Ja suur tänu, et olete vikerraadiosagedusel. Täna on põlvkondadevahelisi sidemeid uuriva saatepeadega lased Jüri ja Juhan Uppin. Isa Jüri lõpetas kunstiinstituudi sisekujundajana, aga viimastel aastakümnetel on räägitud temast pigem kui edukast ettevõtjast, kellele kuulub Susi hotell. Tänu Jüri upinile ärkas uuele elule Tallinnas Jüriöö park. Jüril on esimesest abielust kaks ja teisest samuti kaks last ning kui võtta vanuseliselt, siis isaga saatesse tulnud poeg Juhan on kolmas. Kuigi Juhan on õppinud geograafiat ja isa otsitamisel ärijuhtimist, teame teda lõõtsamängijana pealegi kui oma ala parimate Eestis. Niisiis perekond upini lõbusate ja õpetlikke seikadega lugu. Head kuulamist soovib saatejuht Sten Teppan. Johan tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja aitäh kutsumast. Ja Johan on siin saates koos isaga. Tere tulemast, Jüri. Tere, tere. Tore poiss, võttis kaasa. Mul on ka hea meel sellele, äkki te teete seda rõõmu nii mulle kui kuulajatele ja räägime vendadest-õdedest, kellega koos me võime seda asja perekonnaks nimetada. Ja. Mul on üks noorem õde Maria ja kui täpne olla, siis ka üks poolvend ja poolõde, keda kunagi nii-öelda selle sõnaga pool me nagu ei mõtle, või maini Sigre ja Robi, kes on siis minust vanemad ja isa siis eelmisest abielust. Nonii see juhtus jah, aga ega meil vahet muidugi ei ole, et lapsed on, kõik, saavad väga hästi omavahel läbi. Me saame Johaniga tema asjadest siin saate käigus veel rääkida, aga millega siis? Kolm tegelevad esimene tütar, minul ehk Johani vanem õde. Tema elab Stockholmis ja on erialalt psühholoog. Erialal praegu ei tööta, sest tal on nagu soov tulla perega Eestisse. Teine esimesest abielust sündinud laps, minul on siis Juhani vend, Robi. Ruby on filmimees ja koos abikaasa Kamari Jaupiniga teevad siis koos filmitööd. Ja siis juba on Johannese ja Johani õde Maria ehk siis minia Maria Uppin ja tütar Marie oppinud. Nonii, ta juhtus ja täpselt seal nimetatud nimede mänge hästi mõnus. Kui sageli sa läbi käid oma venna ja õdedega seoteid miskit, mis on? Ikka selles suhtes sageli lisaks perekondlikel sidemetele nii marja kui Robiga on meeldiv alati ka nagu miskitmoodi erialaselt koostööd teha, et minu muusika ja marjatantsud ja tantsuõpetajana siin on palju vilju olnud ja, ja Robiga koostööst on kohe hea näide tuua paljud minu muusikavideod on tema tehtud. Jüri koolide laste peale mõtlete siis kas ühe või teise elualavalik ja sattumine mingisse valdkonda see, kus nad praegu toimetavad, on valmistanud teile üllatuse ka. Kuivõrd te olete kunagi omal ajal üldse oodanud, kes lastest saab, kuhu nad liiguvad? No loomulikult, eks kõik mõtlevad oi kui vahva, et need lapsed tulevad ja jätkavad su elutööd ja kuna mul on ka väike väike firmake firma susi, kus siis mõningate kinnisvaraobjektidega ja hotellihoonega kunagi pidasime perega ise hotelli, aga nüüd juba kolmas aasta on ta rendil ja noh, loomulikult oli soov, et et lapsed võtaksid firma üle ja ma mäletan, et kunagi palusin Johanit, et kuule, ole hea, et, et võta ikka kätte sihuke majandus, alaja. Sa oskaksid ka lugeda bilanssi ja saaksid firma juhtimisega hakkama. Et kui mitte muud, siis vähemalt teaksid, et keegi seal nagu öeldakse, nahka üle kõrvade ei tõmba. Ja Juhan võttiski ja tegi ju lõpetas tehnikaülikoolis majanduseriala. Aga lugu on ju selles, et ei ole kunagi me soovinud, et lapsed peaksid tegema midagi sõna peaks, ei ole meil. Võib-olla ainult igapäevaste toimetuste juures on see palvena esitatud ja igaüks on valinud omale tee, mis on talle meelepärane ja see teebki õnnelikuks. Robi mäletan, meelitasin tagasi Eestisse, kui ta elas, oli Jaapanis, sealt sain poisi kätte. Sõitsime praeguse abikaasaga turistidena Jaapanisse. Ruby oli seal, kui ta elas Rootsis, põgenesid mõlemad ära ju koos esimese abikaasaga, kui olid veel vene automaatorid sadamas ja said seal ka Rootsi kodakondsuse. Kõik see pere, minu esimene pere ja Robi läks õppima siis jaapani kultuuri ja keelt. Abikaasa kajaga sõitsime Jaapanisse, leidsime üles ka Robi. Ja mäletan, et oli vahva, kui, siis nagu see oli Soome grupp. Et kui oli mingi lõunasöök ja pakuti meile siis nakkuste jaapani õlut. Ja siis ma ütlesin, kuule, prooviksime veel Jaapani elust, kuigi ma nagu ei ole eriti õlle õllenautija. Ja siis, kui Robi seda tegi jaapani keeles, siis oli hea näha seda ülejäänud soome seltskonna reaktsioone ja nägusid, et kujuta ette, sa tellid ettekandjalt jaapani keeles. Siis meelitasin sobi tagasi siiakanti, muidu oleks ta läinud laia maailma ja küsin, et mida ta tahaks teha. Mis veel ära elataks teda ja tema tulevast peret. Ja pärast muusikat, kui ta sai aru, et sellega on väga raske nagu toime tulla oli järgmine huvi tal nagu film. Ja tegin siis kohe talle ettepanekut, kui ta loobub näiteks sellest mokatubakast, et siis ma kingin talle telekaamera ja oligi nii ja ta on sõnapidaja inimene olnud siiamaani külma ei ole näidet enam tubakat pruugiks ja kaameral ta sai. Ja nii ma saingi siis Joani venna tagasi. Mulle hakkas siit kõrva kahe õige mitu asja, mis tahaks ära klaarida esimese klaariks Johaniga. Kas see ongi väga isa moodi pakkuda välja nii-öelda diile või vahetust poeta, ma saan aru, tema kirg ja kutsumus on olnud äri ja ettevõtlusaastakümneid. Ja kui ta pakub rabile välja niisuguse vahetuskauba ette, sa loobud millestki ja, ja ma annan selle vastu midagi, et avada uusi perspektiive, siis kas sul tuleb ka midagi niisugust, et kuivõrd see isa käekirja nii-öelda iseloomustab või kirjeldav? Oi, see ise iseloomustab väga-väga täpselt tema käekirja, mis niimoodi aja tagant kuulates paneb ikka muigama ja mis seal salata ka ikka enamasti ka mõtlema, et ega ega tal jälle õigus oli, eks kui minul tekkis siis selle sellesamuse lõõtspilli vastu esimene niisugune huvi, olles mänginud siis iseseisvalt kannelt ja seda noh, rahvamuusikapisik, mis ka ilmselt sealtpoolt, et isa ja vanaema poolt nagu kodus on olnud ja käisin siis mingites esimestes lastelaagrites võitsin seal ise julguse kokku ja õppisin, karmoškad tuli nagu välja ja siis tulin tagasi jutuga. Et väga äge pill ja mul tuli välja ka, et võiks muretseda selle, kui, kui kuidagi midagi, et noh Ja poiss olen ja nii edasi, noh täpselt niisugune vahetuskaubad, et selle jutu peale tuli suht kohe konkreetne, ei et ei mingit karmoškad, lõpeta ära poiss, et kui üldiselt üldse midagi mängida, siis tuleb ikka korraliku pilli mängida ikka eesti lõõtspilli, Teppo lõõtspilli. Ja jäi see jutt sinnamaani ise seal käisin mingisuguse turutuuri peal siis veel Kadaka turg töötas sõbrasiimrykeriga otsimas, pill ei leidnud ka ja kuni siis oli, oli, oli selle aasta muusikakooli ja kooli nii-öelda lõpetamine, sain kingituseks selle esimese lõõtspilli ja siis sealt see niimoodi mäng, mul algas jällegi konkreetne niisugune asi ja eks me siis nüüd sa mõõta neid liigutuste Tulemusi teine asi, mille ma tahaks, ei saa endaga ära klaarida, on see. Mulle tundus teid kuulates, et teile on tähtis, et mitte öelda väga tähtis see, et lapsed oleksid ikkagi lähedal. Eestiga noa ilma Eestit ega ei saa. Ja see eesti vaim ja see eestlus on ju lapsepõlvest saadik, sest mina mäletan veel, kuidas oli Eesti külaelu ja kuidas maal elati ja ma olen küll sündinud Valga linnas. Aga sõjaaeg ja mis seal rääkida, ka suved möödusid ikkagi maal, see oli Sangaste mõisast kuskil neli, neli pool kilomeetrit, metsateed. Oli mul ristiisa oli metsavaht, oli metsavahi kordon, mis on küll praeguseks juba täielikult hävinud looduskaunis koht küllaltki raskesti ligipääsetav, kõrge jõekalda peal, ümberringi mets ja ka väikesed põllud. Sealkandis oli ka esimene tõsisem rahvamuusika kokkupuude. Mäletan sõja ajal käisid seal külas Sangaste mõisas asunud saksa sõduris tegemas nagu siis vahetuskaupa kes soovis seal liha, Whid mune ja toitu ja tõid siis jälle sigarette ja kõiki muid vajaminevat asja vastu. Ja mäletan, et tulid korra siis ka pillidega kaeti laud ja muusikat, tehti siis riiulil ja akordionil nad olid kolmekesi. Ja mulle räägiti hiljem, et siis mind pandi magama. Olin seal nelja, kolme nelja aastane jõmm. Siis olevat tulnud voodi juurde, ütlen, et tal on kodus ka väike poiss. Aga see rahvalik saksapärane muusika on mul siiamaani nagu meeles ja väga tihti ka kuulan praegu seda, seda stiili muusikat. Ja mäletan ka paras aega, vanatädi sünnipäeva, kõik toidud valmistatud, ootas inimesi, et taevas hoidku, kas need kedagi tõesti ei tule ja et kust nad ometi on, need juba pime on ja et kas keegi ei tule minu juubelile. Ja korraga hakkab terve maja helisema. See oli siis kandlemänguefekt, kui pannakse kannel serviti aknalaua alla väljaspoolt. Ja puitmaja resonants hakkab kaasa helisema, see hääl on nii võimas ja nii kaunis. Ja noh, siis hakkas tulema rahvast igalt poolt. Me jõudsimegi sujuvalt teie lapsepõlve, see on koht, kus võiks Jüri edasi minna. Kas te oskate julgete välja pakkuda, mis on teie päris esimesed mälupildid? Kui hakata ajaliselt mõtlema, see oli siis, kui sõda nagu algas ja esimene kordrinud, viidi maale. See oli hobusesõit vankris, noh nagu ikkagi oma murele abi aeglaselt. Reis läks mööda kruusateed ja see on nagu jäänud meelde mäletan ka Tõlliste mäge väikese inimese mälestus sellest ajast. Ja kõik need pildid ongi enam-vähem sellest ajast nagu seotud just selle sõjaaegse eluga muldonni elu kaevati, kui front tuli lähemale, siis kaevati metsa, mäletan seda tööd, kuidas mehed nägid vaeva. Tehti ka tagavara väljapääs, siis olid nagu lapsed ja naised ja joogid ja toidukraam võeti kaasa ja kui siis paugud käisid, siis oldi seal peidus. Kuidas need sündmused teie perekonda puudutasid, mõnest on nad läinud natukene mööda. Teised on väga tõsiselt pihta saanud. Nonii ka minul, minu õde, tema valetab, lisa, minule on isast ainult räägitud, sest ma olin siis väga väike. Ja tema jäi Valga lähedale metsa, lasti maha, tundub, et laskettaks olid oma rahvuse inimesed. See on sama poliitiline vaen, mis ka praegu möllab. Kui natukenegi läheb olukord lahedamaks ja sul on võimalus teisele kätte maksta, siis seda tehakse. Ja mul ema oli küllaltki aktiivne, tugev naine sel ajal. Ta läks kuni Tartuni välja küsimas ja kaebamas, et miks, miks nii tehti. Ja sai vastuseks, et sakslased ise imestasid, miks. Aga nii läks, nii et isa, ma ei mäleta, mis ala inimeseta isa-ema olid. Ema oli kodune, lastega isa oli tisler, tegi väga head mööblit ja tol ajal tehti ju käsitsi ja mul on kõneldud, et olevat tema lauset. Kui tal oli probleeme oma tehtud töö realiseerimisega ja selle eest tasu saamisega siis tänavad ütlevad, et tuleb aeg, kui kunagi selliseid mehi veel otsitakse tikutulega taga, kes oma kätega oskavad teha mööblit. Ja nii mõnigi asi on mul veel alles, mõned tööriistad. Hea mälestus isast. Mida see ühele perekonnale tegelikult tähendas, eriti veel olukorras, kus isa ei ole, et emal oli siis justkui topeltkoorem kanda ja saksa sõdurit. Ja nii edasi. No kui sõduritest rääkida, siis needsamad muusikamehed, kui nad tulid külla Sveti karabiin seljast. Metsavahi kordon oli sihuke Rehe tüüp elama. Moody panid püssi, panid sinna räästa alla, nagu harilikult on see vihma eest varjatud koht. Ja näitasid lastele näpuga, et ärge läpili ärge puutuge ja siis läksid tuppa, trell jäeti välja, kui tuli, siis Vene sõjavägi kõneldi juba, et nad on käinud. Et on midagi lõhutud, midagi varastatud kraam, foneetikaraamatut ja pildid olid kadunud. Ja siis, kui lapsed tulid ja toodi meid ka metsast nagu välja kuivaalid, rahunenud, see asi frontel üle läinud. Kui siis tulid kontrollid, siis mäletan, et võetise automaat deebeeezzaa õieti seljast nagu õla pealt rinna peale laskevalmis ja siis mindi tuppa, et üks sõdur pani püssinurga taha, läks relvituna rääkima, teine Bay laskevalmis läks tuppa, see on siiamaani meeles ja see näitas ära selle käekirja, selle suhtumise. Ja no nendega oli kokkupuutumist ka pärast juba Valgas, kui ma olin juba tagasi toodud naaber majali hävinud. Aga mäletan veel need läbiotsimisi, mis toimusid päris tihti. Imustati ikkagi asju põhiliselt. Tähendab enne oli teil küsimus, et kuidas ema toime tuli? Ta oli väga tubli naine, muidugi aitas ka vanaema, ta on rääkinud, et teda ei võetud tööle. Kuidagi õnnestus tal saada läbi tutvuste, puhastama auruvedurite näit. Tuhakogunemisi kutsutakse Hendrix. Et väga niisugune ropp ja must ja raske töö. Aga vähemalt taas sai nagu siis teenistuse ja sealt kuidagimoodi siis läbi tutvuste sokutati, nii et ta sai vagunisaatjaks ja siis ütles, et läks nagu elu nagu rohkem lahti. Et siis ta hakkas nagu reisima ja sai natukene kuidagi teha ka sellist vahetust erinevates linnades. Sõja ajal polnud ju midagi saada. Eriti väärtuslik oli ju tubakas ja petrooleum, sest minagi olen ju kõik oma koolitükid teinud, petrooleumilambiga on räägitud. Kui ema tuli töölt, siis võttis kaasa piimanõud ja kõndis kaheksa kilomeetrit linast välja, kaasas siis kas mingi petrooleum või midagi muud. Ja tuli siis piimanõudega tagasi, et lapsed saaksid nagu toidetud sihuke meeletu vaev. Need rahvas oli sel ajal väga töökas ja sitke. See ellujäämisinstinkt on eestlasel kogu aeg olnud. Kuidas te ennast poisi glutiline mäletate, oli teiega palju sekeldusi või või pigem muret vähem? No eks iga jõmmiga on ikkagi muret ja vaeva ja aga tundub, et küllaltki kõva käega hoituna. Väga suuri lollusi mul vist korda saada ta eriti ei õnnestunud. Natuke ikkagi üritasin ja sai kõik, kõik rõõmud ära maitstud, mis tol ajal võimalik oli. Ema oli konkreetne emale konkreetne. Reeglid olid need kokku lepitud või iseenesestmõistetavalt. Teha seda, mida see oli küllaltki torites bootlikega mul nagu eriti ei õnnestunud nagu nagu noorte seltskonnas käia, võib-olla isegi liiga karm. Mäletan, et esimene jalgrattavõistlus selle kohta ta luges ajalehest, sest oleksin salaja võistlema jalgrattavõistlusel 100 võistlus ja mis aastal see võis olla viiekümnendad? Kaks suve tegin tööd, et saada omale jalgratas. Mis tööd? Noh, juba suurema jõudmine transpordina laadides siis nagu auto peale kõik kruusa ja kõik, mis tarvis oli, see oli nagu linna kommunaalkui jalgratas oli käes, siis muidugi käis kogu aeg sai selle selle seljas oldud ja elatutele suvi läbi, jalgratas oli suur unistus, see oli suur unistus, suur rõõm. Ja õnnestus tulla ka rajooni meistriks. Mismoodi üks võistlus välja, mägi 50.-te moodi, see oli siis niimoodi, et maantee peal mõõdeti välja enam vähem, distants oli 25 kilomeetrit noortele 12 pool sinna 12 tagasi mööda kruusateed. Ja siis anti start ja võeti stopperiga siis õieti siis tagasi tulles aega ja sõitjaid oli küll. Sõitjaid ikka oli jah, poritiivad maha ajas tuli minna, ega mingit spetsriietust ega mitte midagi, polnud niisama nagu läks ja kõnest soita, kui, siis nagu lehest luges, sisega pragada nagu ei saanud ja teine niisugune tempoleemis mäletan, ma olin siis juba 16 siis tegin kaasa esimesed langevarjuhüpped, sest Valga lähedal Kunagine lennuväli isegi medali kaks Laatre oma, kui paju oma sõjaaegsed ja sinna maandati siis vene sõjaväedessant. See kestis ikka kaks nädalat aega ja kui nad alustasid treeninguid, mäletan, see oli nagu selle õhupalli või Arostaadi pealt. Seal imelik vaadata, et mis asi see taevas on, sihuke sigari maasi. Hakkasin siis oma raskete puusuuskadega minema, ei jõudnudki kohale, tuli tagasi keerata, külm oli ja hakkasime niimoodi juhtuda jõudma. Pärast ikka sain teada, et seal toimuvad need langevarjuhüpped. Ja kuna linnas olid ju sõjaväeosad siis tolleaegne Salma vööks kutsutud see mingi ühing see siis formeeris ja kutsus ka noori, andis võimaluse. Aga mis seal salata, treening oli korralik. Niisama neid noori nagu hüppama nagu ei lastud. Ja siis kooli kõrvalt sai nagu salaja käidud harjutamas ja sai ka hüppe ära tehtud. Esimene. Ja see hüpe siis oli samuti, et sellel ees nagu loeti mingi 16 aastane, vot see ja see eri Uppin tegi selle esimese hüppe. Ja siis, kui selle kõlakas tuli välja, siis ma ütlesin, et ma saan sauna sõjali salaja jällase liha, jah, ja siis tuli tegelikult ei ütle midagi. Ja see päästis meid ka tegelikult koolis. Mul lubati kirjutada ümber oma eesti keele kirjand, mis oli muidugi väga halva hindega ka siis ma sain ikka kolme, miks lubate ümber kirjutada, loeti nagu, et selline mees ettegi ka, et ju tal aeg läks sinna ja. Johan vahepeal sind jälle mängu tuues, et kuivõrd sul on vanaemast jüriemast mälestus, keda ta siin kirjeldas, kelles teatud asja nagu jalgrattavõistlusel käimine ja langevarju hüppamine tuli saladuses hoida. No mul on olnud suur rõõm üles kasvada koos vanaemaga, et noh, peaaegu toa naabritena, kodu naabritena, et vanaema elas meie juures Tallinnas talviti ja siis suvel elas siis isa õe tädi Helmi juures Tartus, kus oli siis ka aiamaa vaieldamatult üks niisugune põhimõtteline, suur ja üllas inimene, ta oli range kindlasti meie kodus oli esimese eesti vaimu kogu aeg koos vanaema ka, ja no eks ole siin edasi kandnud tädi ja isaga. Ja te kirjeldate kasvatus tema moodises, Messanude kasvataksite? Ma usun, et range aga õiglane ja olen minagi naha peale saanud ja päästjaks oli muidugi jälle vanaema, nagu ikka naa peale saamiseks tuli pingutada või juhtus lihtsas tuli teinekord võib-olla natuke isegi liiga kergekäeline ja õnneks ei ole seda oma lastega pidanud nagu eriti rakendana. See on põhimõtteline otsas või lihtsalt lapsed ongi nii head, see on nii head lapsed. Kuidas langes liisk teie elukutsevaliku osas kuidas selleks koolile? Lõpetasin tegelikult ju töö kõrvalt, mul oli kasuisa ja ega meil see elu nagu päris kerge ei olnud mis nii vaimselt kui materiaalselt pärastsõjaaegne elu oli ikka päris päris raske, me ei ole küll nälga tundnud tänu emale, aga kõigest oli puudus. Siis leiti mulle töökoht Valga elektrijaama, seal alustasin Montöörina Liinide remont ja liinide ehitus õpipoisina varast juba siis nagu töömehena. Ja lõpuks oli ka nii, et kuna leiti, et poiss oli ka koolis natuke käinud, et keskkooliski olnud pooleli jäi nagu 10. klass siis tehti väike kontrollija, pandi mind lülituskilbi valvelektrikuks. See oli siis töökoht, kus nagu tuli juhtida väikelinna, noh, väike linn, Valga on selle kõige kõik elektrimajandust käivitada eri erinevaid elektrimasinaid. Ja siis lõpuks tuli Valkaga kunagine koolivend, kes oli juba Tallinnas, rääkis siis Tallinna elu, huvitav, seal ikka on ja tantsuõhtud ja elu käib ja kui ilusad tüdrukud on ja millised kleidid neil on uhked ja ja see äratas nagu siis selle teinekord tukkuma. Lülituskilbi elektriku nagu ülesse ja võtsin uuesti raamatut, et praktiliselt poole aastaga tegin ära pooleteise aasta töö juba siis täiskasvanute keskkoolis, motivatsioon oli, mis pääseda Tallinnasse. Kas see oli ränk? Muidugi mäletan, et kui öö läbi öövalves sai oldud, üritad küll lugeda, aga noh, kauni murrab paariks tunniks, viskad korraks pikali ja lähed eksamit tegema, aga nad kõik said tehtud ja sai tehtud korralikult. Ja siis tuli tallinn, siis tuli Tallinna. Tehnikaülikooli ei saanud esimese raksuga sisse, jumala ikka veel nõrk selles suhtes. Siis läksin tööle, korraks olin, tegin normas. Tolleaegne tehnika ime oli siis nagu fotoimpulsslamp, mis fotograafile andis nagu valgust. Mäletan tuli sinna filmima seda Tallinnfilmi kroonikafilmigrupp ja nii sattusin ka mina talifilmi valgustajana ametisse. Ja Tallinnfilmis ma töötasin üldse kaheksa aastat. Neli nendest siis prožektori tassijana ja, ja neli aastat siis vanemad vist Laatre ja lühifilmidirektorina, see andis ka juba siis natuke. Õpetas majanduslikku mõtlemist ja rehkendust ja toimetulekut ja mäletan hetke ka kroonika toas, kui toa kardinali alla kukud. Istun ja mõtlen, et huvitav, miks keegi ei tule üles panema. Jäkiyotatavalt taevas hoidku, et ma saan seda ise teha. Ja vot sealt nagu see kõik äratab üles, et pane käe külge, tee midagi ära, tule ettevõtlik. Ja neis on nii, see on läinud ja see Tallinnfilmireisid ja toimetamine ja see andis väga-väga palju juurde, õpetas ka eestimaad nägema. Nii nagu praegu juhan ringi sõites pillimehena ja nüüd juba ka vabariigi esimese vabariigi pillimehena näeb ta palju eestimaad, näeb ka Eesti külaelu, aga tal kahjuks seda ei saa võrrelda sellega mis oli siis, kui Eestis veel oli tõesti palju rahvast, Kamaal. Pildist rääkides siis mingi roll on sellel teie elus ka olnud, mis pillil täpselt ja millal? No pill on kogu aeg köitnud, aga tol ajal seda ei olnud ju kuskilt võtta. Kuskilt leiti mingi vana, küllaltki räsitud kannel. Ja kuna Volgas elas legendaarne kandlemeister Vaino mahla tegi väga palju huvitavaid pille tema käte viidiga, siis vana pill korda sättimiseks. Tema oli ka minu õpetaja näitas kätte, kuidas asja enam-vähem käib. Ja kuna ta juhtis kandleansamblit ja kandlemängijaid, siis kandlemängija menust, nagu sai Johan kui ma õigesti aru saan, siis sa ei ole oma isa pillipingu näinud. Kas sul on sellest kahju ka, et sa ei ole näinud isa pillimängu seda? Olen näinud ja kuulnud, kui ta mängib minu pilli peal. Mõned üksikud korrad äkki tean, kuidas ta kannelt mängib ja olen, olen teda kuulnud ka suupilli mängimas. Näidanud mulle ette kunagi ammu põhilise nii-öelda selle eesti rahvaliku suupilli stiilialused ja nüüd lõõtspillimängija nelja mul on seda ja nüüd siin isegi praeguses uurimistöös ära kasutada. Räägime sellest ka, kuidas Johan siia ilma tuligi, kas te mäletate seda päeva või ööd? Jüri? Jah, see on omaette, aga las ta nüüd olla, see on nii. Nii erutav sündmus ja ikka poeg, kui tuleb korrata ka sel ajal ja mina ei ole ühtegi oma last lapse sünni juures olnud. Aeg oli selline, see aeg oli tabuned. Kas said lehvitada kuskilt alt, kaugelt? Maja aknad, nägid, prouad siis oli ime. Mina mäletan, kuidas me käisime papsiga siis, kui mu õde sündis tammust neli aastat noorem, siis käisime sealsamas Pelgulinna sünnitusmaja parklas. Lehvitamas emal, emal Jagnadel. Miks Juhani nimi? Johanna see on austusavaldus minu isale ehk Joani vanaisa, keda kumbki ei ole näinud. Missugune ta oli poisi glütina, kuidas tal läksid esimesed eluaastad. Juhan oli väga rahulik, väga mõistlik ja selline soe ja väga töökas. Mäletan ühte mälupilti, kui minu oma silmade all sai Joan tõsise haava mis on ka praegu näha lõua peal. Ta tuli mulle appi ja kui me mere ääres suveelu oli niisugune väike hunnik mere kaldal kus lained käisid peaaegu rõdu alla ja seal sees oli siuke raudahi, mille korsten oli läbi põlenud ja läbi roostetanud. Ja pärast uue korstnavahetust viisin siis nagu eemale seda prügi ja tõsise mehena Jüri raba. Johan rabas omale kohe selle ühe roostetanud toru kaenlasse, väikese mehena tuli nagu appi ja läksime siis nagu võitja võtab kõik mõlemad koos ja ja samas nagu ikka laps kukub, ta kukub pepu peale. Üks toru ots jäis vastu maad ja teine is nagu lõua alla. Teravhambuline plekk lõikas siia väga-väga tõsise haava. Aga nutu nagu sellist ei olnud. Kõvasti kannatas ja oli väga tubli. Sõitsime vest Virtsu tohtri juurde, kes üritas küll siis nagu midagi õmmelda, siis jumal ütles korrektselt äras veenad, onu, ära tee mulle palun haiget. Ega seal ei andnud too ja kannatas ka seal ära. Kuigi see ta päästis selle haava, pani küll kinni, aga ta pani natuke rohmakalt, nii et haav on siiamaani nähtav, aga ta kaunistatud. Meesterahvast missugused on Juhan, su esimesed mälupildid, kas seesama konkreetne on sul meeles või? Mitte täies pikkuses ma mäletan seda, toru kaenlas ja seda mereranda noh seda mereranda rumalat muidugi veel on üks läbivaid lapsepõlvepilte, aga kukkumist enam mitte ja mäletan. Järgmine pilt on arsti juurest, kes siis mingisuguse vatipulgaga mind mulle ligi kipub. Nii, aga need esimesed mälupildid? Ega neid on ju raske nagu ajaliselt panna, et on midagi kui oma esimesest sõimerühmast, kui me veel elasime mustamäel ja mäletan ka mingit hägusaid pilte sellest kodust, põhiline pilt hakkasid tekkima siis, kui me siia kesklinna üle selle pargi kolisime ja ja siin elu lahti läks, sündis õde Maria ja oli vinge äge lapsed lasevad äragi, emast ka mõni lause. Ma ei saa kuidagimoodi mõelda, et ma saaksin olla selline ilma Ematajad, meie kodu oleks saanud olla selline hea, soe ja toetav, tav ilma emata ja kelle tasakaalustav efekt. Kui seda isal ei oleks olnud, siis oleks ta olnud nii üht ja teistpidi kaldu, et ema on niisugune külm kaalutlev mõtleja. Meie peres, kes oskab kõige näriv üldisemas olukorras ikka kõige paremini külma närvi säilitada pingeid maha tõmmata. Töökus visadus, jõud, see kõik on lihtsalt imetlusväärne ja teades temagi, mitte kerget elu tema elukäiku, siis austan, imetlen teda samaväärselt kui isa. Et mis ala inimene, hariduselt ökonomist, kui ma nüüd ei eksi, aga, aga see aeg, see töine aeg, mida mina ema ema tegemas mäletan, on, on ta ikkagi olnud koos isaga susid üles ehitades ja siiamaani seda juhtides. Mida sa mäletad enda lapsepõlvest põhiliselt tegemas, kas sul oli mingi konkreetne meelistegevus või oli neid lausa mitu, mille juurest sain, mäletad? Ja tegelikult ma ju alustasin natukene enne kooliminekut selle kandlemänguga, et see on olnud alati üks meelistegevusi. Ma ma arvan, et mulle meeldis mingite lihtsate asjade kallal nokitseda. Ma pigem ei olnud. Sihuke rahmeldaja tüüp ja, ja hoovide talkolaja kui, kuivõrd niimoodi pigem omaette või kas omaette või siis niimoodi rahulikumalt nokitseja. Kui sa kasvatamisest räägite kasvamisest oma kodus, siis kuidas sa isa jama käekirja vaatad? Ma arvan, et oli, kui me õega väiksed olime, klassikaline muster, et isa sõna on karm mis maksab, kui üldse midagi püüda pehmendada või niimoodi enda kasuks läbi rääkida, siis see käib ikka ema kaudu ja eks sealt niimoodi koosse tulemus tuleb, aga mõlemaid inimesi teades siis, ega, ega, ega Need põhimõtted olid sama, sama nagu raudselt. Jaa. Ega ma ilmselt ei olnud ka sihukene, väga mässaja, kes nagu meelega otsiks neid asju teha, mida ei tohi, ehk siis järelikult ma teadsin, mida tohib, mida ei tohi, mis on ilus ja õige viisakas, mida, mida ei peaks tegema, mis ei oleks noh, kasvõi vetes härrasmehelik. Et inimlik, et see kasvatus ja need piirid, mis ei ole, ei olnud üldsegi ranged, vaid lihtsalt oli nagu kuidagi kokkulepped, kuule, et nii on ju ilusat, oleme ütleme ilusti, et, et see on nagu juhtinud ja kuidagi motiveerinud olemagi. Noh, võib-olla totakalt kõlab aga olema tubli. Sa oled üles kasvanud mingi ajane, vähemalt niimoodi, et kodus on ka vanaema lähedal olnud, kuidas see on mõjutanud sinu lapsepõlve kasvamist? Ma arvan, et väga palju mul nagu ma juba enne ütlesin, et sealt need siuksed juured kuidagi sihukse eestimeelsuse juured, need sinna sinna lähevad. Hiljem võib-olla see muusika sinna kõrvale, see kõik võimendas seda nagu sidet, mis ma tunnen näiteks parimat muusikuna, aga ise ei saa kunagi Lõuna-Eestis elanud ei ole, aga ma tean, et mu vanaema isa seal on ja minus kaseveri voolab, järelikult ma tunnen geograafilist sidet geograafilist sidet omamata. Tänu sellele Oli tema mingil moel ka näiteks pillimängu juures sinu utsitajaks või läks talle see kordav. Kuidas sa üldse selle kandlenäppimise juurde kõigepealt? Sest sinu juures üks asi, millele ma tegelikult üsna palju olen mõelnud, et ja, ja ei ole võib-olla meelega isa ja ema käest ka küsinud, et kuidas see siis täpselt oli, et tänu vanaemale ja isale, kes kodus ikka rääkisid, kui ilus pill ikka kannel on ikka kõige ilusam, kõlav pill, need vanema sõnad. No ei saa teist nii head pilli kõrvale panna, kui kui on kannel, külakannel rahvakannel. No ja loomulikult Teppo lõõts tuli sinna kõrvale. Nii et ma arvan, et, et jah, et see on nagu väga suur suur põhjus ja kui vanaema ja ma arvan, et tundis ikka head meelt selle üle, et maa kodus neid kandeid alguses seal harjutusi, mis küll ei olnud kohe need külakandade kõlanud ja ei läinud seda kivimaja linnas võib-olla niimoodi kõlama, aga, aga noh, tagantjärgi teades, et kui kolm tema viimaste aastate, et siin ilmas mina mängisin, kõrvaldas Teppo lõõtsa, siis ehk tal selle üle hea meel oli. Sa oled ju tegelikult Juhan läbi ja lõhki Tallinna ja Tallinna kesklinnapoiss? Jah, võib öelda küll kannel ja lõõts nagu maakate värk rohkem üldse mitte halvas tähenduses. Et kas imelik natukene ei ole, et kas sul tõesti olnud peibutust või, või kiusatust võtta midagi seksikamat kätte, kui mingi maakate kannel või lõõts siin Tallinnas selleks pidi võimalusi olema ju iga nurga taga. Ilmselt niimoodi läheb kui linnas nii-öelda makatega üles kasvada. Et ei, ei, ma ei tundnud seda ja see, see hetk, millal Ma imestasin, et ma ei ole küsinud meelega järgi, et kuidas see oli, oligi niimoodi, et enne esimesse klassi minekut aastakese vanemad panid mind siis vanalinna, hariduskolleegiumi muusikakooli mingi ettevalmistusalasse ringi või klassi siis või nii-öelda seal. Mulle meeldis seal käia, ma väga selle vastu sügavamat nagu Tulevikku huvi ei tundnud, hetkel sobis ja siis mäletan, et siis tunnis solfedžo tunnis või midagi sellist me seal tegime. Õpetaja siis küsib, et nii, et nüüd tuleb igalühel öelda pill, mida ta tapma, aitäh. Ma ei mäleta, kas me olime seda kodus varem rääkinud, arutanud, mul tuleb seal konkreetselt midagi nii-öelda või ei olnud, aga aga ma mäletasin pigem, et ei olnud. Ja, ja ütlesid siis järjest mul tulevased klassivennad, mõned siiamaani väga head sõbrad seal kitarr ja jälle kitarr ja viiul ja plokkflööt ja mõni klaver ja siis jälle paar kitarr ja veel mõni viiul. Siis minu kvartalis mõtlesin kannel. Täpselt nagu sa kirjeldasid, et see kõike seda tundubki imelik ja aga ka, et seal koolis oli aasta enne mind alustanud üks Eesti paremaid kandle asjatundjaid tuule kann. Et oli, oli see nüüd siis saatuse juhus või oli siin midagi, et, et nagu kokku lepitud varem Lassal. Jüri, kuidas te mäletate neid aegu, millest Juhan just pikalt rääkis, see varane lapsepõlv, vanaema pillimäng ja nii edasi, et juhuste rida või kokkuvõttes üldse? Ma usun, et see on ikkagi saatus et see, et me olime kunagi vest, vestlen pillide omapärast. Võib olla ka see, et kunagi toto on mänginud. Kas võib-olla vanaema rääkis, et see võis olla põhjus, aga ega meie ei, ei palunud Juhanidelt, vali kannel? See oli ka tema enda otsus. Ja see on ka saatused, sattus tõesti võrratu inimene, tuule kann sinna Vannaline kolleegiumi. Ilmselt oli see ainus koht üldse Tallinnas, kus sai õppida kannelt. Jüri kas isana sellest kogemusest, et paar last olid juba suuremaks sirgunud, oli edaspidi kasu ka, et see esimene või teine kogemus annab kuidagi abi järgmiste lastega tegelemisel. Oi kindlasti, ega see papa olla. No ei ole kerge, ei tea ju kõiki asju ja kuidas olla, mis mõttega, kuid lapsi rohkem on. Eks nad omavahel ju vestlevad ja hoiavad ja no meil oli küll nüüd kaks, kaks eks ole, kuna kaks last olid pikka aega minust eemal tulijat uuesti leida. Aga lõpuks võib öelda, et ma olen õnnelik. Väga tublid lapsed. Ja minu vanaduspõlv on väga, väga tore. Kuna see jookseb belli jutust läbi, kas ma tohin küsida, mis tookord selle esimese perega juhtus, mis tõi kaasa selle, et olite esimestest lastest kaua eemal? No meil läks abielu, läks kriisi, võib olla ka see, et minu kunstniku elu oli natuke vabameelsem. See ei olnud vastuvõetav minu esimesele abikaasale, tegete möllo. No ühte kui teist ja ja tekkis selline hõõrumine ja kõvad iseloomud kumbki jäänud järele. Ja siis tekkisid juba solvumised. Ja mitte just viha, aga siis juba kui ikkagi väärikust juba hakatakse nagu alla tõmbama, siis läks asi läks karidele. Ja see tähendas, et ta ei suhelnud esimese perega mõnda aega. Sest noh, lastega ikkagi üritasin ja nii palju nagu lubati, aga siis tekkis ka temal juba uus uus mees kõrvale ja minu esimene abikaasa põgenes ära koos lastega Soome kaudu Rootsi siit riigist kui sellisest. Ja kui natukenegi oli niuke vaba hetk juba ja ja siis Soome kaudu Rootsi. Ja sinna nad jäid. Sa pead olema selles 180.-te lõpp või kuskil seal ja pidi olema vaimselt keeruline aeg. Jah, ja kuna ka lapsi hoiti minu arust siis eemale, et ma ei kuulnud neist mitte midagi. Ja kui ma hiljem juba olen küsinud, et miks sa nii tegid siis põhjenduseks toodi see, et ta nagu pelgas suhelda maha jäänud isaga, et ei saa äkki Roosi kodakondsus, noh see sellega toodi ohvriks kõik. Aga hiljem ikkagi jah, me saime kontakti. Ja mäletan, et ka kadunud ema ehk Joani vanaema siis sõitsime Rootsi sai tehtud, lavastavad niimoodi, et me saime kokku siis nagu kuningalossi õuel. Kui on see vahtkonna vahetus, siis tulid, ilmusid siis need välja ka lapsed ja eksproua ja sai ema nägi ka veel lapsi, kui palju seal aastaid vahel võis olla? Seitse, kaheksa ja vähe vähemalt vähemalt. Tähendaks Rootsist, Rootsi sõitval, mäletan isegi seda väga hästi. Mälupildid on mul Sigresse Robist enne, enne veel mäletan, et olen vist istunud, istunud papsi autos, kuskil, oodanud teda, kui ta käis midagi kokku saamas nendega, et, et aga, aga siis see Rootsis käik oli, oli tõesti ägedalt lavastatud ja üllatas kõiki, et, et justkui lavastatud tähendabki kuidagi siis ei lepita teadmata et mis seal, mis seal taga oli, lihtsalt, et vanaema ei tea, nagu just seda sõna kasutasid, et ega meie ka ei teadnud ja aga noh, loomulikult teadsime Sigreste Rubist. Ja oli tore näha. Ma kujutan ette isa jaoks seda emotsionaalset seisundit just see enne, see ootamine ja igatsus ja eemalolek lastest ja see oli jah, päris ränk. Eks neid ränki hetki on elus ikka veel olnud ja räägime Juhanist ja marjast. Isa silmade läbi. Õde ja vend on pigem sarnased ikkagi ühe pere lapsed või näete te neis põhimõtteliselt ka midagi väga erinevat. Nad on mõlemad hästi soojad inimesed. Kaaslastest lugu pidavad Maria tegeleb ju nüüd tantsuga mitte ainult rahvatantsuga. Kuigi rahvatantsule esimene. Mäletan pilti, kui paluti minna talle vastu minul talle järele, kui ta lõpetab oma tantsutunnid ansamblis Lee. Ta oli siis nelja aastane harjutusel all, vanemaid ei lubatud läbi hakkama, siis nagu piilusin, nägin, et tantsuks oli nagu sisse kuulus kaerajaan. Ja kõik tantsivad ja mina vaatan, et pagan võtaks, minu tütar tantsib topelt kiiremini. Emad käivad ja nii see oli, see pilt on mul siiamaani meeles. Ja kui siis lõpetab siis gümnaasiumi. Ta lõpetas kuldmedaliga. Küsin, et mida siis lähete teemadel koreograafiat? Kulla lapsed, kas selleks on vaja lõpetada kool kuldmedaliga? See on nagu rohkem peategevus ja sa lähed harjutama ala, kus põhiliselt töötavad jalad. Itsitab sulle vastavat paps mulle midagi matemaatikat, mida ma midagi oskan, hästi jõuan ma alati õppida, kui vaja. Ja läks ja lõpetas ka cum laude. Kultuuriala Tallinna Ülikoolis. Täiendas ennast New Yorgis. Aasta veel väga kuulsas limoonia akadeemias juba moderntantsualal. Ja nüüd on juba sama ansambli kunstiline juht, kus ta nelja-aastasena siis topelt kiiresti tantsis. Kareani. Ringiga tagasi vahepeal ka sellest rahvatantsumaailmast sedasi. No see on sama samasugune näide, et et jah, et marja ju võttis oli Maido Saarele see, kes kellele Maido tundis, et on paslik ja saab usaldada selle tema loodud ansambli, nii et see on ikka väga kõva sõna. Ja jällegi, Jüri kuulates ma pean seda küsima, et kas mulle ainult tundub niimoodi nagu eespool seal alguses kusagil ka Juhani näide majandusõpingutega või ärijuhtimise õpingutega. Et teil kusagil sisimas ikkagi on väga kas just kriipinud, aga märku andnud tunne, et lapsed peavad olema oma toimetamistega jalad väga maa peal, et see tants ja muusika, see kõik on justkui tore. Aga see ei ole see, millega elus võiks hästi hakkama saada. Teil on ikka väga majanduslik mõtlemine, mulle tundub No võib-olla see, et on ise elatud, küllaltki rasket elu ja ma tean, mis on tühi kõht ja kui tahad midagi nagu saada. Mäletan oma esimest kella suvi läbi koolipoisina tuli teha tööd lammutada vööri ja puhastada vanu telliseid, eks ole, need näpud villis. Ja lõpuks siis kui olid nii noored rahadega poodi nagu ei usaldatud ja kella läks ostma, minu õde, vanem õde tuli tagasi poest naiste kella. Vat suvi läbi tööd ja siis pettumus ja siis olid pisarad või midagi muud. No ei noh, pettumus muidugi oli, aga eks need, kel on nüüd juba elu jooksul nii palju, Hollasena kõik on 10 aastat tagasi tehtud. Aga eks see ikkagi tahad, et lastel läheks elu elus hästi ja ei peaks nagu no väga hädas olema, peaasi, et tuleb toime ja sa saad nagu väärikalt elada ka riie seljas ja saad lubada ka omale ka midagi meele jaoks ja silmarõõmu ja ja kõrvadele midagi head ja näed maailma ja saad kultuuriliste rõõmusta kunstist osa. Ja sellepärast oli küsimus ja aga tütrega oli just küsimus selles, et kuna noh, tõesti lõpetada kuldmedaliga ja minna ala peale, kust, nagu see kuldmedal ei ole nii oma sellist väärtust raiskamine. Aga pole midagi, kõik läks hästi ja ei ole, meil on rohkem proovinud küll kedagi nagu õieti suunatud küsimuste haaval ja aga tõesti palusin, et ole hea, et kui saadet ole abiks Kõhkluste moment ka mingil moel sinu jaoks Juhan või ma saan aru, kutsumus oli hoopis mujal. Ega mul oli ka ju ikkagi kõigepealt nad omad valikud kutse nii-öelda tuli mu isiklikus elus väga õige koha peale, et olin peale keskkool ikkagi läksin nagu iseendale huvi oli Tartu Ülikooli geograafiat õppima ja samal ajal ka natukene ka siitpoolt teha, selline soe soovitus, et muusikat, mitte Viljandi kultuuriakadeemia siis kaugõppesse, et aasta, millega noh, jooksin kokku ja siis veel sõbranna ja igavesel siia Tallinnasse maha, niimoodi kolme linna jooksul enda lõhki tõmbamine oli see aasta ja siis kuna minu, see geograafia tegelikult sai ikkagi huvi noh, alguse keskkooliaegsest huvist inimmajandus- ja geograafia ja kartograafia vastu, mida ma seal Tartus selle esimese aasta jooksul võib-olla. Aga noh, minu arvates esimese kursuse kohta liiga vähe kuulsin. Siis oli see see mõte mitte ainult nii-öelda soe soe soovitus või palve, vaid ikkagi nagu isikliku mingisuguse valdkonna konkreetseks õppimiseks. Kui isa meenutab aegu ja need olid siis vanasti natukene teistmoodi kui praegu, aga ikkagi. Kas sina oma tegelikult ju pillimängu jaoks mõeldud kätega olete teeninud? Esimesed isiklikud kroonid mõnda muud tööd tehes, kui pillimäng. Vist oli ta enne need kroonid, mida sai teenitud muru niitmisega, seal susi õue peal. Suviti, kui ma veel ei mänginud pilli, aga, aga võib-olla võib-olla samas paari aasta vahemikku jäävad ka need esimesed pilliga teenitud kroonid. Nii et ei saa ikkagi pani siis kogu perekonna hotelli hoovil ja ruumides tööle. No ikka muidugi sinna kõik panustanud, aga, aga kui on olnud ikkagi noh, mingi sealt ei ole kunagi tulnud mingisugust sooja kohta, kui tahad huvi, on see asi üle võtta, siis võta tuled ja niidad muru kõigepealt ja vaatad, et see ja ka mu õde ja ja niimoodi oleme seal käinud. Aga see on siis aspekt, mida ei saanud ikkagi meelde tuletanud, et niisama ikka niisama ei ole mõtet midagi oodata. Kas see on põhimõtteline niisugune, et kuhu ma küsimusega sihin, Jüri on see, et mingist hetkest on teil ju võimalused majanduslikud võimalused perekonnas üle Eesti keskmise? Ma eeldan, ei ole pidanud väga justkui sente lugema. Et kuidas sellisel juhul lastes niisugust õiget meelsust või ellusuhtumist või arusaamist tekitada, luua kasvõi taskurahast, alustades, et kui, kuid tuleb ikkagi teismelisena koju ja ütleb, et tahaks midagi, mis võis olla, mitte arvuti, kas sul on kunagi niisugust unistust olnud või mingi konkreetne pill, milleks ilmselgelt sul endal raha ei ole, aga sa tead, et isal on äkki ta ei anna lihtsalt, kuigi ta võiks seda teha, et kas teil niisuguse situatsioon on omavahel lahendamiseks olnud? Eks ma ole ikkagi olnud väga õnnelik inimene, et see võimalus kasvõi nende pillide näol on, mul on mul olnud ja mõtlen, et võib-olla ka niisugune ja niisugune alal hoida, et tuleb tagasi teenida need asjad siis kas. Mitterahalisel mõelda, et aga ma isegi ei mäleta ennast, et ma oleks olnud ja keegi meist, et seda kuidagi kuidagimoodi üldse tulnud selle peale, et seda ära kasutada, et täpselt minna koju mingisuguse jutuga midagi tahta. Põhimõtted olid ikka niimoodi, et kui midagi tahad, siis too koolist head hinded ja siis vahepeal oli vist isegi tore süsteem seal, et kiituse Tootsis tähendab palju, võib-olla seda taskuraha ja ja märkus samamoodi võtab seda kõik maha, nii et mäletan, kuidas ma püüdsin koolis. Olla valeks tuli või seda ma tahaks selle lego lõpuks ometi kätte. Isa mälestuse, kui kukkuvaisel tunnis mõnikord käid. Näed, isa hetked samasugused. Ma olen põhimõtte püüdnud ikka niimoodi, et laps oleks tublid ausad ja saaksid aru eluväärtustest. Sest minu jaoks ka raha nagu kaup või vahend ei austa raha üldse mitte, ta on lihtsalt vahend. Austan hoopis tõesti, ütleme teisi väärtusi. Kunagi endaga sisemist võitlust olete pidanud teemal, kas Marika lapse ära riku kogu aeg? Sa pead pidevalt meeles olema. Aga ma võin öelda, et ma ei ole vist kedagi nagu ülearu hellitanud. Materiaalses mõttes. Kõik on pidanud ikka olema tubli vaid tegema välja teenima. Kui pikk süütenöör Isalanna Juhan. No oleneb jah, oleneb, millega võrrelda või kellega, aga niimoodi enda tunnetuse järgi, et selleks, et teda endast ikkagi välja saada. Ei saa ju olla terve elu läinud mööda, nii et seda pole olnud. Ja loomulikult pigem lühike. Siin ei ole vaja nagu pikalt-pikalt seda susida või neid kokku hõõruda, seda suitsu hakkaks kõigepealt tulema ja mida midagi kann, siis raiskad oma raha ära. Rublaajal ma sain juba selle õppetunni vist kätte, raha raiskamise. Ma ei mäleta, kui oli siis mingisuguseid kopikat ja antud taskuraha, mille ma siis läksin meilt jälle üle tänava olnud turisti poe alla, kus kohvikutes mänguautomaatidega mängida, mängisin lihtsalt kõik maha 35 rutsi. Ja siis sain pahandada ja ma ei mäleta peale seda, et mul oleks nagu olnud see, et ma oleksin mõtlematult oma raha ära kulutanud niimoodi, et mul seda ei oleks olnud. Ma vaatan siis isa otsa, et ikka sedasama süütenööri küsimusega, et ta ei ole niisugust kohta, kus pannakse närvid proovile, laste poolt ka on. Ja kas need ikka on, aga me oleme kõik asjad nagu suht teistmoodi lahendanud ja mis see tähendab, mul ei olnud, ei ole olnud probleemi sellega, hirm on see, et pillimehed pagan võtaks, selle käidi Gazasse, napsuvõtmine pannakse lauda, pitsetaja läheb palju, on läinud toredaid inimesi viinakuradi ohvriks. Ma isegi olen võtnud napsu, aga ma olen alati seda noh mõistusega teinud. Ja ma alati ütlen ka, et mulle meeldib olla purjus. Ma olen aastas kaks korda purjus jaaniõhtul ja siis, kui on muinastule töö, kui ei meeldi, ma tean, ma olen ette valmistanud. Et minuga ei juhtu midagi, eks ole, et ma tean kindlas kohas kindlas seltskonnas ja et ma ei häbista ennast enda väärikust. Ja samuti ka sigaretiga ja nii edasi, et Johaniga oli väike, ebameeldiv lugu, oli poisid paganad, spordipäevade ajal kuskil rändasid Pirita metsas, jäid vahele seljakotis õllepurgid kamba peale ja Johani kott seljakotis. Selle lahendasime lihtsalt, ma tõin koju, tõin õlle. Ütlesime, istume vastamisi, hakkame koos jooma. Pead vot selle portsu ära jooma ja arvestusega, et noh, et äkki poisil hakkab paha ja et asi muutub vastikuks ja kuule lugu oli nii, et minul hakkas tulema ninast välja ja kaatsena Joareni raudne meest pärast ütleb küll, tulevad natuke imelik olnud, aga aga judole ikkagi mõjus see lugu ja ei ole mul muret olnud. Ja olen rääkinud ka seda, et vaata, jooned, kui sa kõnnid ringi, kui sa oled laval, sind vaatavad paljud, jäetakse meelde, kui sina käidud halvast, eks ole, napsutatavaid uigud, eks ole. See on ju häbi. Sa teed oma margi täis sellega sa oled teiste silmade all, sa pead sellega arvestama, olema eeskuju. Ja ma tunnetan, et sellest on olnud nagu abi. Jüri teie poeg on kas isegi äkki ametlikult tiitliga lõõtsa kunn või midagi niisugust pärjatud rohkem kui üks kord. See tähendab, ta on oma ala absoluutne tipp Eestis tänu millele ta on saanud selliseks jõudnud nii kõrgele ainult oma tööle seal töö, töö, Jeanne, see ikkagi on ilma ilma andetas, saavuta. Kas te mäletate raskeid hetki, kui ta kodus ikkagi vahele ei viitsinud? Harjutada võib? Tema jaoks ei ole sa kunagi probleem olnud. Lugu on ju selles, et ega Juhanit pole keegi sundinud. Joon on teinud seda ise omast vabast tahtest. Ja see on võti ja. Ei, see on iga asja juures võti, et, et see on noh, see on see nii-öelda elukutse igaükskord, selle üles leidma, et ma tõesti mäletan, et ma harjutasin nagu niimoodi sihukese natukese tüütuse ja vastikustundega harjutasin viimati laste muusikakoolis, kui ma ilmselt ei olnud veel lõõtspilli mängima hakanud või siis juba mängisin ja selle kõrvalt tegin siis grammatilise kandlega neid muusikakooli, viimase klassi, eks paratamatult tul tulebki harjutada. Aga, aga see vahe kas või võrreldes seda muusikakooli lõpu ja lõõtspillimängu algust, no see on nagu öö ja päev, et ühte. Ma tulen koju, ilmselt oli esimene asi, seljakott nurka, lõõtspill kätte, diivani peale kuhugi lihtsalt mängima. Aga ma ei kunagi ei tulnud selle peale ka, et nüüd harjutamine, mida ma teen. Ja siis küsitakse mult iga iga kord, et võib-olla kui keegi kellelegi mäng on meeldinud juba algusest peale, oi, sa pead nii palju harjutama kindlasti, et nii hästi mängida. Võib-olla, et noh, loomulikult saab peatada, et seda tegema, et mingit lihasmälu kas või nagu omale kasvatada või mõtlemist arendada, aga sa ei tohi suhtuda sellesse kui harjutamisse, vaid sa pead sellest rõõmu tundma ja kui niimoodi suudaks, ma kujutan ette inimene oma oma ala peal nagu mõelda või olla, siis on see õnnelik inimene. Jüri veel kasvatust korraks mängu tuues, kui te mõtlete oma oma lapsepõlvekodule oma emale siis kas te olete teadlikult midagi tema lõksudest ja nippidest laste kasvatamisel kaasa võtnud või mäletate enda peal nii-öelda tehtud asju või seda kogemust mida siis omakorda lastega edasi kanda, et, et mis on niisugune koolikindel ja töötab alati, et on see üldse kuidagi teadlikult tehtavaid tuleb kusagilt mujalt? Ei, seega tule kuidagi instinkt. Ja nii mõnigi nipp, mida oled proovinud nagu üle võtta, ei kuku hästi välja. Ma nimetasin, ma sain kunagi naha peal, üritasin ka kunagi niimoodi naha peale anda, kui lapsed tulid naha peale anda, aga see kukkus, aga lasti välja. Esiteks tulemust ei tule ja endal on ka nii pagana häbi paha olla. Hoopis teistmoodi saab paremini. Sellest on aegade märk, aegs. Isegi võib öelda nii et seal on sihuke tsaariaegne kool jutud, kuidas koolis käituti, kuidas koolmeister käitus lastega ja seal kuni joonlauaga põdraandmist ja kõik, noh me oleme seda lugenud ja kuulnud. Või seal nagu Tootski oli põlve põlvili, ahjuroop käes ja ja räägitakse ju herneste peale panekut põlvili ja piinamismeetodid ja see on niisugune keskaegne tava. Ei saa kedagi hukka mõista ju aeg oli selline. Vist. Aga praegu jah, on see minu meelest mõttetu jutu kokkuvõttes oma lastele mõtteta ja vaadata neid siis seda on rahul, silm särab, rõõm, ainult rõõm. Ja hea on olla. Annaks veel päevi, et nähes, kui lastel läheb hästi ja kasvavad ju lapselapsed, elurõõm, väga tore oli neid lugusid kuulata. Ausõna, suur-suur, aitäh, Johan, et ta tulid ja võtsid lisa kaasa. Aitäh tulemast, Jüri. Suur tänu kutsumast mainin veel nii palju, et raadiomajanaabermaja ja kunagi elu jooksul siin palju käidud kunagi Fellini mehena vanas raadiomajas küll ega siin majas käinud, käidud esinemas ja aga nüüd on hea öelda, et näed, poiss võttis mind kaasa. Olge terved. Kõige saate nimi on käbi, ei kuku kuulajatele ka, aitäh, et olite meiega nädala pärast jälle, mina olen Sten Teppan, kõike head.