Laevatee suvekülaline. Mul on hea meel tervitada päevade stuudios Tõnis kõrvitsat, tere päevast. Tõnis Kõrvits jagama ja vist esimest korda kohtusime üle 40 aasta tagasi, ma arvan raadio muusikatoimetuses, mis oli siinsamas majas kaheksandal korrusel ja kus muusikasaadete peatoimetaja oli Tõnis Kõrvitsa isa Harri Kõrvits, kellest minul on väga soojad mälestused. Nii et me räägime Tõnis Kõrvits, aga sina, kuna me nii ammusest ajast teame oma jutuga kõigepealt tulemus selle suve juurde, nimelt et laulupeol üks nimi, mis väga tihedasti kõlas, oli just Tõnis Kõrvits. See oli sellepärast, et minu poole pöörduti mitu korda palvega, et ma teeksin arranžeeringuid orkestreerinud laulupeolauludele, nagu ma arvasin, et kõik on juba valmis, siis helistati, et ikka on veel vaja jäika, on veel vaja. Ja peale sinus ei ole Arraseerijaid, kes suudaksid nii hästi teha. On kindlasti, aga aga eks mul olla laulupeoga kogemus just juba, ütleme 1997. aasta laulupeost alates kui Hirvo Surva min esimest korda nagu öeldakse, kutsus näpuga kõrvale ja, ja rääkis oma muredest ja siis püüdsin teda aidata ja aita singi. Ja siis hiljem oli juba laulupidu või oli 2002, kus ma olin tantsupeo muusikaline juht ja samal ajal ka hoolitsesin jälle raseeringutest suurel laulupeol. Nii et pärast, kui oli juba tuli süüdatud laulupeol, siis mingi imekombel ma sain takso, et sõita ruttu Kalevi staadionile, kuna jube kiire, siis mäletan seda, et see takso sõitis mööda Kadrioru parki mööda jalakäijate teed. Olid väga hämmingus, aga mul oli punane rosett rinnaseks Saadjärve. Kõlas laul tänavuselt juubelilaulupeolt. Ta lendab mesipuu poole. Helilooja Peep Sarapik, sõnad Juhan Liiv, arranžeerinud Tõnis Kõrvits esitasid ühendkoorid ja ühendorkestrid Vaike Uibopuu juhatusel. Tõnis Kõrvits on sündinud 1944. aastal Jaroslavlis ja ma arvan, et päevade saate kuulajatele ütleb see koht ja see aasta väga palju nimelt Jaroslavlis moodustati Eesti kunstiansamblid ja kuidas see juhtus, et sinu mõlemad vanemad olid seal sel ajal? Isa oli tol ajal, ta oli õppinud konservatooriumis koorijuhtimist ja ema laulis kooris ja nii nad siis seal kokku said kokku, mitte Eestis, seal said kokku ja ja ma olin siis kolme kuune, kui mind juba toodi siia Tallinnasse. No teie perre sündis üheksa aasta jooksul neli poissi Temalt tegeles laulmisega alguses natukene aega veel, aga siis hiljem ta loobus ja jäi, ent nagu öeldakse, kodu poistekasvatajaks. Kuidas poiste elu siis seal kodus oli, sina olid kõige vanem vend sündis toomas, siis oli natuke suurem vahe siis Insitiitja, Harry, kas oli väga karm kord või kuidas see asi oli teinud? Ta oli meil selles mõttes nagu suhteliselt vaba, nagu tol ajal olid, lapsed mängisid õues ja, ja terve tänav oli, ütleme, lapsi täis, meil oli Luise tänaval oli igal pool, olid suured hoovid ja seal oli väga tore mängida igasuguseid. No las ta mängi, ütleme nii, nagu seal oli tol ajal mängija jama vahel mängisite meile oli juba nii suur vahe. Väiksemad poisid, Tiit ja Harry jõudsid mängukaaslane suri ja siis me olime juba suuremad ja tegelesime juba tõsisemate asjadega. Pidite katsetama ka ikka neid väiksemaid, eriti mitte sellepärast, et vot on, nemad olid nagu omaette, meie olime nagu omaette. Kas muusikakasvatus hakkas juba varakult kodus, kas isa õpetas ka juba midagi? Ei saa otseselt, ei käinud peale, kõik poisid laulsid, eks ole, pidasid seda küll, jah. Kui ma õppisin teises klassis, siis pandi mind õppima viiulit, tolleaegsesse pioneeride paleesse, kus minu õpetaja oli hilisem Estonia teatri kontsertmeister Arved Jakobi. Ja tema juures ma õppisin kaks aastat ja hiljem ma läksin siis Tallinna laste muusikakooli edasi õppima, kus olid siis nagu juba eriained nagu solfedžoliteratuuri. Kas viiul oli vanemate soovil või tahtsid sa vanemate soov ja ega see pill mulle selles mõttes nagu eriti ei istunud, ütleme niimoodi, aga ma õppisin ta ära niimoodi sõnakuulelik suure hädaga sõnakuulelikult võib-olla võib öelda nii. Ja edasi siis hiljem tuli juba, kui ma olen, ütleme seal üheksandas klassis, siis tehti mulle ettepanek tulla Kustas ansamblisse kitarri mängima juba nii varakult ja kuna seal oli nendele kitarrimängija läinud sõjaväkke ja mina viiulit, mängisin nooti, tundsin üks keelpill kõik ja siis saime Kustas kikerkuuga, kui ta andis mulle sellise tavalise akustilise kitarri tol ajal kuuekeelset kitarri müüdud, olid seitsmekeelsed vene häälestusega tarvidega, ta oli siis lauanoaga teinud kaela natukene kitsamaks, nii et oli kuue keelega kitarr. Sisend pihku pataka noote ja teise paberi, kus olid võtted peal. Mäletan, see oli just kas jaanipäeval 1959. Sügiseks olgu need lood kõik siis selgeks õpitud siis suve läbi Karepal, kus oli meil suvekodumetsas kännu otsas, haritasin, neid, keegi ei õpetanud, ei, tuuri märgid olid olemas, mul tuurivõtted olid olemas ja need, ma pidin enda niimoodi selgeks saama. Isa ei õpetanud natuke isa kitarri mänginud, ei kitarri mänginud, sügisel platsis juba päris tõsiseks. Kitarrimänguks selles mõttes, et tehase Norma ansambel, aga seal olid pillimehed olid kõik Tallinna muusikakoolist. Nii et nad olid nagu poolprofid juba. Ja tase oli selles mõttes väga kõva, et mulle seal mingisugust allahindlust ei tehtud. Mis noodis oli, kõik tuli maha mängida, ei oskanud, tuli harjutada, et tase oleks teistega võrdne. Ja see oli kõik keskkooli ajal ma siin üllatusega loen eluloost, et sa oled õppinud Tartu riiklikus ülikoolis füüsikat. Jah, see läks kuidagi niimoodi, et ma ei leidnud nagu muusikas endal sellist suunda. Mida ma siis peaksin õppima peale selle? Laste muusikakoolis oli kolm aastat vahet ja ma teadsin, et seal võivad tulla mingisugused sellised eksamid, mida ma kindlasti läbi ei tee millest mul polnud aimugi. Ja siis ma mõtlesin tahteks rahvet. Kuna tundsin huvi täppisteaduste vastu seal keskkoolis tänu pinginaabrile, siis otsustasin, et lähen proovin Tartu Ülikooli õnnestuski sinna sisse saada. Seal õppisin kaks aastat. Aga see oli see aeg veel, kui ülikoolist võeti sõjaväkke. Juhuslikult kohtasin tänaval sõjaväedirigenti Ilmar Tombergi ja siis rääkisin talle oma mure ära ja ta pani mind kirja siis siis mind võeti sõjaväe puhkpilliorkestrisse, mis tegutses siinsamas Tallinnas, Tartu maantee, vana Marati tehase vastavalt. See oli puhkpilliorkester, puhkpilliorkester, kust on läbi käinud väga palju meie tuntud muusikuid ka raadio endine peatoimetaja Paul Himma, Ivo Linna, Gunnar Graps ja ühesõnaga seal pärast üllatusega veel olen lavastanud, kes on ka veel sealt läbi käinud. Mis pilli sa mängisid? Puhkpilliga oli niimoodi, et ma alguses ütlesin, et oskan trompetit mängida, sest ma olin ühe korra elus trompetit mänginud, kuna ühel sõbral oli trompet ja võtteid, teadsin siis, kui mind pandi sinna. See on, nagu öeldakse, õppepunkti alguses oli kaks nädalat noorsõdurite lõppe, punktis harjutasin seal neid võtteid. Peaasi, et näpud liiguvad. Ma mõtlesin ilma tooni või millegi muu peale mõtlemata ja siis, kui ma läksin Mängisin talle siis heliredelid, A aga ta, ta, ta ta umbes niimoodi mängis. Ja siis täitsa alla pole vaja tulla, läheb suht trummi mängib. Siis mängisin suurt trummi alguses ja see tahab natuke õppimist, ei. Õppida, aga seal vedeles lava peal üks s tuuba. Sõber Tõnu Ling, kes teenis ka seal orkestris, ütles mulle, et hakka parem tuubad, noh, mis sa trummitassid, siis tegin ükskord lavapealsele tuumaga törtsu. Jaa. Jaa, Tomberg kuulist seda keeras ringi ja näitas näpuga ühtlaselt, aga hakkaks nädalat, et oleks selge, siis ma pidin sõjaväeaega küll, pidin seal ärritama ja siis lõpuks lõpuks mängijatele Estuva peale, olgugi et vahepeal isegi häda käes oli, siis pidin seal igasuguseid väiksemaid Pillega mängima. Puhkpillitenorit. Nii et kõik pillid peale siis viiuli, mida sa õppisid õpetajate juures, oled sa ise selgeks õppinud ilma õpetajatelt? Jah, põhimõtteliselt ikka noodi järgi raamatuid ka seal, kus õpetatakse, kuidas ja mida ja vene ajal ei olnud selliseid asju üldse mitte kuskilt seal kuskil kindlasti oli jah, aga aga sõjaväes oli kõik ikka nii, et ise võtad kätte ja. Vaata, kui ta seal välja tuleb, solgitud sõjaväest tulid ära siis füüsika ja ei taha. Jah, sellepärast, et siis kutsus Kustas kiker, kui mind uuesti oma ansamblisse tagasi tol ajal ta töötas juba televisioonis ja siis oli selline ansambel nagu TV ansambel, kus mängisid siis tiitwards saksofoni, Gustaskike klaverit, teine odandre trummi ja Elmo lööve passi ja siis võeti mind sinna kitarrimängijaks juurde. Ja niimoodi see koostöö Gustaski Germuga jätkus tema erinevate koosseisude juures ikka hulk hulk aastaid. Kiievi ansamblil oli ju ka väga palju tööd, kõik lauljad ju laulsid teiega koos ja ja seal tuli ju käigu pealt ka väga kiiresti kõik need lood selgeks õppida, sisse mängida, eks ole. Ega seal õppimist ei olnudki, noot pandi ette kohe-kohe mängima, muidugi hiljem oli jah, kui juba tuli horoskoop, siis oli see nagu täiesti reguraalne, et ütleme, kaks korda kuus tuli kõik need loot sisse salvestada ja kuna salvestusaega oli stuudiates ainult siis, kui oli televisiooni saated lõppenud kõik põhimõtteliselt õhtuti rabelemist, oli. Horoskoobi lauludega oli samamoodi, et ega erilist proovimist ei olnud kohe nüüd otse ka ei mänginud linti ka korralike mängisite läbi. Ei, seda muidugi jah, aga see oli jah selline tööd. Ja me ei, ei lasknud endale ei lasknud ühtegi apsu läbi, et me oleme väga kriitilised selles mõttes. No ütleme, lugu on kuskil kolm, neli minutit, mõnda lugu sai ikka mitu-mitu korda mängitud ja siis oli tihti veel niimoodi, et. Mingi noodi mööda panin siis maruvihased, et meie näeme hirmsat vaeva ja siis tuleb ja laulab Alenud ikka fonogrammid, anagrammid ja lauljad laulsid pärast. No siis sa ikka mitu korda laulda. Tööl oled sa olnud raadioteatri muusikatoimetajana, kuidas sa selle koha peale saata? Aga see oli ka niimoodi, et ma tahtsin televisioonis oli muusikasaadetes Heino tandre assistent ja mitte ainult teinud Andre, seal olid teised režissöörid ka. Ühesõnaga see, kes puldi taga nuppe lükkas. Siis tuli välja, et kuulda mängude saadetes on puudu muusikaline kujundaja. Tavaliselt inimesed tulid jah, tol ajal raadiost televisiooni, aga mina tegin siis vastupidi, see liigutus, et läksin televisioonist raadiosse, seal ma olin aastaid kuuldemängude muusikalised kujundused, igasuguste kuuldame luule luureprogrammide ja ühesõnaga kõik, mis puudutas mu muusikalist kujundust. Oli üks nendest, kes tegi. Kuuleme nüüd jälle muusikat, kõlab parafraas Raimond Valgre laulu muinaslugu muusikas teemal klaverile ja orkestrile arranžeerinud Tõnis Kõrvits esitavad Margus Kappel ja Eesti raadio estraadiorkester Tõnis Kõrvitsa juhatusel. Tänapäeva teel külas helilooja ja arranžeerija, dirigent ja pillimees Tõnis Kõrvits. Mina olen üle karu. Mis muusikate kodus kuulasite. Kas isa mängis ka midagi tõsisemat või mängisin klaveri peal, et milline sinu esimene muusika oli. Sa kuulsid? Meie olime vennad hommiga sellised poisid, kes kuulasid põhiliselt Soome raadiot sest Soome raadiost oli džässi saateid, oli, ütleme noh, tolaegseid praeguse nimega poplaulude saateid igasuguseid ja, ja siis me olime õudset fanatit, kirjutasime üleslugude pealkirjasid ja ja ühesõnaga, tegime endale nagu nagu selle pildi selgeks, mis maailma muusikas toimub, sest sealt oli igasugust kraami. Ja see oligi, ütleme nagu meie muusikalise maitse. Isa ei pakkunud midagi, peaksite seda kuulama. Vi kontsertidele võttis teid kaasa. Kui ma käisin laste muusikakoolis, käisin küll, aga aga ausalt öeldes ma olin ikka veel liiga noor selleks, et kõigest sellest aru saada ja seda nii-öelda nautida täiega. Ja hiljem juba, kui tuli kitarrimäng, no siis oli selge, et muusikaline pilk on pööratud hoopis teisele poole Nendes ansamblites, täitsa mängida seda muusikat, mis sulle meeldis tol ajal, üks asi, mis oli võimalik, oli see, et Nõukogude liidus ei kehtinud autorikaitse, et me võiksime teha, mis me ise tahame, välja arvatud nüüd see, et ütleme, tantsuansamblite nõuti, et seal oleks teatud protsent Nõukogude lugusid või vastupidi, et Nõukogude lugude vahele teatud protsent lääne lugusid võib esitada. Aga hiljem, kui me tegime, hakkasime noortestuudio, kutsus mind kampa televisioonis ja hakkasime tegema noorte lauljatega saateid, millest siis kõige kuulsam on see kanal 13, mida tehti küll ainult neli saadet. Aga mida me tegime imuga ja mis oli meie eelis, oli see, et me saime valida välja need lääne lood, ütleme, hitid, mis meile endile ka meeldisid. Ja me saime neid nii-öelda kaverdada, nii nagu me ise tahtsime ja selle juures tagantjärgi nüüd vaadata, mida me siis seal kaverdasime, siis mõtlen, et päris hea muusikaline maitse oli mees. Uurides näitaksin Jaak Joala repertuaari, tuli välja, et Jaak on laulnud näiteks siis viis brokkol harmi lugu, mis seal oli, noh, tol ajal meie jaoks niukene muusikaline kõrgtase ja püüdsime ikka samaväärselt teha ka. Nii õnnestus, need on väga-väga head, kindlasti väga kvaliteet ja tolleaegne lindistus, kvaliteet oli nii, nagu ta oli, aga jaagul endale need lood kani meeldisid, ta tegi hiljem oma teiste koosseisudega, laulis need laulud uuesti sisse. Siinkohal katkenud viltkübarast Tõnis Kõrvits ansambli saatel Jaak Joala. Kuidas dirigenditöö tuli ja üldse orkestriga töötamine? Sellega oli ka niimoodi, et, Ära nüüd ütle, et saad dirigendiks, õppisid ka iseseisvalt kuskil kodus vehkides. Oligi nii. Kutsus Peeter Saul mind, Jaak Joalat enda juurde koju rääkisime, et mis lugu on vaja siis ainult mulle tühja auku partituuri paberilehe, kus oli 24 rida Spituleta ja siis ütles niimoodi, et ja esmaspäevaks, et oleks täis kirjutatud siis hakkasin esimest korda nagu siis suurele koosseisule kirjutama. Hiljem rakendasin Peeter Saul selle töö juures väga palju. Kõige suurem kogemus oli siis, kui me käisime, võis olla 1983 84. Sotšis oli rahvusvaheline laulufestival punane nelk ja sinna tulid siis nii-öelda sotsialismileeri maade lauljat, kellest paljud olid sellised, kellel ei olnud noortega midagi. Ja siis tulid mulle hotellituppa magnetofon kaasas ja laulsid seal kitarri saatel oma lood ette. Ja siis ma pidin järgmiseks päevaks kirjutama ilma klaverit ta nendele lugudele suure orkestriseadet, kusjuures orkester oli üleliidulise raadio orkester. Nii et täitsa tülinat profit koos käib. Ja siis kirjutasin poole. Kui lugu valmis sai, siis läksin alumisele korrusele, kus elas orkestri harfimängija. Eks ta, kes siis kirjutas need noodid varahommikul valmis teha ja hommikul pandi Peeter Saulile pulti terve orkestri milles hakkasid krigeerima. See oli siis, kui kuuldemängudega oli nagu lõpp selle pärast, et mitte koosseisulised töötajad sind koondati. Siis ma pöördusin Peeter Sauli poole abipalvega, et kas oleks võimalik kuidagi rakendada orkestri juurde ja siis ta leidis, et seal on nii-öelda dirigendi assistendi koht mis tegelikult tähendabki dirigenditööd ka. Aga kuna ma olin orkestri organiseerimise koha pealt olid juba kogenud, siis ta ütleski, et võtta endale siis, et sa hakkad stuudios lugusid lindistama ja, ja Ranseerima. Aga hiljem tuli veel. Kuna see orkester oli nii-öelda riigi oma aja tasuta käes, siis tuttavatele see on toimetajad, said sellest aru ja hakkasid kasutama estraadiorkestrit ka televisioonis vaata näiteks laste kontserdite juures, mida oli väga palju ikka mitu korda aastas sainerlaste kontserte juhatatud. Millal sa esimese laulu või viisi kirja panid? Ega ma ei tahtnud, sest Aranseerimised oli nii huvitav, et ma sain ise teha, mis ma tahtsin. Ja mõnikord mõttes kirusin ka heliloojaid, kuidas niuksed kühvaka viisi välja kirjutanud Packarmoonia, sina pead, selles lood on ja mida mina pean sellest soodsad ja maja. Aga siis pöördus minu poole ükskord Vello Mikk ja ütles, et, et tal on üks tekst, et kas ma kirjutaks sellele tekstile viisi? No ma siis püüdsin oma maitse järgi seda teha ja hiljem siis hakkasid tulema juba televisioonist lastelaulude tellimused ja sai ka muud muud asja proovitud. On olemas, kõlab üks väga armastatud lastelaul väga armastatud lastesaatest, kõige suurem sõber, helilooja Tõnis Kõrvits, sõnad Priit Aimla, laulavad Heino Seljamaa ja lapsed. Oi poisid-plikad, tore on see elu. On seltsimees, see muu. Kui sinu Haakonda asus, tra siis ükski soov ei käi, ei müü. Kui põnevaks Rikkaks laupäev saab, kui sulle sõbrad külla tuulesõbra jaoks on valla mu uksel jaamu hingamas linna kõrvad. Nende ansamblite ajal sa ei kirjutanud ise lugusid pikerbu ise kirjutatud. Jah, ei, see oli jah, tema tema rida nagu öeldakse ja ei, mina ei kirjutanud lugusid terve ansambli, sellega ei tea midagi. Ja siis koos nende lauludega jah, jätkus siis ka dirigenditöö orkestri juures ja ja samal ajal ka raadios tegin ka väikseid bände, sest tol ajal oli selline lauluvõistlus nagu Meri mehed ja maa, mis kestis mitu aastat. Ja mida ma siis juhendasin, juhatasin ansamblit, mis seal tegi, kuhu siis heliloojad kirjutasid, kas ise seadeid või siis, kui nendel ei olnud peale viisi midagi, siis pidin jälle mina välja mõtlema, mismoodi see lugu võiks kõlada. Tippmeloodia oli ju ka, olid sellega seotud tippmeloodiaga olin ka seotud ja päris mitu aastat. Ja muidugi ütleme nagu praegust tuntakse Oidi nimeline lauluvõistlus, mis oli aasta lõpus sellega ma olin ka. Tegutsesin juba ütlemist, kas 74.-st aastast oligi suur üllatus, oli see, et kui ma esimest korda kirjutasin, ma mäletan intralaulule, kirjutasin seade ja siis esimene pauk oligi see, et et kui kuulutati välja võitjad, siis tuli välja, et mina olin saanud veel Arantseerimis preemia seal, selle pere lumest, mis oli minu jaoks täielik üllatus. Me oleme nüüd sellest organiseerimisest seda ja teistpidi rääkinud, räägime nüüd natuke lähemalt, mida see endast kujutab, sul on mingi viis ja siis sa pead kuulma, kuidas lõbuks kõlama. Ka mina seletan seda asja väga lihtsalt, et võrdlen teda nagu kokatööga, kui teile antakse üks lihatükk, siis on teil võimalus sellest teha, kas hakklihasousti, praadi või suppi sõnaga liha on olemas, aga, aga mis sellest nüüd pärast välja tuleb, mis sinna ümber kõik pannakse, kuidas serveeritakse, vot see on nagu arranžeerija. Orkestreeri on see, kellel on, ütleme, etteantud kas siis autori partituuri autori klaviir, kus on kindlad käigud, kindlad noodid, mida sa pead kasutama, kusjuures klaviiri vaadata vaata siis siis paistab, et seal on kogu aeg, mingisugused käigud käivad ja niimoodi, aga kui nüüd hakata lähemalt uurima, mis seal taktis on, siis tuli välja, et seal üks noot, näiteks korduv, mitu korda ja, ja see on nagu selle akordi sees ja teine asi on see, et tuleb arvestada sellega, et mis rütmiga laul on, kuhu panna akordid? Saatega tähendab, ütleme, lugu koosnebki niimoodi, et eks on nagu estraadilood koosnevad või poplood koosnevad, nimetatakse bassiliin üks on harmoonia liin siis on kontrapunktiliin ja viisiline ja kõik need omavahel tuleb kõik ühendada niimoodi, et see lugu kõlaks täiuslik. Helilooja ju hoiab silma ja kõrva peal, sellel, mida sina teed. Ma teen ikka loo valmis siis pakun välja, et selline see lugu nüüd tulija päris tagasi ei ole minul küll ühtegi lugu niimoodi lükatud, et see need üldse ei kõlba. Kuulaja jaoks on see viis ju kõige olulisem, et ilusaid laule tuleks. Ei, ei tohi muuta ja ma võin muuta harmooniat ja ja etame seal, mis ma rääkisin ennem, eks ole, armoonia passi ja kõike, seda ma võib-olla muuta, kui see annab loole midagi juurde. Arranžeerinud seal on siis sinul täielikult vabad käed. Täielikult vabad käed ja seal on tema laulu viis ja autori poolt muidugi armoonia ka kirja pandud aga seda ei pruugi iga kord arvestada. Mina olen oma südametunnistuse järgi teinud ja enam-vähem, mis ta on läinud täppi. Ja see pakub sellist loomingulist rõõmu, et sa saad nii, nagu sa tunned. Sa juba kuuled seda pilti enda peas või kuidas? Et kui on näiteks niisugune meeldiv viis, siis kui see on meeldejääv viisi harmoonia, siis käid kuskil ringi ja samal ajal see keerutab sul peas ringi ja siis sa kujutad ette, mismoodi see võib kõlada näiteks Viru varietees olen teinud mitu tantsuprogrammi. Ja siis ma mäletan, et kui ma tegin minu veetleva leedi muusika peale tantsuprogrammi siis oli kuidagi niimoodi, et mul läks hommikul vara uni ära. Läks tund aega, mõtlesin voodis peaaegu täielikult selle loo valmis, mismoodi see kõik kirja panna ja siis hiljem päevals kirjutasin ülesse. Nii on küll jah. Seal varieteelaulupidu seal on tuhanded inimesed laulavad muusika saatel vanasti lauldud muusika saatel. See ongi see, et ta tuleb alati kooriga arvestada. Koor on ikkagi esirinnas ja kõige tähtsam orkester Reimataks, koori ja kus on vaja, toetaks koori ja et oleks huvitav kuulata, kui ma olen teinud vanu laule ka siin oli lastelaulupidu, Saluveer oli vist siis üldjuht. Ja siis ta korjas ülesse kõik vanad lastelaulud vanadest laulikutest ja ja neid sai päris mitu tükki ja nendele sai kõikidel orkestriseadet tehtud, seda. Nüüd kuuleme Tõnis kõrvitsa kirjutatud laulusõnad, Jaan Tätte Tuled öös laulab Ivo Linna. Tundub jälle meie jaoks ikka veel tunduv jälle meie. Meile kõll. Päeva teel on külas helilooja ja arranžeerija, dirigent ja pillimees Tõnis Kõrvits, kes hiljuti tähistas oma 70 viiendat sünnipäeva. 1989. aastal oli Eesti Raadio estraadiorkestri au esineda Rootsis koos ABBA ansambliga esitada muusikali Chess. Ja see muusika meile kõikidele väga meeldis, nii et hiljem, kui olid Tartu muusikapäevad ja seal pakuti välja, et estraadiorkester võiks seal ka esineda, siis me võtsime siit nii-öelda lühendatud variandi, sellest Chessist, õigemini üks viis, kuus laulu. Ja siis hiljem pöördus meie poole eks lati daam, kes on ise Valgast pärit, tegelikult elab Riias Tallinnas Tartus, kuulnud seda Chessi ja siis pakkus välja, et kas me ei tahaks esitleda tervet sessi Riias? Nendel oli selline noorte kunstifestival, me tegime kaks kontserti, Riia kontsertsaalis oli meie orkester, kõik lauldi inglise keeles, aga solistid olid pooleralist Lätist ja pooled olid Eestist, kusjuures meie poolt olid siis Kadicine Selde ja Jaak Joala. Ja hiljem umbes sama koosseisuga esitasime ka linnahallis. Rootsis mängisime siis tänu sellele me ei pidanud nende nootide eest. Kuidas te sinna sattusite, Jabaga koos esinema? She left linnas oli maailmakarikavõistlused males, kus meie poolt osales tookord ka Jaan Ehlvest, kes oli tol ajal maailma mäletajate tipus pluss kõik tolleaegsed tipud, Karpov, Kasparov, Mihhail, tal jaga kordsnai, kelle eluloost oli siis muusikal Chess kirjutatud. Keegi kuidagi siis niimoodi tuli nagu selle jutuga siia siis leiti käte estraadiorkester on, on väga sobiv selle jaoks ja siis me saime selle sõidu. Rootsi dirigeeris džässi arranžeerija orkestreeri ja Anders Elias, kelle vanaisa ta ütles olevat olnud Eestist pärit külaviiuldaja. Nende apa meestega saimegi seal kokku, ma mäletan, Anne Erm tuli võtma intervjuud ABBA meeste käest ja siis samal ajal tuli sinna nende juht Tim Rice. Ei hakka nendega midagi rääkima, et need peale kontserti paneme Šveitsi ja lähme lõbutseme natukene. Ja siis Anne Erm ütles, et ei, ennem ei lähe kuskile, kui te annate Eesti raadiole intervjuu. Andersoni hulla shanss intervjuu vannele. No võib-olla millega ma ennast saksa nagu kergitada? 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Tallinna kammerorkester ja filharmoonia kammerkoor esitasid jõulumuusikat Belgias ja Hollandis ka Tallinnas, loomulikult. Kus siis teine pool kontserdist oli minu poolt raseeritud koorile ja kammerorkestrile hulk traditsioonilisi jõululaule. Kui me siin rääkisime Arraseerimisest, kasse, praegustest poplugudest, kõrv jääb kuulama, et oi, et sellele võiks arranžeeringuid teha. On ikka olnud jah, niisuguseid mõtteid. Näiteks kui keegi räpib midagi, sa teeksid mingi tausta sinna, see oli päris põnev, eks ole. No kindlasti jah, aga selle jaoks on ikkagi teised mehed olemas. Olgugi, et ma olen jah, ütleme niimoodi, ampluaa on, on selline, kus on siis rahvapilliansamblites kuni suurte sümfooniaorkestrite ja teatriorkestrite nii välja Estonia teatrile olema teinud Priit Pajusaare, prints ja kerjus ja samuti Vanemuisesse Lotte muusikalid, kõik, mis seal on, mis kõige huvitavam on? Ai, see on, kõik on huvitav, siin oli mul võimalus teha meie eestivene rahvusest helilooja romanss mille ta esitas mulle klaviirina ja selle, ma pidin tegema siis puhkpilliorkestri mingisugusele väiksemale koosseisule, kusjuures see koosseis oli mul endal valida. Kuna see oli niisuguse omapärase käekirjaga helilooja, siis nende tegemine oli väga huvitav just selles mõttes mõtlesin, et kuidas lähtuda sellest klaviirist, ütleme, see oligi vastse orkestreerimine selle väikse kosmose juures väga huvitav. Kui sa kuulad muusikat, kas sa siis kuulad orkestreeri arranžeerija kõrvaga, et oi kui aar Kristratsioon, kommunite varaseeri? Professionaalseks Berliinis, siis ei saa niimoodi lihtsalt nautida muusikat ja kuulen, saab ikka. Ja siis saab nautida ka, aga samal ajal tullakse siia endale kõrva taha panna, et või siis vastupidi, ka see, et nii ei tohi teha. See on ka üks asi, mida tuleb alati tähele panna. Võiks teha teisiti, siis paremini. Me räägime, Tõnis Kõrvits, aga, aga kõrvitsati dünastia isa oli Harri Kõrvits, kellel oli neli poega. Kunagi Harri ütles, et puha, poisid tulevad, et praegu on juba jalgpallimeeskond koos 11 poissi. Kui palju Harryl neid lapselapsi on ja lapselapselapsi, kui palju teid on kokku neid siis kõrvitsaid? No ütleme, jämedalt võttes, kui meil oli kokku tuleksin viimane kord paar aastat tagasi siis oli meid kas 24 või kusjuures siis ei olnud ka kõik kohal. Kitsas perekondlik lindi öelda. Sinu poeg Tõnu Kõrvits on väga tuntud ja väljapaistev helilooja, kuidas sa suunasid teda lapsepõlves? Tema oli või on selles osas nagu väga iseseisev. Kuna klaver oli kodus, siis loomulikult ja mina kuulasin oma tööga seoses palju muusikat siis jäi midagi ka külge, seal haigus kartnud, et ma kuulasin mingit lugu seal ütleme mingit asja maha kirjutada tuleb mitu korda kuulata. Siis pani tähele, et Tõnu ei laula, meloodiatega laulab hoopis viiulipartiid, mis kuskil seal üleval oli. Väikse poisina ja nii, et ta oskas juba tol ajal midagi ära tabada, mis muusikas on, ja hiljem läks ta laste muusikakooli klaverit piima ja peale üheksandat klassi panime ta siis muusikakeskkooli kus ta õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures, seal ja hiljem läks sõjaväkke, kus ta mängis tuubad nagu minagi. Ja siis pärast seda hakkas õppima konservatooriumis kompositsiooni. Eks meil ole ikka jah, niimoodi professionaalset küsimused üksteisele algusest peale ja tunneme rõõmu üksteise saavutustele. Kas sa oled rahul sellega või mingi asi ei meeldi, see on juba nagu öeldakse, ei maitse ja tunnetamise asi. Iga helilooja on kõik noodid, mis ta on kirja pannud, on kõik läbi mõelnud, sõnu peab seal olema selline. Nii et selles mõttes ei ole mina tema lugude kallale küll kunagi läinud. Kui me räägime nüüd neljast vennast kõrvitsast, Tõnis, Toomas, Tiit ja Harry kõik tegelevad, on tegelenud muusikaga. Aga muusikat, dist õppisid kuigi palju, ainult sina. Toomas Tiit läksid hoopis kunstiinstituuti õppima barreli pedagoogilises. Jah, aga see muusika kõikidel siiamaani veres. Liit mängib kitarride omas, laulab ja mängib kitarri ja Harri mängib trummi. Ja samal ajal nüüd sain just Teile ta käest meili, kus ta ütleb, et hakkas Ukuleeled õppima. Et tuleb päris hästi välja. Kui palju te koos olete mänginud? Kõik neljakesi koos oleme mänginud. 2013 oli vist isadepäeva kontsert, mis me tegime siis eesti neljas linnas Tallinnas, Tartus, Pärnus ja jõhvis kontserdimaja tal Eesti Kontserdi korraldatud oli see reis kuhu me siis kutsusime ka oma järeltuleva põlve. Meie olime neljakesi, seal eestvedajad ja lapsed mängisid, et kaasa, no ütleme nad, mis lapsed, nad olid siis juba suured ja aitasid terve programmi ära täita. Kas te oma isa lugusid ka mängite, Harry Kõrvits oli tore helilooja. Karepa valts tuleb kohe meelde. Laga räpa võlts oli meil jah, siis kavas küll. Tõnis Kõrvits, seal on tööd väga palju. Laulupidu sai läbi, mis praegu siis veel ees ootamas on? Praegu kogu kokku oma noote septembrikuus tuleb 25. septembril kontsertsaalis suur kontsert mis on siis pühendatud minu tagasihoidlikule juubelile. Ja tegelikult on tore see, et seda korraldada Eesti puhkpillimuusika koda ja nad ei lubanud mul endal mingit asja organiseerinud, välja arvatud see, et noodid oleksid kõik kohal. Aitäh Tõnis Kõrvits. Jõudu ja tervist ja palju õnne juubeli puhul. Töö läheb edasi. Päeva teel oli külas Tõnis Kõrvits, mina olen Ülle Karu. Saate pani kokku Maristomba. Saate lõpul kuulete üht laulupeol kõlanud laulu Tõnis Mägi. Ilus oled. Isamaa. Arranžeeringu on Tõnis kõrvitsat. Tervitused Tõnismäele tänu teile, Tõnis Kõrvits ja Hirvo Surva.