Tere kõigile, kes kuulavad vikerraadiot, ma olen Sten Teppan ja täna kutsun teid kaasa elama loole, mille peategelased on ema ja tütar. Mõlemad näitlejad Anne Reemann õppis 80.-te esimeses pooles paar aastat Georg Otsa nimelises muusikakoolis kuid publiku ette jõudis ta lõpuks ikkagi mitte laulja, vaid näitlejana taskus diplom lavakunstikoolist. Samas 13.-st lennust sai anne diplomile lisaks tulevase abikaasa Elmo Nüganeni kellega neil on kolm tütart. Emaga tuli saatesse lastest vanim Saara Nüganen, kelle ilmaletulek oli omal ajal nii kauaoodatud sündmus, et temas olid jõudnud tekkida kahtlused, kas ta üldse saabki lapsi. Kuigi näitleja elukutse ei olnud see, mida ema ja isa oma lastele soovitasid on Saara vanemate eeskujul või nende kiuste valinud sama raja. Kuidas see kõik nii on läinud, millised on eredamad, mälestused ja õppetunnid. Teekonnalt räägivad külalised kohe ise. Soovin head kuulamist. Anne tere tulemast vikerraadiosse. Tere. Annega on kaasas tütar Saara rõmmaa. Tere, räägime siin saate alguses teistest lastest kõigepealt, kes ise enda eest seista nii-öelda ei saa, sest saarel on kaks nooremat õde. Nemad on, kus praeguseks omadega ja mis elu valdkonnas toimetavad. Teine tütar netti, Maria-Netti on ta tegelik nimi, elab Amsterdamis, lõpetas Amsterdamis. Tantsukunstide kool või ma ei oskagi öelda, ta ei ole päris kaasaegse tantsu, ei ole ainult tantsu, seal on mingid kunstid ja nii ühesõnaga lõppedes selle kooli ja jäi sinna pidama praegu koreograafia või võib seda nimetada, ehk kunst tegeleb etenduskunstietenduskunstid ja nii niisugune kunstnik on tema. Ja teine tütar, siis noorem on praegu karantiinis kodus maal. Sest koolis käima ei pea, aga käib muidu Pärnus sütevaka gümnaasiumis. Otsustas peale põhikooli lõpetamist, et läheb Tallinnast ära, läheb Pärnusse gümnaasiumisse mis oli meie jaoks päris ehmatav, aga nüüd see on teostunud ja näis, noh muidugi, kuidas see läheb, aga tundub, et päris meeldib talle seal, ta saab hakkama ja ta on rahul. Mulle tundub Saara, kui te mõtlete enda ja õdede peale, siis kes on omavahel sarnased, kes mitte nii väga, kõik on ühe pere lapsed, aga, aga on niisuguseid äratundmise hetki vahel ühes või teises suunas, et wow, kui sarnased me oleme või vao, kui erinevad me võime olla. Ja neid hetki on kogu aeg mõlemat pidi. Füüsiliselt ma arvan, ma olen võib-olla sooniaga sarnasem. No ma ei tea, tegelikult öeldakse, et ka väga tihti, et me oleme netiga väga sarnased. Et ma ma ei tea, vot välimuse kohta mina ei oska väga öelda, aga aga netiga me oleme. Võib-olla kuna me oleme nagu koos kasvanud, siis me oleme võib-olla mingis mõttes kindlasti sarnasemad. Meil on kolm aastat vahet ja tegelikult me ikkagi kasvasime koos ja olime ka mängukaaslased. Aga Sonia on natukene rohkem üksi kasvanud, sest all oli suurem vahe, minul on temaga 11 aastat vahet. Tema ikkagi kasvas nagu meist natukene eraldi. Ta on justkui natuke järgmine põlvkond juba meie jaoks tunned nagu emana ennast juba nagu natukene ikka, kasutan seda ära ka. Et Saara aitab mind. Muide, kas tütardele nimede valikul on oma mingi stoori või oma lugu, anne ka, miks just ühel või teisel just? Nii on tulemusena ma ei oska öelda, aga meil on küll selline komme perekonnas on olnud, et kui veel kellelgi minu õel või vennal sünnib laps siis on suured konkursid, nime, konkursid, kõik lapsed pakuvad omad variandid välja ja siis pannakse suured nimekirjad välja. Ja kõige huvitavam nimi, mis mul praegu meelde tuli, oli Anna pakkuse moderooniale. Jah, anna mulle sinule, et sealiha, sealiha, sealiha jah, et minule. Aga see oli huvitav jah, et, aga mulle meeldis see ka ikkagi, ma mäletan seda Sonia puhul ka, et kõik said nagu pakkuda, et anna oli ka, ma arvan, mingi kolmeaastane või midagi. Et, et kõik kivide pakkumised ikkagi pandi kirja nimed ukse pealkirjas nimetatud panna. Sooniaga ma mäletan, me tegime, ütleks niimoodi, et kuu aega on see aeg, mis, mis peab lapsele nime panema ja me tegime vahepeal niimoodi, et tal oli iga päev uus nimi ja siis proovisime, kuidas, kuidas sobib. Et suvel oli jah, soonia sundis ka suvel ja siis me olime maal ja siis külalised käisid ja siis nagu iga päev oli tal uus nimi, et kuidas, kuidas harjume, et kuidas, kuidas tundub see nimi. Aga ikkagi lõpuks jäi soonia. Ja sinul oli tervis nimi senta siia sellepärast et siis, kui Saara sündis, tuli see Eesti Roon. Think. Delta tundus nagu päris põnev, ma polnud ühtegi sellist nime kuulnud korral ja ma sündisin 18 juuni ja 20 oli rahareform 1009 92. See oli, see oli nagu korraks teema, aga praegu on mõistlik, et jumal tänatud, et selle järgi ei panud. Läheme teie lapsepõlvekui, te panete esimesed mälupildid ritta siis kuskohast kellega seoses mis olukorrad? Iseenesest, ma sündisin nõmme sünnitusmajas, aga Me elasime sellel ajal Kuusikul Eesti kõige külmemas paigas. Ja sellest on mul tõesti väga-väga toredad mälestused. Elasime seal senikaua, kuni ma käisin ära esimese klassi ja see on niisugune väikene koht ja, ja, ja kõik, mis sellega seostub, on mul ainult positiivne. Kõik lõhnad, kõik paigad. Mäletan ühte pilti, tuleb praegu meelde, et kuidas lasteaias pidin tantsima koos vennaga liblikatantsu ja, ja me, mul oli tehtud liblika kostüüm, mingid tiivad ja neist mäletan seda pilti, kui need rippusid akna konksu küljes ja mu meelest veel mitte midagi ilusamat kui see need marlist tiivad. Ja siis siis me tantsime vennaga resto tantsu ja mulle tundus, et ma tohutult ilusasti seda tantsin, jala pidin tõstma kõrgele. Ja õnneks on see olemas ka filmilindi peal, seesama tants. See jala tõstan, noh nagu ütleb nüüd 15 sentimeetrit maast naljakad neelata ja, ja et nagu on selline, et noh, et nagu lendan. Aga, aga see pilt, mis oli, et see et nad rippusid seal selle akna konksu küljes ja minu arust päike paistis midagi ilusamat, ma ei mäleta. Kuidas on võimalik, et sellest ajast on filmilindil midagi? Minu isa oli selline hobifilmi ja ta päris palju meid filmis ja meil on täitsa täitsa mitmeid filme sellest ajast. Need on muidugi niuksed tummfilmid, aga väga väga tore vaadata, aga kodus oli kaamera ja niisugune võimu ja väga uhke. Mis eluala inimene, isa, isa oli agronoom tegelikult hoopis, ja filmiasjandus oli puhas, lihtsalt jah, teda huvitas. Te mainisite venda, aga lapsi oli perekonnas kolm. Õde ja vend on minul ja te olete keskmine nendest. Kuidas klappida? Ei, ega me nüüd ei riielnud, aga mulle tundus alati, et mulle tehti pisut liiga. Sest et vend oli poiss ja õde oli pesamuna. Aga võib-olla see tundus mulle ainult niimoodi teha? Ei ega, ei riielnud päriselt ka siis siiamaale me saame päris hästi ikkagi läbi tema kohta ei ole veel rääkinud ja ema on mul imeline, lihtsalt ta ongi ime. Ja minu väga palju tutud tuttavad ütlevad, et minu emal nagu rahvuslik väärtused, keda tuleb hoida. Imelik on kiita oma perekonda, aga tõepoolest minu ema on selles mõttes imeline, et ta on positiivne, ta saab kõigega hakkama, ta on 88 aastane, elab üksipäini maal täiesti üksinda, ilma tema läheduses. Ma ei tea, viie kilomeetri läheduses ela, vähemalt mitte kedagi paikselt selles mõttes laialt, jah, jah, jah. Mina. Minu maakodu on seal kõrval ja minu vend käib tihtipeale tema juures ja see kõik selleks, aga ta tegelikult elab läbi talve päris üksinda ja saab kõigega hakkama. Ja tal jääb veel kõiki asju, ülejäänud raha jääb üle ja aega jääb üle ja, ja kõigile ta jõuab kingitusi teha ja kõigile jõuab sünnipäeva hommikul helistada ja laulda, klaveri saatel harjutab klaverit. Ühesõnaga ta tan, veider naine. Ta on tõesti imeline ja meile kõigile väga, väga suureks eeskujuks olnud, terve elu. Jah, tore, praegu me oleme ju kõik karantiinis ja, ja minu ema on siis elab seal maal ja me oleme ka praegu maal, aga meie vahe on umbes 300 meetrit, ma arvan. Ja me ei tohi kokku puutuda. Ja ka ema nii kangesti tahab ikkagi nagu midagi. Ja siis üks päev helistab, et mine vaata paju alla, seal on nüüd üks postkast, siis ta oli teinud sinna mingisugust kasti, pannud sinna kirja kese, kommikesed, kuna ta tahab sooniaga, kes oma siis noorema tütrega hästi suhelda. Ta tahaks temaga mängu mängida Trilma mängu, tema mängib Trilma mängu hästi palju, aga praegu ei saa mängida. Siis siis siis ta oli jätnud jah, sooniale sinna pakikese ja palusid tsoonia, paneks sinna ja eile ma viisin muide, Saara, sinu katkised sokid sinna vanaemale koos sinu kirjaga, et ta parandaks need ära. Ühesõnaga, meil on niisugune post, kas kahe kahe, kahe talu vahel paju all teda nagu ei heiduta Ta justkui miski, mulle meeldib see, mis oli seal seltsimees lapses lause, mis, mis jäi alati kõlama, mis minu arust nii hästi kehtib meie vanaema kohta, et pea püsti ja lahke lõbus nägu pähe kõikidest eluraskustest nagu sirge selja ja, ja hea tujuga läbi, mis. No ja muidugi tal on see, tal on väga palju oskusi igasugustes olukordades hakkama saada, noh peale selle käsitööd, aga tal on nagu mõistus korras, et ta saab aru, et nad siin olukorras saab. Nii. Ja seina olukorras võib teha nii, et nad nagu olemasolevate vahenditega võib ta endale jalanõud teha ja ja riided teha ja söögid ja kõik asjad ütleme, kui süüa ei ole. Ükskord oli tal üks vorst mis, kui läks kuivas ära suitsuvorst. Ta mõtles, et, et ega ta seda ära ei viska. Kõigepealt proovis keeta, pehmeks keeta, aga selleks veelgi kõvemaks, siis ta proovis riivida, nii et, aga lõpuks ta sai seal ära. Selle ära. Ta ei andnud alla ei toidu äraviskamine on tema jaoks välistatud. Kui te mõtlete niisuguse sõna peale anne nagu kasvatamine, siis kas teile seostub sellega midagi lapsepõlvest? Minu vanemad, minu meelest meie vanemad tähendab, ei kasvatanud meid aga mingi eeskuju. Järelikult nad seda ikkagi tegid. Meil lasti küllaltki olla, aga töökasvatus oli küll, selles mõttes meil ikka nõuti. Mingisugused ülesanded olid kõigil ja pidime neid täitma, seda küll mingi koha pealt jälle ma vaatan, et nad lasid meil päris hästi olla, nii nagu me tahtsime. Täpsustaks veel asja, te olete mitut elupaika maininud. Kes te nii-öelda üleskasvamise mõttes iseenda arvates olete, kas pigem maa- või linnatüdruk? Vot just selline kahe vahepealne, ma olen enamus aega oma noorusest, Me elasime Sakus pärast seda, kui me sealt kuusikut ära tulime ja niisugune teismelise noorukiiga on jäänud saku. Ja see on selline just linna ja maa vahepealne, praegu ta on väga suureks kasvanud, aga siis oli väiksem koht ja, ja ta on niuke, et võid minna linna, aga samas oled nagu natuke maal ka. Reeglid olid need teie kodus pigem kirjutatud või kirjutamata. Olite te üldse niisugune laps, kellele meeldis vanematele natukene väljakutseid esitada või vastupidi? No eks ikka natuke oli ka, aga ma siiski vanemate jaoks ma püüdsin olla korralik. Et noh, näiteks ma läksin ikkagi õigeks enam-vähem õigeks kellaajaks koju, kui oli vaja, mis ma seal vahepeal tegin, seda nemad muidugi ei teadnud. Ja, ja kõigest sellest ei peagi rääkima. Aga põhimõtteliselt ikkagi, kui oli mingi asi kokku lepitud, siis sellest tuli kinni pidada. Ja õnneks oli ka isa, kes nõudis niisuguseid asju väga Tallinna kui emale alati toeks selle koha pealt, muidu isa meid eriti kasvatanud. Ema tegeles rohkemaga, isa tuli ja ütles siis, kui oli vaja sõna öelda, midagi sekeldustesse sattuda. Teismeliseeas ikka sattusin jah, mõningates sekeldustesse, aga noh sansu piiride pumpamine on ilmselt küljend otsimine ja arvamine, et olen ise juba täiskasvanud ja tean kõike ja niisugused asjad olete nõus mõnest asjast rääkinud, mida me võiksime käsitleda praegu kui me kui õppetundi, mille puhul võib hingata kergendatult, et et hea, et nii läks. Hea, et nii läks, et ma kriminaalseks ei osutunud. Et mõned mõned minu tutvusringkonnast osutusid, ütleme nii, aga rohkem ma võib-olla ei räägiks sellest. Et ühesõnaga vanemad miilitsasse järele tulema ei pidanud. Ei pidanud, ei pidanud, aga ma ise olen käidud kohtades küll tunnistusi andmas teha meeldis, minul on, ma ütlen päris tõsiselt, et üks selline häda, et ja ma arvan tõesti, et see on häda, et mulle meeldib kõiksugu asju teha. Ja see tähendab seda, et et alati kui mingi uus asi on, siis mul on jube põnev ja ma tahan seda teha. See tähendab seda, et mais no kui ei pühendu ühele asjale, kuigi ma olen selleks ka võimeline tegelikult. Aga mulle tõesti meeldib igasuguseid asju teha igasuguseid asju vahel see on tõesti nagu see häirib mind ennast vahetevahel, et noh, et juba jälle mingi asi, kui põnev, see on. Võt. Kuna ema on ka mul selline, et Ta teeb kõik asjad nagu ise kätega teeb ja ja ma ei tea, laulukoorid ja mis tal kõik olid. Eks ma siis olen sealt nakatus saanud. Et kõik, mida on võimalik ise teha kätega, siis seda ma katsun ise teha. See ei ole nii, et ma ainult koon või ainult õmblen või midagi. Puutöö ei ole mul veel nagu omandatud, aga selle eest on mu õde on puidutööõpetaja. Rocca al Mare koolis poistele õpetab puutööd, ütleme poiste käsitöö. Aga ta on ka ainus naine, kes vist teda Eesti vabariigis õpetaja eriloaga saanud eriloaga saanud õppima siia Pedasse seda poiste käsitööd. Kuidas teie oma valikuteni jõudsite? Vot minul on jälle see, et kuna mul tõesti kõiki asju meeldis teha peale keskkooli lõpetamist, ma ei teadnud, mida teha. Sest kõik oli nii huvitav ja kõigepealt ma läksin tööle, Läksin tööle Pöögelmanni-nimelise elektrotehnikatehasesse mikroskeemide koostajaks. Noh, siis ma töötasin seal ja siis ma mõtlesin kogu aeg, et midagi võiks ikka teha ja siis ma tol ajal ma veel laulsin meeleldi ja tundus, et mul oli ka häält. Ja siis keegi jälle soovitas, läksin otsa kooli proovima sain sinna sisse ja see oli väga tore kõik, aga mingi kiht Liimselt oli ikkagi sinna näitlejaks saamise poole ka ja, ja siis loomulikult mind õhutati tagant ning peab õhutama selliste kohtade peal ma ei julge ise hästi minna. Ja siis Liina Tennosaar ajas mind ikka, et noh, tule ikka teda tundsin tule proovima, no siis ma läksin lavakasse ka proovima ja siis sain sinna sisse, siis jäi see laulmine, laulmise õppimine ära, jäi pooleli, ütleme nime. Ilmselt oli see soov minus minus juba ikkagi lapsest saadik, et mulle meeldis laulda, tantsida teistele nalja teha, ma ei tea, mida ma endale ette kujutasin, igal juhul. Igatahes, ma tahtsin saada helgi Salloks. Seda ma mäletan siis, kui oli horoskoobiaeg ja selline mida see tähendas, seda ma ei osanud ilmselt siis endale seletada. Vahepeal mulle ma sellele ei mõelnud, et ma tahan näitlejaks saada, sest mulle tundus, et sinna noh seal lähevadki keegi, mingid inimesed, mingid teised inimesed ja. Aga sealsamas teatrikoolis tundsite end nagu kala vees kohe algusest peale. Ei, mulle seal väga meeldis, ma ei oska öelda, et kas kala vees ma mäletan, kolmandal kursusel oli mul ikka tunne, et see vist ei ole ikka see õige ala. Et tuleks vist midagi muud vaadata, aga noh, ei osanud midagi muud vaadata kah omale mõelda. Saara, kui te mõtlete ema peale ja kas see valik, mille ta tegi kooli mõttes teatri mõttes kunagi tundub hästi loogiline ja nagu õige justkui või mitte vahel imestate ka, et ta on sattunud sellesse maailmasse. Praegu mõeldes tundub kindlasti väga õige otsus ja võib-olla mingis mõttes ka loomulik, aga tegelikult kui ma mõtlen, kust keskkonnast ta on tulnud ikkagi tegelikult ikkagi väiksest kohast sakust mingis mõttes nagu natuke võib-olla nagu selline maalt ja hobusega tulek, siis ei tundu nii loogiline tegelikult, et kust see valik üldse tuli, aga nagu noh. Ma ei tea, mina arvan, et võib-olla ei olekski ikkagi julgenud minna proovima, kui keegi ei oleks teda kannustanud. Ma arvan ka, et ma saan sellest väga, ma nagu kuidagi oskan sellega suhestuda sellega, et ma ei julge minna või et seal seal käivad ikka sellised. Ma ei tea, noh, mingid tähtsad inimesed või mingid andekad inimesed lähevad sinna kooli, et sinna ei lähe nagu igaüks. Et ma, ma saan sellest nagu mõtteviisist väga hästi aru, kuigi mina olen just tegelikult täitsa vastupidises keskkonnas kasvanud nagu hästi teatri sees ja teatriga seotud terve elu. Aga ma arvan, et see ei ole tegelikult üldse see valik ei olnud nii loogiline ega liht. Aga see oli ainuõige. Ma arvan, see oli minu enda jaoks tohutu julgustik. Seal oli niimoodi, et ühel päeval olid Tallinna inimesed ja teisel päeval olid siis maainimesed ja ma läksin loomulikult maa inimestega, mitte keegi mind ära ei tunneks. Läksin kõige esimesena sinna, aga, ja mõtlesin, et ma lähen. Tohutu julgustükk, ma lähen käin seal ära, et siis ma olen kindel ja mõtlesin, et lähen sinna, et keegi mind ei tea, läksin sinna kogemata, Ta sattusin tund aega varem loomulikult, kui, kui ette nähtud ja siis esimene, keda ma nägin, oli seal oja, Peeter kellega me koos astusime kunagi Pedasse, ma proovisin sisse astuda ja just inimene, kes teab mind ja nii piinlik, lihtsalt õudne. Aga noh, kui ma juba seal olin, siis tegin näo nagu ei normaalne. Aga kas niisugune sääre välistamise tunne ei ole teile tuttavate? See on väga tuttav ja see on kummaline, kui mul on ära õpitud näitemäng või, või, või see keskkond, see on turvaline, ma tean, mida ma teen. See ongi selle töö juures ka üks asi, et jääb mulje, et kõige tähtsam asi, mida me tahame, on see, et saaks lavale aga minu jaoks vastupidise lava, ainus asi, kuhu ei tahaks enam minna. Et noh, nagu sellisel kuulub sinna selle asja juurde, et see käib, tuleb, tuleb ka lavale minna. Aga see esinemise soov on aastatega vaibunud. Saara, kas tuleb ette olukordi, mille puhul te võite mürki võtta, et ema kasutas oma näitlejaoskusi kodus kasvatades? Ja kogu aeg kasutas, aga ma arvan, et ta ei kasutanud neid oskusi teadlikult, vaid need olid tal juba nagu ka enne lavakooli tegelikult selles mõttes mingisugune mängumootor või mingi asi, mis on, ma olen täitsa kindel kõikides näitlejates olemas. Noh, jah, see see mäng, mis tegelikult on ka laval vahel noh, lastega on seda väga lihtne ja turvaline saabuda sedasama moodi. Kas teed mingit kedagi järgi või, või mingit mingit karakterit või mingit sellist. Et see mängumootor läks tal kodus ka samamoodi vahel käima, nagu läheb laval, et see on nagu ühine. Ma tean, mis mõjus teile hästi, ma ei tea, kas te ise mäletate seda, et mingi loomaks muutuma ja et ma hakkasin loomaks muutuma. Situatsioon väljus niimoodi kontrolli all, ma ei saa neist enam jagu. No ma ei taha ju lüüa või noh, ja siis mis mõjus, oli see, ma hakkasin loomaks muutuma. Mõtlesin, hakkasin, teate, ma tunnen, ma tunnen, ma ei saa, praegu hakkan nagu ma tunnen, ma tunnen ennast kuidagi imelikult, et hakkavad vist loomaks. Siis ma hakkasin nokk tiiva. Ja sest me ikkagi Me kartsime seda, et imelik, hakkasin tegema ja, ja see, see mõjus naerma, see ka õudne, et kui olime muidu karjusime või andsime, siis see mõjus ja väga hästi, eks. Ma ei tea, kust mul see see mõte tuli, aga ma mäletan, et kui ma nägin, et see mõjus, siis ma pidin jääma väga tõsiseks sellele, et no tõesti hakkab muutuma, midagi hakkab, ta tegi väga tõsiselt seda, sellepärast tunduski väga hirmuäratav. Hüppame nii-öelda kronoloogilise rea juurde tagasi. Kas Elmo 12, paar juba teatrikoolis või? Seal kuskil jah, jah, ütleme nii, me küll alguses, kui me lõpetasime kooli Me läksime erinevatesse teatritesse nagu teadlikult, et võib-olla ei pea koos olema, aga kuidagi läks ikkagi niimoodi, et seal need lapsed ka veel ja kolm tükki. Saanudki aru, kuidagi selline huvitav noot kõlas selles, et las ta jääb. Kas Saara sünd oli elus väga pöördeline? Aastaid tagasi mõelda ja selles mõttes olid, no väga-väga tahtsin saada lapsi last. Aga tükk aega mul see ei õnnestunud ja siis, kui Saara lõpuks tuli, siis oli see ikka väga suur rõõm. 90.-te algus 92. Kõik ärkas uuesti ja ja elu oli valgelt lehelt startinud. Mida saak tähendas? No see tähendab näiteks seda, et minu meelest esimesed isad lasti sünnituse juurde ja Elmo oli sünnituse juures. Ja see oli eriline olukord, praegu on see tavaline, aga see oli minu, mulle tundus, et talle tehti erand, aga tegelikult ilmselt see hakkaski siis peale maaliliselt nii õnnelik, et mul on kõik on hästi, kuigi ma tean, et samal ajal olid, tulite talongid ja mis seal olid, kõik midagi polnud saada, aga kuidagi nagu sai. Ühe pudeli piima sai, kuna sul oli laps ja praegu, kus kõik on saada, vahel on nii suur mure, et mingi asi midagi puudu või kuidagi ei lähe hästi või, aga no ilmselt ikkagi see, et ma olin nii õnnelik ja väike laps ja siis tundub, et kõik, kõik on nii tore. Saara teie mälestused esimesed. Kõige esimene mälestus on mul tegelikult üldse hoopis oma ristiemast anust, et mul on, et ma olen, anus üles mingi selline, kes on ka hiljem olnud, mul on tegelikult suuresti teise teise ema eest. Sa pead tänukontsert. Mis hetkest ära tundsite või või jõudis kohale teadmine, millega vanemad tegelevad? Kuidagi ikka väga vara, see oli ju kogu aeg olemas ja meie loomulik osa sinu loomulik valijaskond ja see ei olnud nagu mingit teema, sellepärast et ma, ma ei olnud ju teistsugust ametit näinud, et nad peaksid noh, et ma ei oska selles mõttes öelda, see oli nagu minu jaoks normaalsus. Võib-olla jah, see, mis seal nagu teistmoodi natukene vaatasime tihtipeale õega, kui vanemaid ei olnud kodus, siis ma vaatasime mingeid vanu etendusi, kus nad mängivad. Kui me igatsesime näiteks või niimoodi, et, et siis me vaatasime, et me saime alati nagu vaadata neid ka telekast, küll siis nende VHS-ide pealt mingeid vanu salvestusi või no ma ei tea, see tõi meid nagu kuidagi lähemale, aga see oli nii nagu normaalne, et see ei ole ema, vaid ta mängib seda rolli, sest see on ta töö. See oli kõik nii loomulik, ma ei oska öelda, mis hetkel see tuli, see nagu mingisugune suurem arusaamine või aga ma tean, et soonia sooniast on üks tore lugu, et kui Sonja oli väike, siis nad käisid emaga poes. Seda juhtub vist ikkagi pigem harva. Aga et keegi oli vist ära tundnud sind ja siis kas ma ei mäleta, kas öelnud midagi või küsinud autogrammi või midagi. Ja siis Sonja ikkagi oli šokis olnud, sellest pärast küsis ema käest. Emme, kas sa oled kuulus? Seni oli talle väga ootamatult. Võib-olla see on pigem see, mis tuleb ootamatult mingi hetk, et keegi teine veel teab, kes ta on. Meeldis lapsena, mina vist olin selles mõttes väga sarnane. Mulle meeldis õudselt esineda, alati ma mäletan, ma ikkagi ronisin tooli peale ja ütlesin, et tähelepanu, tähelepanu algab kontsert. Et see mulle mulle meeldis küll esineda ja eks ikka seda nagu ka soodustati, aga ma mäletan ikkagi oma lapsepõlvest seda, et ära sina Saara hakanud jälle esinema. Et seda ikkagi tegelikult ei viitsitud ka väga kuulata. Ei, see oli seotud sellega, et kui sa grupis esinesid siis sina pidid nagu olema see boss ja näitame teistele, kuidas peab esine, vot see oli, tähendab saare ära sina nüüd hakkad esinema, lase umbes nagu, et las teised ka, eks ole, jah, ja ma tahtsin salati, vaat rida oleks sirge, vaata, sina seisad siin ja nii ma ikka õpetaja teha ja ma olin siis juba, see oli see, mida sa mulle etteheited, et ära sina esine, tegelikult esineda. Ja ei ma mul hästi küll esineda. Mul oli üks nali, mida ma tegin, iga kord, kui tulid külalised. Et mulle õudselt meeldis see, et nad naersid ja ma arvan, et see oli võib-olla mingi hetk, kus ma hakkasin selle nimel võib-olla natuke vahel nagu tööd tegema, et ajada inimesi naerma. Väiksena tunne on minul ka ilmselt omane, et, et just, et saaks selle naeru, jah, siis ma ei osanud nii mõelda. Nüüd ma oskan nii mõelda, et see on tegelikult väga seotud selle elukutsega, et kui sa suudad kelleltki kas naerma või mingi emotsiooni tekitada mingis inimeses, et see on nagu näitlejale sihuke jess moment, et vahetan küll, et kui ma tegin, ma olin mingi nali, et ma pean mingeid ujumisPirillidest, et iga kord kuidagi valepidi või no ühesõnaga, ma olin ise nii väike ja see oli hästi naljakas, aga ma hakkasin seda tegema iga kord, kui meil olid külalised nagu teadlikult, sest ma teadsin, et nad naeravad ja mulle õudselt nagu meeldis see tunne, et jess. Meil oli suveti, olid ju need suured näitemängud sealmaal ja me tegime. Meil on kokku 11 tüdrukut ja ühtegi poissi ei ole meie lapselaste hulgas. Ühesõnaga minu vennal on kolm tütart ja õel on viis tütart. Suveti oli alati suur näitemäng. See oli üks selles mõttes tüütu ka natukene natuke tahtsid lapsi tööle panna, siis kõik nad tegid proovi kogu aeg küünis, jälle mine Kööni neid otsima ja alati korda trooja live proovi tegema, see oli väga tähtis. Viis tütarde õelam viis, vennal kolm ja minul K3. Ja ühtegi poissi ei olnud. Olete vahel mõelnud ka selle peale, et miks see nii on. Miks võib olla raske vastata, miks see nii on? Ei, no muidugi natukene pliks ja mina tahtsingi, kuna õel oli juba kolm vist siis kui mina, minul, Saara, esimene põlvkond, kaks jaagul oli ju kolm juba. No te võite neid tütreid sünnitada küll mina siis näitan teile, kuidas mul poeg tuleb. No ei tulnud ja tuli teine. Ja kelle esimene ei olnud, et noh, nagunii teine on, siis ei saa ju ometi olla, et kõik tüdrukud ei tulnud, teine ka. Ei tulnud ka kolmas, nii et ma arvasin tõesti, et minul sünnib poeg, aga ei tulnud. Naljategemise momendist saarega seoses rääkisime või nagu inimestele meelelahutuse pakkumisest, et kas see ongi nii-öelda adekvaatne ja, ja täpselt õige pilt temast lapsena või kes naguniisugust, virisemist ja jonnimist või seda poolt ka juurde, et oli temaga pusimist. Ta ei mäleta, et oleks olnud probleeme. Ta oli täitsa tubli tüdruk. Ma ise mäletan küll seda, et ma olin hästi ka tegelikult tubli ja korralik ja mulle meeldis ka olla tubli ja korralik. Selles mõttes ei, tubli sujunud, aga täitsa normaalne, selles mõttes ma, ma, ma olin nagu sõnakuulelik. Kuidas tegelikult sõnakuulelikkuse paar korda tahtis kodust ära minna. Nojah, see ja ma põgenesin kodust, kaks kordus põgenes ära. Jah, aga selgituste juurde. Miks ma seda absoluutselt ei mäleta, aga võtsin vist oma mul mingi kaisu. Pipi oli mul jah ja, aga ma väsin koridorist välja õue, aga mulin toasussid jalas, nii et ma ei jõudnud eriti kaugele. Minu meelest. Vaatasin natuke, siis lasin ikkagi uuesti minust ukse keelendascrintsisse. Aga, aga selles mõttes ma isegi paar korda seda tegin, ma tulin alati tagasi ja ma nagu olin ikkagi üsna leplik. Tegelikult ma mäletan küll, et kui lõpuks ikkagi keegi ütles, et, et kaminat juuksed ära, siis ma ikkagi kammisin juuksed ära ja tegelikult ka koolis alguses teismiga oli teine teema, aga ma olin nagu tubli tüdruk, mulle meeldis olla tubli, et mulle meeldis, et keegi ütles, et tubli, et sa tegid seal ära või pani mulle viie või, või ka kodus ma nagu jah, ma olin nagu niisugune, ma ei olnud eriline selline nagu kuidagi vastu töötaja või mingi selline, et et noh, nüüd meelega ma ei tee seda natuke kiusu või midagi, et ma olin sihuke korralik, ma ise arvan suhte. Kui oli niisugune veenmise koht ikkagi siis kelle asi see oli, kas abikaasa või, või leiame, kes pidi selle ära klaarima? Mis ikka, mina vist ja isa vist ikkagi siiamaani natuke, ta vist oleks kõigega nõus, annaks kõik? Nojah, ta nagu ei tahtnud nagu sekkuda või kuidagi, et noh, anna talle siis see komm või noh, las ta olla. Et selline leebe ta võib-olla meid rohkem ära hellitanud sellel sõidul. Umbes enam-vähem noh, see natuke kole niimoodi öelda, aga noh, enamvähem jah, et rahule see probleem laheneb ju nii lihtsalt kui ma lihtsalt anadalasele kommi ja las ta olla. Et tema ikkagi proovisin nagu rohkem distsiplineerida ja nad ei olnud kumbki väga ranged vanemad tegelikult ema ka ikkagi pigem et nagu te ütlesite, et meil ka ikkagi lasti suures plaanis lasti olla nii, nagu me tahame. See, kui tuleb lapsnäitlejate perest lasteaeda või, või hiljem ka kooli, siis ilmselt on loogiline, et õpetajad vaatavat eelkõige just nemad, kui on vaja midagi teha ja tuttav tunne. Ei, ma isegi lasteaias, tegelikult ma ei mäleta, kõik esinesid, asi on selles, et käisite selliseid lasteaias küll väga palju näitlejate lapsi, sama kooliga ka, et see ei ole nagu midagi erilist. Ja ikkagi ei olnud päris niimoodi ikkagi kõik, kõik esinesid, kõik pidid ikka laulma ja ma ei mäleta kuidagi mind eriliselt, oleks sa ise, trügisid ma ise rohkem tahtsin ise õudselt igal pool esineda. Sellest on ikka aeg-ajalt siin saates ka juttu olnud. Näitlejaid on varem käinud, et kui väga oodatakse või üldse mitte sellest seda, et järgmine põlvkond võtab justkui teatepulga üle ja läheb sama teed. Need jutud on teil kodus kunagi olnud või nagu Annelgi, et valikut sündisid ise ja seda polnud vaja kooskõlastada isa-emaga. Ei kooskõlastada, ei, selles mõttes ei ole olnud vaja, et ma olen olnud ikkagi üsna iseseisev, aga see, seda, seda küll ikkagi lapsest peale räägitud. Et vaata, et sa ikka näitlejaks ei lähe ja et see on. Pigem vaatame, vaata ringi, eks ole, ringi jah, et, et see on nagu see noh, see ei olnud soovitatav, nad ikka püüdsid nagu kõigest väest nagu eemale hoida mind sellest. Aga no nad ikkagi ise, mõlemad olid nagunii andekad inimesed, et seda oli nagu raske mitte eeskujuks võtta. Ma mõtlen, kui latt on ees nii kõrgele pandud, sealt üle ronida, hirmus keeruline ja kehvemini ka ei tahaks teha, noh, ei taha olla oma vanemate nii-öelda nagu vari kuidagi või etta. Võrdlused ju alati käivad kaasas ja nii pagana tüütu. Kindlasti te olete selle peale saare mõelnud kusagil seal aega tagasi. See mõte iseenesest juba ära hirmuta. Olen küll mõelnud ja olen püüdnud igatepidi sellele nagu vastu olla ka ise, et mitte mitte minna seda teed, aga aga. Ei saanud kuidagi teisiti ja ma ei tea, ma ei oska, ma ise nagu ikkagi ja arvan ka, et et ma ei roni sellest latist kindlasti üle ja ma kuidagi püüan seda mitte võtta ka nagu eeskujuks. Et ma püüan nagu teistmoodi, siis võib-olla kuidagi leida see mingi oma tee või mingi oma asi, mida ajada, et et ma püüan sellega mitte tegeleda, aga tegelikult ma muidugi tegelenud sellega palju. Juba julgus, minu meelest on püstised pöidlaid väärt, aga Anne, miks on nii, et enamasti ikkagi näitlejatest vanemad kipuvad rääkima lastele sedasama juttu, et see pole võib-olla see amet, mida peaksite valima. Ise ma mõtlen, et äkki see on tegelikult kõikide ametitega niimoodi, et võib-olla sportlased ei taha, et nende lastest saaksid sportlased ja lauljad ei taha, et nende lastest saaksid lauljad. Kas see on seotud sellega, et kõik tahavad justkui, et et lastel läheks paremini või et elus on tegelikult võib-olla siis lihtsamini hakkamasaamise võimalusi või või edukaks olemise võimalusi hoopis teisi? Ma ei arva, et kõik kõikide elukutsete esindajad arvavad, et ei taha, et nende lapsed sama teed käivad näiteks arstidel on hea meel, võib-olla, kui ikkagi lapsed on ka arstid. Aga miks ma arvan, et võib olla üks põhjus on see, et see elukutse on pealtnäha hoopis teistsugune, kui ta tegelikult on. Ja ta paistab hoopis glamuursem, ma teab positiivse, rõõmsa, rõõmsam niisugune nagu tore, aga ta ei ole nii tore alati ja ei taha ju seda noh las nemad arvavad, et meil on nagu kõik kõik, see käib ilmselt hirmsa hurraaga, aga aga kui nad tegelikult ise sinna sisse lähevad ja siis võib-olla saad haiget või kurvastavad vot siis seda nagu ei taha. See on selline amet, kus sa ise valida endale tööd väga vähe. Et sa teed seda, mis sulle ette antakse, ideaalis muidugi sa kujutad ette, et ma võiks mängida seda ja, ja seda teha, aga sa ei vali seda ise, kui sa ise ei lavasta. Kui sa ise ei noh, kui kui kui ei tee grupitöid või niimoodi organiseeri, siis sina seda valikut ise tegelikult ei tee. Ja sa pead nagu piima kõige sellega, mis keegi teine sinu sinu eest või sinuga teeb ja, ja tihtipeale see ei ole selle mõtteviisiga nõus. Aga sa pead sellele alluma. Nii et ma arvan, see on selle keerulisus, ma arvan ka, et see on see, et ikkagi emme püüdis nagu hoida nagu selle, et see on selle, et, et see on nii raske ja vahel on ikkagi tunne, et see ei tasu ennast ära ja see kõik, mida, mida ma nagu endast kas annan või see, mida ma endaga teen või ma tegelen nagu selles töös hästi palju endaga, mis nagu ühest küljest nagu see on justkui hea, et ma tegelen endaga, saan paremaks inimeseks, aga teisest küljest seal ka nii tüütu endast millegi äraandmine. Nojaa, aga kogu aeg pead tellima abielumees ja see on põhiline, et sa pead kogu aeg, ma pean kõrvale panema. Tähendab, ma ei ole mitte nii, ma ei tee nii, nagu ma ise arvan, vaid ma pean siiski tegema nii nagu näiteks kas lavastaja või keegi kaasnäitleja või noh, et ma pean ikkagi kogu aeg tegema kompromisse ja tihtipeale ma ei ole nendega nõus psüühiliselt ikkagi natukene niukene, kurnav. Muide, kuidas teie kodune elu üldse korraldatud oli, kas te saite õdedega palju üksi kodus olla omaette, sest näitlejate puhul on ju see graafik, mis tähendab, et õhtuti Zabeli neid kodus ei ole ja kui isa-ema mõlemad on veel teatriga hõivatud, siis juhuu näpud püsti. Ja ei, meile meeldis, meil oli ikkagi lapsehoidja, kui me väiksemad olime, siis meil oli kahekesi lapsehoidja ka mingi hetk, me olime juba nii suured, et saime, saime ise jääda ja me ma ütlen küll, et me nautisime seda tegelikult siis me saime rahulikult kakelda. Muidu ikka tuldi meid nagu lahutama, võib, püüti nagu olukorda lahendada, aga me natuke ise ka. Ma ei tea, vähemalt mina natuke nautisin seda meie vaidlemist ja riidlemiste kaklemist, et me saime selle nagu lõpuni teha. Niimoodi, et olukord pidi lõpuks ise lahenema, mitte ei tulnud keegi, kolmas osapool, et nii sina lähed, nüüd istud seal, sina istud seal ja nüüd leppige ära ja öelge vabandust. Vaid me saime nagu lõpuni riielda. Te olete vannitoas, uisud, uisuväljak ja tegime vannitoas, viskasime šampoonid maha ja siis seal sai uisutada. Uisuvälja endale vannituppa näiteks koristas pärast, kes ise pidin koristama ikka. Aga mulle meeldis meile meeldis küll olla tegelikult kodus ilma vanematele, et siis me juba õppisime ka, taheti, ise läksime vaikselt magama ja niimoodi, et aga seda jälle, aga ma mäletan seda, kui vahel ikkagi tuli, see õudselt suur igatsus oli ka. Pole kunagi kuulnud, et ainult kunagi tahtsin, ikka, valisime jälle selle linnateatri selle valvelava numbri. Ma helistasin valvelauatädi käest, küsid, kus, kas majas, kus saalis siis ta võib olla ühendab ja, ja siis noh tuli igatsus peale küll, vahel. Rõõm kuulda, et teil on ka omavahel niisugusi asju, mida võid nimetada tüliks või et tuleb mossitamist ette mille pinnalt niisugused asjad teil teie kodus teie pärast tekivad, kui need on tekkinud. Võib-olla meil oli emaga, oli tegelikult raskem periood, oli siis, kui ma olin teismeline. Mul oli üsna raske teismeiga tegelikult, millesse väljendus mõningaid ja siis ma hakkasin küll mässama, muidugi nii kooli kui institutsiooni vastu, näiteks. Kooli ei läinud ja ma käisin kus kuskil chillimas mujal. Ühesõnaga ma jah, mul oli emotsionaalselt hästi raske teismeliseiga selle ajal ka elasin väga palju enda sisse ja mul oli väga-väga suur segadus, mingi osa võib-olla sellest on kandunud ka nagu siia natuke võib-olla veel kestab. Ja kestab ja vahel ka, aga kõige suurem oli ikkagi niisugune 17 18 19, äkki või mingi see aeg oli siis Sonja on praegu. Ta varsti jõuab sinna, juba on saak, aga siis meil oli küll emaga nagu halvem periood, et me ikkagi ei, meil tihtipeale ikkagi läksime tülli ja kuidagi olime nagu rohkem nugade peal. Sellel ajal. Vabandust, ma Songinaga, see on selle saatekoht praegu, et et mis tähendab teie moodi või tähendas tülli minna, uksed pauguvad ei räägi, või siis sel ajal te elasite Ponks auku kukkunud, aga ma võisin küll, ma võisin vahel ka kuidagi halvasti öelda. Ja, aga ma pean ütlema, et ega ma ei saanud aru, põhjus, no välja arvatud see, et sa olid teismeline, sa ei saanudki aru ja sellest võib-olla ka ma ei saanud aru ja ei saanud aru, mis tema vastu tekib, selline trots kuskilt minu seest, mis tegelikult just noh, tegelikult ei olnud ikkagi temaga seotud, sest ma ei saanud aru, et ma oleks midagi halvasti või valesti nendega. Praegu ma tunnen sedasama sooniaga ka, aga see ongi mingid väiksed asjad, millest ma läksin kuidagi mingist väiksest sõnast või lausest ma läksin nagu tohutult endast välja millegipärast kuigi see jah oligi see oli tegelikult mu enda sees mingid probleemid, mitte ei olnud otseselt temaga seotud, aga ma kuidagi oskamatult elasin seda võib-olla välja lihtsalt. Aga meil ei sobinud ka see elamine, ma arvan, sellel ajal. Aga ma arvan, et ei, sobiks ka väga ja aga, aga ma arvan, praegu saaks hakkama. Ei saaks muidugi hakkama, aga, aga ma ikkagi väga nautisin seda, kui ma kolisin kodust välja ja meil mina julgen küll öelda, milleks emaga suhe palju paremaks? Nojah, eks see on praeguse aja võimaluste võimalused, kunagi see ei olnud sellist võimalust, et sa lähed nii, kui tahad, tõmmanud minema, eks ole, lähen ära, peaks katsuma ikkagi leppida ja, ja ma ei arva, et me peaks koos elama. Aga kui peaks, siis me peaks teineteisega siiski leppima. Ja ma arvan, et me saaksime hakkama tegelikult juba juba varsti, võib-olla ma arvan, et saaksime olude sunnil. Aga, aga ma tegelikult väga naudin seda, et me, et me ei ela koos, sest selle selle tõttu ma arvan, et meie suhe on läinud palju paremaks. Saara need hetked emana ilmselt ootavad teid ees ühel hetkel veel et seda kogemust ju ei ole, aga, aga see teise poole kogemus on olemas, et kas te söandaksite öelda midagi, et kuidas üks ema võiks või peaks käituma sellises olukorras, kui ikkagi asi läheb kontrolli alt välja, kus tema otseselt ei ole midagi halvasti teinud. Ja, aga see on ka, noh sa oled nii tundlik sellel ajal ja, ja kuidagi see häbened seda, et miks, miks minu ema peab niimoodi käituma või kuidagi, et ta võiks olla palju rohkem aru saada, arusaaja inimene võiks palju paremini mind mõista või noh, võib-olla mingit sellist ja ma arvan, et, et ema mõistab väga hästi, aga sa lihtsalt sulle tundub, et ta mitte midagi ei mõista, võib ka olla ja kuigi tal on ka ju olnud nooruse iga ja kõik ja, ja aga, aga lihtsalt praegu kõik, mis sealt tuleb, tundub nagu. Aga vot jah, ma ise emana ikkagi ei kujutaks praegu veel, et ma ei tea, mis ma teeksin, tõesti, ma, aga ma ise tunnen, et ma olen loomult üsna selline leplik ja rahulik inimene. Võib-olla ma prooviks seda anda ruumi, seda lähenemist, et mitte nagu mittesekkumismeetodit, mina arvan, ma olen seda teinud ikka. Tundub, et ma olen palju, võib-olla päev otsa oma sõnagi ei räägi, lapsega saad aru ja ma ikkagi liiga palju temaga nagu õiendan või käitun nagu halvasti. Ma ei, ma tõesti ei oska öelda, see mingis mõttes mulle veel ka natuke nii, nii värske on seal veel, aga ma arvan, et ära üldse sellele mõtle, sest muidu sa ei saagi. Kui ma ütlen kogu aeg, kuidas nad selle olukorra oi, kuidas küll seda teha. Mida vähem sellele mõtlesid siis. Aga enne kui ta praegu laua vaatate, kas seal on peegelpilt või see on kõik kisast. Mõlemat on, seda on mulle öeldud ka, et, et et mõlemad väga paljud ütlevad, et, et, et mingis olukorras nii isa moodi mingis olukorras, nii ema moodi, et nii füüsiliselt kui ka mingid käitumismustrites Aga siis, kui need üles kruttimise hetked on, siis käed vajuvad jõuetult rippu või. Vajuvad jah rippu ja, ja pean ütlema, et ega Elmast tuge ei ole olnud selle koha peal. Kuigi noh, ei, kui on ikka mingit suuremat asjad olnud, on ikka ikka öelnud ka sõna sekka või püüdnud mind kasvatada, võib olla teismeeas, aga ma olin üsna ka võimatu, mind oli väga raske mingis mõttes ohjeldada, sest ma mäletan, ma mäletan väga hästi seda, et et, et isal ikkagi tekkis ka mingi hetk see, et, et nii täna koolipäev ei lähe välja ei lähe lihtsalt, ma ütlen, et sa ei lähe ja kõik. Aga mina ütlesin seda, mis on mulle ikka teha, saad ja läksin ikka mind, mind oli väga raske, ma arvan, sellel ajal kuidagi millekski sundida või piirata või suunata, ma olin üsna isepäine, aga, aga mul oli ka väga-väga suur segadus sellele. Kas juhtus midagi niisugust, Saara, mille puhul on kergendustunne, et vanemad ei tea, et juhtus? Üks asi oli küll, aga selle ikkagi isa sai teada, et ma ei tea, kas sa autoga sõitmas käisid vä? Aa see jah, salaja käisime autoga sõitmas. Aga sellest jah, siis kui me olime mingi mõni 17 vist niimoodi mul lube ei olnud, siis me käisime salaja tädisid, aga sõitmas seal, aga, aga selle järgi isa sai aru vist, et iste oli hästi ees. Uuesti läks, see, see oli väike pättusi, aga seal, aga sellest minu meelest nad said, ta sai, ta sai teada küll. Aga siis ta kuidagi nagu küsis siis ma püüdsin seda siluda, et ah, et korra sõitsime ainult randa ja tagasi või kuidagi niimoodi. Et püüdsin nagu mahendada, et noh, eks nad ikka ütlesid, et ei tohi, aga kuidagi kuidagi ma nagu leidsin alati mingi tee mingitest keeldudest nagu kõrvale hiilida, aga üks ma jäin vahele vist politseile. Seal Viljandi folgil aa, seda ma mäletan ja, ja siis sai isale tuli vist koju kiri, trahv või midagi, ma sain seal Ohale, millega pargis õlu joomisega silla, joomisega ja alaealisena siis see kuidagi, see lahenes väga sellest jutult mingit probleemi, sest tegelikult siis siis ma sain küll aru, et vanemad ikkagi ise suhtusid sellesse niimoodi, et noh, et eks nad ise ju ka kunagi noored olnud, et et mingit pahandust otseselt ei tulda, aga ma ise vist kartsin natuke rohkem. Ma käisin, mäletan, ma teadsin, et tuleb, see kiri tuleb koju. Siis ma käisin postkasti juures kontrollimas. Et kas juba on tulnud, aga lõpuks ikkagi jõudis kuidagi isani. Et need on niisugused kohad ilmselt, kus ei ole väga mugav öelda. Perekonnanimega küsitakse jah. Ei ole, tegelikult ei ole üldse veel, ei ole seda väga mugav öelda, kui sa nagu tead, et sellega kaasneb kohe mingi seostamine lihtsalt niisama nagu mingites poes või niimoodi, siis ei ole probleemi, aga aga vahel kui ma saan aru, et, et, et inimesed et, et neil võib kohe tekkida see link, siis ma vahel lihtsalt nagu ütlen, et ütleme nagu ma eesnime ainult ja ainult vajadusel perekonnanime. Et ma pigem eelistan seda liiki, ei tekiks inimestel seda seost. Aga paratamatult tekib ja siis tonni. Ja ega see ei ole ka tegelikult midagi häbeneda. Ei häbene. Ta ei ole lihtsalt, ma ise tahaksin, et et mind võetaks nagu nii, nagu sa oled, ei ole muidugi loomulikult. Nüüd, anna, kas teil on passis ikkagi ainult üks perekonnanimi ja neiu Põlvama? Ja see tuli ka sellest, et kuna meie abiellumise aeg läks sinna aega, kus öeldi, et kohe varsti vahetame, vahetatakse ära passid ja siis me ei suutnud otsustada, nagunii tuleb passivahetus ja ja siis mõtlema ka nii jäi. Aga las ta olla ongi parem seal tore. Ma arvan. Et siis ka emmel on nagu mingisugune noh, nagu mingi distants seal saad hoida sellega professionaalses elus näiteks rohkem, sest ma mõtlen, et võib-olla igaüks ei seostu. Selle saate nimi on, käbi ei kuku, meil olid ema ja tütar, täna kõlas Anne Reemann ja Saara Nüganen. Suur aitäh, et tulite ja rääkisite aitäh kutsumast. Mina olen Sten Teppan, kuulajatele ka aitäh ja kohtume jälle.