Tere ja aitäh, et kuulate vikerraadiot perekonnanimega Piirimäe seostub eelkõige ajalugu ja selle õpetamine. Oli ju Helmut Piirimäe oma ala üks tunnustatumaid Eestis. Tema abikaasa Krista Piirimäe on kunstiajaloolane ning pere neljast lapsest kaks. Pärtel ja Kaarel kõnnivad ajaloolastena isa ema jälgedes. Vanematest erineva tee valisid tütar Triinu ja poeg Kristjan. Aga teadlased on nemadki. Kuidas ja miks just nii, on läinud aga ka mitmeid muid perekonnaga seotud mälestusi, läbielamisi ja hetki, mis seotud kasvatamisega. Meenutame ema Krista ja poeg Kristjaniga. Mina olen Sten Teppan, head kuulamist. Kristo tere tulemast vikerraadiosse. Ja Kristaga on kaasas üks neljast lapsest, kes on Christian, tere tulemast there. Sa oled oma perekonna võtmes või või teisi kõiki arvestades justkui mitte vastuvoolu ujuja, aga väikest viisi rebel või oma teed kõndija küll ma vihjan sellele, et ajalugu on ju ilmselgelt märksõna perekond Piirimäe puhul. Sinu lugu, Kristjan on hoopis teistsugune. On see läinud juhuslikult nõnda või päris teadlikes valikutes kinni? Nii see ei ole mingisugune Rebell valik ja kui ma olen mingisugune Rebell, siis kindlasti niite oma vanemate vastu vaid vanematega koos mina minu vanemad Orewellid olnud, mina lihtsalt jätkan seda nende joon. Ja, ja minu mõlemad vanemad on mind väga palju toetanud vastuvooluujumises. Peame lahti rääkima, mida sina mõistad sõnal rebel alla, et kui sa ütled vanemad on seda olnud ja sina nende eeskujul. Siis selgituse juurde, kui sa näiteks räägiti sellest, et minu vanemad nagu noh, isa on surnud, eks tema oli ajaloolane ja ema kaheksale, et ta on nagu ajaloolane. Et mina ei ole ajaloole, et et siin pole küll mingisugust vastuvoolu ujumist. Et üks asi on see, et isa oli mul ka tegelikult väga kõva loodusemees, ta näiteks panustas sellesse raamatusse nagu kas tunned maad ja ja ta käis väga palju matkamas matkamees ja kui mina ütlesin, et ma tahaks minna õppima bioloogiat, siis ta oli väga rõõmus ja toetas mind, ütles, et see on nagu tema mingi teine niisugune armastus tegelikult mul on olnud lapsest saati väga suur ökoloogia huvi ja tõesti mure nende keskkonnaprobleemide pärast, 90.-test aastat. Sest ega Kristjan ei ole meie pere esimene. Ja seal olen, ei ole kiteleks lausa lausepasse. Tütar Triinu, ta tahtis maale elama minna ja siis ütlesin talle kunagi pole kuidagi ei lähe sinna epas lähedki maale ja mu mehe õde oli, läks bioloogiasse ja teinud läks EPAsse bioloogia, tõstsin piirnevate teine liin. See ongi see koht, kus me võiksime rääkida, millega teised lapsed tegelevad. Panime nad järjekorda, kes nad on ja kus siis praegu, millega hõivatud. Tütar lõpetas EPA ja ta oli loomakasvatust tegi, siis ta läks keeli doktoritööd tegema ja seal ta siis abiellus. Ta elab Saksamaal, aga praegu ta on psühhiaatriakliinikusse lastehaiguste psühhiaatriliste haigustega. Ta läks teisele erialale mingil määral, aga, aga samaaegselt päris ka ei ole. Tal on see geenide värk, oli seal, tegid vaibaga, sa Kiilisel epas. Järgmisena tuleb Pärtel. Pärtel läks ajalugu õppima. Tema lõpetas Cambridge'i intelligentsist. Tulin ja praegu on ta ülikooli saata. Kas ta mõtteloo professor, vaata mis ta seal ja, ja viimane laps Kaarel ka hoopis ajalugu jaga, sai keemiat siis doktorikraadi ja on ka nüüd ülikooli dotsent Kaarel Piirimäe. Kui me jätame tegevusalad kõrvale professiooni nad on ühe pere lapsed aga teistpidi üllatavalt sarnaselt, üllatavalt erinevalt, olete te märganud ise mõelnud selle peale? Olen täitsa mõtlengi, kas nad ikka ongi kuidagi, kuidas saavad nii erinevad olla uskumatult ja teised ütlevad, et ma olen mihkel jaguma, lapsed, mina olen täiesti erinevad iseloomud temperamendi. No ongi üks asi, mis on küll jõuline, et nad on töökad ja ta väga vaimsele. Tegelikult loodame seda asjad loevad palju raamatuid ja sea Luhine aga muidu iseloomu küll erinev. Kas Christian, sa oskad öelda, kuskohast see tuleb, mida ema kirjeldab, töökad vaimsus, lugemine, milles on see kinni? Seda on nagu hea kuulata, et ma kuulun nende hulka, kes on töökas ja vaimne. Et see nii-öelda tõesti nagu sfäärtused. Ma pean tähtsaks ja minu jaoks olulisemad on nagu, ütleme, väärtushinnangud üldse. Ja näiteks emaga mul ei ole nagu nagu väärtushinnangute osas mingisuguseid konflikte. Ma olen nagu seal need vanaema nagu väärtushinnangud, nagu peaaegu täielikult nagu omaks võtnud. Ja, ja üks asi ongi jah, see, mida ta lapsepõlves ütles. Et ära vahi televiisorit, tegele vaimse asjaga, eks ole. Minu vanemad omavahel vaidlesid ja nad kunagi vaielnud selle üle, kust saab poest midagi odavat osta või milline soeng peaks olema, vaid. Nad analüüsisid ühiskondlikke protsesse, inimesi, kes olid oluliselt sel ajal ja, ja siis mina kuulasin ja kui ma sinna oma sõna sekka ütlesin, siis suhtuti sellesse ütleme, austavate tõsiselt ja tegeldi minuga. Läheme Krista, teie lapsepõlve, tuletame meelde, kuidas me oleme siia välja jõudnud. Missugused on esimesed päris oma mälupildid. Üks on võib-olla huvitav on see, et kui ma seal miski igavikuline teema, et ma olin hästi väike, siis seal oli seltskond üle, mina olin nii väike, pidi alt ülesse vaatama, laudita, elagu ta. Elagu 1000 aastat. Elagu. Ja, ja mina kas ainult 1000 aastat ja ütlesid, et ja see on väga pikk aeg. Ja ma olin kohutavast traumast šokis, sest ma mõtlesin, et ma igavene olend, et mina olen selle selle ära üle elama, selle ma kunagi ära suren juba, ma ei tea, kas nelja-aastaselt isoliks episood meil oli, jõuluvana käis, see oli väga oluline. Et meie peres käis jõuluvana, kuigi oli Stalin aeg, ma olen 46 sündinud. Varjanud isegi kuusk oli vastu akent, kusagil polnud ruumi ja kui ma läksin esimesse klassi, seal oli tekst, kus oli kirjutatud näärivana, mina lugesin lugesingi automaatselt jõuluvana. Õpetaja parandas ära nööri, vanaks ma vanemate karistatud. Aga üks asi võib ka olla see, et minu isa oli vene sõjaväes ja jah, ja ta võib-olla oskas kuradi välja rääkida, aga miljonit jah, jõulud küll, selles mõttes. Meil on väga palju tihaseid, ma elasin seda kalamaja rajoonis. Raskasid tohutu kisa oli, ma küsisin, mis lahti on, Stalin on surnud, nii palju oli siis ka poliitikaga tegeleti. Kui oli 56. aasta, tagantjärgi oli Ungari revolutsioon, siis siis oli minu ema täiesti endast väljas, karjus sõdalastega, karjusid, tankid läksid, lastel läksid lastest üleemadest üle, ju ma mäletan siiamaani mõlema karjus. Ja teine niisugune niukene sotsiaalmälestus on sellestki isa. Isa oskasin muidugi perfektselt vene keelt ja kui ta ei võetud tööle, et oskavad liiga vähe vene keelt ja võeti tööle umbvenelane. Et neil on kaks niisugust episoodi, mis nagu, nagu nagu ma mõtleksin ka, muidugi minu ema jõudnud ära kiita. Muidugi kuskilt kavandas oligi, oh jumal küll. Vot see süstiska, see oli ka niisugust nõukogudevastast hoiakut süstis Eesti. Kes teie kodus olid, ema-isa, teie, ent kah mulle mingi jakk endal ka ja missugused nad mäletate oma koduvõttes arvesse just, et tegemist oli ju sõjajärgsete aastatega. Lapsepõlv. Kas lapsele jäi näiteks vaesus meelde või midagi niisugust, et ajad on rasked? Ei, mitte ei olnud, et söök oli olemas ja, ja mul on lapsepõlve väga õnnelik. Mis eluala inimesed? Isa oli, meil oli raamatupidaja, et oli sihti allud Eesti pangas, siis ta oli viima, kuidas ära suri, siis ta oli teedeministeeriumi pearaamatupidaja, revident ja väga tark mees. Ema oli, oli alguses õpetaja ja pärast oled õmbleja, siis me olime haiged vennaga ja ta ei saanud lasteaias käigi, ma jäin haigeks, ta kudus ja õmbles tegelikult päris paljukustele õmblemisele teenistus päris hästi. Kodus õmblemisega kõik läbi siis ära ja siis räägin hirv, oli ta kogu aeg seal salaja. Ja muidugi sa pead väga suurt tahvli maksma. Kui te võtaksite mul praegu käe alt kinni ja viiksite oma lapsepõlve koju ekskursioonile läheme uksest sisse. Kolmas korrus, korter 10 keskmine uks, natuke varem kell kaks ustani sõjanemine, õunaaiaga põõsad ja saime saime siis. Kes mängija ja ronige ja kõrvalhooned nagu mingid puukuurid või ridade ja asjaga praegusel ajal nagu on, see Supilinnaidülli kujutatakse ongi. Kuigi tegelikult juba suhteline, enam ei ole, aga senine. Nii edasi keskmine uks siis. See oli köök ja siis paremale kaks tuba läbi käidud, Vannituba nägi siin olnud, aga seal ehitati 30 939 vannituba, moes 28 ruutmeetrit. Paljud inimesed arvavad, et me elasime väga jõhkralt, väga luksuslikke olevat olnud. Ja võib-olla tõesti oligi siis, et kui ma hakkasin sellele sisestamise peale mõtlema, sisenedes olid mul olid klassiööd, kes kemps oli väljas ja üks tuba ja niimoodi, et noh, meil oli kaks tuba siiski. Sa Christian vahepeal sekkusid ka see tähendab, et sul on oma pildid sellest olemas, oled seal käinud, sa tunned seda kohta. Ahoi muidugi, minu vanaema ju elas seal ju Kristo ema Hanni, siis seal me veetsime palju aega, näiteks seal oli väga tore see vets, kus tuli nagu tõesti tõmbab Ta vett peale siis sellisest ketist ja tõesti vannituba ei olnud ja siis pesime jalgu niimoodi. Suuremad lapsed tõstsid jala nagu üles sinna köögi kraanikaussi. Aga väiksemaid, siis pesti niimoodi, et istus kraanikausis ära või siis jalgu pesta. Eks ole. Kuidas te oma vanemaid kirjeldaksite, kui me räägime kodusest kasvatusest, kui sellisest? Ei, no ameerika-aegne kasvatus ikkagi vanaaegne, kes mõtlesid ikkagi ikkagi mure minul näiteks? Ma sain veel viimast korda naha peale ametlikult täitsa tagumik võeti paljaks ja ma olin üheksa-aastane ema käest ja, ja põhjuseks oli see, et minu päevik olevat hullem päeviku minul olevatel poisil või andnud olnud väga must päev. Aga üldse heida ette minu ema, niisugune kommifool eestiaegne daam, mina lohakas, siiamaani tõstid, aga ta oli väga hea inimene. Ravis mind mind venna, sellest tuberkuloosi. Terveks, ja tõesti, ma sekkun, et kui see saate teema nagu käbi lukku sina oma jamast oled küll, kukuvad ikka väga kaugele. Daamilikus see no mida iganes me ka ei vaataks, kogu see tõesti ellu suhtumine, väärtushinnangud, need on ikka väga-väga prooviks näide Kristjan, tuua see ja seesama, mis ta ütleb, et nagu see riik peab korras olema, eks ole, peab olema korrektse käekirjaga ei tohi maha tõmmatud olla ja niimoodi minu ema kenasti mind täpselt vastupidiseid asju nagu uurised, sisuliste asja seal vihikus on. Kas on nagu mõtteid nagu hästi lahti kirjutatud. Kelle käes kujundite keeles rääkides kodus see piits oli siis kas. Tema käes oli, et isa oli isa, tegi tööd ja temal tuli koju, siis ta kogu aeg luges, kogu aeg luges, luges lont asja, mida tema ei teadnud. Näiteks oli kontuurkaart, olid, imestas, kuidas meil on kultuurid joonistatud ja seal öeldi, et nemad pidid peast joonistama. Need kontuurkaardid ei olnud küsimus, millele vastata. Väga teda hindan sellest jälgida ka tükk aega mul selline mulje, et poisid on tüdrukutest targemad, mehed naistest targemad. Kas vanematele tekkis teie tõttu või tänu teile mõni hall juuksekarv? Lihtsalt ma pidin emale ja tütrele, mida ma tõesti ma kuulasin ja ma saan aru. Aga mu ema tõesti väga austasin, armastasin nii, et ma ema, ema sõna kuulas tal minuga raskusi ja selles mõttes, et ta kogu aeg noomis mind. Ma olen selle 50 vara, kui me istusime köögis ja noomis midagi midagi. No loomulikult sa tegid valesti lauakombed välimus, soengud, asjad. Ma arvan, et sa tegid kõik valesti. Ja mina ütlesin ajale. Kuule, ema, kas on kasu olnud, minu kasvatamisest ei ole, Gasol, lõpeta siis ära. Nuta lõpetaski ära, aga nüüd on tulnud lapselaps vanni sama nimega. Siiski ütleksin isegi selle ema, vanaema, sa sööd valesti, mida on uus uus kasvataja, muuseas, mulle väga meeldib see, sa nii arvaski, lapselaps ütleb, et vanaema ma ei mäleta, mida valesti tegi. See vanaema Anni proovis mullaga õpetada kõiki neid häid kombeid ja kindlasti üht-teist hakkas külge ka. Et ma tõesti söögilauas ei tohi, eks ole küünarnuki lauale panna ja ja ei tohi kuidagi istuda põigiti ja kui ta minu kõrval istus, kooksättis minu asendit ega ei võinud nagu naerda nagu niimoodi mürinal kuidagi, et ikkagi naerma pean viisakalt ja siis söögilauas ei tohtinud tõsiseid jutte rääkida. Söögilauast kergeid, mõnusaid jutte, rääkima, mist, seedimist parandavad, et ei ole nii, et hakkad kohe seal mingit ministrit kritiseerima. Vot seda ma ei teagi, aga see oli meie isa, sinu isa oli see, kes ütles, et keegi ei tohi üldse rääkida ja siis meil oli väga tore, siis seda lugu oli küll meeles, et ema ostis mulle kooki linnas ja siis ta pani kuhugi niimoodi ära pakitud, nii et see kook kukkus maha sellest paketist. Ja muidugi nutsin täie täie auruga. Kas ostis uue koodi? Ma nutsin edasi, sest mõtlesin, nüüd läks kaks kooki. Suur. Tohutu suur, mõtlesin, siiamaani, kukkus maha, mina ei saanud aruandes nõukogude aegset raskustes, minu ema suutis mind eemal hoida. Aga järjekord olnud ja järjekorrad olid, see oli küll niimoodi, rääkis ema, kuidas ta siis oli järjekorras natuke, kavalust oli ja anti vastavad lastele, anti seda neid asju ja siis, kui keti tuli, siis ta hakkas hüüdma Krista ja ollagi muidugi ühesõnaga siis ta niimoodi natukene kavaldas. Kavalusega sai siis kolm, kolm portsjonit. Kus millal ja mis asjaoludel hakkas välja kujunema see, kuhu teie oma eluga liikuma hakata. Mis valdkonna inimene teist tahab midagi tegema? Aga ma tahtsin minna kunstivaldkonda ja ma käisin, käisin joonistamas pioneeride majas igal pühapäeval, siis ema tegi mul kakaod. Pühapäeva puhul on see meeles. Tahtsin ERKI minna arhitektuuri, ei, ma mõtlesin ikka minust ikka head arhitekt ei saa. Üks targemaid mõtteid, mis ma olen elus mõelnud ja läinud ERKIs. Tulin ülikooli ja, ja siis oli kallista kann. See legendaarne õppejõud rääkis siis niimoodi. Lihtsalt vil sobivad need ained paremini, kuigi lained. Need mul täitsa mingid probleemid häälduses, et põhipõhjus oligi see, et ma hakkama prantsuse keelega. Läksin ajalukku, siis lukku ja minust sai, saigi nende kunstiajaloolane, see oli väga-väga hea loo. Ajalugu läks mul täitsa paremini kui filoloogia. Kus kohas, mis asjaoludel ta oma tulevase abikaasaga tuttavaks saite? Ülikoolis ikkagi oli, ta oli minu õppejõudu, kolmas kursus pidas loengu Kellaveres. Piirimann ja mina olin teisel kursusel ja meie kursus tegi, tegi isegi neile välja, seal oli, seal oli, pidasime seda naistepäeva seal ukse avad ja siis ma lähen sinna. Ja siis seal on üks niisugune õppejõud, kes, kes kutsub niidu suusatama nakas suuski määrima, mõtlesin, et see on küll imelik õppejõude, määrid, suuski, ega noh, kui ta on niisugune imelik sistlases suuski. Õhtul oli pidu ja mind pandi istuma õppejõudude vastu seal Sulev ja siis piirid on seal ja ja see oli piduri mulle ära rikutud, siis mingi vanade ministri vastas istuma. Poisike sulle suhteliselt selja taga. No siis oli järgi, läksime Kaliningradi. Tema kogu aeg tuleb minu vasakule külge. Vanamehe kõrval, mina lähen, sügisel, anti nii mõne aja pärast vasaku küljega nagu, nagu mingi Tavaril islamibussid ei tule küllaltki mina imestanud, mis mulle peaks meeldivana tegema. Õhtul õhtul siis tantsid minuga ennegi teised tantsinud. Ta oli 34 35 või 30 sündinud ja kui igatahes nojah, aga ma kohtasin, oli ta nii vana. Mina mõtlesin, et kui mees on, ütleme üle 30-ks 32 82 on jumala kama minu silmis maha kantud. Sellest ülesaamine ikka võttis ikka täitsa sikad aega ikkagi. Te saate kommenteerida, kas omas ajas oli natukene skandaalne ka, et niisugune. Kus tegelikult natukene oli küll jah, et teada või see see ei olnud siiski reeglina praegu oli vist ka selle suhe, eks ole. Ja seda me ei abielu, räägiti juba mitu aastat, veel viis aastat hiljem räägiti sellest sellest. Aga mina muidugi leidsin, leidsin ka, et see on ebaeetiline, isiklikult kuritarvitab oma oma võimu. Aga mõtlen, oota, mis see vanusevahe on? 16 aastat. Te räägite nii vana mees, nii vana mees, et mees kolmekümnendates. Parimas eas muidugi, et parim, parim vanem tudengi jaoks ongi ju see, kes on 30 pluss. Täielik. Ja siis oli niimoodi, kutsusid mind enda juurde külla lõpuks ja siis ma mõtlesin külas olingi, selle mehega ma iial ei abiellu. Kunagi ei tohi niimoodi öelda. Aga muidugi ma tegelikult meiega niimoodi soli, lapsed toredad, mis oli õnnelik abielu siiski. Läheme sujuvalt, Kristjan, siit edasi, et missugused sinu esimesed oma pildid on sellest maailmast, mida sa arvad, mäletavad? Ma arvan, et see kõik on üks selline eksitee, et, et on olemas need mälupildid, et arvatavasti need on mingid sekundaarsed, aga nagu minule tundub, et ma mäletan, Põltsamaal olid lehmad, kuidas ma nagu vaatan nagu lehma seal Põltsamaal oli teil, mis vanaisa ja vana Ma ju. Et ma pidin siis kaheaastane olema, sellepärast et 77. aasta sees juba need viimane lehm likvideeriti sealt. See tähendab, et väga võimalik, et tegelikult ma ei mäleta mingit lehmi, kas, kas kaheaastane ikka saab midagi mäletada? Loen, eks Andrei Hvostovi raamatut kirjad Maarale, kus ta kirjutab sellest, kuidas tema mäletab väga täpselt, kuidas Tartus oli tramm ja kuidas ta vaidles seal oma kursusekaaslastega, et kuidas nemad ei mäleta Tartus trumm oli, Riia mäest sõitis tramm üles, eks ole. Pärast sõda, kiirad, Maarale lugemist, mina ju ei ole mitte milleski kindel, selles mõttes. Aju hullult petab inimestelt, mida inimene nagu tegelikult on nagu näinud või mõelnud või arvanud. Mida ta mäletab. Seal on väga palju enesepettust. Mis teil beebi Kristjaniga seoses meelde tuleb, oli temaga muret, sai ta ise juba varakult hästi hakkama. Igal juhul selline huvitav lugu, et mõtlesin kõvasti juurde, siis esimest korda ma vist 200 kilovatt sind ja mul on selline tunne, et ma saan kaksikud. Said teada, et rasedad ikkagi selliseid luulud, niisugused nagu kaksikutel. Tegelikult oli temaga nii, et mul tegi esimesed lapsed, nutsid palju, mul oli Öeldi Kristjani puhul, et tuleb panna teha niisugune kott, ma panin magama, niiet ta käed on künnipadjapüüri sisse, käed kinni, mulle öeldi, et laps ära äratab ennast ise üles sellega vehi kätega mutid õpetas mind tõesti, see töötas Kristjani saanud kätega. See tuletab mulle meelde, et nõuka ajal millegipärast lapsed mässiti kookonisse Tegelikult see vist ongi päris õige laps, vehib ennast üles. Aga nüüd muidugi on see vabakasvatus, et nad ei tehta nii, aga mina tegin niimoodi ja lihtsam, aga sul hästi ja Kaarel ka järgmine magas klassi. Christian vähemalt sedasi, et kuskohast saab midagi niimoodi päriselt jagama, hakkad, millega seoses? No kindlasti ma ju tean, kui me nagu 83. aastal kolisime sealt aardla tänava Dane linna, siis siis mina olin, eks ole, kaheksa aastane enamikud, selliseid varase lapsepõlve mälestused on ikka aardla tänav ajast, eks ole. Kelgumägi oli ja kelgumäe kõrval olid siis mis oli, väga tore, nagu nagu kivimüür selle müüri siis nagu kõrval olid siis need prügikonteinerid ja, ja siis me veetsime suure osa ajast sellega, et hüppasime mööda nüüd prügikonteinereid ja see oli tohutu, palju porikärbse ei saa, neid ei olnud võimalik kinni püüda, seda nii kiired, suured läikivad kärbsed. Oskasime imeosavasti mööda prügikonteinereid üles ronida, teisel hüpata siis sinna müüri peal hüpata ja igati ronida seal ja kui siis oli siis see talv, eks ole, siis Plaskimisel siis kelguga alla teinekord juhtused. Et kelk läks nagu kaldus nagu tegelikult kõrvale sinna, kus oli betoonist. Istepink, aga juhtus, et mõni laps sõitis ja, aga vastu sõdad betooni ja see oli peajumala verine ja siis jällegi tuli selle vahele laps siis nagu koju. Juuksed olid nagu verised tilkus, eks ole, siis keegi pidi siis kuidagi siis tohterdama seda vaesekestel seal olid autod, olid ka nii, et, et me ikkagi lasksime ikkagi autode vahele sinna niimoodi liugu ja auto alla, minu meelest köögi küll ei jäänud, et lasteaias ja siis hoidja oli, meil hoidjal ei olnud väga suurt autoriteeti. Ma mäletan väga palju sellest pärast ta nagu mingisuguse nagu püksirihmakojas meid nagu umbes nagu taha neile peksa anda ja siis meie ronisime näiteks nori voodisse sinna ülesse selle hoidja eest. Ja siis ta ei saanud meid kuidagi kätte või siis minu mingi väikevend pressis ennast kuskile niisugusse surgastesse, kus hoida, seda kätte ei teadnudki, sellepärast ma ei tea pooli asju. Kas elu elasime seal hoidjaga. Nii miks teil tuli lastega kurjahoidjate teest põgeneda, mida te korraldasite, kas territeerisite temaga või? Oi, ma arvan, lihtsalt kiusasime teda selle tõesti tööna, tsiteerisime teda nagu igavusest ja siis tõenäoliselt ta siis jäänud tal siis muud elagu meid kuidagi hirmutada ja noh, niimoodi, et ma ei mäleta, et oleks nagu päriselt suutnud nagu, või, või neid peksnud midagi taolist. Et ta ikkagi minu arust. Põhiliselt oli meiega lihtsalt hädas, sest olime siuksed kaabakad temaga. Neli last on paras kamp ja teil vanusevahe vist, kui esimesest viimaseni läheme, on kümmekond aastat umbes. See vist tähendab, et kõik koos päris pundis siis enam ei olnud, et kas teil oli nii-öelda rollijaotus seal oma kambas? Ja muidugi oli rollijaotus ja nagu väga tähtis oli ikkagi see minu suur vend Pärtel, eks ole, kes kes valgustas mind kõikide asjade osas, et noh, näiteks siin rääkisime sellest jõuluvanast ja ja minu arust oli meil kuidagi niimoodi, ma kahtlustan, et ega ei tohtinud vist mõlemad ikka laste juuresolekul, aga poliitikud, Tõnu rääkida ja näiteks see oli minu suur vend, kes ütlesite, et tema nagu minu meelest ta rääkis seda, et oleks lahe, kui tuleb nagu jõuluvana ja kingipaki sees ei ole mitte mingisugune asi. Ma ei tea, et seal on niisugune nagu, nagu teade, et Eesti on vaba tõsi, ka nägijatele. Ja mina ja mina ütlesin, et aga mis üldse on, et Eesti on vaba, eks ole, et kuidas sa räägid, et Eesti ei ole vaba, siis ta seletas mulle, et ei ole ta midagi vaba, et me oleme tegelikult hoopiski Moskva võimu all, eks ole, ära vallutatud väike riik, eks see ole tema nagu suur unistus on, et Eesti saab vabaks. Ja, ja, ja niisugused asjad ma sain teada tegelikult just nagu suure venna käest. Kused ja oskused ja asjad, et sealt ikkagi suurelt vennalt nagu nagu tuli jube. Et sa maalisid siin mõned suhteliselt võikad pildid lapsepõlvest. Aga mis tüüpi tegelane solid ise vaata, mõnedel inimestel on, kes kukub luid regulaarselt katki ja kes on kogu aeg mingi jama juures, ei ole hingelt paha, eks ta alati satub nii-öelda valesse kohta. Et kui sa selles kontekstis enda peale mõtled, siis kuidas sul läks? No üks asi see, et ma ei usu, et asjad oleksid mingid erakordselt õudselt olnud, et lihtsalt jäävad nagu meelde mingisugused traumad, eks ole. Ja teine asi on muidugi see, et kogu aeg areneb, meil see turvalisus ja ja üks asi, mis on võib-olla märgina, on see tõesti kahe maalapsed. Mänguväljak oli kahe suure nagu selle paneeliga vahele, kõik mängisid kogu aeg koos poisid mängisid sõda, kogu aeg tohutu sõjamäng, käisid, tüdrukud mängisid siis seda kodu, kogu aeg ja kõiksugu kaklemine ja kiikumine, mingi värk. Minu meelest oli see nagu täielik idüll ja, ja tegelikult ikkagi jah, vat küll üks poiss trepikojas kukkuski surnuks, küll ta ukerdas mingi sünnipäevapeo käigus. Teda pandi rõdule kinni ja siis ta mõtles, teeb siis naljalt ronib nagu rõdul nagu aknast sisse ja kukkuski alla surnuks. Ma olen ka tüüp tegelikult mullegi mitu korda olid ikkagi mingid luud katki? Jah, ma arvan, et ma olen niisugune nagu võrdlemisi koba ka viletsa ütleme, sensa motoorse. Trolliga kirjeldan natukene oma läbisaamist suhete vahekorda teiste pere lastega õde ja kaks venda, et kesta üksteise jaoks olite või keda keegi neist sinu jaoks endast kujutas, kui palju oli kokkupuudet, mis staatuses seda nii-öelda sinu silmis oli? Ja vennast ma rääkisin, eks ole, et lend oli suur eeskuju võtta ja siis õde, tema oli, vanusevahe on nagu suurem teisest soost ja niimoodi, et temaga tegelikult prevaleerisid obeliski ikkagi konfliktid, noh, et et väga tavaline oli seeder, poisid moodustasid nagu mingi lollikarja ja siis tema nagu proovis meid kantseldada ja sageli jäigi nõrgema nagu pooleks selles sellises võitluses meie nõmetsemise vastu, et et noh, näiteks mingi tavaline asi oli, see sõitsime rongiga, siis vanaema juurde, mingeid vanemaid ei olnud, oli lihtsalt lapsed ja siis nagu suur õde pidi siis justkui nagu kantseldama neid poisse, kes olid nagu nooremad ja ta oli väga keerulise olukorras ja me hakkasime näiteks rongis nagu kaarte mängima. Tema nuttis ja palus, et me mängiks kaart, et sa nii piinlik ja nõme, mängime nagu kaarti. Ei, see oli, see oli. See oli niivõrd lõbus, niivõrd, see oli kuradi naer läbi pisarate, kuidas nad läksid siis minu venna juurde ja siis ma palusin kõigest väest oma tütarde lubaks bussis kaarte mängida, poistel poistel kaebas väljade peal, siis ta rääkis mulle mulle, et kõigil on toredad vennad, ainult jumal on kolm lolli. Ja, ja siis, kui ta, kui ta ülikooli sain, siis ta sai aru, et toredad vennad on. Ükskord tulid Iskord, tulid rad sünnipäeva kusagilt siis poisid kaebasid, kuidas Triinu ei luba midagi nende teha sünnipäevale siis tuli Triinu nuttis, et üks oli maas mänginud, üks oli röökinud, üks oli tordi maha ajanud ja vot see vanus on absoluudi taotleja. See teismelise vanus. Ta vaeseke kannatas. Ikka väga-väga tõsised. Aga see kaardimäng, mis probleem sellega, kas ta oli natukene vanaemasse või on siiamaani? Ta on niisugune üldiselt ega isa tegelikult vaatas kaardimängule halvasti. Et isa nägemus oli selline, et kaarte mängivad ikkagi proled siku, nad ootavad järgmist koormat. Ja niikaua, kuni koormat pole tulnud, siis mängivad siis kaarte. Tema tahtis, et me oleksime ikkagi nagu vaimuinimesed ja ega kaarte ei mängiks ja me mängisime kaarte tegelikult salaja, eks, eks heina ka läksime sinna ta ei viitsinud järgi tulla. Hõikas sealt, et igatahes seal kaarte ei mängi. Siis me ei mängi kaarte, midagi. Ta kogu aeg rääkis, et ma rebin need kaardid teil tükkideks, aga ähvardas, aga tegelikult ta ei teinud seda ikkagi. Ühesõnaga see kaarte teema oli niisugune tõsine, tõsine teema, see sihuke tabu ja keelatud vili ja kõik selline asi, et aga, aga jah, ma pean märkima, et mulle siiamaani väga meeldib kaardile. Kaarli kohta võiksid ka midagi öelda, et õde ja venda eespool kirjeldasite, aga vend tagapooleta, kas tema oli siis see, kelle peale sina said ennast? Välja elada või tähendab ei noh, mis, mõtlesin välja elada. Ega meil sellist võib-olla on, niisugust toiduahelat ei olnud, et kook suurem nagu väiksemale liiga teeks midagi taolist või kui, siis mina väiksemale vennale tegin jah, liiga, aga, aga suuremad nagu, nagu mulle mitte. Et et mina võib-olla väikeste enda seal nagu mingitel aegadel nagu kiusasin, eks ole. Aga ma ka minu arust väga palju ka, hoidsin teda ja me olime nagu lähedased näiteks haavata küsis, mida ma mäletan, mäletan väga hästi, kui ta sündis, eks ole, meile koju toodi ja kuidas temaga igapidi võimlesin tegelasi, et tütrega ja, ja mina olin nelja aastane, et, et seda asja ma küll mäletan täiesti kindlasti väga-väga palju seda elu elu, sellest oma oma väiksest vennast, kui ta ta siis tõesti 79. aastal koju tood ja ma mäletan, mis kõik tekk oli ja kõik niimoodi ja. Ma isegi mäletan seda, kuidas ema ära oli. Ja ja ei saa ja ja vanaema, meid Kasendasite siis, kuidas siis nagu tuli ja Alija siis, kuidas alguses vaadati, tema nagu lihtsalt nägu oli väljas ja siis tahtsime vaadata, siis tema, need varbad on siis vaatasimegi ka varbaid ja miks, seda ma mäletan, et aga jääde, et ma lugesin talle väga palju raamatuid, et siis oli lõpuks hakati mulle ütlema, et ei tohi Kaarlile rohkem raamatuid Ta lugeda, sellepärast peab ise lugema õppima, et ei tohi. Ja kuidagi keelati Kimul täitsa ära, see, aga meile mõlemale meeldis, mina nagu lugesin talle raamatuid ette ja tema siis nukku kuulas ja kuulas, aga ma ka seletasin talle kogu aeg üle seda asja, et ikkagi nagu rõhutasin seda loo moraali ülekaal, suvitin, olime seal Põltsamaal. Ja ikkagi üldtendents oli see, et lapsed, kõik pidime tegema töid, pidime rohima ja kartulitega möllama. Laste töö oli ka hobust tuua naaberkülas ja seda hobust isale viia. Tohutu marjakorjamine oli käed verised, näiteks õunte korjamine õunapuude nagu kinnikatmine jäneste eest ja, ja, ja mutimullahunnikute laialiajamine. Tõstsin mutihunnikute laialiajamine oli üks, üks tähtis iga-aastane töö. Ja ma tahaks öelda küll, et minul hakkas kasvatus lausa viiendast eluaastast ja praegu võetakse mul emaõigused ära, kuidas mina, viieaastased, lapsed pidid näiteks Christian viie aastane, ta pidi lambakarjas olema suveotsa, vaatame lambaid ja kui lambad läksid vilja sisse, siis õigus oli seal isa, siis möllas ja karjus siis ja, ja niisugune suverlagi saanudki. Sünnipäev. Ja mina väitsin jah, tõesti, suure osa suvest tõesti karjapoisina aeda ümber joonud lambad liikusid seal mööda karjamaid omatahtsi ja kui nad läksid, siis nagu meiegi karjamaalt ära, siis tuli tagasi ajada siis oma oma karjamaale. Et, aga mulle see väga meeldis see töö tegelikult, et nagu need lambad olid May nagu lammastega nagu lähedale ja, ja ma sain selle palju raamatuid lugeda seal lambakarjas ja ja ma küll ei tundnud, et ma oleksin mingisugune laps orjusesse mõistetud midagi taolist. Kristo, kui kodus on neli last, see on paras jõuk, siis kuidas saab hakkama üks ema kraaklemise ärahoidmisega? Mulle tundub, et seda mingil määral ikkagi oli ja kui seltskond on suur, siis vahel ikka pingeid. Oligi lekkis, lõbus pinge on niimoodi, et Christian kaebab, ma ei tea, kui vana ta siis oli seitsme aastane, kuvastane tiiru ja Pärt, lase mind oma onni. Siis kus või no läksime siis Kristjaniga siis tonni vaatanud, tegid puu otsa onni ja jahiluba, Nonii väga meeldis, kui üks haldjad hädaldab, on palju mõnusam Lonni solvunud ja mina siis palusin, et lask ikkagi Christian gaasija onni. Ma tulin teilt. Ehkki mul ei olnud üldse aega nendega tegeleda, siis mulle ma raadiot, majandus on kogu aeg, kuulasin hääli, et kas häälega normaalsed või on või on midagi kisa, kas on halvasti, siis ma läksin juurde, siis korraldasin seda muidugi kuradiks peale kaebama oli ka selline lugu. Kuulal üleval otsese, aga mõnikord noh, nendel on tihti mõlemil õigus ja annan otseselt, kuidas mu vastuse ja siis arutasime mehega, et kuidas, kuidas siis on, mis on otseses mõttes ta niimoodi tema peab oma sõna pidama. Et nad võivad ära osta, aga kasutada kahte lauset, lappis. Ema peab esimesena olema see, kes näitab, et Auson Kas te näiteks oma lapsi karistasite ja kui, siis kuidas? Karistasid müstilised küll, et eks see oli tutistamine oli täitsa niisugune, ei olnudki nagu mingi karistus oli niisama olise. Aga, aga näiteks kui ma midagi palusin nende käest, siis oli iga päev oli ikka väga palju tööd oli. Ja kogu aeg. Me pidime aitama kolm korda midagi ütlema. Tema ja siis kolmandal korral on. Ja kui nad kolmanda kolme korda ei läinud, siis ma juba mõtlesin, millal rihmaga ma rihm andsin neile väga harva aastas mõned korrad. Kui ta aga kõik valsisisesed oli selline huvitav lugu olid. Kristjan on üks 11 aastane ja mina ütlen Kristjanile, et hakkasid vaidlema, mina tähendab, minge kartulit või vaja pesuviu välja. Ama eile käisin. Hea küll, siis läheb järgmine laps, mina käisin üleeile. Siis ma nagu pidin õiglane olla, siiski tüdinesin ära sellest ütlesin, et no mina juba küllalt kriipse sina peale panna, et läheb see, kellele ma esimesena ütlen. Aga siis oli lihtsam, tegi see, et jumalasse, liha korraga läks, ütlesin, läksid Digisel jahmusin vibragi diskas ütlema. See oli niivõrd üllatav, kui ta esimese korraga läks ja siis tyhitlesid järgi Su küsisin Kristjani käest, kui seda suurem oli, kuidas siis juhtus, et sa kohe esimese korraga üllatus, aga ta niikuinii minema olid otsustanud. Kui lapsed kuulasid mu sõna küll oma lapsi kasvatada, siis ma lugesin ka raamatuid ja mõtlesin, kuidas nendest oleksid head inimesed. Siis ütleme, kuni viienda eluaastani ma rääkisin küll niimoodi, et on hingekasvatus. Sa pead õpetama neid armastama 11 ja hoidma 11 ja ja olema empaatiline. Isa ema kuulama sõna, see kuulub asja juurde. Et autoriteedi kasutamine on ka oluline nende autorite kasvataja Armastuse õpetamine on seal võimalik. Ikka teha sa pead heinakuu kella hellitama teda Songi, sa oled last koos üles ja sellega annadki oma elust ja nii laps pik armastama. No Kristjan, mõned kommentaarid sinu käest ka vahel, et kuidas siis oli, et kui aastas mõnikord rihma saada? Nõukaajal oli rihmaga karistamine väga tavaline, ma tean, millest ma räägin. Et kas kuulud sellesse leeri, kes ütleb ilmaasjata ei antud kunagi või sa kuulud sellesse leeri, kes oma laste peale ei ole suuteline kätt tõstma. Ei, ma ikka jah, oma laste peale käti tõsta küll ja elu on lihtsalt muutunud. Vanasti usuti sellesse jõu nuhtusesse nagu tänapäeval asjad muutunud ja minu puhul ollakse nagu mõeldamatu, et ma nagu last füüsiliselt, nagu karistaks. Aga omal ajal olid seal nende õppetundidega, nimetame siis neid niimoodi füüsiliste õppetundidega rahujalal. Kas sa said aru, mille eest on võimalik keretäis välja teenida ja sa teadsid, kui sa oled selle ära teeninud või mis suhe sul sellega oli? Ma nagu ei mäleta, et ma hakkasin midagi juurelnud sel teemal veel niimoodi, et kui oli mingisugune selline füüsiline karistamine tuli pigem lihtsalt mingisuguse halva üllatusena kitsalt ja nagu kindlasti nagu ma ei mäleta, et ma oleksin nagu mingi jonnakas tüüp, midagi taolist, et mind oleks võinud ka kõnelemise teel kasvatada, aga ma ka ei ole oma vanemate peale kuidagi kuri või pettunud, et kui nad mingit füüsilist jõudu tarvitasid, sellepärast et sel ajal niimoodi elati ja asjasse usuti. Aga ma mõtlen, et ma oma viimast lasknudki karistada küsisite kaalit, et ma hakkasin ise ka muutuma ja mul läks iga lapsega vähem, et kõige rohkem sai mul esimene laps, et noh, mina, ema kartis, et võib teha seda, aga muutusin ise targemaks ja ega, ega see jah ja kuradid vaatasid, et küll nad kasvavad ikka head ja kuigi jah, selle viimase lapsega arvastel teinud, sellest tuleb, aga ikka ei ole tulnud. Kas sa oled nõus Christian rääkima kõige suuremast skandaalist, millega sa oled vanemate ees pidanud aru andma? Ma vaat emaga oli mul küll tegelikult oli suur tüli tegelikult, kui ma läksin pruudist lahku. Ema oli minu peale väga solvunud. Ainus variant, kus ma mäletan, et emaga on olnud mingisugune selline nagu tüli, kui vana ma siis olin kirjade järgi nagu täiskasvanud emotsionaalselt sotsiaalselt ikkagi väga aiva kips, et võib-olla ma ei tea, äkki mingi 20 Iisra et ja ema oli, oli väga pettunud ja nõudlik ja solin ja see on tähtis asi minu arust ja ma olen nagu ema ka nõus ja tänulik. Samas on see üsna, kui ma ema otsa vaatan, tundlik koht, kus sekkuda, kui palju sekkuda, kui palju. Ei, see ongi nii, Ma isegi küllalt meediaga, aga mulle tundus jah, et ja mina siis oma lapsi laste. Loomulikult kaasade valikusse. Mina tean, kuidas mina olen Kristjani vedas küll, kui tal oli 15 aasta, tuli tahtis oma poja sõbraga minna Venemaale reisima. Jah, 15 vist umbes enne seda olin just niimoodi, ta oli Kasahstanis olid kasahhi mehed olid telkides sõitnud mootorratastega tapnud niimoodi inimeste ära, et ta kedagi ei olnud ja siis ma mõtlesin, et no muidugi on autoriteet, külm mängis, ma rääkisin ka tõesti kaks kuud, aga ta õnneks ei läinud. Süda vallutas, mõtlesin, et ma ei saanud tagumiku peale, anna ära karistada ei saa enam, et ainult sõna jõud on, laenud on nüüd. Ja õnnest ei läinud. Et sa tõesti ei keelanud, vaid sa nagu veensid Kas sul on lapse- või nooruspõlvest mõni pilt või mälestus Kristjan, mille puhul sul on tunne, et see on sinu edasises elus kuidagi rolli mänginud, sind mõjutanud või jäänud nii-öelda sinuga kaasas käima. Siin nagu ema rääkinud igasuguseid asju ja mida võiks resoneerida näiteks ta maininud sygaskavada neid nagu neid vene tanke, eks ole. Kuidas nagu vanaema Anni nagu karjus, kui Need vene tankid, siis seal Ungaris ja hiljem siis ka Tšehhis, eks ole, sa siis nagu möllasid ja ja minu ema rääkis, et, et kui nüüd tulevad need vene tankid, vaat siin oli ju kaheksakümnendad aastad, eks ole, oli see fosforiidisõda ajanud vabaduspüüdlused kui nüüd need, kui nüüd tulevad mere tankid, sest et mina nagu ka lähen viskul nagu tankide roomikute alla. Ma olen kindel, et saaksid seda teenust ka minu meelest kõik sotsid seda nagu sellise häälega, need on need asjad, mida sa tõesti nagu tegid, et noh, mina olen ka nagu selle selle, selle teadmise mõttevoog elanud, et, et see on nagu tõesti midagi väga tähtsat. Kas isa pidi olema oma ameti tõttu võrdlemisi ebamugavas positsioonis kui teie juttudest jookseb läbi see Eesti teema ja isane ajaloolane, kes pidi inimeste ees hoopis teist ajalugu rääkima? Aga ta oligi tissidentliku loolane ja ta ei olnud komparteis ja see polnud ka mingi saladus selles mõttes. Ta on nagu tissidentliku sealtkaudu tagasilööke koju kunagi ei tulnud. Ei muidugi tuli tagasilööke, Taali keelati välismaale minema kära nagu kaheksaks üheksaks aastaks, tal jäi pooleli toodud teadustööd pidi nagu minema Rootsi arhiivi nagu materjale saama. Ja viimasel hetkel keelati tal ära see Rootsi minek ja, ja teadustöö pooleli, et. Ta pidi täitsa uue teadussuuna nagu võeta võtma, et ja, ja siis aga kodust noh tagasilöögid ei muidugi selles mõttes, et mis, mis lapsele see tagasilöök Tiinaga jõudis, et lihtsalt ei tulnud nagu välismaa nänni, siis, eks ole, ei toodud ta meelega. Kes oma ajalugu kuni seitsmeteistkümnenda aastani, et mitte häirida kaasaega ja tema loengud olid muidugi parim, mida ma olen kuulnud, et ja samuti tohtri töö oli karjed, et talle antud luba kaitsta seda, et ta ei olnud parteisse astuda, siis tihti ka erand. Mõned olid erandid näidata välismaalaste, mitte kiht doktoradi veale parteis. Kui me räägime teadlastest, koduse isa emana, stereotüüp oleks see, et argielu olme, nii-öelda pilla-palla kui jalgadega maa peal. Vanemate teie kodus olid just isa roll sinu silmade läbi teie kasvatamises. 80. aastal ta käis, eks ole, tõesti, Rootsis oli kaks kuud ära, mina olin siis, ma ei tea, kas nelja-viieaastane lõpmata pikad lapse jaoks nagu täiesti igavikulised, kaua isa nagu lihtsalt ei olnud, onju aga ta tõi sealt siis selle nagu asjad, tõmbad nagu nöörist siis rõngas nagu lendab nagu kõrgele. Ta lendas tõesti sinna viiekorruselise maja kõrgusele välja pulga otsast tõmbad nöörist, siis rõngas lendab üles nagu selline nagu, nagu, nagu, nagu, nagu trooni meenutab, tänapäeval võib olla inimesele ja, ja see oli nagu tohutu võimas nagu mänguasja. Et ega ta ju tuli koju kusagil võib-olla selle kella viie paiku ja siis ta nagu oli nagu hirmus näljane tõesti sõi. Ja siis ta hakkas kohe oma kirjutuslaua taga jälle töötama, et töö olid alati nagu ka kodus Muku töötas ja, ja siis kui mingisugune kisa või kaklus või palli põntsutamine nagu liiale läks, siis ta tuliselt oma sellest kabinetist ja siis nagu tõrrelas meiega, et et näiteks, et ei tohi väiksemalt kiusata ei tohi nagu palli põrutada või midagi taolist. Niisugune huvitav süsteem oli ka, et et meile kõigile lastele nagu meile meeldis, siis, kui ta seal kirjutuslaua taga töötas nagu isa süles istuda ja siis ta võttis lapsühhoupa enda sülle, istub, aga seal pidi vaikselt siis olema, siis istud seal vaikselt, isas. Aga isa nagu töö juures, mina ei mäletagi, et oleksin nagu käinud, aga kus nad akadeemilist õhkkonda sai, tõdeme Mustamäe, et seal oli, see oli ju see sporditore ja suur hulk professoreid pärast suusatamist saunas või siis õhtusöögi juures pikalt, et muudkui rääkisid tarka juttu poliitikast rääkisid nad täiesti avameelselt omavahel. Rääkisid ajaloost ja bioloogiast ja meditsiinist ja no ühesõnaga nagu väga paljudes asjades siis nagu mina, kes ma olin poisikene, mina lihtsalt kuulasin ja nad olid väga sellised kirglikud vaidlused, näiteks vaieldi selle üle, et aga kui ikkagi ei oleks need ristirüütlid kohe ees 10. sajandil Eestit vallutanud, et kas siis oleksid need mongolid meid vallutanud, mis siis oleks nagu saanud. Väga sügav, kuivõrd sina sellesse usud ja toetad seda teooriat, Kristjan, et kas ja kuivõrd ta suu arvates on keskkond kodu süüdi selles kes kujundatakse lapsest. Ja ei, ma usun küll, et, et väga palju on see niimoodi kodus laps kujuneb ja noh, ma olen kooliõpetajana töötanud seitse aastat ja ja minu üldine arusaam ongi niimoodi, et kool nagu ei ole tegelikult selle lapse kasvatamise kohta ainet on kodu. Näiteks Lauri Leesi, kes on muuseas minu ema Kurzaren no Lauri Leesi on saanud väga palju kiita, tema kool oli väga edukas prantsuse lütseum, aga ta ise ütles, et mis te nüüd, et see ei ole sugugi tema ja tema selle kooli teene, et lihtsalt, et hästi kasvatatud lapsed nagu saadetakse sinna nende kooli ja nad lihtsalt ei riku neid ära. Ka oma lapsi kasvatades ma kuidagiviisi ei, ei looda kooli peale, ei peagi loota. Just sinna ma tahtsingi jõuda, et missugune on sinu käekiri isana oma lapsi kasvatades? Ka mina ikkagi olen nagu lapsi nagu karistanud, mitte füüsiliselt, aga mingisugused mingisugused ilmajätmised või mingid täiendamas kohustused, asjad. Ma olen kaugel sellest, et ma usuksin, et saab lihtsalt hea, aga lihtsalt rääkimisega kõikide lastega mõnedega saab, mõni laps lihtsalt on selline, et karistamine Pole kunagi vajalik, aga mõni laps on seina, keda peab nagu kuidagi ikkagi karistama nagu surestama, nagu andma talle seda, seda tagasisidet, et ta on eksinud. Mitte ainult kõnelemine ei aita, et mis, ma nagu leian, et näen, et lapsel on isa vaja. Isa peab lapsega tegelema, oma mõistuse järgi. Peab leidma seda aega. Tuleb nagu tuleb, eks ole, et vanemad peavad olema heal meelel, vanemad võivad asju näha erinevalt ja ei õnnestu kokkuleppele jõuda ja, ja see nagu jõuab, see laps saab sellest teada. Ja siis ei jää muud üle, kui lapsele tuleb nagu seletada, et ongi sellised erimeelsused. Aga, aga üldiselt on jah niimoodi, et kui üks, üks vanem on nagu lapsele andnud mingi loa või mingi keelu siis teine, vanem ei peaks seda ümber lükkama. Ja, ja muidugi see oli, aga ma olen omaenda vanematelt õppinud niisugusi asju, et see pole mingisugune oma leiust. Siis, eks ole aitäh teile nende juttude eest heaks teinud, selle saate nimi on, käbi ei kuku. Meil olid külas ema ja poeg Krista ja Kristjan Piirimäe. Pärituult kuulajatele ka suur aitäh ja ma olen Sten Teppan, nädala pärast kohtume taas.