Mina olen Sten Teppan ja kutsun teid kuulama saadet sarjast. Käbi ei kuku, mis uurib põlvkondadevahelisi sidemeid. Majandusteadlane leev kuum on sündinud 1930. aastal Tartus ja meenutada on tal palju. Nii viivad tema lapsepõlve mälestused meid tagasi sõjaeelsesse vabariiki. Juttu tuleb kasvamisest paljulapselises perekonnas, mille peaks oli vaimulik Aleksander kuum. Kuulete lugusid, kuidas mõjutada lasid elu-olu, sõjasündmused ja võimuvahetus. Leev kuum ise on kolme lapse isa. Lisaks esimesest abielust sündinud poeg Artile ja tütar Maritile on tal teisest abielust tütar Laura Joanna kelle sünd oli kahtlemata erakordne sündmus, sest isa oli siis juba 73 leev. Kuuma kant tuli saatesse ettevõtjast poeg Art kes on aastaid kaasa löönud kohalikus poliitikas. Niisiis lee ja Art kuum kooskasvamise lood väga kokkuhoidva perekonnas on nüüd. Lev tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja poe, karta on ka kaasas. Rõõm näha. Tere aitäh tulemast, käbi ka kaasas. Aga kaks tükki on puudu. Kus kohas nemad praeguseks on, kellega tegemist? Teie laps ja kaks tütart on veel. Üks tütar on nii vana, umbes nagu arki sündis paar aastat hiljem. Tema nimi mari jaa, ta õppis Tallinna Ülikoolis ja tegeles mingil ajal disainiga disaini, eriala lõpetas aga kujundusega, midagi taolist aga kiiret abiellus ja nüüd on ta neli last. Nii et ta praegu tegeleb lastega eelkõige. Aga siis jah, praegust on siis aastal 2004, sündis laure, anna kodus ka kutsuda ei annaks kooli Lauraks, nii huvitav kui see ka on. Tema on siis prantsuse lütseumi üheksanda klassi lõpetab, jah, loodab jõuda siis minna gümnaasiumisse. Ilmselt olete leer saanud nende viimaste aastate jooksul päris sageli vastata küsimusele, et mis tunne on saada 70 kolmeaastaselt isaks? Minu jaoks on see esimene võimalus elus kohta nii unikaalse inimeseni. Teil oli esimene võimalus kuulda või näha niisugust inimestele, mina olengi see kes 40 74. sünnitus ja see juhtus nii, et meie pere, minu esimene abi, ka abielu arenes hästi ja probleeme meil eriti olla, aga siis tekkis üks niisugune olukord, kus nii kui lapsed, eks kodust välja arti abiellus ja tütar läks ära, nad kolmekümneseid juba olid ja siis tekkis kuidagi niukene tühi tunne. Ma ei tahagi seda, mis ka teised abiellumis kahest rääkinud kodu jäi tühjaks. See esimene abikaasa elas seda kuidagi kehvatele. Mitte et oleks sidemed katkenud, aga kodu lei kuidagi tühi ja kuidagi läks jah selle abielu ära ja mõnes mõttes isegi kahju nii talijaga sisse. Abiellusin uuesti siis ma olengi siis juba 72 või midagi liikuma, teine abielluda. Toimus proua oli siis niivõrd selles eas eleta võis sünnitada. Ja ühine soov oli kahtlemata ühine soov oli lapsiniks. Ja ta sündis ja sündiski ja siis ma olin, ma mäletan, keegi andis välja mingit dokumenti, sel aastal sündisin juba lapsi ja vanim isa. Kesinitsitajad vali siis selle ala sel aastal. Vanim isa. Muide, kas te olete sportlikust huvist kas või uurinud, kas Eestis on veel teie sarnaseid? Ta Maida rekordid sel alal rekordi taotleja ei mõõda inimesi selle järgi mulle tundub, et siin oli neidki erilist, mingisugust nihukest, viis erilist võimet või oleks olnud või midagi nii, see oli niivõrd loomulik ja kõik läks lihtsalt. Me tuleme hiljem kindlasti selle teema juurde tagasi, aga, aga üks asi, mis mind kõrvalt vaadates huvitav, kas Eesti inimesed ja ühiskond on niisugusteks noh, mõnes mõttes ootamatusteks valmis, et kas nad mõistsid seda. Ei tule meelde, et seal olid kuidagi eriti teemaks kuskil olnud või et keegi oleks, rõhutas selle noh, nii kära, kordsust näiteks midagi. Ja omakorda siis huvitavas olukorras enda perega, kui kas sinu lapsed on umbes samas eas, kui sinu poole te siis jah, just, et minu esimene tütar, kes nüüd kohe-kohe Parin, kes kohe-kohe saab 18 et tema on siis ei anna paar aastat vanem või poolteist aastat või kui täpne vanus ja neil on koos olnud väga tore mängida ja olen head sõbrad absoluutselt. Ja see vaest kärjetunne siis tekkis või nii, et meil nagu ei oleks, vahet huvitas, et lapsed ei tunnetanud. Noh, esimene koht, kui oli vaja Karinit kuhugi hoida tuua, kui ta väike pisike oli, et siis esimene koht oli vana siia juurde. Et seal oli ka väike jonna, kellega mängida. Ja, ja kui meil on tarvis Yannad kuhugi sokutada, ikka, eks tütretütre kõige vanem tütar on üks aasta noorem, Liisa läheb meelsasti, läheb sinna nende juurde maarjamäele või siis Irusse aldi juurde, kus ootab teda ees helen ja Kariin ja ain tõugisson. Kõik joovad tennisemängijad need oma juures nad siiamaani, eks ole, võib ütelda. Erakordselt. See on suurepärane klapp, suved veedavad lapsed koos, mulle ikka meeldib kuulata, kuidas arta suisa ütleb, et kõik on kõvad tennisemängijad, et kas see on mingi sümbol või selline märk mingist kvaliteedist või see on ikka perekonnale nii tähtis, et osatakse reketit käes hoida? Ma arvan, et see on väga tähtis, kuigi ma kindlasti ei saa öelda, et me nüüd nii kõva mängijad kõik olema, võib-olla isand, kõige kõvem, ma arvan. Tegelikult kui tiitlitamates vaate kahtlemata seeniorid, lennistus ikka keegi teine ei ole veel nii palju laineid löönud. Aga tehniliselt selles mõttes tähtis, et tervis on nii tore mäng, mida mängida koos. Ja, ja ma arvan, et see on üks asi, mis meie pere on kindlasti viitab, me ju teeme ju suguvõsa tenniseturniiri praktiliselt iga aasta on palju neid, seal on mingi teist paari kõige tugevam pannakse kõige nõrgem, aga paari ja turniir käib terve päeva. Ja see liidab mitte ainult pere, vaid terve suguvõsa leer. Kas te mäletate, millal ta esimest korda elus? Mina mäletan hästi seda jama, tulin tulinawitooriumise 49. aastal, me olime alati suvel maal, suvel mängin ta nagu ei saanud, tulen kooli kooli rääkima, mängisin terve suve tennist koheva, tundsin seal tünnis ära, et see on minu mängises, meeldis mulle nii ja sealt hakata, see on tõesti nagu viirused ei huvita. Siis läheks laadi Ta keegia varid ja nende lapsed ja. Läheme 30.-te aastate Tartusse, kas teil on esimesi oma elu mälupilte Tartust ka või need algavad Tallinna? Sai ka ja kaheksa esimest eluaastat seitse või kaheksa elasid Tartus ja oi seal üks väga põnev ja ilus elamine seal. Mu isa oli just määratud sinna mõni aasta enne kirikuõpetajaks, see kirik oli saanud ameerika vist rahalisel toetusel ostavale aga põneva maja Vallikraavi tänaval, see oli nagu no mingi niuke mõisatüüpi hoone oli suur saal oli, kus siis peedijumalateenistus ja ka seal oli siis palju neid oma ruume, nii et see oli tõesti ilus koht ja ilus hoone, kus me sündisime. Aga siis isa edutada tee või kutsuti Tallinnasse ja siis läksime veerendi tänavale vedelasse kirikumise, umbes selle koha peal, kus praegu on siis Swedbank. Mis teie esimesed lapsepõlvehetked on, mis silmadest läbi jooksevad? Kuidagi see aed, suur aed, kus seedrimänni olid väga paljud, ma ei kujuta ette, kui kõlasse suurust mõõta, aga minu jaoks EAS-i suur vanem vend Ado oli, me tegime seal mänge, vahest ka seal vastas üle Vallikraavi tänav elas ja seal oli teisi inimesi, üks oli ka mingi saksa noor oli seal ja nemad, kes ka vahest ja kuidagi jäi see meelde selle tõttu, et me tegime mängu, et ma nagu viskaksin kiviga, siis ei viska ja kõik. Kuidagi tuli niuke vänt kuidagi läks lahti, ma ei mäleta, kus see tuli siis temale kivi kätte, ta riske mulle nii silme ette läks, otse kivi siia sellele noormehele, kes oli talvelgi nihukesest, perekonnast ja mitte eest, mugav oli seal, vanemad käisid siis kuidagi selgitama seda olukorda seal juhuslik lase mängib. Tal oli väga suur pere ja meediale ja emal sündis seitse last, üles kasvas kuus last, sest üks väga kurb sündmus oli mu pereisa vaestika hiljem terve elu mitmel korral talise tagasi. See elu kurvem sündmus oli Maida. Varutan aasta aastat ette, kui me Tallinnas elasime, mehel oli suvila Kehra lähedal ja seal oli siis nõuka ajal enne kolhooside tekkimisele, noh, võite sõja ajal, kui olid väga rasked ajad suure perega ära elada, ellu jääda, organiseerisime sinna lehma omale ja hobu oli hobune, oli vahepeal ise kasvatasime toitlejani, elasime selle sõja neli viis rasket aastat ära, aga ühel ühel aastal oli siis juhtus niisugune asi, et isa saatis siis Toomas, oli ta nimi, Tomas sinna põllule põllurulliga põldudel ühes kütte tuli üle nüüd rullida. Hobune, hobuseroll on seal ees ja tema läks sellega sõitmine. Põld oli 11 meetrit pojast eemal. Ema ikka visa toomas, tolle sööma, sööma. Ütle mida isa, vaata. Ilmselt oli siis hobune seisma, kukkus ettepoole, hobune tõmbas talle rulli kaela peale. Isa leidis ta rulli alt, 12 aastani seisis vot seal mu silme ees, kui isa tuli see sealt põllult tagasi ja siis kandis selle kättepealse pea ripub niimoodi, Allad, oled kujutatetes filmides, näeb vaest, isa tuli Toomasega selle kohta. Nii et kuus last siis käsutuses on meil üles kasvanud ja. Sel ajal muidugi olidki suured perekonnad, üldiselt aga, aga kuidas teie omavahel läbi saite, et kas see muutis olukorra perele keerulisemaks või vastupidi niimoodi 11 toetades oli lihtsam nendest aegadest läbi tulla. No mina ikka pigem arvan, et see oli rõõm ja üksteise meile niukse niukse püsiriide külje all ta võib selle eriarvamusi mingis küsimuses võisid ju olla, aga ma ei mäleta kõike, aga põhimõtteliselt saime ikka kõik väga hästi läbi ja mul on niisugune tunne, Lilia noh, väikeste vahedega sündisime, need ka vanusevahe on liiga suur ja, ja siis selle tõttu on meil palju ühiseid mänge, oli meiega, kasvasime ülesse ka selles mõttes hästi, et noh, Tartus oli ka nii suured liikumise võimalused ja mängimise võimalused, kui Tallinna tulime, see Tallinna metodisti kirik, mis oli seal veerenni tänaval, seal oli ka küllaltki suur aed, tore oli aia kõrval läbi aia teise poole viies algkool, kus kooli minna ja tallinlased jõudsite siis isa tööl 30 ja isa tööga 38 ja siis ma oleks, see juhtus kõik ju nii, kui me juba nii kaugele jõudsime. Me võitsime Kehras ja läksime Kaivo seal 44. aasta märtsi seal, nii palju rünnakuid, põgenesime alati kiriku alla keldrisse, keldri kiriku all oli sügavkelder ja kirikutorn nagu kaitseline, arvas veid. Pastoraadimaja oli kõrval kohe paarkümmend meetrit eemal ja nii kui alarm alarm käis, lapsed aeti ülesse ja nii närviliseks tegi selle elu nii nagu praeguse koroonaviiruse kunagi ei tea, millal pomm kukub. Puhub. Ja ja siis selle sellele selleks läksime külva mõni päev enne seda märtsirünnakut olime Kehrasse läinud, mis on Tallinnas siis umbes 35 40 kilti ja ja selle rünnata, kui me vaatasime Kehrast maja rõdult ja see oli kohutav, kui need lennukid hakkasid tulema ja siis Kehra vabriku kohalastised jõulupuud Allasele Kehrali valge, kui nad siis jõudsid sinna sisse tulekuma, mis sealt hakkas Tallinnast tulevase leegi täiesti Silme siiamaani. Ja isa läks siis järgmine hommik, ma ei tea, kuidas sai, ma ei tea, kas ikka mingeid rongid veel ikkagi liikusid kuidagi, kas rongi võivad raud TTV terveks. Isa läks õhtul tuli mitte midagi. Kirik hävinud, kool meie kõrvalmajas hävinud ja pastori maja täielikult läbi, täitsa ära põled kõik mittemidagi. Meil on isastunud mitut puhku juttu emast, mitte nii väga, et ema oli kodune, teiega emale kasvatus ja tal oli hea palju lapsi ja neli poega sündinud, sündinud ees. Ema ütles kogu aeg tütarde pärast, selles ka neid lapsi on selle pärast palju olnud, sündinud tütart, ma pidin ikkagi pingutama veel. Ja siis mul on meeles üks tuli passantobaja, nägime möllu, seal poisid, kõikide helide kirju mängisid seal vist kõvasti. Tantsitakse luuletuse tee, Aado leev, Toomas naat. Ta on meie nimed, Aado leer, Toomas Naatan. Nende sees on kuri saator. Niuke lugu oli ta seal heatahtlik Lõbu ja. Mis sõnadega, te leeb oma kodust kasvatust, kirjeldaksite oli see range. Kuidas teisse suhtuti, mida teilt oodati? Meelde on jäänud ikkagi hea läbisaamine, mulle tundub küll, et ema oli meil väga niisugune hea, erakordselt Niuke lapsi armastav ja hoolitsev ja kuna ta tööl ei käinud ka, siis see sai väga palju pühendada meile tähelepanu ja ja isa, poolte saime muidugi selle vaimulikukasvatuse meile omic, palved olid kodus alati söögipalve toimusid ja siis, kui on juba natuke vanemaks saime, käime pühapäevakoolis ja läbisem nagu kõiki neid või palju ühiseid tegevusi oli ka. Küsin vahepeal art sinu käest, et kas, kas ja kui palju sul on kokkupuuteid oma vanaema ja vanaisaga siis isa poolt? On ikka küll hea, et me elasime mustamäel kunagi kõik koos võrdlemisi lähestikku, et ütleme paar kilomeetrit võib-olla jalutamas vahet, et siis sai käidud läbi ja mul meelest ka Kehrast tegelikult vanaisa suvitas hiljem päris tihti. Seal oli tohutult suur kasvuhoone tomatitega, seal olid tal mesipuud. Sa võiksid oma sõnadega ja oma mälestuste kaudu proovida neid inimestena natukene avada, et kuidas nad sulle meelde jäid ja kuivõrd nemad puutusid sinu sirgumisse või kasvatamisse isegi äkki ei oska öelda, kui palju nad ei puutu seda kindlasti. Nii, vanaisa, vanaema olid mõlemad väga toredad, et mäletan, et et vanaema oli väga-väga hoolitsev, et alati oli, toidud muretses riietamise pärast. Noh, selles mõttes, et kui näiteks õue minek oli ükskõik, milline see ilm oli siis alati nagu mitu korda üle seda, et, et noh, et mis nüüd ikka, kas on piisavalt hästi riides, kas ei alanud on õiged ja ja et ta oli nagu väga-väga hoolitsev ja vanaisa samas oli selline pigem vaatas sellist laia pilti, et ütleme, see, et isegi kui ma oleks võib-olla õue läinud näiteks paljajalu, siis tõenäoliselt ta ei oleks seda tähele pannud. Et noh, ma ütleks, selles mõttes nad võib-olla väga mõnusalt täiendasid teineteist vanaisaga käisime kunagi sealsamas, kui ma seal Kehras olin, käisime seal, oli selline väike oja, voolas maja tagant läbi, käisime seal vähki püüdmas Natade ja konnadega, et austus, minul sealt meelde on jäänud, see, kuidas konna kooriti aga kahjuks midagi muud, ma arvan, et ilmselt ühtegi vähki või sealt ka ei saanud. Ikka päris palju varem, kunagi enne võib-olla varasematel aegadel. Oli see, et konnade koorimine, see, ma olen täielik võhik, mis värk nende konnadega oli sealjuures, et tema tuli panna nata peale? Söödaks ei lähe, aga, aga selleks, et, et vähile atraktiivne tuntuks tuleb. Et nemad suurt tagumist jälgedel, nii, ma arvan, et seda ma ilmselt ei olegi elus rohkem teinud, kui, siis. See oli päris päris meeldeprotsess. Kas ma mäletan õigesti, leevetta teie isa ja ühel hetkel Nõukogude riigile ja võimudele jalgu ja mis selle taust oli ja kuidas see grillimine nii-öelda pihta hakkas? Ma lugesin? Neid ülekuulamise materjale taga hiljem olen, leidsin, et ma ei ole väga põhjalikult uurinud, aga põhiline, nagu milles talle ette heideti, see tegevus on läinud liiga laiaks. Et vaja juba kiriku ukse taga oli inimesi käinud ja kuidagi palju noori pidi seal käima ja nagu torkab väga silma veel südalinnas, niisugune see oli aastatel siis isa arreteeriti 52952 HDD sellel eelnevad aastad, see oli nii piinlik. Me elasime ise pikal tänaval ja vastasmaja oli pagari tänava see maja, kus kogu see need mehed elasid siis kui mina käisin seal kooli mööda pikka tänavat läks ja valati üle selle toompea sinna 20.-sse keskkoolis ja tüübid, kes tulid sealt hommikul tööle KGB pesnikuid, kes sinna pagari tänava töö olid meil kõik riba niuksed lahti, peaaegu teretuttavad, ütled, aga sealt paarkümmend inimest ja vormid olid ka seljas ja siis sellel ööl, kui isad tuldi arreteerima külge nii hilja magamissääre peale, helistab ukse taga, vaatan Pathwisukesed, aga keda hommikuti näeme, siis oli asi selge. KGB mehed olid tulnud ja püüdsid väga leida midagi kompromiteerivat, eks nad vabalt ka ise teadsid, et pastori arreteerimine ei ole nyyd need süütõendid jalani aselt kerge leida, kurat. Scapistanud leidsid niukse paarikümne sentimeetri pikkuse süütenööri. See oli kõvasti tullut. Leidsin ma leidsin seal. Sünn, muidu veel, no kujuta ette, nüüd on sinna hoiab kodus mingeid lõhkeasju või ma ei tea, kuidas, mida nad tõlgendasid täpselt, aga isa kohta peeti selgel Sakala saalis küllatuid hästi laialt teha. Ma ise seal ei olnud, aga tulemus oli siis 2000 pluss viis asumisele ja pärast eemal olid ju tegelikult kui kaua? 52 kuni 56. Et isa oli sellest väga löödud ja ta oli küllalt vana 85 pluss viis. Ma ei taha siia jääda surmani, ta põgenes laagrist, lavastas selle nii, et ta läheb nagunii, kui ta oleks mingi luba välja minna, läks lihtsalt päeva ajal laagri uksest välja ja ootused pauku ei käi ja kõik võtsite küllap Talomegi loba ja põgenes ja saad ja kolmandal päeval kätte ja ta tahtis meile sellest teatada. Et ta on üksikkambris kuueks kuuks mõistatud, muuhulgas talle esimene, kes jäeti ellu seal vangilaagrist peale põgenemist kättesaamist. Stahlil surnud juba see mõjutas. Ja ta siis mõttes kuidas teatada ja siis kirjad olid eesti keeles huvita. Jälle kirjutab meile niukse kirjad, kõik oli hästi, umbes midagi, niisiis läheb üle, aga ma tahaks tervitada kõiki oma lapsi ja ja teisi siis kirjutas, esimene laps oli siis nimega emm, teine oli nime algusega aa ja siis oli J ja me ei saa aru, mis toimub, niux, laps, meil ei ole võõrad lapse nimetad ja siis oli seal viljad ruti ja kedagi hoidsid toide. Elavdalla laeb ära, ma põgenesin juunis. Ma MA põõgeeneesiini unis admini, eks asja mõttes välja kiridel läbi. Kuivõrd isa saatus, leev, teie noorus põlve mõjutas teie valikuid. Ma lõpetasin keskkooli 49 isalisi selgel Tallinnas, aga isa amet oli siis juba teema kirikuõpetaja poeg ja siis ja tahtsin minna TPIsse, tegin need eksamid ära, sellises 49 sügis ja kui olid need sooritatud, kutsub mind eksamikomisjoni esimees ja te olete sooritanud eksamid, aga vastuvõtmise laste isaga otsustab rektor. Reard mahl oli siis töötas rektorina. Ja siis seal oli üks moment, ma mõtlesin, et see on need kõik ülikoolist siis brosai ja, ja läksin tema juurde ja ta ütles sõbralikult vastu. Ärge muretsege, teile nii öeldi, ei meeldi, see on vale, meil Nõukogude liidus on usuvabadus ja mina ütlen teile, meie eksamikomisjoni esimehe juurde tegeldi ülikooli vastu kindlasti vastu aetud. Teinekord kutsun siis kokku, kui ülikooli instituudi lõpetasin 53 lõpetasin küll Cum laude, kõik oli korras, eksamise suunamiskomisjon kutsutakse kokku kõik need inimesi tuliks paarkümmend inimest, kes siis õpetaja tahtsid need kaasas Reatud kõigis asutustes, kuumi õpetati tööle minema, lõpetasin majandusteaduskonna kaubandusharu ja, ja ekshaaval kutsuti sinna juurde lepite kokku, sina lähed sinna tööle, sinna see võtab sind, andsid allkirja ja siis tekib suur vahele. Ja siis teeks, teatakse vaatlev, kuum, kiitusega lõpetanud, kes võtab käsiheidemanni ise ellu sel alal ja kõik tundsin ebamugavalt ja ja mõnes mõttes oli õppimise edukese, vantsisin patennistuble tublist ja, ja niisugune olukord oli, et keegi kättidestud formaalselt jäljed ära lähed, Pärnu kaubastusse? Venis kuidagi, ma ei läinud kuidagi, lükkas edasi. Kaks kuud järsku helistatakse kaubandusministeeriumi. Kaadriosakonna tegigi ära. Popov oli, mul on hästi meeles, et tulge siia ja teate, mis ta ütleb. Määratakse tööle Tallinna tööstuskaubast, soogaa plaaniosakonna juhatajaks. See oli uskumatu koht, seal oli 120 kauplustele Tallinna kaubandusvõrk ja määrati sinna ja siis oli niisugune normaalne palk seal üks kuu ja järgmine kaks kuud läks mööda, ilmub Mika Janni käskkiri. Kõigil Nõukogude Liidu kaubastute töötajatel tõstetakse palka kolmekordseks. Kuidas te saite tuttavaks oma esimese abikaasaga prouaga, kes? Maie Ardi, ema ja väga põnevad ja väga kuidagi juhuslikult. Tulin aspirantuurist tagasi, aspirantuuri võttis kolm aastat oli Moskvas ja eks vana pruut läks sel ajal kaduma. Kuidagi olin ära kaua Tallinna Tallinnast ja kuidagi sidemed läksid, nii. Tulin tagasi, aastad lähevad ja isa-emaga ikka küsivad. No kuule, poeg 30 kolmekümneaastane. Et kuule, peaks ikka abielluma ka ja siis sellel reisile, lähme teeme veasse Võsul, temal ei, rannas torkas positiivselt silma kena blond neiu. Tutvusime, Läks võivad võtaks mõned kuud või habilasele, nii et sündis. Artja läks paar aastat mööda sõdi Marit ja siis meil oli juba Kehras lõppesid vähidialõppesid kalad ka otsa ja hakkasime otsima kohta, kuhu võiks minna, kus oleks kala püüda, kuis armastas aga kala rääki püüda. Üks hommik Trat majja, kodund tuleb tagasi, et kuule, mu töökaaslane üle laua ütles mulle, et tema vanaema suri ära viis aasta maja tühi Muhus võlla külas. Ja me sõitsime sinna, kui me ennem olime küll isaga käinud juba mitmel pool oma isaga ja ja see oli ikka täiesti niuke, milles ei tekkinud küsimust, siis nemad kasvasid juba maniti Arts suvekodus Muhus. Ainuüksi juba see sõit muhusse üle suure väina tolleaegsete praamidega oli vapustav kogemus, et mul on see siiamaani meelde jäänud. Ja teine, mis mul muhust meenub, on see, et meil oli Pädaste sadamas oli väike kakuami tüüpi paat. Noh, see ei olnud küll midagi erilist, aga mäletan sellega merel käimine, see oli nagu vapustav kogemus minu jaoks ja sellest ajast siiamaani, et meri on koht, kus, kus sul ei ole piiranguid, et, et ma tunnen ennast alati väga vabalt, kui ma käin, käin merele, olgu siis purjetamas või, või võikala püüdmas. Ja ma näen, et oma lastel sama moodi, et nüüd käib minu poeg, käib muga kalal tihti kaaslast. Me oleme sel aastal näiteks juba paar korda käinud meriforelli püüdmas. Sõltumata sellest, kas tuled tagasi, kas sul seal kotis midagi on, see ei ole nii oluline, aga see emotsioon, mis sul endaga kaasas on, see on võrratu. Ja, ja see on, ma arvan, üsna palju tulnud tänu ohule. Missugused on su esimesed mälupildid, et esimesed Ta on ikkagi kui sellised jalgrattasõidud, kui ma suutsin tasakaalu hoida. Ma mäletan, kui vana ma võisin olla võib-olla mingi viis või kuidas ma mustamäel meie garaaži juures suutsin esimese, ütleme 100 meetri pikkuse ringi võib-olla ära sõita, nii et ma hoidsin ise tasakaalu. Noh, vanasti ikkagi egas leina niideti vikatiga ja ilusat muru kellelegi laia sealt ja mäletan, et kui jooksed ja heinud sihuke vööst saadik, et sellised pildid on ilmselt mitte vist muhust, aga aga sellel ei olegi väga suurt vahet, et mulle on, alati, jääb meelde siuke siuke ehe loodus ja metsaskäik või noh, sellised asjad jäävad mulle meelde. Tänapäeval on see niimoodi. Me nüüd sügisel käisime kogu perega, tegime California-le tiiru peale. Mul sealt meelest tegelikult see hiidsekojad, igasugused joad, matkarajad, kus me jalutasime, aga mitte nii väga Elley või mõni muu Ja põnev oli see, kus Hollandist purjekaga tulid läbi tormise Läänemere ja täitsa purjekas. See on fantastiline kogemus, on mõned aastad tagasi, ostsin purjeka Hollandist ja siis selleni plaanisin tagasi tulla siis mööda merd, sellega talvel tegin ostutehingu ja lõppes see niimoodi, et ilmad olid väga-väga kurjalt talle hetkes ja Hollandis siis sõitsime tegelikult mööda kanaleid, tulime korraks pärast siis väljaga Põhjamerele, sealt edasi kiili kanalisse, siis üle Läänemere muhusse, jahi kodusadam on, mul kuivastas. Lisan sulle art aastakümneid tegelenud arvudega numbritega analüüs ja kõik see, et ma isegi ei kujuta ette, mis hetkel sa läbi hammustasite, et mis see täpselt tema töö on, et noh, see ei ole ju nii selgesti mõistetav, ma kujutan ette, kui minna müüri laduma, näiteks ütleme, nõukogude ajal andis mulle ema sellele väga sellise tavainimese jaoks see kõlab kõlab lahedalt. Et andis sellise nimetuse nagu merevahuuurimine. Et tegelikult oleme ausalt, et plaanimajanduse tingimusel uurida majandust. No on väga küsida küsitava sisuga tegevus, aga mida aeg edasi, seda põnevamaks on läinud ja, ja ma ütleks, et täna majandus on igal pool. Et ei ole sellist protsessi ühiskonnas, kus ei oleks osakest majandust, nii et et minu jaoks on majandussamamoodi väga-väga. Ma olen ju ka ülikoolis õppinud majandusteaduskonnast tripis ja sellega lõpetanud, et majandus on kahtlemata ühiskonnas kõige huvitavam protsess, mida, mida jälgida see on kõikjal meie ümber ja, ja mul on tegelikult Eestis isegi natuke kahju meie põlvkond tegelikult kas me oleme ikkagi koolis käinud plaanimajanduse tingimustes, siis me tegelikult meil ei ole aimu paljudest majandusprotsessidest ja kui me vaatame ka täna võib-olla mõningaid reforme või otsuseid, mis meie riigis on tehtud, siis, siis kahjuks on seda majanduslikku mõtlemist seal natuke liiga vähe. Kui lapsepõlves isa tegeles vahuuurimisega, nagu ema ütles, millega ema ise tegeles? No ema tegelikult oli, oli umbes sama. Kuidas see võimalik oli, kas ta sealtsamast rannast siis nende ninaga leidsite üles oma valdkonna inimesed, slipp, majandusinimene rannas välja, kuigi majandust ei rääkinud. Mida see sinu lapsepõlve mõttes tähendas? Mõtlen siis just vanemate eluala, et kas sa kajastus kuidagi sinu, ma ei tea milles iganes rahakotis arvepidamises, taskurahasse arvutamise oli see kuidagigi nii-öelda kodus tunda? Pigem mitte, et ma ütlen ausalt, kui ma käisin isa juures tööl, siis vahel külaselt, mäletan tennisetrennidest, käisime linnas Kalevi hallis, kuigi kool oli mul mustamäel, siis trolliga sai linna ja siis vahel käisin isa juures töö juurest läbi, et siis tegelikult kõige rohkem, mis mul seal töö juurest meelde on jäänud, on suur piljardilaud. Aga. See oli ka kõik majandusteaduskonna siiski valisid lubanud natuke kümned aastad pealile naja muidugi hiljem, aga ikka enam 10 aastat. Aga see oli täitsa teda oma hinge. Otse, või ikkagi keskkond mõjutas nii palju või lausa utsitus isalt-emalt. Peamiseks argumendiks võib-olla oli see, et, et siis ikkagi hakkas väike sula tekkima, et mina lõpetasin keskkooli 1009 89 samal aastal astusin siis ka ülikooli ja siis mul olid ikka täitsa selge tipp ja majandusteaduskond igal juhul. Aga ma arvan, et peamine põhjus selleks, miks see mul nii selge oli, see, et tol hetkel ikkagi hakkas väike eraettevõtlusjuba tekkima. Ja, ja see, mis mind köitis. Et ma olin ka täitsa selge, et peale ülikool ma kindlasti tahan oma firma teha. Ja tegelikult ma tegin seda juba ka tunduvalt enne kooli lõpetamist. Tudengina tehtud firma, millega tegelesid siis kõige esimene firma, tegeles, tegime sõbraga kahe peale tõime maale telefoni keskjaam, et tol ajal oli väga, väga kitsas telefoninumbritega ja paljud asutused ettevõtted, kellel tuli üks liin sisse, aga vajati võib-olla paari-kolmekümmend telefonid siis oli nagu oma telefoni keskjaam oli väga vajalik asi. Ja siis me tõime neid Singapurist Läheme lapsepõlve tagasi, et mismoodi või kuidas sa esimesed oma isiklikud rublad teenisid, siis olid rublades. Ma sain oma esimesed rublad ilmselt teenitud, niimoodi. Sain Ülikoolis, hakkasin stipendiumi saama. Ja siis kahtlemata oli veel väga heaks teenistuseks see, et kui käisime esimese kursuse alguses käisime kolhoosis kartuleid korjamas, siis lisaks kartuli korjamisel, kuna mina olen üks väheseid, kes oli iga päev täiesti kaine siis anti mulle ka tõstuki rool kätte ja ma siis tegelikult töötasin laos ja teenisin päris head raha. Ja siis lõpuks, kuna mina olin ka ainuke inimene meie rühmast, kellel oli auto ja kes selle autoga tulnud kolhoosi siis ma pärast mäletan oma Žiguli pagasnikusse, ladusin õllepudeleid täis ja see oli täiesti triiki täis ja siis sai veel mõned pudelid veel taha istme vahele põrandale visatud ja kui ma sellega läksin, siis klaastaarapunkti, siis mäletan, ma sain veel peaaegu sama palju raha veel juurde, kui ma siis selle tõstukijuhina olin olin teeninud siis ülikool algas tõeliselt positiivselt. Et rahalised küsimused olid kõik lahendatud juba esimesel kuul. Kas sa enda meelest olite art? Nii-öelda lihtsasti väänatav puu? Ma loodan, et ma vanematele liiga palju peavalu ei tekitanud. Meie kodus ei õpetatud lastele niivõrd sõna kuulamist, kui õpetati seda hea ja halva äratundmist. Ja siis me olimegi ise olime head lapsed, et et mitte, mitte, et me ei oleks väga sõna kuulanud ja võib-olla ma ei olnud alati väga sõnakuulelik laps, aga ma olen küll meeles see, et et noh, kuigi võib-olla selle õega aeg-ajalt mingit maadejagamist oli. Me olime üsna ju ühevanused kaks aastat, ainult vanusevahet. Et võib-olla mingis mõttes me olime nagu konkurendid ühel hetkel, aga, aga ma arvan, et siiski me olime. Me olime head lapsed, et ma ei usu, et me eriti väga halba tegime. Täiesti nõus ja kiiresti hakkas spordiga tegelema hartale meil ikka eestvedaja, nii kala mitte ainult kala püüdma hakkasid varakult, vaid siis tuli ka tennist sulle küllaltki varakult vist. Tennises oleksin esimesest klassist ja ta oli kerge see siduv küllaltki noori. Sulle piisas, kui kui öeldi, mida tasub või ei tasu, et ta sai pidanud ilmtingimata ise oma vitsu kätte saama. Ilmselt põhiasjades küll võib nii öelda jah, et et mul ongi meeles ikkagi see, et, et tegelikult kui ma võrdlesin oma sõpradega, siis meil kindlasti ei olnud mingit ranget kasvatustega mingit distsipliini kodus, mis, mis paljudel teistel oli, et mäletan, kunagi ei olnud nagu probleemi sellest, et mis kell ma õhtul tuppa tulin. Mängisime majade vahel seal mustamäel vuti näiteks läks natuke kauem, saaks kauem, et, et selles ei olnud kunagi iialgi küsimus, kui ma mäletan, et, et mõnedel lastel oli see ütelda, kui nad minuti hiljaks sõitsid, nad järgnev päev enam neid kindlasti välja ei lastud, siis meil iialgi midagi sarnast ei olnud. Ja sellepärast ma usun, et, et vanaemad nagu väga hoidsid just seda põhimõtet ikkagi, et et lapsel oleks endal võimalus otsustada ja kui sul on võimalus otsustada, siis sul on ka võimalus vastutada. Et see nagu otsustuse ja vastutuse jagamine. Ma arvan, et see on nagu väga oluline, mida, mida kunagi ei tohiks laste kasvatamisel unustada, et et kui sa ei lase lapsel otsustada, siis sa ei saa talt ka vastutust nõuda ja ja, ja vastupidi, et ma just nagu olin nagu ilmselt niisugune vara täiskasvanu tõenäoliselt, aga see ainult selle sõna heas mõttes. Nii mulle kui õele, ma arvan, anti võrdlemisi suured vabadused, aga ma arvan, me kindlasti ei kasutanud seda kurjasti. Kuidas see ikkagi läheb, nii et laps käitub lihtsalt öeldes hästi. Põhige teeks, kas see on ikkagi vanemate teha ja kujundada või mõned lapsed loomuselt ongi niisugused, satuvad mingitesse jamadesse ja lõputult tuleb igasugust jura, millega tegeleda ja siis pigem see sinu variant, et justkui iseenesestmõistetavat valikud on. Ma arvan, et see üsna palju ongi selles, et, et vanemate jaoks on lihtne oma lapsi kasvatada sõna kuulamise kaudu ja distsipliini kaudu. Siis ühel hetkel, kui vanemate pilkega käsi sinna enam ei ulatu, siis järelikult reeglid enam ei kehti. Aga nüüd ongi see olukord, et et kuidas me saaksime reeglid, kehtiksid, hädasi ja siit tulebki, ma arvan, see küsimus, et, et kas need reeglid on lapsel nagu sees, kas, kas see on tema, tema nii-ütelda, sisemine intelligents, sisemine soov olla hea, käituda hästi või on tal tegelikult sisemiselt hoopis teistsugused soovid, aga ütelda, vanemate pilgu all kehtib see distsipliin, range distsipliin, millest me ei tohi kõrvale kalduda ja siis ongi see, et et kui sealt pilgu alt välja saadakse, siis siis ka kohe kõrvale kaldutakse, et kahtlemata, et ega ju lapsed on ka erinevad, inimesed on ka erinevad ja, ja ma arvan, et võib-olla kõiki lapsi kasvatada võib-olla mõne jaoks, distsipliin ongi kõige tähtsam, aga meie oleme niimoodi kasvanud ja ma olen oma lapsi ka niimoodi kasvatanud ja mulle tundub, et see toimib. Kas sa mõtled oma lapsi kasvatades sellele, kuidas kasvatati sind? Absoluutselt kogu aeg, mõtlen seda? See on minu arust, see ongi kõige tähtsam tegelikult, kui sa tahad oma lapsi kasvatades, ega sul millegi muu peale mõelda ei ole kui oma lapsepõlve peale ja sealt tulevad need kogemused, sa näed sama situatsiooni teiselt poolt. Mina tunnen, mis oli tegelikult minu lapsepõlves, väga hästi oli see, nagu isa juba mainis. Me tegime paljusid asju koos. Mäe suusatasime koos, surfasime hiljem koos kalal, käisime koos tennist, mängis et me tegime nii palju asju koos, meie pere tegigi kõike koos. Me käisime murdmad suusatamas, metsas kogu aeg koos. See õppimine tuli väga palju selles koostegemises, sest et laps võtab, võtab ikkagi paratamatult oma vanema endale eeskujuks. See hea eeskuju vanemalt vanematelt olen saanud. Ma püüdsin seda matkida ja, ja samamoodi ma täna tahan oma lastega koos asju teha ja neile selle edasi, kas sul art kunagi öelda kodus või kas sina omal ajal ei öelnud oma vanematele, ma ei viitsi. Ma ei, lihtsalt ei saa uskuda seda, et sa alati silmad särades tormasid metsa suusatama. Kui sul oli oma sõpradega näiteks midagi paremat teha. Võib-olla see päris alati nii olnud, aga selle 99 protsenti nii ausõna. Ja pigem oli see võib-olla see, et, et olid toredad sõbrad, kes tulid siis kaasa, et ka selle kaudu sellekteerusid ka head sõbrad välja karistada. Sa väidad, et sa ei ole elu sees kunagi saanud? Täiesti võib-olla mingeid väiksemaid jamasid olen korraldanud ja küll ma siis olen karistada. Aga, aga kindlasti ei ole mind kunagi löödud mingi rihmaga või käega või millega iganes. Ei iialgi, ei näe ja ei ole ka oma lapsi kunagi löönud, et, et see minu arust see on küll täiesti raamidest väljas käitumine, mis Eestis levinud on, et ma ei saa sellest aru, minu arust see on täiesti uskumatu, et noh, mul on lastega ikkagi oma lastega ka nii lähedane kontakt, et ma ei kujutaks ette, et ma neid võiksin lüüa, see täielikult välistatud. Nagu isa rääkis ennem, kuidas, kuidas tema või või tema vend või kes seal oli naabrilapsele kivi vastu pead viskas siis mina viskasin, ladusime puid riita, viskasin puuhalu oma õele vastu pead ka täiesti kogemata, nii et viskasin kellegist või millegist üle, nii et ma ei näinud, et tõde oli seal teisel pool parasjagu pani puid riita ja siis puul endast sellest või millestki või kellestki üle. Ja tabas täpselt otsaette, et tal oli hirmus muhket. Mul oli pärast väga-väga halb, tulles et see on meeles, aga teismeliseiga läks sinu jaoks suuremate jamadeta ja pöördelised sündmused jäid ära sinu jaoks kus tuleb, ma ei tea, midagi varjata või et kui vanemate laste vahel on lähedased suhted, et siis ei ole vaja midagi varjata. Kui inimene saab nii elada, et tal ei ole midagi varjata, sest see inimene kahtlemata on, on tugevam, ta on selgelt ja kindlalt kahe jalaga maa peal kui see, kes peab oma tegusid või, või käitumist mingil viisil kuidagi kellegi käest kuskil varjama. Aga siis ma mõtlesin, et mul huvitav see teine abielu, mis tekkis, millega tähendab Marie, Marika, kellega me praegu elame, see oli veel naljaka, mõnes mõttes veel hetke hetke ajendil, ma läksin. Pidime minema, abikaasa Maiega, tähendab, Ardi emaga pidime minema Estonia ballile ma uue aasta ballile, see oli väga suur üritus, sellealase oli siis ka 1000 aasta paiku suurüritusi ja järsku kas mina ASC abikaasa ütleb, et tema ei tule mina palliliidule ja mulle tundub, et midagi, see teema, miks ta pahandas minu peale, kas ma ütlesin midagi tema riietuse kohta võivad see kleit, panesid, tehnik leida, pall oli siis ikka suursündmus ja paljud else liit, palju rahvast oli kohale, sinna majja, solvus, solvus ta, nii solvusid mina, äitja ta sul on vist tõesti, ma ei mäleta, et kunagi nii terav küsimus olnud, ma ei tule veneksi, kui mu kleiti veel ja ma läksin üksi ja kujuta ette, esimene noh, oli ilus eeskava kõigis seal vaid algusest peale. Ebamugavad. Ma olin juba 30 aastat abielus olnud. Ja nüüd üksi ja kujuta ette, siis hakkas tantsima, mõtlesin mul täis niivõrd solvavalt tunne ja ebamugav tunne. Stress kohe ei, vähemalt tantsima mäe ma ei tee, nii et ma jään siia passima, neid siia saali nurka. Ja kui tuli esimene valss näen, et sinna saali keskele koguneb üks tuntud inimesi, mitmeid mehi ja naisi ja näen seal ühte kena suune, meeldis kõlagi ka seal ja lähen tema juurde ja. Ma võin paluda teid ja, ja siis ta vaatab mulle otsa. Palun pöördugu mehe abikaasa poole, kui tema lubav selle mul, nii kui loom Pähe keset saali rahas ilmselt kuulis ka, kui ma läksin, nad olid kuidagi kogunes keskele. Kas võib paluda teid sügava kummarduse ka ja ta ütleb, et küsige oma abikaasalt, kas ta lubab, ma pöördusin ümber. Hetkel ta ei pööra, ei vaadanud abikaasa ja läksin tagasi ja otse saalist läbi saali. Saal oli siiski ootel, muusike vaatas mängija ootel ja saalist välja, mõtlesin, et nüüd ma nii piinlikus olukorras ja nii kui ma uksest välja saanud üks 10 meetrit läbi ukse sinna koridori Estonia kontsertsaalis. Ja siis näeme. Mulle meeldivad, ei olnud, ma ei saanudki hinnata kuive, mis ta mulle meeldis, lihtsalt ma tegin selle ära, et keegi ei näeks juba tuttavaid, palju niuke, piinlik olukord kummardasid, võin paluda teid tantsima päästev õlekõrs, jah, just see ei jääks rumalad seisma ja teata, nõustus ja no nõustus ja kujuta ette, jada seal avaõega ja õemehega oli jäänud olidki kolmekesi seal ja hakkasime tema ja ja täiesti, see oli nii uskumatult. Me sobisime kuidagi tema arst ja karter kardioloogia südamearst ja siis oli seal alale kuidagi see kõik nii klappisid meie jutud ja läbisaamise tekkis niuke. See ei ole nii kerge, selle võiks isegi, vahest on enesesobivus ja lääts mulle mingit kahtlast seal koha, eks paar-kolm kuud hiljem vist tegin tal abiellumisettepanek. Puhu kõige valisis seade vast hulka vanem ja ma mäletan, et ta ema helistas mulle lähex kord. Jätke mu tütar rahule. Ma helistan tööle direktorile, teie vanusevahe on temal sendid 62 ja mina olen käinud, seal on 32 aastat ja tema sünnist lapse siis ikka nii, noh, enam-vähem piiri peal jah, kuid 40 natuke üle 40 oli 40 üksist. Hartas sinu jaoks olid nad isa trikid nagu mõistetavad või noh, võib-olla mingil hetkel läks natuke kiireks, et ei jõudnud nagu selle mõistmisega kohe järgi, aga aga kui püüdsime seda analüüsida, et ega siis jah, tundus tegelikult võrdlemisi loogiline käik, et ega et ega inimesed ikka üksi ei elaja. No elavad ka, aga, aga mitte väga hästi, et inimene on loodud kooselamiseks ja mehed vajavad enda kõrvale kedagi ja ma arvan, et ma selles mõttes lisast väga aru ja ma arvan, et ta on igal juhul kindlasti õiget teed pidi käinud kogu aeg ega tol hetkel alati võib-olla kõikidest sammudest ühel hetkel alati aru ei saanud, siis on selle põhjuseks ka see, et, et võib-olla alati ei olnud kõik sulle taustainfot ju teada, et paljud asjad toimuvad inimeste vahel ütleme, nelja silma all, aga kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, siis ma arvan, et lisan kindlasti igati korrektselt ja, ja õieti käitunud nii meie kõigi suhtes kui ka ma arvan, et et enda suhtes ma arvan, et on ta läinud õiget teed pidi. No ma mäletan, varite ühe korra küll ühe korra hääldan, ta pani Mulle nagu pani pahaks korra ja majanduse lugu, no see ei ole pikalt rääkimiseks, aga ma tundsin, et talle natuke ei meeldinud see küll ja eks noh, ma arvan, nemad seal neid, nende ema. Ma saan aru teha, aga teises mõttes sa mäletad ju ka seda perioodi? Me küll elasime ikka ju mani Maiega koos. Aga no oli tõesti natuke nihukega majja, lendan, oli tekkinud mingi tüdimus ja võib-olla ka pettumus sellest, et lapsed kodust ära läksid. Kuidagi päike, kui saan jalgu asja, aga alla. Sema pühendus üsna palju tööle ja ma ei usu, et tema sellest ka midagi nüüd pahaks panime, üle elased võib olla suurenenud, kas mingil hetkel võib-olla võis kahtlemata mingisuguseid teineteise mittemõistmisi olla natukene, aga tagantjärgi ma arvan, ta ise nägi ka, et ega asjad arenesid nii nukleotiidid arenemisega seal midagi teha ei olnud. Mul on jälle huvitav tähelepanek, võib-olla ka teistele teistele meestele ütleme nii, et et kui sa oled vanemaks saanud. Väga tore on olla, abiellus arstiga. Kui sul on ars olevaid iga aisa Saisas rääkida, igatahes küsida kui huvitavat, kuidas ma võtan neid alates kuskil seitsmekümnendad inimeste eluaastaid, siis mul tervis küllaltki järjest rohkem tume, mitte ei ole. Elus olen kaks päeva haiglas olnud, aga, aga siis ütleme kuidagi järjest rohkem ma igapäevases elus tunnen, et nii-ütelda sõpradele, kel on ja piltlikult natuke kõlab muidugi kehvalt, aga Doramine arstiga voodisse. Teie tütar on kuueteistaastane, tütarlastevanemate koosolekul ka käite, või? Viimasel ajal käin vist vani niidani Kema valdavalt olete olnud seal aga, aga siis, kui algselt, kui ma jah, kui taks koolis käima, siis ma vahetaniga Leesiga Lauri Leesiga rääkisime juttu ka ikka vahetevahel. Aga kas selles vanuses on isa olla põhimõtteliselt teistmoodi kui kunagi aastakümneid tagasi? Ma pean ütlema, et huvitav, et ma väga olen nautinud seda positiivselt, teretulnud suurt rõõmu sellest, ma kujutan ette, et oleks lapsed välja läinud, seal oled ise 70 see pärast seda, kui lapsed on juba omad rajanud oma kodu, neil on omad lapsed, sa oled see 70, kes sa oled, töö on tehtud tööl. Ja nüüd kõik see hoog, mis tekkis sellest uuest perekonnast lapse kasvamist sandis way, katkestanud ka töösuhet. Ma olen kaks elu elanud. Ma arvan, et isa on saanud vanuses kahtlemata isane hästi hakkama ka sellel teisel ringil, ses suhtes, et ega ma tean paljusid isasid, kes ka neljakümnendates ei lähe oma lapsega koos suusatama või, või jalkat mängima või tennist mängima, midagi muud toredat tegema või, või merele kala püüdma. Minu isa on teisel ringil ja oma seitsmekümnendates kaheksakümnendates on seda ikkagi rõõmuga teinud. Art, kas sa oled kunagi mõelnud või olete isegi arutanud omavahel seda, et kas isal on teistsugused patareid sees või? Mulle tundub, et see kõik hakkab pihta. Ellusuhtumisest. Sa pead suutma elus seda positiivset külge näha nagu, nagu Monty Pythoni hüüdlause, kuidas see oli, et vaata seda elu säravamat poolt ja ja mine edasi, et ega siis igas asjas halba näha võib alati stressata. Aga võib alati leida selle positiivse. See ongi see, mis täidab patareisid. Et kui sa küsisid, et kas see on teistsugused materjalid, ei ole, aga nad on täis laetud seepärast, et isa oskab neid laadida, vastutada. Lisada võiks, eks geenide rolli ei saa alahinnata, ikka mul isa elas 89 aastat, ema oli kaheksane üheksandal eluaastal ja ma arvan küll, optimism sobib, aga peale selle jah, ühised tegevused ikkagi niisugune tunne, et mass on maas, sellist meil ei ole seda suutnud vältida. Huvitav, et ma olen ja ma pean ütlema, vahest mõtlen oma praeguse elu peale. Tõesti on nad nii suurt rõõmu pakkunud ja ma arvan, et ikkagi ma isegi ütleksin alt niimoodi, et tänu Jannale võtad nad nende lapselapsed mind ka nagu rohkem omaks või? Nad näevad, et ma olen ka ei saa ja ei anna isa ja nad on nii lähedased mulle, ma pean ette, annad saadavale kallistad ja seda ja mõni kutsub tennist mängima. Et mis on väga oluline, on ka see, et inimene ühel või teisel moel ikkagi saaks kuidagi tööelus või leiaks mingi muu väljenduse endale. Lisa sai küll 90 aastat vanaks, aga isa ei ole kindlasti vanainimene, ta on tööinimene, ta käib tööl ja minu soovitus isal oli ka see, et, et kui ikka vähegi on võimalik, kes ei käi kasvõi üks päev nädalas, aga käi ikkagi sule teiega ja ja et see on, oli see vist Einstein, kes ütles, et elu on nagu jalgrattasõit, et selleks, et sadulas püsida, pead väntama. Et kui sa nagu sa väntamise järgi, et ega siis vaba hooga enam kaugele ei purjeta. Suur-suur, aitäh teile selle inspireeriva vestluse eest. Aitäh. Selle saate nimi on, käbi ei kuku, meil olid külas isalejev kuume, poeg Art, kuum, kuulajatele ka suur-suur, aitäh, mina olen Sten Teppan ja nädala pärast kohtume jälle.