Teatervaarius alustab oma 30 kolmandat hooaega vaariuse tekstide autor, lavastaja ja teatrijuht on endiselt Heidi Sarapuu. Sel hooajal on vaariuse teatri näit leiad Peeter Kaljumäe ning Urmas Põldma, Priit Volmer ja Renee Soom rahvusooperist Estonia, samuti Egon Nuter, Liina Tennosaar, Mati Turi, Artur Raidmets, Helin-Mari Arder, Ele Raik ja Toomas Tross. Vaariuse teatri kodulava asub Eesti rahvusraamatukogus ja Rahvusraamatukogu proovisaalis. Sain ma jutule Heidi Sarapuu ning vaariuse näitlejate Peeter Kaljumäe, Priit Volmeri ja Renee soomiga. Räägime vaariuse suvistest tegemistest ja muidugi uuest hooajast. Heidi Sarapu. Ega õieti paarilise puhanudki suvel, sest meid ootas ees niisugune suur sündmus nagu Lääneranniku Eesti päevad USA-s ja esinemised olid meil portlandis. Sõitsime välja juba juuli lõpus ja tulime tagasi augusti keskel. Esinesime seal kohe lavastusega lõbusatest taanlastega missis rääkis Estonia teatri ajaloost ja teine oli siis Maarjas laulab, kui sa oled siis katkendid ja laulud meie väga paljudest lavastustest. See oli Lääneranniku, Eesti päevade ESTO on nagu see suur ESTO ülemaailmne eestlaste kokkusaamine läänerannikul on omad päevad, nii nagu austraallaste Lomad, päevade rootslastel ja mitmendat siin määr 30 kohe seal meie jaoks esimesed, esimesed seal täitsa kindel. Aga nad muudavad seda toimumispaika, et iga kord on selleski erinevas linnas siis ankuuberisse, jätlis Los Angelesest, San Francisco. Jah, et sellel aastal olid sportlandis. Etendused läksid ülihästi, ega poisid ei hakkagi ennast ise kiitma, mina pean kiitma, sest mina olen ikka publikul ka seal võiks öelda küll, et et noh, rahvas oli püsti ja aplodeerib ja, ja, ja peeti üheks õnnestunumaks esinemiseks üldse kogu nende aastate jooksul. Nii et oli suur au ja siinkohal me peame siis nüüd täna ma ka neid, kes toetasid meie lennupileteid, kultuuriministeerium ja Eesti kultuurkapital ja kohalikud, siis hoolitsesid meie öömajateest ja kõik muu oli siis oma rahakoti peal. Ja muljeid oli muidugi hästi palju nad hoiavad, eestlustika on teie hing ja südamega alles. Eriti muidugi rahvatants ja koorilaul on muidugi hästi hästi hinnas nende hulgas ja hakatakse tantsima juba kaheaastaselt ja keelt ei unustata. Ja ma tean, et Eesti raadios on olnud siin saade kombeks, autoriks on olnud Margit Kilumets, kes on rääkinud niisuguse koloriitse daamiga vanadaamile nagu sedaan. Lehti Merilo kes muidu on praegu Eestis just tervisi talle, kui ta juhtub kuulamas ja just täpselt ja, ja see vitaalsus ja Ja see elurõõm ja eluga toimetulemine üheksakümneaastaselt on ikka enneolematu. Siiamaani elab ta kaasa kõikidele sündmustele ja jõudumööda aitab siin Eesti lapsi ja ei saa märkimata jätta niisuguse suure hingega inimest, kes on üles kasvatanud kolm väga tubli last ja, ja tolm kasvulast ja siis veel kahtega kõrvalt aidanud kasvatada ja kes kõik räägivad, need kasulapsed olid ameeriklased ja kõik räägivad ilusat eesti keelt ja nendel on pandud ka eesti nimed, nii et et siit võib-olla niisugune tähelepanek, et, et võib-olla siin meie, Eesti inimesed, oleme liiga mugavad ja meie poliitikud niisamuti, et kes ei julge võtta või aitasid lastekodu lapsi. Suur kummardus sellisele daamile. Ja minu jaoks oli võib-olla üks selline põnev ja, ja väga kihvt elamus see, et eks ameeriklaste koor on võtnud Eesti muusikat esitada ja väga korralikul tasemel ilusas eesti keeles. No seal vist on üks või kaks inimest, sealhulgas kel on mingid mingid õrnad eesti juured või või sidemetega, ülejäänud on kõik puhtad ameeriklased ja koorijuhid on täiesti ameeriklased. Ülikooli muusikaõppejõud seal Oregoni osariigis olid nende kontserdil täiesti võrratud, täitsa elamus kohe mitte nii et lihtsalt et Grupp inimesi fanaatikuid on tulnud kokku ja natukene laulavad seal sauna taga tiigi ääres täiesti korraliku seda meie rasket laulupeo repertuaari ja ilusas eesti keeles ja see oli täitsa kihvt elamus. Ma sain aru niimoodi, et nende koorijuht, üks üks vanem härra oli kunagi sattunud vist Tarmo Tammel telemuidugi, ta muusikaõppejõud ja koorijuht oli ju seal Ameerikas ennegi sattunud vist meie laulupeole ja kuidagi kuidagi armunud nii-öelda esimesest pilgust või esimesest kuulmiselamusest eesti muusikasse kui sellisesse. Ja oli hakanud seda siis uurima ja, ja sellega lähemalt tutvuma ja nõnda sai see koor kokku pandud ja, ja nüüd nad nüüd nad laulavad ka juba hulga aastaid. Kas see publik olid vanemad inimesed või oli ka nooremaid, kes on hiljem läinud? Jah, vaatajaskond, kuulajaskond oli ikka jahtla ealiselt piirist piirini, et sellelt ikka väiksed lapsed täitsa kuulasid, andunult vaatasid ja eks see jah, see väliseesti kogukond, mida kaugemal ta meie koduvabariigist on, seda, seda südamlikumad ja ei oska seda õiget sõna nagu välja mõelda ka, aga see on kuidagi nagu tunne, et on olemas nagu pealinnainimesed ja siis väikelinnainimesed. Ja miskipärast kuidagi see Ameerika idarannik meenutab nagu natuke pealinnainimesi ja siis see läänerannik on siis nagu selle väikelinnainimene heas mõttes. Et on vahetud, on siiras naeru, rõkatused ja pisarad tulevad nii väikese vahega, et et see emotsioon on kõigil ikkagi ülevoolav, et selle esimese nädalaga, mis portlandis veetsime, toitlesime küll ainult nendest positiivsetest emotsioonidest. Kohtusite ka isiklikult ja me ju iga päev tegelikult tee või igapäevane niisugune tegevus viis kokku erinevate inimestega ja näiteks ühel väljasõidul võtsime peale pärast niinimetatud hääletaja, kes tahtis ka linna saada. Ja algselt tundus, et ta vist on tegemist niisuguse organisatoorse tööga seal ühel laagriplatsil ameeriklanna, kes siis tegelikult laulabki selles ühes koolis, mida siin Peeter mainis ja talle nii meeldib eesti keel, eesti keele kõla, et ta igal võimalusel üritas siis rääkida eesti keeles. Ja loomulikult saatis kõigele kohe Facebooki sõbrakutse ja nüüd on aeg-ajalt saadab ka sõnumeid, küsides, et tere, René, kuidas sul läheb? Mäletate, mis rääkis küll, kelle juures osa peatus ka meist ja et ta on ameeriklane ja tunneme ennast ka täiesti eestlasena ja, ja on öelnud niimoodi, et ta väga hea meelega Eesti toitu, et tal on see tunneta, eelmises elus oli eesti koer. See küsimus, et kas me nendega kohtusime, tegelikult see oli ilmvõimatu nendega mitte kohtuda sellel lihtsal põhjusel. Et noh, rääkimata on see, et me tegelikult kogu see asi toimus nagu ühe hotellikompleksi territooriumil, välja arvatud üks üritus, mis oli siis selline piknik, kus sõideti natukene kaugemale Kõrve osariiki, aga tegelikult kogu see esto toimus kõiki ja kõik need külalised ja külastajad, et ka kohalikud eestlased ei läinud õhtul mitte koju, vaid meil olid ka oma hotellitoad võetud. Et me elasime sisuliselt ühe suure hotellikompleksi territooriumil seal saalides auditooriumites toimusid, et need üritused ja kontserdid ja nii, et tegelikult me puutusime seal ikka igapäevaselt kõigi nendega kokku. Küsivad Eesti kohta, kas nad poliitikat jälgivad. Meinud, mina vähemalt ei sattunud nende inimestega kokku, kellega ma poliitikast rääkisin küll. Ma sattusin, üks huvitav seik oli nimelt saatsin oma lähisugulasega seal kokku, kes elab tegelikult Vancouveris, kes on minu vanatäditütar. Ma lootsin, et ta ehk natuke sinna portlandi ja mul ema üritas temaga ka läbi interneti kuidagi kontakti saada, aga ei õnnestunud seal portlandis kuskil kolmandal päeval tõesti mõtlesin, et väga kahju, et näed, ma, tädi Kerstiga ei kohtu ja siis oli samal päeval olid üks millisel piknikule väljasõit Vancouveri inimesega seal veel rääkisin, et tahtsin helistada talle, et mis suunakoodi tuleb võtta ette ja ma saatsin automaat lasteaia peale. Ma kuulsin tädi Kersti hääl ära, aga aga põhimõtteliselt ma teda kätte ei saanud, saatsid jätsi mingi sõnumi ja õhtul mõni tund hiljem selgus siis selline asi, et tema oli mind samal ajal nagu noh, see oli suur maa-ala seal piknikul ja tema oli mind nagu jälginud samal ajal eemalt 10 aastat kohtunud. Ja ta vaatas, et issand, kui minu moodi noormees. Ja kuna mul sündis üks aasta aega tagasi teine laps ja siis ta ei arvanud, et nad on kahe lapse isa. Ei, ta ei saa. Ja õhtul me siis nii-öelda seal õhtul pubis niimodi kohtusime ja, ja siis ta rääkis, et ma jälgisin sind külla ja tahtsin nagu lähemale tulla hääle järgi ma oleks kindlasti ära tundnud, aga kuna me seal kokku ei põrganud siis olles seal piltlikult, siis me alles kohtusime õhtul, aga tema sõbranna, kes on ka väliseestlane, kellega koos seal oli, tema rääkis küll poliitikast, aga ta ei rääkinud Eesti poliitikast, rääkis Ameerika poliitikas Donald Trumpist. Kiitis trumpi. Siis mu tädi alati põgedes Gabrielle vaatama hommikusi uudiseid seal misse trump teeb ja lasin jälle jalgadele. Jällegi, ma ütlen siia vahele, nii palju ainitud, priid, ütles selle pubi, tegelikult oli see selline nojah, pida omal kombel oli, aga see oli see, kui suurel eest olen alati salakõrtsi nime all selline selline asutis, kuhu õhtu siis tullakse kokku pärast päevaseid üritusi ja kontserte siis seal oli nagu Kuld Lõvi kõrts. Ja, ja see oli ka selles mõttes niukene tore vennastumise paik, et seal Eestist tulnud tantsutrupp Savijalakesed võtsid nagu rahvas tantsima, tõmbasid käima ja siis olid seal ühislaulmised mitmel õhtul alguses olid rahvale niuksed laulikud tehtud ja ja siis oli seal veel erinevaid bände, oli ka Eestist läinud üks noortebänd. Julius Koppeli juhatusel. Ühel õhtul näiteks mängis hoopistükkis üks ansambel eestlastest koosnev ansambel, kes oli tulnud Los Angelesest. Selline õhtuste kooskäimiste kohta oli ka seal seal hotelli territooriumil. Nüüd kuuleme laulu, mis sai sooja vastuvõtuga portlandis, kõlab Kertset Leofally operetist lõbus talupoeg. Seademati leibakult eestikeelne tekst Paul Pinna laulavad Urmas Põldma, René Soom ja Priit Volmer Kaastegevooper-kvartett diaklaveril Ain hõlpus. Vahetame nüüd võtke pikkuse järjekorda. Kaku. Meil ei ole. Seal. Me lahkusime Ega ma. Peeter pidi töö tõttu varem ära minema, aga meil oli natuke aega ja me tutvusime ka loodusega. Kas teie hulgas on neid, kes nägi loodus ja eks muidugi Yasse puhkusenädalal siis ennem seda tagasisõitu oli jah, tõesti täiesti fenomenaalne, et et olles Ameerikas küll käinud varasemalt paar korda, aga, aga noh, see ütleme, see asel läänerannik on ikkagi täiesti midagi, midagi enneolematult. Kui ikkagi Ameerikast midagi näed, siis see on lihtsalt mastaabid on niivõrd suured ja noh, ütleme vanem pole sellist asja nagu ikkagi olnud võimalik kogeda, et nüüd kui on ikka jõgi, siis on ta noh, siis on ta ikkagi jutt oli niiviisi ja kui seal vehkis, siis on mägi, mitte küngas. Mets siis seda niipalju kui silm ulatub, on kõik roheline meeletult. Kui on puu, siis ikka noh, siis on kaks või kolm meest ikka ümbert kinni, ei võta veel. Varem kunagi ei olnud käinud, on Ameerika maal ja, ja selles suhtes mina olin ikkagi Kristjani rauaga pähe saanud. Samas tundus see kuidagi kõik väga tuttav, sellepärast et ütleme, need Ameerika filmid ja ma olen päris suur filmivaataja, et kui me seal ringi sõitsime ja me ju ei sõitnud ainult käisime suurlinnades, vaid Me sõitsime tihtipeale ka pikki otsi kuskil maateedel ja külavahe teedel ja siis tihtipeale oli selline tunne, et ma olen nagu näinud seda. Isegi sattusime puhtjuhuslikult paari filmi võttepaika niimoodi, et noh, siin on see filmitud ja siin on see ja ma ei tea, sõidad kuskil valgest majast mööda, mis on kuskil välja peal, siis vaatad lihtsalt Forrest Campi maja täpselt või sellest pildist päritud kuidagi kummaline, et olles esimene kord samas nagu tihti tabad ennast mõttelt, et ma olen seda kuskil näinud seda kohta või jah, ta on selline hoomamatu, et noh, nagu juba öeldud, et kui mägises mägi, olgugi et Euroopas palju kõrgemaid mägesid, Alpid ja, ja kõik, aga aga kuidagi seda on palju. Sa oled ümber, kui see mägi on seal mäe ümber on seda avarust, selle, seda mastaapi nii palju sa saad seda seda mäge nautida, eks kuskil alpides on nüüd künkaid üksteise otsa kuhjatud nii palju, et sa sellest sellest ühest künkast oli tema sellest mõjust nagu ei saa väga-väga aru, aga seal me käisime mad huuli peal, mis on siis selle Oregoni osariigi üks tähtsamaid turismiobjekte ja seal ümber, tegelikult on niisugune suur. Ma ei tea, avar Ameerika maa ja kui sa seal küngas sealt eemalt juba näed, meil hoopis künkast on ikkagi väga-väga ilus, kaunis, päädib sama nagu jõgedega ja sama nagu me jõudsime lõpuks lääneranniku täiesti tippu teise maailma otsa, nii-öelda, kus sedasi olles alguses meri ja esimene koht vist, mis ette satub, on Jaapan. See, see rannik iseenesest oli jälle täiesti noh, peitud veel öelda seda Kariibi mere. Ei, ei, see ei ole, noh, eks ikka juhtub. Sugune viimane Mohikaanlane või ütleme, selline põhimõte, paik või, või sedasama mount suud, mis on tegelikult ütleme jah, kustunud vulkaan, kus seal suusakuurort tehtud ja Roosevelti poolt teatud selline tohutult võimas, jälle selline puhkekompleks. Samas sa lähed sinna sisse, ta on nii-öelda autentne oma ajastusse, selline tunne nagu seal ei oleks mitte midagi muutunud, kui ta, ma ei tea, neljakümnendatel ehitati samas jalal filmitud jälle filmi. See nõksuga juttudes siin oli selles mõttes huvitav, et et kuskil seal mingisugusel hommikul hotellitoas mäletate, vaatasime või rääkisime omavahel sellest, et kes indiaani suguharudest on sealtkandist olnud ja seal oli ära loetud, ma ei tea, viis või kuus sugu, nendest polnud enne kuulnud ja ma ei suuda praegu ühtegi tähendab nendest kõigist juhtudest igast Mohikaanlased ja ma ei tea apaatianna ava ja, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, kellest me kõik oleme nagu midagi kuulnud ja teame omast arust indiaani suguvõsasid. No seal oli neid terve rida sealt kohalike ja mitte ühte nime poolt kuulnud. Kui me jõudsime sinna täitsa ookeani äärde välja, kuhu siis tõesti, et, et see suur ja hoomamatu, meeletu suur ameerika maalse järsku otsa see oli huvitav kogemus, et see, see kõik on nii suur ja järsku sa oled nii-öelda vesi tuleb vastu ühele poole, Kanada teisele poole vasakut kätt jääb rannik ja noh, nii-öelda üle v siis kujutledes jaapaneks, mitte midagi vahele ei olegi, aga see koht oli tegelikult indiaanlaste reser, vaat ja me sattusime või õigemini läksime nende muuseumisse sinna, mis oli jälle väga huvitav selles suhtes, et mina olen, eks on väga suur indiaanlaste fänn ja nii-öelda kõik pead vinnetud ja kõik olid mu läbi loetud ja siis need Macai indiaanlased tegelikult nemad nagu minu silmis võimelised Kihnu kalurid elasid rannas, ehitasid täpselt, nad ei elanud metsas, meil oligi nii-öelda seal kiviklibu ranna peal olid oma, need sihukesed sütikesed tegelesid merilõvid ja vaalaküttimisega ja noh, kuidas see, kuidas see kõik käis seal jälle väga huvitav koht. Heidi, kas reis andis inspiratsiooni järgmiseks lavastuseks, võib-olla tulevikus ei oska, ei oska öelda, aga, aga mis on tore, nende sõitude puhul on see, et eks me liitusime võib-olla rohkemgi, et noh, kõikidel on väga palju erinevaid tööotsi ja, ja esinemisi, aga, aga siis sellel momendil, kui sa sõidad, oled sa üks suur pere ja õpid kindlasti paremini 11 tundma ja ja tõepoolest noh, saab vaadata tõesti selle pilguga ka, et võib-olla laval üks võiks olla niisugune tegelane edaspidi ja teine jälle järgmine, nii et võib-olla tõesti pani natukene niimoodi mõtlema, aga ma arvan, et et kõige tähtsam on see, et me saime ikka puhata, sest kui sa sõidad ja vaatad lihtsalt aknast välja ja, ja vaatad seda loodust, et lihtsalt aastad ennast eelmine hooaeg oli küllalt pingeline lisades juurde just, et mitte ainult vaariuse koha pealt, vaid üldse tööde suhtes, siis see oli ikka väike lõdvestus, et, et koguda jõudu, et alustada siis jälle uut hooaega. Nüüd kõlab seks minu väiksel mandoliinil Jäärabeeri operetist Poola pulmad, eestikeelne tekst Paul pinnalt esitavad Peeter Kaljumäe, Urmas Põldma, Renee Soom ja Priit Volmer. Mandoliinid Henno soode klaveril Hain hõlpus, Gerda murre, mälestusi loeb Helgi Sallo. Armastan ei, sellel ööl naeris kuu taevateel ja ma tundsin, et keeva. Varahommikul siis kõlas Nazaneviis, mida kajastas keeli üks. Nii no väiksem oli. Aega lõi tuul laulati ratuureldi luudel. Aasal mesilaste suri ja ta mängi, laulab Su Tiivel tuur reedel toodanguteedel. Kes rõõmus linnukessesseerin, noorde, silla aretajad, värin kaasa söövad ju nagunii igal võlgunud daame ju. Teedel toode. No mulle üldse Ei voolaks aura. Aasale mesilas laulab, laulab templit. Kremli plaan. Lukkesse Lukestesse noormees. Laulab. Näitlejad teame hästi, kui abitud me mõnikord oleme. Me tunnetame, et roll on justkui valmis kuid milline ta ikka täpselt on, jääb kuidagi ähmaseks. Mõningal määral aitab muidugi publik, tema soe aplaus või jahe ükskõiksus või kui nad etenduse lõppedes püsti tõusevad. See kõik annab siiski ainult üldhinnangu ja seepärast tuleb sellesse väga ettevaatlikult suhtuda. Päeva teel on külas teater vaarius, keda esindavad vaariuse juht Heidi Sarapuu ja vaariuse teatri näitlejad Peeter Kaljumäe, Priit Volmer ja René Soom. Uus hooaeg ongi juba käimas, kaks etendust on meil olnud, kus me siis mängisime lavastust, lennud, mis on siis pühendatud Lennart Meri sünniaastapäevale? On need, läksid meil toredast, eks ole, brid. Jah, heidile oli küll plaan, kuna tegu oli 29. ja 30. etendusega juba suhteliselt lühikese aja jooksul. Varguse jaoks on see tegelikult ei mängi ju nii tihti, et päris hea saavutus mängida 30 korda ühte etendust ja eile oli plaanse tükk nüüd ikkagi mängukavast ära võtta. Ta, aga kuna üks saalitäis oli meil Viimsi ja muusikakeskkoolinoori täis ja, ja teine saalitäis võib-olla natuke vanemaid inimesi ja, ja kuna just nimelt, et see tükk ka nii-öelda noortele mulle tundus, et mõjus kuidagi väga huvitavalt ja nii tähelepanelikult kuulasid ja ja minu arust, eks selliste suurkujudega on ju ikka nii, et ajas distantsil järjest kuidagi suuremaks ja võimsamaks muutuvad ja arvestades seda, mis ikkagi meil igapäevaselt meie ümber toimub siis ma kujutan ette, et Lennart Meri mõttekäigud ja kogu see tükk järjest tugevamalt resoneerib nii-öelda praeguse olukorraga ja, ja ma usun, et seda mängime edasi. Ja ma arvan ka, et kuskil kevade poole kindlasti olen kuulnud ka väga toredat tagasisidet endistelt kolleegidelt Priidu noor Lennart, et sellest oli kohe aimata, milline on see vanalinnast olid väga toredasti välja mängitud, on see muutunud ka Lennart või on see omasemaks saanud? Me rääkisime siis, kui see alles algas. Kindlasti on muutunud ja omasemaks saanud ja jääks, iga etendus on erinev. Et need kaks etendust ka tegelikult, eks see sõltub ka publikust ja, ja nii-öelda oma sellest kuidagi on, need asjad hakkavad lihtsalt juhtuma ja ja minu arust kahel päeval järjest mängida tuli täiesti kaks erinevat etendust, aga, aga meil on muidugi selline tore asi veel, et vahepeal käib meil ju lavastaja Alo Kõrve ka meid üle vaatamas ja, ja nii-öelda vinti peale keerama, seda nagu selle tükiga laisaks ei saagi muutuda ja, ja ei ole ka muutunud. Ja mina olen olnud tänulik kuulaja, sest ma olen kõik etendused ära näinud, ma istun seal taga ja ütlesin küll, et see roll on, on kõvasti kasvanud ja, ja on saanud tagasisidet, on saadetud e-kirju ja öeldud just, et üllatus on olnud Priit Volmer. Noore Lennart Merina ja ma arvan küll, et Priit ja Egon Nuter kukkuda moodustavad nii Lennart Meri suurkuju, kui see vähegi olla saab ja nad ei ole lati alt läbi pugenud ei ole lati maha ajanud, sest Egon Nuter-l on olnud Lennart Meri rolle aastaid selge ja Priit on ilusti. Ei no mina ega võiks muidugi räägiks sellest ise, aga, aga minu arust Egon ta naudib väga just nimelt et ta saab mängida nii-öelda tõsist lennartit. Võib-olla sellist Kivirähki lennartitud Oregon on lihtsalt superlavapartner ja liin on samuti, et minu arust on meil väga tore punt kokku. On meil on üldse kõik kõik oleval arendada ükskõik, väga-väga toredad ja siis nüüd järgmisena on meil etendusse kurist tuntud karikat, turistist õigemini mitte tuntud, sest ikka noorem põlvkond ja ka keskealine. Ja väga ei ole kursis kori killuga saatusega, kuigi nüüd viimasel ajal, arvestades meie poliitikat, siis on järjest rohkem kori karikatuure välja toodud väga hästi sobivad tänasesse päeva kindlasti kindlasti kohe, nii et tasub tulla vaatama ja kaks etendust ongi siin 14. 15. oktoobril veel natukene pileteid saadaval ka piletimaailmas. Aga kuripuhul jah, ma usun, et on õige aeg seda tegelikult mängida veel ja veel üpris stsenaarium. Täiesti nõus, et paljud, kes on vaatamas käinud, ütlevad, et et ta nii õigel ajal ja õiges kohas päevapoliitiliselt, et kohtan, tunnet ei olegi ise seda teksti kirjutanud, tuginedes siis original kuritekstidele, vaid ta on võtnud iga päev uue päevalehe või Postimehe ja kirjutanud sealt nupukese maha. Selles mõttes kahjuks või õnneks ei ole muutunud päevapoliitikast poliitikas maailmas üldse. Ja see on väga oskuslikult jah, kukkuma pillutatud eetil. See ei ole ainult kurb tõdemus, et et kui hullud need asjad ikka siin Eesti elus on ja on olnud vaid see on, seal on väga palju head huumorit väga head muusikat ja seal teeb oma esimese rolli ja loodetavasti mitte viimase rolli oma esimese ülesastumise paarilise ridades Mati Turi, kes rohkem tuntud kui Wagneri tenor, aga tema pakime ka ilusti kokku sinna väiksesse saali ja ja ta on, noh, ta on ka väga-väga tunnustatud kammerlauljat, oskab ka ennast vastavalt ruumile ja situatsioonile kokku pakendada ja teeb jah, tõesti väga-väga-väga ilusa rolli. Jaa jaa, ilmselgelt naudib ise ka seda absoluutselt ja ta on sellest vaesusest nii nii sillas, et ta juba ootab, et ta saaks järgmise nalja teha ja teine kirjuta, uus loll ta on välja pakkunud, et küll see võiks olla Hendrik Krummist või kellest ja muidugi Helin-Mari Arder ja Ele Raik, kes siis muusa rollis üles kihutavad, seda kolitia ja publikut tõesti, jah, nagu veidi mainis, et 14 ja 15 on etendused oktoober siis see kõik sõltub sellest, kuidas talvele, et võib-olla on võimalused, et ta jääb ikkagi mingiks ajaks repertuaari tiksuma. Mis huvitavad teemad on üles kerkinud, et nii-öelda vaadates neid kahte lavastust kooriga lennud, et et paaris ei ole nüüd ainult enam lihtsalt kultuurilooliste etenduste teater, vaid ka sotsiaalselt väga tundlik. Tead. Seda kindlasti ja veel nii palju selle lavastuse juurde, et seal on väga palju erinevat muusikat sest et ka Artur Raidmets on laval ja näitlejanna astub üles ka faili lõpus, kes on olnud pikka aega muusikajuht poole. Toobri, 21. ja 22. mängime ju ka sellist lavastust edasi, nagu seda üks. No 100 ja üks oli jah, eelmisel aastal, kui kogu progressiivne inimkond tähistas Eesti vabariigis esimest sünnipäeva sest noh, Eesti sajandat tähistati Eestis küll suurelt ja, ja uhkelt, aga meil Marisega seda suurt võimalust tähistada nagu, nagu ei olnud minu meelest oli küll, aga ei antud võib-olla jah, võib-olla mitte nii suured ja me saime siis jah omale võimaluse teha selline selline lavaline raadiosaade mida on siin tore selle mikrofoni ees praegu mainida. Eks lavaline raadiosaade nendest 100-st aastast mida, mida see meie vaene armas Eesti on pidanud siis üle ja läbi elama muidugi jällegi väärisele viimaste aastate kontekstis kohaselt, et rohkem asetades rõhku Estonia teatri ajaloole ja natukene siis ka ka muusika ja raadioringhäälingu ajaloole. Kui me jõuame ühel ilusal hetkel nende järgmiste ideede, niisiis ma siiasamasse kohe ütlen ära, et täitsa niimoodi peaaegu reaalsena nõhus, nüüd etendus 102, millest on küll selles mõttes veel vara rääkida. Et ta ei ole, ei ole veel ühelgi kombel vormunud peale ideede tasandi. Et, et kuna see 100 ja üks on nagu vormine hästi vahva seesama raadiosaade ja, ja selline kümnendite kaupa mööda seda kultuuri ja ajalugu minnes. See pakub hästi palju võimalusi, erinevaid asju jälle tuua erinevat muusikat ja erinevaid sündmusi, nagu nagu suureks rääkida, puhuda, mängida. Mõtlesime, et sellise vormiga võiks jätkata 101, ise ei lähe edasi enam. Praegu läheb ikka ikka sellel hooajal. Me mängime teda kohe kindlasti. 21 22. Oktoober. Kindlasti mängin veel jaanuaris ka ja seda võid täiesti tulla vaatama veel. Kõlab laul lavastusest lõbusad esto onlased, kilpla volikogu laulavad Urmas Põldma, Peeter Kaljumäe, Renee Soom ja Priit Volmer. Nagu. Ka laeva iga liige ja reeta ära. Asi tähtis Nov kassett. Lõpupoole loota. Oligo. Ja praegu käivad meil proovituulelavastusega, mille pealkirjaks on Vilded? Jaa, jaa, muidugi, peenemalt võib öelda siin ka mõne kirjaniku kohta, vaid ja sellega me tähistame Eduard Vilde ja meie kirjandusklassiku 150 viiendat sünniaastapäeva, mis seisab ees kevadel. Aga me toome lavastuse välja 25. novembril ja selles lavastuses saavad kokku kolm erinevat kirjanikku. Kõik on lilled ja kõik on Vilde seal, kuidas öelda, väga kõik. Ja noh, et et siis Eduard Vilde, Eduardo Wilde, kes on siis argentiinlane ja Oscar Wilde, vaid kes isoni Girlane, nii et Need, kolm meest saavad laval kokku, teatavasti on Tartusi olemaspink, kus, kus siis Oscar ja Eduard istuvad ja, ja võib-olla siis, kui meil lavastus välja tuleb ja suuremat kõlapinda saab ka Eduardo Wilde. Et võib-olla pannakse Eduardo ka sinna kolmandaks istuma, seal. Renee käima lihtsalt istuvad seal satuvad siis teatud kellaaegadel võib seal koha vaktsiini mälestusolija jumal, kui palju te kulutate minu ausamba rajamiseks, andke mulle pool, sellest panen, seisan ise seal. Selle need samased kolm näitlejat, kes siin praegu laua taga istuvad nad mängivadki erinevaid õllesid veteran, siis Eduard Vilde, sellest Eduard Vildest oskab ta nii mõndagi rääkida, siis Renee on Eduardo Wilde, kellest. Jääb nagu mulje, et kaks reaalselt elanud kirjandusklassikat ja, ja siis üks veidi väljamõeldud fiktiivne tegelane, tegelikult see nii ei ole, tegelikult ongi elanud. Argentiinas selline kirjanik, kultuuritegelane, filosoof Eduardo Wilde, käisin hiljem, siis oli ka erinevates Euroopa riikides saatkonna solik lambadiplomaadina jah. Arst ka välde? Jah, et ta, noh, ütleme hispaaniakeelses maailmas ja kirjandusruumis on, on kindlasti rohkem tuntud kui meil Eestis üldse. Meil oli kõigile suur üllatus, et Eduardo Vilde nimeline mees, kes on teinud sugulussidemetes või oli siis Oskar palliga need kolm tüüpi nüüd saadaval. Praegu ütleksime siis, millises maailmas kokku. Jah, kahjuks on hästi vähe Eduardo Vilde loomingut tõlgitud tänu Jüri Talvet, tule ja tema üliõpilastele on loomingus, on, on avaldatud seal natukene jutukesi ühes lehe, mis Postimees on ka üks väike jutuke ilmunud, rohkem üldse ei ole, nii et me kasutasime siin ka tõlkeabi, nii et, et laval on, on väikesed katked ka veel avaldama. Eduardo Vilde loomingust. No ja siis muidugi ka Oscaroid, millisel eluetapil Oskar valdsinna ilmub? Peale vanglad. Vanglad. Kuna me tähistame siin Eduard Vilde sünniaastapäeva, siis ongi põhitegelaseks selles uues lavastuses Eduard Vilde kellele siis tulevad kaks temanimelist kirjanikku külla ja sel momendil tähendab, mis me laval näeme, on, on Eduard Vilde kui näitekirjanik, kus ta kirjutas siis kaks suurepärast näidendi sihukesele tabamata ime ja teine pisuhänd. Ja need mõlemad kirjutas ta Kopenhaagenis 1913. aastal, nii et tegevus toimubki aastal 1913. Peeter, nüüd räägi kõikidest Vildedest, mitmes tükis sa oled Vildet ja mis vanuses Vildet kehastanud. Esimene Vilde oli, see oli, millega ma vahelise juurde üldse tulin, ma õppisin sinna sisse. See oli vist 2002. aastal äkki ja see oli siis nagu kõige vanem Vildedest või surmaeelne, nii et õpime sisuliselt peaaegu et lõppes sellega, et et ta läks kõrvaltuppa, öeldes, et ma ei oota 1934.-lt aastalt midagi head ja siis oligi vana Vilde surnud. Aga teine tükk oli nüüd juba see Kopenhaageni periood ja see, kui ta kirjutas oma seda tabamata ime ja pidas Estoniaga seal kirjavahetust, et saaks seda Estonia maja avamisel etendada ja siis oli seal veel kohtuprotsessist juttu, mida naine pidas vastav Luiga vastu, kes olla teda aimanud ja noh, ühesõnaga need olid niuksed, põnevad asjad ja tegelikult sisuliselt see praegune Vilde, kui on siis nagu selle selle teise lavastuse jätk või ajaliselt peale tabamata ime valmimist siis kohe selle pisu Hanna kirjutaski, aga sinna vahepeale tuli veel jah viis kuud Vildega, mis ise toimus siis nagu viis aastat hiljem ajalises mõttes. Kuni 18. aastal Vilde oli Estonia dramaturg, siin nendel murranguliste aastate maapaos tuli ja sai Estonias natuke aega olla ja saadeti sinnasamasse tagasi, aga mitte nüüd enam maa pakkuvaid siis juba diplomaatilisele või sellisele Waba riiki esindavale tööle. Berliini, kus ta oli ka tegeleb siis Eesti saatkond hoone ütleme hankimisel ja see on nüüd ka üks teema, mis tegelikult vaariusel on veel niimoodi õhus, aga, ja Edineedil ilmselt seal mingil määral juba natukene peakolu sees ka. Aga kui ta tahab, siis ta võib sellest rääkida, mina? Ei, minul ei ole voli tänasele räägi, aga igatahes ka see on, on nagu üks üks mõte jah, et no Vilde on üldse olnud ju erinevates linnades tegema no Eesti esindajana ka Budapestis ja sealsamas Kopenhaagenis ja on süüdi nii mõnegi Eesti tollase esinduse mitte tekkimisel, vaid siis ütleme kuidagi kohendumiselia ja paremaks ja mugavam maks muutumisel. Ta oli selline maailmamees, käis ringi ja, ja tundis ennast suhteliselt hästi vist jah, igal pool välja arvata see, et igal pool oli vaja neid ridu teha, et raha saada. Ja Eesti riik ei olnud ja ka kulgi rikad alguses, et oleks saanud oma mailis esindajatele maksta, eks nad seal. Eks nad seal pidid ikkagi tööd tegema. Ma muud ka mitte ainult seda, seda riigi esindaja tööd, aga Vildet jah, neljas lavastuses siis, kas see on kogu aeg seesama pilte tegid ükskord selle Vilde valmis? Natukene vist on ka sellepärast, et, et lihtsalt noh, ajad ja olud ja need inimesed tema ümber on teised, aga ega ma, kuidas ma ütlen, et ta on selline noh, enam-vähem kirglik võitleja tüüp ja härrassots ja ja samas ka niukepärase elumehe ja selline on ta nagu kogu aeg olnud, et ega, ega tema läbi nende aastate võib-olla natukene seal päris elu lõpus ta rahunes, aga heida rahunenud isegi, siis ta siis ta võib olla nii kirglikult sõna ei võtnud, aga ta ikkagi oli, oli fašismi vastu, mis Euroopas juba laiutama hakkas ja tema sisemine kirglikkus ja ega see teda kuni elu lõpuni maha, nii et ilmselt on seesama Vilde ainult jah, lihtsalt need olud ja inimesed tema ümber, need on muutunud tema enda roll. Kas ta on pagulane näiteks seal Kopenhaagenis, kes tõesti iga viimast kui senti taga otsib aga siis, kui ta on juba siin Tallinnas ja saanud vabariigi valitsuselt suure elamispinna, mida ta küll eriti heaks ei pidanud, lubati maja anti ainult kord, eks ole siis tema niisugune kirglik võitleja, samal muidugi võrratu kirjanik, issand praegu, kui me siin loeme seda uue Vilde tükki, kuidas sedasama üks seen on meil seal pisuhännast, kus sander ja piibe nähtab omavahel siis kaupa teevad. Seda võib ju öelda. Pagan, milline tekst ikka on suurepärane. Pildi. Miks kogu aeg Vilde loba neljandas tükis, see on täiesti juhuslikult täiesti mitte niuksed, erilist armastust ei ole mul, mille vastu, aga, aga, aga ma ütlen, et lisaks kõigele muule, et ta oli siin diplomaat ja kirjanik ja kõik oli ta ka. Härra Mul on jube hea meel selles mõttes, et Peeter on laval, härra küll, sest ütleme ausalt, ega igaüks ei tule nagu toime ka sellega, mis kunagi oli emis mõiste, härra tähendab, see on väga-väga palju muutunud seal, meister, aga pettur unustas ühe rolli veel nimetamata Vildena 100. ja ühes on ta ka stseenikene, aga on ka Vilde, nii et võib-olla tõesti, ma ei tea, kunagi oli Vilde nimeline rahvateater. Kolhoos oli ka ja kolhoos oli ka. Aga minu meelest temanimelist, seda kirjanduspreemiat antakse endiselt kuskil väljaspool Tallinnat väljadele ja annan komöödia sarju Vilde teel. Kuigi siin on ju teisi tegelasi ka, kes on käinud ikka päris paljudest tükkidest läbino Benno Hansen, sama, Paul Pinna, mida olen teinud ja on tükist tükki olnud, noh tänu sellele just viimased, et siin ma ei tea, kümmekond aastat vähemalt ole Heidi rinda pistnud selle Estonia teatrilooga. Tänu sellele on autor olnud eks selgeks saanud panergiastega tegeleda jah, aga samas jälle, eks ole, kõik need kõik need lood ja nende ajastut kuidagi pakuvad ennast ise või nad on sellised, sellised toredad, huvitavat, põnevat ja need inimesed on noh, mitte ainult Vilde ikkagi omal kummalisel kombel olid kõik nad tollased loojat. Kas härrasmehed, aga härrasmehed ka, jah, aeg oli selline, ükskõik, võeti viina või elati, seltsielu ja kõik, aga kõik tööd said peaaegu alati tehtud ja härrased jäid härrasteks igas olukorras. Laulukavaga tulev vanad laulud, mida te teinud olete, rahvastab kuulda, kuidas poisid laulavad. See sari 101 ongi endale sealt niisugune ja siis meil ongi see mõttes tõesti, et siis juba 100 200 304 niipalju kui eluga. Et me teeme niukseid, kavasid ja muidugi veel repliigina nii palju selle tulevase Vilde etenduse kohta, et me oleme eriti mõelnud ja pakume seda kõikidele koolidele, sest see on täiendavaks materjaliks kindlasti õppeprogrammidele. Nojah, kui me sellest Vildest veel kaks lauset, siis on nüüd räägitud jah, et kolm siin laua ümber istujate seal tegevad, aga Helin-Mari Arder on ka meil kambas ja tema tema võtab seal ikkagi natukene ka laulda, nii et kes on sellise armsa lauluhääle austajad, need kindlasti on ka oodatud. Vaenlase lavastustes on alati kindlasti muusikat ja laulu, sest nii-öelda meie põhikoosseisus son ooperisolistid Kes kohutavalt tahavad, kogu aeg lahutab? LEGO Estonia ukse enda taga kinni tõmbavad, nii, tahaks laulma. Firma lahti kohe. Varises laulate teistmoodi kui Estonia laval. Ei, mul on huvitav kogemus just nimelt Lennart Meriga ju olemas. Tillu ja lavastaja ja muusika autoril Veiko Subinal oli kaotajate Lennart laulab, aga Lennart ei olnud eriliselt suur laulumees ja ja siis, et kuidas lahendada nüüd siis nii-öelda olles ise ooperilaulja lahendada, siis võrrand tundmatuga küttes Lennart laulda võiks ja tundub nii, et Oscar Wild selles uues tükis ka korra laulab, seda laulu veel kirjutatakse. Tegu on siis ka originaalmuusikaga, mille kirjutab Teet Raik. Või vähemalt mõned lood sellesse uude etendusse. Ja eks see Oskar vaid kindlasti laulab dist niimoodi kui Priit Volmer, aga ma ei ole veel lugu näide, eks ole, nii palju, kui mina olen aru saanud. Eduardo Wilde peaks ka laulma ja sinnamaani Veski siiski ei ole jõudnud. Eduard Vilde laulma. Läks, kuigi ta selles viis kuud Vildega muidugi võttis, teistega koos seal viisi üles ka, aga küll hakata tantsib, eks. Lendab lendab. Nii et paaris on puhanud, varjus on tööhoos ja loodame jälle, et need, kes veel ei ole leidnud tee Rahvusraamatukogu teatrisaali, et et need siis leiavad pärast seda saadet, tere tulemast. Päevatee oli külas vaariuse teatril ajasime juttu Heidi Sarapuuga ning Peeter Kaljumäe, Priit Volmeri ja Renee soomiga, MINA OLEN Ülle Karu. Kõik tänases saates kõlanud ja veel kõlavad laulud on vaariuse teatri lavastustest. Täiendate. Palun. Andke. Noorust ära. Rikastab. Haavel ära. Veetud. Vastavalt puhtast südamest kõrvale heites tõsised probleemid putkadele lähevad lahku. Sinu õpiseerid Uppsala hiilgavalt hea teist sellist kohta Põhjamaade julgen isegi väita. Parim kõigis paikades. Kui hobu räägib salaparim paik, mis meil asub, siis säärast teisaldas lihtsalt mis on sama hea otsiksuaal läbi põhja poole. Koos aega? Leidnud. Päevane ei saa elada. Ja ikka keeran kullata. Ja kui kuskilt leiad selle otse planeedil. Lilleline vaikis. Jah, kahtlemata on kindel ja meie mõttes saavutanud laia pinna, kuid leidub siiski neid kes kallis ukse lastes püsivaks pinna poriseks, siis teine maid Stockholmi eelistuse, Hanna, kolmas et kas ma tahan teha kodubaasiks mõtteri? See koos. Maleva saab elada. Ikka olla ta. Leidsime vanast albumi ma ühe tund otu. See heitis põrust valgust tunda. Veel teine poiss ja naerev tüdruk. Õõts Joosseina. Suudee liigne. Ja. Nüüd hirv toostaval. See e. Ütleme Merila. Meie väike kohvik Sõjatules 1000. Ent laule, mis hinges kõlas see kõla Rõime Eila.