Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Distsipliini sobival ajal teile sobival ajal. Tere hommikust, head klassikaraadio kuulajad. Algamas on 28. oktoobri heliga ja siin stuudios on toimetaja Mirje Mändla. Tänases saates arvestab Gerhard Lock festivalil klaver toimunud kontserti, kus tuli ettekandele Stackhouse teosmantram. Samuti arustab tui hirv Bela partabki ooperi Hertsog, Sinihabeme loss, kontsertettekanne. Põhjamaade foonikutel tuleb järgmisel nädalal avakontsert, sellest kõneleb nende dirigent Anu Tali Tiina kuningale. Oktoobri lõpu päevadel toimuvad Kuusalus Hugo Lepnurme orelipäeva Kristen Laar kõneleb sellest, Kristo ka ole. Esmaspäeva õhtul jõuab Eestisse vanameister. Moriitsakaagel tuleb ettekandele tema teostus tükkeder Vintraalse, mida esitab music fabriik. Kontserdil tutvustab Neeme Bunderm Belgias. Rüges on klassikaraadio toimetaja Karin kopra, kes vahendab oma esimesi muljeid. Heili vaostamm annab ülevaate Tallinna filharmoonia järgmise nädala kolmest kontserdist. Hingedepäeva kontserdist, kus tuleb ettekandele ka Arvo Pärdi muusika, teeb ka otseülekande klassika kraad ja Margarita Voites. Seal on tulemas juubeli kaala ning saate lõpus annab ülevaate muusika uudistest väljaspool Eestit. Priit Kuusk. Head kuulamist. Festivali klaver aegu tuli Eestis esmakordselt ettekandele kaastok hauseni teos trump Eesti muusika ja teatriakadeemias käis hilistel õhtutundidel seda kuulamas Gerhard Lock. Seda tõepoolest, seda võin kinnitada, et muljed olid igati head. Kui tulid konsoli alguses saali, siis saal oli välja müüdud ja tuletoolid pandud põlema aga soe kollane valgus ja ühesõnaga kõik oli valmis selle preerida sellise suure auraga teost nimetamata ja öelda, et see seitsmekümneminutiline suurteos, mida on nimetatud osad kas sümbooniaks või isegi ooppariks kahele klaverile ja elektroonikale. Mina näen selles ohkem banaadilikust. Ja seda ka selles mõttes, et kah kaks. Vaidlevad ja väga palju teatraalsus mängib rolli. Teos on väga homo vestlik vahel ja selles mõttes ei, ei olnud kindlasti igav kuulaja, sest vaadata oligi ka midagi. Mis puudutab seda visuaalset poolt, siis kui seda on oma teose eessõnas kirjutan seda, et tehnika võiks olla võimalikult peidetud kuskile, siis seekord seda ei olnud, aga see minu enam eriti tähtsust, sest meil on niigi elektronmuusika külalistevõimaluste riik on meil juba avanenud ehk see ei ole enam tähtis. Külavit neli tükki klaverit kohal olid näha muidugi ja kõige muu tehnika ka. See aga ei vähendanud kindlasti seda kogu elamust, mida sai nautida 70 minuti vältel. Et see on ta kaasanil piiriteos, kust maalt hakkas siis edasi minema oma loomingus ka sellise müstilisema poole ja ta on liigitanud seda teoska kosmeliseks muusikaks ja seda võib täiesti kinnitada seda, et kui hakkab ring moodulaator mängima ja siinushelid või isegi lühilaine müra tuleb mängule, siis tõepoolest võib nagu seostada seda mingisuguse teise maailma kasvõi sõnumiga see interpretatsioon kindlasti kaasanile meedik, sest ta ongi ju teada, tema sunnitluseta, arvab, et on Siriuses pärit ja nii edasi. Ühesõnaga sellised tendentsid on tal juba olnud varemgi. Kadri-Ann Sumera, Sabine Simoni ja Hendrik Manugi interpretatsioon oli viimistletud ja tehnilised, igati õnnestunud. Pianistid suutsid hoida Vamilist pingekaart ja pakkuda 70 minuti põnevat etendust nii kuuldavalt kui ka visuaalselt. Motoorseid lõike mängiti väga täpselt. Atmosfäär erilisi kohti hingestatud ja pingestatud esile tõsta tuleb pianistide omavahelist ja teine seest innustavad koos mängu interpretatsiooni terviklikust. Helgaja. 23. oktoobril Cancy Tallinnas ette Bela partabki ooperi Hertsog, Sinihabeme loss, kontsertettekanne ja muljeid jagab tui hirv. Esmaspäeval kanti rahvusooperis Estonia, Ungari Instituudi, Ungari suursaatkonna, Pärnu linnaorkestri ja Pärnu kontserdibüroo koostööprojekte VTB-le partaki ühevaatuseline ooper Hertsog, Sinihabeme loss. Lavastasin, dirigeeris teoritiseerime metsi, kes seal muuhulgas ka helilooja teatrite muusikaline juht ja pianist. Valguskunstnik oli Ave Mägi, laulsid Andrea meelat ja Islankovitš ning eestikeelse proloogiga juhatas lavategevuse sisse Tõnu Mikiver. Ühest küljest tähistati selle sündmusega Ungari tuntuima helilooja Peela partabki 120 viiendat sünniaastapäeva. Teisalt Ungari rahvuspüha. 23. oktoober 1956 oli Ungari revolutsiooni verisein päev. Ungari rahva vastuhakk kommunistlikule režiimile teistes maailmale, hoolimata oma peatsest mahasurumisest Nõukogude vägede poolt. Et näiliselt nii tugev kommunistlik diktatuur on siiski haavatav. Sündmusel oli väga suur mõju kogu Kesk- ja Ida-Euroopale, kaasa arvatud Eestile sinihabet vaatama tulnud publik, nende seas riigitegelased, avaldasid oma kohalolekuga austust kogu Ungari rahvale. Enne ooperi algust anti revolutsiooni käiguste tähtsusest lühike ülevaade ning kuulati Ungari ja Eesti hümne Ajalmi partacama. Esimese ooperi kirjutas mõjutasid teda nii Ungari rahvaviisid kui Richard Straussi tollal taga. Moodne helikeel. Nendest allikatest lähtuvalt püüdis ta luua uut Ungari rahvuslikku muusikat. Hertsog Sinihabeme lossi jaoks põllud, tollane ooperiringkond veel küps ei vaimses ega tehnilises mõttes. Nüüd aga loetakse seda 1911. aastal loodud lühiooperit modernismi ajastu üheks tähtteoseks. Ooperini läbi komponeeritud seal ei ole lõpetatud lõike, nagu omal ajal ooperi enesestmõistetavad osad retsitatiivi aaria laulvaid tegelasi on ooperis kaks hertsaks sinihabe ja tema vaste mõrsja Juudit. Partuk kasutab pilli koosseise vaimukalt vastavalt sellele, mida lavale öeldakse. Kui sinihabe kiidab oma valdusi, müriseb orel sisega, vastab juudi Tarksi ilma igasuguse saateta. Jah, on küll ilusad. Orkester ja näitlejad on dialoogis joodid prõmm muusikale täpses vastu, rütmis rusikatega vastu lauda ja orkester immitseb kaeblevalossi häält. Partabki muusika avangardsuse on ooperižanr delikaatselt ära ümardanud, nii et see kõlab peaaegu romantiline. Ega moodsa romantilise ooperikontseptsioonid nii palju erinegi. Mõlemal juhul peab muusika meeleoluliselt kajastama laval toimuvat ja vältima stampkujundeid. Keskaegsel legendil sinihabemest on lugematuid variatsioone. Üldiselt tuntakse šarlberroo muinasjuttu, kuid sellele ooperile kirjutas libreto hoopis Eli sõber, bee labalas. Naine on siin avameelselt uudishimulik, mitte ei oota uste avamisega, kuni mees jahile läheb. Seekord on tegu mõnes mõttes positiivse sinihabemega, kes jõuditi käest mitmeid kordi küsib, kas neiu ikka tahab nii halva kuulsusega lossi elama minna. Juudid tahab, kuid nõuab, et avataks seitse lukustatud ust. Kõikide uste taga, mille võtmed sinihabe vastu tahtmist annab, on midagi hiilgavat, kuid verist et Juudit võiks sinihabet tingimusteta armastada, ei tohi tollel olla naisest saladusi. Viimase ukse taga, kus juudid arvavad peituvat kolme surnud naist on naised küll, kuid elusad. Needsamad naised on lavastaja sõlmetsi pannud pikendama lavatagust. Laval oli mõtteliselt ainult söögilaud toolidega, kuid neist meeter eemal seisid juba prožektorid. Nende taga kostüümi stange ja kolm kuduvad heegeldavat lugevat naist, kes aeg-ajalt käisid pilduma asja, mida juudid pildus ja vahel silusid mõnd kuue selga. Kuid muidu istusid stoilise rahuga. Samas kui lavali päev valge ja muusika nii dramaatiline, nagu tapetaks kohe keegi ära. Mõrvahingus oli kogu aeg õhus, aga surnud ei olnud lõpuks keegi. Lavakujundus oli segu uuest ja vanast lava tagaseina kattis videoprojektsioon millestki, mis meenutas anglosakside kivist pühapaika Stonehenge. Need tegelased, kes olid tinglikult aegsed, kandsid villaseid ammuseid alusseelikuid. Moodsad riiete tädid aga olid kitlites. Hiljem massis sinihabe kõigile neljale naisele ümber Chifoonist rätid ja pühendus nad hommikule, päevale, õhtule ja ööle. Juudit tundis teiste naiste kõrval alaväärsus kompleksi ja kartis, et ei ole piisavalt ilus. Niiviisi nad ooperi lõppedes laua ümber jäidki. Sinihabe ja tema neli kuulekad naist solistid Bron, Andrea meelati, pass, Istvan kaubatš laulsid oma värskete, säravate häältega tipptasemel ega pidanud enda kuuldavaks tegemiseks kasutama mingeid kunstlikke võtteid. Kavatsesid sinihabemerollis, oli meeldiv kuulata, kui tavaliselt tundus ta natuke puhine loid, samas kui meelatiooditina oli ere, loomulik. Kellel on olemas kõik kõlavärvid, mida üldse oskaks soovida. Tema lavaline olek on kirglike ehe. Toolide nõudega oleks võinud isegi vähem ettevaatlikult laamendada. Mõlemal lauljal on laitmatu diktsioon, kuigi ungari keelt poleks enamik kuulajaid ilma elektroonilise tablood mõistnud. Laval toimus vähe liikumist, aga kui toimus, oli see konkreetne, jõuline ja välja mängitud. Näitlejad ei kartnud kunstilise veenvuse huvides teineteisele läheneda. Lavalt tulvas saali ehtsaid lahjendamata emotsioone. Ungarlased on meie hõimurahvast nii keele kui lähiajaloo poolest, mis sest, et elavad kaugel. Meie nende kultuuri paraku sageli otsima minna ei oska. On hea, kui oled oma tähtpäevade puhul selle meile koju kätte toovad. Võtame nad alati rõõmuga vastu. Dirigent Anu Tali, täiesti uskumatu on see, et aeg nii kiiresti lennanud on, et nooruke Põhjamaade sümfooniaorkester sel hooajal juba 10 aastaseks saab. Kui te kunagi koos õe Kadri Taliga selle orkestri asutasite, siis millised teie plaanid olid ja mil määral need plaanid nüüd tänaseks realiseerunud on? Kõigist saavad aru, et ühe orkestri loomine ei saa olla plaan number üks, sest et see kõlab väga ja ongi väga selline kaugele ulatuv ja natuke liiga suurejooneline ühele tervele mõistusele kahva ja plaani võtta. Nii et siis 97. aastal, kui me selle ühekordse kontserdi Soome iseseisvuspäeva puhul tegime, siis oli plaanis just nimelt teha ühekordne kontsert, dirigendiks olin mina ja Mikko Franck. Ja kavas oli Eesti-Soome muusika. Orkester oli Eesti-Soome sümfooniaorkester tookord. Ja tõesti oli plaan teha ainult ühekordne üritus. Kui siis orkester ise küsis, et mis siis oleks, kui prooviksime teha ühte lõpetatud hooajaga järgmine aasta siis me proovisime ja 98 99, kui Eesti rahvas mäletab, oli maailma muusikaliselt pealinnad õhtubiinis õhtul Pariisis, õhtul Londonis ja kuidagi oleme niimoodi aasta-aastalt ikka kestma jäänud. Endalegi üllatusena on nüüd 10. hooaeg ja nüüd muidugi planeerime oma asju natukene ette, välja on tulnud kaks plaati, kolmandad lindistame ja Erkki-Sven Tüür ja Tõnu Kõrvits kirjutavad meile oma lood ja ma arvan, et tänaseks võib isegi endale tunnistada, et me oleme ellu jäänud. Teil on igal hooajal selline tore pealkiri, eelmine hooaeg olid legendid ja seekordne apokalüpsis. Justkui me maailma ja elu meie ümber vaadata, eks ta tegelikult sobiv pealkiri praegu selle sündmustikule on. Aga kõigepealt avaneb kontserdiga visioon, teine kontsert jaanuaris, kus me juba hakkama Eesti muusika uudisloomingut välja tooma kõige muu ahvatleva kõrval on jaanuaris. Selle kontserdi nimi on Enigma ja siis apokalüpsis ehk suur lõppkontsert on siis mais, kus Erkki-Sven Tüür, kes juba kuu aega ehedalt kirjutab, tuleb välja oma oma sümfoonilise teosega, mis ta meile kirjutab. Teose järgi ongi hooaeg oma nimetuse saanud. Nimetus apokalüpsis oli minu poolt visioone Nygma ja apokalüpsis. Kontserdid on minu poolt mõlemale Tõnu Kõrvitsale, kui Erkki-Sven Tüürile on antud üks konks Tõnu kõrvitsaleiba ja Erkki-Sven Tüürile apokalüpsis. Kumbki ei kirjuta sellenimelist lugu, aga see on, sellest on arendatud ja ei pidanudki. Ma arvan, et heliloojale peavad jääma vabad käed. Tõnu Kõrvitsa lugu saab kandma pealkirja tuulde lauldud. Ja Erkki-Sven meie lugu on praegu meil veel mõistatus, eks Me kuuleme ta võib-olla täpselt ka ise ei tea, kaugele ta selle loo kirjutab. Et kas sellest tuleb järgmine sümfoonia või jääb ta väiksema vormi raamesse, sai nüüd, oleneb kui kergelt sulg lippab. Hooaja avakontserdid on juba järgmisel nädalal ja neid on kokku kolm. Ja jäme, jälle oma harjunud kolmnurka Pärnu, Tallinn, Tartu, siis 31. oktoobril käime ära Pärnus ja avab oma hooaja visiooni seal esimesel novembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis sama kavaga ja teisel novembril armastatud Tartus, kus mina olen küll nüüd ära tulnud dirigendina käin seal oma orkestriga ikka külas ja kavas maailma muusika esiduo, Šostakovitši, Straussi gigantide looming ja Šostakovitši üheksas sümfoonia, mida tegelikult oleme meie Eestis mänginud, tuleb esitusele, sest et nii-öelda meie teine tulemine teine tagasipöördumine selle teose juurde just selle poolest, et mitte ainult osast okovitši, juubeliaasta me tahame ka selle visiooniga, millest on palju kirjutatud, et kui Beethoven ja Bruckneri kõigil on üheksas sümfoonia, suur võidusümfoonia, suur läbilöök või suuruseline selginemine sisustakovitši üheksas sümfoonia kõik ootasid temalt betoonile sarnast sellist võidukäiku või suurt Nõukogude liidule ja nõukogude võimuleoodi võidule, siis Šostakovitši umbes 25 minutine sümfoonia kõlab suhteliselt selline, ma ütleksin, kohati agressiivselt ja isegi mõnitavalt nagu jooks vastu seina, teinekord katacombide räiged akordid ja, ja ulguvalu teinekord, sellest teises osas. See küsimus nüüd jääb, et mida ta sellega mõtles, ei saa kunagi teada. See ongi see visioon, mida ma tegelikult inimestelt saalis hoopis ootan. Et meie pakume enda oma ja Straussi, Alsoos prahwaratustra ehk nõnda kõneles saratustra seal siis Nietzsche teemaline muusika võib neid avakorda, on kõlanud mitmete olümpiamängude ja, ja võistluste ja filmide temaatikas on üks maailma kõige kuulsamaid avanemisi üldse võimas, nagu maailma loomine. Seda pole ma kunagi mänginud, ma pole ka kunagi juhatanud sellega, lööks siis hooaja nagu lahti ja nagu Strauss on ise öelnud, et tema, kes selle filosoofilise tausta ja pani selle programmi nitse programmi enda teose aluseks. Et kellel seda vaja läheb, võib seal aluseks võtta, aga kes muusikat kuulata oskab, temal ei lähe seda niikuinii vaja. Nii et jälle kõigil on vabad käed, kes mängivad praegu Põhjamaade sümfooniaorkestris. Põhjamaade sümfooniaorkestris on kõik needsamad vanad tuttavad näod, kes on alati meil mänginud. Väga palju on tulnud juurde lätlasi Läti rahvusooperist ja rahvusorkestrist. Just selle tõttu võtmefiguurid puu pillides on olnud sealt instalderis. Läti esiklarnet on, on toonud oma kaasvõitlejaid kammermuusikuid, kaasa on jäänud meie soome esiKorno galerbo kulmala. Seekord tuleb kuraalsus, prossotwaratustre on saksa helilooja võtmeteos siis Ingo tehas Frankfurdist on, meil on ju kaks kontsertmeistrit, nüüd tulevad needsamad inimesed, keda eesti rahvas on Põhjamaades on foonikutes harjunud nägema. Kas Põhjamaades koniorkester esineb ainult Eestis. Täna ja me ise mõtleme, et meie ülesanne on, on tuua maailm Eestisse, teha Eestis selleks nädalaks maailma kultuuri keskpunktiks ja et need inimesed, kes siia tulevad, viivad Eesti muusikat ja nad teevadki seda snad kammermuusikutena koos mängides viivad Eesti muusikat üle maailma. Tellitud uudisteosed, nüüd jõuavad ka plaadile. Kolmanda plaadi idee on selline, nüüd tõeliselt intrigeeriv tegelikult see on Eesti kohalolek. Ja millal see plaat valmis saab? Ta peaks tulema 2007. aasta jooksul jaanuarist hakkame lindistama, siis heliloojateks on tõeline eestlane ja maa sool, Veljo Tormis, Lepo Sumera, Tõnu Kõrvits ja Erkki-Sven Tüür. Eesti asi selliselt, nagu ta meil on oma asi ja minu arust sellises pakendis ja sellise sisuga, mille võib panna ükskõik missugusesse kultuurirahva südamesse ja olla uhke selle üle. Aitäh, dirigent Anu Tali ja soovin sulle ja sinu nooruslikule Põhjamaade sümfooniaorkestrile selleks hooajaks, mis on siis nüüd juba 10. edu ja rohket publikut. 1000 tänu ja midagi ikka selle pimeda aja vastu, et märtsikuus tõstame pilgud taeva poole ja rõõmustame jälle. Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel esineb 31. oktoobril Pärnu kontserdimajas esimesel novembril Estonia kontserdisaalis ja teisel novembril Vanemuise kontserdimajas. Kontserdid algavad kell 19 ning Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio otseülekande. 30.-st kuni 31. oktoobrini toimuvad Kuusalus Hugo Lepnurme muusikapäevad. Meil on stuudiokülaliseks Krister aer, Hugo Lepnurme, muusikaühingust Miksest Kuusalus ja miks oktoobris? See kõik on sellepärast, et Hugo Lepnurme on esiteks Kuusalu kandist pärit tsentrikülast ja ta on ka Kuusalu valla aukodanik. Kuna tema sünniaastapäev on 31. oktoobril, siis täpselt selle aja paiku Hugo Lepnurmepäevad toimuvadki ja Kuusalu vald annab ka välja Hugo Lepnurme nimelise stipendiumi ning ka selle väljakuulutamine toimub 30. oktoobril sealsamas Kuusalu Laurentsiuse kirikus. Hugo Lep Norman tuntud kui väga mitmekülgne muusik, milliseid tahke tema loomingust Hugo Lepnurme muusika ühing oluliseks peab ja mida toote esile muusikapäevadel? Ta oli tõepoolest väga mitmekülgne muusik ja inimene üldse, aga nendel päevadel, kuivõrd 31. oktoobril toimuva foorumi pealkiri on, missugune orel on pillide kuningas, siis seekord me toome esile teda kui oreliõpetajat. Kuna 31. oktoobri õhtul esinevat tõesti kõikide õppeasutuste, kus orelit õpetatakse oreliõpilased, siis me nagu jätkame seda traditsiooni, mille kõige esimene õpetaja ta just on olnud, sest vahepeal ta oli tõesti ainukene oreliõpetaja, kes meil siin üldse oli, pärast seda muidugi jätkas tema tööd Rolf Uusväli ja siis tulid kõik riburadapidi, nende kõikide õpilased, aga see on nagu üks pool ja kuna ta oli tõesti väga mitmekümne kirikumuusik ja samamoodi ka juhatas koore, siis 30. oktoobri õhtul Kuusalus toimuv suur reekviemi ettekanne hästi mitme koori ja oreliosavõtul on just täpselt see, mille üle ta ise oleks väga uhke olnud. Aga räägimegi lähemalt muusikutest. Jah, esmaspäeval ehk siis 30. oktoobri õhtul, kus tuleb ettekandele Borey reekviem, seal esinevad Kose kammerkoor, loo kammerkoor, segakoor Keila, Viimsi keskkooli noortekoor, Kolga-Kuusalu kammerkoor, Kuusalu keskkooli noortekoor ja Eesti koolinoorte segakoor, et seal on tõesti väga mitu koorile Nii et kõik need koorid osalevad siis reeglina ettekandel. Täpselt nii ühendkoori juhatab Taavi Esko orelil on Pille Mets on ning solistid Maarja Kukk ja Simo prede. Kontsert on veelgi tõepoolest, järgmise päeva konverentsipäeva õhtul on siis tulemas oreliga ala meistrid, sellid, õpipoisid Kuusalu Laurentsiuse kirikus ja seal siis esinevad oreliõpilased Viljandi kultuuriakadeemiast Georg Otsa nimelisest muusikakoolist, Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, Keilast ja Narvast ja samuti Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudist. Millised on konverentsi pealkiri, nagu ma juba ütlesin, on missugune orel on pillide kuningas ja kuna tänavune suvi oli kõikidele eesti murelikele päris raske, sellepärast see oli tõesti väga kuiv siis räägime tõesti sel sügisel nagu orelist rohkem. Me tahame nagu julgust anda ka nendele kogudustele kirikutele, kes on otsustanud oma vana oreli ära restaureerida, näiteks on seal kaks ettekannet, Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus räägib Juuru Mihkli kiriku oreli sihtasutuse loomisest kuid orel väga korralikult korda teha siis ta loomulikult on tõesti selle hetkel korras, aga ta vajab ju samamoodi edaspidist hooldust. Ja sellest on tulemas rääkima Toomas Mäeväli kui ka olev kents, mõlemad on siis oreliehitajad ja hooldajad. Konverentsile tuleb ka Rootsist oreliekspert Göran kraan, kes räägib rootsi orelitest praegu ning ekspertiiside eest, mis nende orelite kordategemise jaoks tehakse. Ja samuti tahaks ära märkida Ülle Yuki muinsuskaitseameti vallas mälestiste peainspektori ettekannet, orelit kui kultuurimälestised ja samuti muinsuskaitse nõuetest kirikuruumis, mis tegelikult on väga oluline. Kuna kirikuruum on ju üleüldiselt muinsuskaitse all ja kõik esemed, mis kirikus asuvad, siis orelitega on praegu tegelikult päris keeruline lugu ja sellest üle Jukk tulebki meile rääkima, mis osa orelist on praegu kaitse all ja mis näiteks vana oreli kordategemisel siis peab arvesse võtma siis muusikapäevade avakontsert toimub Kuusalu Laurentsiuse kirikus esmaspäeval, 30. oktoobril kell seitse ehk siis 19 null null ja teisipäeval pärast foorumit, mis algab hommikul kell 11 Kuusalu kiriku pastoraadi is siis selle järel õhtul kell 17 null null algab oreliga ala meistrid, sellid, õpipoisid. Hugo Lepnurme. Muusikapäevad on meie iga-aastane kõige suurem. Kuulasime siin eelpool katkendeid Moritz Kaageli teosest jussike ter wind roosa kirjutatud salong orkestrile ja seda teost kuulasime siin küll Schönbergi ansambli esituses põrandatel lööviitrigeerimisel, aga järgmisel nädalal esmaspäeval on seda võimalik kuulata lausa Estonia kontserdisaalis elavas ettekandes ja siia tuleb ka vanameister Moriidse Kaagel, kel siis täitumas sel aastal 75. aasta ja tema teost esitab siis music fabriik. Meil on klassikaraadio stuudios Neeme pundar. Sageli muusika on tõepoolest siin Eestis juba kõlanud ja temal on pühendatud isegi terve festival 95. aastal siis nüüd festival. Ja loomulikult on tema muusikat esitanud nüüd ansambel, aga räägiks natuke sellest põneva taustaga heliloojast, mis kultuuriruumi või mis dieediga peaks nagu seostama. Tõsi, ta on, et ega te nagu otsest seost, et väga täpse ühega kohaga tegelikult sellise persooni juures nagu politsei Kaagel polegi võimalik nagu, nagu tõmmata. Nii et võib-olla kõige parem olekski tsitaat tema enda suust, kuidas ta ennast siis iseloomustab ja ma loen selle ette. Olen sünnilt argentiinlane, kuid pole tüüpiline selle maa kodanik ei ole, on siiski üks neist miljonitest põhja ja lõunaameeriklastest, kes on pärit Euroopa immigrandi peredest, mis puutub kultuurilise identiteeti. Jah, kindlasti on see mul olemas. See on minu enda otsust, kuid pigem kõneleksin fataalselt, mitte täielikust identiteedist. Agressiivne samastumine ühe ainsa kultuuriga on sageli viinud katastroofini. Tavaliselt on identiteediprobleem ainult õnnetutele inimestel ja sees käib samuti eriti rahvaste ja rahvuste kohta ning ma arvan, et see on just täpselt see, mis, mis teda just õigustab. Ta on tegelikult maailmakodanik, ta on igal pool. Ja nagu teada, anda, siis ikkagi ka töötanud 20. sajandi suurkujudega Stackhouse niga Tigetiga Kölni elektronmuusikastuudios pidanud omal ajal loengut alustati suvekursustel, nii et kõik need sammud, mis iseloomustavad 20. sajandi neid suurkujusid, on ka tema puhul olemas. Aga räägiks nüüd selles teoses ka, mis siis esmaspäeval tuleb ettekandele Mil Mooritsa Kaagel ka ise siia, Eestisse tuleb siis tükkeder, Windows on üsna ulatuslik kompositsioon. Jah, tegemist on tõesti tihvttükkidele wind roose ehk siis eesti keelde pandud Tuulte Roosipaladega, mis on siis kirjutatud aastatel 1988 kuni 94 tuulteroos Win roosa ja see on siis diagramm, mis näitab erisuunaliste tuulte kordumist mingis ühes kohas, ühe kuu aasta aja või aasta vältel diagramm, aga seesamasugusele ilmakaarte skaalale nagu kompass näiteks on. Ja siis dif tükeda wind roose on kirjutatud salongiorkestrile. Noh, see on siis selline 19. sajandi lõpu kümnenditest levima hakanud selline ansambel, mis seal siis nagu mänginud selliseid sumentaalse tantsulugusid populaarseid viise, tavaliselt kindlasti pidi olema salongiorkestrist klaver ja siis keelpillid sinna juurde. Segaageri, Tuulte Roosipalade veidi tükkide Find, Roosi koosseis on siis klarnet kaks viiulit, vioola, tšello, kontrabass, klaver, harmoonium, löökpillid tähendab muuhulgas ka lava peal baarium, propeller, vana raadio. Ega ma täpselt ei teagi, milliseid šõuelementi veel kasutatakse, aga aga ega seal pole ainult muusikalised esemed nii-öelda seal on ka muid asju. Seal vaatemänguliselt peaks olema väga huvitav, seal on ka valgusega selle siis veel igast huvitavaid asju tehtud. Sest et noh, üldse kogu Kaarli loomingus on ju see teatraalsus väga olulisel kohal, eks. Kummaline ta on. Ta ei ole tegelikult samas kirjutanud oopereid, aga tal on väga palju filme, näiteks, nii et ilmselt midagi me hakkame siis nägema selles suunas. Ja nagu ka väga kenasti Merike väitma on selle teose kohta kirjutanud, siis tuuteroosi palades teeb googel muusika ja kultuuriloolise reisija nimelt tajuvad ja inimesed maailma eripaigus seda konkreetset ilmakaarte, selle konkreetse ilmakaare iseloomu erinevalt. Ja seda on siis töötajad ka edasi, Andres. Tal on muidugi siin, ega see minu meelest, et Kaageli nägemus on siin täiesti kardinaalselt erinev sellest, mida tavalised inimesed tunnevad, et kui näiteks siin, aga teine selline huvitav asi, et kui meie jaoks lõunapoolsed alad on kuumad, siis tema väidab, et teda hoopiski külmas, eks ole. Ja vastupidi nii nagu ta kogu looming ja üks üks huvitav tsitaat, mis oleks põnev, üks inglise helilooja on öelnud David sover, kes on olnud ka keelekursustel. Ja siis ka, kel on andnud oma kursantidele sellise ülesande, kirjutage lugu, mida pole võimalik ette kanda ja kandke see siis ette. Nii et kõik on nad natuke teistmoodi. Kes on siis see ansambel, kes siia jõuab music, Fabreek? Tegemist ühe väga maineka kaasaegse muusika ansambliga, mis on siis asutatud üheksakümnendatel aastatel Kõllis sest nad on tõesti teinud koostööd väga kuulsate heliloojatega nagu Peeter, juhatades muidugi haagel Hanssender ja need algusest peale. Nende ideoloogias on loomulikult väga kõrgetasemeline esituskultuur ja sellepärast ma arvan, ka see, meie esmaspäevase esitus tuleb kindlasti väga suurepärane. See ansambel ei tule mitte ainult Tallinnasse, vaid teeb siin sellise väikese ringreisi. Nii et enne seda annavad nad kontserte veel Vilniuses ja Riias ja kordaks oli süle. Millal see kontsert toimub, millal tähistatakse Kaageli 70 viiendat sünnipäeva? Siin Eestis? Ja teda siis täiesti elavana võimalik näha Estonia kontserdisaalis seal esmaspäeval, see on 30. oktoober ja kell seitse õhtul täitsa tavalisel kontserdi ajal. Suur tänu, Neeme Põder. Vikerraadiol on nüüd telefoniühendus meie enda toimetaja Karin kopega, kes on hetkele prügesed tasa saada sealsest muusikaelust, nimelt siis prüge toob meieni järjekordselt sellise kauni nädalas ülevaate sealses linnas toimuvatest kontsertidest ja sellest, millised orkestrid, ansamblid, seal tegutsevad. Karin juba käisid eile õhtul ka ühel kontserdil. Mis kontserdiga oli tegemist ja millised on sinu muljed sellest kontserdist? Tõepoolest, mul on suur õnn viibida praegu Belgias on kaunis linnas nimega prüge ja õhtul toimus siin kontserdisaalis kontsert, kus esines itaalia vanamuusika ansambel Mareverdii ja muljed on mitmesugused. Kontsert iseenesest oli väga kena ja muusikali esitatud väga professionaalsel tasemel. Ettekandele oli nimelt joon Lifay missa funkti Jakobi. Eriline oli see selle poolest, et see oli selle teose täiesti uus ümbertöötatud versioon. See ansambel on loodud 20 aastat tagasi. Kaks õde Itaaliast olid selle asutajaks ja nad on endaga erinevatesse projektidesse kaasanud vanamuusikuid mitmelt poolt maailmast. Ja esitus oli, mõtlesin, kaunis ta oli huvitav selle poolest, et kui see muusika nagu võib kaasa inimesele tunduda selline väga ühetaoline või ühes meeleolus, siis tegelikult selle esituse puhul ta seda ei olnud. Missa osade vahel olid nagu täiesti karakteri kontrastid olemas ja kõik need muusikud nii laulsid kui mängisid pilli siis vaheldumisi. Et nad kogu aeg vahetasid nagu asukohti. Ja vahepeal siis laulsid ja vahepeal mängisid kokku, oli neid 11. Et tervikuna jättis kontsert väga armsa mulje, aga loomulikult oleks muusika palju enam kohale jõudnud mõnes kirikus. Siin prüges on ju mitmeid väga suuri võimsaid keskaegseid katedraale. Et kindlasti oleks difay Nissa sobinud palju paremini mõnda keskaegsesse kirikusse aga mis mõttes siis olid mitmekülgsed muljed? Kõigepealt sellest kontserdimajas tahaks rääkida. Kui muidu on prüge selline väga kaunis, vanaaegse arhitektuuriga linn siis kontserdimaja on täiesti uus, see on ehitatud aastal 2002 ja see mõjub justkui ilmutisena sellest ajast, kus meie elame sellises terrakota värvi, telliskivist ja ausalt öeldes mõjuta üsna kõleda kolossina. Aga see ei kahanda sugugi selle muusikaväärtust, mis seal esitatakse. Siin on väga tihe kontserdielu. Kuna on siiani jõudnud juba info, et sul õnnestus teha kuulatusega intervjuu prüges sealse klassikaraadiojuhatajaga millesi taid põnevamad teemad, siis vestlusest temaga Mul oli tõepoolest suur au kohtuda Belgia klassikaraadio raadio Klara juhiga produtsendiga koen huviniga, kes tegelikult on väga hõivatud mees, tegeleb väga paljude asjadega, näiteks eelse kontserdiülekande sisse juhatas tema. Aga ta leidis minu jaoks need mõned hetked siis kohvikus istuda ja natukene belgia klassika, kuidas rääkida? Ma arvan, et kõige suurem erinevus meie klassikaraadio ja belgia klassikaraadio vahel on see, et kui meie saatekava on üles ehitatud erinevatele saadetele, siis belgia raadio Klaara on üles ehitatud erinevatele saatejuhtidele. Ja need saatejuhid ei ole üldsegi kõik muusikateadlased ega ole ka kuulsad inimesed. Nad on viimasel ajal kuulsaks saanud vaid on täiesti tavalised, lõbusad, toredad seltskondlikud inimesed, toredad sõbrad, eetris, kes suhtlevad just kama publikuga ja sellepärast muusika valivad siis raadiot, naerab produtsendid. Muusikalenbrüge jõuab ka klassikaraadio eetrisse ja seda novembrikuus, 13.-st 19. novembrini leiate meie kavast mitmeid seal toimunud kontserdite salvestusi ja kindlasti kuulajatega põhjalikumalt. Karin kopra reisis prüges spetsiaalses saates, mis on eetris 14. novembri õhtul. Klassikaraadio stuudiosse on jõudnud Heili wowzda Tallinna filharmoonias ja tundub, et järgmisel nädalal on tal koha päris mitme erineva kavaga kontserti. Nii et alustaksime kohe esimesest. Raul Sööt on tulnud välja uue kavaga. Rahul see, et tuleb seekord välja kavaga, mis on otseselt komponeeritud bändile ja see võib öelda, et on tema esimene autorikontsert. Lisaks söögile endale saksofonil soleerivad seal ka Ain Agan kitarril Meelis wind klannetitel ja see on hoopis teistmoodi bigbändikava, nagu ütleb autor ise, et tema vahendid on küll traditsioonilised, aga kõlapilt tuleb erinev, ta on veidikene urbanistlikum, veidike elektroonilise, aga kohati ta ei kasuta kogu tervet bigbändi. Massi on pastelsevad, on ballaadi, likumad ja hõredamad kõlapilti. Mis on huvitav, on see, et puupuhkpillide rühmas ei ole mitte ainult neid saksofonid vaidlema? Ta kasutab just rohkem klarnetit ja flööti, niisiis nagu klassikalist Gioosse seisu ise ütleb, et talle nagu kangastub natukene Stravinski, võib-olla isegi Mozarti kõlapilt. Ja sellele siis lisaks on sugune hiphop või biit urbanistlik kaasaegse linna lapse harmoonia, nii et vot need kokku moodustavad tõesti võib-olla vähekese tavatu kõlapildi bigbändi muusika kohta. Ja kontserdi pealkiri, mis kontserdid siis toimuvad meil esimesel novembril Viljandi kultuuriakadeemia black-poksis neljandal novembril Eesti Raadio esimeses stuudios ja kontserdi pealkiri on teekond südamesse, see ei ole lihtsalt romantiline klišee vaid tõesti, Raul Sööt ütleb, et süda on kõige keskmeks ümberringi võib-olla palju kunstlikku, palju inetut ja halba, aga tema? Ta usub sellesse, et see, mis on kõige keskmeks, see viib aususesse, viib puhtusesse. Tema tahab just nimelt oma publikut kõnetada ka ja need helid jõuavad kõigepealt tema enda ja teiste mängijate südametesse ja sealt juba edasi kuulajateni. Niisiis jätkab Raul Sööt, koostavad Estonian Dream Big tõendiga, mis on varemgi. Ta oli väga hästi õnnestunud, et ta tunneb seda samuti koosseisu, aga läheme nüüd järgmise kontserdi juurde. Teisel novembril toimub Toomkirikus hingedepäeva kontsert ja seda kontserti dirigeerib Andres Mustonen. Kavas on Arvo Pärdi Schuberti teosed, kellele see kontsert vähemalt Arvo Pärdi teoste puhul on pühendatud. Arvo Pärt on palunud, et kõik tema teoste ettekanded selle aasta lõpuni oleks pühendatud Moskva ajakirjaniku Anna Politkovskaja mälestuseks. Ja kuna meil algul oli Pärdi teostest Ja Parinter Vallo siis nüüd palus ta muuta kava ja Parinter valla asemel kõlavad salong ja ta pation toomina. Viimase puhul on haruldane veel see, et see on tõesti ka instrumentaalversiooni maailma esiettekanne. Nii et tasuta kontserdil on võimalik kuulata Pärdi teose Ühte uut versiooni ja teisest lausa ametlikult maailma esiettekannet. Lisaks veel Schuberti missa keetuur, milles soleerivad heli Veskus, Mati kõrts, Rauno elt ja nii siis Tallinna kammerorkestri ees. Andres Mustonen ja projektkoor on meil kokku pandud ETV tütarlasteaiast ja rammi meestest. See on tõesti väga südamlik kava, milles on nii romantilist tundepuhangut kui ka mõtisklus hetki ja sügavat süvenemist. Nii et ma loodan, et selline tasuta kontsert on küll väga kenaks ja hinnatud kingituseks eesti rahvale. Ja Tallinna filharmoonia jätkab ka perega diplomaatilised noodid, mille järgmised kontserdid siis toimuvad kolmandal novembril Kanuti Gildi saalis ja neljandal novembril Narva kultuurimajas Rugodif. Seekord siis Valgevene muusika ja kava kannab pealkirja keskaegne ekstaas. Ansambel staari Olson koos teatri trupiga ja varina toovad meile tõesti põneva kõva, mis on ühest küljest autentne. Nad esitavad 14. kuni seitsmeteistkümnenda sajandi ortodoksi sõjalaule ballaade ja teisest küljest on nende interpretatsioon tõesti äärmiselt ekstaatiline. Neil on oluline osa rütmipillidel. See kõlapilt, selles on midagi maagilist, müstilist, natuke niisugust tumedama poolusega, aga väga tugevat emotsiooni. Neil on kaasas ka põnevad pillid, rataslüüra Kusly, okkariin, torupill, araabia trumm ja veel palju teisi. Ja nad on on öelnud, et nad on ühendanud oma kavas nii tüüpilised Valgevene pillid kui ka keskaegsed euroopa pillid näiteks, kasvõi siis araabia trumm. Nende kontsert saab olema äärmiselt põnev ja väga tugeva emotsiooniga. Tari otsa ei tule mitte ainult meile muusikat tooma, vaid lisaks on ka visuaali. Jah, teatritrupp ja Marina, mis on nüüd muutunud juba nende ansambli osaks toob kaasa keskaegsed tantsud, nad esitavad neid keskaegsetes kostüümides, laval on ka muud atribuutikat. Väga huvitav, saab olema vaadata, kuidas mitmel tasandil selline kultuur vanasti tõesti toimis. 30. oktoobril on suur juubel Eesti ühel armastatu moel lauljal margarita võitlusel ning seda tähistatakse 31. oktoobril Estonia kontserdisaalis galakontserdiga, mille produtsent on Peeter Pedak. Tere, tere. Kes selle suure kontserdi korraldavad? Selle korraldajad on minu MTÜ kollavoche ja rahvusooper. Rahvusooperi poolt osaleb orkester ja solistid Margarita Voites, duetipartnerid selles praktilises korraldamises. Kontserdi muusikalise osa korraldamises oleme osalenud siis mõlemad, nii nii MTÜ kui kui rahvusooper. Milline on teie arvates Margarita Voites see koht ja olulisus eesti laulukultuuris, Eesti muusikaelus? Tegemist on jah, kahtlemata väga erakordse isiksuse ja erakordse sündmusega. Kui üldse kellelegi kohta Eestis võib kasutada selliseid suurejoonelisi epiteete nagu primadonna asfaluuta, elav legend, sajandi suur staar, siis on see kahtlemata Margarita Voites. Ja nüüd, kui ta on jõudnud juba suhteliselt soliidses ikka siis on lisandunud sellele veel see mu õde, et ta on suutnud säilitada erakordse vokaalse vormi. Tõesti, kui enamik koloratuur, sõpra, neid maailmas on, on juba ammu lakanud laulmast, siis tema on endiselt valmis esinema ja pakkuma publikule suurt elamust. Suuresti jõudis ta minu teadvusse oma eelmise suure juubeli ajal 10 aastat tagasi ja võib-olla isegi sellest kontserdist tekkis minu suurem huvi muusika teatri ja, ja ooperi vastu. Ta on, on viimastel aastatel pühendunud ade, marjade ja muude vaimulike laulude tõlgendamisele. Seda huvitavam ongi nüüd, et ta jõuab tagasi oma ooperirepertuaari juurde, et juubeliõhtul esitada kõiki oma lemmikaariaid ja lemmiktoite. Milline on selle kontserdikava kontserdikavas on aariad ja duetid ooperitest alates Rossini türklasest Itaalias, kus kõlab duett Matti Palmiga, seejärel Margarita aaria ooperist Faust, mis oli Margarita Voites teine töö Vanemuise teatris aastaid tagasi kui Taali Vanemuise solist. Seejärel jõuame tema suur rolli Violetta juurde Verdi ooperis Travi ata kust kõlatest seen teisest vaatusest koos Jassi Zahharovi ja kontserdi kolm viimast laulunumbrit Don ooperis Lucia Dylammer Moore, mis oli samuti üks Margarita Voites hiilgerolle. See kontserdikava ongi sel moel kokku pandud, et näidata kõiki neid tähtsamaid rolle, milles Margarita Voites kunagi laval on üles astunud. Jah, täpselt nii, ta on ise selle kava kokku pannud, sest ta alati kõik kavad koostab ise. See tema valik on alati ennast ka õigustanud. Milles seisneb siis tena haruldase vormis püsimise saladus? Ta on öelnud, et tegu on lihtsalt looduse suure imega, mis on temale kingitud. Ja tema on püüdnud seda kingitust hästi hoida, sellepärast et mitte ainult hoida seda annet endale, vaid vaid jagada siis ka publikuga. Millal see kontsert siis täpset toimub ja kes sellele kontserdile oodatud on? Kontsert toimub teisipäeval, 31. oktoobril algusega kell 19 Estonia kontserdisaalis ja kontserdile on oodatud loomulikult kõik Margarita Voites austajad, kaasaegsed ja need inimesed, kes mäletavad tema ooperirolle. Ma tean, et kontserdile tuleb ka noori inimesi, kes on võib-olla viimastel aastatel avastanud tema erakordsuse ja, ja ande ja on võimalik veel kohtuda sellise suure sajandi suure staariga. Eeskätt ongi see tema sünnipäevapidu ja me, me loodame, et, et seda õhtut täidab eriliselt soe ja südamlik õhkkond. Ja et see jääks inimestele kauaks meelde. Aitäh Margarita Voites, juubelikontserdi produtsent ja ka õhtujuht Peeter Pedak. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja annab hiljem eetrisse. Soovime Margarita võitjasele klassikaraadio ja ka meie kuulajate poolt saabuva juubeli puhul. Palju õnne. Helgaja. Salzburgi ja viin on endistviisi ka Mozarti aasta lõpukuudel Mozarti linnad. Tõsi küll, oktoobri viimane nädal on siin pisut vaiksem ja tegeldakse ka muude teemadega. Homme algab uue muusika suur festival viil modern, mille algatajaks polnud ei keegi muu kui Claudio Abado music ther andis, mängivad Viini Filharmoonikute Nicole sarnonkuri juhatusel Brockleri viiendat täna prantslasele raadio filharmooniaorkestri külaliskontsert, keda just äsja Pariisi jälis dirigeeris närvi. Siin juhatab peadirigent Jong Jong Prokofjevi Äravelli kavaga jaga Anne Sofie von Otter Ravellis tee lauludes solistiks. Siiski kuni teisipäevani jätkas teater Anderviin võluflöödietendustega. Vahepeal tegid Thomas sämpson koos Viini Filharmoonikute muusikalise reisi Viini, Prahasse ja Pariisi. Aga Viini riigiooperi alustab esimesel novembril oma 10 etendusega sarja Mozart. Kindlasti jään, jääb hästi enniga. Teater Andereviin toob alates kaheksandast novembrist publiku ette Mozarti aastas skandaalse pealkirjaga tellimus teose Bernhard langilt. Heitmoodsad Ma vihkan Mozartit. Seal on tulemas ka Mozarti aastaks tellitud petersell, lärsi. Moodne Mozarti festival. New raevunud haub uus kroonitud lootus, kus samuti ootamatuid üllatusi. Veel enne aga tooks siin helilooja keeret küür välja oma uue viiulikontserdi, mis spetsiaalselt kirjutatud noorele viiuldaja Annale Patricia Copaczynskajale. Salzburgi esindusorkester kaamerate Salzburg on ka praegu kodulinnast väljas. Luxemburgi rahandseiaatris tuuakse lavale Mozarti võluflööt dirigendiks Kristofer mows. Seejärel minnakse Mozartit mängima Euroopa keskseks Panga kultuuri taevadele Frankfurti solistidena. Kaasas oled vuhh pinder siis juba Rooma Mozarti suuremissaga c-moll kust dirigendiks meilegi hästi tuttavlik Kremer. Liinim otseselt lastekoduleht aga peab hoolsalt kamm otseselt igapäevaselt päevikut. Selgub, et eile, 27. oktoobril 1783 lahkusid Wolf vang ja ta kaasa konstantse Salzburgist elama alaliselt Viini ning Mozart ei näinud enam kunagi oma sünnilinna. Algab kivini saalides festival viin, modern, mis esmakordselt leidis aset alles aastal 1988 77 kontserti ja muud üritust, kuni 25. novembrini. Portreteeritavad heliloojad on juubilar yours kurta Jaak ning 57. aastal Lintsis sündinud Bernhard Lang. Chart kurtegi loomingut tõstetakse küll kõigekülgselt esinema tulevad Pierre lorane, Emaar Enskavatšis hätteriootvaš Klang foorum, viin, Viini raadio orkester, arrediti, kvartett. Christoph Penderetski tuleb Viinis fonikute juhatama oma läinud aastal valminud kaheksanda sümfoonia siinset esiettekannet. Samas hoone keri teist sümfooniat terrigeerides. Oma eriprojekt on festivalil pianist Mauricio pol liinil, kus ta ise Stokausini diabeerivat mängib. Samas koos ansamblis son kavades Cashnberg, Mozart, Beethoven ja see on ka ühisprojekt viini moodsati aastaga. Viin moderni. Ja kohe ka kontserdimaja Mozarti saalis ansambli lang foorum, viin esimene kava emaili opomari kogejal. Nende teist kontserti Charles aptergisega kavas juhatab juba Johannes kaalitski. Muidugi on paljudel tuntud muusikutel veel üle ilma käsil ja jätkumas suured Mozarti projektid. Viiuldaja Anne-Sophie mõtter alustas enda omad täpselt aasta tagasi oktoobris 2005. Ja kui vaadata tänavust aastat, siis veebruaris Peterburis alustatud ülipikk kontsertide rida kolme eriprogrammiga. Mozart paatidest lõpeb alles 20. novembril Washingtoni Kennedy Centeris. Ja sisaldab endas duost pianist Lambert orkisega kokku tervelt 41 kontsert. Olgu need siis Moskvas, Münchenist, Tokyos, Hongkongis, lutsernifestivalil, Pariisi, Charles, sellise teatris Viinis, Läti rahvusooperisaalis, Riias, ellija Berliini filharmoonias eelmisel nädalal ja nüüd lõppemas kaheksa kontserdiga Ühendriikides. Maailmaturneele lisaks on ilmunud ka plaadid Deutsche grammofoni, näiteks augustis kuus test Tiiulisena neljal CD-l klaveritriot aasta algul ja alles nädalapäevad tagasi viiulikontserdid ning koos juri kassetiga sümfooniakontsert Dante kus Londoni filharmooniaorkestrit juhatas viiuldaja ise nende kontserte kannetega Ann-Sofi mõtteri. Mullu oktoobris oma Mozarti aastate alustaski. Ameerikasse New Jersey maile. Jääme. Neeme Järvi seitsmest kontserdist New Jersey sümfooniaorkestriga on olnud igati menukad juba senised ja täna tuleb neist viimane tegelikult kolme erikavaga ühes Beethoveni esimene ja viimane sümfoonia, teises kavas eelmisel laupäeval New Yorki Prudence hoolis aga toorsaki tšellokontserdi solistiks jojo maa, kes üllatusena publikule mängis koos orkestriga lisapalaks ka Artur Kapp b 1918. aastal Astrahanis kirjutatud prelüüdi tšello-le orkestriga. Artur Kapp meeldinud nii orkestrile kui ka Joy omale endale. Nüüd on tal selle noodik ja võimalused ka järgnevateks ettekannet. Eks. Üleeilsest tänaseni on järvil kolm kontserti väljas, palju Varkki lõpetades. Täna tankis aga Brahmsi viiulikontserdi, kui Ungari tantsude seadete tähtsolistiks on Saara Chang. Kolmapäeval oli ka kaks kaalukat juubelit. Kõigepealt Sophia kuvaid uulina 75 kellele teevad kummarduse kolme kontserdiga üleeilsest tänaseni ka Berliini Filharmoonikute Aimar rätli juhatusel. Iidonkreenerisoleerimisel kõlatel Jarmo suures saalis kolmel õhtul Kobay tuulina populaarne viiuli kontsed ohver, toorium selle kõrval Brahmsi Saksa reekviem, kus solistideks Dorothea Reschmann ning Thomas vastav piletit kuni 78 euroni. Kuvaid urinat mängiti eile kas Soomes Tamperes peadirigent Johnston ars juhatas tema muinasjutupoeemi ning Andrei panusliku sümfoonia kõrvale ka Arvo Pärdi lamentaate Alexeil ju piima või kes solistina? Kolmapäeval sai aga kaheksa vastaseks omaaegne ooperitäht Galina Risnerskaja kelle viimaseks suuremaks ettevõtmiseks on noorte ooperikeskuse rajamine Moskvas. Ta juubeli tähistamine oli plaanitud kas suurde teatrisse. Aga maestro ütles sellest ära ja talle ei meeldinud mitryczerni akovi. Liiga moodne Jevgeni oligi nii lavastus seal õhtu kavas. Juubeliõhtu viidi üle Tšaikovski saali. Arvo Pärdi mitu teost mängib täna oma kontserdil, Carootsisviakses tegutseb tuntud kammerorkester, muusika. Peadirigent petes sund Kristi juhatusel kõlavat summa kollaaž, veatseehaa fraatress ning orientia oksident. Kaastegev Liisat oroni, balletitrupp, Malmest. Tänasele heligajale tegid kaastööd Gerhard Lock toi sirv kiina kuningas Kristo Käo ja Priit Kuusk. Saate mängisid kokku Hellebaase, Katrin mõõdik ja Saadet. Toimetas Mirje Mändla.