Ma olen Sten Teppan, aitäh, et kuulata vikerraadiot ja tere kaab. Vello Lään kuulub kohaliku ringhäälingu legendaarse mate häälte hulka. Aga muidugi on tema ampluaa olnud hoopis laiem kui ainult raadio, televisioon, ajalehed ning kindlasti tuleb mainida raamatut, mille väljaandmine paistab olevat bibliograafi haridusega tuntud tartlasele eriline kirg. Tema toel on 90.-te Tartu raadiost tuule tiibadesse saanud aukartust äratav hulk tegijaid. Tänapäevasel meediaväljal. Sõjaaegse lapsena jäi Vello varakult ilma isast aga saatusel oli veel väljakutseid varuks. 80.-te keskel sai raadiomehest endast üksikisa ning kuni uue pereloomiseni tuli hakkama saada poja ja tütrega, kelle vanust napilt üle 10 aasta. Need on mõned seigad, millest tänases saates juttu tuleb. Isaga on kaasas poeg Illari, kes on tegutsenud suurema osa oma karjäärist sarnaselt isale meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas. Vello ja Illari Lääne lapsepõlv kasvamise ja kasvatamise lood ühes teele sattunud konarustega saates. Käbi ei kuku. Soovin head kuulamist. Vello tere tulemast vikerraadiosse. Tere, tere mina. Velloga on kaasas poeg Illari, rõõm näha, aitäh tulemast. Tere. Saate alguses me uurime, kes perekonda veel kuuluvad. Ja Vello Illaril on kindlasti üks, päriselt, eks on, ja siis perekonnas lapsi veel, kellega on koos üles kasvatud. Kristele on õde ja lisaks teise abieluga tulid koos veel Martin ja Hardi need kokku neli tükki meie perest. Lapsed said hästi omavahel läbi seepärast et olgugi, et eks aeg tegi oma töö selles mõttes, et mingit probleemi ei olnud. Kuidas sina, Hillary, neid aegu mäletad, kui ma sissejuhatuseks küsin sellises suures kambas kasvamist kas teil omavahel suhted olid selged. Nonii, nagu ikka koerale kassile. Tegelikult läks elu lõbusamaks, kui tulid kaks kasuvenda, nii et laste arv tõepoolest kahekordistus 204. Ja meil oli õnneks piisavalt suur elamine Tartus Tähtvere linnaosas, nii et meil oli ka seal natukene privaatsust oma toad, oma nurgad, oma lauad koos üles kasvatud ja ja seltsi saati segasem. Su lapsepõlve mälestused võtame hiljem põhjalikult ette, sest praegu on isa kord rääkida. Mis ei tähenda, et sa võiks oma kommentaaridega vahele tulla, kui mõni episoodidest sulle liiga uskumatu tundub, mida me kuuleme. Aga Vello, kas just kõik, aga väga suur osa sinu tegemistest on seotud just Emajõe linnaga aga päritolult sündimise mõttes oled sa tegelikult maa- või linna. Poiss linnapoiss tartus sündisin ja ehkki mul oli võimalus Tallinnasse minna ja pakuti isegi kohti, aga ma olen jäänud Tartule truuks. Ja mulle meeldis olla pigem Tartus kolmas number kui Tallinnas 300. ja Ma tunnen rõõmu Tartus ajamisest ja praegu näiteks no ei vahetaks mitte millegi vastu. Oskad seda fenomeni kuidagi sõnadesse ka panna, sest neid inimesi, kes tõesti on lojaalsed sellele paigale ja kes hindavad väga Tartut mis see on, mis inimesi selle paigaga sind köidab, seda enam, et kui on olnud võimalusi ära liikuda tegelikult. No kuidagi Tartu kodusem, ta palju rahulikum ma olen olnud siin igasuguste inimestega koos võttasin Andrus Ansip või, või, või kes tahes kellega on koos võideldud nii-öelda töörindel. Aga ega Tartusse pingeid vähe. No selles mõttes ma naudin seda tartus olemist. Missugused on sinu lapsepõlve mälestused, kes, mis, mis olukordades silme ette tuleb? Puiestee tänava mittetäielik kool nüüd enam ei olegi olemas, kui mina algust tegin, siis oli täitsa normaalne, et kuskil käisid paugud õue välja nagu lõke oli, siis visati padrunit sisse, et oleks efektsem ja sellised poisid ja selline aeg oli ja seda ei pandud imeks, oli täitsa normaalne elamine ja hiljem Läksin Treffneri kooli ja neli aastat olin, lõpetasin Treffneri kooli. No seal oli teistmoodi, seal oli teine Eesti vaim ja kui sealt tulidki Vägivaldse juhatused, käsud Ülemiste poolt, Nendega õpetajad olid meiega ühel rindel täiesti eesti vaim oli seal, see oli see, mis meid köitis ja hiljem läksin ülikooli ja oligi nii, et ülikoolis ei olnudki võimalik valida. Seepärast, et žurnalistika eriala veel ei olnud, eesti filoloogia oleks võinud minna, aga seal olid kõik eranditult võeti vastu ainult hõbe ja kuldmedaliga. Nii et seda valikut mul ei olnud ja siis ma läksin bibliograafiat õppima, oli kõige lähedasem ja ma olen väga tänulik, sellepärast et tänu sellele ma õppisin seal kirjandusega ümber käima ja ja näiteks noh, ütleme, et raamatut palju ma olen kirjutanud 56 on kokku olnud ja selle sees no tänu sellele raamatutele, et ma nii palju neid töötasin läbi ja, ja lugesid tohutu palju siis oli ausalt öeldes väga rahul oma valikuga. Kohe nii, sa jõudsid suurele osale elukaarest juba ütleme, suure osa sellest läbi jalutada, aga ma ei lepi sellega, ma tahan, tahan detaile kuulda. Vello, kui sa rääkisid siin paugutamisest siis ja selle noh, mõnes mõttes normaalsusest omas ajas, siis see ongi sõjajärgne periood ja nii lihtne seletus ongi. Ja sellepärast, et ega küüditamine näiteks selles perioodis ka meie klassist läks üks poiss ära kuuma perega piidide tähendab ära. Ega see oli, me võtsime seda kuidagi külma rahuga, selles mõttes ütles, et viha tegi, aga ega midagi teha ei olnud ja me olime nagu vaim oli värsket. Elame edasi, peame vastu selles olukorras minu klassivennad ka need tulid edasi õppima, nii et ma olen nende ka täiesti rahul. Näete, et me selles perioodis, kus me nüüd elasime, et me vaime ei olnud nõrgenev, vaid vaim oli kõva. Sa sünniaasta on 37 ja mis tähendab seda, et sa kandsid juba kaela küll, kui sõjasündmused päriselt rullusid siin-seal, kas sul on vahetu mingi emotsioon või mälestus sellega seoses ka? Ainult üks, see oli siis, kui sõda algas. Ma mäletan seda, et läksime tartust ära ja olime kraavis, seda ma mäletan kraavis olemist. Ema kattis meid oma kehaga, sest üle läksid vene pommitajad, kes tulistasid ja viskasid pomme ja Me olime kraavis, siis siis oli kõige vähem võimalus kildudest pihta saada. Ja see on üksainus mälestas rohkem mul ei ole sõjas aga sellest saada here. Selles mõttes, et kas poisikene oskas hirmuga tunda või see paistis pigem põnev. Jah, ta oli pigem põnev, tähendab, ma valin liiga rumalad veel selleks hirmu tunda siia, pealegi ema ju kattis oma kehaga meil nii et põnev oli küll, aga, aga no see oli üks kiiresti kõik käis ju võiks öelda minutite jooksul ja oligi möödas, aga mälestus on, kelle perekonda sa sündisid. Räägi palun emast-isast. Isa oli politseinik ja lasti metsavennana maha, 46. aastal võitles üksi roodu vastu oli neid, kes tulid kinni võtma ja lõpuks nad ei saanud jagu temast siis pandimaja põlema. Ja põlevast majast siis põgenes. Aga mitte kaugele osayuma kildudest pihta ja mina teda võiks öelda ei mäletagi, sest tema varjas ennast. Jah, kui hakata mõtlema 44.-st aastast 46., nii. Aga ega ema kasvatas meid üles, meil oli vennaga kahekesi ja, ja ema nägi, nägi rõõmuga, et noh, et, et me et me ikkagi püüame edasi minna ja ega sealt palju tallu vaba aega ei olnud, et nüüd hinnata, kas me teeme nii või naa. Aga leidis. Meie oleme õigel teel ja vennaga ja, ja sinna see tahtmine läks, sest minul oli algusest peale selge haridust on vaja, koolis käia, on vaja ja, ja ega ma nüüd päris kuldmedali peale ei olnud, aga, aga ülikoolis oli näiteks ainult viied lõpuks need ja seegi. Sinu hääl arusaadavalt muutus rahulikumaks ja vaiksemaks isast rääkides sa olid vanuses seitse, kaheksa, üheksa kui need, kui need keerulised ajad olid ja, ja ta punaste kätte jäi siis seal puudub igasugune niisugune isiklik emotsioon, hääl või, või tema selline olek, võttes arvesse, et ta politseinik oli, et sellest ei ole ühtegi kildu alles. Ega eriti ei ole, sellepärast et ta oli enne seda oli pidevalt ka kuidas öelda sellised ülesanded. Ta ei olnud teda kogu aeg kodust. Ka siis näiteks, kui oli juba venelased sees saadeti teda kinni võtma ühte, ühte sõjamees oli ilmselt lasku hobusemehed, aga ta oli üksi ja ta tuli siis, kui isa üksikud arvavad. Juhtumit oli kodus ja ta tuli sisse ja nõudis, et tulge kaasa, ütles, et kas mingit paberit on. Mingit paberit seal ei olnud ja ta ütles, et ei, et võtke ikka paber kaasa ja ja siis ja loomulikult noh, lihtsameelsed läkski ära ja ja pääses, pääses, pikendas oma edu ei ka selle võrra. Ja selline aeg oli, noh, see oli sorry, ootamatuste aegs olid igasugused üllatused, olid täismemm, mängisime varemetes, kui kukkusid varemed selga. Minu klassivennad said surma niiviisi. Aga see oli paratamatus, sest ega ega aeg oli selline. Kuidas nendest lugudest hiljem kuulsid, kuivõrd noh, niisugune raske aeg ja isa kaotus perekonda mõjutas, oli see tuli see juttudes aeg-ajalt üldse teemaks, kas emale rääkimine sellest oli, oli vastuvõetav, ei alusta sõda. Jah, ega me eriti ei rääkinud, ema hiljem rääkis ja see oli niisugune aeg, kus, kus võis juba juba rääkida, aga, aga muidu oli nii, et isa maeti ju lihtsalt kiriku surnuaia müüri taha. Ta ei maetud surnuaiale. Aeg oli selline, et, et seda nagu tänamatu amet, et ei võetud teda sinna tõesti, said ka, hiljem maeti sissepoole müürini. Praegu ma kursi surnuajal kannan selle haua eest hoolt ja ja lapsed on käinud ka teda meeles pidamas, nii-öelda korda tegemas tema hauda. Aga, aga ema vältis seda rääkimist sellepärast, et ta oli niivõrd ära hirmutanud, tatud ja, ja näiteks kui raske oli talt saada luba, et ma mata teda nii-öelda ametlikult surnuaial, kus ristiinimesed kõik teised puhkasid, aga, aga lõpuks ta ikkagi sai. Aga üldiselt see oli. Ema ei tahtnud sellest rääkida. Kuidas sa end ja oma venda, kes sinust on või oli? Noore panema neli aastat noorem, aga, aga ta on juba surnud. Olite head poisid, püüdlikud või ma pean ütlema, nagu poisilik. No ja ma ei taha vennast halvasti rääkida, sellepärast et kadunud Me, aga vend oli noormees, siis ta jättis kooli pooleli see mic, see maksis hiljem kätte. Nii et ta oli tänamatu. Noh, selline poiss teetegi emale palju muret ja, ja läks tööle varakult ja minul oli teisipidi, et mul selge pilt et ainult ülikooli välja minna ja sealt edasi, seda ma enam nii kaugele nii kaugele ei olnud mõtlemist, aga aga vähemalt sinnamaani oli selge, et see on ainuke, mis viib edasi. Me räägime koolist kohe põhjalikumalt, aga natukene võib-olla kodusest olmest ka, et kui sa püüad kirjeldada elu ühes eesti kodus, kus on ema kahe pojaga sõjajärgset aastat vaja on süüa riideid ja nii üleüldises mõttes hakkama saada, siis kuidas teie pere sai ja kas sa mäletad kui keeruline väljakutse see, see oli? Seda ma mäletan, et süüa praktiliselt ei olnud valida, tähendab, sõid seda, mis, mida oli võimalik kättesaadavad ja näiteks nagu suhkrusabad olid ka mina seisin sabas ja saba oli niiet tihti kaks tundi võisite oodata, enne kui selle jao kätte said. Ja nii oli kõigi asjadega, mis olid pidevalt, noh, kuidas need puudu oli, midagi oli, aga me ema pingutas kõigest jõust, nii et lõpuks ikkagi kui sünnipäevalaud oli, siis oli ikkagi täitsa head asjad laual. Ja võiks öelda nii, et ema suutis nii palju kombineerida, et me saime ilusti kõigega hakkama, kõht ei olnud tühi. Aga ega valida ei olnud. Sõit südamele pandi. Et mis valdkonna inimene oli ema, millega ta tegeles? Lihtne inimene, ta oli neli aastat ainult koolis käinud, aga, aga no tal oli see loomulik mõistus, see, mis Eestimaal oli paljudel emadel-isadel, kes tegid tööd. No hommikust õhtuni võiks öelda, nii seda pidas isegi mitut ametikohta. Nahakombinaadi Stalid töö ja oi, tal oli veel niisugused kohad lihtsad kohad, aga no lihtsalt see siis jäi aega ka lapsi kasvatada. Räägime kooliaastatest, mõned seigad, mida sa siin eelpool mainisite, on niisugused, mis ihukarvad püsti tõstavad ja tunduvad küllaltki õõvastavat. Noh, vaevalt, et see päris iga päev oli, kui ma mõtlen, et klassivennad jäävad kusagil müüri alla ja saavad surma. Aga ikkagi, et sa võiks sellest kooli hingusest või meeleolust sõjajärgsetel aastatel vahel meile pildi ette maalida, et seesama vaimsus ja ilmselt jah vana kooli inimesed nii-öelda olid veel õpetajatena ametiseks. Nad kõndisid ilmselt küllaltki nööri mööda, aga räägi oma sõnadega seda õhustikku meile natuke edasi. Soosaare lehetiseks õpetajana mäletan, esimesed tunnid läksid selliselt, et ma vist lobisesin midagi liiga palju. Panin oma käed siis laua peale ja silmapilk käis joonlaud plaks plaks mööda käsi ja peale selle oli mul kohe viisakam olek, seepärast et lihtsalt valus oli, aga poisikese asi küll, aga, aga noh, häbenesin nagu valu tunnistada ja hoidsid ise tagasi. Indrikson oli füüsikaõpetaja, kellest ma pean väga lugu. Aga kui üks poiss õiendastega midagi, siis kutsus poisi nurga taha ja kätega tehti asi selgeks ja peale selle mitte keegi ei suhtunud halvasti temas, vaid lihtsalt see oli ainuke võimalus tollal panna ennast maksma füüsiliselt. Sellepärast et aeg oli lihtsalt selline, aga no üldiselt hiljem esimeses keskkoolis seda enam ei olnud, aga seal vaim oli hea. Spordi tegemine oli esimeses keskkoolis üle kõige, see oligi kõige tähtsam asi koolis. Ja seal oli nii, näiteks kui kõrgede said oma jalajälje seina peale ja no mina ei saa ka nüüd aru sellest, kuidas lake jalajälge lüüa, aga niiviisi tehti ja kui õpetaja tuli tundi, vaatas seda jalajälge, ütles, et ma saan kõigest aru, et poisid teete, aga mismoodi te seda teete ja nii tehti kõiki asju, seal oli WCs olid siis võimalus pauku teha, tähendab, olid sellised keemilised ained, et käis hea mürakas ja ja, ja siis, kui õpetaja oli seal heas kohas ja, ja käis niiviisi pahandati küll, aga ega kedagi, et ei saadud. No ühesõnaga, seal olid sellised poisid, kes mõtlesid igasugust asju välja ja olid juba meest väljas. Aga äärmine koidmine. Me ei reetnud mitte kunagi, kes midagi tegi, vaid kõik olid, kõik olid viisakad, viksid aga tehtike hädas. Kas sa nii-öelda kõlbelise poole pealt ka mäletad kas kirjutatud või kirjutamata reegleid või põhimõtteid, mis kasvõi koolis olid näiteks kuidas tollal tuli end ülal pidada? Nalja ikka sai päris kõvasti, et ei ole midagi niimoodi ainult nööri mööda käimine vä? Nojah, aga see oli iseendastmõistetav, tahavad et rida mehi, kellest me lugu pidasime, kes olid Eestimaal tuntud nimed. Nendest ei räägitud tundides avalikult mitte üks sõna, aga see lugupidamine käis edasi näiteks Kuperjanovi haua peal Tartus oli tema surnuaial pühad või olid nooli püha, 24. veebruar siis käi seal ikkagi, mis sest, et see oli keelatud. Teadsime, et, et julgeolekumehed passivad, kes käivad ja nii edasi, aga see käis nagu au pihta, et igal juhul on vaja seal lilled viia, küünlad panna põlema ja sellega saadi hakkama ja see kokkuhoidmine, et me 11 toetasime, olime nägu kui ühest, üks kõigi eest. See käis kogu aeg hakata mõtlevad 14 kuni 18, see on just see iga, kus, kus ta sai kardagi vahelejäämist seepärast, et me kõik teadsime, mismoodi julgeolekusüsteem näiteks töötas ja, ja ja teadsime ka seda meiegi klassis. Seda ei olnud aga rääkimist, et tagarääkimist reetmist ei olda. Me ise teaksime täpselt, olid need reeglid paika pandud. Nonii, et vabalt võisid kõigest rääkida ainult teatud seltskonnas. Missugune oli su suhe emaga just tulevikku silmas pidades, et kuivõrd ema pidas venna ja sinuga aru, mida tulevikus peale hakata, vennastas? Põgusalt rääkisite aga kasvõi seda omavahelist läbisaamist kirjeldades. Kuivõrd ema püüdis mõjutada suunata. Loomulikult ema püüdis kasvatada meist ikkagi korralikke inimesi selles mõttes, et, et kes ei, ei tee nagu häbi perekonnale seepärast, et see oli asi, mis, mis noh, oma oma rahvale võisid sadel teha nii ja naa, aga kuidas viisi väljapoole perekonnaga asi käis? Seda väga raske öelda, ema nägi hirmsasti vaeva kasvatada üksi kahte poissi. Ja tal oli lisaks veel oma ema. See oli suur töö, aga ta tuli sellega toime, nii et kõik kõigele vaatamata ta ikkagi söötis-jootis meid piltlikult öeldes oma arved. Eks ta ise jäik kõigest paremast asjast ilma, aga lapsed pidid saama saama kõike, mis vaja. Annabel olen natukene puhkust ja proovinud Illareid natukene sinuga seda teemat ka arutada, võttes arvesse, et isa on sul aegade jooksul oma mälestuste eest üsna kenasti hoolitsenud. Isegi pool perekondlikuks tarbimiseks mõeldud raamat on minu teada sündinud üsna väikese tiraažiga, et kui sa kuulad isa siinsamas praegu kõrval, kas need lood on perekonnas varem ka kuidagi söögilaua taga või niisama mõnel kamina õhtul jutuks tulnud või, või suudab ta sind praegu siin mikrofoni juures natukenegi üllatada, et mis mulje sulle jääb? Enamik lugusid on jutuks tulnud näiteks siin jõulukogunemistel jõululaudades. Aga eks mingeid nüansse kindlasti tuleb aegade jooksul jätkuvalt juurde. Näiteks täna ma kuulsin, tunnistan esimest korda seda kraavis pommidest varjumise lugu, seda ei ole varendataks tulnud. Aga muidu need sõja ja meenutusi tegelikult me oleme ise ka küsinud, et täpselt samamoodi et seda olustikku tundma õppida. Et võrrelda isa koolis käimist, pikki kilomeetreid, jalgsi kõndimist, kõiki selliseid asju, mida tänapäeval me ette ei kujuta. See pilt tema lapsepõlvest, sa ise polnud küll kohal, aga jutustas, et nendest võrreldes isaga, keda sa tead praegusest ajast, kas see kõik on usutav ja loogiline sinu jaoks võid tunnetada nendes juttudes oma isa ära, sealt aegade tagant. Eks ma ikka tunnen, et ka lapsepõlvest mäletan isa, sellist võib-olla põhimõttekindlust ja nad nagu natuke sellist väärtuskasvatuste, et neid põhimõtteid ma näen ka siin täna ja, ja neid olustik, mida isa on kirjeldanud, eks me oleme seda üsna ehedalt üritanud Silmeta kuidagi manada. Tugeva iseloomuga on raskused ületatud ja nendest teedest nagu läbi käidud, et. Kuidas sulle tundub, kui palju või vähe tal endal sealt vanast ajast nii-öelda taaka kaasas on, et kas need sündmused, mis 30.-te teises pooles sündinud lapsega kaasas käisid, teda ümbritsesid paistab see kuidagi hiljem välja? Kuidas võtta, ma ei ole kindel, kas seda nagu targaks nimetada, aga teistpidi kui ka tänane jutt, et et keerulistel lapsepõlveaegadel, kui isa noorena lahkus, et siis ka täna kõlas põhimõte, tegelikult tuli edasi liikuda, edasi minna, vaatamata raskustele, et võib-olla see joon on küll see, mis on ka tänasesse päeva välja jõudnud ja raskustest tuleb üle saada minu isa muuhulgas näiteks läbi hea huumori või, või muude oluliste iseloomuomaduste, et see joon on küll ilmselt nagu taas tuntav või juttudest äratuntav, kui ta meenutab oma lapsepõlveaegu. Ma loodan, sa annad mulle selle paralleeli või silla loomise praegu andeks. Ka sina jäid ühest vanemast ju väga noorelt, ilma kas vanuses 10 või 11 lahkus sinu ema. Ja täpselt 11 aastaselt just need üsna vaiksena. Ema oli lihtsalt pikalt haige, lõpuks lahkus luuvähi tõttu ja jäimegi mõneks ajaks oma isa hoolitseda. Kuniks siis tuli siin kahe pere liitumine, see hetk, kui me saime endale siis kaks õega, saame kaks kasuvenda ja kasuema ja siis meie pere suurenes ja läks edasi nii-öelda siis uues võtmes. Võib-olla küsimus ebaõiglane, kas pole, mõnes mõttes huvitav niisugune jäljeradade sarnasus isaga, et veel üsna samas eas küll erinevatel asjaoludel ühest vanemast ilma jäämine kui kõva väljakutse su enda jaoks oli just nimelt edasi liikuda, nagu isa oma saatust sealt aastakümnete tagant meenutas. Jah, mingit sarnasust ilmselt võib siin tuua, et eks meil olid samamoodi üleelamised olid loomulikult raske, et ma mäletan, et satusel sellisesse perioodi, et mul oli värskelt saadetud klassikaaslastele sünnipäevakutsed ja kuna ema lahkus siin vahetult paar päeva enne sünnipäeva, et siis me pidime need kutsed ära tühistama ja kohe nagu siin klassikaaslastele põhjendama, mis juhtus et seda kindlasti ei olnud kerge teha, aga, aga tuli eluga edasi minna ja ja, ja isa toel ja hiljem ka meie pere suurenedes siis võib-olla noh, lapsena läksidki mõtted mujale ja said nagu asjadega edasi liikuda, aga aga noh, eks ta jälje kindlasti jätnud, et on asju, eredaid hetki lapsepõlvest, mis tänu sellele on väga hästi tugevalt meeles. Ja me võiks neid meenutada, sest 11 aastat said sa ikkagi ka emaga koos olla, et missugused sinu enda esimesed pildid lapsepõlvest Illarion. Lapsepõlv tervikuna oli tegelikult väga huvitav, väga põnev, täis kõikvõimalikke seiklusi ja sündmusi. Ja kui vanemaid võrrelda, siis võib-olla klassikaliselt ema oli see, kes hoolitses praktiliste asjade eest et oleks laual söögid tehtud, riided seljas. Isa tegeles rohkem selliste suuremate asjadega. Et kui me väikeste lastena hakkasime käima Võrtsjärve ääres ja käsile võetud seal suvekodu või suvila ehitus, siis kõik need projektid ja asjaajamised, kõik see oli loomulikult isa kanda. Nii et seal võib olla joonistusid, sellised natukene vanale ajale omased või klassikalised nagu mustrid välja, et ema roll ja isa roll. Aga noh, tänapäeval on nad kindlasti nagu palju paindlikumaks ja vabamaks läinud. Et ma olen lapsepõlvest väga, ei mäleta, et isa oleks keegi süüa teinud. Nendestsamadest rollidest lähtuvalt, mis ilmselt muutusse sõeladega läks, eks ta natukene. Nii panustama sinna sellel vaheperioodil, aga see vaheperiood on nii-öelda ühe vanemaga periood ei olnud iseenesest väga pikk, et umbes aasta jagu. Me võiks selle kronoloogilise augu praegu ka Vello täita, kus kohas ja mis asjaoludel? Merikese ehk siis Kristeli ja Illari emaga tuttavaks saite üldse. Aga see käis ikka ülikoolis selles mõttes, et ülikoolist majandusteaduskonnas, Merike PS ja ja jäi mulle silma ja, ja, ja miks üks inimene leiabi rohkem meelde kui teine, seda on üks salapärane fluidum, mida ei oska keegi põhjendada ja tüdruk oli tema ka ja lõpuks sündmused käiksid oma loogilist rada pidi, nii et abiellusime ja, ja ega see laste saamine oli täitsa täitsa mõistetav. Pidi pidi minema nagu tollal ained, kaks last oli täitsa täitsa loomulik. Käik lisaks saades olid emotsioonid, missugused. Mina olin küll rõõmus, mina, May Gilganud ega midagi sellist, aga ma olin äärmiselt hea meel, et kaks last ja üks poiss ja tüdruk. Nii et siis selle koha pealt ei midagi, ei oskagi, rohkem öeldakse, igas peres peavad lapsed olema. Kas toona sa käisid ka sünnitusmajas? Seevastu võtmas nagu tänapäeval siis pidi mingi eriluba olema ei pidi ja sisse ei lastud, aga akna taga sai, sai lehvitatud? Jaa jaa, jaa, kingitused pandud valvelauda ja, ja kõik see käis, aga üle läve ei tohtinud pääseda. Aga lapsed sündisid toomemäele ja, aga ikka sa võiks päris huvitav vaatepilt olla, kui mitu isa satub korraga aken tallu lehvitama, samal ajal? Oli nii või ei olnud, aga oli seal pidevalt seda, jah, tõepoolest üksi üksi sa ei olnudki, oli kogu aeg näha ikka rohkem kui üks kristallil. Ja Illarile on vanusevahe kolm-neli aastat umbes jah, kolm aastat ja justkui hästi nad lapsena Vello omavahel haakisid ja kui erinevad sarnased need kaks, ühe pere last tegelikult siis seal esimestel aastatel olid. No igal juhul olid nad head lapsed võiks nii-öelda. Ega nad näiteks mürgilt tegidki, käisid pidudel ja kokkusaamistel, see oli kiki mõõdukas, see ei olnud selline, et uskumatult kaua peeti neid pidusid ja kaua käi, käidi jumal teab kus kohas Eestimaa teises otsas nii-öelda ei, sellist asja ei olnud, sest aeg oli ka veel selline kust loeta kõiki asju ka raha loeti ja, ja selles mõttes mina minule tegid lapsed rõõmu ja, ja mul on hea meel, et nad sellised on. Kas sul on oma väljakujunenud arvamus Vello selle koha pealt, kuidas lapse kasvatamise juurde käib või ei käi karistamine? Ma küsin seda tagamõttega ka, sest sa kirjeldasid koolipäevi Treffneris, kus õpetajatel kohati oli ikkagi isegi õigusega lapsi karistada teatud hetkel selleks, et hoida positsiooni ja saavutada mingisugune niisugune staatuseks nende jaoks respekt Aabel ja et asjad sujuksid. Kuidas su enda kodus oli, esiteks, kas sa kunagi oled nahatäie välja teeninud emalt ja siis edasi oma lapsed omakorda. Ei, ma ütlen ausalt, et mina teenisin välja, et ma ikkagi sain ema käest vitsa ja, ja, ja seda hiljem. Ma ei mäleta, aga ma arvan, et ma, et vitsa said ka minu lapsed, ma ei ole nii, täpselt ei mäleta ta enam, aga mille eest, aga kindlasti ikkagi olid, aga see vitsa saamine oli selline, et võid laste käest küsida, mida nad kuidas nad reageerisid, aga Nad said asja eest. Aga sa ise omal ajal said asja eest või? Jah, mis asja said, aga seda ma enam ei mäleta. Üllar, ma täpsustan, Me saanud vitsa, me saime ikka rihma. Rihma. Absoluutselt mingeid litsa ei olnud, aga üks juhtum on meeles küll, et täna on ikka hea meenutada, et oli Tubile head lapsed, aga eks me õega ikka seal näkklesime ka. Ja mõlemad olime ja oleme jätkuvalt ilmselt sellised emotsionaalsemat tüüpi inimesed, mina rohkem õde vähem. Siis õde mind mingil teemal vihastas välja umbes tutistades mind ja pani jooksu. Ja ma mäletan selgelt, et ta keeras toa ukse kuhu ta oli siis sisenenud lukku, aga sellel uksel olid suured klaastahvlid kolm suurt klaastahvlit. Minu jaoks oli selge, et ma pean õe kätte saama ja nii-öelda kätte maksma ja ma lõin selle klaastahvli puruks ja keerasin siis teiselt poolt võtmega ukse lahti, õde oli unustanud selle võtma. Ja, ja siis sõnaga, põrand oli kilde täis ja Madistasime õega. Ja siis oli küll, kui vanemad koju jõudsid. Me üritasime alguses seal midagi hämada, et umbes kogemata lõime ukse liiga kõvasti kinni aga valel on lühikesed jalad. Ja siis oli küll rihmaga lõppenud lugu. Mul on hästi meeles. Ei, isa või ka ema endast välja ajada oli see lihtne ülesanne. Missugused mälestused on. Ema oli kindlasti tasakaalukam, isal oli nii-öelda süütan, palju lühem ka emotsionaalse inimesena ta ägestus tegelikult päris kiiresti. Selle iseloomuomaduse ma olen osalt kindlasti ka ise kaasa pärinud küll aegade jooksul võtad asja nagu rahulikumalt, aga aga mingites olukordades tunnet, kuidas mingile lausrumalusele või mingile asjale sa nagu tunned sisemuses, et et lähed nagu natukene keema, aga siis loomulikult mõistusega oled sellest üle, et see iseloomuomadus oli pigem isal-emal ja, ja tänaseni ma omal oma pealt enda pealt näen seda ka. Kui sa peaksid kirjeldama kodust korda, siis mis sõnadega? Üldiselt oli meil kodus kord küll, et selle eest eeskätt hoolitses isa, kes oli mingites kohtades kindlasti range, nõudlik, võib-olla ka oma lapsepõlvest tulenevalt ja ka sõna otseses mõttes, ma ei oska öelda, kas ma olen selle ainult oma isalt või ka emapoolselt vanaisalt pärinud, aga mul on selline korraarmastus ja süsteemsus väga iseloomulik. Kolleegid erinevates kohtades ikka Pilavad mind nagu Monk, et paberid on kindlalt ühes kohas, pastakad on kõrvuti ja nii edasi ja nii edasi, kõik on oma kindla koha peal. Et selle ma olen ka osaliselt isa käest kaasa saanud, aga võib-olla veel rohkem oma vanaisa käest, kes oli emapoolne vanaisa, keda ma nagu mäletan, rohkem oli hambatehnik ja tal oli absoluutselt kord majas iga element, iga tööriist, iga detail täpselt oma koha peal. Tahtsin juurde lisada, et ma olen usaldanud Hillarile näiteks keldrikorda tegemine ja tulemus on see pooled asjad keldris kaovad ära seepärast, et kui tema teeb juba nii põhjalikult selle revisjoni mis vähegi võimalik, hävitab kõik ära ja, ja ausalt öeldes, ega see on iha ka, ega ma ei vaidle vastu ainult kahju asjadest, mida sa oled aastakümnete jooksul kogunenud, et poeg teeb sellega Parve, aga, aga noh, see käib asjaga kaasas. Mis hetkest sa Hillary läbi hammustasid või endale teadvustasid, millega isa tegeleb, kirjanik, ajakirjanik, meediamaailm, reportaažid, raadio, televisioon ja nii edasi, et sinu jaoks igapäevane elu justkui isa ju näed pidevalt, eks, ja loomulik, aga teadvustasid, nii et ahaa, et selline värk. Tegelikult üsna varakult enne seitsmendat eluaastat Tähtverre koolides ja kooli minnes et juba päris väiksena isa võttis mind igale poole kaasa intervjuudele Suusamaratoni teleMa, mäletan, et ma sõna otseses mõttes tolknesin igal pool kaasas kuni kuni erinevate ettevõtete ja kohtadeni välja. Et ma sain aru, et isa räägib inimestega, on mingisugune mikrofon kaasas, kuhu siis see jutt nagu pidama jääb. Ja see sai üsna ruttu selgeks, kuni nende hetkedeni välja, kui väikese koolipoisina ma käisin kaasas Eesti Raadio Tartu stuudios, mis asus toona tänases siis kaitseakadeemia hoones, et need hetked on päris eredalt meeles ja isa, ma ei tea, kas siis nii-öelda pulli pärast või niisama lasi mul seal ka sõna otses mõttes linti lõigata ja harjutada kätt seal täiesti pisikese koolipoisina. Et seda raadiotehnikat tollele ajale omaselt siis sai seal tundma õppida, et oli, oli põnev. Ikka oli põnev jah, mitte, et sa pidid lihtsalt sellepärast kaasa tolknemas last ei olnud kuhugi panna. No kindlasti oli see osalt ka praktiline põhjus, võiks isa mind kaasa võttis, aga selle raadio köögipoolega sai üsna varakult tuttavaks kauge Enn Tarto raadio alustamist juba nõukogude ajal. Ja need raske öelda, kas see oli ka üks põhjus, miks ma Tartu ülikoolis ka lõpuks nii-öelda ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppima läksin. Kindlasti sellel mingi mõjutas, on. Vello, kuivõrd pööras Illari ema lahkumine sinu elu pea peale, kui tuli tõesti silmitsi seista olukorraga, et on isakodus, on kaks last lähenemas teisme eale. Oli ilmselt väga keeruline. Jah, see on tõsi, see oli mulle ka selge, et ega lapsed ei või oma väed jätta, tähendab, et nad vajavad ema ikkagi ja, ja sellepärast see oli paratamatus, et see pidi lapsele ema olema umbes aasta jah, tõepoolest seda peaaega nii-öelda keda ja mida ja kuidas edasi elada. Aga see läks õnneks, see uus ema, laste oli samuti ise pedagoogiliste kalduvustega, ühesõnaga oli õpetaja ja, ja, ja ma olen, mul on hea meel, et, et lapsed said hea emas. Kas selle aja jooksul, mis vahele jäi kohe kooselu vahele, said sa isana enda kohta midagi teada, sest tõenäoliselt tuli sul tegeleda teemadega, mis võib-olla muidu igapäevaselt polnud üldse sinu rida, millega tegelebki ema ja, ja sul tuli noh, põhimõtteliselt järsku saada hakkama pliidi juures või mille iganes teise ja kolmandaga. Pliidi juuresolek oli kõige-kõige raskem mulle sellepärast, et lapsed pidid sama, pidid saama söönuks ikkagi. Ega raske on öelda, mis moodi see asi käis, sest aeg oli samal ajal tööl käimine oli ikkagi tempos samas tempos. Nii et jumal tänatud, et see asjaaeg sai mööda. Mul on isegi raske öelda, mismoodi võib-olla Hillary mäletab, kuidas see oli elatud, sai. Tuleb seal Hillary ette olukordi, mis isale tundusid või isa nendes olukordades näis kuidagi veider või ta oli ilmselgelt kimbatuses. No eks tal tuli rohkem meie õppimisega tegeleda köögipoolega, kuigi üks oluline täpsustus, et ma mäletan, et lahkunud ema õde ehk siis meie tädi elas meie juures ja aitas selle söögiköögipoolega. Et see ei ole kindlasti isale oluline kergendus, kes köögis toidu valmistamises kindlasti ennast nii kindlana tundnud, et see aitas seda vaheperioodi üle elada. Kuidas sa mäletad aega, kui sai kahest poolikust perest, siis üks terve kokku ja kasuvennad tulid ja kasuema siis ka ma ei tea, kui lihtne see aeg vanuse mõttes sulle oli, et leppida uue inimesega või uute inimestega oma kodus. Üldjoontes Me kohanesime tegelikult kiiresti, et vendadega sai üsna kiiresti selline hea klapp leitud. Vanema kindlasti panustasid sellesse ilmselt teadlikult ajastades sinna perioodi erinevaid reise, ühiseid ettevõtmisi ka nii-öelda väljaspool kodurutiini ja kodukeskkonda uutes olukordades 11 nagu paremini tundma õppida. Aga kui sa oled selline 10 pluss, mul üks kasuvend oli aasta vanem, üks kasuvend on kolm aastat noorem. Sealse ühiste huvide ühise keele leidmine tegelikult käis päris kiiresti. Me, et leida nagu paremini sidet, siis käisime mustal merel ja läksime laevareisile, nii et see oli nädal aega. Päeva olime kohapeal, seal laev sõitis ja käisime nii kõik praegused ajad, noh nad on isegi mitme riigi sadamad, aga see oli väga tähtis liikumise poolest, et lapsed hakkasid paremini teineteist mõistma ja, ja üldse kokku elama. See oli suurepärane puhkus. Füüsiliselt veel tihedamalt koos olles oli meil tegelikult teine reis, kus me kahe autoga sõitsime Saksamaale. Berliini müüri lammutamise aegu jõudsin aga see müüri ääres ära käia. Ma olin 16 just värskelt autojuhiload saanud, toona oli võimalus natuke varasemalt need saada. Vanemad kasutasid võimalust poisid ja tüdrukud rooli panna. Nii et 16 aastasena tuli mul Berliini liikluses hakkama saada, mis oli üsna selline hirmutav, šokeeriv kogemus, aga teistpidi nagu väga hea selline autosõidupagas, mis sealt kaasa tuli. Nii et me käisime seal jah, kahe autoga, siis päris pika tee maha ja olime pikalt koos. Kõlab üpris omapäraselt, et veel nõukogude aja sees autodega Saksamaale siit sõideti, aga siis oli juba võimalik. Oi, see oli see aeg, kus oli suur segadus selles mõttes, et juba seda Berliini müüri hakati lõhkuma ja, ja, ja meilgi olid oma tükid, mis me kaasa tõime, ju kõike oli võimalik, keegi ei, ei osanud keelata, see oli põnev aeg. Tegelikult. Tuli selle reisi puhul heas mõttes välja isa selline kavaluse organiseerimisvõime. Et sa ütled ilusti, et olid nagu põnevad ja muutlikud ajad. Tegelikult tähendas kilomeetrite pikkusi piiriületuse järjekordi, tohutut anarhiat, segadust, piirivalvele, altkäemaksu andmist need mulle ehedalt meeles. Aga minu isa kasutas seda ära tänu oma kogemustele, ehk kui me jõudsime konkreetsesse piiripunkti esitles ta ennast, et siis toonase nii-öelda Eesti NSV siin raadiokomitee eest. Ajakirjanik Vello Lään, me oleme kuulnud, et elan siin väga vinge piiripunkte. Tahame teie ülemuse, polkovnik, kes iganes syydoraviga intervjuud teha ja mett mokale määritud, need intervjuud tehtud ja noh, loomulikult täiesti juhuslikult intervjuu lõpus küsiti, et kas me saaksime sealt järjekorras ka nüüd see seitse kilomeetritel ikka teistest mööda sõita ja meile see eriluba anti ja me saime sellega piiriületused kiiremini tehtud. Nii et siin tuli natukene mängu selline oskuslik ajakirjaniku roll, et siis need intervjuud teha. Minu arust isegi küsisin pärast isa käest intervjuud jõudsite kuhugi loomulikult. Hillary mainis eelpool, et isana Vello, olid sa ikkagi pigem nõudlik, et mitte öelda range ja karm. No ma ei ütleks, et mani karm olin, aga, aga tõepoolest ma olin enda vastu karm. Reeglid olid ikkagi paika pandud ja, ja lastega osas. No ma leidsin, et kõik peab minema ka samamoodi edasi ei olnud sellised, et noh, tehke nii, kuidas teil juhtub, vaid ikkagi olid oma reeglid elus, mida sa ei sallinud. Valetamist ei sallinud, ma ei räägi seda, et ma ei sallinud viinavõtmist näiteks, aga ma uskusin, et lapsed said sellest aru. Ja need reeglid, mis, mis olid nagu perekonnas kehtestatud, nendes peeti kinni. No osald ilmselt peeti aga ilmselt asju sa ei pea lihtsalt. Nagu osa asju jah, isa teab või ei tea või enam ei mäleta, aga aga eks seal üheksakümnendatel, kui gümnaasiumi lõpusirgel ja tulid esimesed ülikooliaastad. Eks noorte inimestena ikka oli see mõisa liikus palju ringi, toona juba hakkas rohkem reisima väliskomandeeringus. Spordivõistlused üle maailma, kus sa käisid, spordikommentaator Riina. Et see tähendas meile selliseid vabadused ja loomulikult kasutati seda kohe ära, olid sõbrad majas peomeeleolud aga millega me hiljem nagu vahele jäine, oli mõnevõrra nagu selline tragikoomiline, et nagu ennest ennist jutuks oli suure puhtusearmastaja ja korra armastaja ala. Me loomulikult tegime korteri pärast hästi korda. Aga iroonia oli selles, et see korter oli pärast kaks korda rohkem korras kui teil, enne, kui saab ukse, läheks kõik põrandad pestud vaibad, klopitud riiulitelt tolm võetud. Ehk siis selle liigsel puhtusearmastuse ja nii-öelda peojälgede likvideerimisega. Tegelikult andsin aimu, et siin on midagi toimunud. Mis mees sa koolis olid? Räägime siis veel gümnaasiumiajast, Illari Lään oma klassis oli, mis positsioonil, kes ta oli, kuidas käitus? No klassis ma olin kindlasti elavamate kirjast, minu õppeedukus oli selline, üle keskmise ei olnud kindlasti viieline, aga ei olnud ka kolmeline seal vahepeal. Aga võib-olla jah, selline organiseerimisvajadus natuke selline liidriks olemise vajadus seal välja lõi. Mul on siiamaani alles. Koolis tehti ikka neid Mystery ja neid valimisi, mul olid mõnel korral võimalus ära võita, et ma olen siiamaani need joonistatud embleemid või diplomid seal kuskil alles, mis trump oli? Oh, raske öelda, seal, ma olin hea suhtleja, sain kõikidega tegelikult väga hästi läbi seal erinevalt, et osapooltega ja, ja võib-olla selline ka suurem esinemisgeen võrreldes teistega aitas sellele kaasa. Kas isa või ema on kunagi pidanud sinu pärast kooli tulema ja ma ei räägi lapsevanemate koosolekust? Ma kardan, et natukene võib-olla on pidanud, aga üldiselt said need asjad ka koolis lahendatud. Kuna me olime väga elavad ja liikuvad, mina eriti et siis ma olen elavalt meeles seal veel nii-öelda nõukogude ajal, kui mööda trepi käsipuid siis Miina härma gümnaasiumis alla lastes. Suure hooga lendasin kooli direktorile vastu nii et oleks tasakaal ära jääda, prantsatas kõva hooga vastu seina. Siis oli küll kindlasti koht, kus mina direktori juures käisin, aga ma ei mäleta, kas isa oli ka seal kaasas, ei olnud, ei olnud lihtsaim hakkama. Teismeiga sinu poolt vaadates suutsid sa vanematele peavalu ikkagi valmistada, et kuidas sa oma esimesed sigaretid ja alkoholilõhnad ära peitsid. Kindlasti põhjustasin, kuigi paljud neist asjadest ilmselt ei jõudnud vanemateni, aga mõned asjad jõudsid, nii et ega vanemad ei saanud ka võib-olla sellest aru, et üks näide mingil perioodil oli väga populaarne kõik Willisid ise kõvasti õunaveini teha minu isa, kaasa arvatud Tähtveres, majad ümber suured õunapojad, õun oli. Ja loomulikult ma ju teadsin, kus käärimisprotsessis olev vein keldris asus. Ja loomulikult ma käisin sõpradega seal panustamas, aga et igaüks saab aru, kui see tase on seal suures puinsus alanenud, siis loomulikult nii, kui me olime seal plastiliini ära kraapinud, punsu ära võtnud, veini ära joonud, panime jälle vett asemele. Ja siis olid ühel hetkel jõulud käes ja külalised majas ei saa, loomulikult ei hoidnud seal kiitusega tagasi, kuidas ta ise seda õunaveinitegija siin mitu kuud on kääritanud, küsinud nõu kõik professionaalsete veinimeistrite käest siis kõik mekkivad Stase laua ääres ja keegi ei julgenud öelda ka, et mis lurri hauale pandud. Mingisugune õuna maitse, nagu on, aga tegemist täielikud Urryga. Nii et ilmselt siis isa lõpuks aimas? Jah, tõepoolest oli, oli, oli see aga no ei soovinud teiste juuresolekul nüüd hakata kohe moraali lugema ja minu enda puhul ma olen suits 1000 poolastat 16 taastaselt 16 pooleaastaselt peab, siis tegin lõpu tänu sellele, et olin spordipoiss, siis lihtsalt ei käinud need asjad. Ja võib-olla selle tõttu ka näiteks Hillary ja, ja, ja mitte keegi meie poistest ei suitsetanud, sest lihtsalt ilma sai paremini läbi. Kusjuures mul on umbes sama episood meenutada oma elust, et eks noorena seal oli mingil hetkel vajadus ja väga populaarne see suits ette panna. Aga seesama Saksamaareis, mida me meenutasime, vist oli 90. aastal, et ma tõin sealt sõpradele kaasa terve ploki mingisugust blend, suitsu Meid oli seal neli-viis poissi ja siis me selle terve ploki suitsu tõmbasime ühe ära, siis oli nii popp ja äge, vist oli ka veel mentooli maitsega. Hommikul loomulikult toimusid siin erinevad väljutamise protsessid ja kõik olid näost lumivalged ja väga paha. Aga tagantjärgi tuleb öelda, et see oli selline tore hetk, sest pärast seda me enam seitse ei pannud. Kas see kehtis ka seal aasta või vähem? Meili alguses rääkimata, millega tegeleb Kristel ja võib-olla see on see koht, kus sa saad Vello rääkida ja küsimuse juurde veel, et et kuivõrd ta sul on isiklikult olnud elu jooksul tähtis see, mis suunas lapsed liiguvad, et kas sul on hinges pisikene kutsumus ka olnud just laste osas, et kuhu üks või teine liigub. Kahtlemata näiteks see, et nad õppisid ülikoolis ja elukutsed valisid ikka ikak hariduse kaudu. See oli mulle väga tähtis ja Kristeli valikud. Tema hakkas teisi õpetama, et ta valis. Valis sellise elukutset, mis käis kokku, tähendab elukutse, soovitused. Tan karjäärinõustamisüksuse juht Tartu Ülikoolis ehk just nimelt selline psühholoogiline nõustamine ja karjäärinõustamine noortele. Millist eriala valida, millised on sinu eeldused, sinu nii-öelda soodumused. Et see kindlasti on noorte inimeste haridus ja töö kujundamisel nagu oluline koht, et kus, kus mu õel on? Kindlasti on nagu oluline roll. Illari liikus omakorda siis meedia ja kommunikatsiooni suunal. See oli ilmselt sulle igati meeltmööda või sa proovisid teda kursilt kõrvale juhtida. Oi ei, mul oli täitsa hea meel, et Hillary elukutse ei lange minu omast kaugemale. Lapsed tegid mulle sellega rõõmu, et nad läksid edasi. Siiski üks oluline täpsustus et aastal 91, kui ma ülikooli astusin, ma ei läinud kohe ajakirjandust ja meediat õppima, ma läksin õigusteaduskonda ja kaks aastat ma tegelikult õppisin õigusteaduskonnas. Ja siis ma tegin mõned eriti pretsedenditu sammu, et juura kuidagi alguses tundus minu jaoks liiga kuiv ja igav ja mida ta kindlasti ei ole. Aga mulle nagu tundus ja ma läksin üle siis ajakirjanduse ja kommunikatsiooniinstituuti siis juba ajakirjandust õppima, nii et siiski mine. Esimene ülikooli astumine ei olnud kohe päris samadel radadel. Aga ikkagi, mul on hea meel selles mõttes, et sa leidsid, et see oli õige, et oleks ikkagi olnud vale, mõni käib raudselt lõpuni selle selle erialaga, aga tegelikult oli õige see, sa kohe otsustasid seda. Ja siis läks kuidagi kõik hästi, loomulikku rada tuli Tartu raadio, samal ajal olid ülikooliõpingud, raadiost sai teha praktikat, erinevad rullid saate juhtimise näol kuidagi automaatselt tulid sinna juurde kitsaid ja selline ürituste juhtimine ja meelelahutusmaailm. Kuna raadiotöö oli sellega seotud, et see kuidagi läks tõesti, nagu, nagu ette nähtud rada mööda. Kui sa selle ühe etapi oma elust praegu siin esile tõid, siis meenutan, see ju langes 90.-te esimesse poolde ja sinna keskele kui ekstreemseid aegu sina just DJ-puldist näha võisid ja milliseid kogemusi saada, sest kaasaegsed on ju meenutanud igasuguseid värvikaid juhtumeid elu peremeestest, kes astusid sisse ja ütlesid, mis ruumis toimuma peab. No neid siin ma siin päris palju ja väga värvikaid ja tegelikult on päris hästi meeles ka, et noh, üks ekstreemse maid näiteks Elvas see ei olnud küll Verevi baar oli raudteejaama lähedal üks paar, mille nime ma enam ei mäleta. Aga seal ma tegin oma elu kõige lühema disko, mis oli umbes 30 minutit ja see põhjus oli väga lihtne. Kohale minnes panin oma asjad valmisplaadid ja kassetid, mis toona käisid vaheldumisi ja siis sinna klubisse tuli ühed endised vangid, kes olid hiljuti välja pääsenud ja loomulikult oli vaja tähistada ja muusika läks peale, pidu hakkas nii-öelda hoog üles võtma, aga poole tunni jooksul tekkis vangide omavahel väikene aru saama. Arusaamatus lahendati sellega. Ühel tegelasel siis mõlemad käelabad löödi kahvlitega laua peal ka kinni nii-öelda prae söömise käigus. Ja siis loomulikult läks paanika lahti, kutsuti seal juba kiirreageerijad ja mulle öeldi, et tänaseks on disko läbi, sina siin honorar ja järgmise kuupäevani. Aga amet oli ikkagi niisugune, et sealt, kus muusika tuli, sinna nurka üldiselt ei kiputud. Bänd jäeti terveks. ICT. Õnneks nii oli, kuigi peab tunnistama et osade tänast toonaste allmaailmategelaste käes on nii mõnigi minu CD-plaat, mis võeti koju kaasa kuulamiseks, laenati nii-öelda, ma sain loomulikult arvuti, seda plaati ma rohkem ei näe, tuli uus osta. Aga üldjuhul jah, sul on õigus, et nii-öelda artiste Tiitsee siit kaasa arvatud õnneks pigem nagu hoiti, taheti nendega pigem väga hästi läbi saada. Aga mõningad tagantjärgi võib-olla koomilised seigad on küll, et kui tuldud sai kohati seal kiirust ületatud noore inimesena, siis politsei pidas kinni, siis ma olen kuidagi õnnetähe all sündinud, et esiteks juhtunud nagu väga suuri õnnetusi, aga aga see politseinik, et oli ka hiljuti sama kooli lõpetanud, mille mina ehk siis Miina härma gümnaasiumis tekkis selline väikene nagu haletsuse sündroom, et ja nii mõnelgi korral politsei istus siis meie autosse aitas meil nii-öelda koju jõuda õigeks ajaks. Aga siis tuli välja, et autol juba garaazi ajada, kus oli veel kergelt selline kallak ja kui ma ei olnud seda autot just isa teades võtnud, siis politseinikud olid väga mõistvad ja koos lükkasime ilusti üles, ilma et auto mootor käiks, sest muidu ärkab isa üles. Panime auto garaazi tagasi ja mina siis tänutäheks nendele politseinikele lindistasin järgmine päev siis kas kassetile või CD-plaadile komplekti uut muusikat, mis toona oli väga rariteetne. Ja et selline käsi peseb kätt. Süsteem toimis. Vello mõni sõna ka isarollist nende poiste suhtes, kes teise abikaasaga perre lisandusid. Kuidas saavutada nende laste silmis staatus või et see suhe oleks vastastikku austav, sest kõrvalt vaadates tundub, et oma laste suhtes võiks see sõnaõigus, on natukene suurem olla kui perre lisandunud laste suhtes, siis abikaasa kaudu, et kas see on sinu jaoks kunagi olnud väljakutse lahendada või kuidas see käis. Tegelikult oli ema see, kes oma lastega rohkem tegeles ja, ja pani kõik käima, ega see kerge pandud, sellepärast et siis ei tahetud koolis käia ja aga nüüd takkajärgi võttes Hardi on Rootsi ja jumal teab mis maade firmades töötavad elektroonikaspetsialistina ja ülemusena ja tuleb väga hästi kokku. No kõik on korras ja Martin algul oli koolis käimisega tegu, aga siis hakkas aru saama, et haridus on see, mis annab, teeb kõik uksed lahti, avab sulle väravad. Jad hakkas vanemas eas selle haridusega tegelema ja nüüd on nad mõlemad haritud ja mõlemad poisid on hästi töötad, aga ma ütlen, ema võttis selle otsustamise enda peale ja ma ei pidanudki selles mõttes suurt vaeva nägema. Aga korda sai. Aga jah, et see pole koht, kus liigselt sõna võtad. Ta ei, jaa, jaa, palju seal lapselaps on. Seitse kuidas tunne on, oi ei, väga tore, et Hillary on kaks ja Kristjan on üks, aga hardile on kolm ja Martinile kaks. Kaheksa kaheksa. Õige. Küsimus Hillary Sulle suhteliselt noore isana siis lapsed on kui vanad. Lapsed on üheksa ja 15. Kui sa mõtled oma isale ja tema kasvatusmeetoditele sinu peal ja Kristeli peal ja nüüd ise isana, kas on mingeid konkreetseid momente, mida sa väldiksid või vastupidi eeskujuna käiku laseksid lapsi kasvatades? Võib-olla see, et Meil õega väiksena ka ema tegeles kindlasti rohkem meie õppetööga nagu öeldud, riietamisega toidulauale saamisega. Täna kindlasti on meie peres ka ema Kristjanil siin täiesti kindlalt kandev roll. Kõik sellised praktilised tegemised, asjad, tõsi, abikaasa on ka väiksema töökoormusega ta rohkem kodus. Aga sellele vaatamata on see koht, kus pigem võiks nagu ise rohkem panustada. Et siin ma olen nagu natuke rohkem oma isa jälgedes, kes ka aastaid-aastaid tagasi oli pigem nii-öelda suuremate ja organisatoorsed asjadega tegelemas. Kodused detailid, igapäevane praktiline pool oli pigem seal ema kanda, et see muster on ilmselt generatsiooniga edasi läinud ja sina oled isana nõudlik? Võib-olla selline jah, puhtusearmastus ja organiseeritus kandub edasi, et seda ma kindlasti jälgin. Et selles suunas on lapsed, tegelikult hoiavad oma asju korras küll. Ma väga tänan selle jutuajamise eest. Vello oli rõõm kohtuda. Illari samad sõnad pärituult ja kuuleme veel. Aitäh, aitäh. Saate nimi on, käbi ei kuku. Isa ja poeg Vello ja Illari Lään olid meil täna külas, mina olen saatejuht Sten Teppan, kuulajatele ka aitäh, et olite meiega, nädala pärast kohtume jälle.