Vikerraadio. Huvitaja. Tervist head kuulajad, kell on viis minutit, 10 läbim. Algab huvite saade, mis teisipäeviti on terviseteemaline ja meil on täna stuudios külas staažikas demioloog Kuulo Kutsar. Räägime nagu ikka koroonaviirusest. Kui palju me oleme targemad nüüd kaks kuud pärast selle leviku algust Eestis. Mismoodi koroonaviirus ajas ka muutub, kui kaugele oleme vaktsiini loomisest? Ja seesama lõputu teema, maskide kandmine, mida epidemioloog sellest arvab ja mida meelega soovitab? Stuudios on ka avatud telefon kuus üks üks 40 40, seda siis meie intervjuu teises pooles. Nii et võite selle numbriga julgelt valida ja ja saates osaleda huvitaja saate kodulehel vikerraadio kodulehel. Huvitav rubriigist, saate siis ka oma küsimusi veel lisaks kirjutada ja, ja püüame nii palju kui võimalik ka nendele vastata. Saate teises pooles on meil külas ka Indrek Ojametsportaalist novaator, kes räägib meile desovahenditest mida peaks silmas pidama nende kasutamise puhul ja kätehügieeni puhul. Ja teine teema, millest räägib Indrek Ojamets, on laktoositalumatus. Ja miks mõned inimesed taluvad seda paremini laktoosi põhjaeurooplased ja miks mõned teised vähem? Üks värskelt ilmunud uuring räägib kiviajast ja, ja toopsid seoseid. Need on teemad tänases saates. Mina olen Meelis Süld, head kuulamist. Nõnda siis on meil täna stuudios külas tuntud ja staažikas epidemioloog Kuulo Kutsar. Tervist. Tere. Kui me räägime koroona viirusest sellest viirusest, mille teaduslik nimi on SARS kaks siis kas me räägime samast viirusest alati mis hakkas Hiinas levima, ehk teisisõnu on see viirus ka ajas muutunud? Ja tõepoolest, kui me räägime nüüd sellest samast SARS kobusa kaest ehk uuest koroonaviirusest siis tegemist on üsna oluliselt muutunud viirusega võrreldes sellega, mida ta kunagi võis olla looduses. See tähendab, et käesolevaks ajaks on juba üsna kenasti kindlaks tehtud et see viirus algselt pärineb nahkhiirtelt ühelt kindlalt Lõuna-Hiinas pesitsevad nahkhiirelt see on üle kandunud siis looduses, kärp, kassidele ja kärp kassidelt kas teistele loomadele, nii nagu hiinas praegu arvatakse, et see võis üle kanduda soomusloomadele ja Wuhani. Kargas ilmselt üle inimestele. Vot selline kohanemine inimorganismiga on olnud võimalik tänu sellele, et see viirus on läbi teinud mutatsioonid motivatsiooniks. Nimetatakse viirusel paljunemise inimorganismis inimrakkudes paljunemise käigus tekkivaid vigu mistõttu viiruse nukleiinhape muutub ja vot sellist muutumist nimetatakse motivatsiooniks. Ja täpsemalt Ta on hiinlased määratlenud, et tegemist võib olla A B ja C mutatsioonidega, see tähendab kolme põhivariandiga ja see põhivariant ehk Hiinast Wuhani, Wuhanis ja Hubei provintsis levinud ja ja inimestel haigestumist põhjustanud. Muteerunud viirus levis Hiinast ka USAsse ja Austraaliasse kuid nüüd Euroopas Euroopas domineerib selle jaotuse järgi C-variant. Ja seda viirust on leitud Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja isegi meil lähedal Rootsis. Ja huvitav on see näiteks, et see Itaalia variant, mis itaallastel Põhja-Itaalias väga palju pahandust põhjustas, pärineb Singapurist ja see muteerunud variant tuli Itaaliasse Saksamaa kaudu. Täpsemalt on nüüd USA teadlased kindlaks teinud, et sellel uuel koroonaviirusel on tuvastatud kuus kuni kaheksa mutatsiooni. Nii et mutatsioonide tulemus muuseas võib olla kahesugune. Üks variant on see, et selle viiruse virulentsuse ehk haigus tav nakatumisvõime suureneb ja siis paralleelselt suureneb ka muidugi tema levikuvõime mis ilmselt praegusel Hiina viiruse variandil on ülekaal. Ja teine võimalus on see, mis tekib pikemaajalise ringluse tulemusena. Viirusel inimpopulatsiooni seas on see, et see virulentsus langeb, väheneb. Selle tulemusena ka viiruse leviku võime inimeste hulgas väheneb ja tulemuseks on see nii, nagu on meil kogemus olnud näiteks pandeemilise gripiviirusega, et ta muutub püsivalt ringlevaks ja mitte Te väga agressiivseks viiruseks. Nii et see on alus, mida on prognoositud teatud määral ka nüüd selle uue koroonaviiruse suhtes, et ta võib oma mutatsiooni tulemusena oma haigustekitajad võimet kaotada, jääda püsivalt või aastateks või isegi aastakümneteks. Meie seas ringlemas. Kui need mutatsioonid on olemas, siis kas see teeb vaktsiini loomise keerulisemaks? Ja tõepoolest, see teeb kahtlemata vee vaktsiini loomise keerulisemaks, sest kui algselt võetakse kätte see Wuhan'i viiruse genotüübi, siis see võib olla juba näiteks Ameerikasse jõudes olla muutunud. Ja et seda vaktsiini tasemel kokku panna, see ei ole mitte päris lihtne. Ometi vaktsiini kallal praegu töötatakse ja kui kaugel ollakse, et kas, kas on ka teada seda, et et mida need inimkatsed on, on andnud, et on siis mingisugune mõju või, või mitte? Vaktsiini loomine toimub käesoleval ajal ja ja ka üldiselt. WHO ehk maailma tervishoiuorganisatsiooni koordineerimise all, nii et kõik need vaktsiiniloojad, kes kes arvavad, et nende kandidaat vaktsiinid võivad kunagi käibele tulla teatavate ikka päris korralikult oma edusammudest. WHO-le ja eilse päeva seisuga on Veehaavos andmed 27 vaktsiini kohta, mis on juba kliinilistes katsetes kliiniline katse, on see, kui neid katsetatakse juba inimestel. Kuidas seekord on, ma ei hakka praegu kordama, aga põhiline on see, et neid katsetatakse inimestel ja kolme aspekti suhtes. Esiteks vaktsiini vaktsiin peab olema ohutu. Teiseks vaktsiin peab olema Emonogeeenne ehk eesti keeli öeldes, et see vaktsiin peab esile kutsuma heal tasemel immuunsuse inimese organismis. Ja kolmandaks ta ei tohi anda kõrvaltoimeid, vot neid katsetatakse. Ja lisaks sellele on siis veel maailma terviseorganisatsioonil andmed. Nii niinimetatud eelkliiniliste katsetes olevat te vaktsiini de kohta ja neid on kokku 82, nii et 82 pluss seitse on kokku 89 vaktsiini on praegu vähemalt WHO koordinatsiooni all arendamisel. On seal ka lootustandvaid vaktsiine. Ja mõned lootustandvad vaktsiinid on ja kui üldse vaktsiinide arendamise perspektiivist, et rääkida, see tähendab, et kunas nad võivad kasutusse tulla, kuna nad võivad meieni jõuda siis täpsemad andmed on olemas ühe Hiina Pekingi biotehnoloogia Instituudis arendatava vaktsiini kohta ja selle selle kohta Ta hiinlased ise on teatanud, et see võib valmis saada 31. jaanuaril 2021. Andmed on olemas kahe Ameerika Ühendriikides arendatava vaktsiini kohta. Moderna kompanii on öelnud, et see vaktsiin saab valmis esimesel juunil 2021. Ja Einovjo korporatsioon on öelnud, et see võib valmis saada novembris 2020. See on niisugune kõige lähedasem aeg. Millegipärast meie meedias on viimasel ajal läbi käinud Oxfordi ülikooli poolt alustatud eelkliiniliste katsete info. See, see on lihtsalt üks valikuline väljatõmme kogu sellest suurest, 82-st vaktsiini reast. Nii et see ei ole midagi erilist. Aga kui siin see Hiina firma ütleb, et 31 jaanuar 2021 see vaktsiin valmis, et kas see tähendab seda ka, et, et see on siis laiaulatuslikult tootmises. Ja see tõepoolest seesama pekingi biotehnoloogiainstituudis arendatav vaktsiin on ainukesena käesoleval hetkel jõudnud kliiniliste katsetuse teise faasi see tähendab, et seda katsetatakse tuhandetel inimestel. Teised vaktsiinid. On kas enamuses on kõik esiesimeses faasis, see tähendavat piiratud arvul inimestel neid katsetatakse, nii et see Hiina vaktsiini variant. Võib-olla tõepoolest, et kõige esimesena jõuab käibesse. Aga seni kui seda vaktsiin ei ole siis kas meil tuleb samamoodi edasi tegutseda, nagu me siiamaani oleme püüdnud oma kaks pluss kaks reeglit järgides ja ja kõiksuguseid kontakte ikkagi vähendades? Tõepoolest seni kuni vaktsiini ei ole. Aga vaktsiin on uuemal ajal 26. sajandil ja 21. sajandi algul olnud see põhiline tegur, mis on aidanud meil puhangut nakkushaiguste puhangutest ja epideemiates lahti saada. Ja kui seda vaktsiini meil esialgu ei ole, siis me peame lootma ainult teistele teguritele ja need muud tegurid ees. Ta on siis karantiini kehtestamine. Piirangute kehtestamine siis sotsiaal, sed, distantseerumise meetmed, tee hügieeninõuete täitmine. Isegi maskide kandmine käib sinna alla ja, ja sellised lihtsalt haigustekitaja, see tähendab uue koroonaviiruse levikut pidurdavad tõkestavad tegurid hävitada. Needsamad maskid, et nendest räägitakse nii ja naapidi. Öeldakse, et mass kaitseb ainult Neid, kes kes on ümberringi teised maskid on jällegi selleks, et kaitsta inimest, et kuidasmoodi sellesse teemasse selgust tuua. Mida teie soovitate nende maskide osas? Eesti meedias on tõepoolest maskide kasutamist käsitletud. Nii-öelda pealaest jalatallani ja mingit selget seisukohta inimestele ilmselt ei ole kujunenud. Paraku ka rahvusvahelisel tasandil otseseid kõikke Ki aspekte ammendavaid vastuseid ei ole saadud. Ja siin siinjuures ei aita isegi meid WHO ehk maailma terviseorganisatsiooni soovitused, sest Need ütlevad kaunis üldsõnaliselt, et maski tuleks kasutada iseenda kaitsmiseks või siis haiguskahtlaste ja haigete inimeste ravimisel hooldamisel. Ja see on kõik. Edasi tegutsevad vaata kõik riigid nii-öelda oma äranägemise järgi oma teadmiste tasandil nüüd kui siin nendest soovitustest, mis nii epidemioloogilisest aspektist olulised on. Sissejuhatuseks ma nimetaksin seda, et praeguseks on selgunud, et põhiliseks maski variandiks, mida inimesed võiksid kasutada ja Eestis tänu nüüd nende vaktsiini saadest, saadetistele ja hankimisele välismaale Ta on paistab, et Eestis piisavalt olemas. Ja tegemist on niinimetatud meditsiiniliste kirurgiliste maskidega. Ja uuringud on näidanud. Kirurgilise maski sise ja välispinnal võivad haigustekitajad püsida seitse päeva ja isegi kauem. Nii et seda tuleb arvestada. Ja selle meditsiinilise maskiga kasutamise põhimõtted isegi ikkagi on need, et see vaktsiin on kasutatud võtav ühekordselt mask siis vabandust mask, mask on kasutatav ühekordselt ja see peab hästi liibuma, ninale, suule ja alalõuale. Ta tal ei tohi pärast näole paigutamist neid pragusid külgedel ja kasutamise aeg piirdub sellega. Et hingamispiirkonna hingamispiirkond niiskub, muutub märjaks, siis tuleks ta vahetada uue maski vastu. Samuti need maskid ei talu märjaks saamist ja õlisid nii nende toimel läbi laskus, korraga suureneb. Vot need on niisugused põhimõtted ja palju on Eestis ka räägitud enne selle meditsiiniliste maskide piisava arvu saabumist Eestisse isevalmistatud vaktsiinidest, valdaste maskidest, maskid need isevalmistatud maskid on paraku täiesti testimata. Ja nende kasutamise efektiivsuse kohta täpsemad andmed üldse puuduvad. Neid on ka teistes riikides isegi riigi tasandil soovitatud kasutada. Aga keegi ei oska öelda, kuivõrd, kui palju nad kaitsevad inimeste haigustekitajate eest. Nüüd mida vaktsiin meditsiiniliste maskide kandmise ja kasutamise suhtes, kuidas peaks nimetama, võtame kõigepealt, et vaktsiin neid maske peaks kandma. Kus inimesed rohkem kogunevad siis ühistranspordivahendis nüüd edasi kauplustes, näiteks toidukauplustes, apteekides, igasugustel teenindajatel peaksid nad ees olema siis edasi kindlasti, kui inimene mingil põhjusel ka praegu piirangute olukorras peaks minema EMOsse või perearsti juurde, siis ta peaks kandma siis edasi kodus kodusel ravil olev isik ja teda hooldavad inimesed peaksid neid kandma siis kindlasti hoolekandekodude või hoolekandeasutuste personal On aga ka hoolekandekodude elanikud juhud, juhul kui nad on näiteks haiguskahtlased. Nii et teie seisukoht on ikkagi see, et pigem on see on see mask kasulik ja vajalik, et et, et ei ole mõtet nii-öelda naeruvääristada sellega. Ei, mitte mingil juhul ei tohi maski kandmist naeruvääristada, see on otstarbekas ja lihtsalt inimesed peaksid saama rohkem juhendeid, kuidas neid maske kanda, kui kaua nad kaitsekaitset vajavad, et pakkuda. Ja, ja sel juhul. Ja sel juhul nad täidavad oma ülesannet. Ma ei arva, et, et seda maxi maski kandmist tuleks muuta mingisuguseks traditsiooniks või normiks kohustuseks kohustuseks. Sest kui ta muutub Ta kohustuseks, siis ma olen täiesti nõus. Nende ajakirjanik arvamustega, et siis saab see olema mingi sa see mask olema mingisugune niinimetatud valvelask, mida pannakse mitte ainult siis, kui kuskil keegi hakkab kontrollima või, või nii nagu on öeldud, et võetakse kiires korras välja ta autolaekast ja pannakse ette ja kui kontroll kaob, siis lükatakse ta sinna tagasi või oma taskusse. Niimoodi see vaktsiini või vabandust, jällegi maski kasutamine ei pea toimuma. Me teeme siinkohal väikese pausi, me kuulame muusikat ja siis tuleme telefonikõnede juurde kuus, üks, üks 40 40 telefon, aga vahepeal kuuleme veidi siis Liisi Koiksoni laulmas. Meil on stuudios külas epidemioloog Kuulo Kutsar ja Me lubasime, vastutasin ka nüüd kuulajate küsimustele. Meie stuudionumber on kuus, üks, üks 40 40, telefon on olnud juba punane tükk aega ja võtame esimese helistaja liinile. Kuuleme teid, tervist. Tere, tere. Minul on niisugune küsimus kui ühekordsed maskid. Kõik me kasutame üks kord ja see on üle miljoni inimese, meid, kuhu need maskid panna, kas ei ole looduse reostus? Kasutatud mask tuleb kodus panna kas suletavasse kaanega suletavad prügikasti või kilekotid D. Ja visata ta siis paraku Eesti oludes üldkasutatava prügikonteinerisse. Muud varianti siin ma ei oska öelda. Nad lähevad lihtsalt hävitamisele. Kuus üks, 40 40 on telefon, allo kuuleme järgmist helistajat. Tervist, tervist. Mina ja teie kord. Tähendab, siin oli meediasse jõudis info, et Ameerika kaitseministeeriumi teadlased on uurinud, et valgendi võib viie minutiga papa viiruseni seljas kui ka hingamisteedevedelikes ja iso prop ööl alkohool teeks seda veelgi kiiremini. Isotoop vööle, alkohol tähendab sisaldub propanoolis ja seda on puskariõlis. Kas oleks mõeldav tähendab uurida, kas puskariõli saab kasutada mingil määral? Küsimus aga, aga noh, need on ene andmed, tähendab puskariõlis on propanooli ja, ja iso trotüüli, alkohol on selle koostis. Jah, teie andmed on ilmselt tõele vastavad, nii nagu minu keemiaalased teadmised lubavad seda. Ja kahtlemata puskaris. Puskariajamine on teatavasti keelatud meil Eestis, kuigi ma olles töötanud ka Lähis-Idas, tean seal aeti seda puskarit peaaegu igas majapidamises. Kuid mis puutub nüüd propanooli, siis võin ma öelda, seda küll. Propanool on 70 kuni 75 protsendine propanool on tuntud desinfitseerimisvahend. Ja, ja muuseas, see, mis oli president trumpiga seotud info, kus tema soovitas kasutada kloorlupja siis. Seoses sellega nimetan maa, et see propanool desinfitseerima vahendina toimib päris hästi ja kui neid pindu sellega töödelda, siis toime jaoks on 30 sekundit, aga seespidiselt. Aga seespidiselt jumal hoia. Palun ärge mõelge mingi sellele, et kloorlupja või, või isegi propanooli ja kõikides infitseerivaid vahendeid ei tohi mitte mingil juhul seespidiselt kasutada ja seetõttu tuleb nad ka laste käeulatusest eemal rangelt hoida. Järgmine helistaja meile ootel, Hallo, tervist. Ma olen selline küsimus, kui me saame selle vaktsiini valmis maailmas, järgmine aasta tuleb uus tüvi, tuleb viirus või midagi muud ja siis ei kõlba. Algul tehti küll kolmevalentse vaktsiini taga, ega need ikka niimoodi toiminud küll kolme kolme tüve peale. Ja teil on kaudselt ja mõnes mõttes õige. See võib juhtuda sel juhul, kui seesama uus koroonaviirus hakkab kiiresti moteeruma. Meil moteerumisest oli meil eelnevalt juttu ja ma loodan, et sisuliselt saite aru, mida tähendab viiruse nukleiinhape muutumine. Kõik lootused on sellel, et selle uue koroonaviiruse nukleiinhape kiiresti muutuma. Ka ta on püsiva toimega ja ja selle eelduseks, et ta hästi võiks hakata see uus vaktsiin toimima on see, et pärast et see vaktsiin kujundaks vähemalt ühe, kahe aastase või pikemaajalise immuunsuse siis on meil välditud see halb variant, mis esineb meil gripiviirusega ja gripivaktsiinide iga aasta ajalise vahetamise vajadusega. Se gripiviirus lihtsalt väga kiiresti muutuma. Nii et me tegelikult ei tea, mis, mis saama hakkab. Nii see on paraku järgmine helistaja nootel hallo. Tere olen ma kuuldaval. Ahah, minul on küsimus nende kirurgiliste, maskide või üldse igasuguste maskide, mida praegu apteegis müüakse taaskasutuse kohta, et kuna siin teaduslikult nagu katseid tehtud, et veel seitsmendal päevalgi on seal viiruseid pinnad, nagu ütles ka siin esineja, aga mis siis, kui ma pärast kasutamist panen ta kurtile kilekoti, näiteks hoian teda kuskil 10 päeva või kaks nädalat, kui mul on 50 maski ostetud, ta kuivab ära, et miks ei, võiks nagu taaskasutatavad, kas võib neid taaskasutada minu küsimus, kui ma olen hoidnud neid piisavalt kaua, näiteks kaks nädalat? Palun, ärge seda siiski tehti. Vaktsiin, vabandust, jällegi maks, mask, seesama meditsiiniline mask, mida teil on võimalik apteegist osta, on põhimõtteliselt ühekordseks kasutamiseks. Ja palun ärge ärgem hakakem tegema katseid sellega, kas ta korduvalt on kasutatav või mitte. Korduvkasutamise suhtes on erinevad, et riikide asjaomased instantsid asutused rääkinud ainult omavalmistatud maskide korduvkasutamisest ja on välja töötatud ka nende kahjutustamise meetodid, millest efektiivsemaks loetakse hulk violett kiirgust. Ja mõningate gaaside toimet ja näiteks noh, ultraviolett kiirgus on haigustekitajate hävitamisel pindadel üldkasutatav kaua kasutatav vahend, see peab toimima vähemalt 60 minuti jooksul, selleks et see pind või siis omavalmistatud mask muutuks uuesti ohutuks tuks ja sel juhul võib seda korduvkasutamise maski kasutada ainult kolm korda. Pärast tuleb ta ikkagi ära visata. No mis tähendab seda riidest endale maski siis jah, kolm korda võiks seda kasutada või. Jah, kui, kui see on vahepealt vaepeal nende soovitatud ultraviolett kiirgusega, ultraviolett, kiirgusega, kajut kajutustatud, kuid ärgem lootkem, päikesekiir. Kosele järgmine helistaja meil liinil hallo, tervist. Ja kuuleme teid. Mina olen terve päeva. Mina. Et olendi olen enda rahustamiseks jätnud nina välja need pillid täiesti uduseks ja ma ei näe mitte midagi. Et seda tuleb teha või hiliseptelli tuju. Aga ma pean panema nii, et nina ja suu on jokk. Õun. Uduseks ja see on minu probleem. Jah, aitäh tõepoolest, prillikandjatel see probleem on täiesti olemas. Ma kuulun ise sellesse kategooriasse ja maski kandmisel varem või hiljem tõepoolest prillioptilised prilliklaasid muutuvad. Uduseks sel juhul, mida ma võiksin soovitada, palun ärge liigutage ja ärge puudutage mingil juhul ette pandud maski, vaid tõstke aegajalt üles prillid ja õhutage neid. Järgmine helistaja melootel, Hallo. Olete eetris? Tere päevast, Ivar Tartust. Just seda küsimust arutati UV-kiirgust ja nüüd ma sain vastuse kätte. Aga nüüd teine küsimus veel kunagi oli siin Tartus selline mees nagu Aleksander Kirm ja tema siis propageeris elus ja surnud vett. Ja surnud vesi oli siis selline, mis hävitas baktereid ja isegi doktor muhma seda meie käest nii-öelda kunagi sai ja proovis ja et kas selle kohta ka midagi praegu on elusa surnud vee kohta mingeid mingeid lahendusi või uuritud või? Päeval oli tol ajal väga selline noh, levinud aseeriti, surnud vesi, mis hävitas neid baktereid, aitäh. Käesoleval ajal uue koroonaviiruse taluvuse suhtes või hävitamise suhtes elusa või surnud veega teaduspõhised andmed puuduvad. Ja viimane helistaja melootel, halloo, kuuleme teid? Halloo. Minul on selline küsimus, et kuna koroonaviirusega haigusi on ravitud malaaria ravimiga. Mina olen põdenud lapsepõlves mal aariat ja mind huvitab, kas on uuritud seda, et kas malaaria põdenud isikud on immuunsed koroona suhtes või hoopis haavatavad. Maarjat põdenud inimesed on haavatavad koroonaviirusnakkuse suhtes. Ja tõepoolest Maarja ravimit. On püütud kasutada, see on katsetamise järgus. Mõnes riigis on see küll juba käibel olnud koroonaviirushaiguse ravimisel, kuid maailma terviseorganisatsioon hoiatab selle kasutamise eest võimalike kõrvaltoimete tekkimise suhtes. Nii et ei ole rutiinselt kasutatav ravim. Uue koroonaviirushaiguse puhul. Tartlane küsib meie kodulehekülje peale, et mida arvata Tartu Ülikooli soovist hakata eluohtlikke viiruseid oma laborites uurima kas meil on näiteks Tartus piisavalt võimekust õnnetuse korral kiiresti reageerida või läheb nii nagu Hiinas? Hiinas tõepoolest. Oli ja on tekkinud kahtlused, et see uus koroonaviirus võis Wuhani viroloogialaborist välja pääseda mingil põhjusel. Seda mina ei usu. Hiinlased on piisavalt korrektsed ja teadlikud ja, ja, ja teaduspõhiselt tegutsevad viroloogid, et see välja pääseks. Ma tean neid juhtumeid omaaegses Nõukogude liidus, kus siberi katkutekitajad laboratooriumist Sverlovskisse välja pääsesid ja palju pahandust põhjustasid. Mis toob Tartu siirdemeditsiini instituudi kolmanda ohutusastme laborisse, mida hakatakse sisuliselt sisustama vabariigi valitsuse poolt eraldatud raha toimel, siis see on igati kiiduväärne, sest sellisel teadusasutusel peab lihtsalt olema kolmanda ohutusotsastme Savor vastasel juhul Ta ta on kätest ja jalgadest seotud ja ei saa oma teaduspõhist tööd teha. Juhul kui korrektselt ja jäljed järgitakse ohutusnõudeid, mis on kehtestatud tud töötamisele ja personalile, kes kolmanda ohutusastme laboris tegutsevad siis on välistatud selle viiruse ükskõik millise viiruse väljapääsemine sellest laborist. Aitäh tulemast huvite saatesse epidemioloog Kuulo Kutsar. Meil oli veel mitu teemat, mida me plaanisime käsitleda, aga ei jõudnud. Saate ajaks saab ühele poole. Küllap järgmistes saadetes saame teemast edasi rääkida, jätkame siin kohal muusikaga. Anne Veski ja Uku Suviste duett oli see, aga me räägime edasi ikkagi sellest samast viirusest otsapidi ja desovahenditest, mida peaks nende puhul silmas pidama. Ja meil on nüüd Indrek Ojamets stuudiosse portaalist novaator, tervist. Tervist Ma alustaksingi sellest, et ma küsiksin sinult, Meelis, et missugust desovahendite sina siis Harrastajad kasutada, kas üldse peab kasutama, et on see viirus tõesti selline, mis pikalt pindadel püsib? No sellega on niimoodi, et viiruse kui sellise saad ikkagi viirusest kui sellisest, saad ikkagi lahti ka siis kui sa pesed enda käsi korralikult seebiga, et see on üks asi selle asja juures. Aga ikkagi päris sageli kasutatakse ka kõik võimalik ja teisi siis selliseid tööstuslikke desinfitseerivat aineid ja nende puhul on siis teatud asjad võib-olla, mida siis tasuks nagu silmas pidada, et üks oluline asi on noh, üleüldse sellise kätte Pideva pesemise ja desinfitseerimiseks ka on see, et ju meie käenahk kipub minema selliseks üsna kuivaks, et ja seal üks üks pool on ikkagi need desovahendid. Aga teine pool on see, et meie nahka ikkagi kahjustab selline pidev vee ja pesuvahenditega kui puude. Et selline naha, selline pidev kuiv märg olukord. Ja siin ongi oluline, et siis peaks enda nahaga siis ikkagi tegelema ja siis kreemita oma käsi, aga kätegreemitamisel on see oluline asi või ei ole üldse nagu desinfitseerimisvahendite kasutamisel, et paljud inimesed kannavad lõbusaid ja siis pigem sõrmused võiks ära võtta kui siis desifitseerimis rituaali teha seetõttu et see sinna sõrmuse ümbrusesse alla, siis jäävad sellised igasugused erinevad jäägid. Ja oluline on veel ka see, et pigem ei tasuks usaldada vananenud desoainet, et need, kellel on kodus võib-olla mingisugune vananenud, et siis sellega on see, et ta ei pruugi olla nii efektiivne, kui siis see, millal siis säilivusaeg ikkagi veel kestab. Ja pindu peab ikkagi puhastama, eriti kus on ühiskasutatav ruum, kasvõi seesama stuudio. Meie käime siin kogu aeg mingites ainetega laudadelt üle, just teine teema, laktoositalumatuse saame koroona teemast veidi kaugemale ka. Põhjaeurooplased taluvad siis laktoosi paremini. Jah, et sellise uuringu ja siis tegid York'i ülikooli teadlased Suurbritannias et nemad uurisid siis seda, et missugune oli siis uurisid teataval määral sellist inimesena toitumist potikildudega sealt said siis järeldada, et mida siis inimesed barbisid. Ja siis uurisid seda, mis siis toimus Nioliitikumi ajaleht, Nioliitikum oli siis selline kauge aeg, mis oli 5000 kuni 1500 aastat enne Kristust ja siis nemad uurisidki potikilde Atlandi ookeani rannikualadelt, et siis Portugalis kuni Serena Kirde-Prantsusmaani. Ja siis nad leidsid, et põhjapoolsemates aladel tegelikult tee, siis tundsid inimesed rohkem selliste piimakarjakasvatust ja seal ongi selgunud, et suurema hoo saigi siis piimandus sisse sellistel põhjapoolsemad laiuskraadidel ja piimatooteid seal siis valmistati keraamilistel nõudes. Ja teadlased oletavad, et sellises Põhjamaade jahedas kliimas vajasid inimesed rohkem piimas sisalduvat D-vitamiini ja piimarasva. Aga noh, lõuna pool, võib-olla see D-vitamiin tuleb natukene lihtsamini kätte, kui päike paistab rohkem. Ja siis ongi selline järeldus tehtud, et siin selles, kuidas seda piima siis kasutatud, et siin on laiuskraadide vahelised erinevused. Et seda siis võibki seletada sellega, kuidas on siis laktoositalumatus eurooplaste seas siis ütleme, ütleme nii, et kujunenud et, et võib olla noh, et põhjapoolsemad siis on, nendel on siis vähem seda laktoositalumatust kui siis lõuna poolsematel, aga noh, tegelikult kui me vaatame maailmas ringi, siis umbes kolmel neljandikul maa elanikkonnast on siis, et nad ei talu seda sellist, noh, nad ei saa sellist tavalist piima juua, eriti on see siis sage aafrika elavatel inimestel või siis Aasias elavatele inimestele No võib-olla see põhjapoolse värske piim ka seisis värskena kauem ka see võib olla üks selline põhjendus sellele. Aitäh Indrek Ojamets, lähemalt saate lugeda siis portaalist novaator ERR. Ja uudis pluss algab täna pärast keskpäevast pressikonverentsi. Mirko Ojakivi Tartu stuudios selle saatejuht. Tervist. Tere hommikust. Ja missugused on sinu tänased teemad? No kõigepealt on jah, pressikonverents taas ja siis päevakommentaar on Raul rebaselt juttu tuleb emotsionaalsetest ja materiaalselt Nendest ressurssidest. Tihtipeale praegusel ajal napib paljudel mõlemat ressurssi. Siis uurime kultuuriminister Tõnis Lukasel, mida valitsus ikkagi eile suviste kultuurisündmuste osas otsustas. Ragnar Kond jagab koroonaviiruse uudiseid Lätist ja eetrisse jõuab ka meie portaalis juba ülimenukas Hakkaks osutunud Toomas Sildami intervjuu maaeluminister Aivo alleriga. Kuulame uudis, pluss siis ka siis audioversiooni sellest intervjuust. Väga hea, kuulame siis Uudisplussi ja koroonaraadiot, aitäh. Mirko. Ja tänaseks huvite saade lõpetab, karavan jääb tunni lõppu laulma. Kell 11 on meil eetris uudised ja pärast seda kell 11 ja viis minutit. Juba virgutusvõimlemine, kus meid juhendavad Martin Kõrv ja Viive Ernesaks kes saadab klaveril. Tehke kindlasti kaasa, eriti praegu, kui trenni ju väga tihti ei pääse. Kõike head.