Tahaks siin raadio kahe hommikud, kus internet teretavad Bert Järvet, Margus Kamlat ja nüüd ka tuntud näitleja Tambet Tuisk, tere hommikust. Tere hommikust. Tambet Me hakkame õige pea rääkima ühest audiorännakust, mille te olete kokku pannud üks päev Mati Alaveri elus, aga enne kui me jõuame Mati Alaveri juurde, räägime ükspäev sinu elust. Okei, need või siis üks kuu sinu elust, et sellele taustale ja mõte on see, et kuidas seal et antud olukorras käitunud hakkama saanud poolteist kuud, et kui palju sa sinu tegemisi mõõdud kindlasti on. No muidugi on, sest. Kui ütleme, turismisektor, kõik see sektor kukkus ära, eks ole, päevaga tundidega erinevaid intervjuusid lugedes siis sul ei olnud isegi aega ette valmistada, siis ütleme, näitlemisega kultuurisektor ka täpselt samamoodi. Võib-olla on nagu küsimus, et järsku peaks sarnaselt kasti kõvasti trummi lööma, eks ole, valitsuse poolt üteldakse, et oi-oi, kõik meetmed on olemas, aga hakata reaalselt vaatama, eks ole. Meetmed on võib-olla 1100-le inimesele ütleme näiteks mingi vabakutselise loometoetus vabakutselise loovisikuid, ütleme erinevates on need kirjanikud, kunstnikud, mis iganes muusikud, helikunstnikud, neid on kordades rohkem. Ehk siis tekib juba järjekord, nõutakse raha juurde, kas see on võimalik, kas tuleb eelarvest raha, seda ei tea, on ju, mida ma ei, mina ei tea, mida saad sa teha, saad või mida te tegema peate, et kuhu te peate kirjutama, kelle peale kus, mis, mida avaldused, mis on orel olevalt sellelt, mis mis kunstiliigiga sa tegeled või, või erinevad, et asjadega, siis on sellised asjad nagu loomeliidud, mis on erineva tugevusega, ja selle mõte ongi see, et ta kaitseks hoiaks kunstniku nii-öelda sellel hetkel, kus on nagu periood ja siis kunstnik hoiab seda liitu sellel hetkel, kui on hea ütleme siis oma liikmemaksude või asjadega. Aga läbi nende liikmesliitude käib see suhtlemine, eks ole, valitsusega eks loomulikult kõigil on raske, aga isiklikus plaanis ikka alguses on šokk siis on see, et ohoo, puhkus, et mida kõik saab kodus teha, saab lähedase inimesega koos olla. Siis loomulikult tekib see mure, et sa hakkad oma lähedaste pärast muretsema, kes on eakamad või kes on kes kuuluvad tulenevalt oma erinevatest haigustest võib-olla sinna riskigruppi. Ja siis ühel hetkel tuleb ka selline asi, kus hakkadki mõtlema, et okei, et noh, paned, et kas sa jooksed seda kiirdistantsi või maratoni, et sa pead sellest aru saama. Ja, ja ma valisin kohe, et tõenäoliselt Ta on, mida tuleb joosta, aga kui pikk ei tea, siis ma hakkasin vaatama, et praeguse vormiga jutumärkides peab vastu, peab vastu, eks sellise 10, Kiltse võib-olla heal juhul. Ja siis tuleb see šokk, mis minul tulijat ühel hetkel kuram, nii palju asju jõuaks ära teha, miks ma ei jõua, juba on jälle õhtu, järgmise päeva õhtu on järgmise päeva õhtu, kui ma saaks keelt, et õppida veel rohkem edasi seda, seda, seda ma saaks seda projekti ette valmistada ja siis tuleb see kõik peale ja ühel hetkel vaatad, ma ei tee mitte midagi. Tambet Tuisk, sa ütlesid hästi, et see kõik on siin maraton ja vorm oli samuti üks märksõna, mis huulilt tuli. Me oleme rääkinud siin spordirubriikidesse, sellest, kuidas meil sportlastel on keeruline oma vormi ajastada ja vorm läheb kaotsi ja üks huvitav fakt näiteks et ujujatel pidi ära minema v tajumine mingi paari päevaga kõigest ma küsin, kas näitlejatel on ka selline oht, et teatud aeg lavalt kõrvale olemine mõjub siis nende näitlemisele kuidagi halvasti? Jah, näiteks Piret Krumm käis meil esmaspäeval külas ja ta ütles, et enne eetrit, et uskuge või mitte, ma kardan praegu hakata rääkima ärevust tekkinud. Seda ma mõistan, ma olen ise tundnud ärevust nii-öelda nagu suhtlemisel, et sa lähed, sa oled harjunud sellise nagu tähelepanuringiga, mis on väiksem, võib-olla piirdub korteri või, või paari inimesega, kellega sa kohtud. Aga selliseid nagu suuremas siuksed nagu huviorbiidis olemegi, võib-olla sellega ma tunneksin, teatavad seda, et mul tekib mingi sihuke imelik asi. Aga Ma näitlemist kui sellist. Läks aega ja siis ma suutsin selle teha, et see tegelikult on minu jaoks elamise vorm ehk siis selline, nagu ma olen, selline ma olengi. Ma püüan seda teada või sellega diilida kuidagi, kui ma seda tööd teen. Et selles mõttes mul seda hirmu ei ole, ma tean, ma läksin. Ma olen aastast 2012 vabakutseline ja nüüd siis saingi neli etendust mängida Draamateatris lavastust suur Siberimaa Jaan Krossi sünniaastapäevaks tehtud lavastus ja siis ma olin küll, ütleme laval üle kaheksa aasta esimest korda. Siis ma pean ütlema, et oli teatav kõhedust, aga õnneks tehakse proove ja kõhedust kaob, et sa hakkad ikkagi nagu asjaga tegelema. Aga, aga ma ei, ma ei kujuta ette, kuidas on, nagu ma mõtlen, paljude vabakutseliste ka on need etenduskunstnikud või, või taas saadakse hakkama? Otsitakse vaata erinevaid võimalusi, et sa lähed läbi läbi selle kuvari läbi ekraani, aga seal ikkagi mina ei tea, ma olen see nii vana kooli mees, ma tahan niisugust nagu näost näkku kontakti või oled sa valmis ka mingit muud tööd tegema, kui ühel hetkel vaja on? Ja ma arvan, ma oleksin väga kohusetundlik ja kellaaegadest kinni pidav autojuht. Näen. Ma avastasin, ma sõitsin ühe projekti raames, ma sõitsin paar aastat tagasi nii-öelda lähedastele inimestele taksot ja siis ma avastasin selle võime. Et kui ma tean, kus on ummik, eks ole, Tallinna linna, ma kujutan ette, võib juhtuda, et jah, kuskil on mingi liiklusõnnetus, mida ma ei tea, mida me ette ei näe, aga et ma erinevatel kellaaegadel kui mul üteldakse koht, ärme praegu seda mängu mängib Unile kul üteldakse koht. Ja ma isegi ma ei mõtle, vaid mul silme ette tuleb number. Et siit lennujaama mõtlen, ma täna hommikul on mootorrattaga sihtlennujaama, ma ei ületa kiirust oludega, ma olen siit lennujaamas kuus, kuus 48 seal ju väga muljetavaldav skill, ütleme oskus ehk siis tagasi tulles küsimuse juurde, et kas autojuhiks kulleriks jah, võib-olla selleks selleks nagu selline asi, kui me peaks vaatama sellest valdkonnast, kus Ta on hoopis kaugemale õnneks õnneks mul on olnud see, et seesama kuuldemäng, mille, millega me avasime, seda siis see oli see, mis hoidis mind nii-öelda nagu ergas või ja selle läbi selle ma selle ma mõtlesin. Siit, enne kui me jõuame kohe selle kuuldemängu juurde, siis linnateatrisse tuli ju teatri näitlejatel tuli huvitav pakkumine, et kuna neil tööd ei ole, justkui siis linn ju raha maksab, et nad võiksid midagi kasulikku teha ja saadeti, siis pakuti välja, kes MUPOsse kestis. Vahiks, mis sa arvad sellisest ettepanekust mõttest, et kas sa peaksid näitlejaid niimoodi kuidagi rakendama, siis heakorra tööde eesmärgil noh, siit sama paralleel, et kas peaks lapsi saatma põllule Ja me jätkame ametiga nüüd natuke teistel teemadel, nimelt. Ma ei tea, kas, kui pikalt see projekt, mida te veel, mis valmis on saavutatud ette valmistanud, kas on selline koroonaaja meede või tegelikult mulle tundub, vähemalt saudiga algusega tunduvalt varem alguse sündmustest, aga see teie projekt? Eellugu on selline, et kui need kõik need sündmused olid, siis Eero Epnerile selle teksti kirjutajal. Ma ei tea, kellega koos mina siis pundis ei olnud. Tekkis mõte teha üks sellest nii-öelda audiovisuaalne teos, mis tehakse hästi kiiresti valmis, et seal ongi, et nad, kuna ta on tabada seda ajapakku, siis teha selline film. Eero kirjutas stsenaariumi, ma ei tea, mis põhjustel erinevatel põhjustel. Õnneks oskan mina öelda selle kuuldemängu lavastajana, see ei õnnestunud või lükkus edasi. Ja kui selline projekt nagu levila pandi käima, siis lisaks väga olulistele artiklitele, mida seal tehakse uurivale ajakirjandusele, oli neil mõte, et teeks raadiokuuldemängu. Ja siis pöörduti, pöörduti minu poole ja Eero näitas mulle seda teksti, mis oli filmistsenaariumiks tehtud. Natuke pusisime, kirjutasime, mõtlesime, et sest üks on see, mis tuleb läbi piltide, teine tuleb, mis tuleb läbi kuuldepiltide. Ja me alustasime vabandust. Ja me alustasime sellega ikkagi kõvasti enne enne koroonat. Üks päev Mati Alaveri elus on, selle pealkiri on mõnes mõttes vehkisid, aga seda võeti kui praktiliselt üles nagu filmi ei olnud kuskil ühes umbses stuudios ruumis, vot reaalselt ikkagi käisite ringi olulistes kohtades, see oli meie mõte või see oli minu. Kui ma hakkasin seda lavastama, ütlesin, kas meil on selleks võimalusi ja tegelikult saab kõiki asju saab teha, kui sul on väga väike ja väga okei meeskond. Et sul ei ole neid, neid inimesi hästi palju, sa saad mobiilselt liikuda, sa saad mobiilselt otsuseid vastu võtta ja kuidagi sellel ajahetkel oli ka, mul oli selline ajaauk oli neli päeva ja ma ütlesin, et see on väga suur töö ja et kui me teeme nii-öelda lindistame, kaheksas, üheksas, 10. 11., siis mina saan teha ja siin me siis tegimegi ja, ja sellise mõtte, et minna teha nagu filmi mul on olnud filmi kogemusi ja mul on olnud ka õnneks siiani Eestis ainsas kohas, kus raadiokuuldemäng tehakse siis Eesti rahvusringhäälingus raadioteatris on olnud kogemus neid ise mängida ja ka ühte lavastust teha varem. Ja siis ma mõtlesin, et tahaks proovida, kuidas see oleks nagu filmi teha, aga ilma kaamerata küll, aga kostüümides. Sest need ühel hetkel need muutuvad väga oluliseks, kas, kas Mati tegelane, kas ta tuleb suusatamalt, et mis riided tal siis seljas on või ta hommikul ärkab, kas ta, kas ta magab pidžaama, võidab paljalt? Ühel hetkel hakkavad mängima üks päev Mati Alaveri elus, esimene kuuldemäng ühest pöördelisusest hetkest Eesti spordiajaloos ja ma tahaksin küsida, millega, mis asjaga see kuuldemäng hakkab pihta? Küsin, kas sa oled kuulanud seda ei ole, okei, et ma mõtlesin, et kui sa oled kuulanud, siis esitasid küsimusi, hakkab ühe. Vaat, ma ei taha ära rääkida, sellepärast et inimene hakkab kuulama juba, ma räägin talle ette, siis ta hakkab ühe üllatusega, mis ei ole stsenaristile kirjutatud, aga mis on siis kaaslavastaja ja minu kaaslavastaja Janek Murd, kes tegi ka originaalmuusika sellele ja, ja on helihelirežii teinud kõik. Ja siis me koos seda mõtlesime, see on üks, mina võtan seda kui ühte unenägu ühest mehest, kes on keset tühja metsa, aga ma rohkem ei taha rääkida, sest siis nagu pildid minu jaoks on nagu olulised kuuldemäng võiks äratada siuksed nagu pildiks kujutlused. Sa ütlesid, et sõnaunenägu nüüd ongi küsimus see, et mina ei ole ka teadlikult olen jätnud selle kuulamata, mõtlesin, ma räägin sinuga enne ära, siis ma lähen, kuulan sõdalas, aga et kas, kui palju seal on sellist fiktsiooni ja kui palju on ikkagi üks sõjalased maha võetud. On kõike ja ma ei saa ju sulle ära rääkida, seda küll, et mõnda intervjuud, mõnda intervjuud, ma arvan, teie raadioajakirjanikena teate paremini, mõnda intervjuud ma sellel hetkel, kui see oli nüüd 2019, esimene märts siis ma olin ise üldse ühes teises riigis ja jälginud meediat ja kui tulin tagasi, siis mul tuli mõned asjad tulid üllatusena ja mõned intervjuud olid mul kuulama. Ühesõnaga, me miksime reaalsust, me ei tea ju, niuke on näiteks, meil on siin kuuldemängus olnud naabrimees, et me ei, Ma ei tea, mul ei olegi see minule kui lavastajale, ühtepidi ei ole see tähtis niukene naabrimees, aga see naabrimees on seal väga olulisel põhjusel. Ja kui ta ära kuulata, siis järsku tuleb ka teile kätte, mis põhjusel see naabrimees on või mida ta võiks esindada. Tambet Tuisk on selle üks päev Mati Alaveri elus nime kandva kuuldemängu lavastaja ja ma tahaks küsida sinu käest, et õhtulehele ütlesite, et püüdsime mitte nii väga süüdlast otsida ka maaslamajat peksta, vaid mõista, miks see juhtus ja mis olid need otsused ja ootused. See Mati Alaveri lugu ühes meie suusatajatega on selles mõttes keeruline, et ühtepidi on tegu ju meie rahvakangelastega ja neid dopingunäiteid on kõikidel suurtel suusariik, vabandust riikidele, suusariikidel, aga mis on sinu seisukoht, kas Mati Alaver on lihtsalt saatuse ja elu hammasrataste vahele jäänud või ta on selline kuri geenius ikkagi ehk siis kas must või valge? Kui me võtsime aluseks selle teksti ja mismoodi erand selle kirjutanud, siis see on veel midagi enamat ja see, see paradoks ja see, kõik need mitu külge, see tekitabki huvi, millega tegeleda. Kui ma teaksin ette vastust, siis üldse mul kunstnikuna on nagu jube igav on minna tegema. Ma tean ette vastust, ma tahan, niisugust asja tehakse, sellega saab reklaamida, teha reklaami mõte on, kuule, ma tahan niisugust asja, olgu kirev, olgu rõõmus, aga küsimus on, võidan seal seal ümber, on hästi palju küsimusi. See oli, see oli fakt, mille me aluseks võtsime, et ka absoluutselt peksma, keda maaslamajat nagu ma ise ütlesin, et nagu sa praegu toonitas, et selles mõttes inimesed, kes ei ole seda kuulanud, siis ma selles mõttes rahustakse, et me ei hakka kedagi nüüd tampima. Küsimus on. Mis ootused me ise paneme, et kui me iseenda sees siin kolmekesi kolm meest, ma ei tea, palju meil sporti vaatama, eks ole. Et mõtleme, mis ootasime, paneme üks on spordile samamoodi kultuuriga, tuleb uus film välja ja kohe, et kas, kas saab nüüd Oscarile, kas, eks ole mingid? Me tekitame tohutu vibratsiooni selle ümber ja pärast siis oleme kuidagi nagu pettunud. Et näed, ei saanud, aga et võiks nagu muude asjadega võiks ja samas ma ise samamoodi võib-olla tekitab mingeid ootusi enda sees teistele. Et need ootused, mis me ise paneme ja kuidas me ise diilime nende ootustega ja kuidas ühiskond hiilib nende ootustega ja mida me siis nende sportlastelt kui antud juhul räägib seal, eks ole? Spordist, et mida me neilt loodame, kas me hooldame mingit usku vä? Mida nad meile peaksid andma? Tambet, ma küsin sedasama, küsimus hoopis teise nurga alt, kui sa seda aastaga tagasi seda pressikonverentsi või intervjuud lugesid, kuulasid, vaatasid, mis emotsioon seal, mis emotsioone tekitas, olid sa pettunud või vastupidi seal kuidagi oli selline loogiline jätk või sa ei pööranud seda tähelegi. Tudengi tagasi selle juurde ma olin ära, ma olin teises aegruumis, tegelesin teiste asjadega sellel hetkel ja ma pean ütlema, et seda pikka intervjuud ma jälgisin alles nüüd töötluses ja ja mul tulid nagu väga rida erinevaid siukseid nagu tundeid, mis siis füüsiline reaktsioon on see, et peaks rääkima, tuleks samamoodi kukk. Õhutuge ei ole peal ja kuidagi mingil põhjusel kuidagi hakkaksid kurgus kraapima, vot selline tunne oligi kursused uuesti vaatasin seda, seda reaalsust, reaalset intervjuud, sest selle taga on natuke rohkem, kui, kui ainult üks inimene on teinud midagi. Vot ongi, et see ongi niisugune nagu suur asi, mis puudutab meid kõiki ja kuidas sellega tegeleda, et otsisime sellist võimalust ja, ja ka ma arvan, kuuldemäng on selles mõttes oluline, et kui me seda inimest näitaksime, näitleja peaks seda mängima. Loomulikult audiovisuaalne teos on teistsugune, aga me juba määratleme ära Aadon sellist nägu. Aga Mati on ju sellist nägu või sellise olekuga, aga minu meelest kuuldemäng pakub nagu tundlikumatele teemade kajastamiseks natukene paremaid võimalusi, arvan mina. Käime kiiresti nimed, ka ülejäänud Gert Raudsep on siis Mati Alaver, näiteks Mirtel Pohla on siin kenasti olemas Eva Koldits ja Jaak Prints, Sergo Vares. Hoo, Tarmo Tiisler, Andres Mähar ja edasi edasi, Janek Murd, siis on aidanud seda kõike teha ja meie vastas oli külas selle projekti, ma arvan, võiks öelda küll selle kohta ka eestvedaja. Ja üks see on sihuke nagu kamba töö, et näiteks ka Kristel Eplik, kes teeb ühe väga olulise rolli seal sutsukese, eks ole. Produtsendi Eero Epner ja Janek Janek Murd ise teeb kohe väikse sutsu ja, ja Ekke Västrik, kellel on kogemusi, siis ka filmide heliga väga suuriga muusika tegemisega, tema aitas seda kõike siis ka lindistada. Levila punkte ees on kuuldemängu üleval R2.