Tere, head. Klassikaraadio kuulajad algab heligaja saade pakub täna kuulamiseks järgmisi teemasid. Täna saab 70 aastaseks dirigent, helilooja ja pedagoog Alo Ritsing. Tartu Ülikooli aulas toimub sünnipäeva kontsert, millest räägib akadeemilise meeskoori president Indrek Saar. Helilõigu saatis Tartust Hedvig Lätt. Rahvusooperis Estonia on tuleval nädalal esietendus. Lavale jõuab Tšuakino Rossini koomiline ooper Tuhkatriinu. Saame kuulda Kersti Inno intervjuud peaosatäitja Helen Lokuta ka, kellel täna on ka soolokontsert Eesti kontserdi korraldatavast sarjas. Vokalist Simo. Tallinna kammerkoor võtab vastu külaliskoori eleegia Moskvast toimub ka kaks ühist esinemist, millest kõneleb dirigent Aivar Lisinski orelimuusikapäevadest, räägib produtsent Andres Uibo. See on samuti Hedvig Lätti teema. Tallinnasse saabub kontserte andma vokaalansambel Swingers, Swingers Inglismaalt, ansamblit tutvustab Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunder. Tallinna muusikakeskkool saab 45 aastaseks, sel puhul toimub 10. novembril kontsert Estonia kontserdisaalis, kus koos ERSO-ga astuvad üles kooli vilistlased Karin kopra, räägib Tallinna muusikakeskkooli direktori asetäitja Marja Jürisson. Iga promfestia Endla teater esitlesid eeloleva suve suurprojekti, milleks on Bizet ooper Carmen, kus muusikateatri lavastajadebüüdi teeb Marko Matvere. Pressikonverentsil käis Kersti Inno. Ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Minu toimetaja Tiina kuningas. Ma soovin teile kena kuulamist. Täna, neljandal novembril tähistab oma seitsmekümnendat sünnipäeva helilooja, koorijuht, muusika, pedagoog Alo Ritsing. Ta on Tartu akadeemilise meeskoori dirigent ja meeskoor tähistabki tänast tähtpäeva kontserdiga Tartu Ülikooli aulas. Koori president Indrek Saar. Sünnipäeva tähistamise kõige tähtsam üritus on kontsert, mis saab toimuma Tartu Ülikooli aulas ja kõlab juubilari looming erinevatele liikidele ja erinev looming tema poolt kirjutatuna. Nii koorilooming kui ka esmaettekandele tuleb üks keelpillikvarteti lugu ja samuti ka soololaul, kes esinevad, esinevad kõik tart Tartu ülikooliga ja kõrgkoolidega seotud koorid ehk siis Tartu Ülikooli akadeemiline naiskoor ja Tartu Ülikooli kammerkoor ning ühtlasi esinevad ka kõik Alo Ritsingu ka tihedalt seotud koorik meeskorporestaalia, Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor ja Tartu akadeemiline meeskoor. Lisaks sellele, nagu öeldud, esineb ka keelpillikvartett ning ühtlasi ka soololaul Kadri Kipperi esituses. Kuna see esinejate valik on selline erinev, siis vist esmakordselt saab ühel kontserdil ette kantud Alo Ritsingu nii erinev helilooming. Milline on Alo Ritsingu koorilooming? Akadeemilise meeskoori repertuaaris on päris palju tema laule, raske öelda, milline ta on, mina ei ole muusikateoreetik, aga on seal nii rõõmsamaid kui ka tõsisemaid laule. Eks seal väljendab tema võib-olla ka mure vahest eestimaa pärast ja, ja samal ajal ka ei puudu siuksed, rõõmsamad, laulud, romantilisemad, et on mitmekesine. Milline on Alo Ritsing dirigendina? Dirigendina on suhteliselt sõbralik, juhtub muidugi hetki, kui ta peab koori ees olema, aga kurjem, inimene, aga, aga üldiselt saab ta nii kuuriga üldiselt kui ka koorimeestega läbi, väga-väga sõbralikult ja võtab kõiki enamvähem niimoodi võrdsena, et tema ei ole mingisugune väga tähtis inimene seal või ei tee seda nii suurelt. Täna kindlasti, juubilar dirigeerib samuti Tartu akadeemilise meeskoori ees ja teiste kooride ees, kes veel juhatavad. Juhatavad kammerkoor ja naiskoori eest Triin Koch, lisaks teiste meeskooride silmari Johansson ja Made Ritsing, kes on siis Alo Ritsingu tütar? Mida soovite oma dirigendile, Alo Ritsingu le tänasel päeval? Soovime jätkuvat head vormi veel järgnevateks aastateks. Ta oleks sama terav, kui ta on senimaani olnud. Täna õhtul Tartu Ülikooli aulas algusega kell 18 Alo Ritsingu 70.-le sünnipäevale pühendatud kontsert ja kuulda saab Alo Ritsingu kooriloomingut, keelpillikvarteti ja soololaule. Esinevad Tartu Ülikooli koorid ja on võimalik siis kõigil õnnitlema tulla. Juubilari. Vaba õnnitlemine toimub vastuvõtul, mis toimub pärast kontserti. Aitäh Indrek Saar selle intervjuu eest. Klassikaraadios oli esimesel novembril eetris saade Aloriitsingust, mille tegi Age Raa olemine Alo Ritsing. Saate kordus on sellel pühapäeval kell 14, null viis. Soovime meiegi tänasele jupilarile Alo Ritsingu-le. Palju õnne. Liiga ja. Helen Lokuta, teil on praegu käsil põnev töö Rahvusooperis Estonia, nimiosa Rossini ooperis Tuhkatriinu. Tegelikult see roll on teile juba üsna tuttav, kolm aastat tagasi tegite seda Saksamaal õpingu ajal. Kas see oligi teie esimene sur rolle? Jah, põhimõtteliselt küll, see oli esimene suurem nimiroll, mida ma üldse olen oma karjääri jooksul teinud ja mul on nüüd suur eesõigus seda ka rahvusooperis Estonia teha. See on kirjutatud koloratuursele metsale, see tähendab, et see on tehniliselt väga nõudlik roll, aga mida ta veel nõuab solistilt? See on üks tehniliselt kõige raskemaid rolle metsadele ja palju virtuaalseid tuure see nõuab muidugi kõike muud, ka muusikaliselt ja tekstiliselt ja retsitatiivi on seal ka parasjagu, millega on vaja vaeva näha. Aga üldiselt on ta väga-väga kihvt teha, sest mul on hea meel seda teha. Klassikalisi. Patareid on võimalik väga erinevalt lavastada, kui nüüd võrdleksite seda lavastust, mida te Saksamaal tegite ja seda, mis praegu on Estonia lavalaudadel küpsemas. Lavastusliku poole pealt on ta tegelikult sarnane, et selline saksa kool väga tuttav tunne oli. Samas on ta siiski tehniliselt palju keerulisem kui seal tehtu, et lavastaja, kes meil siin Estonias lavastab, kasutanud väga palju tehnilisi vahendeid, mida tuleb arvestada nii lavatehnika poole pealt kui ka lauljate poole pealt, et ma pean tegema selliseid asju, mida ma varem pole teinud, näiteks ma pean kamina otsas sõitma alla ja samal ajal laulma ja seda veel kaks korda tegema, et see päris ütleme niimoodi, et nõuab kontsentratsioon, jah. Aga tegelikult kuna see on koomiline ooper ja ka tehniliselt väga raske ja ütleme paljud tehnilisi efekte on ka muusikasse sisse kirjutatud Rossini poolt, et siis need minu meelest väga hästi lähevad kokku. Lavastus kui muusika, mis teid isiklikult selles rollis võlub, võlub Tuhkatriinu olemus, selline headus, see on nagu sisse kirjutatud liiga magus ja liiga mõttetult hea, et laseb endale kõigile pähe astuda, vaid see, et ta lihtsalt unistab paremast elust ja on valmis kõigile andestama ja olema kõigiga hea. See nagu võlub. Ja teiselt poolt just see, et nagu praegugi lavastaja ütleme, selline visioon on, et ta oleks nagu tavaeluline. Me oleme tänapäevas, aasta on 2006, kõik on nagu Eesti elu, ütleme niimoodi, et algab niinimetatud Mustamäe korterist. Selline tavaline perekond ja kolm tütart, mina olen nagu sellises vaeslapse, mille osas, et pean seal koristama ja keetma ja ja umbes niimoodi, et jalaga tõugata. Ja siis ma hakkan unistama paremast elust ja unistama just sellest loost, mis siis lavale tuleb, et unistan, prints tuleb minu ukse taha ja armub minusse ja mina armun temasse ja siis saab meil olema imeilus elu. Aga kahjuks ooper lõppeb niimoodi, et siis, kui ma silmad lahti teen joonise sellest välja tulen, siis ma näen, et see kõik oli ainult minu unistus. Nii et laval unistus igal juhul ei täitu ja ei täita küll. Lavastaja on Hollandist Michiel kiitma. Tema on öelnud, et ta ei ole laval ühtegi tuhkatriinut näinud ja ta läheneb sellele värskelt ja püüab leida oma teed. Aga kuidas teiega lauljaga on, kas te olete näinud mõnda tuhkatriinut laval? Vaadanud etendust ei ole, ma olen näinud videosalvestusi erinevate tegijatega, ma olen näinud Tšiili partaliga ja veel teisi esitusi, et praegune variant nagu Meline Estoniast tuleb. Minu arust see on parim. Seda on tore kuulda ja see on hea häälestus ooperiteatrisse minekuks. Aga kas teid inspireerib see, kui te näete sellest rollist, mida hakata tegema erinevaid variante? Ja ühelt poolt on see hea ja teiselt poolt tuleb kõik ära unustada, mis on nähtud ja pean ära unustama selle, mis ma olen teinud kolm aastat tagasi, et ma tahan nagu hästi värskelt läheneda ja just minu selline mõte ühtib väga lavastaja mõttega, mis tal selles lavastuses on ja see visioon iseenesest, et see on lihtsalt üks unistuse lugu ja selline fantaasiamaailm mulle väga hästi sobib meie lavastus ja meie nägemus asjast. Teie jagate seda rolli Anna-Liisa pillakuga, kas te jälgite teineteise rolli küpsemist? Ja me saame väga hästi läbi ja üritame aidata 11 nii palju kui võimalik ja koostöö on meil väga hea. Ja kuidas sujub koostöö teiste lauljate partneritega? Meil on kaks printsi, Juhan Tralla ja Kestutis Salczovskis, lavapartneritena on nad väga head teineteise mõistmine. Kollegiaalne suhtumine on väga tore. Laval soovin teile edu Tuhkatriinu rollis aga paralleelselt selle suure tööga on valminud soolokava ja seda saab kuulata juba täna õhtul raekojas sarjas vokalissima, palun rääkige sellest lähemalt. Sissejuhatuseks ütlen nii palju, et heliloojad ongi Cooperi heliloojad. Ja kui mulle tehti ettepanek, et teha sellises sääres nagu vokalist sima soolokontsert siis lähtuvalt sellest, et mul on praegu Estonias Tuhkatriinu tulemas, siis on südamelähedane mul Rossini ja alustasin siis kava tegemist lähtuvalt sellistest teostest siis nägu Rossini, ooperites, kaariaid, aga siis ka Rosiinil on väga palju ilusaid laule. Ja ma komplekteerisin siis kava, nii et ma võtsin rahva tema ühe tsükli la Regatta Veneetsia ja see koosneb kolmest laulust, esimene nagu dialoog neiu ja noormehe vahel, kes läheb gondlivõistlusele ja teine laul on siis võistluse laul, kus ta siis ergutab ja elab kaasa poisile ja poiss võidabki. Ja kolmas laul on siis see, kui nad siis lõpuks kokku saavad ja tütarlaps talle siis oma armastust annab tunda. Et see on väga vahva lugu ja siis on muid erinevaid prossini laule, see on siis üks pool soolokavast teise poole ma panin kokku kõige ilusamates Mozarti aariatest ja ma tahtsin teha kindlasti Straussi laule ja siis ka Straussi Adolf naksuse ooperis kompanisti aariat, selline huvitav kava nagu kokku panna just et Rossini ja Mozartist Raus selline südamelähedane asi, praegu mul ja selle kava teete koos pianist Ralf daaliga. Ralf on üks parimaid eesti pianistid. Mul on suur au temaga koos teha ja ütleme kasvõi see Rossini laulutsükkel. Tal on Veneetsia, et see on tehnilised, ka väga raske on tegelikult väga raske pianisti jaoks. Koostöö sujub meil hästi. Helen Lokuta esineb sarjas vokalistima täna õhtul kell kuus Tallinna raekojas, aga Rossini Tuhkatriinu esietendus on tuleval reedel, 10. novembril rahvusooperis Estonia. Hõre. Apri. Neljandast kuni kuuenda novembrini on Tallinna kammerkoori külaliseks kammerkoor eleegia Moskvast. Tallinna kammerkoori dirigent Aivar klassinski. Tutvustage, palun seda kooriv. Moskva kammerkoori leegiaga ma kohtusin isiklikult esimest korda siis mõni aasta tagasi katsinas helfestivalil. Me olime seal, tõsi küll, tol hetkel Tallinna Ülikooli kammerkooriga ja üks osalistest festivalil tavalistest oli siis Moskva kammerkoori liigija koos oma dirigendi Tatjana Dmitrijeva ka seal sellel kokkusaamisel tekkiski nagu esimest korda siis mõte, et nemad oleksid kindlasti huvitatud ka sõprussuhete arendamisest mõne eesti kooriga. Ja kuna nii-öelda vanuselt sobis neile palju rohkem Tallinna kammerkoor, siis pakkusin vanad mitrivale välja, et võiksime siis hoopis sõprust pidada Tallinna kammerkooriga ja esmakordselt meie siis külastasime nüüd Moskvat Tallinna kammerkooriga. Selle aasta kevadel veetsime seal toredad päevad ja andsime ka kaks ühiskontserti. Ja saime siis natukene lähemalt nüüd teada, mismoodi üldse see koor on kujunenud ja milline on olnud nende tegevus nende viimaste aastate jooksul. Väga sageli on kooride loomise ajendiks mõni väga konkreetne ja praktiline ülesanne. Nii ka sel korral Tatjana Dmitrijeva lolli tegelikult vaja ära lõpetada Moskva konservatoorium kui koori koosseisu segakoori koosseisu, mis tegelikult koosnes tema nii-öelda lähematest mõttekaaslastest, sest nagu välja tuli, olid nemad kõik Moskva kuuri kooli kasvandikud, nii et nad tundsid 11, suurem osa sellest koori koosseisust enamikus siis vähemalt 10 aastat või isegi rohkem. Selles kooris laulavad siis professionaalsed muusikud. Kas ei, koorikool on selles mõttes nagu koorikool, et seal on lisaks üldisteetilisele kasvatusele veel nii-öelda eelisarendatud just nimelt koorilaul jaa, vokaaliga tegelemine ja ansambli laul ta on siis tegelikult ütleme, meie mõistes võib-olla laste muusikakool, aga niisuguse laiendatud koorilise tegevusega enamik siis neid praeguseid kooriliikmeid tegelikult on just nimelt sellesama Moskva koorikooli kasvandikud ja meil oli endal siis ka tore võimalus seda koorikooli näha kevadel, kui me olime seal kontsertidega ja üks kontsert toimus ka selles samas koorikoolis mis on tegelikult noh, ma kujutan ette, et nii oma sel ajal oli see suur ime, kui ka tänases Moskvas on see tegelikult ikkagi erakordne nähtus, sest ilma igasuguste liialdustesse head lapsed, kes sinna tulevad iga päev iga õhtu tegema siis oma proovi kas kooride, ansamblite või ka väikeste niisuguste instrumentaalkoosseisudega lastel silmad säravad, vanemad on nii innustunud ja kogu see repertuaar, mis seal nagu õpitakse ja mida harjutatakse ja mida treenitakse, oli ikkagi väga nõudlik ja väga tasemel. Lisaks sellele muidugi väga hea vokaalne töö, mida seal tehakse mida on tegelikult siis tunda ka ka selles Moskva kammerkoori eleegia ülesastumist ja see kõik on nagu jah, moodustab ühe terviku ühe niisuguse mõttelise tervikliini. Ja milline on selle koolirepertuaar, mida nad laulavad? Koori repertuaar on suhteliselt vaheldusrikas, kuna ka nemad tegelikult nii-öelda enda vormis hoidmiseks ikkagi kasutavad osalemise festivalidel ja koorikonkurssidel näiteks viimati nad astusid üles 2005. aastal Poolas Hainov, kas ühel koorikonkursil, kus neil läks väga hästi, siis nad kogu aeg hoiavad oma repertuaaris nii Lääne-Euroopa kui vene klassikat ja ka 20. sajandi muusikat ja noh, nagu ikka siis ka vene koolile omaselt teatud hulka vene rahvalaulude töötlusi, nii nagu meil on olemas tormis omamoodi niisuguste lähenemistega rahvalaulule ja rahvalaulukultuurile üldse, siis nendel on see kiht teistmoodi esindatud seal žesnikovi töötlastega ja teiste vene mainekate koorijuhtide ja heliloojate rahvalaul töötustega. Aga see on nende nägu ja nad ise on selles nagu väga kindlad ja tunnevad ennast nii-öelda väga mõnusalt, selles kontekstis. Nii et tegemist on nende vastukülaskäiguga teile esinejatega siin ühise kontserdiga, millal need kontserdid toimuvad ja, ja mida te laulate Jah, see on siis tõesti Moskvast ja vastukäik vastukülaskäik siis meile ja me esineme nüüd laupäeval ja pühapäev neljandal ja viiendal novembril. Mõlemad kontserdid algavad õhtul kell 18, null null ja esimene kontsert toimub siis laupäeval, neljandal novembril Rootsi-Mihkli kirikus ja teine kontsert toimub Vene kultuurikeskuses selle kultuurikeskuse väikses saalis samamoodi algusega 18 null null ja me anname siis ikkagi niisuguse põgusa ülevaate meie kogu repertuaarist. Põhirõhk meie kontserdil on siis loomulikult meie külalistel ja nende kavas on siis ka Lääne-Euroopa klassikat, seal on mõni ossiaegne teos ja siis nad pakuvad natukene ka vene kaasaegsemat muusikat ja siis rahvalaulutöötlusi ja Tallinna kammerkoor astub üles, pakkudes eesti heliloojate loomingut ja sinna kõrvale ka natukene oma tõlgendusi, siis Vene ja Euroopa klassikast seekord koos me ei laula. Sest nagu ikka niisuguste väljasõitudega on alati probleeme ja kuna ta diameetriga palusid, nendel ei ole väga täis just see meeste koosseis, et siis me seekord nagu ühislauludega välja ei tuleks. Milliseks võivad kujuneda teie edasised suhted? Et noh, ma arvan, et sellega nagu meie kontaktid ei lõpe, et kindlasti me leiame võimaluse veel kas või mõnel festivalilgi üheskoos kaasa teha või mine tea, mis veel selle moskvakooriga kooli kaudu nagu on tekkimas, seal oli meil kevadel päris toredaid plaane, nii et vaatame, eks elu näitab Aitäh, dirigent Aivar inski. Esimesel novembril algasid Tartu neljandad orelimuusikapäevad. Selle aasta orelimuusikapäevade tähtsündmuseks oli avakontsert Tartu katoliku kirikus, kus viimased paarkümmend aastat orel oli vaikinud. Nüüd saab kirikus taas nautida suurepärast orelit, mille remontis orelimeister. Ago tintmeistri sõnul on tegemist erakordselt väärtusliku ja huvitava oreliga. Milletaolisi mujal maailmas kahjuks säilinud ei ole. Oreli remondi teiseks eestvedajaks oli Tartu orelimuusikapäevade produkt dotsent Andres Uibo. Seekordsete Tartu orelimuusikapäevade eesmärgiks on orelimuusika propageerimine ja elavdamine, tartus samas parandada Tartu orelit, et olukorda täna on orelimuusikapäevade kontsert. Tartu Jaani kirikus jätkab produtsent Andres Uibo. Eks üks põhjus, miks Ma võtsin kutse vastu kakata tart harile päevi tegema on see, et Tartu linn on väga armas linn ja siin on väga toreda kirikud, aga kirikutes on olnud läbi minu kogemuse, nüüd orelifestivali ajal ma olen Tartut ja saanud väga harva kasutada seda just seetõttu, et orelit ei ole suuremad asjad, veel oli kõigil väga suur lootus Jaani kiriku peal mõistet isiklikult, et sinna tuleb juurde tore pill ja kirik on väga kena ajalooline, aga võta näpust. Muinsuskaitse lubas sinna panna ühe täielikult peletise, kui niimoodi võib öelda ja see kutsu mitte kedagi küll mängima selles mõttes, et siin on vaja midagi kiiresti-kiiresti ette võtta, et kõik külalised on käinud, vaadanud no mis, teil on ju niisugune haruldane koht ja no kesse selle pilli siia tõi, et see peab saama mingi kiire lahenduse, et saaks korraliku pilli Jaani kirikusse lahendusi tuleb otsida, lahendusi tuleb leida ja, ja kindlasti on lahendused kusagil olemas, tegelikult on seal kunagi pill olnud ja seda suurust võiks ka arvestada ja aga muidugi ei saa kõike tuua üle, mis oli kunagi siin, tuleb leida kompromiss ja ma arvan, et kuna Tartu linnal on ju ka muusikuste linnapea ja siis katsuks seda perioodi ära kasutada ja ikkagi ühe korraliku pilli jätta, sest vaadake, see pill, kui esitada see jääb kestma mitu 200 300 aastat kindlasti siia ja kõik mäletavad seda aega, räägivad kunagi, et vot see ehitati selle selle linnapea ajal ja kuidagi saaksime koos võib-olla seda ettevõtmist edendada. Aga Jaani kirikus ikkagi kontsert toimub laupäeval, neljandal novembril. Ja seal on orel, on nagu teisejärguline, et tegemist on oratooriumi kontserdiga, kus orelil on lihtsalt saatev roll. Millist muusikat saab barreli päevade raames kuulda? Toome kuulajani oma eesti oreliheliloojate klassikat, kaasaegsete eesti heliloojate teoseid ning ka vanu barokkmeistrid, nii et kava on läbilõikeline Brüsselist kuni Toomas Siittoni teosenile viimane. Pühapäeval, viiendal novembril on suure tartu neljandate orelipäevade galakontsert Vanemuise kontserdimajas. Esinevad kõik festivalist osavõtjad ja kava on jällegi läbilõikeline läbi orelimuusikaajaloo oleme katsunud valida niisugused palad, mida muusikaajalugu on nagu hästi omaks võtnud ja mis on kirjutatud siis just nende teoste hulka, millele on ette nähtud või määratud kestma kauem kui ainult üks sajand. Minu isiklikult huvi on see, et selle läbi Tartus väärtustada ja propageerida orelimuusikat ja seeläbi ka leida võimalusi ja lahendusi Tartu väga ilusatele kirikutele, ilusate ja samaväärsete orelite ehitamises, nii et väga-väga mitmeplaaniline festivale. Tart orelimuusikapäevad lõpevad viiendal novembril suure galakontserdiga Vanemuise kontserdimajas. Sel nädalavahetusel saabub Eestisse vokaalansambel Swingers Swingers Inglismaalt. Selle ansambli maaletooja on Eesti Kontsert, produtsent Neeme Bunder, mis ansambliga tegemist on. Tegemist on lauluansambliga, võiks nii-öelda seal on kaheksa lauljat ja nagu mis ka Eesti publik, kes on ju väga muusikasõbrale ikka teab, et nad on ju tegelikult ka mingil ajal juba käinud ja sellepärast ma tahtsin ka tagasi, on siis need vastukajad olid erakordselt soojad, et siis kaheksa lauljat, kes laulavad omatehtud peamiselt arranžeeringuid tegelikult nii-öelda nagu muusikas seinast seina, nii nagu ka see konkreetne programm, mida nad esitavad, ehk siis Bachist biitliteni ja sinna vahele jääb tõesti päris mitu sajandit, aga väga palju ka sellist muusikat, mida me võib-olla nii-öelda teises kontekstis. Ja me noh, näiteks nagu just sedasama Bachi Padineer või siis halvinoonia taadio või Mozarti 40-st sümfoonia esimene osa, mis on kindlasti kõigil kõrvus paljudesse paljudesse paljudesse salvestuses, kontserditel, aga samamoodi siis näiteks Chicu rea lugusid jobim ka siis nii-öelda need biitlid, nii et, et siin on nagu seinast seina väga Virtoosselt esitatud ja väga huvitava lavashowga esitatud programmi, kes laulavad selles ansamblis, see koosseis on, ütleme nagu tavaline noh, ütleme siis nagu koori koosseis ehk siis kus sa sopran alt tenor, bass, nad kõik on topelt ainult ja võib-olla neid nimesid ei hakka üles lugema võib-olla ainult selle tenori, kes on siis Tom vallard, kes oli muusikaline direktor sellele ansamblile on teinud ka praegused seaded väga paljud ansambli algusest peale, tegelikult mille pärast ses vingle nagu tulebki on ju ikkagi sellest ühe konkreetse kodanikunimest fort Swingle ütleme siis nii, pidin. Ja asi ongi saanud omal ajal ju väga huvitav alguse, sest on lihtsalt Prantsusmaal, Pariisis oli lauluharjutus, loeti lehest Bachi klaviire ja siis selgus, et see kõlab väga huvitavalt ja värskelt ja siis mõeldi, et võiks teha, kui oma sõpradele toreda jõulukingituse teeks ühe plaadi ühe salvestusena, neljandad ära salvestasidki, aga see jõudis kõikide kõrgemate auhindadega grammid ja kõik kaasa arvatud. Ja muidugi see asi oleks väga erakordselt kiiresti edasi ja tõesti lased laudade instrumentaalteosed, need mõjusid ja 63. aastal kindlasti väga värskelt. Praegu võib-olla isegi nii ei arva, sest et need lauluansamblid on ju palju tegelikult. Aga siin me oleme distänaselt selles mõttes nagu, nagu juurte juures. Ja kontserdid toimuvad siis millal ja kus kohas? Ansambel teeb oma esimese kontserdi laupäeval Pärnu kontserdimajas kell seitse, Tallinna publik saab siis Estonia kontserdisaalis neid kuulata. Pühapäeval ja teisipäeval ollakse jõhvi kontserdimajas ikka kell seitse ja kolmapäeval, kaheksandal kuupäeval, siis Vanemuise kontserdimajas. 10. novembril tähistab Eesti muusikute üks peamine kasvulava Tallinna muusikakeskkool oma 40 viiendat sünnipäeva. Meil on nüüd telefonil muusikakeskkooli asedirektor Marja Jürisson. Milliste sündmustega Tallinna muusikakeskkool oma sünnipäeva tähistab? No meil on siin päris mitmesuguseid sündmusi, tegelikult meie kogu kontserdihooaeg on sellele pühendatud, aga nüüd sündmuste keskpunk koondub 10.-le novembrile justest Ronja kontserdisaali sellesse kõige väärikamasse kontserdipaika ja seal leiab aset kaks kontserti. Üks on meie praeguste õpilaste kontsert ja teine kontsert on õhtune ERSO kontsert, kus esinevad meie vilistlased. Meie vilistlaste eest on siin üles astumast suur hulk tuntud nimesid ja nad on väga erinevatest lendudest juba lausa erinevatest põlvkondadest. No näiteks võiks nimetada Ivaril J. Ja siin võib olla ka niisuguseid nimesid, keda me siin kontserdilaval viimasel ajal väga palju näinud ei olegi, nagu Andrus Haab või Mart Ernesaks. Aga samuti veel on meil solistideks Henry-David Varema, siis on Elar kuiv Mihkel Peäske. Nii et seal on päris suur hulk imesid ja õhtu jooksul on ERSO ees ka koos dirigent, kes on kõik meie kooli vilistlased. Nimetaksime Jüri Alperteni, Paul Mägi, Vello Pähn, Lauri sirpi, Erki Pehki ja on ka ERSO ees, Risto Joost, meie praegune töötajad, sümfooniaorkestri dirigent. Ja kuulda võib kaunist klassikalist muusikat. Ja seal on väga eriilmelisi numbreid, seal on pärisbarokk, muusikat ja on kaasaegsed, nii et ma arvan, et see tuleb hästi kirev läbilõikeline kontsert. Ja muidugi on rõõm tõdeda seda, et ERSO, kes terve õhtu jooksul end laval, et seal on ju ka enamasti kõik, on meie vilistlased, nii et see on tõesti selline nagu 45 aasta jooksul muusikakeskkooliga seotud inimeste muusikaline kohtumine. Võib-olla mõne sõnaga ka sellest teisest kontserdist, kus esinevad teie õpilased. Kuidas te need sellele kontserdile valisite? Ühest küljest meil oli kindlasti soov näidata võimalikult laiapõhjaliselt seda, mida meie koolis õpitakse ja kuidas meil musitseeritakse nii et seal astuvad üles kõik meie koolis tegutsevad kollektiivid alates mudilaskoorist, pois, lastekoorist ja samuti kõik orkestrit, siis puhkpilliorkester, keelpilliorkester ja sümfooniaorkester. Aga lisaks muidugi solistid kõikidest erialaosakondadest. Ja siin oli nüüd tõesti meie tingimuseks see, et me sooviksime, sellel kontserdil esinesid iga osakonna parimad. Nii et iga osakond pakkus meile välja ja me tegime ka veel ühe niisuguse tõesti eelvooru nendele õpilastele sinna kontserdile no mängima pääseda. Aga kontserdi lõpunumber on meil selline sümboolne son Haydnite Theo, mille esitavad veesümfooniaorkester koos kammerkooriga. Aga kammerkooris on lisaks ka veel meie kooli endised vilistlased, nii et see on niisugune suurem koosseis ja jällegi selline vilistlaste ja praeguste õpilaste muusikaline kohtumine. Meie päevane siis õpilaste kontsert algab Estonia kontserdisaalis kell 15 null null. Kas olete nüüd viimasel ajal ka teinud selliseid kokkuvõtteid või statistikat, et kuidas teie kool on selle 45 aasta jooksul töötanud ja arenenud? No ühest küljest me oleme päris stabiilselt töötanud, et meie lõpetajad onju läbi aastate niisuguses kõige suuremas osas ikka õpinguid jätkanud Eesti muusikaakadeemias ja viimastel aastatel muidugi aina rohkem ka välismaa kõrgkoolides, nii et see tendents on meil päris stabiilne olnud ja jätkub samamoodi edasi. Teisest küljest oleme me siin päris niisuguses muutuvas ja arenevas staadiumis selles mõttes, et me oleme ikka oma uue maja ootel ja praegusel juhul Cap küllalt lootusrikas seisus ja, ja seame ka mõtteid selle poole, mida ma õppesüsteemis peaks täiustama ja kaasajastama seonduvalt nüüd nii aja muutumisega kui ka selle võimalusega, et kui me uue maja saame kunagi ja meile ootust antud, et see võiks tõesti lähima viie aasta jooksul ka juhtuda, nii. No loodame, et 50.-ks sünnipäevaks teil kõbus, majan. Niisugused on meie mõtted praegu tõesti, et viiekümnendat sünnipäeva saaksime juba uues majas pidada. Aitäh teile, Marja Jürisson, muusikakeskkooli asedirektor. Niisiis Tallinna muusikakeskkool tähistab suure kontserdiga sünnipäeva 10. novembril kell 19 Estonia kontserdisaalis ja klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Palju õnne sünnipäevaks. Kolmapäeval esitlesid Trump tõesti Endla teater eeloleva suve suursündmust pisi ooperit Carmen, mis lavastatakse Endla teatris Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali prom pest raames. Festival sai alguse seoses 1996.-st aastast vast korraldatava Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursiga. Peri etendustest sai konkursi osa 2003. aasta mais, mil Pärnu Endla teatri lavale toodi Verdi Rigolettot. 2005. aastal jõudis endale lavale ruubinsteni deemon. Promfesti kunstiline juht on dirigent Erki Pehk, kelle sõnul on ooperiproduktsiooni eesmärk anda lisavõimalus konkursil silma paistnud noortele lauljatele tutvustada neid rohkem eesti publikule, ühtlasi mitmekesistada Pärnu kui Eesti suvemuusikapealinna kultuurisündmuste kalendrit eksklusiivse ooperi lavastusega. Romaani nimiosas astuvad üle neljanda Klaudia Taevi nimelise konkursi parimad Hui Ling suu Hiinast ja Anželina Swatška Ukrainast. Kaks väga erinevat lauljatari. Kaastegev on Pärnu linnaorkester. Esitlusel tõibi see Carmeni ja Endla teatri ajaloost toreda paralleeli. Endla teatri direktor Ain Roost. Kutsume tähistas alles 90 viiendat sünnipäeva, siis Endla teater sai alguse Endla seltsist, mis moodustati 1875. aastal ja 1873 kuni 74 kirjutaski see mõni muusikat ja kolmandal märtsil 1875 esietendus Carmen Pariisis täpselt samal ajal Endla Pärnu asjaarmastajad. Näitlejad panid oma õla ja pead kokku ja hakkasid teatud pärnus tegema. Selline ilus paralleel. Carmeni lavastamisega Pärnus teeb muusikateatri lavastajadebüüdi Marko Matvere, kes on dirigent Erki Pehki ka koos mitmeid muusikale teinud ja palju muusikateatrist rääkinud. Koostööle viiski nende sarnane arusaam tänapäeva ooperis. Me mõlemad leidsime, muusikalavastused peaks olema rohkem näitlemist, ehk siis rohkem draamat niikuinii muusikalavastus on täidetud muusikaga ja muusika pühitseb kõik või ütleme, ükskõik kui seal ka eriti näidelda või eriti ei mängita või eriti tantsida, siis muusika on ikkagi, mis jääb ja mis on tegelikult see, millest pere koosneb. Me kõik teame neid oopereid, kus punn, kõhtudega, vanamehed tulevad, ajavad jalad harki ja pärast laevapuumõõkadega 19 taga ja noh, see ei ole paha, kui nad hästi laulavad ja see võib isegi tore olla ja naljakas, aga üldiselt me mõlemad leidsime, et see aeg on. Ja nagu me aru saame, et see uue muusikateatritrend on ka igal pool üle maailma juba ammu-ammu juba otsitakse uusi võimalusi, kuidas esitada klassikat kuidas seda inimestele lähemale tuua, et see jääks lihtsalt üheks vanaks tolm žanriks, mida keegi aega kuulda ei taha. Lihtsalt pitsitatakse. Ma ei usu, et see lavastus tuleb nüüd päris tinglik, liiga moodne, kus on päris küsimus, kott, must lava ja mõned valgused sähvivad ja videot lõksiga teada. Aga tõenäoliselt ei tule ka päris klassikaline lavastus, minu asi on sellest ikkagi vormistada selline kire ja nagu sinna sisse kirjutatud prospermerimee poolt, kui ka siis libretistil poolt lennastamise mustlaste tema erutanud umbes viimased viis, kuus aastat ja ma olen igasugustest võimalikest kanalitest nii palju, kui vähegi annab sinna juurde ammutada mingit informatsiooni selle rahva kohta ja selle rahva käitumise kohta. See erutab mind, et kuidas saab üks rahvas elada ilma juurteta, nende elufilosoofia on lihtne, lühike aga teiste kulul võtavad sealt, kus on mida võtta ning kui neil on midagi vastu anda, siis nad seda ka teevad. See mustlaste teema on mulle väga sügavale, ma loodan, et ma saan sellega veel tegeleda, leian veel mingisugust informatsiooni selle rahva kohta. Kuidagi on läinud ka nõnda, et see pole ainukene Carmen mida ma sellel kevadel nimelt siis panen siia kutsunud mind lavastama ühte näitemängu, ajakiri on töö, pealkiri on koomiline ooper ja mida Eestis varem pole lavastatud ja räägib see isee esimesest Parlamendi esietendusest, mis täielikult läbi kukkus Pariisis. Kuidas kõlas, et siis seda ei suutnud vastu võtta, mida isee pakkus vaatajatele seal selles kodanlikus ooperis. Nimelt siis nad olid harjunud selles koomilises ooperis käima selleks, et omavahel meeldivalt aega veeta, näidata oma kostüüme ja tutvustada oma tütreid oma sõprade poest härradele ning näidata oma naisi ja nii edasi ja nii edasi, ühesõnaga lihtsalt, et saaks vestelda, mitte selleks, et kuulata muusikagi, kui hankida mingisugune sügav kunstiline elamus endale, sealt ooperisse oli selline maja aga ooperi direktor Valkas see, see oli tellimustööd nagu ning ta kirjutas näitemängu ja see kukkus täielikult läbi, inimeste ei olnud harjunud, et lava näidatakse mingisugust töölisklassi lihtsamat sorti rahvas nagu mustlased, mingid soldatid, hoorad ja nii edasi ei ole vaime, ei ole jumalaid, ei ole kuningaid, pritsesse, kes laulavad üllatest, suurtest asjadest ja lõpuks, mis oli kõige lõõgastavam sellele publikule, siis see, et pähe tegelane tapeti ära, et see oli nagu täitsa vale tolleaegse rahva arvates, et niimoodi ei saa ooper olla. Aga oli veendunud, et ooperis peavad muutuma elu lähenemas ehk siis rääkima otseselt sellest, mis elus juhtub, või toimub, mitte pilvepealsetest asjadest, et neid oopereid, kus tegevus toimub pilve peal või kuskil haldjate riigis, et neid on niikuinii küll ja küll ning mis oli mulle uudiseks väga sünge filosoofiaga. Morn mees, Friedrich Nietzsche armastas seda ooperit ja vaatas seda 20 korrastada. Et siis seda sulle veelgi julgust see töö vastu võtta ja ma loodan, et sellest tuleb üks huvitav show. Niisiis on Marko Matverele kevadel lausa kahte Carmeni lavastust Ugalas ja Endlas, Pärnus. Prompesti raames toimub 25.-st maist neljanda juunini viis ooperit etendust lisaks üks etendus jõhvi kontserdimajas. Carmeni etendused juhatavad sisse järjekordse Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali, mille raames toimub viies Klaudia Taevi nimeline konkurss ja kontserdi annab ka žürii esimees, maailma täht Barbara Hendrix. Täna aina eesti muusikutest eesti helilooja Helena Tulve ja leedulanna onutenarbud täiteuus. Teosed leidsid suurima tähelepanu ja parima vastuvõtupühapäeval Ühendriikides Seattle'is aset leidnud uudistamas Loomingu kammerõhtul põhjale Tähed Seattle'i Benaroya hallis. Nii kirjutab teisipäevane ajaleht Times. See oli põhjale tähtede teine kavas sarjas Baltic Voices siinse kammeransamblis seatud Tseenber pleiers tellimusel kirjutatud seitsme teose maailma esiettekandega. Need heliloojad olid kuuest Läänemere riigist Taanist kuni Venemaani tuntumaid, nende hulgas põhjanaabrite helilooja Uljas pulkis. Helena Tulve tellitud teos kandis nime striim ja oli kirjutatud seatud detsember pleier väikesele koosseisule flööt, klarnet, viiul, tšello, helilooja ise proovidel ja esiettekandel kohal. Siinne kammeransambel uue muusikakeskus ja festival Moskvast pärit Elena Tubiinetsiga eesotsas on meie vastu elavat huvi ka varem tundnud ja seegi kord ei tulnud pettuda. Helena Tulve striim leiti olevat köitev oma pisikeste ja lühikesena ajaliste detailidega, moodustades kokkuvõttes imepärase helispektri. Kontsert oli ansambli Põneva hooaja avaõhtuks. Nende väga rikkalikus uue muusika repertuaar vääris, on Helena Tulve oma teosega aga siiski esimene helilooja Eestist. Nüüd veel kaugemale. Taas kõlas Austraalias Arvo Pärdi kolmas sümfoonia eelmise nädala lõpul kolmel korral Hääde leidis sümfooniaorkestri ettekandes juhatas orkestri peadirigent Arvo Volmer. See oli Volmeri oktoobrikuises teises kavas kõrvuti riigi rentsi korsakoviga. Esimeses kavas olid aga Schumanni esimene sümfoonia ja Orphy Garmin jaburana. Ka novembri viimasel nädalal juhatab Arvo Volmer veel Hääde leidis. Siis on tal kõrvutisensansi orelisümfoonia John Williamsi süütia, sealse helilooja kreem, kuumine, uus teos. Kuhni on hästi tuntud balletiheliloojana õppinud USA-s Keili Ülikoolis, kus äsja meie Ando Nahkurgi uus hooaeg algab. Hääde leidis veebruaris ja sellel on Volmeril suure ettevõtmisena plaanis Sibeliuse festival tema kõigi sümfooniatega. Dirigent Kristjan Järvi algas üleeile kontsertide rida Põhja-Saksa raadio filharmoonia orkestriga Hannoveris. Täna on Christian ja orkester juba reisil Šveitsis. Kokku viis külaliskontsert kuni kaheksanda novembrini alustades sant Galleni Donhallest edasi Bern Zürichi Donhalle Kenti grant kassino. Sealt ma kuulsad saalid. Kava kõikjal sama Prokofjevi, et armastus kolme apelsini vastu. Šveitsi päritolu ameerika helilooja Kristjan Järvi hea mõttekaaslase Daniel Sniideri song puuk saksofoniorkestriga autorise soleerimas ning mussaski pildid näituselt. Dirigent Paul Mägi juhatas üleeile taas oma Uppsala kammerorkestrid Rootsis kuulsas uksele ülikooli aulas. Kõlas džässi kava, Köstwini ameeriklane Pariisis ning kaks uudisteost Rootsi džässpianist ja helilooja Lennart Siimanssoni süvit albatross, sest riiule ja kammerorkestrile ning soomlase Heikki sarmando suur sõits sümfooniaorkestri ja Chesteri südamed mõlemas solisti rollis Lennart Siimanssoni endale džässtrio uus teosed, Paul Mägi käe all on Uppsala kammerorkestrit tellitud. Paavo järvil on käsil nüüd järjest kolmas kavama Cincinnati sümfooniaorkestri ees. Esimeses neljapäeval eile-täna omamoodi haruldusena Leonard Bernsteini Rastopovitšile pühendatud poliitiline avamäng Slava ja edasigi vene muusika, Prokofjevi teises viiulikontserdis soleerimas meilgi ois track'i festivalil käinud Dmitri, Sid Covetski ning sustagoogsi seitsmes sümfoonia. Järgmise haruldusena kõlab uuel nädalal oli 50.. Nii las sansjoon, taevaminek samal õhtul Mahleri üheksanda sümfoonia, aga ikka sama kava kolmel õhtul järjest. Priit muusikadirektor, Neeme Järvi on taastama Detroiti sümfooniaorkestri ees Rossini Šostakovitši ja laulu Hispaania sümfoonia. Solistiks siingi ois Draghi festivali artist Vladimir pluusmann. Ja veel üks no meie dirigentidest tore uudis britist partelt. Olari Elts on kutsutud šoti kammerorkestri peakülalisdirigendiks ametlikult järgmise hooaja algusest, mil ta juhatab orkestri ava ja lõpukava ja veel muudki. Ent 2004. aastal šoti kammerorkestri ees debüteerinud Heltsil on orkestri ees kontserte ka veel sel hooajal veebruaris ja mais. Hooaja lõpetuseks. Igal juhul saab Olari Elts siit arvestatava romantilisi klassitsistliku muusikakogemuse. Sotiga, kes ei peadirigendiks, oli viimasel üheksal aastal seoses sviinsen. Aga kuulsaid dirigente käib siin aina sel nädalavahetusel juhatamas. Franzbriigen ja Beethoveni viiulikontserdiga teeb debüüdi Viviani Haagner. Sirvides orkestri hooajakava, leidsin siit kontratenorisolistina Risto Joosti uue aasta märtsikuul, kui liha peaaegu pool hiljer Johannese passiooni juhatama tuleb. Ja siit ka sõnum seoses koori dirigent Risto joostiga. Risto Joost valiti paljude taotlejate hulgast ka Eric Ericssoni nime kandva noorte koorijuhtide auhinna võistluse finalistiks ja saksa esindajaga kõrval. Tänavusel Eric Ericssoni noore juhi preemia võitja on aga 28 aastane sloveenlanna Martina paatidž praegune Sloveenia rahvusooperikoormeister Ljubljanas, kes viimati täiendasin ka Müncheni kõrgemas muusikakoolis. Preemia suurus on 100000 rootsi krooni. Neli finalisti esinesid konkursi lõppkontserdil 28. oktoobril Stockholmi perveldi hallis. Selle kandis üle Rootsi Radio. Konkursi finaal toimus just kuulsa maestro Eric Ericssoni 88. sünnipäeva aegu maestro ise kohal. Nii poolfinaali kui finaali kuulamistel. Poolfinaal oli valitud veel teinegi Eesti esindaja Mihhail Kerts ja Tõnu Kaljuste oli žüriis. Meenutan, et Rootsi raadio koor laulis EBU sarjas. Krossing pooldas üheksandal oktoobril siinsamas pervel dissaalis ka Veljo Tormise läti Purdoon laule. Ülekanded paljudesse vaadesse. Raadio koori ees debüteeris orkestri dirigendina tuntud Niklas vil lee ja veel ühe toreda Eesti muusika sõnumi pärast koerad ühendriikidesse. Just täna korraldab Ohayu põhja Ülikooli sümfooniaorkester loid Battleri juhatusse temaatilise kontserdi, mis pühendatud Eesti riigi lavastamise mälestusele. Taas ülesehitamisele. Ja sellel on külalissolistideks meie saksofonist Virgo Veldi ning Iisraeli lauljatar orna Arania. Virgo Veldi mängib siinik proovi saksofoni kontserti. Samas on aga kavas ka eesti teos Tõnu Kõrvitsa saksofoni pala orkestriga neis aedades Ameerika esiettekandes ning orna Arania laulab orkestriga Iisraeli helilooja jõhezgelbra kauni, samuti mälestusteose kaebelaulude raamatu Tõnu Kõrvitsa. Neis aedades sündis Virgo Veldi-le Eesti muusika päevadel 2005. Ja veel ühest Euroopa suursündmusest, õigemini eelsest sissejuhatusest. Aastal 2007 korraldatakse Münchenis Berliinis neljandat korda suurt festival Euroopa muusikale kus mäletatavasti esimesel dirigeeris Eri rahvusorkestrit S3 Eesti maestrot, Neeme Järvi, Paul Mägi ja ERSO ees Arvo Volmer. Uue festivali teema veegedes noordens Põhjala teed ja sellel tutvustatakse Põhja-Euroopa viiest Skandinaavia maa ja kolme balti maa muusikat. Eelfestivali kaks esimest üritust on aga kontserdid kaheksandal ja üheksandal novembril Müncheni Hercules saalis. Berliini filharmoonia suures saalis mängib 93. aastal asutatud orkester, Norra teen koosnedes nüüd juba kõigi kaheksa riigi noortest võimekatest, mängijatest ja dirigendiks on kutsutud Eri Klas. Proovid juba käivad Münchenis. Humanistlik süžeeliine orkestri avamäng seal ainult Sibeliuse viiulikontsert, solistiks noor Alexanderi kylman ning Gustav Holsti planeedid. Tänasele heligajale tegid kaastööd Hedvig Lätt, Kersti Inno, Karin kopra ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas. Operaatorid olid Katrin maadik, Jahi lebas. Soovime teile meeldivat nädalavahetust. Sülgaja. Muusika, uudised, muusika uudised laupäeval kell üheksa. Null 500 korda 15, null viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal. Liigaja.