Kui ma nüüd vaatan, mingit reisi, reisifirmasid on ju tohutu palju, ma vaatan mulle midagi, sobib seal, mida ma nüüd pean siis arvestama ja, ja kuidas ma võin kindel olla, et see firma on usaldusväärne. No tänapäeval võib-olla ma seal guugeldan, ütleme niimoodi. Ega selles ei saagi kindel olla, mina ikka üldiselt suurel määral olengi valinud firmade järgi ja muidugi teine asi sisse nende riikide järgiga, kuhu nad lähevad, eks ole, ja aga ma olen siis komistanud, võib-olla võib öelda ikka väga toredate firmade peale, millest ma ei olnud kuulnudki, on näiteks ma käisin Armeenias ühe firmaga, kus oli 15 inimest, oli rühmas, ei olnud üldse kallis reis kõik oli suurepärase ööbimised ja edasi kõik, nii et see on keeruline. Aga kai niiviisi aja jooksul kogemustega tuleb ja mul on ka mõned firmad, keda me üldse ei usaldanud, kellega mul on olnud paar santi kogemust ja ega siis enam kolmandat korda ei lähe proovima. Kuigi võib-olla tõesti õnnetu juhus lihtsalt, et on läinud näiteks on ka olnud, nii et ma väga hea firmaga komistan, ime kehva giidi otsa, kes ei tea asjast mitte midagi firma niivõrd edukas, et ta teeb paralleelselt mitu reisi ühte kohta ja tal ei jätku lihtsalt giide ja siis küsid lakse kuskilt teisest firmast, seal kiidetakse, on maru hea hiid, aga ta võib olla väga hea näiteks hoomas, aga samal ajal ta Istanbulis teed ja mitte tuhkagi, eks ole, nii et noh, vot. Aga, ja siis noh, ma arvan, kindlasti sina oledki isegi soovitatud väga täpselt läbi lugeda kõik need asjad, sest et esmapilgul väga odavana tunduv reis võib osutuda väga kalliks, kui sa kolmveerand või pool või kolmveerand juurde maksab. Noja, ja muidugi ei maksa ikkagi väga tormata, aga nende reiside peal, kus ühe reisiga sõidetakse läbi võib-olla terve Euroopa enam-vähem riikide loend on meeletult, saate neid linnukesi endal sinna kirja, aga ongi kõik, nii et lähed võib-olla viieks minutiks kuskile, ongi kogu tutvumine selle riigiga. Noh jah, kui kui sa tõesti niiviisi kollektsioneerika nagu mina tegin, aga ma siiski selliste reiside peale ei ei läinud. Kuigi seoses sellesama Kosovoga ma isegi korra mõtlesin ühte firmat, kellega ma kunagi pole käinud. Õnneks ma ei läinud siiski. Mida veel inimeste soovitada, kui inimene ei ole tõesti üldse hakanud, see on alati tohutu probleem, pea läheb otsast ära, hakkad millegipärast tohutul hulgal igasuguseid asju kokku ostma, ehkki meil kodus ikkagi mingeid asju on, mis on hädavajalik asi, mis peaks reisil kaasas olema. No õnneks need ajad on möödas, kus neid igasuguseid keedupulkasid ja neid kõiki kaasas kanti, eks ole, aga see aeg on kahju elatud. Tegelikult noh, nagu öeldakse, et härrasmees paneb rahakoti taskusse ja reisib kaks kätt taskus. Mina muidugi nende hulka ei kuulu, mulle on alati igavene suur kohver ja eelkõige sellepärast, et mul sotsioloogilised iseärasused on sellised, et ma metsikult higistan ja siis on mul vaja kogu aeg neid riideid, kummal maal oleme siis kõik higist. Mina higistan umbes viis korda rohkem kui normaalne inimene, nii et iga päeva jaoks vähemalt üks, eks ole seal ja, ja pesuga, kui seda vaja on juhuslikult, nii et need on vältimatud, aga mis on muidugi ikka üks kõige olulisemaid asju on see, et teil oleksid jalanõud sellised, mis Teie jalgadega sobivad, et noh, see võib olla ikka täielik piin, kui ostate endale uhked saapad ja paned esimest korda jalga ja siis selgub, et neil on mõned kohad, mis hõõruvad, võib isegi olla nii, et käite tund aega siin ringi ja kõik okei, aga teisel tunnil hakkab juba hõõruma. Nii et jah, see. Ja, ja no muidugi siis ikka hea, kui on pudelike kaasas, kuhu ta siis sobivast kohast vett saate hankida, eriti kui ta seal Lõuna-Euroopas käite, seal on päris palju kohti, kus öeldakse ka, et hotellide vesi ei kõlba juua, eks ole, nii teate kogu aeg seda endale varuma ja ja noh, kogu aeg jälle uus pudel osta. Ahaa, sa nüüd hea teema, eks ole, et kuhu see plast kõik lõpuks läheb, see on ka üks päris pöörane asi, kui palju ikkagi reisimiste peal kõigi nende ühekordsete toiduaine toidunõudega ja kõige muu sellisega. Metsikult tekitatakse seda rämpsu, eks ole. Mis on muidugi paratamatu, kahjuks ei too paraku väga paratamatu ei ole, aga noh, kes tahab mingeid suuri kausse ja lusikaid ja kruuse asju kaasa vedada? Aga see on muidugi jälle hea teema, mis praegu on väga moes, et kui keskkonnasäästlik see reisimine üldse on, eks ole, rootslased, ma tean isegi ühe sellise spetsiaalse sõna välja mõeldud, ma võib-olla hääldan teda valesti, tagas Flüüks kämbri Flüükssemm lennuhäbi. Seoses sellega, et ära lenda, kui ei ole vaja ja no tõepoolest ka lendale võib-olla tõesti natukene liiga palju, aga teistpidi jälle, kui seal kusagile kaugemale tahad, kuhu sa pääsed, kõik ei hakka niiviisi nagu see Gretackene, kes sõitis katamaraani küll ookeani jalas, läheb valesse kohta ja valesse kohta seal ei toimugi ürituse. Nii et jah, see on üks, ma usun, et see teema läheb mingil hetkel päris teravaks, kardetavasti nende lennureiside hinnad hakkavad väga tugevalt tõusma seoses sellega, et pannakse need igasugused maksud peale ja nii et mul on päris hea meel, et mul on need kaugemad meelepärased kohad käidud, et ma nüüd võib-olla reisige ainult bussiga veel natukene. Seda Ida-Euroopas ja sinna lähemegi, kui sa hakkasid reisimas käima, no üldse, kui eestlased hakkasid üheksakümnendatel, sest esimesed kohad, kuhu inimesed tahtsid minna, olid ikkagi ütleme kaugemale, vaat seesama Portugali, Hispaaniat, Itaaliat, siis olidki põhi põhilised reisid seal. Ja nüüd on siis tiiruga tagasi tuldud Ida-Euroopas ja on äärmiselt toredaid kohti, ma olen kuulnud, milline järjekord sinul oli sinu reisidel, kuna käisid reisimas käima Soomes, Rootsis vast käisid sa ikkagi ka niimoodi, oli üks esimesi riike. Viru reiside järjekord on väga naljakas. Ma esimest korda sain välismaale, kui ma olin 41 aastat vara. Nii et noh, praegu mul tütrepoeg on, ei ole veel kaheaastane, ta on vist viies või kuues riigis jõutud juba käia koos emaga. Aga jah, ja mina käisin esimest korda siis 41 aastaselt ja kus ma käisin, ma käisin Ameerika Ühendriikides ja oli seal poolteist kuud ja et see oli, see oli 89. aastal esimene välisreis Ameerikasse, see oli ikka hirmus kultuurišokk tegelikult, mis ma seal sain ja siis samal ajal samal aastal käisin maga veel Saksa demokraatlikus vabariigis, mis eksisteeris pärast seda veel umbes poolteist või kaks kuud. Nii et jõudsin selle ka ära näha. Ja, aga edasi siis jah, ikka pigem mina olen kogu aeg sinna põhja poole vahtinud ja ma lähen Norras päris palju kordi käinud ja ja Rootsi ja need kandid, aga eks ma ikka jah, sinna Lõuna-Euroopas sega, tükkisin, ma arvan, ehkki oli Kreeka kõige esimene nendest Lõuna-Euroopa riikidest, kus ma käisin, ei, seal on väga tore ja kõik on ilus ja vahva. Aga kindlasti neid Ida-Euroopa riik ei maksa ära unustada. Ja kui ma siin mõni aasta tagasi sattusin just ühe Eesti äridelegatsiooniga sattusin Moldovasse siis ma pärast seda ütlesin, et teate, Eesti riigis tuleks hakata korraldama kohustuslikus korras ekskursioone Moldovasse. Et siis võib-olla lõpeks ära see vingumine, kui halvasti me elame, sest meie lähtepositsioon oli ikkagi suhteliselt sarnane nendega ja nemad elavad ikka siiamaale ikka tõesti viletsalt, kui koledad on nendel linnad, kui koledad on nende teed ja nii edasi ja nii edasi ja kõik ükskõik kellega sa ei räägi, igatsevad taga nõukogude liitu või siis nooremad inimesed, taks, nemad siinsamas Rumeeniaga ei taha, sest nii ma just tahtsin öelda, et nooremad inimesed jälle igatsevad, et saaks ometi Rumeenia kodakondsuse, eks ole, see, et nad kunagi ka Rumeenia aga päris kokku võiksid minna, no ma ei usu, see, kuidas neil keel on, kas neil keelanud ongi täpselt sama, aga natuke siukest rahvus nagu Moldova moldovlased ei ole tegelikult noh, seal on mingisugused piirkondlikud erinevused keeltes ka, ilmselt ma ei tea seda nii täpselt, aga, aga jah, see on neil suur igatsus ja vaat seesama see Moldova reisisime, käisime ka korraks üle piiri. Nelja tähega rumeenia linn igas ristida, mõistad, sest nood täpselt käisimegi üle piiri seal ja siis. Ja, ja ka nende erinevus ikka täiesti uskumatult suur, eks ole, kuigi kui sa Rumeeniat võrdled seal seal kõrval on nende ma ei tea, kas või kas või Kreekaga viru pärast või noh, Itaaliast rääkimata, siis ikka on ka vahe väga suur taga Moldovale jah, selles mõttes väga õpetlik, et kui kehvakene, see asi võib olla ja teistpidi jälle näiteks Valgevene, kus ma nüüd olen kaks korda käinud, esimest korda seal käisin, Mul jäi suu lahti, kuidas see on võimalik, see tohutult kirutud, kui halb seal elada on ja kõik nii edasi. Kõik oli imeilus. Ülimalt rõõmsad, kõik, kõigil on hea tuju, niiviisi. Ma ei näe, seal Lukašenka on korra majja löönud ja kusjuures räägitakse, tegutseb Nad ongi noh, ütleme selline inimene, kes ei mõtle nende demokraatiat ja nende peale ta ongi õnnelik selle Lukašenkal. Stallone töö, seal tööpuudust ei ole, eks ole. Töö võib olla muidugi jube kehvasti tasustatud, aga nii palju ka saad, et leida õlut jõuad osta ja mida see täielikuks õnneks, vabandust, ma olen natuke irooniline, aga, aga no tegelikult on niiviisi. Sa lähed õnnetuks siis kui sa vot meie oleme siin, õnnetud, meil on, need tahaks midagi rohkem Rootsi ja Soome kõrval, eks ole, vaatame neid, aga sellel Valgevene laps tal on kõrval Venemaa, noh ei ole midagi eriti parem kuskil, nii et, et väga hea on see elu ja tõesti on ilusse see Valgevene vähemalt noh, need linnad, kus me käisime. Ja, ja nüüd see viimane kogemus. Kosovo Ma olin valmis hoopis millekski muuks. Ma teadsin, kui ma kunagi käisin Makedoonias ja vaatasin ta sinna Kosovo poole, siis räägiti, et su marru piinarikas reisidel üle mägede, selle bussiga ja niiviisi sinna tee ehitatud, nii et kuskil mõni aasta tagasi või võib-olla alles eelmine aasta sai valmis imehea kiirtee Skopjast Bristinasse sõida mühinal. Siis no see on ikka seal Lõuna-Euroopas igal poole teeservad on maru rämpsused ja niiviisi noh, seal ma ei tea, mingisugune rassi iseärasus või kuidas tuleb nimetada aga linnad väga kenad inimesed rõõmsad, et hästi palju noori, hästi palju lapsi ja mis meid muidugi Bristinas peale tee väga hämmastas, oli see peaaegu üldse ei olnud näha neid moslemi tüdrukuid, keda näiteks kõrval Makedoonias näeb väga palju halba, Aasias neid ka tegelikult eriti ei ole. Siuksed, naljakad moslemiriigid iseenesest, et see oli see Kosovo, muidu on ametlikult sekulaarne riik ja ta ei olegi üldse moslemiriik ja see on ikka albaanlaste ilmselt siis tänu või, või jutumärkides tänu, ma ei tea sellele hirmu valitsejale, Enverhodžale, kes ju kuulutas albaania atestikuks riigiks esimene maailmas. Ja no sellest ajast peale ikkagi ongi ilmselt see komme kadus ära ja ei oleks seal enam usklikega ka Makedoonias, kus on ju noh, ma ei oskagi öelda, palju neid albaanlased on, seal võib-olla kolmandik, veerand, seal läheb ikka moslemiriietes naisi ikka palju. Aga jah, kindlasti tasub käia nendes Horvaatia on ju praegu väga tuntud turismikohaks ju tekkinud siin viimase ütleme 10 aasta jooksul. Ma olen seda vist isegi natuke rohkem ja ei, nad on oma, selle mereranniku ikka väga uhkesti üles väga kiidavad, et kõige kaunim koht, et mina ei ole paraku, no tegelikult on kaunim kõrval veel on Montenegro või, või, või Chardo koor ja nagu nagu tähendaks, et öeldakse, seal on muidugi Charlogoorias on see küsimus, et kohati on selline tunne, et te olete Venemaalased toonud. Ma sattusin seal korra ühes poes väga huvitavat sellist tülitsemist kuulama, kui noorepoolne vene proua sõimas müüjat sellepärast et see osanud teda vene keeles teenindada. Noh kohati võib seal ka nii juhtuda ja mul ei tule selle suure kurdi kuurordi nimi praegu meelde, kus oli, me olime seal kuskil kolm tundi, võib-olla kui kogu aeg vürtsus ülivaljult vene muusika. Nii et noh, kohati on jah selline tunne, aga muidugi oi, seal on ikka vapustavalt ilusaid kohti seal Chardogoorias või Montenegros, kuidas soovite, nii et nad on selle turismi nende jaoks ikkagi avastanud ja, ja et seda raha siis seriaale väga hästi muidugi üks riik, kus noh, ilmselt see turism niipea jalgu alla ei saa ja mis üldse ei saa jalgu alla, paistab ka riigina. Ta on siis Bosnia ja Hertsegoviina, mis on tegelikult ka imeilus riik, ainult et seal on muidugi, no vähemalt kui ma seal käisin 10 aastat tagasi, umbes siis oli seal ka suurte teede ääres, kogu aeg on hoiatussildid, et ärge tee pealt kõrvale, minge maamiinid. Nii et isegi see veel on seal alles, kuigi sõjast on juvata varsti juba 20 aastat möödas, aga no siis oli 10 aastat möödas. Aga muidu väga väga ilus ja huvitav. Turika, kus käiakse vähe Nad ise ilmselt teisi pakuga välja, siis ennast turismiriigina majja lauses tähele pannud Bosnia-Hertsegoviinas nii väga oleks. On neil on ju, ise oleks kuurort olemas, kui kes Horvaatias käinud on, need satuvad ka Bosnia-Hertsegoviinasse seal seal kolm või neli kilomeetrit, mis seda Bosnia-Hertsegoviinas on ja tihtipeale Eesti rühmad ma olen kuulnud, on isegi sea lööma ajal olnud selles mereäärses kuurordis, nii et ju seal ka midagi on, aga no neil on neid muid probleeme nii palju, nii et nad ikkagi noh, ta ongi algusest peale lihtsalt niimoodi moodustatud riik, et seal ei saagi mingit head nahka tulla. Nii kaua, kuni see poliitiline süsteem seal sellisena kestab, nagu ta on. Et meil on natuke kurb see asi, kas mõne riigi kohta on sul olnud, no sa ju ikkagi ka ju enne uurid ja vaatad, eks ole, kuhu sa lähed, et, et see, mida sa nüüd sellest riigist nagu arvad teadvat ja lähed seal kohapeal, on hoopis nagu teistmoodi. Et meil on ju enam-vähem suhtumine teatud riikidesse, et et see on selline, see on selline. Seesama Kosovo oli tõesti selline, et ma ootasin hoopis hoopis viletsamad kui see, mis ma seal nägin. Ja noh, muidugi Albaania Albaanias käisin esimest korda. Võib-olla 15 aastat tagasi või see on ka muidugi ikkagi käisime nüüd küll tiraanas, ainult tagala Tyrana on täiesti täiesti teine linn võrreldes selle ajaga, nii et jah, nad kõik ikka tasapisi muutuvad tublimaks. No võib-olla Bulgaaria näiteks on selline, mis jättis mulle ikka palju halvema mulje, kui ma oletasin. Omal ajal Nõukogude liidus käisid meie nõukogude liidu ajal käisid meie inimesed Bulgaarias üsna palju. 16-st liiduvabariik see oli siis ju välismaa mehe ja ja seal on ikkagi, mis kõige rohkem seal kõrva just hakkas, oli see lõpus mitu nõukogude aja igatsus. Isegi meie giid näiteks, kes oli Kiievis vist õppinud, tema ka ikka rääkis ja teine on siis meil ikka oli hästi, et ma mäletan, me käisime seal ühes. No mis on nende ju vaata et kõige kuulsam produks roosiõli, käisime ühes Roosi õlimuuseumis. Kõigepealt kokkulepitud, me ei saanud sinna sisse, lõpuks keegi valvur mingisugune tegi ukse lahti, eks ole, siis tädi, kes siis lõpuks sealt meile rääkima tuli, vaimselt oligi keegi juhuslik inimene, see nagu ei teadnud asjast suurt midagi ja see muuseum ise, kusjuures see vist oli kõige suurem nendest Roosi muuseumitest Bulgaaria ja roosid ja sellest on ka mõni aasta muidugi möödas, juba muuseum oli ikka selline, et meil ikka selliseid muuseum enam ei ole, sellisest sügavast sügavast Nõukogude ajast võib-olla mäletad, et on niuksed, Kolk tunud etniketikased ja mingit interaktiivsust ega midagi, eks ole. Et jah ja need teised kohad gaase, kuurort, me olime siis Kuldsete liivade juures, olime hotellis ja seal oli ikka hirm, range see, et ära ikka roni kuskile liiva peale, kui sa ei ole sellest hotellist. Rääkimata sellest, et sa kuskil istuks sinna veel, eks ole, sa võid seal mööda seda mereäärt käia, aga mitte, et sa sinna liiv, magala oli oma, igal hotellil on oma ala ja siis on seal mõned piirkonnad, mis on siis üldised, üldised jah, ja need on muidugi ikka üsna käest ära või vähemalt sel ajal olid, et see oli noh, kuidagi nagu natuke kurb, aga samal ajal muidugi oli seal ka väga toredaid linnu. Bloody meeles, sattusime sinna täpselt kooliaasta avapäeval, küll see oli vahva, kui teil on noh, teatud selline vormiriietus, lipsud on nii poistel kui tüdrukutel igal koolil isemoodi. Väga vahva oli valgete särkidega enda lipsudega seal ja kõik hästi rõõmsad ja õnnelikud, sellised mustapäised lapsed, eks ole. Aga jah, ei, üldiselt Bulgaariale on veel rohkesti arenguruumi, ütleme niiviisi. Sinu käest ei saa vist küsida, et milline riik sulle kõige rohkem on meeldinud. Sa oled Norras väga palju käinud. Aga seda mu käest vahest küsitakse, see aasta kaks korda on küsitud, kuhu ma soovitan minna. Minu edetabel on väga lihtne, mul on kolm riiki, on selgelt või kolm territooriumist, tuleb öelda, on välja kujunenud minu number üksofäärid, täiesti raudselt number kaks on Island ja number kolm on Põhja-Norra, sinna saan ainult oma ühe ühe ühe oma lastest saata. Et tuli nüüd teravmägedelt vat käimata paraku ja noh, jäävadki kindlasti käimata seal olnud mõnu soovinimekirjas küll rakuga. Aga nii, et põhjariigid, kus on võimalikult külm ikkagi sellised kohad ja no mitte ikkagi ma ei arva, et see on see peamine asi, see loary saared, Fääri saared Täiesti imeline loodus kuskil mujal ei ole sellist otse ookeanist tõusvat peaaegu püstloodis kaljuseinad läänerannikul ja ida pool siis sisemaa poole, seal on nad sellised hästi lopsakalt rohelised, kus sa siis mustmiljon, lammast, kes seal ringi ukerdavad ja skiitsas kitsas ribakene algus, siis saavad ka inimesed elada, eks ole, seal on siis külad ja linnad, mis on hästi maalilised ja muidugi rahvas on seal nii imetore, et ta on tõesti täiesti imeline, paikes käidud, ei ole kindlasti pinge. Vääri saartele ja mis see teine sul oli siis need Island, Island ja seal ka paljud inimesed. Vääridele ma olen käinud kolm korda Islandil, ma olen käinud neli korda ja läheksin veel, kui ta tõmbab ata Islandil, Islandil muidugi on see asi, et ikkagi, kui te vähegi saate, siis ärge minge sellele tavalisele kuldse ringi reisile või sellele edelanurgareisile ja see on väga toredaid, aga, aga seal ta ikkagi Islandil, et noh, on mingisugune lühikokkuvõte, ütleme Islandist ikkagi üldiselt on vaja teha see ring ümber Islandi. See on siin, Eesti firmad korraldavad seda muidugi on veel üks firma Tallinnas, ma tean, kes korraldab ka näiteks matku risti läbi Islandil ja see on muidugi eriti äriline veel, eks ole, aga no kahjuks jälle ei ole enam minu võimet, kas oled siin jälle noorem ja, ja kergem ja tervem siis kindlasti läheksin sinna kest Islandil on selliseid asju, mida vääridel ei ole, kõik need vulkaanid seal siis mis võivad ju ka isegi purskama hakata. Ja keisrid, eks ole, ja kõik need termaal alad seal, kus Buxubja mulksu pea vuliseb ümberringi kõik ja siis samas ka juurde see ühtepidi väga roheline ja teistpidi selline süsimust maa või, või kõikvõimalikes värvides nendel geodermaal aladel. Aega aega kõlbel, vaata mis see kolmas oli Norra, Norra jora. Norrasse, ma ei ole nüüd ammu saanud, kohe kahetsusväärselt ammu, korra käisime mitu korda sa oled Norras käinud? 10 kindlasti jah. No jahulguse neid gruppe ja umbes umbes 10, aga see põhiosas jääb kõik 90.-tesse, nii et kahe tuhandendatel olema vist kaks korda Norras käinud. Isegi seda Oslo uut ooperiteatrit, ma ei ole korralikult näinud, ainult korraks läbi bussiakna, see oli meil üks selline reis, kus me läksime ka Islandile, kolime paar päeva Norras, selline imepärane, see oli jälle üks tegelikult reis, ütleme niiviisi. Ja, ja seal on muidugi vot Norra jälle. Kuidagi imelikult on see väljakujunenud, ma ei ole üldse kohanud, et mõni firma korraldaks veel Lõuna-Norra reise. Lõuna-Norras on tegelikult täiesti imelisi kohti samastav Angeri linn, millest praegu Eesti televisioonis jookseb, eks ole, see, see see naftaseriaal. Ja, ja siis on seal looduses muidugi ka präkkestoaleni Kalju, ma ei mäleta, mitusada meetrit kõrge oli püstloodis alla ja ja kõik need Norra kõigevägevamat, Kose, et need on ju lõunas tegelikult, et kõik käivad ikka Sofootidel, Janno Bergenis võib-olla edasi, vot Bergenis kõigile käite siis tuleks. Ja siis tuleks. Too paraku jälle ei tule selle linna nimi meelde, mis on Bergeni lähedal, mille siis keiser Wilhelm aitas üles ehitada pärast seda, kui seal oli maalihe või mis seal oli, et see lind hävis kõik. Väga ilus juugendlinn, selline imetore. Nad ei tule meelde praegu. Palju on, kui tuleb, siis ütle pärast jala, siis ma panen. Vaatame atlasest järele. Sest sa oled olnud nagu on siin juttu olnud, et sa oled ise ka mitte korraldanud reisiga olnud giid? No jälle, Me jõuame inimeste juurde, kes tulevad reisile, mida, mida sa giidina ütleksid inimeste kohta, eks ole igasuguseid olnud, inimene tuleb ja, ja inimestel on ilmselgelt ka erinevad ootused reisile, eks ole. Giiditööd, ma olen tegelikult teinud kaua ma kõigepealt sõitsin jah, seda Norrat kuigi palju, aga siis 2000.-st aastast peale, kuni umbes 2015. oli või midagi, nii, olin ma siis Tartu ja Tartumaa giid ja kõige minu see põhimarsruut oli vanausulised Peipsi ääres, ma olen vist 70 reisi teinud sinna, nii et mingil hetkel see oli juba umbes nii, et noh, ei olnud vaja enam üldse mõelda, lihtsalt tegid suu lahti ja jutt hakkas ise tulema seal. Et käidud on jah palju ja, ja muidugi need välisreisid ja siinsed need ühe või kahepäevased reisid, need on kaks ise asja suuresti. Üldiselt ma ei tea, kas ma tohin seda öelda, see ei ole võib-olla väga viisakas, aga minu jaoks igatahes kõige raskem seltskond. No lastega on ka muidugi jah olnud löömist, aga siiski ütleme täiskasvanud inimestest kõige raskem seltskond on paraku õpetajad õpetavad kogu aeg, just nimelt ja nemad on harjunud ikkagi ühepoolse vestlusega ja siis ongi nii, et nii nagu sa siis istud sinna bussijate maha, võtad selle mikrofoni siis kuulajaid, ohohoo, säuka, suminal üleval, eriti kui tal on mingisugused näiteks ühe eriala, õpetad, korjatakse üle Eesti kokku nad ei ole, ma saan aru ja nad ei ole, ma ei tea, kui kaua näinud, eks ole, sisenevad mustmiljon asja, millest rääkida. Aga nendega on jah, päris raske ja nad tikuvad tõesti ja ise rohkem rääkima kui kuulama. Aga ei, üldiselt inimesed on toredad. Sa pead ikkagi kuidagi. Ise olen ma tore, et nad sind kuulama jääksid, eks ole. Vigaseid juhuseid on olnud, muidugi ma räägin, ühes on niisugune natuke anekdootlik lugu, aga see on tõestisündinud lugu. See oli võib-olla 94 või midagi, niiviisi käisin siis oli põhilist, olid medõed, see seltskond näha, et sellised inimesed, kellel raha ei ole, eks ole, et siis suure vaevaga olid selle rahakese kokku korjanud, et sellele norra reisile minna, ma arvan, Põhja-Norra ükskõik, see pole tähtis. Ja siis mul tütar oli veel kaasas ka, ta oli selline 13 14 aastane sel ajal ja siis tema ikka naeris seda ja isa ei saa metsa asjale ka minna, et kogu aeg on kaks naist märkmikudega järele, eks ole, kes tahavad veel midagi kuulda. Ja siis ühes peatuses tulevad kaks sellist keskealist naist mu juurde. Lahates hakkavad rääkima, et oi, kuidas te meile meeldite te nii huvitavalt räägite, teil on nii ilus hääl, midagi oli seal veel ja mina juba no kõrvad liiguvad ja niiviisi tiivad kasvavad, selge asjad. Ja nii nagu ta rääkima hakata, Me otsekohe jääme magama. Nii et noh, selline kiitus ka Radod vähemalt kiitsid just igasuguseid toredaid kogemusi muidugi on, aga on jah, ma kunagi ütlesin seda, see muidugi ei ole päris nii, aga aga enamasti tõesti oli niiviisi, et igas rühmas peab olema keegi, kes keerab selle asja kuidagi niiviisi, et raske on natukene, eks ole, kas või sellega ta vahetpidamata küsib midagi vahetpidamata, õpetab kuskil või, või kes ei ole mitte millegagi rahul. Kuidagimoodi pead sellest üle olema ja midagi teha ei ole. Inimesed ongi sellised. Rääkige nüüd mõni mõnigi selliseid asju ja need on toredad, need miljoneid-miljoneid. Ütlen, mis ma mõtlen. Aja sellest suvest ka jälle, seal on ka natuke anekdootlik lugu, sellest sain aru alles pildi järgi. Maju suur spetsialist vanausuliste ajaleht alal, eks ole. Ja siis need kursusekaaslastega reisil muuhulgas käisime siis ka sellises külas nagu reisija, mis on, noh, kõik kõik käivad seal. Aitäh nüüd öeldakse, sibulalaat on leidnud sealt kõik käivad, eks ole, Lüübnitsas sibulalaadal, sibula kalalaadal, aga kui te Lüblitsusse sõidate, siis seal ühel hetkel see tee hargneb kaheks ja kui te lähete paremale sisse, saate Lüblitsasse ja kui te lähete vasakule, siis te jõuate peresiasse ja Therese on ka vanavanausuliste küla. Küla on nagu ta on, aga seal on väga vahva kalmistu, selline tõesti vanausuliste kalmistu. Ja muidugi siis, kui me sinna jõudsime, siis minus tärkas jälle see õpetaja giid, eks ole, ma siis pidin seletama, et miks see vanausuliste rist just selline on, et noh, et Kristus, eesti Puujamised põikpuud seal kõik tähendavad, miks seal üks risti on või põike viltu on ja ja miks need tähed seal kõik peal tähendavad, jana tohutu entusiastlikult seletab kõik kuulasid ka ja niiviisi ja läheme edasi ja niiviisi ja seal tehti pilti muidugi ka. Ja siis ma kodus vaatan seda pilti, kus ma seal laua peal tants on näha, et üks on metsikus hoos, eks ole, suu vahutab peas umbes ja teised on kõik varal sihukeste noh, võib-olla kuulavad. Lõpeta ära ükskord, et vot see on tegelikult üks asi, mida me ise vahest giidide juures tunnen ka ja, ja ja eks mul on endal ikka ka see häda küljes. Kipud võib-olla liiga palju rääkima, et inimese vastuvõimel vastuvõtuvõimel on oma piirid ja ei maksa seda pilli lõhki ajada. Mina olen muide reiside peal alati olnud, väga usin üleskirjutaja kogu aeg näpu vahel ja kirjutanud ja siis peaaegu alati küsitakse, miks, miks sa neid kirjutades, kas sa kirjutad sellest pärast mingi loo või? Ma reeglina ei kirjuta, kuigi ma nüüd uuemal ajal tõesti olen blogisse teinud neid mõnedest reisidest, ma ei jõua vale nii aeglane kirjutatud ja ma ei saa neid valmis. Aga ma olen ikkagi pärast vormistanud endale mingisuguse märkmiku sellise selle reisi kohta. Vanasti oli tõesti nii, et ma kirjutasin sellega veel pärast reisi ümber, aga nüüd mul jääb ikka seesama, mis seal reisi peal on. Aga mis sa selle märkmiku märkmike teed, siis tead, mis ma teen, kui ma hakkan pilte vaatama, katsu sa siis meelde tuletada, kus üks või teine pilt tehtud, Ad ma ikka üldiselt katsun selle üles kirjutada, kus ma ühe või teise pildi tegin, praegu on ju lihtne. Fotoaparaatidel on kõigil ka kell peal, eks ole, kui sa paned pääl ajal kui sa paned need kellaajad kirja, kus sa oled, ei olnud mingisugusel ajal, siis saadki selle järgi ajada pärast paika, et ahaa, see oli vähemalt linnas paika täpsemalt ei saa. Sest ega iga reisi peal tuleb ikka neid pilte. Mis asja ma sellest pildistasid, mis asi see sihuke oli? No kõike ei jõua kirjutada üles. Mis jälle tulemisel pildistamise juurde, kõik pildistame reisil metsikult. Mida sina teed nende pärast? Väga paljud. Me kustutame ära, mida sina teed oma piltidega. No mul on nüüd juba, huh kas pilte ka või jäävad sorry, aparaati või alguses tegin, mul on hirmus palju albumeid nende piltidega, nüüd ma olen aru saanud, et see on mõttetu tegevus, sellepärast et ega need albumid pärast ära kellelegi huvi ei pakkunud. Rändavad ka ükskord seda meeletut prügimäge suurendama. Ka neid saab võib-olla kuidagi neid albumeid vähemalt taaskasutada pärast. Aga mida ma siis kuskil üks kümmet aastat vist veel ei ole, aga, aga ikka päris hea, mitu aastat on need blogisse teen selliseid reisipäevikuid mõniga mul ülipõhjalik seal sfääridest on, ma ei tea, üle 30 osa mul vist seda seal keegi viitsib vaid vaadata mu blogi. Ja, ja siis, aga teine asi on see, et ma käin neid pilte näitamas. Ma olen kuskil üks, 15 aastat vist umbes või käinud Tartus Annelinna raamatukogus siis aastas neli kuni seitse korda, käin siis oma reisimuljeid rääkimas ja siis ma iga kord siis sellest ÕISist otsi sealt üks 300 350 pilti välja ja valmistan nende kohta siis mingisuguse teksti ja siis seda räägin ja mul ikka siiamaale neid kuulajaid seal ma mõtlen, et inimesed tahavad ikkagi kuulata reisidest ja no enamasti need on ikkagi sellised minuealised või võib-olla ka vanemad inimesed, kellest endast võib-olla nii väga enam reisijad ei ole. Sinu käest küsida, et kas need on inimesed, kes on käinud samal reisil, et siis ahah, näe, ma käisin ka seal või tahavad lihtsalt head, ei ole käinud ja tahavad teada, kuidas seal maal elatakse. Nii ja naa, et tegelikult on väga huvitav, kui on inimesi, kes on käinud ja kes siis oskavad pärast näiteks täiendada midagi veel või, või mõne väga asjaliku küsimuse esitada, et see on väga hea. Ja nüüd mul üle-eelmine kord just ma rääkisin siis meie selle suve Setumaa reisist ja ja siis oli seal kohal tuntud eruajakirjanik ja nüüd juba kirjanik otsapidi Stepan Karja, kes Setumaalt pärit ja siis tema tegi paar väga asjalikku täiendust seal pärast seda, kui ma selle jutu olin ära lõpetanud mis ei olnud küll väga positiivsed, ütleme näiteks Euroopa liidu suhtes. No ilmselt asjakohased igatpidi, nii et et jah, nii ja naa. Mida sa ostad reisidelt, mitte midagi? Üldiselt viimasel ajal alguses sai tassitud, neid on ka kõik kohad täis, eks ole, no iga Sylvesteri masinatelt ja ma tõesti ostan, mul tütar kollektsioneerib neid esialgu veel oma külmkapi küljes, vaatan, kaua tal külmkapi peal ruumi veel jätkub rihmale jah, nüüd ikka viimasel ajal peaaegu igalt reisilt toonud. Aga niiviisi koju ei too ma tõesti mitte midagi, võib-olla vahest mõne postkaardi, mis on sellisest kohast, no mida sa näiteks ei tohi pildistada, on mingisugune, kus ei tohi sees pildistada või muuseum, kus sa ei tohi sees pildistada, siis neid ma ikka olen jah ostnud, kuigi need jäävad ka niiviisi kuskile. Igavene suur sahtlid, asjad kogunenud aja jooksul ja ega nad on ausalt öeldes kaunis süsteemitult kõik, nii nagu Kanet, minu reisipäevikud mul on, kuni kuskile 2010. aastani on enam-vähem korras kõik asi, aga edasi on täielik segadus, ma aeg-ajalt jälle otseselt midagi välja ja siis ma muidugi ei pane teda tagasi õige koha peale, nii et siis tekib selline paras kaos, sellest kõigest aga, aga noh, vähemalt. Kust ma saan vaadata, mida inimesed ostavad, sa ju ikka näed reisidel, kuhu nad tormaadiga, kui suveniiripood on, siis ikka inimesed tormavad. No käiakse jah, noh, näiteks mul hakkas neid riideid noh, riideid enam ei osta, see aeg on möödas, kus me endale nii-öelda Pässasse ärme nimesid nimetame, aga ma tean mõnda külges iga kord reisilt endale mõne riideasja ostad ka oma lapsele vähemalt. Aga neid suveniire, no näiteks mul oli hea sõber kahjuks ka juba meie hulgast ära läinud Veljo Ranniku, kes kogus taldrikuid, tal oli igavene uhke seinad, roos, taldrikud, kruus, sõnnik võtab jube palju ruumi, aga taldrikuid on selline, mille sa saad seina peale riputada. Terve sein täis ja väga uhke oli välja juures käia vaatamas, seal ikka käisid mitu korda. Ja tead sa, ma ei tea, noh, inimesed muidugi on läinud nii rikkaks, et tihtipeale käiakse uhketes restoranides reisi peal söömas ja kulutatakse niimoodi oma raha. Ei, sellest ma sain isegi aru, et vot see koonerdamine aeg on ka nüüd juba noh, enam-vähem nii möödas, kus meil olid kõik, kõik, kogu söök oli kaasas. Et kui sa lähed ikka kuskile ka vaesema ajal kuskile minna, siis sa tahad ikka mingisse korraliku kohvikuga kohvikusse ka minna. Mina olen kindlalt võtnud ka selle joone, et kui ma olen mingisuguses sellises riigis, kus ma võib-olla enne käinud ei ole, siis ma katsun ka mõnda nende sellist nii-öelda rahvusliku rooga süüa, eks ole. Portugaliga, mul on just see meeles. Aga seal ei tea teemasi söömine, kas me? Mis siis juhtub, kui sa igal pool sööd nii-öelda kohaliku asjaga, sinu kõht läheb kõigele? Sellele vastu siiamaale on pidanud, pigem mul on kahju sellest ajast, mis mul selle peale kulub, sest mul on meeles, kui ma Hispaanias kunagi ammu-ammu käisid, oli kindel Sooba kuidas ta, Palja, jah, TVMK mõlemat pidi paljalt süüa ja ma istusin kaks korda restoranis juba ja tead, see ettekandja ootamine juba võttis nii kaua aega ära, et ma vaatasin, et mul ei jäägi söömise jaoks aega. Noh, rääkimata sellest, et linn jäi nägemata, nii et et selles mõttes see on keeruline. Ma enne rääkisin neid ärimeestega, Reisev, ütlesin, et mulle see seltskond hästi ei sobinud. Seal üks põhjus oli just see Nendel oli muidugi huvitav, suured lõunasöögid, lõunasöök kestis neli tundi. Mina, eks ole, läksin, tellisin endale ära üldse no ma tulen umbes kahe 20 minuti poole tunni pärast tagasi, plagasin ise linna peale pildistama, eks ole. Ja siis tulingi poole tunni pärast tagasi sõin oma ein ära ja siis kui ta minema hakataksegi, andke mulle märku, et ma olen seal ja seal. Et sellest ajast on kahju lihtsalt muidu kui aega oleks, siis kindlasti soovitaks. Praegu on ju ka hindadega niimoodi, et oi, hinnavahed ei ole üldse enam suurenenud, võrreldes Eesti omad, võib-olla isegi on teistpidi, eks ole, sealsamas Kosovos näiteks näitas giid meile restorani, kus oli võimalik süüa 20 euro eest. Täiesti vabandus kahe euro eest täiesti korraliku lõunasöögi. Enamik käisidki seal, aga minul jälle ei olnud aega, mul oli vaja pildistada kõike, nii et ma sain lõpuks paki küpsiseid lihtsalt Kosovos. Kuule nüüd hakkama kokku tõmbama, mis sa tahad neid lõpuks rääkida veel seitse minutit, umbes. Mõni tore lugu või midagi, noh need lood on ka niuksed, hästi toredad. See aasta sai tehtud siis ära ka üks asi, mida ma olen kogu aeg öelnud, et ei, ei mina seda küll ei tee, aga see oli tütre initsiatiivil, kes tahtis, siis ka pojake kaasas oleks tal me käisime siis sellel nii-öelda ma ei teagi, kuidas öeldakse puhkusereisil või rannareisil või see oli sisauringuga Kreetale äratle pääseda. Aa, see oli siis lennukiga Kreetale ja me olime nädal aega vist olime seal ja siis tõesti ühes noh, ütleme, et ta oli hotell, tegelikult oli ta, ma ei teagi täpselt, mis asi, see on terve suur kompleks, kus on terve hulk maju, eks ole, selliste ütleme, apartement, majutus selline ja siis pere peale oli meil seal üks majakene ja ja, ja sealt sai siis sellesama korraldanud firma kaudu ostaga reise mitmeid erinevaid. Jano, Kreetal poeg ja tütar, mul käisid siis sellel kuulsal Samaaria matkal. 10 aastat tagasi oleksin mina ka kindlasti läinud, aga kahjuks need ei olnud see võimalik. Aga meie siis naisega käisime seal botaanikaaias, oli selline õhtune reis pes veel rahvusliku õhtuga. Väga vahva oli toidud ka niiviisi valitud, ikkagi siis Greta pärased, saime need ära maitsta ja siis oli ka üks ringsõit selline enam-vähem päeva pikkune, noh, keda on muidugi nii suur, et nädala ajaga seal jõuadki ainult natukene vaadata, et me olime siis selle Hanija või Haanja, ma ei teagi, kuidas see rõhk on selle lähedal, nii et ütleme, see ida pool, kus pealinn on ja Seemel jäi kõik nägemata, aga aga ma küll enam ei ütle, nii et ma kunagi ei lähe, et see oli väga vahva reis ja muidugi ka see, et oled perega koos ja ja uskumatult uhke, teenindamine seal kõik see, kuidas need toidud kõik tulid ja niiviisi ja ta ei ole midagi muinasjutuliselt kallis. Muidugi praegu mul tekib see probleem, et ma olen nüüd teist aastat pensionär ja ja peab ikka väga hoolega arvestama, mõtlema sellele ja see aasta reisid panid ikka sellise plaastri rahakotile, et nüüd ma paar aastat pean küll mõtlema, et kui ma üldse lähen, siis kuskile ikka päris lähedale, et et see on muidugi noh, vanainimese heaks ikka põhiline asi, mis asja määrama hakkab ühelt poolt ja teiselt poolt muidugi, ega siis nad, tervislikud võimed, mis parajasti. Samal ajal praegu nii palju kui mina olen käinud või vähe suhteliselt kogu reisiseltskonna moodustavad ikkagi pensionärid ja inimesed on ikkagi, kes ei ole saanud meie vanused, palju vanemad inimesed veel, kes ilmselgelt ei saanud, omal ajal ju kuskil ei saanud ja inimesed kasutades on äärmiselt sümpaatne iseenesest. Et inimesed on, ikka oli ja üldse mitte, kellel oleks seda raha väga palju. Üks proua ütles kohe, et aasta otsa kogub aasta otsa, kogub, et tütar aitab selle nii-öelda sissemaksu maksta ja tema tahab, et nii palju lubada, et suvel üks väike reis endale. Noh, ja nii ongi ikkagi needsamad reisid, kus ma nüüd käinud olen, seal on ka ikka eriti kui veel bussireis on, seal on ilmtingimata ikka põhiliselt vanainimesed, noored sõidavad ise autoga, ta läheb kuskile kohale, sõidab seal ringi ja ja see on muidugi väga tore, ma vaatan näiteks pojad, kuidas mul käinud on siin väga põnevad kohtade peal niiviisi või et jah, aga no kellel seda võimet ja võimalust ei ole, siis reisib teistmoodi ja valida on ja tegelikult meeletult valida ja üldiselt isegi on ikka mõni ikka päris tõsise terviseprobleemiga inimene, ta ikkagi kannatab selle reisi ära seal hambad ristis ja niiviisi, nii et mul vahest hakkab isegi häbi, kui sa hakkad virisema oma seljavalu pärast, et mis ma nüüd siin ja niiviisi naaviisi, et on palju hullemate hädadega inimesi, et inimestel on vahvad ja tublid ja teadmishimulised, neid ikka jätkub veel ja loodan, et neid reise kaika kestab vaatamata kõigile nendele keskkonnaprobleemidele ja kõigele sellele mingeid võimalusi ikka on, et kuskil käia, et. No paljud riigid elavadki turismist ju nii et juba riigid on ise huvitatud sellest, et see asi ikkagi ju toimiks. Ja muidugi on selliseid riike ka, mis, mis reisimiseks üldse valmis ei ole, nii et seesama Kosovo mulle tundub, näiteks on ka selline, et ega neil mingisugust erilist infrastruktuuri seal peenelt öeldes ei ole küll, kus piss kõik vaja oleks, teised bet, Balkani riigid peale Horvaatia, Sloveenia on vist ka umbes sellised, et ega nad väga kaugele veel pole jõudnud. Nendes riikides on väga kaval ära käia enne, kui, kui nad muutuvad turismiriikideks näiteks seesama Horvaatia, selleks ikka pööraselt palju rollima, väga ruttu oleks kalja. Sest et esimesed käisid tiiru ära ja leidsid, et on äärmiselt kihvt kihvt koht nii-öelda ja, ja läkski kohe juba täiesti niimoodi teiste riikidega samas hinnaklassis juba. Jah, nii et kui praegu sellist soovitust anda, siis tasub piiluda näiteks Gruusia ja Armeenia poole, mis ei ole ka veel üldse turismiriigid. Aga kus saab ilusti reisida ja kus on tõesti väga odav, eks ole, rääkimata muidugi sellest samast Valgevenest, mida me enne kiitsin, Silja. Ja niimoodi oleme tiiruga tagasi, just nimelt, et hakkasime välismaalt, siis tulime Ida-Euroopas ja nüüd hakkame oma siis seda oma kunagist omaaegsele, endist Nõukogude Liitu, kus äärmiselt palju huvitavaid riike Ja muidugi äärmiselt palju huvitavat on ka Eestis, aga seda ka ei tohi ära unustada. Eestis on selliseid toredaid reisikorraldajaid ju ka, kes teevad siin no kasvõi ühepäevaseid reise või natukene pikemaid. Nii et jah, vaadake järele, kus te käinud ei ole ja katsuge minna peletis. Käisime naisega alles paar aastat tagasi Sillamäel, kui ma ei olnud kordagi sattunud ime, põnev, liiga, järelikult on väga ilus ja nii et jah, kõik leiavad ka siis, kannab raha ei ole ikka midagi leiab, et kuskil saaks käia. Tähendab, midagi öelda ei taha enam, aitab küll. Eks sa teed pikka saate vä? Ei, ma tean, ei vaata. Sest me pöörasime vist tund aega vä? Ei, ma kasutan lukku.