtsam on see tulevast nädalast. Tuleva nädala reedest on võimalik Eesti inimestel ilma igasuguste piiranguteta sõita Riiga, sõita Vilniusesse, sõita Jurmalas kuhu iganes, hing igavene, igatseb kolmes balti riigis, et minu meelest see sümboolselt on väga, väga oluline, et me ei istu enam Mart Helme juhitud politseiametitraattõkete taga, vaid võime vabalt liikuda vähemalt esialgu Lätti ja Leetu ning loomulikult on oluline ka see. Tuleval nädalal avaneb töö Ranne Soomega. Nädala teine uudis on, puudutab töötust pigem, et kui nüüd me nende haigete üleslugemise oleme vaikselt tagaplaanile lükanud, siis aina rohkem kuuleme töötukassa järjekorras on palju inimesi, et et palgahüvitise järjekorras olnud üle 100000 inimese juba võrdluseks töötuid on ametlikult alla 50000, et neist on juba heakskiidu saanud kusagil natuke üle 60000 inimese. Uudis number kolm sündis esmaspäeval riigikogus, nimelt riigikogu võttis esmaspäeval vastu seaduse, mis lubab Eesti turule ühed asjad, millele eesti keeles õieti nime polegi, need on kuumutatavad tubakatooted, need on sellised sigaretid, mida siis ei süüdata põlema, pannakse väiksesse elektroonilisse seadmesse, sealtkaudu siis seda kuumutades hingatakse, aurusid sisse, neid on. Ühelt poolt on see tarbija uudis, sellepärast et need tooted on olnud müügil minu meelest Soomes, see on kindlasti müügil juba Lätis. Et eestlastest tarbijad on siiamaani palunud neid reisilt tulevatele inimestele tuua. Aga mis on selle seaduse juures veel oluline on minu meelest see, et selle seaduse vastuvõtmise juures tasuks üles lugeda advokaadid, kes tegid lobitööd seaduse vastuvõtmise nimel tegid lobitööd suure tubakakontserni Philip Morris nimel. Ja minu meelest järgmine kord, kui advokaat Jüri Raidla hakkab rääkima riigireformist, siis esimese asjana peaksid ikkagi ütlema. Ennekõike on teiste riigis tubakakontserni Philip Morris palgaline lobist. Kõigepealt peaksite ütlema, kui palju ta on selle seaduse läbisurumisega teeninud ja alles siis võiks hakata rääkima sellest, et äkki peaministri volitusi võiks suurendada või presidendi volitusi vähendada. Uudis number neli on Taavi aasa ootamatult kiire tegutsemine Eesti raudtee nõukogus, mis saadeti laiali, see oli pärast seda, kui nad olid määranud siis juhtidele kopsaka preemia, vaatamata sellele, et Eesti raudtee on tegelikult kahjumise, ei ole just kuigi edukas ja kätte on jõudnud kriis. Aga selle taga on muidugi ka see, et Eesti raudtee nõukogu oleks pidanud sel sel aastal nii või naa välja vahetama. Ja uudis number viis tuleb samuti majandusvaldkonnast, aga ilmselt ka päriselt mitte nimelt Ardo Hanssoni siis saab Eesti Panga endisest presidendist saab kaheksandast juunist Eesti kõige väiksema panga Coop Panga nõukogu liige. Ja nagu isegi arvata, siis Eesti pangandus saab selle otsuse selle valikuga kõvasti prestiiži, aga ilmselt ka oskusteavet juurde. Ja nüüd siis teemadest, et otsustasime esimese asjana rääkida rail Balticust. Nii üllatav kui see ka ei ole, sellepärast et planeerimisprotsess projekteerimisprotsess vaikselt käib. Ehitustööd on samuti alanud ja siin ma saan aru, et ajagraafikust ollakse maas. Et asjad pole käinud nii kiiresti, kui on, oleks soovitud. Aga hoolimata sellest siis kolme balti riigi ühine suurejooneline projekt on edasi liikumas. Aga räägime sellest sel põhjusel, et eelmisel pühapäeval oli siis ühes eesti väikses raadiojaamas üks saade, mida teevad EKRE juhid Mart ja Martin Helme ja sattusin minagi seda saadet kuulama. Sellest eelmisel pühapäeval ma siin stuudios ei olnud, olin kodus, värvisin lage, selle kõrvale kuulasin ära kõik eesti jutusaated. Kuulasin seda saadet ja siis kuulasin, kuidas Mart ja Martin Helme rääkisid ennekõike sellest, et kuidas on meil esimene aasta valitsuses läinud ja lisaks võitudele veel siis tuli tunnistada, et neil on ka kaotusi. Üks kaotus, millest nad rääkisid, oli see, et meil ei ole õnnestunud täita oma lubadust panna seisma Rail Balticu ehitus. Kuulasin seda, noogutasin jah, tõepoolest niimoodi on sinna juurde, tõsi küll, käis selline Mart ja Martin Helme stiilis praalimine. Et noh, et ega tegelikult see ehitus ei käi, et meie oleme seal ikka seisma pannud. Noh, see üks viadukt, mida siin Eestis on, ehitatakse ju projekteerimistöö, mis käib, et noh, see ei ole ka tähtis ja siis noh, see raudteeliin, mis on lennujaama tehtud, see ei ole ka tähtis ja et noh, tegelikult me ikkagi oleme selle seisma pannud ja ühesõnaga käis selline nagu selline enda haavade lakkumine, oma oma toetajate veenmine, et tegelikult ikkagi nad on õiged mehed, kuigi nende lubadus on täitmata. Ja siis minu suureks hämmastuseks pühapäeva õhtul vaadates uudisteportaal äärmas seal pealkirja, et Mart ja Martin Helme on pannud rail Balticu ehituse seisma lugesin seda ega saanud aru sellepärast et mina, kes ma olen seda saadet kuulanud, ma kuulsin seal täpselt vastupidist sõnumit. Aga millegipärast otsustasid mu head kolleegid tsiteerida seda siis teistsuguses võtmes ja sellest rullus siis nüüd terve selle nädala kestel sõnasõda valitsuse liikmete vahel, mis paisus lõpuks ka rahvusvaheliseks probleemiks, sellepärast et selge on see, et kui Eesti rahandusminister ütleb, et, et Rail Balticu ehitust ei käi siis nii Euroopa komisjon, kes on seda projekti suures mahus rahastanud, aga ka Eesti partnereid Lätis ja Leedus on väga murelikud selle pärast, et kas tõesti Eesti riik, mis on seda projekti vedanud, mis on seda läbi surunud nii Läti võimukoridorides kui ka Leedu võimukoridorides mis on seisnud selle eest, et see projekt saaks rahastust. On nüüd siis selle projekti vedurikohalt tagasi astunud ja saanud selle projekti piduriks. Ei jah, et ka mul on kombeks, kui ma Mart ja Martin Helme mingeid uudiseid kusagil loen, et siis kontrollida ikkagi algallikast üle, mida tegelikult öeldi, et et olen täheldanud, et kuidagi eriliselt kistakse mingeid asju välja, et aga siiski Mart oli ikkagi üsna selline terav selle rail Baltic'u ikkagi ütleski päris karmilt, et Martin, kes on nii-öelda rahandusminister, kes vastutab selle eest, oli minu arusaamist mööda palju pehmem, et see, mis muidugi lahti rullus, oli nagu skandaal ja ja eks seda ka otsiti, et see Rail Baltic ju seisab ja need probleemid rail Balticu ümber on noh, võiks öelda aastatepikkused, et siin viimase aasta jooksul on seal kõik juhid peaaegu lahkunud, küll üldjuht, küll Eesti juhid ja et üks, viis juhti vähemalt, et, et see, et see protsess, kus kolm kolme riigi erinevad poliitikud juhivad seda, et seal leida mingit kooskõlas on palju keerulisem kui ühes koalitsioonivalitsuses, et see koalitsioon ütleme siis kuubis. Minu meelest tähelepanuväärsed on Jüri Ratase sõnad, et mida ta rääkis kolmapäeval riigikogus, kui ta ütles, et ta on vestelnud EKRE esimehe Mart Helmega, küsinud temalt, et kas Mart Helme soovib koalitsioonilepingut muuta. Et juhul, kui keegi kuulajatest sellest aru ei saanud, siis tegelikult see, kui üks valitsuskoalitsiooni pool pöördub teise poole sõnadega, et kas, kas te soovite koalitsioon muuta, siis tegelikult on see ettepanek, et kas te soovite selle valitsuse laiali saata. Et juhul, et kas, kas ta soovitas, et me alustaksime uusi koalitsioonikõnelusi, mis tähendab tegelikult ka kõnelusi kõikide riigikogu parteide vahel, mis on esindatud tegelikult tähendaks see valitsuskriisi. Ja nagu Jüri Ratas sealsamas infotunnis rahulolevalt tõdes, siis vastas Mart Helme, et ta ei soovi koalitsioonilepet muuta. Nii et tegelikult Aga sina ei saanud aru, et teha siin osad tõlgendad tõlgendasid seda ikkagi niiviisi, et hoopis Helme, et, et ratas on nii alandlik, et Helmete pärast koalitsioonilepingut muutma. Ei, minu meelest on selle otsuse vastupidi, mina saan sellest ikkagi aru niimoodi, et ratast taas kord Ta demonstreeris seda, et kes on selles valitsuses tegelik peremees. Tegelik peremees on tema, aga noh, iseasi on see, et selles valitsuses ta on siis millegipärast see kodukord, on teil seal valitsuses siis selline, et et selle nimel, et tema võiks peremees olla selle nimel, siis valitsusse kuuluvad liikmed võivad suhteliselt vabalt hullata. Et, et aga mis tegelikult kokkuvõttes selle valitsuse tervisele head ei tee, sellepärast et ikkagi, et noh, olen siingi saates korduvalt öelnud, mina näiteks ei saa aru, kas Jüri Ratase praegune juhitud valitsus pooldab seda, et Eesti kuulub Euroopa liitu või ei poolda samamoodi. Mina näiteks ei saa aru, et kas siis Jüri Ratase, praegune valitsus pingutate ajaprotsendiliselt rail Balticu ehituse nimel või ei pinguta. Et kui tekib kriis ja küsitakse, et kas Eesti toetab projekti, siis loomulikult ametlik vastus on jah. Me toetame. Aga pidevalt käib mingi selline sahmimine, segaste sõnumite andmine. See sööb iga jumala päev see tegelikult kõikide valitsuskoalitsiooni osapoolte usaldusväärsust. Minu meelest ta sööb ka tegelikult terve Eesti riigi usaldusväärsust, sellepärast et raske on aru saada, et mis valitsus see selline on, et ma mõistan seda, et kui on koalitsioonivalitsus, siis erimeelsused ongi sinna sisse programmeeritud. Seal käibki üks pidev tekki enda peale sikutamine ja punkti võtmine, see, see on kahjuks koalitsioonivalitsuste saatus. Aga minu meelest on praeguses olukorras ikkagi vändad ikkagi nii kaugele, et ei käi enam mitte lihtne punkti, võtvaid käib ikkagi. Riigi usaldusväärsusega mängimine. Nojah, et Keskerakond ise on ka natuke kahvlis, kuna üks Baltic Rail Balticu juhtides, kes siin, kas nüüd paar aastat poolteist aastat tagasi lahkus Baiba Rubesa ju vihjas, et üks, kes torpedeerima või et on hoopis Keskerakond, et seal noh, eks seal oli ka kibestumist, aga, aga noh, ütleme vari Keskerakonna keskerakonnale paratamatult langeb ja nad peavad nagu ennast tõestama selles olukorras, et aga huvitav on, et mina ei ole nagu väga huvitava. Muuseas, selle rail Balticu kohta kirjutas siin Dario kapten, üks ERR-i toimetaja. Et vastupidiselt, et Eestis nii-öelda Rail Balticut, mitte roheline teema, et mujal Euroopas peetakse just selle raudtee rajamist selliste roheliste teemaks ja selliseks just roheliseks teemaks. No Eestis on ju öelda kellegi kohta roheline, sain sõimusõnajala. Ei, no aga noh, näiteks minu minu meelest oleks Helmedel väga hea võimalus praegu vastupidise ümber vaadata oma vaade, et Rail Baltic võiks olla ju üks Eesti majandusvedur, et kui me siin näiteks ehk eelmine aasta veel rääkisime sellest, et Rail Baltic sööb kõik noh, ütleme majandus niigi on kuum, meil ei ole masinaid, meil ei ole tööjõudu ja meil ei ole, ma ei tea, ei teinud igasuguseid asju, millest seal ehitatakse ehitusmaterjale. Siis täna on ju majandus pikali ja Rail Baltic võiks olla vedur. Majandusvedur. Kas sa, kas sa kujutad ette, et äärmusparempoolne Mart Helme läheb oma poolehoidjate ette, hakkab ütlema, et tema toetab mõnda keskkonnakaitse projektidele? See on kohti, töökohti, kõik kõik leiavad tööd, et ei ole nii, et Eestis ei ole tööd, vastupidi, me toome siia kaks miljardit Euroopa raha ja kõik saavad tööd. Kõik, kes tahavad. Jah, et kui kuulata noh, eelmisel eelmisel nädalal terve see saade ju Mart ja Martin helmele oli suures osas pühendatud valitsuse võitudele, tegelikult kui kuulata seda, et mis nende võit siis on, nende võit on see, et alkoholiaktsiis on langenud ja diislikütuseaktsiis on langenud, et noh, ma mõistan neid ja nad on uhked selle üle, et parempopulistidele, neil tulebki oma valijale öelda, mingi lihtne, selgelt arusaadav asi. Et näete, viinapudel on poes odavamaks, on see vana diiselauto, millega ta viinapudeli järgi sõidab ta selle sisse, ta saate valada odavamat kütust saatena, järelikult me olime õiged mehed. Me olime õiged mehed. No aga, aga mis on selle asja kurbloosus, ongi tegelikult see, et see ongi nende peamine saavutus, mis nad on saavutanud. Suured lubadused, samas ja Rail Baltic on täitmata ja ja nad võivad ju praalida ja ümber nurga rääkida ja kõike muud öelda, aga tegelikult reaalsus on see, et ehitus läheb edasi, et nagu aga muudes küsimustes tõepoolest, et nad saad samas saates rääkisid ka tegelikult järgmisel aastal tulevast referendumist. Teatavasti koos kohalike valimistega tuleb ju, tuleb referendum küsimuses, kas põhiseaduses peaks olema kirjas punkt, et abielu on ainult mehe ja naise vaheline asi, et et noh, seal ka tükk aega vabandasid, et sa varem ei ole teinud, aga noh, lihtsalt saates tuli ilusasti välja, et see, et miks ta just nimelt koos kohalike valimistega läheb, et see on lihtsalt üks poliittehnoloogiline võte. Selleks, et kohalikel valimistel tõmmata siis ekre erakonnale rohkem tähelepanu. Nojah, nende kahe asja kuidagi sidumine on noh, pehmelt öeldes absoluutselt absurdne selles mõttes, et kohalik omavalitsus ei, ei tegele selle küsimusega. No üks asi on absurdne, aga tegelikult korraks mõelda selle referendumi sisu peale siis selle referendumi sisu ja mõte on tegelikult ju öelda tervele hulgale inimestele, kes Eestis elavad, öelda neile halvasti neid solvata, neid alandada, panna neid ebakindlasse olukorda, et noh, seda ei ole ju tegelikult vaja, sellepärast et abielluvad Eestist, kes abielluvad. Et samast soost inimeste abiellumine Eestis ei ole lubatud, sest seadustele vastu võetud abielluvad siis mehed ja naised ja noh, keegi abielluma koeraga kassiga kaks koera ja abiellu omavahel, et sellised seadus ei ole vaja vastu võtta lihtsalt minu tõlgenduses on see, et kui seda teemat kogu aeg õhus hoida, kogu aeg õhus hoida kogu aeg, siis ühele osale ühiskonnast, kes kes ei armasta, nii nagu siis Mart Helme vabastab oma naist armastavad siis mehed või naised omavahel, et et noh, milleks neid kogu aeg pilgata, milleks kogu aeg tõugata neile mingit ebakindlust, et ma ei saa sellest aru? No seal on üks loogika, et kuna see teema tõusetus nii-öelda heal ajal, et kui meil olid muud asjad nagu enam-vähem korras, et palgad tõusid, majandus kasvas, inimestel oli tööd, et tekitada mingi provokatiivne teema, mille üle arutleda, mille üle võib-olla isegi korraldada referendum. Hoiab nii-öelda pinget pinget üleval ühiskonnas. Nüüd selles uues olukorras, ma arvan, sügiseks kui meil on siin väga rasked olud majanduses ja paljudel inimestel, siis ma kardan, et võib-olla äkki neid ei huvitagi enam see, kes täpsemalt abiellub. Võib-olla tõesti, et üks tegelikult üks hea uudis sellest saatest oli veel nimelt helmed tunnistasid, et selles riigikogu koosseisus, mis praegu on siis ühte nende valimislubaduste, ehk siis seda, et üle-eelmise riigikogu poolt vastu võetud kooseluseadus tühistada ei õnnestu. Et see on tegelikult väga oluline sõnum, et, et tegelikult nad on tunnistanud, et nad noh, kuigi koalitsioonileppesse proovitakse sisse kirjutada, seda ei õnnestunud sisse kirjutada, siis see tõdemus, et, et vähemalt kuni 2023. aastani siis rohkem selle seaduse kallale ei minda teatavasti seadus on poolik, kuna seal on puudu rakendusaktid. Aga ometi see seadus toimib ja, ja ka riigikohus on viidanud sellele, et tegelikult et mitte mitte riigikogus nii-öelda ametliku seisukohana osad riigikohtu liikmed viidanud sellele, et tegelikult selle seadusega on seesama samasooliste abielu, on tegelikult sisuliselt Eestis seadustatud. Et see on üks sõnum inimestele, kes, kellel on tähtis siis võrdõiguslikkus ja kodanikuvabadused ja kodanike õigused, et tegelikult see saade oli väga huvitav ja mis on pühapäeval, sellepärast solvati vähe ja räägiti rohkem asjast. Olukorrast riigis. Nonii me peame siin jah, siin ühesõnaga, et järgmine uudis räägib sellest samast majast, kus me töötame, et nimelt on sel nädalal riigikogu kultuurikomisjon on valinud välja kolm eksperti ERR-i nõukogusse. Et eksperdid on tuntud ja lugupeetud ajakirjanik Priit Hõbemägi, siis majandusteadlane Viktor Trasberg ja kolmas inimene on Peeter Espak, kes, kelle akadeemiline eriala on vanad sumerid, kui ma õigesti aru saan? Ja selles jah, aga ta rohkem on ütleme, avalikkuse eest mulle tundub vähemalt selle kõrval või isegi rohkem tuntud kui selline parempoolse maailmavaate esindaja ja muuhulgas ka selle ühiskonnauuringute instituudiga on ta Seatud assüürioloog ehk siis põhimõtteliselt mitte väga palju, siis vanad sumerid peaksid sellesama distsipliini alla käima, et miks me sellest räägime. Et me räägime seda sellepärast, et et valitsuskoalitsioon otsus, nimetada ta ERR-i nõukogus, need kolm inimest on minu meelest, et väga-väga problemaatiline, miks? Sellepärast et mis probleeme nende inimestega on, et Priit Hõbemägi töötab Kuku raadios? Tegelikult kuku raadio ja ERR otseselt konkureerivat konkureerivad meediakanaleid, et nüüd on küsimus selles, et kumma kohada siis valib, et kas ta siis jääb konkurent konkurendi juurde tegema, kuku raadio populaarsemat saadet edasi või siis asub r-i tööle, et see on siis huvide konflikti küsimus. Aga mis puudutab nüüd Peeter Espaki ja Viktor Trasbergi, siis tegelikult kuna seaduse mõte näeb ette seda, et need kohad on mõeldud meediaala asjatundjatele, siis minu meelest ükski teine ei ole ju asjatundja ei ajakirjanduse vallasega kommunikatsiooni vallas. No ma kaitseks Priit elamegi natukene. Ta tegelikult töötab ju ka Eesti Ekspressis, teeb asju, et ütleme, mitmegrupi heaks, järgmine huvide konflikti koht oli. Nojah, kas on, et ta teeb seal lihtsalt mingisuguseid artikleid ja saateid, et kas kohe klikivad kindlasti asi, mida tasub küsida ja kindlasti on tal ka ju tagune on olnud ütleme, erakonna erakond on teda toetanud sinna valimisel, et nüüd teised kaks kandidaati on, on ka nii ja naa, et eks seal nõukogus ju eeldatakse ka, et oleks ka keegi, kes majandushuvilise huviline inimene ja nii edasi, et mis mind nagu üllatas. Iseenesest on tegelikult ju huvitav, et kui nõukogus on väga erinevad vaated, et mitte mitte ainult spetsialistid, et sellepärast, et siis on oht, et tekib selline kõla, kõlakojalaadne asi, et et ongi inimesed täna kasvõi tänavalt, aga ütleme need, kes, kes esindavad mingeid gruppe, kes siis vaatavad kas telekat või kuulavad raadiot. Selliseid vaateid on ka seal küll, aga mind natukene üllatada see selline better. Et kas, kas sa tahaksid selgitused, tähendab ta nagu ise oli ka natuke üllatunud teda täpselt ei saanud aru, et miks ja kuidas ta sinna sattus, et sõbrad soovitasid ja ja head inimesed, et kas sa tahaksid korruta uuesti oma mõtet, mis sa ütlesid, et on tore, kui nõukogus on inimesi, kes lihtsalt tänavalt sisse oskab otsast esiesita esindavad neid kliente, neid tarbijaid, kes päriselt ütleme siis tarbivad R-i tooteid, et see oli minu mõte. Et mu meelest natukene jah, et mind pigem üllatas see, et ta täpselt ei saanud aru, et miks ja kuhu ta nagu kandideerinud on ja teine asi, mis Viktor Trasbergi on vähe küsitud, et mis tema, mis tema kukupuud üldse ajakirjanduse ja meediamaailmaga on, et tegu on ju noh, keskerakondliku vasakpoolse majandusteadlasega, et mis seal et ega noh, et millega ta saab abiks olla. No kas, kas majandusteadust saab ka jagada vasak parempoolseks mulle üllatusena, et noh, ma tean, et ta on korduvalt ja korduvalt kaitsnud Edgar Savisaare ideed Ei ole midagi halba, lihtsalt see on maailmavaateline küsimus. Et jah, et tõepoolest, et see tegelikult ei ole sisulist vahet, et kas sul on ühetaoline tulumaks, astmeline tulumaks, et majanduskasvu mõttes on see panus täpselt võrdne. Jah, aga ma, ma eeldaks ERR-i nõukogus majandus, teadmist sellest, kuidas näiteks suurt ettevõtet juhtida või mingi praktilisi otsuseid langetada mitte teoreetilist osa. Probleem ongi selles, et sedasama Peeter Espak on öelnud seda, et esimese asjana, mis ta ütles, oli see tema, ta hakkas tegema avaldusi, millega ta tegelikult hakkas sisse sekkuma, siis ERR-i sisusse nõukogu liikmena tal ei ole sellest selleks vähimatki õigustust. Nõukogude teatavasti kinnitab eelarve kinnitab tähtsamad majandusotsused ja 2022. aastal peaks tulema uus juhatuse esimehe valimine. Et siis ta täitub ju praeguse juhatuse esimehe ametiaeg, et noh, see on peamine nõukogu volitused, et tegelikult see kui nõudlus on määratud inimene, kes üritab seal sekkuda sisusse, siis tegelikult on see ju ERR-i toimetuse sõltumatuse põhimõtet. Rikkumine, ma arvan, sa teed ikkagi liiga, et ma arvan, et ta ei, ei, väljendas ennast võib-olla natukene halvasti, et ta ei, ma ei usu, et hakkab sisuses tehkuma, aga minu arust see vastus oli pigem ilmestaski seda täpselt, et noh, see, mis see nõukogu funktsioon on ja kuidas ta peaks käituma, et see ei ole nagu lõpuni läbi mõeldud, et see kuidagi nagu vot see mind seemid nagu hämmast või mitte hämmastaga ütleme, häirib rohkem, et selline juhuslik sattumine keegi soovitas ja keegi lükkasse keegi panija. Et aga ma täpselt ei teagi, kuidas ma siia sain. No aga kui kolmest eksperdist kaks on inimesed, kelle puhul me ei tea, et neil oleks ajakirjandusalaseid teadmisi, siis minu meelest see näitab kahte asja, näitab seda, et valitsuskoalitsioon on, alahindab ajakirjandust või siis või siis isegi pigem. Pigem üritab erry alandada sellega, et naeratas eksperdi kohale inimesi, kellel tegelikult No ei tea, et võib-olla on ikkagi tahetakse seal nii-öelda enda esindajat, kes esindaks nende erakonna huve või? Mul on küsimus sellepärast et juua, ERR-i nõukogu koosneb ju põhimõtteliselt igast fraktsioonist, on üks inimene, selles tasakaalustajaks on igast riigikogu fraktsioonist, nii. Tasakaalustajaks on, on eksperdid, aga kui nüüd Viktor Trasbergi puhul on olnud pikaajaliselt Keskerakonna sidemed, siis tegelikult tekib küsimus, et kas keskerakonnale nüüd nõukogusse kaks liiget. Kui Peeter Espaki maailmavaade kattub nii suures osas nii Helir-Valdor Seedri ja Mart Helme omaga, siis tekib minul küsimus, kas siis kokkuvõttes on valitsuskoalitsioonil kolme liikme asemel tegelikult viis, mis tähendab seda? Priit Hõbemägi oli ka väga osa suures osas Isamaaga kattuvalt ta isegi ühes intervjuus, et salongi EKRE, Isamaa ja Keskerakonna esindaja küll, aga eks nii-öelda eksperdi tasemel. See, mis tähendab tegelikult seda, et kui ERR-i nõukogus on nüüd valitsuskoalitsioon, nii toetavatel liikmetel, ülekaal, siis see tähendab tegelikult seda, et r-r-i järgmise juhatuse esimehe pannakse järgmine juhatuse esimees pannakse paika valitsuskoalitsiooniläbirääkimistel. No ja jah, võib küll, aga seal on üks positiivne külg, et need on nagu erinevad esindajad, et meil on olnud ju mitte ainult nõukogus, vaid meil on olnud ju ka juhatuse esimees ERR-is, kes on väga selgelt seotud ühe erakonnaga, mida praegu valitsuskoalitsioonis enam ei ole. Jah, aga, aga kui, kui selline võimalus on nende nõukogude liikmete nimetamisega loodud, siis tegelikult ju küsimus rahvusringhäälingu sõltumatu, sest on ju väga tõsise küsimärgi all. Kindlasti tuleb seda olukorda jälgida. Pluss veel see, et ma lugesin suure huviga Peeter Espaki arvamusartikleid, et miks ma ilusas saatetunnis ütlesin, et roheline on Eestis sõimusõna, et viimane lugu, mis ta kirjutas ERRi veebi kus ta ju nimetab keskkonnakaitsjaid esoteerikuteks ja alustab neid veel terve hulga tiitlitega pilkab sõnavabaduse eest seisjaid ja see arvamuslugu, mis ta kirjutab, see ju noh, seda nüüd lugedes mul vägisi mulje jätta, nagu püüab väita, et inimesed, kes seisavad keskkonnakaitse ja sõnavabadust, tõesti, et need inimesed tegelikult kuidagi võiksid koroonaviirus ära surra. Ja seal on raske aru saada, kas on iroonia või mitte, aga see noh, see, kui ma seda lugesin, ma olin väga hämmastunud, ausalt öeldes sellistest seisukohtadest Nojah, aga ütleme, ma usun, et meil on ühiskonnas inimesi, kes oskavad temaga Noh, pluss veel pluss veel see, et, et ka näiteks on kirjutanud, et et ükski ühiskond ei peaks taluma seda, kui siis tema enda raha eest teda kritiseeritakse. Ehk siis see, mida me praegu teeme sinuga. Kritiseerinud restoran Espaki, aga siin ma siin vaidlen vastu, et see, see natukene teistmoodi, et see, see kanal ise on rahastatud küll maksumaksja poolt, kuid ta on ikkagi iseseisev ja eks ole, et et siin ma mulle tundub, et ta ei ole lõpuni. Vot see on jälle üks näide, ta ei ole aru saanud, et mis r on, mis on tema roll seal ERR-i nõukogus, aga ma usun, et õppimisvõimelise inimesena Kurssi no ta võib ennast kurssi viia, aga selles mõttes, et tema positsioon ikkagi see, et ta ilmselgelt on rünnanud sõnavabadust Eestis. Ja ta on rünnanud siis. Ajakirjanik Ahto Lobjakas, Krister Parise näitel sinna sellesse ritta pannud Jevgeni Ossinovski väljaütlemised siis Triin Heinla väljaütlemised Müürilehes, et, et kuidas tema täpne tsitaat oli Eesti Päevalehest ühiskonnad, mis lasevad ennast iseenda vahenditest mõnitada, repressioone rakendamata on isegi läänemaailmas haruldased. Et tegelikult on see ju otsene üleskutse rakendada repressioone inimeste vastu, kes kuidagi kritiseerivad Eesti praegust ühiskonda Eesti eluolu näiteks ka meie sinu vastu, kes prioritiseerime valitsuskoalitsiooni selle eest. Et minu meelest nad on teinud kaheldava väärtuse otsuse, nimetades. Eesti ring rahvusringhäälingu nõukogu uued liikmed. Nii, aga räägime nüüd nii-öelda väga kauaoodatud otsusest mis küpsesse küpses ja kus väga erinevad variandid olid laual, aga lõpuks siis tuli üsna tagasihoidlik võrdlemisi, et Tallinki Eesti ühe sellise lipulaeva Läänemere suurima firma päästmisest, et valitsus siis ja Tallink jõudsid lõpuks kokkuleppele, et Tallink saab siis laenu kolmeks aastaks 100 miljonit eurot alguses räägiti pigem 150-st miljonist eurost. Intresse on ka üsna soodne, oli vist euribor pluss kaks protsenti ja tagatiseks on siis Tallinki vara. Mis on siis noh, näiteks laevad, et. Kas need hotellid, mis kuuluvad siin linnas infotarile, et kas need on Tallinkiga ühes konsolideerimisgrupis või mitte, sellepärast et see seal peenikeses kirjas punkt ütleb, et tagatiseks on konsolideerimisgrupi varad, et kas Infortari vara on ka selle laenu tagatiseks? Selliseid detaile ei ole avaldatud, et võib-olla KredEx avaldab, seal tekkis ka küsimus, et mis muud kohustused näiteks selle laenuga kaasnevad näiteks kas töökohtade hoidmine, loomine või midagi sellist, et lae laenu ei pea kohe tagasi maksma, vaid makstakse tagasi ühes osas lõpus, et vahepeal makstakse ainult intressi. Tallink küsis vähem, sest vähemalt Paavo Nõgese sõnul sai ta said nad ka muid muid pakkumisi, et muid rahavooge peale see, kuidas ja milleks seda raha kulutatakse, seda praegu ei tea, et aga väga huvitav on seda meedet võrrelda teiste turismisektori ettevõtetega, et ülejäänud turismiettevõtted kokku saavad kusagil 25 miljonit eurot Spetsiaalse meetmena valitsuselt ja mis, kui me mõtleme kasvõi põllumajandusele, mis saab 200 miljonit, et siis on väga väike summa, samal ajal kui põllumajanduses ma tean, teraviljasaagid tegid eelmine aasta rekordi ja sellel aastal lubatakse rekordeid, siis majutus- ja turismisektoris on noh, kui mõiste ikaldus midagi üldse tähendab, siis see ongi see, et sul 90 protsenti või kuni 100 protsenti käivet on kadunud ja ja sul ei olegi mingit tegevust ja aga näiteks vaatasin ka sinna sisse mõne ettevõtja soovitusel Kredexi meetmetele. Jaa jaa. Need on ikkagi kordades karmimad, et lisaks intressile, mis on neli, neli protsenti pluss euribor, tuleb kõikidel omanikel anda ka isiklik käendus ja, ja see on solidaarne, ehk siis teisisõnu, kui sul äripartner mingi hetk ütleb, et tal ei ole vara siis sina maksad tema vara ka veel kinni, kui see peaks ebaõnnestuma, et need, nende nende meetmete niivõrd suured käärid ikkagi panevad imestama, et need paljudes teistes riikides siin Lätis või Poolas on üritatud pigem leida meetmeid, kuidas siis seda esimesena pihta saanud sektorit aidata, et kui nad on, ma ei tea, mingid kitsaskohad tekkinud, siis leiuta, leitud kuidas neid ikkagi abistada, mitte et igal juhul ütleme, et mitte lüüa ja väga kindlad reeglid nii-öelda lukku. Et vot need käärid on küll päris märkimisväärsed, et mulle tundub, et Tallinn sai päris head tingimused. Omanikese kuidagi ju otseselt ei mõjuta, et vara, vara, vara pandi vanti. Nojah, et seal on ju see küsimus, et, et mis on Tallinki teiste aktsionäride panus, et mäletatavasti kui LHV tegi, aga seda me ka ei tea, tegi pakkumise sisu, oli pakkumise tagatiseks, oli see, et juhul kui ettevõte ei suuda laenu tagasi maksta, sellisel juhul saab uus ettevõte osanikuks, et ehk siis laen kommenteeritakse osa osaluseks, et mis nüüd KredExiga saab, et Kredex peab selle raha välja andma. Nüüd, kui ma õigesti aru saan tingimustest, siis KredEx sellele õigus seda otsustada, vaid see läheb otse valitsuskabinetti ja kui valitsuskoalitsiooni otsustab, siis KredEx maksab selle välja ja ilma siis KredExi poolsete riskihinnangutes. Ja kui ma nüüd õigesti aru saan, siis kui valitsus selle otsustab, siis on see poliitiline otsus ja see ei ole enam majanduslik kaalutlus. Nojah, teiselt poolt muidugi on arusaadav, et Tallink on nii piisavalt oluline suur ette võtta, aga see on selline ilmekas näide, kus me toetusi jagama siis neid alati saavad välja valitud ja alati kipuvad noh, okei, alati on võib-olla liiga kategooriline kipuvad võitma alati suured ja tugevad, mitte sellised, kes kõik, kes me kõik, teised, muuseas, juba teine kord, kui seesama valitsus teeb sellise üsna kasuliku otsuse, Tallink, kellega sa seda oled tähele pannud. Ka see aktsiiside alkoholiaktsiiside langetamise üks eestkõnelejaid oli Tallink ja Paavo Nõgene, kes lasi kohe aga hinnad alla pärast seda aktsiisi. Langetustel Tallinkiga on head suhted. Valitsusel see on õige, et sa sellele tähelepanu juhid, et tegelikult ju alkoholiaktsiisi langetamine ei olnud ja mitte mõeldud alkohoolikute Lawaydeli mõeldud kaupmeestele ja tootjatele, et see oleks nende taskusse, mitte siis alkohoolikute taskusse, et et ega siis ju alkoholi hinnad langesid ja tõepoolest kõige odavam viin, mis tõepoolest poes läks odavamaks, aga ülejäänud hindade puhul ju tarbija jaoks mingit muudatust ei olnud, et see Jüri Ratase valitsuste selline. Kuidas ma ütlen järeleandlikkuses ettevõtjatele? Ühelt poolt on see sümpaatne, sellepärast selge on see, et kui on väike riik ja väike majandus, siis tuleb paindlikult käituda, aga teisalt tahaks tõesti seda, et oleks võrdne kohtlemine, et seesama kui mõtleme näiteks turismisektor, mis ta saanud on, et Nordica sai, mis ta sai 40 miljonit vist, kui ma õigesti mäletan. 30 rohkem kui kogu Eesti turismisektor, välja arvatud Tallinn on ka mõnes mõttes turismisektor ka ikkagi ütleme rohkem. Ülejäänud Tallinkis ollakse valmis panustama kuni 100 miljonit, Nordic kas see 30 miljonit seal 130 miljonit, et aga noh, minusugune lihtsameelne inimene küsib, et aga, aga mis siis on teiste ettevõtete võimalused, et kas kas ei peaks olema mitte niimoodi, et, et riik loob siis tõesti, kui KredExi kaudu nende rahastasid, makstakse. Et KredExi juures on üks fondiks raha hulk, kus siis kõik turismiettevõtjad saavad taotleda, sest mis Nordica Nordica on samasugune turismiette võtta? Nordicat ma seal on üks erandlik Nordica riigile kuuluvaid, seal riik ongi iseomanike ta omanikuna ise siis vaatab, mis ta siis siis enda firmaga teeb, et see on erisus. Aga ma nüüd hakkan nagu hakkan fantaseerima, et et kui riik on valmis lennundusse panustama 40 30 miljonit, nii et aga airBaltic võiks ju sellele rahale pretendeerida. Air Baltic suudab selle 30 miljonit kuidagi tõhusamalt ära kulutada. Rohkemate lendudega. Äkki ma ei tea, SAS, Finn Räki, siin Eesti ärimehed panevad seljad kokku, teevad hoopis uue lennufirma, et ma ikkagi tahaks seda, et kui riik toetab majandust, siis palun väga, andke raha ja andke tingimused ja ettevõted kandideerivad sellele rahale. Ja tingimused võiksid olla minu meelest võrdselt nii Tallinki kui ka ma ei tea minu meelest ühe mehe reisibüroole, kes korraldab aastas kaks, kolm reisi kuhugi Lõuna Ameerikasse. Nojah, teoorias, aga praktikas me ei jõua sinna, et meil on mõned ettevõtted. Tundub, et on olulisemad, mis, kas, kas on õige, et raske öelda, seda me näeme ju pärast kriisi, mis siin alles jäänud on? No ma väga väärt. Ütles, et need ei saa olla niiviisi, et, et enne kriisi pärast kriisi väärtused, põhimõtted, reeglid, mille järgi majandus majandust toetatakse, need peaksid olema kõikidele ettevõtetele võrdsed. Ühesugused. Nojah, seal teatud sektori puhul ma pigem on isegi mitte see võrdsus on, meil mõistetakse ka seda, aetakse nii-öelda juuksekarv ka pooleks, et kui sul on üks euro üle selle käibe, siis kõik sa langed sealt välja, et et seal võik võib-olla sellises, sellises olukorras, nagu me täna oleme ja eriti need sektorid, mida, mis ei ole ju ise süüdi selles, mis on investeerinud, näinud, vaeva, koolitanud inimesi panustanud siin nad ei ole ise selles süüdi, et see on päevapealt ära kadunud. Et äkki seal võib-olla natukene isegi paindlikkust näidata. Nojah, aga seesama kui Tallinki edasi kritiseerides Tallink saab ju töötukassameetmest ju üle kolme miljoni. Nii et kui Tallinki koheldakse sellise suure laenuga, siis teistest võrdsemalt. Et noh, selles osas ma nüüd tegelikult ma olen samas samasugusel ebalev seisukohal nagu sina, Harriet Ta alustas Tallinki suurust. Siis öelda, et, et ah mingu see firma on ju, et meie valitsusena pühime käed puhtaks ja maksumaksja lõpuks tegelikult rahani olemas turul, aga noh, mis need tingimused on, et et siin Paavo Nõgene just kirjutab mulle, et, et Nordica saab tagastamata rahasüste raha tagasi maksma, aga minul on nüüd järgmine küsimus, et aga mis siis, kui kolm aastat oli vist laenutähtaega midagi Kredexist võtta, mis siis saab, kui ei ole seda raha tagasi maksta, mis siis saab, kui turismisektor ei taastu nii kiiresti? Aga mul on ettepanek, et ma annaks ka hea meelega tagastamatut rahad, aga võtaks siis nagu osalusel sealt sisse ka see selles mõttes, et Nordica ju ongi riigifirma. Ja siis on mul järgmine küsimus, et kui kui nüüd siis Infotar hotell saab sealt renditasu, et kas Infotar saab nüüd renditasu samasuguse rauaga edasi, et et kas see abi jaguneb äkki siis Tallinki omanike vahel kuidagi ebavõrdselt, et osad omanikud on eelistada või teised ei ole eelistatud. Et kas selle sa sajamiljonilise laenu siis tingimuseks võisidki olla? See, et rahandusministeeriumi asekantsler istub nii kaua, kui see laen on, on riigile antud nii kaua siis istub Tallinki nõukogus? Jah, ja seal me siis selle kohta on meil väga vähe infot, praegu mõnes mõttes ma saan sellest aru, et ka Paavo Nõgene lubas, et börsiteate kaudu hakatakse infot mingisuguseid infosid veel jagama, et börsifirma ta kõik aktsionärid peavad olema võrdselt koheldud ja nii edasi, sellest ma saan aru, aga aga teistpidi ka kõik maksumaksjad võiks olla võrdselt koheldud, aga sõime. Et väikesed turismiettevõtjad peavad oma isikliku varaga panustada. Ma siin mainisin alus poole, et selles mõttes on KredEx'i meetmed, mis on mõeldud turismi majutusettevõtete, nad peavad, kui nad tahavad ka laenu võtta. Et siis sellest on palju kõrgem, mis on mõnes mõttes loogilisem riski, suurema riskiga äri, aga nad peavad ka isikliku käenduse sinna panema ja solidaarselt, mis tähendab, mis on nagu topeltkäendus mõnes tähenduses, sest et kui su äripartneri käenda ära ei maksa ära, siis sa pead tema eest ka veel tasuma, et selles mõttes need on ikka päris karmid tegelikult meetmed, kujutage ette, kas te paneksite oma lastekodu panti selle jaoks, et päästa hotell või et noh, iialgi. Aga kas nüüd Ain Hanschmidt peab siis oma maja või Enn Pant peab mõlema kusagil ma ei tea Ameerikas või Aasias asuva korteri pantima. Seda ma ei usu, et lihtsalt noh, näiteks mõnes teises riigis, et ma tean, näiteks Poolas tehtud anti laenu ja kui ja kui sa oled elus mõne aja pärast, siis ei peagi kogu laene tagasi maksma, mingi osa ainult, aga. Aga sa oled suurte kogemustega ajakirjanik Harri, et kas see on nagu mõistlik, ütleme, et näiteks selleks, et peaks laena saama. Ei, ei seda ei, see ei ole mõistlik, aga miks väikesed turismiapsu absurd on, minu arust see on et, et kui me mäletame eelmist kriisi, siis paljud ju või ütleme, need suured, kõrbenud ärimehed, mõned andsid lõpuks selle isikliku käenduse ja nad noh, kõik kõrbesid. Nathan Nad jäid kõigest, ilma, et isikliku käenduse andmine see noh, see või selline nõudmine veel riigi poolt natuke natukene häbematult isikliku ka mahutakse viimases hädas, siis kui on tõstu, noh, kui ei ole päästmine, see on ikkagi, see on juba enda naha kindlustamine, et päästmine, et kui riik tahab tõesti seda sektorit aidata ja päästa, siis ta ei nõua isikliku. Eks ole, käendust. Olukorrast riigis. Ja nüüd räägime siis riigi kinnisvarast, riigifirmade nõukogudest, ehk siis riigiärist jätkame, et et ma saan aru, et riigi kinnisvara, et juhul kui mõni kuulaja ei tea, mis asi, see on, selline monstrum seal, selline hiiglaslik kinnisvarahaldusettevõte, mis peaks haldama kõiki pindu, mida kasutavad erinevad riigiasutused alates politsei garnisoni tõsta, lõpetades millega see ministeeriumite superhoonega edasi ja nii edasi iga väiksemagi asja ka, et see on tegelikult üks hiiglaslik hiiglaslik turumoonutus, on vist selle kohta õige sõnajalga. Monstrum, või ma ei tea, mis sõnu kasutada, et kindlasti tähendab korra tuleks võib-olla meenutada ka, et miks ta üldse kunagi loodi sajandi alguses, et see idee oli tegelikult ju üllased, võtta see haldamine ja kokku hoida sealt raha kokku ja, ja nii nii läbi saab võib-olla soodsamat laenu võtta ja nii edasi ja nii edasi, aga mis seal juhtub, kus oli see, et tegelikult Euroopa liidus me astusime Euroopa Liitu ja seal seal ei lubata selliseid selle ettevõtetel tegutseda, millel ei ole nii-öelda kasu, mis ei pea kasumit teenima ja nii tekkis RKS-ile kohustus ka veel kasumit teenida. Ja lõpuks ma tean, et siin mõnedel aastatel on olnud niimoodi, et et et noh, ma ei tea, siin mõned ametid, kõigepealt vaadatakse RKS-i ettekirjutus. Ma nimetan seda julgen jutumärkidesse nimetada, et ette, et kui palju RKS-i peale kulub, siis vaatame, palju politseinikele ka või ma ei tea, aga teistele Maidi haridustöötajatele mingitele ametnikele ka raha jagub, et et kui kärpida on vaja, siis kõigepealt kärbitakse palkasid ja siis pärast neid hooldustasusid, mis on nagu iseenesest nagu absurdne. Et väga suureks ebamõistlikult suureks kasvanud selline haldusettevõte. Aga jah, et muidugi osad ka toetavad seda endiselt, ma saan aru, aga noh, nüüd on nagu jõudnudki ministri teeriumitele tasemele see, et mis Taavi Aas ja Raul Siem tulid ettepanekuga välja, et vaadata üle, et kas sellist asja on vaja, et et äkki on mõistlikum see kuidagi kas väiksemateks tükkideks lõhkuda või nii edasi muuseas RKS-ile isegi oma hooldusfirma, mis osales ka mingitel teistel hangetel minu meelest, et üks osaühingut Mis on väga mõistlik, sellepärast et kui koristajad on palgatud, kes kaheksa tundi pärast võiks koristada, siis nad neile tuleb tööd leida, et. Jah, aga talle, noh, tal on üks firma, mis siis kus on koristajad, kes tahab kasumit teeninud, siis tal on see RKS ise, mis on, et, et see jada, ettevõtete jada nagu muutus päris pikaks ja tekkis küsimus, kas riik peab ikkagi selle, kas riigi riigifirma peab koristamisega tegelema meil? Noh, ma ei tea, miks kas ongi turutõrge koristamisturul? Kindlasti tahaks tahaks hakata vastased tegelikult sõnu äärsel toimetuses, tegelikult vastus sellele küsimusele, et kas korstnate turule Ühesõnaga, et mu meelest on väga mõistlik, et te praeguses kriisiolukorras otsustati see vähemalt üle vaadata, et ma ei ütle, et võib-olla on mõistlik ka mingis osas, et RKS jätkab aga võib-olla mingid suuremad asutused või, või mingid funktsioonid ümber vaadata, et seda on ju pikalt oodatud tegelikult. Ja kui me vaatame neid rahulolu uuringuid, siis iga kevad või millal need tulevad, ma nüüd seda aasta aega ei mäleta, aga alati on ka, et siis teenusesaaja, et siis on üsna rahulolematud, aga see on hästi loogiline, kui sul on nagu üks suurettevõte, kelle vastu ei hakka mitte ükski hammas, et tal ei ole ju konkurenti sisuliselt, et siis ta ei peagi sulle meeldima. Nojah, see on see igavene dilemma, et kumb on odavam, kas odavama koristajat palgal hoida või siis odavamal koristaja rentida, et et mõnikord tundub, et odavama koristaja rentida, sellepärast et noh, lihtsalt on ala, arvatakse, aga teised on jällegi see küsimus, et et isegi siis, kui koristaja palgal hoidmine on kallim, siis tegelikult sedasama korista saab ka firmast teha muid väikseid asju alati, kui on mingi suur maja, noh ma kujutan ette, et näiteks mingisugune kaksiktornide taoline hiid, kalass, mis on kerkinud Tallinnasse, kus on neliministeeriumit või oli see viis isegi et et noh, seal on ju selge see, et sul on kogu aeg mingi väike asi on kuskil katki. Kohvimasin, läheb katki, mingi ukselink läheb katki, no kes seda parandab, siis iga kord tellitakse uus mees, tähendab loomulikult uus mees tellida, siis läheb. Oi, ma arvan, igaüks teeb korteriühistus, et kui sul on nagu mingi firma, mis asub peaaegu teises linnas, no siis sa see muide, ukse parandamine võtabki sul päevi nädalaid ja ma ei tea, kui kaua aega, kui sul see juhatuse esimees elab samas majas, küll ta siis õhtul ära parandada. Just et ilmselt see lähenemine riigi kinnisvarale võiks olla paindlikum, et, et ilmselgelt on osasid, osasid hooneid mõistlik siis tsentraalselt hallata ja selliseid hooneid on mõistlik hoida ettevõtete omanduses, et noh, et võtame näiteks selliste asjade peale, mis, mis on püsivalt riigi funktsioonide täitmiseks mõeldud politseimajad, päästeteenistuse majad, sest tegelikult noh miks miks peaks olema, et kusagilt neid maju haldab keegi teine ette võtta, et see on keeruline seda mõista jälgida, et noh, nüüd on küsimus on muidugi see, et kui x monstrum on loodud kuidas seda monstrumit uuesti lammutama hakata, et mis selle mõte on, et kas siis tähendaks nagu mingit hiiglaslikku erastamisprotsessi näiteks RKS viia börsile maha müüa. Et noh, see, see kõik on tegelikult, et noh rikkana oma kinnisvara haldamise kenasti tegelikult nurka värvinud, sellepärast et kui rääkida kuludest, siis ma kujutan ette, et seda edutult lammutama hakata on veelgi kallim, kui see ettevõte edasi pidanud. Ja võib-olla saab osadeks jaotada, et noh, ütleme, ma arvan, et sinna sisse vaadata, mõistlik, et. Võtta sisse vaadata, riik peaks, see ettevõte on ju selleks ju loodud, selle algne idee oli ju see, et kulusid kokku hoida, see, et oleks üks keskne asutus, kellel oleks ülevaade sellest, kui palju on riigil pindu mis hinnaga neid hallatakse. Kui, kui palju on ruumid kasutusele, et ei oleks tühje büroohooned, kus töötab mõni inimene ja nii edasi. Siis peaks seal pidi olema ka kompetentsi, et näiteks ehituskompetentsi ja mulle meenub üks hange, kus siis pandi ikka kahekordselt hinnaga mööda oli, kas, kas ei olnud seesama superministeerium, kus taheti saada ühe hinnaga, et ehitati üles ei taha lood, me ehitame, meie hind on umbes. Korda kõrgem siis loomulikult on ka see küsimus, et, eksju, teatavasti on ju niiviisi, et eks iga asutuse juht tahab ilusti ehitada, et et noh, see rõõm on tegelikult ministritelt ära võetud ja ka erinevate riigiametite juhtidelt, et saaks nagu ehitada, et et tahad midagi ehitada, siis tuleb see kusagilt nagu tellida tellimusega tahaks ise ehitada, tahaksin projekteerida, tahaks materjale valida, tahaks ehitajat valida, tahaks juba läbirääkimisi pidada, hinna osas on ju, et äkki õnnestub kusagilt. Sidrun sidruneid Leida sidruneid, leides ta oli kõigest 100 sidrunit. Jah, nojah, see on see miinuspool, et kui see nüüd poliitiliseks muutub, see mõtlemine, aga see vaata korra tahtsin lihtsalt ära mainida, enne kui me selle selle osa siin lõpetame, et tegelikult siin praegu käibki ju tohutu sellel aastal aasta käib erinevate riigifirmade nõukogude ülevaatamine. Et siin Kaido Padari ka, kes on sõjariigifirmade nõukogude nimetamis, komitee esimees rääkisin, et 50 nime on juba välja vahetatud aasta jooksul kuskil 90 kohta vaadatakse 28 on erinevas riigifirmas üle, et et me räägime siin hästi palju koroonast, aga tegelikult ma arvan, et tasub sinna sisse vaadata. Mis riigifirmade nõukogudes üldse sel aastal toimuma hakkab. Kas Jaan Toots soov Eesti raudtee nõukogu küsima, eks ole? Oh jumal. Ei tea, eks see paistab, et aga tasubki jah, vaadata sinna sisse. Et kuhu ma selle jutuga viidata tahan, on see, et tegelikult ettevõtjad, kes on olnud parteide usinad toetajad, on tegelikult nende võimalused nüüd ju saada pressiisikat kohti. Jah, selles mõttes küll kohad vabanevad, siis loomulikult on erinevaid kandidaate ja saab kandideerida, loodame, vaatame. Ja nimetamiskomitees on ju, kui nüüd Kaido Padar kõrvale jätta, kelle puhul otseselt parteis sidemeid ei ole võimalik välja tuua, sest tegelikult nimetamiskomiteesse on toodud uusi liikmeid, kes On ju otseselt poliitika seotud ja kes tegelikult toovad selle otsas siis poliitilise tagatoa otse info toovad ja sedasama nimetamiskomiteesse. Kuigi noh, selge on see, et nimetamiskomitee ei ole apoliitiline selles mõttes, et nimetamiskomitee võib teha oma ettepanekuga, lõplik otsus on ikkagi ministrile. Et juhul kui nimetamiskomitee on ka täiesti apoliitiline, aga see on tema valik, ei sobi ministrile, siis tegelikult sa ei lähe ju kunagi läbi. No seal teine asi tekib ka, et lõpuks nimetamiskomitee ei ole ettevõttega kuidagi omanik, et kui on vaja teatud, et see nii-öelda valitsus või siis ma ei tea, ministeerium annab mingi sisend ikkagi, milliseid inimesi on, millisesse suunda see ettevõte hakkab arenema, et sinna on vaja vaadata. Aga tuletame korraks meelde, et see nimetamiskomitee, miks ta loodi, ta loodi sellepärast, et esiteks ei tekiks võimalust, et riigiettevõtete nõukogudesse pääseksid inimesed, kes on konkurentidega seotud, et neil on huvide konfliktid. Ja teine asi on, et sinna ei pääseks. Noh, inimesed, kes võib-olla ei tea midagi sellest, mis seal raamatupidamine või ühesõnaga, kes on ebapädevad, kes on selle koha saanud, kas sa sellepärast, et ta on poliitiliselt ustav või siis annad sellepärast et konkurendina on ta väga huvitatud selleks, et pääseda siis riigifirma nõukogusse sealtkaudu siis infole ligi, et see on nimetamiskomitee algne mõte ei olnud ja minu meelest on ta väga hästi ennast täitnud. Ja et Kuressaare haiglas on puhkenud. Ma ei teagi, mis seal ongi, natukene jääbki natuke segaseks, et mis seal toimub, et eelmine nädal või sel nädalal ilmus nii-öelda kaks väga vastandlikku artiklit oli üks artikkel, mäletan Eesti Ekspressis misse maalisse. Siis Edward Laanest Kuressaare haigla peaarstist kui doktor Hausist pildi, et väga andekas ja erimeetmeid kasutada varsti ja teiselt poolt vist oli 25 44-l muidu need asjad ei ole omavahel vastuolus. Ei ole jah, sellest selles mõttes küll, aga, aga mõnes mõttes on kaks, ongi kaks pilti, eks ma ütlengi kui vilets juhturi doktor Hous ja käis paljudele närvidele küll. Ta oli erakordselt vilets juht, ta ei saanud selle üksuse juhtimisega absoluutselt hakkama, ei saanud hakkama nende inimestega, keda ta ravima pidi nendega suhtlemisega. Et see oli nagu täiesti talumatu, mis sealt vastu vaatas, et kui nüüd see Eesti Ekspressi diagnoos, et tegemist Kuressaare haigla doktor Housiga siis kas nüüd see 24 arsti protestikiri näitab seda, et tegelikult Sellised ongi et see tähendabki, et ongi, et aga noh, nüüd küsimus ongi, et kas kas see on ongi nagu viimane meede või on see selline mingi uus komme, ma ei saanud aru, selline ütleme eesti haigla haiglates noh, ütleme kliin kliinikumi näidet tuua, et seal oli ka, et siis juhile saadeti selline kaebekiri, et ta ei saa hakkama ja nii edasi, et. Aa nojah, seal oli see konkreetne mäss siis jah, see on võimalik, aga aga mis Kuressaare Kuressaare haigla arstide protestikirju lugesin, siis minu meelest vaatab sealt vastu eestile kahjuks kahjuks väga tüüpiline olukord, kus juhiks on pandud andekas inimene, kes tegelikult juhtimisega hakkama, sellepärast et juhtimine on omaette töö, et sa selleks, et kui inimene on hea arst, siis ei tähenda seda, et tal hea juht, et ilmselt on seal võib olla probleeme sellega, et ta on oma alluvatele esitanud nõudmisi, mida nad täita ei taha, endale ebamugavad, nii nagu oli Tartu Ülikooli kliinikumis aga süüdistuse stiilis, et peaarst ei ole kohal peaarsti väga infot, et noh, need kõik viitavad tegelikult sellele, et et tõepoolest, et ta ei ole oma juhtimisega hakkama saanud, et ta ei ole suutnud luua haiglasse olukorda, kus kõik inimesed tunneksid, et nad on kaasatud ja pluss siis veel see mikromanageerimine ilmadele ülimalt iseloomulik, et et lihtsalt arst ei usaldama alluvaid arstavaid lihtsalt õhtul läheb, siis hakkab nende tööd ringi tegema, tablette jagama ja ja muud sääraseid asju, et see torkab silma ja muidugi mis kõige kriitilisem. Kahtlemata on see süüdistus, et et doktor Laane ehk siis peaarst ei ole täitnud, et viirusetõrje nõudeid ehk ei ole korrektselt rõivaid vahetanud, mis on väga oluline, et selleks, et saastunud ruumidest tulles siis viirus puhtasse ruumis edasi ei kanduks, et kui see nii on, siis see on tegelikult surema. Aga kas sa said aru, et kas see haigekassa uurimine või see audit, mis seal korraldatakse, on sellega seotud vaid me ei tea seda sellepärast et teatavasti Eesti arstkond on ju selline väga suletud, suhtled see, et me üldse sellist mullistus näeme, et äkki keegi protestikirju ülimalt ebaharilik, ülimalt ebaharilik ja see näitab seda, et probleemid on tõesti väga suured, sellepärast et reeglina suht lahendab ka oma kõige mustemate lammaste probleemid enda sees. Ei kuula sest mitu asja. Ta oli ka väga must või selline kriitiline, eks ole, kogu see koroonakriis, eks ole, ilmselt pani paljudel närvid proovile. Eile oli üheksas mai punasel väljakul Moskvas toimunud traditsioonilist võidupüha paraadi, mis sel aastal oleks võinud olla erakordselt pidulik, sest möödub 75 aastat sündmusest, mida vene ajaloo kirjutas, nimetab suure isamaasõja lõpuks. Mida meie siin Euroopas tähistame kaheksandal mail ka sõjategevuse lõppu päeva. Et sisepoliitikas torkas mulle silma Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes tegi üleskutse, et venelased ei läheks üheksandal mail Aljuša juurde ehk siis pronkssõduri juurde vaid selle asemel toetaksid ise Isamaasõja. Teise maailmasõja suure isamaasõjaveterane on siis heategevuse vormis või siis muul moel neid teises humanitaarabi vormis toetaks. See torkas mulle silma sellepärast, et ühelt poolt ma saan aru sellest, et esiteks, linnapeana peab ta vältima suurte rahvakogunemiste tekkimist ja poliitilise liidrina peabki tegema üleskutset Rui rahvakogunemisi ei tekiks viiruse tõttu aga see üleskutse teine pool, et suunake oma oma mälestus teisest maailmasõjast hoopis uude kanalisse, mitte poliitilisse demonstratsiooni. See võiks olla minu meelest märk siis ikkagi jätkuvalt Mihhail Kõlvarti poliitilistest ambitsioonidest laiemalt, kui olla lihtsalt Tallinna abilinnaon, Tallinna linnapea ja siis olla Keskerakonna vene fraktsiooni liider. Mulle torkas silma hoopis see tõesti tuligi väga palju vähem inimesi sinna kalmistule ja, ja ei ole päris nii, et nagu Eesti meedias siin vahepeal koroonakriisis alguses püüti jätta muljet, et venelased on mingis pimeduses, elavad kusagil. Ma ei tea koopas ja mitte midagi, mitte millestki ei tea, et see on lihtsalt vale. Ma korraks mõtlesin selle peale, et mis siis saaks, kui Kersti Kaljulaid käis kaheksandal mail maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali juures. Aga mis siis saaks, kui ta läheks ka üheksandal mail nelgikimbuga, käiks korraks pronkssõduri juures? Täna või kusjuures mingi hetk, selle, see võimalus siin aastaid tagasi võib-olla oleks olnud, et ma ei teagi, mis siis saaks. Küsimus, ma arvan Midagi ma arvan, et Sovski, see, et, et see pronkssõduri juurde nelkide viimne üheksandal mail, mis on väga minu arust väga väikeses osas teise maailmasõjaohvrite meenutavanavaid suuremas osas on tegelikult ikkagi oma poliitilise meelsuse ja sellise Nõukogude Liidu ajal käisid ja nõukogude okupatsiooni ajal käsitluse siis elustamine, elushoidmine, et sellisel juhul võib-olla Eesti riigi juhtidel õnnestuks see sümbol üle võtta, täita see positiivse sisuga. Võimalik, aga ta ei ole päris nii, seal on erinevaid inimesi, ma ei lööks kõiki, ei ole niimoodi, et nagu kõik eestlased on ühesugused, ei ole ka venelased kõik ühte nägu, eks, et et seal on erinevaid inimesi, kes käivad erinevatel põhjustel oma austust avaldamas. Minu meelest Kersti Kaljulaid võiks järgmisel aastal minna. Tahate aga head kuulajad, see oli minu 200. kord juhtida saadet olukorrast riigis. Kui jumal annab ja rahvusringhäälingu juhtkond lubab, siis head kuulajad. Järgmisel pühapäeval kohtume teiega 200 esimest korda. Elage hästi kuulmiseni. Olukorrast riigis.