Päevatee suvekülaline tere päevast, head kuulajad. Täna laupäev, esimene september ja kellega siis veel esimesel septembril rääkida, kui mitte õpetajaga. Meil on külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo, MINA OLEN Ülle Karu. Tänases saates laulab meile Heli Lääts. Laulud on eelmise sajandi 60.-test 70.-test aastatest. Agu Ojasooga on meil meeldiv ja tore kohtumine. Me oleme perekonnatuttavad, ehkki meie viimane kohtumine oli ilmselt 60 aastat tagasi. Me oleme pärit ühest väikesest külast Pärnumaalt Koonga külast. Agu Ojasoo, kuidas teie pere koogasse saab? Mina sündisin mihklist kirikumõisas ja kui ma olin viiene, siis isa hakkas ehitama kongresse maja ja selles majas siis siiamaani me oleme elanud, nüüd elab seal norm. Isa on pärit kallist sealtsamast lähedalt ja ema on pärit Vigala kandist. Ema oli õpetaja kallis ja isa oli siis hakkaja talupoiss ja, ja nii ta sealt noore naise leidis endale ja algul oli siis perekond kallis, siis Tarval siis Mihklis ja lõpuks siis isa ehitas maja, konks. Meie ja Teie peres oli palju lapsi ja need lapsed kõik omavahel loomulikult suhtlesites. Koonga on väike küla, aga ma ütleksin väga tubli küla. Ma vaatasin, et seal vist praegu on vähem kui 300 inimest. Palju seal tollal olla võis viiekümnendatel, kuuekümnendatel? Eks ta sel ajal oli ikkagi vähem päris koogas ümberkaudu külad olid muidugi rahvast täis, aga nüüd on külad enamasti tühjad, mõni küla päris absoluutselt tühi, aga päris Koongasse ehitati ju kolhoosiaja lõpul neid kahe-kolmekordseid maju. Need on need pooltühjad, nii et ei saa hõisata, ega see praegu kurb seis seal ikka jah, suhteliselt ja vaatamata sellele Koonga oli suhteliselt väike küla, oli seal ikkagi täiesti korralik kool. Jah, seitsmeklassiline kool ja umbes 100 õpilast, pea sama suur on ta ka praegu natukene väiksem. Koonga kool oli väga tubli kool. Koolidevahelised võistlused olid ju omal ajal Koonga kool oli paljudes asjades ikka eesotsas. Olime olime nii pioneeritarkuste võistlused kui matkajate vabariiklikud kokkutulekud, millest said siis kõik osa võtta, mitte ainult pioneerid. Tol ajal ma ei taibanud, miks mõni kooliõde pioneeriks ei astunud, resoluutselt ei astunud, väga tubli tüdruk. Aga siis matkajate kokkutulekul ta muidugi oli, nüüd ma tean, miks ei astunud pioneeriks ja kommunistliku oleks ammugi mitte. Aga enamus olid pioneerid ja pioneerid, tarkused on ju toredad tegelikult õppida ja mis oli veel ju Koonga kooli trump oli see, et meil oli oma puhkpilliorkester, mida oli väikestes koolides, võib-olla ainult koondas ja ta oli nii tasemel, et ta käis esinemas ka siinsamas Eesti raadios, laulupidudel te mängisite seal, mina kahjuks ei mänginud. Mul olid kopsud nõrgad ja trummi tagus kalle aga n uus trompetit ja nii et meie perekonna panus oli seal olemas. See matemaatikaõpetaja Eduard A Le Coq oli selle eestvedajaid ja ta mitte ainult kooliõpilaste orkestri ei loonud, vaid tal oli ka külameeste Pealtorkester koos ja mängiti. Vahva, kuidas te oma lapsepõlve meenutades, aga kas teie elasite aastaid seal? Nojah, ikka niikaua kui koolis käimine oli ja siis edasi käisin Pärnu-Jaagupi keskkoolis, keerasin ikka küngas ja mõnevõrra paneb imestama see, kui hiljaaegu olin kange poleemika, et kas Meie aja lapsepõlv oli õnnelik või ei olnud õnnelik? Ausalt öelda, need poliitilised mängud ja mõtted, mida võib-olla mõnes peres väga teravalt, nagu ma ütlesin, mõni tüdruk, tubli tüdruk, ei lubatud kodus astuda pioneeriks poliitiliselt eks ole, need ju enamasti puudutanud ja seda, et tegelikult selle pioneeritarkuste ma mõtlen, matkatarkused ja kõik muud sellised salakirjad ja lõkke tegemise oskaja oli huvitav ja see oli huvitav, eks selle raames tegelikult muidugi käis ideoloogiline väänamine, nii et meie lapsepõlves saadud veendumused alles hiljem keskkooli ajal pärast keskkooli hakkasid kuidagi murduma ja arusaamine, et see nüüd see kõige õigem ja kõige õnnelikum maa ikkagi niimoodi ei ole. Aga kas teil kodus ja need jutud ei, ema oli ju ikkagi väga haritud inimene, õpetaja ta oli, õpetaja ei tekkinud valdavalt, ei räägitud nendel teemadel. Vanemad olid väga rasked ajad üle elanud ja taheti lapsi säästa. Jah, selles mõttes, et ega valida ju ei olnud midagi. Ma kujutan ette täiesti ka neid, kes hiljem astusid kommunistlikuks nooreks, mida paljudele siiski keelata. Ja õhtul klassijuhataja vestles pikalt mõne poisiga. Ennuga näiteks ma mäletan. Ja Enn tuli koju ja ütles, et kaua ma lasen nende kallal naasuda, et tuleviku komnooreks hakata. Ema ütles, et eks sa ise otsustab. Ja ega keeldu ei olnud, aga kanget tungisin komnooreks saada ka. Muidugi ei olnud lastel pioneeriks, mindi meelsamini ja tulevikus ka oktoobrilapseks, eks ole, kui see tehti. See käis lapsepõlve juurde ja, ja et on ka teisi võimalusi ja teisi lähenemisi, ega seda ju eriti ei teadnud. Ma mäletan esimest korda, kui ma isa tehtud nihukese käsitöökarbi lahti tegin ja seal oli selline linn. Sinine, must ja valge. Ütlesin oi kui ilus lint. Ja siis ema küll ütles, et parem on, kui sa seda linti ei näe ja kui sa sellest lindist midagi ei tea, mispärast see on meie esimese riigi sümbol. Aga praegu on see keelatud. Aga miks see keelatud on? Vaat siis ma mäletan, oli mingisugune jutuajamine sellel teemal, miks ta oli omal ajal olemas ja miks ta nüüd on keelatud ja mis nendega, kes seda keeldu ei pidanud millekski juhtus juhtuda võis. Millega poisid seal maal tegelesid, et seal oli igasuguseid sõjajäänuseid poisid panid ühte, kui teistele plahvatas. Mul jäi, oli, juhtus küll ühel koolivennal, sõrmed lendasid otsast ära granaadiga võrreldes praeguse ajaga, missugused, kas puitpakendid, kui ilusad lihtsalt viskame prügisse tol niisugune pisikene liivakoogi tegemise karp? Ta oli kulla hinnaga, kõik kasutati ära ja mängida sai ikka tiigi peal, ujutasime tühje konservikarpe. Keset tiiki jõudsid siis kividega, pommitasime, kas saame pihta või mitte. See oli mäng, mis teid lapsepõlves kõige enam huvitas? Jah, eks õppimine oleks pidanud rohkem huvituma, maalin ikka laisavõitu poiss, hinded olid, noh, pidid valdavalt olema, olidki neljad viied, matemaatika oli puhtalt viis, aga matemaatika tundus mulle liiga igav. Ülesanded, mida siin teha, siin pole midagi teha. Ja siis läks niimoodi, et ma mingi aeg mäletan, viimases klassis läksid nii laisaks, et ma ei viitsinud koduseid ülesandeid teha. Nonii, lihtsalt mis ma raiskan aega, ma parem loen juturaamatut, televiisoreid tol ajal veel ei olnud aega raiskama, raamatuid oli aga edu kontrollis vihikuid, ülesanded pidid olema, aga siis ma läksin lihtsalt 10 minutit varem ja aime käest, võtsin vihiku, kirjutasin trühvli päris ära ja tehtud. Ükskord mäletan, et õhtuti käisin internaadi lastega mängimas, palli osa laps elas internaadist kaugemal ja kalli lapsed elasid kõik internaadis ja siis aine ütlase tagu. Kodune ülesanne on niisugune, et sina pead seekord tegema ei oska. Tohoh, mis seal siis keerulist saab olla ja siiamaani ma mäletan seda ülesannet. Oi sa pagan, murran pead, murran pead ja ei saagi valmis. No kuidas ma lähen hommikul ütlen, et mina ei saanud valmis, mina pidin oskama, loomulikult, kui oleks kuidagimoodi nende Ennuga saanud kontakti, tema oli minust tüki targem poiss, aga tema oli Tallinnas tehnikumise tol ajal ju olnud ühendus ja uskumatu, keset ööd ärkasin ülesse ja mul tuli idee, kuidas lahendada. Hüppasin ruttu, panin tule põlema, muidu läheb hommikuks meelest ära ja oligi õige lahenduskäik. Kusagil tuli ja kusagilt tuli ja siis hommikul viskasin vihiku ja noh, see pole eriti midagi hullu. Kõik kirjutasid siis ilusti kribinal maha ja oli jälle rahul meiega, et ülesanne tehtud ja see oli Tolstoi ülesanne niitjatest siiamaani õpikutes ahel esineb igavesti kihvt ülesanne matemaatika huvitastelt siis juba ikkagi koolipõlvest. Et noh, eks paljusi aineid ikka nagu ikka lapsed õppisid lihtsalt hinde pärast, et linn on niisugune, aga matemaatikahuvi kui niisugune seesama vend n andis mulle nii-öelda ise selliseid olümpiaadi laulsid ülesandeid. Ega tol ajal ei olnud nii, et võtame internetist ja saame neid nutikaid ülesandeid. Ei liikunud eriti kuskil. Mäletan üks ülesanne, mille ta andis mulle nuputada, oli niisugune, et malelaua peal pane paika kaheksa lipp puu, nii et nad 11 ei tulista. Ma tegin ühe ära suure vaevaga ja siis ta ütles mulle nii, aga ole hea ja leia kõik võimalused. Ta ei öelnud, kuidas seda teha, eks ole, neid ma ei mäletanud, jumal, neid on mitmed kümned võimalused. Ja lõpuks said kõik kirja, tähendab sellega ma tegelesin tükk aega nägin kurja vaeva ja sain tehtud ja üks teine ülesanne, mida mulje ma olen õpilastele vahel andnud, oli ka malelauaga, oli niimoodi, et kui malelaud katta selliste noh, doominokividega, mis kaks ruutu järjest kõrvuti katavad, selge see 32 doominokivi ja ongi kaetud. Nii, aga kui üks ja h, kaheksa need nurgad jäta tühjaks. Mitu kivi nüüd läheb? No kui muidu läheb 64, siis nüüd läheb üks nupp vähem ju üks domino nupp. No kui sa proovid ja selle ära teed, siis saad kiita või tõestada, et ei saagi teha. Olen seda lastele ainult mõned korrad viiendas klassis, kuuendas klassis, niimoodi üldse lastele meeldib nuputamisülesandeid teha. Tegelikult see on see huvi äratamise mänguline just nimelt mitte trillimine, vaid vaid mõtlemine. Ja muidugi kes siis ära teeb, saab kiita, selge see intega viis või lihtsalt niisama väga tubli oled. Ja klass, millel ma selle andsin, siis järgmine päev ütlevad, et ei, vist ei saa, mõtlen, vist ei saa või kindlasti ei saa. Läks veel paar päeva mööda, siis üks väike tüdruk tuleb vahetunnis minu juurde. Õpetaja, mina tean, ei saa jah. Kas ma ütlen. Ma ütlen, hea küll, ütled siis klassis ja mõtlesin, et on õige lahenduseni jõudnud, aga ei, tüdruku lahendus oli niisugune, seda ei saa teha, isa proovis kaks tundi ja ütles, et seda ei saa teha. Tegelikult ei saa muidugi, sest viitasin neile, mõelge nüüd malelauda, missugused ruudud need olid. Mis värvi need kaks ruutu on? Oi muidugi need on kaks musta, järelikult valgeid ruute on rohkem, me ei saa ju kata mustvalge, mustvalge, mustvalge, kui musti ruute on tähe. Nii lihtne see ongi. Sa ütle isale, et tal oli õigus, ei saagi ja sellepärast ei saa. Noh, see oli üks niisugune näide. Minu õpilased matemaatikasse suhtuvad üldiselt positiivselt. Juba jõudsime matemaatika juurde, ma mõtlesin, ma ütlen selle lõpu. Lõpetasid ära, tol ajal oli seitsmeklassiline kool ja te läksite Pärnu-Jaagupisse, mitte Pärnusse, kus. Kool ja Pärnu-Jaagupis käisin aga viimane abituurimi klassi seal pooleli tervis vedas alt ja siis ma poolest talvest jäin koju ja siis lõpetasin Pärnus Lydia Koidula teise keskkooli. See oli ka väga huvitav kool, see mõte õppima minna seal kogu aeg tiksus peas. Kuidagi nagu ikka oli jah, kuigi ma mäletan, et minu õpetajad arvasid, et ma võiksin kirjandust õppida. Aga mulle meeldis nagu matemaatika rohkem, aga kirjandus teile meeldis lugeda, tollel lapsed muidugi lugesid suhteliselt palju ja loomulikult need raamatuid oli ikka virnade viisi, meie enda riiulis olid seeriad, mis tulid tol ajal sai maalt ja merelt oli üks kahtlemata järjest sai oodatud, millal järgmine jälle tuleb, aga ka raamatukogu raamatuid ja lugemist oli palju. Aga noh, lugemine veel ei ole ju kirjandused, kirjeldused, kirjandeid kirjutasite, hästi, kena inimene on palju lugenud, siis ta oskab enamasti enamasti jah, olid nad ikka päris õnnestunud. Tegelikult oli niimoodi, et mulle meeldis näiteks aiandus ja esimene valik oligi, läksin EPAsse õppima agronoomiat siis seal selgus, et aiandust spetsiaalselt ei ole, hiljem saab ju nagu valida natukene seda suunda. Enne seda olin nädal või kaks, olid konsultatsioonid, eppadegi konsultatsioone, kohapeal on see ühiselamutoa ja esimene mulje, mis oli, oli see klapptooli lahti seal aulas ja sinna oli kirjutatud LOLL KUI EPA agronoom. Nagu ei, ei kutsu. Keemia eksamil, kui üks poiss minu ees vastas ja ainuke, mis siis lõpuks välja venitati, ta käest oli v valem teistest asjadest ei teata tuhkagi, ikka sai kolme. Sest vaja oli võtta, ta oli sõjaväest tulev poiss ja neil oli kindel normed sõjaväest tulles poisse peab, vot nii palju olen mina siis tegin keemia eksami küll väga rahulikult ja kindla viie peale. Keemiaõpetajat Pärnu linna peal kohtasinpäraste küsis, et noh, Agu, kuhu sa läksid õppima. Ma ütlesin, et esialgu läksin EPAsse, tegin keemia eksami ära, teie rõõmuks. Aga siis otsustasin, et matemaatika on huvitavam ja läksin hoopis Tallinna Pedaseppa. Ei, ma ei kahetse mammutamat, aga ülikooli ei tahtnud minna siis kohe selle samasse Tartus, kui ta juba otsaga oli. Jah, oleks ju võinud minna, aga asi oli selles, et Pedas matemaatikat esialgu pidanud olema ja see oli nagu järelotsused, et teeme nendest õpilastest praktiliselt, kes mujalt läbi kukkusid või siis ei saanud. Teeme sellise grupi ja tegelikult väga tugeva grupi saime, meil oli normaalne konkurss, tekkis lõpptulemusena sinna nendest mujal läbi kukkunutest või ümbermõtlejatest ja lõpptulemus oli minu meelest väga hea grupp, enamust läksid kohe matemaatikaõpetajaks ka tööle, mitte nii nagu praegu tänapäeval mõni üksik läheb ainult õpetajaks, leiavad muid kohti, noh, tol ajal oli ka see nii-öelda sundsuunamine ju, valisid koha ja siis kolm aastat pidid seal, kuna mul naine õppis Pedas alles ja siis ma otsisin Tallinna lähedalt ja leidsin, et Maardu kuul on üsna Tallinna lähedal ja sinna oli vaja jah, sinna läksin ja, ja sellest ajast olete matemaatikaõpetaja. No praktiliselt ja ühe aasta tegin vahepeal sohki ja töötasin maksuametis, palk oli märksa kõrgem. Teile meeldis matemaatika, aga teil seda mõtet ei olnud, et hakkaksite teadustööd tegema, mitte, et õpetajaks lähete. See mõte võib-olla nüüd praegu idaneb selles mõttes, et tõepoolest ilmselt on aeg ikka klassi, et enam rohkem mitte kippuda vanust on juba üle 70 ja peaks nagu aitab. Et äkki peaks kirjutama kogemuste põhjal mingisuguse noh, selles laastus nagu mõni aasta tagasi oli matemaatika õhtuõpik, mis osutus jube populaarseks enim müüdavaks raamatuks enne jõulusid midagi taolist, aga matemaatika õpetamisest koolis. Millised võimalused, millised nipid ja trikid selle asja juures on, sest ausalt öelda ma ei saa aru, miks on koole, kus pooled ei tee lõpueksamit ära, teevad järeleksami kolm päeva hiljem, siis said äkki targaks, teevad järeleksamit, siis on ka selge, sohki, see ei ole võimalik, tavaliselt see nii lihtsalt ei lähe, aga kogu häda on ikka selles, et õpetajad ei oska. Ühel pea jagab ja saab neist ülesannetest Armine, nagu ei saa aru. See häda on selles, et õpetajad ja ammugi mitte siis lapsed ei taipa, et on asju, mis tuleb selgeks saada ja enne ei maksa järgmist teemat võtta. See ongi see põhisaadus, üks auk jääb siis siis seepärast maksab hullusti kätte. Mulle pakuti aastaid tagasi sellist eksperimentaalüheksandate klasside õpetamist. Mul on muidugi kahju, et neid tunde, mis tegelikult nii matemaatikas kui inglise keeles kui bioloogias filmiti terves ulatuses, neid saaks kasutada ju tegelikult metoodilise materjalina. Aga noh, see, mis eetrisse lasti, see oli muidu pealiskiht seal, mis oli ka muidugi oluline. Aga kuidas matemaatikas mul õnnestus siis selline klass, kelle algne tase oli ikka jube ehmatav. Paar tundi kordasin üldisi teemasi ja siis tegin väga lihtsa tasemetöö üks kahendik pluss kolm neljandikku ja sellest 18-st lapsest kolm suutsid seda teha nii, et liitsid lugejad, kukkuja nimetatagu. Mina mõtlesin enne seda, et see on õpetajate hulgas levinud niisugune anekdoot, et, et kuskil Siberi külas üks jahimees õpetas ja õpetaski niimoodi, mis siin on, liidame, lojad liidab nimetajat ja ongi liidetud. Ja siis tuli Moskvast inspektor ja ütles talle pärast tundjad. Tead, see asi käib keerulisemalt. Ühised nimetajad, laiendad, oh jumal jumal. Jahimees õppis selgeks, ütles lastele, nüüd tuli Moskvast uus korraldus. See uus korraldus ei meeldinud lastele mitte üks raas. Aga siis ta lohutas neid. Olge mureta, varsti läheb inspektor Moskvasse tagasi, siis teeme jälle nii nagu lihtsam. Aga ma mõtlesin, et see on anekdoot et tegelikkuses tõesti üheksanda klassi alguses Väikse klassi peal suhteliselt kolm last niimoodi liidavadki murda, kas need oli siis õpetatud niimoodi, järelikult ei olnud üldse õpetatud muud midagi. Ja sealt see asi algab hakata sellistele lastele õpetama. Algebra alist murdu on täiesti mõttetu, kui ta ei saa aru, mida ta üldse tähendab, kolm neljandikku lõi, kujuta ette, ei oska liita, ei oska korrutada, mitte midagi ei oska ja siis ma tegin selle eksperimendi eksperimentaalkas oli ju, võisin teha mida iganes, ainult tulemus peab olema lõpuks näidata. Ma mäletan, et produtsent oli ahastuses, kui ta jõulude ajal sai teada, et ma ei ole üheksanda klassi õpikut lahtigi võtnud. Ma võtsin viienda klassi kuuenda klassi seitsmenda klassi kaheksanda klassi jõuludeks läbi ja siis läksin üheksanda juurde ja see oli õige tegu, sest lõpptulemusena lõpetasid nad kõik, kuigi, tõsi, kolm kõigepealt kukkusid läbi, aga järeleksam oli aus ja tõsine. Järeleksamile said kõik hakkama, üks poiss oli eriti vahva, ka alguses oli samasugune läbi häda, aga viimases veerandis hakkas saama häid hindeid ja küsib mu käest, et õpetaja, kas te ei leia, et mul on viie sees tekkinud? Nojah, on, on praegu ja kas äkki saan aastahindega viie? Mõtlesin, minul on selline printsiip, et aastahinne ei tohi olla kõrgem, kui on eksamiin, kas eksami saad viia? Noh, jäi natuke nukraks. Paar nädalat hiljem tuli mu juurde ja ütles, et saan küll, ma tegin viie viimase aasta eksamiülesanded kõik läbi, seal ei ole midagi üle jõu, ma saan hakkama. Ise tegi, ise võttis kätte, et näidata, et ta küll ja saigi, mõtlesin, Reskeerime panin viie, ta sai eksamil ühe punkti maksimumist, vahel tegi selgeks asja. Oi, tal oli hea meel pulga. Milles siis asi on? No ma ei pane seal enda teeneks, seda, seal oli ikka väga palju andis juurde ka see televisioonipoolne juhendajate kohalolek ja vestlused ükshaaval õpilastega ja ja selline hoiak, et näitame, et me saame ja ja lõpuks see hakkas mõjuma, see oli ka kindlasti tähtis, püüame saavutada selle, mis me oleme eesmärgiks seadnud ja, ja õpilased lõpuks tulid sellega kaasa, mitte kohe esialgu olid ikka üsna nii pessimistlik ja ah, me oleme kogu aeg niisama saanud. Selles see asi ongi, et kui ei oska harilikke murde liitagi ja ei saa aru, kumb on suurem, kas üks kahendik või kolm neljandikku siis ei saa minna üheksanda klassi materjali juurde, see peab olema selge. Aga noh, tihti õpetajad löövad käega, panevad selle kolme ära nagu ja ja see on massiline ja kahju nendest lastest Kui ikka pea ei võta seda matemaatikat nii hästi. Jah, teil on hästi lihtne õppima, siis selles klassis selle teise teise. Mul võtab aega seal tule. Pärast tunde ja arutame selle asja korralikult läbi ja saab küll selgeks, mul tuleb ikka kuskile viga, siis las tuleb viga. Sissepeasid. Mõte liigub. Linn näiteks matemaatikat üldse ei huvita. Ma ei saa aru ja siis mul on raske ja tulevad halvad hinded. Huvitamisega on see kaks asja, üks, mida ma rääkisin, ongi see, et tegelikult selliseid pärliülesandeid, no minul on kogunenud terve pirn, mida siis vahel võib anda ja no tänapäeval muidugi, kellel juba huvi tekkib, see leiab internetist neid nuputamisülesandeid ja olümpiaadiülesandeid ja kõike, kõike, kõike koos lahendustega, nii et lasku aga käia ja mõned lähevadki sellele liimile teevad selle asemel, et teha tavapäraseid ülesandeid, nagu mina annan kas või ma ei tee, ma ei raiska aega. Ma teen hoopis olümpiaadiülesandeid ja räägi mulle ka pärast, mida sa tegid, eks ole, ja ongi, kõik, jookseb aga eriti põhikoolis paljudel juhtudel lihtsalt põige algklassides. Mul tuleb meelde, et algklassis mingi aeg tagasi oli õpikutes ülesanne, mis minul ajas harja punaseks värvi joonisel olevad ruudud kollaseks joonisel olevat ristküülikud siniseks ruudud Ühte värvi, ristküliku, teist värvi. Aga minu poeg küsis, et oot, aga ristkülik ristkülik tähendab seda, et et need kaks külgnevad risti olema. Täisnurk peab olema, joon õige. No aga siis on ruut ka jurist, külik õigesti said aru, loomulikult on ruut, ristkülik ja värviski siis Järvissis ruudu kaks korda kollaseks ja pärast siniseks, oi nüüd läks roheliseks. Ja see paha hinde sai paha hinde ja õpetaja ütles, endal on sul isa matemaatikaõpetaja ja sa teed nihukest lollust, ruut on ikka ruut ja ristkülik on ristkülik õpetaja tugiõpetaja muidu väga tubli õpetaja. Aga talle ei olnud see jõudnud kohale ja õpiku autor sama null, eks ole, niisugust asja ei saa panna, see on sama hea kui öelda, et, et nii mehed ja inimesed, tulge, ei saa niimoodi pöörduda rahva poole. Inimesed ja mehed ruutude ristküliku ei saa öelda, ristküliku hulgas on ka ruudud. Õpetaja sai muidugi asja selgeks ja tänapäeva õpikust on see õnneks välja visatud, ma tegin lärmi selle koha peal, et ei tohi. Nii ei tohi. Et lapsele täiesti vale aru, jah, loomulikult ja ta õpibki selle selgeks ja kaheksandas klassis, kui lõpuks jõutakse selle teemani nii-öelda järjest, missugused on kujundite nimed ja omadused ja nii edasi teoreemid tulevad siis, kui on Alglassis kinnistunud, see, et ruut on ikka ruut ja ristkülik on ristkülik. Ei ole nii, et ruut on ka ristkülik sisend metsas. Jaa. Mul ka ma ei saa. Saarna. Täna on meil külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo ja kui meil on juba külas matemaatikaõpetaja, siis tuleb kindlasti lahendada ka ülesandeid ja need tulevad ka. Aga ojasoo, öelge palun, kui palju on tavalisel inimesel, kes ei ole reaalainete inimene, kellest saab muusik, kunstnik, näitleja, kirjanik kui palju on tal elus matemaatikat vaja? Jah, arvutama, ja nii me peame kõik trigonomeetria geomeetriat, need hästi keerulised asjad, kõik. Otseselt seda, mis asi on tangens, läheb elus ikka väga harva vaja, kuigi mõnigi kord ka läheb vaja. Mõnigi kord on niimoodi, et sõber helistab mulle, et kuule, mis see tähendab, palju tuleb, ta ehitab katus, tal on vaja teada nurka. Ütlesin, muidugi saab, miks ei saa, et nagu otseselt seda trigonomeetria läheb ikka elus väga harva vaja. Aga matemaatika paneb mõistuse paika. No muusikas on matemaatika ikka täitsa muidugi vaja, sellepärast et helistikud käivad ka selge matemaatilise reegli järgi, kes nüüd heliloojaks hakkab, aga kui ta lihtsalt laulab, siis ta ilmselt ei ole vaja teada, miks need nootide vahel sellised just nimelt kokku tulevad. Aga ikkagi matemaatikaga tegelemine, matemaatikast arusaamine on aluseks loogilisele mõtlemisele üldse. Ja loogilist mõtlemist läheb ka. No igapäevaelus võib ikka lollisti sisse kukkuda, kui ma enne ütlesin, et mulle ajakirjanikud mõnevõrra teinekord on vastumeelsed, siis üks, mida ma ei suuda unustada, oli see, kui korrespondent poliitikuga juttu rääkides ütleb, et no aga siis tuleb Teil ikka teha väga tõsine pööre oma poliitikas. Kas 360 kraadine pööre ja siis edasi minna? Jah, ma arvan ka. Noh, las nad siis lähevad edasi. Või siis kunagi kuulsin, diktor räägib jaanipäeva paiku, et polaaraladel on siis praegu päike Senildis appi polaaraladelt päikese niidis. Mis jutt see on, päike ei ole see niidis, ega see ekvaator ei ole päikese niidis, saab olla siis võtsin kätte ja helistasin sinna järgmistes uudistes, see lõik oli maha võetud, aga ei olnud ka parandatud senti, see tähendab seda, et ta otse lari pea kohal ja polaaralal seda ei juhtu. Lihtsalt tõlgiti valesti. Polaarpäev tekkis ja päike on kõige kõrgem, mall horisondist enam kõrgemale ei tõusegi. Aga see ei ole seniit, Zeniit on ikka midagi hoopis muud, et selliseid apsakaid tuleb. Selle kohta muidugi tuleb öelda lihtsalt, et kasuta väljendeid, mida sa täpselt tead, aga mitte niimoodi. Vahel tundub, et sa näid targem, kui sa kasutad niukseid ja just just just ja jätan endast targa mulje. Aga kas te puutute paljuski selliste asjadega, igapäevaelus? Kõrv kohe selle peale, eks ikka, vahel tuleb. Aga noh, ega selle peale ei maksa pahandada ja kui üldse pahandada, siis jällegi mitte pahandada selle inimese peale, kes niimoodi ütles, et teeme 360 kraadise pöörde, kui pahandada tema matemaatikaõpetajate peale. No armas aeg järelikult ei teada kraadist mitte udutuhkagi, kui ta niukse lollus ütleb 180 kraadi asemel 360 kraadi saab kõvem värk. Kuidas praegu meie matemaatikakoolides on, Eesti õpilased on heal tasemel ennast näidanud kas on vaja kogu aeg midagi muuta või nagu te ütlete, on asi õpetajates lihtsalt. Ei, no mis mõttes muuta, et, et mida õpetada üldse, metoodika on muutunud ja muutub iga päev mõelda, kas või missugused õppevahendid on praegu ja missugused olid 20 30 aastat tagasi me ei osanud undki näha. Muide, prantslased võtsid vastu otsuse, et keelavad kooli territooriumil nutiseadmed. Nüüd alles just kusjuures ma jään ootama, et oota, mis asja vanuses kolm kuni 15 aastat siis kolmeaastased ka ja nendel lähevad kolmeaastaselt kooli, nüüd nendel ja Ungaris lähevad kolmeaastaselt kooli Euroopas koolikohustus, noh, see on nagu lasteaia eelkooli tasemel, aga ikkagi koolikohustuslikud ja nutiseadmed keelatud, välja arvatud erijuhtudel, kui õpetaja just ütleb, et need on siis, kas siis võtavad oma nutisaated kaasa või jagatakse kapist laiali, aga seda, et et kasutavad lihtsalt oma äranägemise järgi, ei tohi olla. Kas nutiseadmed aitavad loogilist mõtlemist või pigem pärsivad seda, mul on see kõik ees ainult vajutada nuppe, ma ise enam ei peaks mõtlema. Seda nutitelefoni, mis nüüd on praktiliselt kõikidel õpilastel taskus ju olemas väga üksikud, kellel ei ole ja enamasti siis lihtsalt vanemad mingil põhjusel ütlevad, et me ei taha, et sa istud selle taga ja tegelema millegi muuga, noh, laps on õnnetu, muidugi. See on kahe otsaga asi ja kas või Tiiu Kuurme, pedagoogikateadlane Tallinna Ülikoolis on selgelt öelnud, et see tuleks koolis ära keelata, nutiseadmed, aga põhjus on muidugi, milles põhjus ongi selles, et kasutavad nad neid nutiseadmeid mittesihipäraselt tund läheb igavaks või lihtsalt oleks vaja nagu kallimale tervitus saata ja ja tervitus läheb vanasti pidi kirjutama ja siis noolega viskama teise klassi otsa. Nüüd läheb asi absi valmis mitte ainult teise klassi otsa, vaid ka naaberkooli hoopistükkis ja käibki kibe suhtlemine omavahel. Noh, aga mis need põhjused, mis on siis nüüd asja kurjajuur, kas nutiseadmed ise või lihtsalt see puudub distsipliin? Võib-olla hoopis jällegi see võib olla õpetaja, annab tundi, liiga igavalt, ei haara õpilasi kaasa, ei pane neid tegutsema ja nüüd tuleb meelde, et oi, ma pole täna kallil mulle tere hommikut öelnudki. Minu tunni ajal ei tule meelde see. Meie koolis on näiteks kord niimoodi, et tunni ajal ei tohi teda kasutada, välja arvatud õpetaja loal. Mõnikord nad küsivad, mõnikord ka mitte, mis sa vaatasid? Ma ei mäleta täpselt Elroni valemit, seal aja said kätte, jaab, tule, kirjuta ülesse. Loomulikult kui ei ole kaks aastat errori valemit ette tulnud ja ta mäletab, et oli ju selline valem olemas. Jumal tänatud, et oskab selle kiirelt leida, sest see on tänapäeval ju ikkagi tähtis osata nutitelefoni kasutada. See on tähtis oskus teada, kust ma vastuse ja täpselt mul tuleb sellega koos, kui vaieldakse vastu, kas üldse nutitelefoni ja nutiseadmeid vaja on. Tuleb meelde, et kui mina õppisin Pärnu teises keskkoolis viimases klassis, siis üks poiss sai taskuarvuti vend meremees Jaapanist tõi, me olime ahastuses, mis, ja siis ta võttis matemaatika tunnis selle kätte ja selle asemel, et vaadata praadise tabelites, palju on siinus 38 kraadi ja nii edasi tegid ema sellega ja siuh-vastus. Ta oskas kasutada, oskas, muidugi õpetaja läks marru. Kas te mõtlete eksamil ka selle kapitalistliku rämpsuga tulla lagedale või? Meil on olemas, lükati vilunud praadise tabelid ja nende karvutate. Õpetaja oli veendunud, täiesti veendunud, et sellist aega, et matemaatikatunnis kasutatakse, kalkulaatorit ei tule. Ta oli veendunud selles, kas ta ise oli näinud sellist asja. Eks ta oli näinud või teadis vahet, et on olemas, aga juba järgmine aasta hakati Nõukogude liidus ka tootnud taskuarvuteid mitte küll nii ägedaid, aga täitsa olemas ja läks ainult kolm aastat mööda, kui ta muutus keskkoolis eksamil juba kohustuslikuks vahendiks. See toimub nii kiiresti. Siis kui kooli kokkutulekule, siis küsisin õpetaja käest, kuidas on siis selle kalkulaatoriga. Ta ütles, et ma ei uskunud, et see nii ruttu kui juhtub. Ma arvasin, et minu silmad seda küll enam ei näe, aga tänapäeva areng on ju täpselt samasugune ja veel tohutult kiirem, kasvõi arvutiprogrammid, niivõrd kiiresti tulevad uued ja järjest paremad või ka seesama nutitelefon, eks ole, järjest täiuslikum, järjest parem. Te olete olnud õpetaja 50 aastat. Kas õpetaja töö on raske seoses sellega, et vahendeid tuleb uusi matemaatika on ju seesama? Ja põhimatemaatika muidugi seesama, aga just nimelt see läheb keeruliseks ka ju ütleme, kui sa ei ole, läheb allakümmend, läheb läheb, aga mina olen küll ammu loobunud sellest, et ma olen kindlasti targem kui õpilased. Ei mingisugune arvuti jura on või ei ole hea tule ette, vaatab, mis ta tahab. Eero tuleb korras, õpetaja võib jätkata. Mis seal oli, ma ei tea ja ma ei jõuagi ennast kurssi viia, kõikide arvuti tarkustega ei jõua. Selle jaoks on nooremad ja targemad poisid. Ja selles ei ole midagi halba ja saad oma temagi loomule edasi. Õpped loomulikult ei ole, nii et ma ei saa kõikide nende arvutiasjadega hakkama, et noh, nüüd. Ei, see ei häiri mind mitte, aga muidugi õpetaja peab ikka teadma, missugused arvutiasjad on olemas ja noh, ja järjest rohkem ikka kasutatakse mitte ainult arvutamiseks, vaid igasuguste kavalate ülesannete lahendamiseks on programmid, mida tuleb kasutada ja õpilased kasutavad neid meelsasti. Ja muidugi õpetaja peab ise ka oskama neid kasutada. Aga olla arvutispetsialist, sellest on asi kaugel. Mina küll ei suuda. Kas nüüd nutiseadmed, teie arvates noorte mõtlemist on kuidagi muutnud? Kurdetakse, et nüüd on see asi pealiskaudsem, löön mingi asja sisse ja saan kohe kätte. Ei, see ei ole halb, et ta saab niimoodi kätte, sest lõppude lõpuks on olemas, noh, vanasti oli briki entsüklopeedia raamatukogus ja sealt said ka kätte, võtsid trapets ja tuli välja trapets. Mõnel maal on ühtemoodi, teisel maal teistmoodi, eks ole. Ikka said kätte selle koha, aga nüüd sa lööd Google'isse selle ja saad kohe kätte, mis sellest halba. Ja teine, mida, mida ma imetlen nende noorte juures, on see, kui kiiresti nemad kirjutavad, tegelikult kalkulaatorid, mina küll ei suuda, endale, võtab ikka tükk aega jaoks. Muidugi sealt nüüd jõuabki teiste oluliste teemadeni, nagu soomlased on leidnud ju, et ei olegi mõtet õpetada lapsi üldse kirjutama. Kirjatähtede käsitsi kirjutamist pole üldse vaja. Aga jälle terve rida psühholooge ja teadlasi on vastu, et aga peenmotoorika on just see, mida käekiri paneb paika, see kaob nüüd ära, kas me kokkuvõttes võidame või kaotame. Raske öelda, aga kirjutavad nad ju trükimasina peal või klaviatuuri peal või ka lausa nutitelefoni peal kiiremini kui käsitsi. Ja kui nad veel spelleriga peale panevad, siis kirjavigu ka ei ole. Kirja peale tuleb joon alla ja, ja parandavad ära, kui viitsivad. Elu on lihtsalt muutunud, järjest kiiremini muutub sellele jalgu jääda. Muidugi päris ei ole ka mõtet, kas sellepärast see prantslaste otsus, et nutiseadmed kooli territooriumil keelatud alates uuest õppeaastast natuke kahtlane? Mina ei teeks nii? Ma jääks selle juurde, nagu meil on, tunnis ei kasutata või kui kasutad, siis õpetaja korraldusel või loal Nad mu tundi sega sellega, et õpetaja, kas ma tohin vaadata, kui ta tunneb, et tal on vaja vaadata, ma näen ju, millega keegi tegeleb, siis ta vaatab, paneb jälle kõrvale ja ei juhtu midagi sellest, kui ta spikerdab sealt seda peabki oskama. Kas lapsed on aastakümnete jooksul muutunud? Paljud on öelnud, et õpetaja töö on palju raskem, nüüd et vanematel ja lastel on nii palju õigusi. Muidugi ei ole puudutanud Heino ta muidugi õpetaja ja õpilase ja lapsevanema õpetajavahelised suhted on keerukamad ja mõnikordki kisuvad nad ka kiiva rohkem võib-olla kui kunagi varem. Aga nagu ma ütlesin, valdavalt õpilased on minuga rahul ja siis on isad-emad ka rahul. Aga muidugi on üksikuid erandeid, kes ei ole rahul ja tekitab probleeme, aga ei nurise sellel. Tänapäeva teel külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo Rääkides sellest arvutiprogrammidest, mida siis kasutatakse üks esimesi kooli jõudnud, selline ilma teinud asi oli Prangli kooli direktori loodud arvutusmäng tranglemiseks kutsutaksegi, lugesin sellest ja ma ei saanud midagi aru, mis asi, mis see tähendab ja see oli Prangli kooli direktor Kalev Põldsaar leidis, et poisid kolavad õhtul saare peal ringi, tühjalt ei ole midagi teha. Arvuti koolimajas olemas, arvuti taga istuvad, aga sel ajal polnud arvutis ka eriti midagi ja tegi niisuguse arvutusmängu, mis siis siiamaani jookseb ja tehakse. Sellel võistlus ja puha. Tuleb ette tehe seitse korda kaheksa, tema vajutab hiirega või puutetundliku tahvli peal 56 ja kohe tuleb järgmine ja järgmine, järgmine järjest raskemad järjest loetakse, kui palju lõik, kui palju valesi vastuseid ehk mitu punkti said? Et arvuti midagi nagu ette ei anna, variante ei anna, vaid sa pead isegi arvutama ise. Arvuti küsib, aga need ei ole järjest tehtud, järgmine kord ei küsi, viis korda seitsmendaid küsib hoopis kaheksa pluss kaheksa, eks ole. Nii et läbisegamini tehtet saab valida ka, milliseid tehteid ta siis annab, kas ainult korrutamist, jagamist, kui kõiki nelja tehet, mida iganes ja kas kümnendmurdudega või, või täisarvudega. Nii, kuidas siis õpilane, vaid see tuli siis, kui ma töötasin inglise kolledžis. Siiamaani minu lemmikõpilaseks jäänud kolmanda klassi plika tuli ka arvutiringi, ma tegin arvutiringi, et siis teeme seda Prangli, mis mäng, et tema tahab ka sind muidugi, miks ei saa, ja üsna varsti oli ta palju kibedam käsi kui vanemad õpilased. Ta lihtsalt oskas hästi peast arvutada, lihtsalt oskas ja teda lihtsalt huvitas. Ja siis ta tegi seda ja tegigi. Et sai siis nii-öelda Eesti meistriks niivõrd hästi tegi ja praegu siis toimuvad ka Eesti meistrivõistlused Prangli ja nüüd juba ka uusi programme veel tehakse, nutisport on natukene huvitavam selles mõttes, et mitte ainult arvutamine, vaid ka näiteks graafik, jagannada võrrand ja muud taolised, aga Kadi, Liis Saar kolmanda klassi plikal oli siis see, kes esines puutetundliku tahvli demonstratsioonil Euroopa koolijuhtide ühendusele. Euroopa koolijuhtide ühenduse istus vanas Karla katedraalis saalist puutetundlik tahvel, mis oli uudis sel ajal ja sinna tuleb tehe ja kadi, siis vastab selle tahvli peal kiirelt täiesti segi kõrval üks sakslane küsib minu käest, et aga kes talle neid vastuseid ütleb? Ei saa olla, et üks väike tüdruk vile pealt mõni aasta hiljem, kui ta juba oli, ma ei tea, kus klassis ta siis olid, põhikoolis kuskil oli talendijaht, teda kutsuti, kutsuti venda, tegelikult ka vend ei viitsinud minna. Kadi ütles, et ma lähen ise ja sai esikoha peapreemia selle mängu tutvustamise eest. Muidugi kõik koolid ei kasuta siiamaani seda head võimalust. Tegelikult ideaalne võimalus arvutamine selgeks. Ja jällegi jõuame sinna, need ka huvitav, just huvitav oli ja siis läks ta küll nii huvitavaks, et mina andsin ainult aadressi tahvli peale ja mõni päev läks mööda juba nad ütlesid, et me teeme, jõle põnev on, sest kogu aeg oli ka trenni tabelis näha, kes on kõige tublim vabariigis võrdlemine ja, ja siis mäletan üks vanem pöördus minu poole, et kas ei saaks kuidagi nii teha, et kella 10-st pannakse mäng kinni. Sest muidu on jälle läks Prangli poiss läks must mööda, ma pean tegema veel, ma pean tegema veel noh, ja siis tulidki siukest meistritulemused, nii et see on see uus tehnika ja meetodid, mis, mis tegelikult teevad ju huvitavamaks. Aga noh, selliseid lähenemisi õpetamisele üks on minul see, mis paljudel juhtudel õpetajad on jahmunud, et kuidas sa kiitsid. Õpilane tuleb tahvli juure, ma annan ülesande, kus ma arvan, et see õpilane steksib selle koha peal ja siis kui ta eksib. Tubli, aga tubli. Mine kohale. Naudime, naudime nii. Seal on ju vale, mõtlesin, aga seda me tahtsimegi. Ma tahtsin näidata, kus tavaliselt selle koha peal eksite, sa oled tubli, seksisid, saad kiita selle eest, et eksisid ja jätame meelde, teinekord enam ei eksi selle koha pealt kõigile meelde, sa just seal, kui ma kiitsin oma matemaatikaõpetajat, Edward aeruk, ruum, kas siis ülesanne, mille tema andis meile siiamaani mäletan, andis meile siis, kui me hakkasime võrrandiga lahendama tekstülesandeid mis on jälle paljudele üks oi-oi-oi, kohutavalt ras, raske, raske, raske lapsed lihtsalt ei saa aru, ära taadeldakse. Edu õpetas seda asja niimoodi. Ülesanne kõigepealt, see ülesanne on ka praegugi veel õpikutes, vahetevahel üks ika nii lendas vastu parvele ja hüüdis parvele Terje sadane parve juht ütles, eksid, neid ei ole sadane, kui meid oleks nii palju nagu on ja veel sama palju nagu meid on ja veel pool meie parvest ja veel veerand meie parvest ja veel sina ka üksikrumalani, vaat siis oleks alles 100. Nii, ja küsimus siis, palju siis parves hanesid, oli ilma võrrandit, ta ei öelnudki, et me hakkame nüüd võrradega lahendama, noh, palju neid siis võis olla, äkki oli 50, kas on mõtet viitekümmet proovida, 50-st sisa veeraldati võtta? Ei ärme viitekümmet, proovi. Proovime siis 80 80 80, oi, kokku juba üle 100 ja ei saa olla. Vaat niimoodi proovimise teel. Arvise 40 40 20 10 ei tule välja niimoodi proovimise teel ja kui nüüd mõni taipas võtta kohe sinna selle õige, mis ta peaks tulema 30 12 või siis saab proovimise teel kätte, aga kuidas saaks nüüd nii, et me ei pea proovima, et saaks kohe teha, mis tehtete tegite? Te võtsite arvu, mis seal parves on? Aga kui me ütleme, et see arvuniks, siis tuleb juurde veel teine x, mis veel juurde tuleb pooliksi, mis veel juurde tuleb veerandiks, mis veel juurde tuleb, üks ka siis on 100, mis me saime, saime võrrandi võrrandi lahendamise üldoskus on enne antud, lahendame võrrandi ongi lahendatud just see, et tegelikult, kui võrrand iga ei õnnestu teha, siis proovimise teel saad ka täpselt samad tehted järjest tehes, eks ole, saad ju kontrollida, kas võtab Aerali, aga siis võtab aega ja muidugi, kui head, siis saad kohe pihta, aga vea sai liiga palju, sai liiga vähe, tekibki arusaam, et palju lihtsam on mitte proovida juhusliku arvuga, vaid panna selle arvu asemel x ja teha samad, tehtud. Ma olen seda meetodit kasutanud alati, kui tekst üles Frandiga õpetan, pärast seda on nagu veel arusaadav see asi, aga jällegi selline tarkused selliselt asjale läheneda. See tuleb aastatega. Me oleme nüüd ka matemaatikast rääkinud ja võime lõpmatult rääkida Agu Ojasooga, aga mis teie ellu veel mahub? Me siin saates mängime ka natuke muusikat, mis muusikat te kuulate? Kas üldse jätkub aega veel? Ei, no ikka jätkub, aga eks vist on natukene abikaasa kui see nii läinud, et kui ma varem tavaliselt kuulasin kas vikerraadiot või Sky plussi või autoga sõites ikka raadiumini, tema klõbistad kohe klassika peale. Ma esialgu ei hoolinud, aga nüüd järjest enam muidugi on nagu hakanud meeldima. Aga muidugi mulle meeldivad ikkagi omaaegsed minu noorusaegsed lauljad, ütleme seal Heli Lääts ja kui valida on, siis ma valiks tellilats. Aitäh Agu Ojasood, jõudu ja vastupidamist ja matemaatika populariseerimist, mitte ainult õpetamist vaika populariseerimist. Millega te tegelete? Kogu aeg? Ikka aitäh. Päeva teel oli külas Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo kes käesoleval aastal pälvis presidendilt valgetähe viienda klassi teenetemärgi. Mina olen Ülle Karu. Saadet jääb lõpetama Heli Lääts. Jällegi.