Siin siis eesliini töötajad Juur ja Kivirähk töötleda Me oleme orjad, eesliini töötajad lävele. Aga orjad ka, kas meie hulgas ei ole Kristo Rajasaare orjad, kes peavad nädalast nädalasse tegema saadet, ilma et meile eraldatakse piisavalt kaitsevahendeid. Andrus, sellest me räägime ausalt ja avameelselt alles siis, kui meid raadio kahest koondatakse. Jah, seda küll, jah, praegu me räägime, et me oleme siin töötajad, et me õigus niimoodi lepingus kirjas oleme, särasilmsed, vabandust. Me põleme teotahtest ja me tuleme, riskides oma eluga reaalselt Riia eraldamine piisavalt kaitseväe taga kindlasti ja me hoiame distantsi ja me tuleme oma eluga riskides igal teisipäeval raadio riigiraadiosse rahvusringhäälingusse, avalik-õiguslik, kuhu kanalisse, et jagada operatiivset informatsiooni ja aidata meil kriisist väljuda, nagu me teame. Andrus, kuidas sina teist maid tähistasid? Kriisist väljumine algas ju teisel mail juba, kus anti võimalus minna kas vabaõhumuuseumisse või vabas õhus toimuvale sporditreeningule. See valikuvõimalus oli pärast kahte kuud karantiinis olekut minu jaoks niivõrd hulluks aetud pea valutama ja ma ei läinud kuhugi, mina valisin kolmanda võimalused, mina läheksin hoopis Tallinna raekoja platsile, kus olid avatud vabaõhukohvikud või vabaõhurestoranid ja kus restoran Troikamine. Vana lemmik oli teinud sellise superpakkumisega pakkumised kogu menüü, välja arvatud must kalamari, miinus 50 protsenti. Nii et mina läksin sinna, ma ei ole vist, ma ei mäleta, millal ma üldse viimati Raekoja platsil sõin, mingisugusel trassi, need tavaliselt on see täis kruiisituriste ja muid rumalaid välismaalasi, kes maksavad seitse või kaheksa eurot, õlles istuvad seal ja siis eestlased saavad käia ja vaadata neid nagu eesleid tarand. No aga nüüd olin mina seal ja väga maitsev oli sõim, pelmeene, Jõin morssi viina ei tellinud, seekord musta kalamarja ka ei tellinud, ma soovitan, soovitan kõigil ja väga tore oli jällegi olla siukse melu keskel, näiteks see oli lõunaaeg, et meie perega sõime, jah. Neid pelmeene seal, aga siis meie kõrvallauda maandus üks seltskond selliseid heas tujus mehi, kes kõigepealt ütlesid õlle, et kõigepealt siis toodiline staari, Melniku õlut. Siis nad tellisid supid. Need mehed olid, olid perekond näiteks perega, Need olid üks perekond ja vennad. Seitse venda lähevad koosolek toonitada põhimõtteliselt küll, jah. Ja siis. Kuidas nad õlut jõid, maskidega, maske, maske? Ei, see, oled sassi, ei olnud, Veneetsia karneval, olime Tallinna raekoja platsil, baski pold kellelgi ega ei olnudki mingeid hästi ebameeldiv oleks näiteks, kui kelner tuleb kummikinnastega ja ei tulnud oleks pidanud, eidel olid ilusad, hoolitsetud küüntega käed, treenerite käsi kui linna peal käidud. No ma vaatan, mis mulle tõstis selle pelmeeni toidu mulle, mis oli üle küpsetatud taignast kaanekesega. Siis ta võttis noa ja lõikas isiklikult mullusele kaanekesi lahti, nii et sealt tõusis kuuma auru. Pelmeen oli näha. Ja siis ma vaatasingi ta sõrme, millega ta mu toitu katsub. Jäestid, milliste oma keha osalide katsunud, ennem kui ta sulle pelmeene serveeris, näiteks selle kohviku teenindajate tagant ruumis või näiteks tualettruumis siis omad Eesti inimesed, me katsume üksteise kehaosi ja nüsima, teine seevastu palju tahame. Aga ühesõnaga ma veel räägi nendest meestest jaguneda. Kõigepealt tellisid supid, piid, pesuvedelik, millal teda vedelikku ei toodudki, pesuvedelikule õlu? Hetkel Saariumelnikkelise ja siis nad tellisid veel ka pelmeene ja veel Beutroconoffi ja meie lahkusime sealt ja need mehed jäid ootama järgmisi toite. Et see oli hämmastav, kui palju nad suutsid, süüakse, õlu ajab janule ja tõesti, kui inimene pole alates 14.-st märtsist on restoranis käia, eks ole, siis tal kõht on tühi. No tõesti tellib kogu menüü endale välja arvatud must kalamari, mis oli vana hinnaga seda mõtet tellida, selle episoodi võtaksite täitsa toimisid väga targasti. Tegelikult ühendasid selle käiguga Troikasseni käigu vabaõhumuuseumisse, sest troika on ju selles mõttes vene toidu elav muuseum tegelikult terve vanalinn on nagu vaba seda küll, aga viibisid Vene aja vene toidu nii-öelda elavas muuseumis said maitsta toitu vabas õhus ja ja see on ka sportlik tegevuse minek, vanalinna istumine laua taga ja säält äratulek. Ja see on väga tore, et sa käisid vanalinnas ja raekoja platsil, sest et ma olen kuulnud, ma pole ka aastaid raekoja platsil olen küll ületanud, aga pole kunagi peatanud, olen kuulnud, et nüüd on isegi seal nähtud neljaeurost õlle hinda, kujutad settimine, langus? Jah, noh, neli eurot, see on juba enam-vähem nii nagu muudes muudes kõrtsides ma ei hakka sulle rääkima, kui palju Otepääl õlu maksab, aga jäägu see inimestele inimestele mõistetamiseks, aga ja see on tegelikult ajalooline värk, et sa seal käisid, sest viimane kord, kus raekoja, Tallinna raekoja plats jättis märgi maha eesti kultuurilukku juhtus minu arvates, kus seitsmendat aastat keskel või teisel poolel, kui pikas mantlis tollane lavakunstikateedri üliõpilane Peeter Volkonski platsi nahkmaterjalide seljas kükitas ja kui ta tõusis püsti ja lahkus, siis ta oli poetanud sinna junni ja see oli ka viimane kord, kus Eesti kultuur reaalselt osales Raekoja platsi taristust, sest pärast seda võimelised seal rahvakogunemised juhuslikud üle. Seal võeti vastu olümpiavõitjaid. Tuurist, Andrus, Marina, mina käisin balletivõitjaid, vastus, ma räägin süvakas, sa kukkusid tellingutel, kas seepärast sellepärast oledki? Ei, mina ei olnud tellima, olin see, kes Erika Salumäe kandis. Minu käsi oli tal seal, kus kohas tema vastas ja selles mõttes kelner käsi oli minu pelmeenide vastas, ma pärast ei taha enam mitte kunagi sind puudutada, mitte kuskilt. Ei no ega siis mina ja kui vana on avanenud kenasti puudutanud see veel puuduks, kui ma annan oma mees, ei võtnud sealt seenesousti pelmeen ega pühkinud ennast sellega veoelust raadio kahes, kuidas tehti Rahva oma kaitsetpärasele kummanesid vallandatud ja sina hakkad otsima omale uut saate pärit nagu Andrus karnauge mööda praegu mööda vabariiki ringi otsib inimest, kellel vähe kartma, seisan su ees, ma ei lase sind. Kui läheb marts, lähen ka mina. Süü ei ole suur, räägin ausalt ja avameelselt, kõigest räägin, räägin, räägin kõigest, räägin sinust. Aga sinna on veel, loodan, et minust saab sinu mälestuste raamatust tikk ja põhjalik peatükk. Küll juveele ka ja siis ma kirjutasin sinust ka mälestusteraamatut, kui sa oled vallandatud, siis ma võin seda teha. Aga kas sina siis sina ei käinud kummaski Kairo muuseumis radarivoodis Lõuna-Eestis ja Tallinna pisikuid sinna pääl? Tõid, õppis, tõid hoopis Lõuna-Eesti pisike siia, tõin kaasa Lõuna-Eesti tervise, aga ma tutvustan sulle nüüd seda, mis juhtus peale teist maid, millest me just praegu rääkisime, nüüd on vabadused nüüd järjest juurde, näed, minul on kogu aeg, vaata vaata, tähendab, inimene kogu aeg vaba. Jah, täna viies mai ja täna oli võimalus juba korraldada ja osaleda mootorsõidukijuhi koolitusel ma sinna ei jõudnud ja samuti täna laienesid tippsportlaste treeningvõimalused, see pole ka mulle päris 10. mail, sinna peab viis päeva ootama. Algab jumalateenistuste ja teiste avalike usulust usuliste talituste läbiviimise luua siis karist see tasu tasuvus kella lüüa kellamees lible. Jaani kiriku tornis. Tähtis päev on kohe pärast kümnendat. Kui on käidud kirikus, siis 11. mail minna kaubanduskeskustesse, mis avatakse pidulikult sinna ma lähen sinna, ma lähen kindlasti, ma ootan seda pikisilmi, ma loodan, et täpselt nii nagu esimeste koroona hukkunute puhul ma toonitan sõna hukkunud läks jälle käibesse, mina teadsin sõna, hukkunu on käibes ainult suurte katastroofide puhul või siis sõjalises olukorras ja ma olin väga üllatunud, kui aktuaalne kaamera hakkas lakkamatult rääkima koroona hukkunutest, hukkuda võib ka näiteks kopsupõletikku või, või noh, igasugustesse haigustesse hukkuda. Et miks mitte kasutada seda sõna ei tea midagi üldiselt haigustesse surrakse traumadest võtta just nimelt ja ma loodan, et muidugi mina õnneks olen saanud päris palju käia, sest Solarises halduskeskus on selline taltlik tandlikega kuna toidupood asub keldris ja selleks tuleb läbida kaubanduskeskus, siis ma olen niisugust kuiva trenni teinud osta midagi teinud ka sellist memo rabiil, et aeg-ajalt sisenedes Viru keskus, mis on ka ju lahti sanga lahti, jah, aga ainult et sa ei jõua, sa ei jõua mitte kuhugi. Sinna ma selle peale allunud, hoidub toidupood ja saab eraldi sissekäigust, et sinna ma olen läinud ja ma loodan üles, ei olegi esimesi kaubanduskeskusi külastajaid täpselt nii nagu esimesi koroona hukkunuid. Ma loodan, et me lähme esimeste ja ma loodan, et meid võtab vastu president ja peaminister, nii nagu nad avaldasid kaastunnet esimestele koroona surnutele. Nii esimesed koroona poodlejad, kes lähevad Viru Keskus, Solaris, oleme meie ja ma tahan, et mis kirjutaski, pikad persoonilood, et esimene, kes läks Viru keskusse ja ostis sealt patareisid, oli juur, kes on särav lõõtspillimängija, kellele lõõtspillimängu saatel tantsid terve Valgamaaga. Tundub siiski, et see, see ei ole nii suur kangelastegu, valitsuse meelest minna esimesena kaubandus, kesin, kellele mina ütlen, et see on minna nagu esimesena miili miiniväljale. Selles mõttes küll, aga sa ei pea sinna ronima miiniväljale, et minu arust valitsus küll vastu tahtmist ja hambad ristis teeb teatud leevendusi, avab ühte koma teist. Tegelikult jätkub ikkagi seesama, et kui sõita näiteks inimene tahab mustamäelt hakata sõitma näiteks Viru keskusesse, trolliga seal trollistele iga viie minuti tagant öeldakse, püsige kodus, aga tuleb, tuleb olla. Mina olen sõitnud trammiga ja tuleb olla sihikindel, mitte trammist maha minna, kui kuulata. Trammijuht mulle ütleb, et püsi kodus, mina ütlen talle, härra melisale vait, ole ise kodus. No seda küll jah, aga üldine meeleolu on ikkagi minu arust see, et nüüd avatakse küll, et kaubanduskeskused ja rabatud restoranidega tegelikult nagu õige inimene ikka püsiks kodus, et ta ikkagi välja veel ei läheks ja siis läheks kuhugi, kui me oleme saanud ära käia. Kaubanduskeskuses on võimalus minna ka muuseumide näituse Duste radadele, mis ka avatakse ja siis õudne päev. Võib olla tore päev, ma tean, 15 mai, kui algab kontaktõpe, üldhariduskoolid, kõrgkoolid, huviharidus, kutseõpe, seiklus, noorte ei oska, see kehtib Tallinnas, sest Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Ta on otsustanud, et Tallinn riiklikud seadused ei laiene, jumal tänatud. Meiega, ära muretse ja võib-olla ei avata kaubanduskeskuseid. Sest seal Jüri Ratas Kõlvart otsustab, et ta jama ja samal päeval 15. avaldatakse ka raamatuid kogud, mis on mulle väga hea uudis, sest ma olen kõik need raamatud, mis ma enne koroona kriisi koju tirisin läbi lugenud, ma saan nad viia tagasi, tuua tuua uusi asemele. Ja siis muidugi sina, Andrus, kui inimene, kes jumaldab koosolekuid. Ma tean. Igatsed koosolekute järele, seal naudid koosolekuid, sa tahad istuda pikkadel pikkadel koosolekutel, kuulata, mida teised räägivad, eriti meeldib seal ise sõna võtta, sa jumaldad, powerpointi, skeem, graafika, kõik see saab olema 18-le maine, kui lubatakse, avalikud koosolek, koosolekud toimuvad juba ammu, et mul on niisugune siseinfot mingites kohtades, kus koosolekud toimuvad ja üldse kogu see, mis ette lugesid, meenutas mulle mingit sihukest. Situatsioon, tuletab meelde mingi 80.-te aastate lõpus, kui inimesed olid tegelikult juba vabad, mine tänavale, vaata, inimesed on vabad, käivad rõõmsalt ringi, maski ei kanna söövad-joovad, aga siis kuskil istusid mingisugused kommunistid kõrgel kris, andsid välja mingid määrused, millal lubatakse sinimustvalget lippu lehvitada või millal tohib rahvas Hirveparki tulla. Aga see oli ammu Hirvepargis, kõigil olid sinimustvalged, lipud käes. Praegu mulle tundub ka, et aetakse mingit väga imelikku asja, kuskil tehakse mingeid järeleandmisega, tegelikult tegelikult inimesed juba elavad, see on tõsi küll. Orjaahelad maha raputa, püütakse joosta sõitva rongi sabas teel kodunt siia raadiomajja möödusin kolmest kohvikust meie Kadrioru serva asumis. Kõik kolm olid lahti, nende kõikide ees olid pingid, kõik pingid olid täidetud, mängis muusikat, sõid, jõid, olid väga rõõmsad sellise asja nagu see Jüri Ratase õudne eriolukord, seda nägu. Seda nägu ühiskond enam ei ole ja see on muidugi õudne pauk. Sest mõtle, milliste Lebanon nautinud valitsus kõik need kuud on saanud iga jumala päev teha keskpäevast infotundi või mis iganes mina pole seda kordagi Kunnast ühe korra ma seda üritasin kuulata mulle. Maili peale tulevad iga päev mingid keskpäevased teated. Lülitan need välja, ma ei oska, aga ei, ma ei, ma ei loe neid, ma lihtsalt kustutan, ära käinud ja peatselt tulevad. Tegelikult on, Eestis on puudu selline mees nagu levi, kes loeks kõuehäälel iga päev, nüüd täidan kahjuks Eestis küll levitada, aga niisugune niisugune mees nagu oli staliniaegne raadiodiktor, Levitan, kes luges nimaaniew nimaania avariid Vaskva siis teadlased on vabastatud näiteks Budapest või et Nõukogude väed on läinud pealetungile ja kogu sõja ajada iga päev mitu korda päevas andis selliseid teateid ja ta oli nii suur, nii suur haruldused. Venelased hoidsid teda kuskil keldris peidus, sakslased hea meelega oleks ta kätte saanud ära tapma. Mõtlesin, et juba see hääl ajas kõik nõukogude inimesed hästi sõjakaks tormijooksule, niipea kui Levitan rääkima hakkas, et Eestil Jüri Ratasele võiks ka olla üks selline kõuehäälnäitleja, ma ei tea, kes on meil sihuke kes suudab sihukse jämede väärika häälega, et noh, võib-olla riigikogust keegi, Raivo E Tamm näiteks. Et kui ta ikkagi nagu võtaks kokku ennast ja loeks niisugune annaks valitsuse teatel edasi, et võib-olla see võib-olla see natuke inimesi hirmutaks mingi naise hääl seal trammidest-trollidest, kes ütleb, et püsige kodus, kui teil ei ole vaja tungivalt minna, siis püsige kodus, ei ole tema asi üldse, kuhu mina lähen. Mul ei ole tungivalt vaja minna, aga ma lähen ikka täpselt nii ongi, et ei, see ei ole, see ei ole kellegi teise asi, kuigi tõsi on ka see, et ma mõtlen selle peale, et, et see varakevadine aeg on hästi. Hästi salalik, päike kõrvetab palavalt, samal ajal puhub tuul ja minul näiteks ülima, täna käisin turul, ilm oli väga meeldiv, soe Ossinikest, häid paremaid produkt minagi turul turul ma toonitan, Jüri Ratase agendid ja terviseametiagendid, keda toetavad ka suhtekorraldajad. Pange nüüd hoolega täheleturul, kõik desosid käsi, kõik kandsid maske, absoluutselt kõik. Ja isegi õunad, mis ma ostsin, maskid kestaga kaetud ja hoiti julgeolekuga alates seal mitte kahte, vaid kahekümnemeetrist vahemaad, jah, täpselt nii oli, Tallinna keskturule minnes oli päikelini valamu, päästsin jopehõlmad, eest lahti, võtsin salli salli kaelast ära, koju jõudes mul juba kurk oli valus ja vint tabas hirmusööst ja mõtlesin. Vanasti, kui see kevadel sõit Tuult, kui sul tekkis nohu, läks nina tatiseks, läks kurk valusaks, läksid korraks kuumaks, mis võib ka juhtuda, siis sellised oliks hetke möödus, praegu oli esimene issand, järsku ma sain koroona. Jäädina võib koju minna aspiriini ja tal läheb üle see, aga praegu muidugi peaksid minema autoga sõitma, testima, testima selle, pannakse orgu ninna ja võetakse sealt natuke tati välja. Aga see, mis sa praegu rääkisid, külaskäik Tallinna keskturule? Ta tuletas mulle meelde. Kirjelduses tuletas mulle meelde vene aega, kui teatrikriitik käis teatris ja ta ei kirjutanud seda, mida ta nägi seal. Sest, et muidugi mõni kommunist võis lugeda arvustuste etenduse ära keelata, vaid kirjutas nii nagu pidi ja väga õige parti. Ma võin kinnitada, et mina käisin täna balti jaama turul ja seal oli tammuti kõik müüjad olid maskides, ka kõik õunad ja pirnid olid maskides, vorsti abis riiklik vorstid, maskides minu koer, maskis ja kõik asjad olid kui õunu müüdi leti peal siga õunast kahe meetri kaugusel, järgmine õun, et nad ei olnud tihedamalt koos, et ta oli väga paigutatud, vorstid olid paigutatud iga kahe meetri tagant. Nii et kõik oli korras, et kõik oli korrektne ja see näitab seda, et eriolukord on asunud tööle ja, ja me oleme selle väga edukalt läbinud ja eriolukorrast väljuda alati väljudes alati on ju väga hea, kui on taustaks muusika ja alati meil on ka muusikaline külaline täna meil on hästi haruldane külaline Kuuekümnendate aastate keskpaigast aastast 65 kuni 60, siis ma ütlen siis kohe 69, jah? Jah, 69. aastani tegutses aastane, nad tegutsesid, aga neid kuulatakse siiani siiamaani ja nüüd neid ilmus heliplaat ja see kollektiiv on väga tuntud, sealt on tulnud tohutu hulk akadeemikuid, teadlasi, Käsmu meremuuseumi direktor ja üks väga suur kunstnike filmimees, kes nad kõik on sellest võib-olla räägime hiljem. Aga see ansambel plaati me täna mängime ja Tartu Ülikoolis sündinud ansambel algusest lahti. Kas aga siis kommunistid, tsensorid ei sobi? Me ei saa Läheks? Õnne eriti. Paljud läksid Meile siin vaja. Ja tema ta. Võitsid staarid tema. Maha võtta. Ekraalil teoy. Lordide ja roog, aga leid ülikooli ta rinda elada. Ja varsti on kooli. Pioneer värvi mütsi. Ei puudu tõesti. Aga? Õnne täieliku eetrisid ta. Aga erige? Mine pill. Saaremaal võtta aga? Ma. Ei saa, mis tema Siuke ansambel siis esines ja tõesti seal on marid ei tea, kes täpselt lauliski pillimängija seal igal juhul, jah, seal on priid Pärn, osalenud Henno Käo, Käsmu meremuuseumi direktor Aarne Valmere, Mihkel Zilmer, Ain, kallis ja Hain, kallid Rein Den, za noh, siin on need. Siin on neid tegelasi Priit Pärna, ütleme et sellised, see on ju Eesti sellise kiti kurva, kurva kitarri laulu. Klassika, see on selline laul, mida lauldakse õues ma kujutan ette küll õues ei ole käinud, aga siuke õue. Kusjuures ma ei tea, miks õues lauldi kurbi laule, et minu arust seal ju lõbus, et joodi, laaberdati laulud oleks võinud olla reipad, aga millegipärast jõue lauludel enamast eestiminoorsed. Ja kuidagi sellised mõtlikud. Ja ma ei tea, milles kurvaks liin teeb lõpp mind piin lõbusaks laulda, hüpelda, tantsida vene tantsu. Selgitan sulle, et küsimus on huvitav ja mitmetahuline. Esiteks head laulud on kõik alati minaarsed üldse selleks, et laul meelde jääks, viies teda Ivaluma biitlite laul, kõik mäletavad angareiped, laule marsib näiteks neid lauldi, linn on Eestis Tartu ja neid neid marsse lauldi, aga neid lauldi. Lauldi peo esimeses faasis peo teises faasis, kus viin hakkas otsa lõppema ja selgus inimestele kõik see hakkan siia otsa lõppema, kunagi Andrus, see lõppes, juhtus ka selliseid asju peo teises või inimesed ei, väga vurie, said aru, et elu on ikka seesama, ta ei ole muutunud, nagu ta oli peo algusest, et see alkohol, mis neile andis nagu säravamad silmad ja tugevama jõu, et see oli illusiooni petlik, et lõpuks muld päri peab ikkagi lõpuks siis ikkagi tulevad need kurvad laulud, siis hakkad sa mõtlema koige oma elus tulevad juba tulnud ja veel saabuvate ebaõnnestumiste läbikukkumiste peale. Ühesõnaga, see minaarsus on inimese loomuses ja teiseks on see, et sellised reipad, laulud, mosoori, laugud, jah, need on lastelaulud, marsid sõjakad laulud, lastelaul lauldi ka, aga sageli roppude sõnade unikaad näiteks on lõbusad palgad ja jah, aga nendega on kõik see, nendes on ka selline teeseldud lõbusus sees, mis alguses jälle, mis alguses peo alguses viinavõtu alguses on ikka tao lauldi näiteks Wendysoldaatenturstist tursti staatmarshren, siis lauldi mingisuguseid venevastaseid laule, see kõik kadus ja lõpuks oligi see kurb laul, kitarri kord olid nii väga kur rohelust täis, laul rääkis sellest üks üks huvitavaid laule, mille peale ma olen viimasel ajal väga palju mõelnud. On muide see kaob ka seal meie poiste hõike siis Kolumbus kaga areen, hoi rassa kord jooksid mingi poiss Ena ei kartnud, Dante nad kuival maal ei vaenlaste laevas maalsem põnev laul, mille teksti muide kirjutanud Ellen Niit. Ja see oli mingisugune skaudiliikumise analoog, mis Eesti NSVs tekki pioneerid on need skaudiliikumise isegi pioneer, vaid ta oli mingisugune poisteklubi, oli selle asja nimi, mida nad olid ikka pioneerid käega? Ei, ta oli seda juhatas Leho männiksoo on minu arust, see käis kuidagi. Kes siis oligi vana eestiaegne skautide, seda juhatati kuidagi Eesti raadio vahendusel. No ta oli mingisugune teine asi, ta ei olnud Pioneerindustaligi mingi Eesti oma märksa varieerit, mingit kõhtuid kanti kanti. Kurat, ma ei tea vorme. Erivorm ja pioneerivärk ja kava lauluviisi, kirjutas Aarne Oit, sõnad kirjutas Ellen Niit. Ja see oli üks kummaline lugu selles mõttes, kui sa nüüd mõtled selle laulu esimese juba kasvõi rea peale, Kolumbus Gagaarin, Hoyrassaazeni selline. Need kolm sõna avaliselt tohutu maailma, sinu Diaalservelt Kolumbus kuulus maadeavastaja, kes avastas Ameerika Hispaania ja Portugali, suur suur mees, teises tagaari kuulus vere kasvanale, Hoyrassaa puhastati sõna hoiazzaa ja pudel rummi, sealt tuleb kogu see mereröövliromantika sisse. Mereröövlid ütlesid Hoyrassaa Pipist laul teada, aga Hairasse ka eesti rahvalauludes ja asja siis on ka eesti keeles väga kohandanud sõna, nii et, et seal on, et see mereröövliromantika Soera, keda tuleb lugeda selles laulus nimisõnana, et kolm inimest on seal Kolumbuse kaare. Kunagi jooksis Ghoirasse ringi poisina, nüüd Hairas vana oligi see, et kui, kui noorkuule seda laulu kuulis, tekkiski tohutu palju küsimus, et ei kartnud. Te näete, kas tondid on päriselt olemas, sest nõukogude ideoloogia väitis, et tont ei ole olemas. Et see oli materialistlik, Mayna, kes ütles, käib ringi mööda Euroopat ütles aga ebanormaalseid nähtusi, üleloomulikke nähtusi või täiesti eirati ja korraga siis Leho männiksoo organiseerimises poiste liikumise suletud. Aga kas sina kuulusid sinna, kus sa tead? Kus sa tead sellest rääkida, aga ma räägin sulle, siis kaob ka refrään. Kas sa järgmiselt kaok tähendab? Ei tea, aga sellele kodeeritud sõnum, ma arvan, et see, või saada alles just. Kas oli mingi, kõik on korras, kõik on korras. Palju asjade laev merel saadab välja sõnumi, SAS ka, aga kui laev püsib lainte peal ja ei kavatse sugugi uppuda, siis ta võiks finantseerida ka ka siis enamus laevu tahaks seda kogu aeg välja saatma ka ei saada. Mina kardan, et seal on mingisugune, et kui ta ei olnud, kui ta ei olnud pioneeriorganisatsioon, lihtsalt mingi poisteklubi, kas seal mingid palgid kastani, palun pead, kas KKK tähendab, kastan on, ma ei tea, kus, ma ei taha öelda, kus? Kolumbus, aga ka minu teada ei ole vaja ja see oinas, see on eriti jube. See see läks minust minu teda vangi hetk, kuna nad olid jah, poisid ja kedagi ei kartnud, aga kätte ei kartnud, tantinud Hoyrasse ei vaenlast laeval maal. No ja mõtle sellise toreda laulu printsessile, niit, Naljaniit, kuidas need sõnad pahaaimamatult, milleks seda kasutatakse? Liha männiks oleks Ellen Niidu juurde ütles, et ära või proua proua niited. Seltsimees seltsimees. Ma ei ole kindel, et männiksoo pöördus sõnaga seltsimees. Võib olla tervist, seltsimees Kross, tervist. Kumb teist kirjutaks mulle laulule sõnad? Jaanil on nüüd aega, kuna tegelikult kolme katku vahel kolme ka kaasajale kolme katku kaka või siis Ellen võttis selle töö ette ja tegi ära. Nojah, ei, ta oli seal, oli selline vaba aeg või see on lauludest. Me rääkisime laulukesed ka mulle seostubki koroonaga. Tänaval on uued reklaamid, väljavaated just nüüd, kui me hakkame koroonast väljuma, jällegi mingit tublid tööinimesed on siis suurtel autoritel ja räägivad umbes sellised, mina teen väga rasket tööd päevade peale, e selline, aga sina püsi kodus või ütleme, mingi teine ütleb jällegi midagi sellist, et mina olen kogu aeg, mina ei saa koju minna. Tere juurde, aga sina ole kodus, siis on mul kergem, et sa tuled, oleks võimalus, kui ma näen sellisel plakatil mõnda, ma tean ka need plakatid näinud nüüd üks mingi mees ütleb, et ta ei saa kodus pere juures olla. Kas ma saaks tema naise juurde minna? Selleks ta palub. Aga doktor möllab ees, doktor Popov, möll, näiteks eesliinil, eesliinil koroona, aga kas ma võin minna doktor, papp Popovi abikaasa provopaava poole, et näiteks rääkida ja vene kultuuri ja miks ei või siis sa pead olema oma kodus? Ei tohi kuhugi minna. Mulle te olete vaadanud meile selliseid nõukaaegseid plakateid, kus ka öelda, et mina olen juba vastanud riigiobligatsioone, kas sina oled juba astunud, et ma olen rindele kirja pannud, et meie oleme rindel sõdima, aga kas te valmistate piisavalt padruneid? Mulle tundub, et stalinistlik stalinistlik paradigma on jälle Eesti ainulaadne maailmas teadvustanud jälle enda rolli selles suurenevaks kodus oleval. Ei Me sinuga olemegi eesliinivõitlejad, me peaksime oma kuulajaid manitleb manilt klema, manitsema, kodus olema, manitlema kodus olema, kusjuures on ma ütlen veel kord, et need, mul on siiamaani kurk valus. Praegu tahaksin, ma tunnen praegu tegelikult paanikahoog, milleks kodus olla, kui valitsuse määrusega on avatud restoranid, varsti avatakse kirikuid palvetama minna, tead mida ma tegin muide vahepeal veel. Noh, ma olen ennem kui valitsusse siin mõttes, kas lubada autokooli kursusi või mitte. Alles vaieldi tuliselt siia-tännapoole arvutidega lubada Soomega pöörama. Mina käisin juuksuril. Juuksur töötas, jooksevad seal mingi põrandaalune juuksur, ma ei tahaks sellest rohkem rääkida, aga see kõik oli parem, kui sa ei räägi. Muidu see vapper naine saab karistada, juukseid kandis maski, mina kandsin maski, meil mõlemal olid kindlad, me valasime pükstest desovedelikuga üle. Metsik tuulutus oli kogu aeg ja kõik oli hästi turvaline. Minu arust võiks avada siis ju ka need basseinid juba täita nad pesuvedelikuga ja siis ei saa midagi juhtuda. Olümpia hotellis näiteks ma saan aru, et Kalevi spaas on bassein väga suured olümpia, hotelli bassein on väikesed, on 16 meetrit ainult ja laius pole ka, teab palju, et nii palju desovedeliku ikka leiab, aga tead, mida ma kuulsin desovedelikuga seoses, kui ma käisin Lõuna-Eestis, külastasin ühte väikest maapoodi jällegi kinnastatult maskist maskistatult, hoides distantsi, mida mulle rääkis, müüa, et kohalikud, selle väike asula alkohoolikud kelle päev algab, aga kust saada alkohol, mille esimeses faasis lauldakse motoorseid laule. Eks, ja siis lõppeb päeva otsa, on avastanud uue joogi, et nad just nimelt enam ei peagi klappima raha selleks, et osta, osta näiteks viina või, või suurt õlut. Nad näppavad poes nähtavale kohale pandud desovedelikku. Nonii joovad seal nurga taga ära, sest et need desovedelikud on jube kange piiritusega mingi 70 80 kraadi. Nüüd on küll vastiku maitsega, aga kui sa oled joonud odekolonni, siis pole vahet, siis pole vahet, muidugi, hea ja odekolonni praegu osta võib-olla ei saa, sest et kaubanduskeskused on suletud, müüakse, ootan Andrus Ilumaailma. Vaat minul ka mullal lõhnaõlid otsas, mina ostsin enne kriisi algust. Aga vahepeal on tulnud müügile väga palju uusi mudeleid ja ma tahaks neid proovida. Sama mure, et minu arust on välja lasknud ühe uue lõhna ja värsaitši samuti. Ma ei ole nendesse loe, lõhnad Andrus, veel õrnad on tulemas ja mul on ikka veel need kevadel. Ühesõnaga tahaks paremini, lõhnad praegu mu lõhnaline desovedelikku ja seda ma panen lõua peale, kaenla all, igale pohh, see on omaette teema. Aga praegu jätkame ansambliga rajakas. Seaduse nädalvi päevane viga elada vaba aega ja raha igaüks meetrisele art, kui laadaaega veetma read, aga, ja oli tema, peab seda igaüks peab. Ta oli raatori Ratva aeg. Ka ta au, Eratoviraat, vaeva. Aga kui sa oled linna elatuure linnade, katsu siis ta linna vee välja saada linna, seal igaüksteise ja kuidas aega veetma, peab aga aega viitma, pea seda igaüks meist. Ta telerit ja ulatu Eratvava Kärko luga ta karit ja Oiraatoriraat vaba aega konkrutta. Kui sa oled. Me reeder sul rinnas kahe puhkepäeva sees, võib ta olla vaba mees, iga üks ise teab, kuidas aega veetma. Aga aega viitma pea seda igaüks meist, ta telerit ja Uiratuuri Ratva aeg käib koosluga ta Regarit ja oli laatori rahvaaeg. Jah, see on väga tänapäevane laul, pealile, ka riik meil andis seaduses laul rääkis siis sellest rajaka lugu rääkis sellest, kuidas tuleb elada. Ja selle laulu teksti autor, muide on praegune Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer. Ja see meenutab mulle seda refräänaid Aadaga rite uidata Uirad vaba konksuga tuletab mulle meelde tegelikult täiesti kontekstiväliselt, aga kuna meie saade ongi selline, et Me võime põigelda sinna-tänna tuletab meelde Herni hiire ühte noorpõlve luuletus, mille refrään käis. Aid Aadeegarite tuiad, tuiat Me puhkasime, hundinuiad. Ah niimoodi ilus, aga no meil on jah, see on Karl Martin Sinijärvevanaisa ja vanaisa looming, vabade assotsiatsioonide saade. Minul veel meenus. Asi, et tulemas on ju jällegi teeme päratalgud, mis see aasta on võtnud väga kummalise kummalise vormi, et kui tavaliselt teeme ära talgutel, puhastatakse planeeti või noh, konkreetselt Eestit rämpsust siis sellest ostetakse rämpsu juurde, istuvad kodus õmblevad maske, et see ülesanne. Et kas ma ei tea, sina ilmselt ei oska sul abikaasa äkki istub, osaleb, ei osale osaleja tähendab juttu, sellest oli ja mina siin konkreetselt ei ei. Ja no selles mõttes on õige, sellepärast et kui me see aasta õmbleme neid maske, siis järgmine aasta kevadel, kui on jälle teeme ära talgud, siis neid kokku kraapida ei välista, et meil kodus õmmeldakse üks või mitu nukukleiti. Nukukleit on teine asi, et seda läheb alati vaja nukese paljas olla, aga mask läheb moest ära. Et ega siis karneval ei kesta igavesti. Et meil k Vistmiga ei ole osalenud kunagi sellest teeme ära. Ja siis ma luban, et ma kustutan, ma kustutan sellel, millal see teeme ära kampaania on? Ma ei oska sulle öelda, ausalt öelda, sest ma pole olnud. Algul praegu ongi kuskilt, ma luban, et ma kustutan arvutist ära mõned failid. Ei, sa ei saa aru, see aasta ei ole koristamist, tuleb juurde teha. Sa pead faile juurde, kui sa tahad, aga maske, maskides ja parem juurde teha. Vanasti ma mäletan, oli siuksed näärideks müüdi tsiklid, paugukaid tõmbasid nöörist, kes pauke salt lendaski välja üks väike mask paberist karu või koer või jänes. Need olid küll toredad, maskide kaitse nagu silmatera. Aga nina ja suuvabaks. Tänapäeval on muidugi vastupidi, et maskid katavad ära näo alaosa. Et see kindlasti meeldib kõigile nendele, kellel on tahtejõuetu, lõug, sellega masinaid ilmselt maskindusega seoses, mul tuleb meelde minu ühe hea sõbra jutustus sellest, kes elab. Ta elab Elvas ja ta nüüd koroonakriisi ajal püsis vapralt kodusega, tuli tal ette juhtum, et oli vaja sõita bussiga. Ja tema taga on aprill ja see on oluline järgneva loo seisukohast ja siis ta jagas oma muljeid. Teel kodunt väljudes teel Elva bussipeatusse või bussijaama. Mida muide juba mitu aastat kaunistab imekaunis purskkaev, mis väljastpoolt või kaugemalt vaadates meenutab mullivanni. Elvas avati ju minu arust peaväljak. Alles hiljaaegu ma nägin mingeid fotosid või ma pole pea välja, ma palun nüüd see aasta moldaavlased, igasuvine rõõm on käia Elva Konsumis poes ja sõita väga sageli Elvasse, läbida helbed, ma pole see aasta veel nii tugevalt tasane olema. Mart Kade olemas. Elva Elva peaväljak oli, ei ole üldse siukest turgudega Otepää peaväljakul, sa võta vaiksemalt selle pärast mahaputkad, see ala, kus me käisime, oli kogukonnal aha, aga nüüd ehitamisel võimas keskväljak, kuhu tuleb purskkaev ja mitte lihtsalt purskkaev, vaid minu järgi modelleeritud karu kuju teha, öeldakse, et saada raha, öeldi, et see on karu kuiva tegelikult on see minu koju. No ma saan aru küll, näiteks pronksmees tehti Kristjan palusalu järgi jäetakse karu sinuga, karul on prillitehtud olla, Carola prillid oleks tark karu ja Otepää karu, aga ma tahtsin sulle rääkida siis sellest juhtimist oma sõbraga, kes juba teel siis Elva bussipeatusse kodunt väljudes panin Ühte maski, kuidas ta maskid ei, ma ei tea, ilmselt ta olla saab, kuskil käis, apteegis. Sai panin maski ette teel bussijaama olidel prillide puudused, sest oli maski pannud valesti, et ka mina olen pannud maski ette ja samade probleem tekib, sest ma ei näe ühele siil udus ma eriti, ma sõidan rattaga, näiteks tahab minna poodi ja panen maski ette, siis poodi jõudes ma olen juba ohtlik linnadele vaat loogiline inimene, kellel on mask ees, ei näegi midagi. Seda rääkisid sinu kuu. Sa saate maskis laulja osalised, et nad ei näinud midagi kui maski, mul on nii kahju, et sa ei olnud maski sees, üks nendest. See oli küll klaaside putukas olen mina ma peaaegu et oleks läinud, mind kutsuti küll, aga tegijale proove, aga siis need laulud, mida mina laulda tahtsin, et need ei sobinud noor sõdima, Saarsed. Mina tahtsin lauldanud marsse ja palkasid hästi lõbusaid, ise tantsu oli, aga siis läks lugu edasi. Jõudis Elva Bussepp. Tuttav sisenes bussi. Bussid on meil tasuta, nagu sa tead, pileti ostmise vaeva ei ole. Ja teel tal oli veel veel üks mure, kui ta sammus bussipeatuse poole prillid mõtlen hirmuga, mis saab siis, kui ta tahaks suitsetada. Sest et suu on ju kaetud ja ühesõnaga, selles mõttes on väga oluline, et ei paneks suitsu suhu sel ajal, kui mask on ees, et sinna maski alla ei pane siis maski süttida, sedasama ohtlikku magada, suits, suitsu juba selle teega, bussi peatas ainult inimene tegelikult endast välja ja siis mis juhtus, bussi sisenes, oli veel hirmsam ja valgustav hetk, mis ütleb nii mõndagi Eesti ühiskonna ja inimeste ja maskide ja maski kandmise kogu selle värgi kohta. Ta sisenes bussi teleainus, Elvalane restarti bussi sisenes, kellel oli mask ees ja teda tabas kogukonna küll sõnadel sõnades väljendamata ka pilgus selgelt väljend hukkamõist. Ah nii, sinule siis meie viirused ei sobi ja pead ennast paremaks. Jah, ja vot see on selline asi, et sellises Tallinna-suguses linnas, kus on kõik anonüümsed maskikandjad on vähe, nad kaovad rahva sisse ära ja nad, ühesõnaga nad ei ärata erilist tähele, aga väikses kohas, kui sa paned maski ette, siis sa kohe ütled kõikidel ümbritsevatel, ma olen teist parem, minu elu on väärtuslik. Ma olen, ma olen olulisem inimene, kuidagi teie surge, te saage palavik, de köhige laskma, ninast tatti voolab, aga mina pean olema terve, sest ma olen eesliinitöötaja, kui mina kannaksin seda maski. Seda võib ka teistpidi tõlgendada, et, et ma olen Nicole. Ma ei julge ilmad välja tulla, teie olete kõik ilusad inimesed, aga mina olen vinnilise näoga tahtejõuta lõuaga ja puskari Tammastage ja sellepärast ma panen maski ette ja siis ma tundun natukenegi inimese moodi. See võimalus on, võimalus, on ka alati ja noh, eks on võimalik osta teistsuguseid maskidega, jäähokiväravavahimask on väga tore, valge, mida ta ei kaitsnud, lasen läbi jää jäähokivara Hei, mask on mõeldud selleks, et see kaitseb litri. Sa saad vankri kepiga vastu vahtimist kaitseks koroona on palju väiksem, kui litter. Seda küll ja me elaksime, nagu me elaksime õnnejunnist, kui koroonak sisaldaks niux litrikujulise jura, kaid, mis liiguvad ka Tallinna või näha vedelevad, pidin istuksin siin ja siin, laud oleks kaetud litritega, ma teaksin täpselt, ma ei puutu ära, ütled, tähendab lauda sa küll ei puuduta tuks, aga näiteks seda juhtub päris sageli, et inimene astub halbade koeraomanike poolt maha jäetud koerasita sisse ja see koerajunni ei ole üldse väike, et ta võib olla litri suurune täiesti. Aga ta lihtsalt ei vaata ja siis astutakse sisse ja, ja siis oleks ka koroonaviirusesse. Täpselt samamoodi aitavad kummikud sellisel juhul rannaideid eriolukorra komitee Andrus, sest suvi on tulemas, aga sa tahad, et me käisime ringi maskide kinnastega, siis veel ka kummikut, eks sellega kummikindad nii nagu elektrit. Et maanduda pikselööki. Tal võiks olla jah ja, ja peaseks olla veel kiiver nagu, ära anna neile ideid, Andrus tõesti ranna ei no las nad olla, ega siis neljandal ka tööd teha ja kuskil kuskil mingeid asju ajada hakkab just välja saamas. Hakkan jälle peale. Jah, aga siis selle jutu lõpetuseks kuulame nüüd ühte väga ilusat laulja. Küla 1000 talu laiali Eesti piima. Skadu nutul. Oo ees ka. Piimakuulitõuge ja. Lõikasin ja vanaema tähistaevast siidi ilma. Tähistaevas tuge, siidi, saatus. Diiva. Viima Ulysum küla, ela. Kuni su küla ela, ela sina. See viisid sirgusid suureks hõõrdumisi metsas jama rebides puruks põlised juure kodu, lahkusid. Rebides puruks õlise juure. Oo, Eestimaa. Nii ma kuulisu küna ela. Ela aga. Kliima. Kliima tuli su küla meelela. Siia. No see on nüüd hea näide, kuidas muusika aja jooksul muutuvad, et omal ajal kuskil kaheksakümnendatel aastatel, Me oleksime nutnud, praegu võib-olla poleks püsti seisund. Me raadiost seda polekski saanud mängida, tõenäoliselt oleksin kuulanud kuskil vana lintmaki pealt kuskilt Pälsoni tänava ühikas ja poetan pisaraga, praegu me võitsime selle laulu maha, siis läks nii igavaks teade sellega ongi see asi, et me poleks, mida mitte lintmaki pealt kuulanud, vaid seitsmekümnendatel ja 80.-te aastate alguses igas ühiselamu toas. Varem või hiljem tekkis üks kitarriga ja noormees, kes selle laulu üles võttis ja siis lauldi kaasa refrääni ja see laul on liiga pikk. See vaat see on see, ütleme, kui sa räägid, et alguses lauldi marsilaule, lauldi mingeid käi perse uhkema, ratsanik keelas lilledel näiteks tere õhtut KGB Redjeebekene sisse. Või siis tõesti see turstist rase mingit Ailiter kombitsi, et see laul tuli lõpuks siis laul tuli lõpuks ja siis see oli selline katarsise moment, sest et tõesti see oli jällegi, et ütleme, et kui kui eestlane ei korteri, siis eestlane kindlasti tema korteris alati seda laulupidudel ja aastapäevade pidulikel sündmustel Eesti NSVs alati lauldi arvelt, isegi Johannes Käbin võis seda kitarri silmitseda ja oma kombel laulda, sest venelaste korterites mängis alla Pugatšova, teised lood olid. Ütlevad selle sellist ka laulupeo kulminatsioon oli 88. aastal, siis kui olid öölaulupeod ja eestimaalaulud ja siis lauldi ikka ära kõik, kus vähegi sõna Eestimaa sees oli kõik laulud ja iga laulupeole tõusti püsti, võeti kätest kinni. Et see oli kindlasti üks laul, teene laulule. Saa vabaks Eesti meri, mida varastanud, jää vabaks, aga siis sel ajal lauldi saa vabaks, siis selles oli väike mässuelement. Ja noh, muidugi Eesti lipud ja kõik need, kõik need muud kõik olid siuksed, pühad laulud, aga ma pean tunnistama, kui sa ütlesid, et igas ühikas oli igas ühikatoas oli üks mees kitarriga sakad siukest laulu laulma, siis minu toas 108 pääl olid niisugused inimesed ei olnud, pean ma tunnistama, seal siukse laule ei lauldud ja kui keegi oleks laulnud, oleks väljatoastki siukse laulu laulja oleks tunginud sinna tuppa kuidagi, et ilmselt nad olid kuskil võib-olla seal ülemistel korrustel naisfiloloog aastatega see võis seal olukord muutuda. Mäletan, kui mina käisin ja külastasin ülikooli, elasin toas 109 samas ühikas siis tõesti igal pool taas oli kitarri alati keegi laulis seda laulu ja veider muide see, et see lugu järganalt tegelikult päriselt uude elluda järgnevad laulva revolutsiooni ajal teda lauldi küll, aga kuna ta on hiigelpikk, tema sõnad on suhteliselt keerulised, et Talvi osa teadis enamasti ainult see, kes ta kitarri saadele refrääni suutis igaveses kaasa laulda Eino ega kõikne, et laulva revolutsiooni lauludel ütlikud hiigelpikali ega kõiki sõnu keegi ei teadnud, teata ainult mingit refrään, heal juhul, et eestlane olen ja eestlaseks jään, rivad, seal on palju sõnu või siis veel veel pikem laululise, hulgub sihitult migrant, jumal seda. Ja, ja neid laul oli ka hästi palju ja hästi-hästi-hästi palju oli neil salve ja sõnu ja neid võis hauda lõputult, aga aga nad tõrjusid. Me ütleme küll praegu, et see laul on nagu pikk ja igavavõitu ka, aga need ongi, nendes lauludes on oma süsteem ja näiteks see rajake esitus, see on omamoodi tegelikult tõrje loitse, ütleme kui sa laulad sellist laulu vene okupandid nagu see vene see laul magama või 65.-st kuni kuue aastani see laul valmis, ta on hästi pika elueaga laul tõstis kui ta valmis sellisel ajal ja ta veel tänapäevani, inimesed, ma arvan, vanemad ilmselt suudavad seda laulu veel kitarril võtta. Ta on väga eluline, see tõenäoliselt ajas ajas KGB lastel ja, ja igasugustel Poppolkovnikutel jah, aja selle une peale ja siis, kui nagu võim, uinus, siis said eestlased vaikselt-vaikselt oma asju ajada, mäletan meie laulsime ühikas ja, ja ka mingitel osakonna pidudel Bradegaapis laulu jää kestma, kalevite kange rahvas, mis mõjus hoopis ootamatumalt hümni ja see tekitas võib-olla KGB lehtes, kui mõni oli veel sel ajal elusa kuulas pealt palju rohkem küsimused kogunevad tudengid laulavad Eesti NSV ümne. Kusjuures see on jällegi väga hea laul, sest et viisi autor on Ernesaks ja sõnad kirjutas ja Semper. Ta on, ta on hea meloodiaga ja tegelikult noh, me tall seal repiliselt Vilivooga alasile. See laul koosneb kütet, kütte ja saatke, see on jah, et nüüd huuga koma tehas vili koma nurmel vooga, sirp oma lõika alasile alasele koma haamer löö. Seal väga paljudele tööriistadele antakse käsud kätte, tuleb tegema Päevalehes, on nagu praegu valitsus annab tavainimestele selle üle Eesti, et see on, selles mõttes on see imelik, et seda ja et see ei olnud keelatud eestlasest Eesti NSV, ütleme, lõpuaastate sellisest üsna sellises sügedes meeleolus on täitsa mõeldav, et see Eesti NSV hümn oleks võinud ka olla keelatud lugude hulgas, sest et seal kas seal meenutati vennalikku sõprust suure Venera vennaliku. Me jah, Nõukogude võimas elu tuksu võimsa hooga too õnne rahvale, me tubli töö seal öeldud, millist rahvast jutt käib kalevite kanalitega, kalevite rahva hulka ilmselt venelased ega, ega, ega muud Nõukogude Liidu rahvad ei, ei kuulu nõukogu elu tuksu, võimsa vooga, see on ka käsk nõukogude elule nõukogude elu tuksu eetika, sest ütleme, nõukogude elu sageli ei sugugi. Ühesõnaga, tegelikult väga keeruline ja väga hea, aga jällegi videot oli seal tegelikult oli seal kolm salme ja me mäletame ainult esimest, aga millest oli teises ja kolmandas filmis jutt, et ega seda nii täpselt ei tea, kes viitsib tuuselda ja ma arvan, et võib, viimased võib ju hoid selle viimase, ma arvan, et seal on ka tehtud muudatusi, et ilmselt Eesti NSV kirjutati ju ka Stalini lugu viitsib otsida internetist, soovitan guugeldada. Aastaid tagasi akadeemiast ilmus Tõnu Tambergi väga huvitav artikkel, kuidas valmis Eesti NSV hümn ja see selleks kuulutati välja nii nagu tänapäeval on mingid laululaagrid, kus artistid kogunevad hotellitubadesse, teevad lugusid, täpselt, samasugune laululaager tehti 43. aastal, koli selget, et Vene väed jõuavad Eestisse, siis korraldati Moskvas mingis hotellis selline laululaager, kus oli siis tõesti pandi kinni Ernesaks ja Semper, teise tuppa pandi Eugen Kapp kellegagi kinni, hulluks läinud, hiljem hulluks minema, Kärneriga ühesõnaga neid inimesi, kes seda hümni kulutati ka ajalehes välja hümni konkurss rahva hääles ja sellega seoses ka üks naljakas lugu, et heliloojad istusid seal hotellis, lõid nüüd hümni versioonid kesiganes. Sama loo, aga õudselt segadust tekitas üks Saaremaalt pärit naisterahvas, üks punane kommunist, keda sinna hümni ei kutsutud. Hotell ei kutsutud, aga kes lakkamatult hümni konkursile saatis oma kirjutatud hümni miljonit nii enda kirjutatud sõnad kui omakirjutatud viis et vähe sellest, et ta saatis nüüd sinna, ta käis galakamalt Eesti NSV esinduses undamas barbar Barbaruse juures ja Karotamme juures tema hümn võetakse vastu. Sellest on väga põnev lugu, kuidas testi töötasid heliloojaid ja siis samas üks hull Saaremaa naisterahvas käis oma hümniga ajudele, aga niimoodi töötavad kerileveriga. Lennoni McCartney töötasid samamoodi, sulgusid tuppa, kirjutasid laule seal, et miks Ernesaks, Semper võin samamoodi on täpselt nii, see käibki nemaid keldris. Keith Richards on, meenutab seda, kuidas andu loo kalda panid. Rollingud olid juba väga kuulsad, aga neil polnud oma kirjutatud lugusid, esitasid kavereid ja siis produtsendiks, et te peate tegema oma loo ja nad panid panime kinni ühte kööki kust need välja neile anti, süüa, juua, miks reageeri, sosistasid kinni, nad said oma loomulikke vajadusi väljendada kas akna kaudu õue või siis valamus, kraanikauss köögis, selleks on mõeldud, ongi täpselt päike, häda, hinne suure ta aknast välja nagu pääsuke täpselt selleks, et selle akna all pärast tekkis niisugune kuhi nagu pääsukese pesa alla, tulemuseks oli selline ilus romantiline kitarri saatel kurbusel, mitte sugugi minaarsuselt, mitte sugugi Eestimaa laulul alla jääv lugu. Äss Tseeskov aeg, kui pisarad voolavad, aga samal ajal ütleme, akendest voolas paksem asi kraaniga ka olla seal vedelam ega laul, rääkis pisarad, igat tööd ei tahetigi ju teha, et see läks. Tihtipeale tulebki inimesi tööle sundida ja panna nad vangi. Et ega näiteks paavsti valimine käib samamoodi, muidugi paavst valitakse, kardinali pandaks luku taha Sixtuse kabelisse, siis nad lihtsalt peavad kellegi ära valima. Ja tihtipeale näiteks remondimehi on mõistlik panna tuppa luku taha, muidu nad Levad jooma. Et ma mäletan mul kunagi hästi ammu oligi sihuke remondimees, et kui ma lasin kogemata tegin ukse aasta jooksul minema, iial iial teda enam ei näinud, isegi Tööriistad jäid maha ja remonti, aga muidugi noh, tema tema tema poolest pooleli, aga, aga see oli minu poolt suur viga, sa tegid ise lõpuni? Ei no siis ma leidsin uue remondimehe, kes ei põgenenud enam ära tööd, tegite sisuliselt ära metalli külge selle uue mehe või, või raiusid tal jalad, kuidas ta ähvardas. Ma tapan ta pere ära, kui ta ära läheb, aga vaat see esimene jah, seda noh, vaata, ta on sihuke, lipsas mul käe alt õhu, kas läheb välja vahel, et sa ei oska nagu aimata, et ta nii vale, ta oli seal ukse juures juba põgenes kohe, nii et noh jah. Et tihtipeale tööinimesed tulebki panna nagu uhke ukse taha luku taha ja siis nad istuvad seal ja teevad oma töö ära, aga meiega samamoodi, Mart, me oleme ju ka siin stuudios siis ma ei saa praegu rääkida, ei saa sellest rääkida, aga me oleme iga kell hakkab kell hakkab jõudma sinnapoole, et varsti meid lastakse siit välja. Laseme ühe rajakate loo veel ja siis laseme otsa, kohe räägime vahepeal veel, räägime vahepeal veel paar tarka sõna. Ka keeletule välja. Aga kuidas lähen? Et mul on Venemaal Siis nii ei saa magada. No paari. Mindi jäi ta magala. Kahekesi, vaata. Tantsul kõrre laada, siis ta Okei, ei armasta laat nagu siin väikekallurid. Keda ei armasta, mida rahulikum Väige tallid? Kaugel? Ülahuule. Harva kuule ei maitse mulle ei tee. Kui sind arverään ja sinu mulle ei maitse mulle. Ja ei saa jälle. Ja rea lahkumine. Elule. Ei luba, ma suudlen sind veel. No mõni tartu tudeng, kellel on nüüd kevadperioodil Seksam, Mihkel Silmerile, ilmselt siis interneti teel või kuidagi, kuidas nüüd tänapäeval asju aetakse, võiks selle laulu selgeks õppida, laulda kitarri saatel, professor oleks kindlasti hea meel ja hinne tuleks kindlasti. Võib-olla isegi parem, kui esialgu mõeldud oli. Selle laulu autor on Mihkel element Kaarel, praegu kahjuks eksameid see aasta üldse ei antagi, et inimesed saavad niisama ülikooli oli, no ülikoolis ja talle antakse, aga mujal mujal ei anta ega kokut. Professoriga lastelt on ka eakas inimene, mille puhul ma tahakski öelda, nagu lõpetuseks saate lõpetuseks, et meie saade on kordus on eetris pühapäeval. On emadepäev, et õnnitlen kõiki emasid enda emale, saadan ka tervise ja ma soovitan kõigil inimestel, kes saadet kuulavad. Et kui te lähete emasid õnnitlema emadepäeval, et minge ikka parandab, ärge jätke lilli ukse taha matile, et see on niivõrd kuidagi hästi. Mina tean sinu mammat täna tervitame Lähme kõik emasid, kes tublid ja armsad on ja. Ma arvan ka, et see praegune aeg käib õudselt räägitakse hästi sellest, et vanainimesi tuleb hoida luku tagajärjel või mitte ja keegi pole küsinud vanainimeste enda käest, kas neile meeldib see, kui neil ainult ukse taha tuuakse vanainimestele õnneks enamustel on siiski võti ja nad saavad välja õnneks linna peal ongi näha, et vanad inimesed tegelikult on tulnud kõndimas rääkisid oma kogemustest rahvaraamatukohvikuga, kus oli palju vanaprouasid tuld, kooki sööma ja kohvi jooma ja võib-olla ka pitsi konjakit Limited. Nii et et jah, et kui te nagu käite kaubanduskeskustes ja kirikus ja igal pool kohvikutes ikka, astuge emad isade-emade juurde ka sinna, siis kindlasti pange koogid ikka lauale, mitte ukse, mis sa ütlesid, on oluline, sellepärast et sisse astutakse emade juurde, kindlasti mõeldakse nende peale ka, aga just nimelt see julgus astuda üle ukseläve. Seda julgustust oli vaja meie eesliini töötajate kaaluka sõna kaudu ja loomival tema ema ja, ja külalised, maskid, vahendid, kindad, hokikiivrid, jooki, kiivrist loomulikult ja võib teki üle pea tõmmanud. Aga, aga jah, andke koogid nagu käest kätte, üle või võilille. Mõnes mõttes on see muidugi selline võitjateta mängijat, sina temale, koogi aga ebakutsub su lahude, pakub sulle oma kooki. Ma just nimelt jah. Ja siis ongi nagu vanad head ajad jälle ja üks tore emadepäev ja ilusaid aegu ununeb nagu paha unekohtumiseni. Head emadepäeva.