Tere, neile, kes vikerraadio ma olen Sten Teppan ja kutsun teid kaasa elama perekond voorandi loole. Ema Viivi on laulda, tantsida ja pilli mängida armastanud. Nii kaua mäletab Virumaa ja Haljala laulu. Emana on ta koore, ansambleid ja soliste juhendanud aastakümneid. Mõnigi neist kaasa arvatud tütar Kadri on teada-tuntud ka laiemale publikule. Kuigi ka isa oli läbi ja lõhki pillimees, ei ole oma tee jätkamine muusikas Kadri sõnul päris kindlasti iseenesest mõistetav. Leidus muidki variante, aga lõpuks läks ikka nii, nagu läks. Eredamad lapsepõlve seigad, kasvamine ja kasvatamine koos õppetundidega. See on meie jutuajamise tuum nagu käbi saates ikka. Head kuulamist. Kadri tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja Kadriga koos ema Viivi, rõõm näha, aitäh tulemast. Tore, kui Kadri on olnud avalikkuse huviorbiidis ja luubi all, nagu öeldakse pikki aastaid juba ja ma arvan, Eesti inimestel ei ole suur saladus, kellega tegemist on siis siin saate alguses on meil võimalus nii-öelda perepilt korraks lahti seletada, sest sinna kuulub veel vähemalt üks inimene, kelle nimi on Andres ja kes on Kadri vend ja millega tema tegeleb. No tema on valinud endale ehitusinseneri elukutse. Diplomi tegi transpordiehituses, siis avatud ülikooli kaudu lisandus veel tsiviilehitus, iseseisvalt õppis, tellis Ameerikast raamatud ja õppis naftaterminali ehitama, oma hetkel ongi tööasjades kui sõna Las Vegas tekitab tuttavatest suure naerupahvak ka, et ma lähen tööle sinna, mis tööle, seal ei käia ju tööl, aga näed, juhtub, et seal on ka vaja käia töö pärast. Ehitusasjade pärast. Nafta naftaterminali ehitust on ta juhtinud ja läbi viinud isegi Mosambiigis, nii et ehitusmees Liivi ma arvan, et see, milliseks on kadrisaatus kujunenud ehk siis muusika on elu või elu on muusika, teid väga ei üllata, võttes arvesse nii teie suundi kui ka suguvõsa üldiselt, aga kas see, kuhu andres on liikunud, tänaseks kasseerida, üllatab, kas oli ka variant, et ka temast oleks võinud saada muusikainimene? Ei, ma ei arva, ta kippus kangesti vahepeal Audenteses, sest tema kirg on korvpall siis boksimine, poksimise, trenni ma ei luba, et minna siis aga ta seda boksindistega siis kotib ja, ja, ja saalist. Aga selle poksimise osas on ja et ega naljalt ei juhtu, et kuuenda klassi poiss tuleb oma klassiga siis Haljala külas Tallinnasse ekskursioonile. Neile anti natuke vaba aega ja tollal oli rahvusvahelise raamatu kaudu pluss siis kaubamajast üle tee kunstiakadeemia seal nurga peal kuskil ja ta mõte tuleb koju ja ütleb mulle emme, ära pahanda, aga ma tellisin need kaks väga kallist raamatut Ameerikast. No mis need siis olid? Üht ei mäleta, aga teine suurem ja kallim see oli siis Mike Taissonist. See ei olnud ju veel internetiajastu kodus, küll meil mitte ega vist kooliski, aga ta oli juba selle asjaga nii kursis. Kuulates seda kirge, mis ühes noores mehes oli, kas tema südant katki ei teinud, sellega, et ei lubanud tal poksitrenni minna. Sõna tõsises mõttes me pidasime aru, sul on juba praegu kergelt õlaprobleemid palli mängus, et ta ootab seda, et sa ei saa pikalt seda asja edasi teha. Ja noh, ei olnud ju päris sellist tausta uurinud, kuidas oleks nüüd üldharidusliku põhi, aga edasi ikkagi ülikooli minna, see on maast madalast nagu ikkagi eesmärk on kindlasti, et korralik haridus saada ja, ja elus edasi jõuda. Minu kriteerium on see, et sa võid õppida mis tahes ja võib-olla satud hoopis teisele erialale tööle, aga mõttemalli annab haridus- ja, ja üldse arusaamise maailmast ja ega Andresel on huvisid palju, ega muusika pole temast ka mööda käinud. Muide, torkan küsimuse vahele, et kuskohast teie mõtteviis kui selline, mida te just kirjeldasite pärit on, kas süstiti teisse kodus teie enda lapsepõlvekodus või see on kuidagi eluteel kohale jõudnud teadmine, et, et lapsed kindlasti peaksid pürgima ülikooli. Ja see ülikooli asi on kindlasti minu lapsepõlvest. Minu emal oli kohutavalt hea mälu, mina kahjuks seda ei ole saanud endale. Nii kurvastan alati selle peale lühike, kui haugil käin ja ema jäi varakult orvuks ja kõik tema isa unistused teda Gümnaasiumi Viljandisse saada ja ja kõik, see jäi teostamata. Ema kindel ja isa, kõik, mis vähegi nagu panustasid ju ja sissetulekuid ja ega siis mulgi moodsast lapsed Tallinnasse kooli saata, ega see nende väikeste palkade juures nautisid suurt kokkuvõtmist. Ja takkajärgi võime tõesti ainult hin tänulikud olla. Aga ütleme, minu kodust olen ma saanud hariduse, püüde, ilupüüde, lilled, puhta pesu, pesu peab hästi pestud olema. Kuigi ema ei jõudnud oma tööde ja tegemiste kõrvalt ju kõik, nii palju siis teatrisse kindlasti, kui ta oleks tahtnud käia ja ja, aga ma mäletan, et heategevusõhtud olid tookord nuia koolis. Muide ja need heategevusõhtud olid kooli kunsti ostmiseks. Kui sai 61. aastal valmis uus koolimaja, siis tolleaegne direktor korraldas niisuguseid heategevusõhtuid, tulu läks siis kooliruumide sisustamisel kunsti maalikunsti ostmiseks. Vaat siis ma mäletan, et ema harjutas luuletust ja ta kirjutas ise ka vist natukene. Aga ma väga varakult sattusin sellel Karksi-Nuia kultuurielukeskkonda, nii et minu kultuuritöötaja staas algas 14.-st eluaastast. Me juba oleme sujuvalt jõudnudki teie lapsepõlve ja mõned küsimused, mis siin saates alati läbi jooksevad. Üks nendest on see, et missugused teie esimesed oma mälupildid on. Kõige esimene mälupilt ma olla vist isegi kolmepoolene, on hoopis see, et mul on tänaseni silma ees, kui ilus kleit mul seljas oli ja lakk-kingad ja, ja mind pandi taki raamile ja isa viis mind nukuteatrisse. Rahvamaja sai nukuteatri etendus, aga nukuteatrist meeles ainult rohelised kassisilmad. Aga lapsepõlve tagasi minnes elasime aleviku peatee ääres, kus kogu aeg oli liiklus. Päris lapsepõlves oli palju hobuseid ja munakivi tee ja üle tee oli sepapada. Aga pühapäeva hommikud, kui siis päike ja veel kastene rohi ja pannukaid alles tehti. Ja siis vene kirikukellad helisesid ja kuked kirjasid ja ja niisugune hästi soe, armas mälestus, kes teie kodus olid, kes kuulusid perekonda. Minu perekonnas oli velsker-ämmaemand Ast isa sekretär-ist, ema, minust kolm pool aastat noorem õde Jamina. Astume koos koduuksest sisse, siis mis pilt seal avaneb? Niisugusel tavalisel argiõhtul jätame töised tegemised kusagil kõrvale, aga kodune olukord. Millega tegeleb ema, millega tegeleb isa? Väike õde? Ma arvan, et me mängisime hästi palju. Isa oli meil muide rohkem pliidi taga ja käis emale ka aiamaale. Aga ema rida oli siis peenramaa ja pesu pesemine ja pesuparandamine, mis tol ajal oli ka normaalne nähtus, mis nõudis hirmsasti aega filigraanselt olen oma ema käest väga vähe kiita saanud ja ma nii mäletan, et kui ma siis tegin ükskord padja püürile nööpauke ja olin juba kolmanda nööpaugu juures ja ja siis ema ütles, et see teine nööpauk on sul ka päris ilusti juba välja tulla. See oli niisugune põhimõtteline hoiak emal kiitusega kokku hoida või lihtsalt tuleneski loomusest. Tema loomusest ka kindlasti, aga ma arvan, et tema loomus kujunes lapsepõlvest. Et ühel väiksel tüdrukul on kahe venna kõrvalt vist väga raske kasvada ilma emata, varsti ilma kasu emata ja 14-sse juba isast ilma jääda. Kuidagi läks nii, et ta tõesti jäigi kodust ilmaga ükski tädi nagu teda ei võtnud enda juurde nagu oma koju väiksed mälestuskilde ikka aeg-ajalt pudenes. Tol ajal ju ei räägitud ka palju. Kas sna range on õiged, osutada sind rääkides kasvatusest, mida, mida teie kodus siis pakuti? No ema oli mul niisugune ja ka sirgjooneline isa oli leebem. Ma olen rohkem isa laps nagu oma iseloomu joontelt. Ja ema oli hästi kodune, hästi paikne. Aga isa armastas rännata. Ta jäänud alles ikka omal ajal natuke õnnestus ka. Kui mina juba tudengina hakkasin ka ringi kooriga reisima ja, ja muidu edasi rännakut, siis ikka ja Mike ütles, no isa laps oled. Aga samas ma takkajärgi meenutan, et ma ju hakkasin nii palju juba mitte kodus olema. Kui ma hakkasin laste muusikakoolis käima. Ainus pill, mille juurde ma sain, oli akordion. Mul tuli ju kahel päeval nädalas kohe koolist kiiresti bussi peale minna. Ja mina kolmanda klassi muusikakooli Purina võtsin ikka siis need noodid ette ja jumalad ikka ära pusisin, sest ma hakkasin kohe rahvatantsurühmi saatma. Tulin õhtul kolmveerand üheksa muusikakoolis ja kell üheksa, nii kui minu graafik lubas, siis algas rahvatantsuproov Nuia rahvamajas. Kell 11 sain koju ja siis hakkasin õppima, mis veel õppimata olid. No me räägime aastatest 1950.-te ja 60.-te esimene pool, kui me mõtleme lapsepõlve viiekümnendad ja siis edasi, eks, et kas teile meenub seiklusi või intsidente või niisuguseid juhtumisi lapsepõlvest, kuhu te sattusite siis kas õega või sõprade sõbrannadega seal olite te seltskondlikud, oli teil võimalik midagi niisugust ette võtta, mis mis tõi kaasa juhtumisi? Minu lapsepõlvest on selles osas kaasa võtta naabritüdrukutega koos mängitud mängud ja teatritegemised ja me ronisime tüdrukutega puude otsa, meil periooditi oligi puude ronimise aeg, üks suvi oli keksu suvi, teine suvi oli kargu suvi, kolmas suvi oli päevakorras siis hüppenöörikoolid ja, ja aga selle kõrvale ja olid need teatritegemised siis vanu riidetikandit ja vanu tekke kaabel, päris selliseid, mis olid esiemade kootud. Ma nii mäletan, nüüd oleks küll kahju neid olnud, et oleks ilusti kuskil alles olnud, oleksid ilusad rekvisiidid olnud reliikviad ja aga siis meil suvel, kui oli ilus ilm ja siis puuriidad olid ikka õues, sinna pandi toikad Sorgati sisse ja, ja olidki lava kardinad valmis ja Mentroliseerisime ikka nii palju neid teatrimänge. Ja kui suve lõpuks sai puukuur tühjaks, siis vihmaste ilmadega oli puukuuri teate ja kaugel ei olnud ka meil selline väikene pinnas seal savine ja vahepeal oli keset alevit nii-öelda väike Soome kutsusime seda, kitsime sooks ja selles soos oli ka väga põnev väikestel inimestel seigelda, see tundus tegelikult selle ajad seitse korda suurem, aga seal olid kassikäpp pahad ja siis need kassikäppasid oli igat värvi ja punased olid kõige haruldasemad ja siis seal olid ka tiigid ja konna kullesed ja see oli juba selline kevadine ettevõtmine, kui sinililled hakkasid õitsema. Kolme-neljakesi rehad labidad kaasa ja Karksi ürgoru serva peale ja meil oli pool metsaalust puhtaks kraabitud. Allikad tulid mõõduka maa tagant mäe seest välja, need olid meil piirid, kännud olid kempsud ja hästi palju sarapuid oli seal siis need rapud olid ka oma võrade ja kujude järgi, mis oli siis magamistuba ja elutuba ja vaat nyyd elasid tüdrukud. Ja meie vennaga väga palju ka neid samu radu mängisime läbi sellepärast et hiljem, kui sai päris palju aega veedetud, nii tädi juures, Kõpus Viljandi lähedal kui ka siis Karksi-Nuias vanaema vanaisa juures siis väga paljud vennaga lihtsalt omapäi seiklesime lossimägedes ringi. Nii et see selliste asjade ettekujutamine, millest ema praegu räägib, oli ka minu lapsepõlve mängumaa osa päris tugevalt. Ema nimelt käis pastellmaale tegemas sealsamas lossimägedes kirikust ja mägedest ja loodusest ja siis samal ajal lihtsalt vennaga, sisustasime aeg kolasime läheduses ringi. Nii et lossimäed on mulle väga tuttavad. Karksi nõiast. Sõnadega sina oma mälestuste kaudu iseloomustaksid vanaema ja vanaisa nagu ema just eespool sinna oma versiooni rääkisi oma oma tunnetuse siis kuidas sulle nad meelde jäänud on? No kõige eredamalt, nii nagu vist väga paljudele teistele lastele on ka minu vanaema jätnud sügava jälje pannkookidega ja värske maasikamoosiga sest et kuidagi see on see kõige parem osa justkui nendest hetkedest vanaemaga, kui oli pannkookide tegemise aeg, et nad on alati sellised lõbusad ja, ja helge momendid. Aga muidu vanaema oli tõesti koos vanaisaga pigem sellised vaiksemad noh, näiteks mul isa poolt vanaema-vanaisaga, kes elasid Põhja-Eestis siin lahemaal, kus ma veetsin natukene rohkem aega sest nemad on just selle vastand, et väga elavad ja ja väga jutukad ja kogu aeg mängisid pilli ja naersid ja mängis väga palju külalisi siin Põhja-Eesti vanaema vanaisa juures, et siis Lõuna-Eesti vanaema vanaisa olid nagu selle vastand, nemad olid hoopis sellised tõsisemad ja vaiksemad. Ema oli tegelikult oma iseloomult väga kaastundlik inimene ja abivalmis. Ta ei unustanud ka mitte kunagi kellelegi sünnipäeva ja ta oli pigem seda tüüpi ka, kellele läheks kogu maailma valukorda. Nii et kui meil oli ka juba see mustvalge teler, polnud üldse ime, kui ta kuskil maailma otsas oli midagi katastroofilist ja, ja ta elas seda täitsa kaasa, nii et silmad märjad. Aga üks tore see tuli, vaata, tuleb meelde. Meie minu ema oli ka saunahull ja siis sealt armastan mina ka seda just seda vihaga leilisauna. Ja siis ükskord juba saunas käidud põnulane ja telekas tuli mingisugune sellised kaadrid, mis olid Jakuutias ja siis ema küsib, kuidas nemad saunas käivot taldjo ja siis oli järgmine tapsee, panin juba täiskasvanud, et minu palju reisinud lähema sõbranna Saima, et nüüd on Saima käes vaja kohe pissida, see nii ka toimus, siis kui siis pärast sain rääkida, et ei pese nad seal midagi, et pika talve läbi hoopis määrivad, aga rasva endale peale ja siis, kui ükskord see kihti paksuks hapet häirima hakkab, siis hakkavad maa kaapima. Kui vanaema pidas väga tähtsaks kõikide inimeste sünnipäevasid, siis ja vanaema alati palus väga viisakalt meie kõigi tähelepanu ja vaikust, kui olid ikkagi õnnesooviminutid. Mine tea, äkki on mõni tuttav ka nende hulgas. Viga vaikuse aeg, kui tuli kuulata raadiot, õnnesooviminutit. Aga nende ootuste juurde tagasi, et kas me saame neid kuidagi sõnadesse panna, mida oodati ja loodeti kodus, et mis juhtub lastega. Õest sai matemaatikaõpetaja igati nõus, minul oli valikuid, valikuid tegelikult mitmeid päevakorral ja võib-olla see muusika ei olnud just see, mida ema oleksid oodanud. Aga kuna ma juba nii pikalt selle asja sees otsinud ja nii et iseenesest nagu läks seda rada tegelikult perekond on ikka takkajärgi, pigem mitte nii omad, kui isa sugulased ootasid minust, et ma minust saab isa järeltulija meedik, isa tol ajal peale sõda ju ei saanud ülikooli peale veel mõeldagi, tal ei olnudki keskharidust. See oli see Eesti vabariik ja see need võimalused. Aga peale sõda ta Viljandis õdede kooli lõpetas ja niiviisi, et elu tegelikult pani ta rakkesse velsker-ämmaemandana. Lisan kindlasti oli ka Paistu selle asja peale intuitsiooni selline sisetunne. Ma tean, et ta on päästnud palju, naisin tänu sellele, et ta veel ämmaemanda tööd tegi. Ja üks beebi on sündinud maalt, ega siis ei olnud ju sõiduautosid niivõrd, siis toodi sünnitaja veoautoga, tuldi kuskilt külastajat Läti poolt ja tas oleks vaja sõita, on tsirka 12 13 kilomeetrit abihaiglasse, aga tita sündis ära meie koduväravas auto kabiinis. Ja isa oli tõesti niisugune külaarst kunagi hilisemas üliõpilassegakoori vilistlaskooriga olime Lõuna-Eesti rännakul kaks väikest bussi rahvast tihedalt ja meil oli osa poisse juba siis rammis, laulsid neile. Siis õnnestunud hõlma all Soomest kontsertreisil käies sealt haarata pornoajakirjad kaasa, ma ei tea, kuidas need üle piiri küll püksisääres ära toodi. No ja nüüd poistel reisil kaasas neid muidugi kõik vaatasid, kaelad kõveras. Ma ütlesin, et andke siis minu kätte ka üks. Bussis oli meil nii tiheasustus, et tüdrukud istusid kordamööda, vahekäigus olid toolid ja veel poiste põlvedel, nüüd mina siis lasin selle lipsti seade, mis nii kiiresti, vaata. Ma ütlesin, issand, mul on see ammu kõik tuttav isa günekoloogia õppinud, kus seda günekoloogia õpikut isa peitis. See oli siis tema tööraamatute heline riiul oli ometi väike kapp ja siis günekoloogia suur paks raamat oli peidetud sinna tahapoole, aga siis eks ma ikka kaevasin välja. Ma muusika valisin, aga süda kisub arsti selle poole ka on eluaeg eskord. Sel hetkel andsin endale muide täiega aru, et mul ei ole vanajumal andnud nii head mälu, mida üks meedik peab ikka peast teadma. Meenub teilevivi mõni juhtum või ükski. Kuidas teil õnnestus ema isa endast välja viia. Ma ütleks takkajärgi, et need olid nii väiksed pahandused tegelikult, aga ikka me saime ikka korralikult riielda, kui me see, mis oli ülesandeks anda. Rohimine ei saanud õigeks ajaks valmis, aga tähtaeg oli kohal ja, või no ikka see täna peab see ära roitud olema või siis läksime, läksime ikkagi hoopis sõpradega mängima ja. Väga ranged piirid olid tegelikult kaseurvaplaaster oli ikka teatud eani kõva karistus. Kavatsete seda või? Ei kardaks, aga pigem tekitab sellist jonni. Kas te olete hiljem ise lapsevanemana mõelnud selle peale, et kust jookseb piir, kui pikk peab olema see lapsevanema süütenöör ja kas üleüldse on sobiv minna nii-öelda füüsiliseks karistustega? Eks olen küll mõelnud ja pean tõdema, et ega ma lapse ise lapsevanemaks saades olin ka vist natukene alguses karmim võib-olla rohkem veel isegi venna peal ja kuna mul läks nii elus, et ega mul v Isist tuge nagu laste kasvatamisel palju polnud loota, et ma panin ikka oma väiksele pojale ikka väga suured kohustused ja vastutuse. Õde valvatud on ja, ja hoitud on jah ja nii, et selles suhtes mul on tunded tänaseni, et et võib-olla midagi võtsin lapsepõlvest ära. Kui juba katuga oli ja, ja, ja kõik läheks, nagu oli paremini. Siis ma püüdsin korraldada ühes korteris, mida võimaldas Haljala ka sellist lapsepõlve natukenegi, mis oli minul. Meil ei olnud, puuritasid õues. Aga selle eest oli meil laste mängutoas toredat indiaani vihma ja nöörid risti ja rästi ja teki peal ja jumala, milles ise ehitasid ju, mis asja. Hobuse. No need olid vägagi kantsed mängud, mitme korteri peale. Kuidagi pääseda nagu võlumaailma fantaasiaga loodud maailma oli meil ikkagi õnneks väga palju. Kummalisel kombel ka isegi Haljala korterid vahelisel alal kortermajades sees trepikodadest keldrite nii välja, seda mängumaadele ikkagi lõputu hulk. Tegelikult see hobune liita täis hobuse ja, ja me ehitasime ikkagi Pattides taburrettidest, ma ei tea, millest kõik. Kuidas ema ei kartnud, et see kõik võib kolinal kokku kukkuda. Lubas neile väga suuri mänge, ikkagi. Saime ikkagi ehitada endale tõesti Ma väga suuri konstruktsioone. Kuidas te üldse Viljandimaalt haljalasse sattusite, kas oligi põhjus Andrese ja kadriisa vä? Lõpuks oli tema põhjus, aga ma tegin ringi, vahepeal olin Tallinnas ka ja Tallinnast hakkasin lähemale käima ja lahemaal siis meie armas miili tädi tõi ansamblisse oma poja ja poja sõbra töökaaslase ja see oligi siis meie isa Matti ja Mati mängis täitsa korralikult akordioni. Ja tol ajal oli ikkagi see kant, kus külapeod Peedudele pidanud suurt bändi olema ikkagi ehe naturaalne akordion ja nii me siis kokku saime. Aga siin eelpool öeldust ma järeldan, et kaua koos ei olnud siis kui lapse või laste kasvatamisel temast palju abi ei olnud. Sellega. Ja ta ei, ikka et isa ikkagi elasid meiega koos, aga lihtsalt isa nii palju ei kasvatanud meid, et see isa jättis selle rohkem ema õlule, et isa oli ikkagi surmatunnini meiega koos. Kodune elu ja kasvatamine ja see oli kõik minurida. Millisena te mäletate, Viivi 100 päeva või ööd, kui Kadri sündis? See oli midagi inglitega ja sellepärast, kui ma siis teist last ootasin. Kuna Andres on sündinud väga kehvade sünninäitudega ja kolm nädalat varem, aga oli vist Viljandis väga tubli lastearst kes tema elu päästis. Oli nii kriitiline seis, et kui ma nüüd alles ka järgi olen, siis ei räägitud ju. Nii, et meil läks väga hästi, mis see diagnoos on? Abcargaks on sünninäitaja niisugune number, see arstiabi seal haiglas ja me olime päris kaua sees Viljandis, kui need öised nutud hakkasid ja ja kui ma teda püüdsingi magamise sättida lõpuks nii, et ta oli kogu aeg mu kõhu peal ja ja teda masseerisin õrnalt beebile, pole palju vaja massaažiks. No niisugused asjad kokku kunagi lastearst siis oli paariaastane on öelnud, et küll sa oled ikka tubli ema, no mismoodi ma tublim olen, kui teised ma ei osanud seda kokku viia, eks ole, et alles nüüd aastakümneid hiljem olen aru saanud, kuidas on ju siis saatus mind hoidnud juba sel hetkel, et Andresega kõik nii hästi on läinud. Aga Kadri oodates siis ma katsusin juba kõike välk, mida ma kasutasin oma tutvusi, siis olid ikka tutvusi vaja kasutada oma. Nii mäletan, ega me teadnudki, et Kadri tuleb, siis ei öeldud ju kuigi juba ultrahelide. Ja, ja siis ma mäletan, doktor Vaasa siis kuulas selle õige stetoskoobiga puidu stetoskoobiga ja siis oli nii energiline tita seal, et pani nisukesi põraka kõhule, nii et doktor Vaasa piss sai oma kõrvale haiget kohe lausa ja ütles siis, et Külsiti, üks tugev poisi jurakas, sule. Ja kuna tol ajal minu lühinägelikkuse puhul millegipärast siis ämmaemandad olid, pannud mind selle fakti etet keisrilõikega, pean oma lapse sünnitama, olin aegsasti juba Pelgulinnas sees ja, ja, ja kontrolli all minu enda sünnipäeva õht eelõhtul, no siis mu kursaõde ja laps tõi mulle koogid, siis mina saatsin nööri ülevalt alla kuskilt teise korruse pesuruumist, siis tõmbasime koogid ülesse ja siis oma kooliõega, kes oli ka järgmises palatis, ootas oma tütrekest. Kahekesi sõime siis seitsmeteistkümnenda novembri õhtul maiustasime kookidega vahukoorekookidega ja mina mõtlesin, näed, miks vajadus mind tänaval sünnipäeva kodus pidada. Aga hommikul oli vaja jälle analüüse teha. Mina venitasin viimase hetkeni, vool seitse, tõusen, no mis ei pea, see peaveed tulid ära ja nii et kaadri sündis juba 24 minuti pärast nii kiiresti toimusse. Kui ma siis olin narkoosist juba toibuma hakkasin, olin raami peal alles haigla koridoris ja ma kuulsin ise alles pool selline uimane. Kui valveõde helistas infosse, siis sai ju selle infotelefonilt teada üldse, et kes sulle sündinud on ja, ja kuidas läinud ja ja, ja teatab niimoodi voorand tütar ja siis andis andmed. Tütar jutt kogu aeg poiss ja siis hakkas pikapeale mul kohale jõudma. Kas tõesti saime tütre? Vot siis on küll inglid olemas. Võtsin minu palveid kuulda ja siis lihtsalt väike täpsustusi, et 18. november on ka ema sünnipäev, et mitte see eelõhtu ei olnud tema sünnipäev ja mina sündisingi emale sünnipäeva hommikul ikkagi õige päeva hommikul. Aga nüüd ma siis tean, kust mu koogiarmastus pärineb. Lihtsalt mõned tunnid enne vaetelt ajasid kreemikooki, veavad siis nüüd peatele koogi. Pidevalt kannatavad. Ja kuidas see kook sinna jõudis, nööriga aknast sikutada. Need lood on teinekord ikka nõukogude aegset süsteemi või korda meenutades väga kummalised. Ja Kadri, missugused on sinu esimesed mälupildid, mida sa arvad? Päriselt mäletavad sellest elust? Minu esimene mälupilt pärineb sõimerühmast lasteaiast, ma sain alla kaheaastane. Ja ma üsna eredalt mäletan seda, seda rühma ja Ühte konkreetset nukku mida ma väga ootasin, et kui oli magamise aeg läbi, siis lubati mängida, et ega seal ju meile lubatud ju magada mänguasjaga või kaisukaruga, aga siis kui mänguaeg välja kuulutati, siis ma mäletan, et tuli tormata sinna kapi suunas. Muidu äkki ei saagi seda nukku? See Harenta mul nagu meeles, aga sinnasamma aega võib umbes jääda ka see, kui ma kohtusin oma esimese suure sõbrannaga, kellest kujunes minu mängukaaslane kooli eani välja. See oli üks Triin. Ja siis meie pilgud kohtusid, tema piilus ukse vahelt ja mina piilusin vastu. Ja juba natuke aega hiljem kujunesid neist väga head sõbrannad. Kuidas sulle vennaga klappis, mis hetkest või milliste hetkedega seoses sa teda mäletad oma elus? Vennaga mängisime tõesti väga palju ja jumal issand, me hakkasime ka nagu õde-venda paljudes peredes vist on. Aga selle juures väga head mängukaaslased ka. Nende mängumaailmade ehitamised olid ju koos vennaga ja, ja väga palju meiega koos vennaga käisime aiamaad rohima asja tegemas, neid erinevaid ülesandeid, mis ema oli meile määranud nagu, nagu nagu rohida maasika tänav või kaart, tuli vaod, vatist kartulivagusid, me tegime koos, sest neid oli nii palju. Aga muidu oli ikkagi need ülesanded kuidagi eraldi teatud, et kes siis mis peenra sai. Ja siis, kui emal olid suvel ju selliseid esinemise perioodid kiiret, siis me olime jälle koos vennaga kas siis vanavanemate juures Karksi-Nuias või tädi juures Kõpus või või Põhja-Eestis vanavanemate juures. Ja kui olid pikemad äraminekuid mitmepäevased, aga sellised mõnetunnised olid ikka enamasti nii, et hoopis lapsed olid kaasas. Kadriga, sina lõikasid Tammsaare teosed selle papi noaga? Ilupabereid. Ja Tammsaare ikka paelus juba pisikesest peale, mulle nii meeldisid need raamatuid ja neid katsuda ja nendega mängida. Ilusalt must-valge see ümbris, ilus paber. Me olime vennaga ka päris lapse heastaatika, pikki tunde või ka õhtuid ju üksinda omapäi kodus, et ema usaldas tõesti venda päris pisikesest peale minuga lihtsalt kahekesi koju. Naabritele sai sõnad peale loetud niimoodi, et meid valves valvasid aeg-ajalt naabermajast tüdrukud ja, ja väga tihti Tanel ja Gerli, kes elasid meie all, Padarid. Nemad, nemad siis aeg-ajalt nagu hoidsid silma peal, kuigi Tanel on siis minust kuus aastat ja kell on seitse aastat vanem, prominentsemad lapsehoidjad. Nemad seal käis nagu mänge hoidmine vaheldumisi, et see oligi täpselt see, kuidas suuremad lapsed vaatavad väiksemaid. Et tänapäeval seda kuidagi kohta vähem, aga minu meelest maal ikkagi võib-olla rohkem seda, et linnas nagu ei jäeta niimoodi naaber lastele lihtsalt mängida, väiksemad. Aga seda mulle nende laste emmed meelde tuletanud, et muidugi, kui ta vahele haigeks väikelasteaeda ei saanud ja hoidjad ka ei saanud alata ja ma läksin siis ise tööle, kõik oli ju käe-jala juures suhteliselt ja läksin tundi andma, sealt saatsin ühe lapse meile lapsi valvama, tunnist. Seda ei teadnudki ja riinukas ja, ja kes siin ikka meenutavad? No ma iseseisvus on ikkagi niivõrd varakult küll ära, et mina ju tegelikult sisuliselt aasta enne kooli lasteaias ei käinud. Mulle ei meeldinud seal magada ja mulle tundus Sultseks jube ebaõiglane paik, kõiki asju pidi tegema, pidi sööma kõik asjad lõpuni ja pidi olema nii kõikepidi panema, täpselt niimoodi riidesse, nagu kasvatajad tahtsid ja sellised natukene nõukaaegsed kasvatajad olid ja mulle see üldse ei istunud. Vastavalt iseteadlik. Ja siis ma mäletan seda, et ma leegitasine, saatsin ema ikkagi tööle, kui ma vähegi natukene olin, kas haige või siis olendid, jäin üksinda koju ja väike kuueaastaselt, ma olin omast arust juba väga suur tüdruk. Ise tulin sinna koolis olla istuma tundi ja läksin ise koju ja et tal on ikkagi juba justkui suur laps, kes sai ise hakkama. Aga ühtset ise võtsin otsuse vastu, et ma nüüd ikkagi lasteaias enam ei taha käia. Saan hakkama, enne oli sama viga viimasel aastal tema olena ja laps, aga ära viimid last, jäimegi üksi, saime hakkama ja tegime oma tegemisi, mis tahab sealt edasi juba kooliaeg oli absoluutselt täiesti iseseisev elu, et ei olnud mingisugust emaga mitte kunagi mingisugust koos õppimistega sellist asja, et kõigega saime ise hakkama. Ja võib-olla sellepärast läks ka üsna valutult kõik koolis ütleme nii, et meil nagu vennaga mingisuguseid raskusi ei olnud ühegi ainega. Meil oli tõesti ka õpetajatega väga vedas lõpetasite medaliga, eks ole, lõpuks kooli ja isegi kuidagi õnnestus hõbemedal seal tõuega. Oli puhtalt nii-öelda sisemisest mis on kohusetundest või pealehakkamisest tulnud tulemus või oli emasel taga mingil moel utsitajaks ka, et. Ema selles mõttes on lihtsalt oma olemuselt väga nõudlik. Et ega ta ju ei käinud üldse peale selle õppimisega, et et ole nüüd hea, et õpi ära või, või kuidagi nii, see tuli ise, aga kuna ta oli ise samas koolis õpetaja hästi aeg-ajalt vaatas seda suurt päevikut, kuhu hinded pastakaga sisse märgiti ja kui seal oli siis mõni neli, siis ta lihtsalt küsis, et aga miks ei olnud viis, et miks see neli sisend siin. Ja siis nagu neli on ka väga hea hine, aga see, kuidas ema seda küsis, oli üsna selge, suunaga, et see saaks ju vabalt olla viis. Miks see siis nii, miks need neli siis on see moment, kus ta tuletas nagu väga selgelt meelde, et kui on võimalik teha paremini siis alla selle ei ole vaja teha, et alati tuleb siis diaparemini. On siingi saates varem olnud juhuseid, kus lapse ema või isa on olnud siis õpetaja samas koolis sinul ja Andresel siis sellega probleeme üldse ei olnud, lihtsalt juba olitegi niisugused pealehakkajad ja see tema koolis samal ajal ehi seganud kuidagi. Ei, see üldse ei seganud. Kahjuks soodustas seda, et muusikas olin ma kõige laisem sellepärast, et ema teadis, et ta juba ekspluateeritud mind üsna põhjalikult ära kõikvõimalikes ringides ja Lahemaa rahvamuusikute ansamblis ja neid esinemisi, mis ma tegin, oli nii palju, mis ma tegin kaasa hästi palju üritusi ja ja, ja selliseid väljasõite. Et ta siis kedagi võib-olla ja selles mõttes oli korruptiivne minu muusika õppimise koha pealt hetkel, kui ma kuskile vajan, võib-olla selle hinde viis kuidagi kergekäeliselt ära, kui ta võib-olla tundis süümepiinu, et ma olen juba nii palju kasutuses. Et siis ma olen tänu sellele muusikas võib-olla olin kõige lohem õpilane, kuna seal sai See oli teises klassis, kui ma siis organiseerisin maalastele balletiteatrikülastuse nii-öelda ja tuleme koju ja kadriklassiõde oli põrutanud uksest sisse, kodus. Tema emme rääkis pärast, mis teater, see oli isegi räägitud. Aga Kadri tuli koju, emme, kus on minu päikesekleit seal ilusa värvitud ära värvitud till kaardina, satsiline, kollased saritud särgi küljes. Siis ta oli hädas, sest minu väheses lindikogus oli sellist sümboonilist muusikat nagu väga ei olnud, seal kippus rohkem folkloor ja, ja, ja proovide lindistused olema. Sõitsime kuidagi muusikat, ka balletikingi polnud, ammugi siis need plastikjoogitopsid. Ja niisiis algas Kadri baleriini. Kadrikäär ehitasin endale balletikingad topsidest Patti vati sees ja siis sai varvaste peale toetuda ja tohutu balletiarmastus valdas mind pikka aega dedopsidega, kodus harjutades aga loomulikult Väike-Haljala alevik balletiringi ei pakkunud, nii et sinna see jäi. Kas sul tuleb Kadri ette lapsepõlve- või nooruspõlve seiklusi sealtsamast Haljala alevikust? Need mängumaad kujunesid nii kaugele ju seiklesime ikke kilomeetreid Haljala alevist välja ja mängisime päris palju vanades mahajäetud hoonetes ja ja igasuguste puude otstes. Me ronisime ja üks selline eriti eluohtlik trikk, millest võib-olla ema ei teagi, mida me harrastasime. Nii Lõuna-Eestis kui Põhja-Eestis mängides oli puudelt vaata langetamine, kutsusime seda nii, et me ronisime mööda lepavõsa puude latvades kahe puutüve najal ja siis kuskil seal ma ei tea, mis kõrgustes haarasid selle peeniksema puu ladvast kinni ja langesid sellega kõik, kõik need, ma ei tea. Ma ei kujuta ette, palju meetreid kuus, seitse, kaheksa meetrit ülevalt alla niimoodi poolkaares tuli õigel hetkel lahti lasta selleks et mitte tagasi vedruse põrgatada ülesse. Ja niimoodi me tulime puudel, Sa oled ega alla ja see oli meie üks meelistegevusi ja ühe korramaalasi liiga hilja lahti, kukkusin päris kõrgelt alla. See on võib-olla kõige eredamalt meeles, et ühe korra mu ema õppetunni kätte sain, aga sellest ei muutunud meie riski vältides seda jätkata, nii et. Kas te nägite kusagil mingil hetkel Lvivi, et tegelikult noh, Kadri jaoks võiks olla avatud ka mõni teine või kolmas uks muusika kõrval või see oli algusest peale nii iseenesestmõistetav. Minule meeldis, et ta nautis matemaatikat. Tegelikult see vahepeal oli päevakorras, et kas mitte sisearhitektiks õppida edasi, nii see oli väga tugevalt jah, päevakorras keskkoolis sisearhitekti see suund, mis nagu oli justkui võetud vähe, mingil hetkel tugevalt. Aga ka seal tuli mängu küll see, mitte tema, oleks kuidagi selles otsuses suurt rolli mänginud, aga siis emase nõudlikkus või selline väga otsekohene väljendusviis Tiidega ta on. Et aga noh, see pole ju kunagi joonestamist õppinud, et sa sinna sissegi. Näiteks sellised märkused iseloomustavad võib-olla minu ema, et ta nagu ta ei mõtlegi, ega see ei olnud selline, et nüüd seda ei ole võimalik õppida, aga lihtsalt selline aus teada on sinna vahele. Okei, mul on ka aimu, mis kunstiakadeemiasse sisseastumisel ikkagi nõutakse. Sa ei olnud käinud, harjutanud ühtegi kipskuju joonistama ja maha joonistama, see ainult sinu enda looming. Et sellised detailid järsku teevad tagasilöögi ja sa suure pettumuse. Sa võiksid Kadri mõne sõnaga meenutada isa ka ja tema panus või osa sinu elus üldse. Pidev naljategemine ja asjade üle naermine kõige jaburamates olukordadesse ikkagi nalja teha ja see on see, mil, mis on päris tugevalt tulnud isalt päevad ja õhtud, mis on veel veedetud selle kambaga vanaema, vanaisa, tädi Merle ja isa. Need on mind inimesena kindlasti väga-väga palju kujundanud. Väga raskel hetkel ka siiski naermist on nemad mulle aeglaselt kogu selle kambaga õpetanud. Sellest oskusest on mulle praeguses elus ka väga palju kasu olnud. Ma arvan, et ma võisin olla selline varateismeline, kui ma justkui nagu suutsin endas sõlmida rahu sellega, et isa ei olnud nii palju selle kasvatamise juures, et ta jättis kõik selle range poole ja nõudlikkuse kõike ema õlule. Ise oli selline, lihtsalt käis mängudel ja tööl ja oli selline lõbus, lõbus nagu siis ikka nahas. Siis sain umbes aru, et näed, et niimoodi on nüüd juhtunud, et et ega siis ema ei ole selles süüdi ja et, et isa isa nagu justkui selle selle raskema poole ema õlule. Nüüd aga, et ma olin nagu isa peale pahane kuskil seal oli tekkinud nagu trots, et miks siis isa nagu ei või rohkem osaleda selles nendes kodustes töödes selles raskemas pooles tema üksi tegema. Aga siis ma sõlmisin ühel hetkel isaga sellise rahu, kui ma otsustasin, et et mina enam ei jaksa olla pahane, et mina igal juhul kavatsen isa nalju ikkagi kaasa naerda, sest et see on palju rohkem minu jaoks väärt kui et olla pahane, sest et need, tema naljad olid ikkagi liiga naljakad. Iidee naerda olen ka ju, et ema neid ühel hetkel enam ei tahtnud aeda, sest ema ja isa peale pahane ja kuidagi sealt edasi kulgeski minu ja isa suhe selliselt, et Meie need harvad momendid, mis meil olid, olidki jutu poolest lihtsalt ainult sisaldasid sellist lora kõige paremas mõttes täiesti sellistel lorajutt Tomis oligi ainult üks suur naljategemine. Et ma pangu takkajärgi olen õnnelik, et suutsin selle rahu nagu oma peas vete sõlmida. Sest et minul on kuidagi tänu sellele, nagu see kujunemine suhtes isaga ja emaga olnud väga selge plaaniline ja väga teadlike otsuste pinnal väga väikse tüdrukuna, tegelikult nagu need rasked küsimused oma peas, et miks siis nüüd niimoodi on. Et ema on siis kuri ja isa. Aga ma sain üsna varasel vara aru, kuidas, miks see nii on ja mis roll kellelegi kanda on, nii et ema on igal juhul kangelane, et ta suutis mind venda kasvatada nii tublideks inimesteks hoolimata sellest, et enamus aega elas ju koolis ja kontsert, andes kodust ära oma olemise ja otsekohest vahemärkustega ja isa seejuures oma huumorimeelega, kui lõi meid selleni, me vennaga kasvasime väga varases eas ise teadlikena kuidagi üles, et on ikkagi ema poolt tohutu kangelastegu, et ta suutis selle jänese kübara seest välja võtta. Selles suhtes olengi õnnelik. Et kui meie seas üks nadi iseloomujoon oli, siis oli tahtejõu mitteolemine temas aga et see tahtejõud on jõudnud nii Andreses kui sinusse kaadri ja, ja Andres annikaga fantastiliselt fantastilised, elus edasi jõudnud, tal on sellised iseloomujooned, et mida meil sinuga ei ole. Praegu siin laua taga tütart vaatata, siis silm särab, eks. Aga ma ütlen, et väga palju küsitakse minu käest. Kas sa oled uhke? Ma ütlesin, ma ei tunne sellist sõna. Mul on hea meel, kui kõik läheb korda, aga samas ma tunnen teda, sest ta on võimeline pärast Meie seal saalisolijate kõrvade jaoks, et kõik oli nii hästi siis pärast tuleb nii seal ja seal ja ei see ja mis oli põen ja pea ja ma olen ise ka võimaluste piires Maximalist. Adrian, Waximalisti, Andres ka. Nad on ise selle teinud, ma ei ole seda nõudnud. Ma ei ole ka õppimises nõudnud, et peaks olema medal. Aga, aga samas on niiviisi, et ütleme, et Andrese puhul võib-olla rohkem seostan seda reaalained just et sa, sul tuleb need korralik alus saada, sest muidu jääd sa ülikoolis jänni. Aitäh teile juttudest. Selles saates olid külas ema ja tütar Viivi ja Kadri Voorand pärituult teile aitäh küsimast. Kuulajatele ka suur aitäh. Ma olen Sten Teppan ja käbi ei kuku, on eetris jälle nädala pärast.