Tere tulemast kuulama ja taas kaasa elama ühe perekonna loole. Täna on valgusvihus mees, kes on rattasadulas veetnud nii palju tunde ja teedel üle maailma läbinud nii palju kilomeetreid, et selle kõige kokkuarvutamisel läheb kompuuter katki. Tanel Kangert eest sai rattaproff, kes kaitsnud nii mõnegi suurklubi aga ka Eesti koondise kõige tähtsamatel velotuuridel ja tiitlivõistlustel. Taneli ema. Anne ütleb, et poja jõudmine profisporti panin natuke imestama. Aga teisalt oli poiss liikuv ja võimekas juba lapse eas. Missugune oli üle kõige rattasõitu armastava Pärnumaa poisi lapsepõlv, tema enda ja ema meenutustes. Kuidas viks ja viisakas, aga võistluste tõttu paraku harva koju jõudev Tanel end ise isa ja abikaasa rollis tunneb. Sellest kõigest alanud saates räägimegi küsib Sten Teppan head kuulamist. Anne tere tulemast vikerraadiosse. Tere ja Annega on kaasas, poeg Tanel. Rõõm näha aitäh, et võtsid aja aitäh kutsumast. Tanel anne, luba, ma oletan, on vist sinu lastest kõige tuntum, kui me räägime avalikkuse ees olemisest, aga peres on lapsi veel ja selle saate alguses me alati teeme niisuguse pisikese ringi peale, et kes perekonda veel kuuluvad ja millega siis teised lapsed tegelevad, kuhu nemad praeguseks jõudnud on? No meie pere on selline, nüüd ei tahaks kasutada sõna traditsiooniline, see on täna nii ära lörtsitud. Peres on isa, ema ja kolm last, kellest siis Tanel on kõige noorem ehk pesamuna. Tanelil on kaks vanemat õde, mis nende nimed on ja kus nad on. Õde nele on hetkel elab Tallinnas, on mõnda aega töötanud siin muinsuskaitseametis praegu lapsega kodus ja noorem õde või õigemini Tanelist küll vanem õde on, elab Inglismaal ja töötab seal ja, ja kasvatab last ja. Nii et peab ütlema, et pere kolmest lapsest tegelikult kaks on suure osa aastast kodust ikka üsna kaugel, eks võttes arvesse, Taneli töö lihtsalt, on selline. No nii ta paraku on jah, et ega me aastas üsna harva saame kokku, nii et tõesti kõik on koos. Kui suured vanusevahed õdedel ja vennal on? Taneli ja kõige vanema õe vahel on kolm aastat ja sinna, nii, et iga pooleteise aasta tagant lisandus perre üks laps. Nad on ju muidugi ühe perekonna lapsed ema silmade läbi, kas see tähendab, et lapsed on ka väga sarnased? Olete teda vahel tähele pannud, kuidas tundub neid omavahel võrreldes? Ei, ei, ei, sarnased nad kohe kindlasti ei ole, nad hoidsid kokku ja, ja nii nagu ikka erinevad saavad väga hästi läbi, et. Tanel, mis enda poolt kommentaariks ütled, sissejuhatus, küllap me jõuame sinna põhjalikumalt veel tagasi, aga saitide omavahel hästi läbi olid sa mängukaaslane nende jaoks vanusevahed on piisavalt väikesed. Ma arvan, et ma olin pigem mängukaaslane ja õppematerjal vanemale õele noorema õega. Me kindlasti mängisime rohkem koos aega, vanem õde oli. Tal oli hästi arukas tüdruk, maarned. Kuueaastaselt juba luges kindlasti pakse raamatuid, et eks ta tunnetsivad, mina oskan, tahtis edasi, kõike seda on meil ju tema koolis õppisin. Värskelt lasteaias käinud ma läksin vist päris hilja lasteaeda ka. Siis ta tahtis mulle kõiki neid teadmisi, edasianded minusse inglise keelt süstida eesti keele sõnavaara kirjutamine, joonistamine ma millegipärast eredalt just meelde jäänud see, kuidas nele siis vanem õde üritas mind mind õpetada täiesti varakult. Ja see meeldis sulle, olid sa huvitatud? Ilmselt õli. Keskendumisega näiteks probleeme, et neid muid asju põnevaid ei, ei olnud nii väiksena kodu ümbert kohe võtta ja kindlasti mul ei olnud üldse mingit probleemi õdedega mängida, et et järgmine hetk muidugi vabalt poistega ratastega sõitmas või liivakasti juures, aga, aga me saame tegelikult väga hästi läbi. Väiksena. Kui sa mõtled selle keskkonna peale ja koht iseenesest, kus sinu lapsepõlv lõviosas möödus, siis kus see oli, mis tingimustes missugune atmosfäär oli, on seal niisugune tunnetus olemas? Ma ei oska öelda, kus minu selliseid lapsepõlve mälestused algavad, aga umbes sealtmaalt, kus me kolisime oma majja, võiks sellised esimesed selged mälestused ollagi, et see võib-olla oligi lasteaia jaoks kindlasti väga selline, oluline võib olla verstapost isegi elusid Mil teks oma oma aed, oma oma tuba, mina, sinu madu, õed paraku pidid ühte tuppa kolima, sest nii palju seal majas ikkagi ruumi ei ole. Mis koht see oli? Vändrast oleme kõik pärit, vanemad elavad siiamaani Vändrise, me kõik käime, käime rõõmuga rändas, et ma olen siiamaani tegelikult tohutu Vändra fännet, et jube mõnus ringi jalutada ja neide, valu teil meelde tuletada kooliteed, kõike seda, aga mul ei ole isegi sellist ülearu nostalgiat. Vändras ikkagi on hea elada siiamaani, et mul on ääretult hea meel, et seal on gümnaasiumis, seal on töökohad ja elukeskkond on turvaline. Alati olnud. Anne, kuidas teie pere Vändraga seotud, kuidas te sinna sattusite? Taneli isa, isapoolsed vanemad on sealt pärit, õigemini isa on pärit Vändrast, ta küll kolis töö ka seoses Ida-Virumaal, aga aga kui kool lõpetatud, siis Tiit tuli Vändrasse tagasi ja sinna me jäime kaasa, kuskohast? Mind võeti sel hetkel kaasa, Türilt sa oledki? Türi tüdruk? Jäi, ma olen sündinud-kasvanud Tallinnas pealinnas sootuks? Jah, nii et minu minu kodukohta on olnud ja minu sünnisünni ja kasvamise kohta on olnud Tallinnas nõmmel. Räägime sellest, see on see koht, anne, kus me hakkame esimesi lapsepõlve mälestusi pildikesi ritta panema. Kui te mõtlete enda oma peale seal nõmmel kusagil, ma eeldan siis situatsioonid, mis inimesed meelde tulevad. Minu lapsepõlv on olnud ilmselt ka selline väga, väga turvaline, kindel kodu ja ja head vanemad ja vend ja selline ühte ühtehoidev keskkond. Esimesed pildid, mis sa arvad, mida sa päriselt mäletad oma elust? Ikka see suur lumi ja, ja kohe mets üle tee ja, ja selline roheline ümbrus vaikus. Aga kui esimene pilt, mis meenub, siis võib-olla see, kuna ka minul tuli ikkagi lasteaias käia, siis minu lasteaed oli väga kaugel ja see on, see oli sel ajal kesklinnas ja see igahommikune rongiga sinnasõit ja, ja õhtul tagasi, kui bussiga juhtusid sõitma, siis kuskil oli see Kalevi kommivabriku lõhn ja kõik need on küll kuidagi meelde jäänud. Räägi enda vanematest, mis inimesed, nemad, mis valdkonnas tegutsesid. Ema oli raamatupidaja, isa oli ehitusmees läbi ja lõhki, nii et ta küll rohkem juhatas vägesid, aga oli võimeline ka tõesti maja vundamendist. Korstna viimase Kivisik kivini valmis, ehitame sinna vahele veel projekteerimine ja ja planeerimine, nii et joonestuslaud meil kodus oli täiesti tavaline asi, minul hirmsasti meeldis vaadata seda, mis ta seal teeb. Minul isiklikult oli üks vend, kuidas teie omavahel? Hästi. Aga sellega on ka nüüd nii, et hammust nii palju noorem, et meil sellist ühist mänguaega nagu ei olnud, ma olin nagu sunnitud rohkem teda hoidma ja ja ega siis ühele seitsmeaastasele see nüüd ikka väga ei meeldi küll. Aga mida aeg edasi, seda, seda paremini asjad sujusid. Tanel, kas sul on emapoolsete vanavanematega side olemas, kohtumised, mälestused? Tänaseks on ainult mälestused, aga õnneks on koht olemas, õde elab siiamaani vanavanaisa vanas korteris, mis on ääretult ääretult tore, et seal on minu enda lapsepõlvest on juba mälestusi ja siiamaani inimesed, keda, keda mina ei tea, teavad mind, et mina olevat seal hoovi peal mänginud ja ma ei tea, kas kedagi taga ajada või palli taga ajanud ja vanaema vanaisa juurde minek oli alati natuke eriline. Esiteks oli pealinna minek ja kõige rohkem mulle muidugi meeldis suvilasse minna, et kuna vanaisal oli, väänas suvila iga suvi meid sinna ikkagi viidi, meid sinna viidi, siis me sinna jäime, vähemalt. Võib-olla ma eksin, ma arvan, kaheksanda oleks kindlasti tõenäoliselt rohkematki kolm ja pigem isegi neli nädalat, aga, aga noh, vanaema sai meiega imehästi hakkama, et põhimõtteliselt kohustes ainult ainult süüa marju ja pannkooke. Mul maitsed ja toidud on siiamaani meeles, et ma ei osanud suvel paremat asja tahtega kui kurgikoore-tomatikaste, selline värske salat. Värske praekartuli tilli peale aiast ja Donomon kasvasid aias kasvuhoones, viinamarjad, et noh juba praegu, kui ma räägin, siis neid maitseid enam täna kuskilt ei ole leidnud. Räägime anne natukene kasvatamisest ka, et sa juba vist andsid mõista kergelt eelpool, et sinuga hakkama saamine väga raske ülesanne ei olnud või. Minuga hakkama saamine ei olnud kindlasti raske ja, aga, aga kui nüüd oma kasvatusmeetoditest ma ei tea, ma mõtlen siin praegu, et kas neid meetodeid üldse Välit nad hoidsid ise nii palju kokku, need said alati aru, kui kui nad mingi pahandusega hakkama sai. Siin Tanel näiteks oli päris pisike, kui tormas vahest ligi ja ütles, et teeme nüüd ruttu, kui kalli, siis ma juba teadsin, et on midagi midagi kuskil korda saatnud. Ja kuidas see siis enam riidled, siis oli kõik lahendatud. Nii aga Taneli ja tema õdede juurde veel tulema, aga kui sa mõtled enda kodu peale, siis kui sina väike laps olid? Väike vahe on, kas sa oled vanaema või, või sa oled ema lapsele, et et vanaema võib juba endale sellist rohkem hellitamist ja kasvatamise jätta seal vanematele. Võib-olla minu puhul oli see, et olid hästi kindlad reeglid, millele sa pidid, mida sa pidid, et täitma või alluma, et kindlasti õigel ajal kodus olema, noh, linnatingimustes ilmselt on see põhjendatud, kui sa oled teatud vanuses kellele see väga meeldib, et ikka on mingisuguseid kõrvalekaldumisi, et need olukorrad võisid vahest päris päris teravalt lõppeda. Küll on meelde jäänud see hirm, et nüüd ma tulin jälle hiljem koju, istusin koridoris trepi peal ja mõtlesin, kas ma julgen tuppa minna või saab isa hästi kurjaks. Kuskohast sa said tuttavaks Tanel lisaga? No tegelikult meie kohtusime EPAs. Me oleme kursusekaaslased, aga kokku me tegelikult saime paar aastat peale seda, kui, kui me juba lõpetanud olime Ühel hetkel perekond, lapsed jah. Kas ta mingil hetkel Tiiduga nuputasite ka mis või kes lastest sirguma hakkab? Ei kindlasti seda ei oska ja enda enda mingisuguseid unistusi laste peal välja elada oleks ikka täiesti rumal, et et ikkagi lapsed peavad ise oma oma tee ja omad valikut tegema. Aga imestad sa väikest viisi, et niimoodi läinud on, nagu on nendega läinud ja eeskätt pean ma silmas, et Tanelit, kes on profisportlane Ja et see profisporti päris välja jõudis, selles suhtelises imestan ma natuke küll. Aga see ta on selline liikuv ja võimekas noh, ilmselt mitte eriti, sest ega ta ei suutnud ka päris väiksest peast üldse paigal seista, nii kui jalad alla Zayni ta jooksma hakkas, ega ta palju käia ei ole tahtnud. Kõik käis selline tempoga ja jooksuga. Võtame selle lapsepõlve, Tanel siis sinu moodi neid põhjalikumalt ette. Väikese sissejuhatuse sa eelpool tegid, aga midagi siis sealt kõige algusest. Üldiselt on mul hea mälu, mis selekteerib negatiivse välja, see jää meelde, aga ometigi need kaks lugu on meeldinud, üks oli. Ma ei tea, missugune, mis teid pidi see ratas minuni jõudis, aga ma sain omale võib-olla ühe esimese sellise korralikuma laste ratta, kus abirattad ja mille ma sain ikka mööda mööda Vändrate ringi kihutada. Et too, et me olime Velist ikkagi seal paneelmajas, elasime Jaama tänaval. Mäletan millegipärast, et rattal oli pedaalide, oli kiiluga see üks parem pedaal vänt tähendab case külge. Sedasama kiilu käisid kiilu pea ulates natuke välja ja ma kogu aeg hõõrusin oma oma seda hüppeliigese, sellist nagu kontivaste sinna. Ja no suvi otsa, tali, mul kogu aeg lõhki ja verine ja ta ei paranenudki ära, sest ma sõitsin ikka edasi. Mul siiamaani vist väiksed armid selle koha peal, et see oli selline võib-olla tagantjärele juba juba märgiline, et, et ma ma jätnud ikkagi seda seda sõitmist, et oli ja nii ma leppisin. Järgmine pilt on jälle, mis tema teab, seda, seda lugu ka, kuidas kõik läksid Tootsi ujuma. Ja ma ei mäleta, mis põhjusel mingist üksi koju jäeti. Et keegi ma seda lugu varem ka rääkinud ja keegi ei suuda seda päriselt pilti kokku panna, et mis seal, mis seal toimus, aga millegipärast mõningaid haige või ma ütlesin, et ma ei taha minna, et kõik on hästi, mingi rahulikult. Ma olen, ma olen siin. Vaatan raamatuid, võib-olla isegi Telect juba. Aga üks hetk ma taipasin, kui nad juba läinud olid toimul üksi kodus sügisene aeg, pime ka ja siis panin korterist välja. Olin seal sise sisetrepi peal ja mis ma nuuksisin ja nutsin. Mingi hetk tulid tagasi. Ma arvan, et see oligi üsna jube lõpuski, seal olid tagasi tulemas, aga kui ma järsku taipasin? Mul on nagu liiga suure lubaduse väljaanded, et kõik on, kõik on hästi, minge, minge, et see ikkagi ei olnud nii hästi. Lõpuks ma taipasin, et ma olen võib-olla juba tund-poolteist üksi olnud, et ma jäin haigeks, lõpuks selle trepil istumisega, kes oli kuidagi see, see ei olnud, ütleme trauma, mis mul võib olla mingi elumuutev oleks, aga aga see jäi kuidagi meelde, jääd üksi olemine siis, kui ma olin lubanud tugev olla, ei, ei kukkunud päriselt nii välja. Mis olukordades ema mäletab Tanelit väikese poisina. Sellest oli juttu, et ta kõike pidi ikkagi üsna kiirustades tegema või vähemalt tempokalt, et kas seesama pilt temast jalgrattaga on sinu silme ees ka. Mul on ta küll kõike tegemas, kaasa arvatud jalgrattaga, jalgratas, võib-olla joonistu isegi nii teravalt välja, et aga jah. Mis elu üks poisiklutt seal Vändra-suguses pigem ikkagi pisikeses kohas ju elada sai, oli ta seltsiv kutt, kes otsis sõpru, ajas omaette, pigem asju. Vaat selles suhtes on Tanel üks tore poiss olnud, et ta ei ole kunagi otsinud selliseid endast vanemaid autoriteet. Ta on päris titest peale olnud selline noh, ta teab ise, mis ta tahab. Sõbrad on alati ümber olnud, lasteaiast alates on ju tegelikult tänaseni need sõbrad välja tulnud, et. Lasteaeda oli sinu jaoks sobiv koht. Isto sulle. Ilmselt istus, ma käin seal palju süüa, et mul ainult topeltports ja ma, ega ma pissin kõik nahk, aga ma ei ole kunagi valiv olnud ja ma mäletan, söögid olid head. Et ma söögist räägin, siin saates ilmselt mõned korrad veel süüa, mulle meeldib. Ja lasteaias oli, tegelikult oli seal väga-väga tore, aga jällegi kuidagi paar traumat meelde jäänud, ma seal oli korduvad pea põrutasid, et nendel minu sellisesse teis kuni teismelisena päris tugeva jälje jätnud, et oli asju, mida ma edaspidi siis arstid arvasid, et parem oleks mitte teha. Siis ma näiteks mõnestki trennist pidin, pidin loobuma, kuhu me tegelikult minna tahtsin, et kõik ülejäänu treeninud, muidugi peale nende siis trauma, ohtlik kalade, mul sõid läbi käidud. Siin on kohe vaja mitu asja ära klaarida. Esiteks, kui sa ütled, et sulle on meeldinud kogu aeg süüa ja seal lasteaias sõid topeltportsu siis mulle tundub see väga ebarealistlik, võttes arvesse, et meie seltskonnas istub siin 60 mitu kilo kaaluv jalgrattur kaheksa umbes. Jah jah, hooajal võib-olla natuke vähem. Aga millest räägime Tanel ja üks hetk ilmselt prioriteedid muutusid selles mõttes, et ma ei, ma ei, ma ei jätnud söömist, aga ma ei jätkanud enam kasvamist, seda muidugi ma ise muuta ei saanud, aga ma arvan, et kusagil ühe, 11 Ahtini, ma olin päris pikk poiss, et et meil oli klassis kaks Tanelit, et üks seisis väike Tanel ja mina olin suur Tanel, sest ma olin klass vorm pikkusest, teine, kolmas, võib-olla. Aga, aga jah, ma olin noorena ilmselt natuke pikem, kui täna võiks arvata, eks peale vaadates. Nii teine asi, see peapõrutuste jutt, mis sellega oli seal lihtsalt sattusite? Halval ajal halba kohta või? Ja ikka poisid, mänguhoos. Mängisime lasteaia hoovis. Puust veoauto oli sinna ehitatud hoovi peal, et siis me ronisime kaks poissi katusele ja mõlemad vehkisime kätega, seal siis puudu on loomulikult esiklaasi ees, keegi keeras all rooli, et juskui, mängisime kojamehi meie katsel. Kuidagi tekkis arusaam, et autol ei ole ju neljakojameest. Panime õlle, väike müks, inimene, pea ees, alla lendasin. See vist lõppes siis. Pits 10 pluss päev olime kindlasti haiglas. Ja ma mäletan siiamaani, kuidas terve rühm ootas mind tagasi. Et ma juba kooli jõuaksin, käisin mind sinna, käisid vaatamas, kummalised välja just hakkasin saama siis noh, kõik tööd mulle olid tehtud. Paksin glade põhimõtteliselt kokku köidetud, kas kõik siis joonistasid pildi? Tõid, tõid mulle? Kuidas ema mäletab seda aega kümmekond päeva nii väikse lapsega sellise jama peale haiglasse kõlab juba üsna halvasti või oli olukord väga tõsine? Sel hetkel tundus küll, sest jah, pandi pandi haiglasse, ta pidi 10 päeva seal lamama. Nagu arstid ka ütlesid, et tegelikult see läheb kõik mööda ja ja, aga lihtsalt, et peab, peab rahu andma, mis talle oli muidugi eriti keeruline. Lihtsalt rahulikult lamada. Kas sa mäletad end oma toimetamistega vanematele peavalu valmistamas? Mul ei ole olnud aega teismeline olla. Ma olin teismeline ainult vanuse poolest, et ma ei ole kordagi ukse pauguga kinni löön, ma ei ole kedagi kuhugile saatnud. Olin väsinud, mul ei olnud energiat, mul kondid valutasid võistlemisest ja treenimisest. Ma sain võib-olla isegi liiga vara oma oma fookuse paika. Et mingid lollused võib-olla oleks hea ära teha kuskil mingis teatud vanuses, eks. Sa läksid rattatrenni, mis vanuses? Esimese täishooaja tegin siis ma olin 12 aastane, esimene täishooaeg oli 99. Kas Anne mäletate, oli see kirg juba kohe algusest peale näha, sest edasine on ju kõik, nagu öeldakse ajalugu. Kuidas Tanel sinna peale läks, sattus, meeldis talle. No kindlasti talle meeldis ja, aga ega enne seda ratast kõike, mida ta tegi, tegi kirega. Mis trennid seal kõik läbi käisid, isegi maadlemaskist käisid ühe nädala või see oli nüüd küll koht, kus ma ei tahtnud sugugi, et ta läheb, vot seesama pea põrutada, sellepärast ei olnud soovitav, aga ma teadsin täpselt, et see ei ole tema ala ja ega ta selle üle nädala vastu ei pea ja täpselt nii oli ka. Aga kõik, kõik muud asjad vist kõik prooviti ära, mis vähegi sai ja, ja kui siis oli. Mis võistlus see oli, kus sa käisid ja läks kohe väga hästi. Ma arvan, esimene võistlus oli Duahtlangus pidi jooksma. Kas see ei olnud seal tori või tootsid? Aga noh, eks see näite sellega, et ma olin kõik dring läbi käinud, et tänud vanematele, et nad mul lubasid minna, et täna võib-olla vanemad vaataksid, see ei ole mitte mingi järjepidevus, et kus sa, poiss, tormad, et olla siin kolm aastat ära, aga aga ma arvan, et pigem just, et lapsed ei ole rumalad, et nad tunnetavad ise ka, mis ala neile sobib, mis mitte, et siin ei ole vaja vanematel oma mingeid ambitsioone kuidagi laste peale teostada üritada. Aga sa oledki loomuselt spordipoiss ka koolis kehalise kasvatuse tunnis ja nii edasi. Ma ei olnud üliandekeset, May siiamaani ei viska liiga hästi korvpalli rõngasse kõige mulle korvpall väga meeldib. Ma ei ole kiire, et oli trullakat kutiks, leidusid 60 meetrit must niimoodi, et no ma räägin ainult selgelt kusagil 200 meetri kaugusel minu ees. Et võib-olla see eestlaslik loomisel mingi üksiku hundina higistamine, vaeva nägemine oli kuskil kuskil geenides ikkagi on see, mis nagu mõjutas siis võib-olla rattasõitu ka. Et miks ma selle äärde läksin, ongi see pingutus ja vaev ja pikka aega sinna nagu täiesti sisse kodeeritud. Anne, kuidas ema pilgu läbi möödus Tanelegi kooliaeg nii kaua, kui ta sai seal veel tõsiselt käia, sest spordikarjäär tähendab seda, et ilmselt päris korralikult kõike lõpuni teha enam mingil hetkel ei saa. No vot, see on nüüd see teema, et me vist ei ole nüüd nii hirmus eeskujulikud vanemad olnud, et me ei ole oma lastega kunagi koos õppinud, et kui just küsitakse midagi, siis vaata tuurid ja, ja õpetada, aga aga kõik lapsed, Tanel kaasa arvatud, on oma asjadega ise hakkama saanud. Ja Taneli õppimisega on nii, et sa lõpetasid ju neljade-viitega põhikooli. Võib-olla ainuke koht, kus me natuke pidime seal koos toimetama, oli mingid solfedžotunnid muusikakoolis. Ojaa sa oled muusikakoolis käinud? Ma käisin muusikakoolis veel enne kui ma triinidesse vist jõudsin, olin alati, kes oli esimeses klassis või lasteaia Lõpprühmas käidi tutvustamas mingi kontsert siis käidi neid viljanäitajaid, mida kõike Vändra muusikakoolis õppida saab, siis noh, mina panin silma peale. Sest ma olin ikkagi suur Tanel saksa fonile, saksofoni ja kontrabassi, Lemite nii suur ei olnud. Aga siis ikkagi ilmnes, et tore küll, aga kassa veel pakuti mulle välja klarnet. Ja siis ma hakkasin seda klarnetit selgemast selgemaks puhuma. Aga mul ei ole kindlasti musikaalsus, ütleme siis niivõrd hästi avaldanud, et ma selle kuidagi lennata selles kinni ikkagi pidin teda heliredelit ja neid lihtsamaid lugusid päris kõvasti pingutama, et sealt esialgu muidugi kõvasti pingutama, et sellest üldse häält kätte saada. Et see oli mulle kasuks ka, ütleme ajaplaneerimise suhteliselt, mul ei olnud Maran 11 12 kolmeteistaastaselt sisulist vaba vaba aega, peaaegu. Et see oli hästi-hästi õpetlik ja kindlasti tuli füüsiliselt kasuks, ei tasu üldse alahinnata puhumise raskusteta, kopsumaht on siiamaani olemas. Aga kui esinemiseks läks selliseid olukordi pidi Tanel ette tulema, siis meeldis sulle, see, said sa inimeste eest seismisega hakkama. Ilmselt sain aga. Pulss läks ikka väga kõrgele ja hea näide on, vaadake, meil on viimase 10 aasta tiimi pilte. Et kui mul on olnud võimalus ise omale koht valida, siis ma ei ole kunagisi reas olnud. Ma lihtsalt ei ei tunne, et mul. Et mul on vaja kuidagi ise püünele ronida. Et ma, ma tean, et ma jõuan nii minapilti. Aga ma ei ole kindlasti see, kes igal pool rind ees on põhjust siis või mitte, peab olema pildis? Jah, vot ei teagi, kas tippspordis on see hea või halb omadus. Kui pika karjääri tahta, siis on see kindlasti hea. Ei jõua tülli minna paljudega või ka seda ja jõua läbi põleda. Taneli pärast või tõttu ei ole koju tulnud kunagi iialgi ühtegi telefonikõnet õpetajalt või veel hullem, vanemaid kooli kutsutud niisugused mured on teie kodus täiesti tundmata täiesti tundmatu. Nii ongi. Sa ise oskad seletada seda nii-öelda korralikuks olemist või tahtmist tegutseda nii, et asjad on järje peal. Sind ei olnud selleks vaja tagant utsitada või pidevalt meelde tuletada, et kas sul on asjad koos ja see on tehtud või. See oli muidugi oli, et ma arvan, tiks kuues seitsmes klass hinna maanike, kas natsid koosi, kas on homseks õpitud, aga kaheksandast ma võitsin ennast natuke kätte ja üheksandas mul oli selge eesmärk ja ma tahtsin saada 4,5 keskmiseks indeksit, siis ma oleksin juskui garanteerinud Vändra gümnaasiumis ilma sisseastumiseksamiteta pääsu. Siis ma teadsin, et ma siin 99 protsenti tõenäosusega sisse astuda. Aga panin omale eesmärgiks mais täitnud seda ära, et. Ma arvan, et mul oli mingi 4,4 viis äkki. Ja ei, see ei olnud üldse põhjus, miks ma otsustasin Otepääle minna, aga, aga jah, selline otsus sai nagu juba siis, ma arvan, üks üheksanda klassi alguses, kaheksandast kindlasti vastu võeti Otepää spordigümnaasiumi, minu, minu tee. Miks sa selle ala juurde jäid? See on ikkagi kohati ebamõistlikult rutiinne spordiala. Ma igal juhul vaidlen vastu, et rattasõite nüri minu arust rattasõit on ala, mis pakub kõige rohkem väljas olemise aega. Me oleme reaalselt ikkagi õues 90 protsenti oma treeningutest kindlasti. Ja me näeme nii palju, et lõhnad, need tajud on hoopis teised ja mulle meeldib rattasõidu juures kõige rohkem avastamise rõõm, et. Aga seal kusagil alguses meil oli hea treener. Eteeriks suts selle alguses teha nii mänguliseks, et ei saanud arugi, kui me ükskord juba treenisime, kuidas sellest mängust sai, ütleme siis, tulemuslik treening. Me ei pidanud kunagi mingeid tunde taga ajama, ei pidanud kunagi mingeid tulemusi tooma erinevatelt aladelt. Ta ei tahagi, mis kõigis tippsportlased tahavad, ta tahab, et kõigist saavad normaalsed inimesed. Selles mõttes. Ega mind noorena ei forsseeritud ja ma ütleks ka praegu, et see ei ole kindlasti neid õige, et et noored tahavad hästi-hästi pikalt üksluiselt. Vahepeal tuleb ka seda ette treenima. Ikkagi põnevust peab jääma ja minu jaoks võrreldes ma ei kujuta ette, ujujad minu poolt, müts maha, ma ei tea, kuidas on võimalik neid kahhelkive vaadata. Et aga mille pealt Tanel, sa arvad, hakkas sul varakult hästi minema. Kas sa oled loomuldasa nii-öelda naturaalselt sadulasse sündinud, on sul teistsugune ambitsioon olnud kunagi seal teistega võrreldes millegi arvelt see pidi tulema ja. Ma arvan, et ma ei ole sadulasse sündinud ja ma ei ole ammugi mitte sportlaseks sündinud, et järjest enam ma imestan, et ma seda sporti siiamaani teen sellisel tasemel, et mul oleks olnud elus nii palju muid võimalusi ja, ja neid on kindlasti veel ees. Aga Ma arvan, ma olin füüsiliselt hästi arenenud küll kaks, 13 olin, sest ma olin nii palju muid alasid teinud ja et kindlasti see mitmekülgsus, et isa alati tehniliselt talvel ikkagi suusatamas käiksin jooksma, jooksmist, teeksin käed, minu trump on mitmekülgsus. Võib-olla ma tohedki mõista, seda ikka tahtsin ainult sõita, aga täna ma kindlasti ei arva, et see nii oligi, et. Küsisin jälle vahepeal ema käest, et kas sa mäletad anne, seda hetke, kui hakkas kodustele ka paistma, poiss lähebki sportlaseks päriselt kätte ära, et kas see koduses eluviisis ka kuidagi avaldus või lihtsalt kodus ka, noh, niisugune lihtsalt. Trenn ilmselt ta oligi, nii et lihtsalt üks trenn, et et nüüd asi mida, mida üks poiss tahab väga ise teha. Ja mis talle, mis talle rõõmu pakub. Et ega sealt pruugi ju veel mingisugust profisportlased kohe välja tulla, et ja nii nagu Tanel ütles, et temal see teismelisi isa, iga jäi vahele. Ma hirmuga ootan, et äkki äkki äkki see, mis tulemata jäi, alles tulemust spordi tegelemine tegelikult selle teismelise hea nullis ikka meil tõesti ära. Kas teie kodus on olnud hetk Taneliga ja isaga, kus te arutate, et mida tulevikuga peale hakata? Oli teil üldse midagi nii-öelda veel laual, millega Tanel võiks tegeleda või mis suunas liikuda? No meie ei ole kindlasti mingisuguseid näpunäiteid või käsulaudu ette pannud, et sellega sa pead tegelema ka, millal siis ma praegu mõtlesin, et et võib-olla oli see see aeg, kui, kui ta läks peale ja sealt juba Prantsusmaale, et siis tundus küll, et nüüd vist nii ongi, et et äkki seda võetakse liiga tõsiselt. Nüüd saab võist nullid küll oma hariduslikud väljavaated tulevikus ärapanijaid spordile. Tunnistada, et natuke ja natuke ja sest Tanelil on noh, eeldus, et tõesti teha ka muud, et ei ole nii, et port on kõik, et. Kas sinu enda peas needsamad küsimused mingil moel liikusid, millest me just temaga rääkisime? Ja kindlasti need liikusid minu peas isegi siis, kui ma juba esimesed aastad profelin. Ma ei olnud niimoodi, et nüüd ma olen proff, näpud püsti, et just esimese poole oma senisest karjäärist, kuigi iga iga aasta mõtlesin, et kui see nüüd peaks, eks minust olenevatel või siis mitteolenevatel põhjustel ära lõppema, et mis ma siis teeksin? Ikka see mõte, kogu aeg kogu aeg peas, aga nüüd viimaste ostjad on, on kuidagi rahulikumaks jäänud. Ma olen juba hästi õnnelik, et mul niigi pikalt olnud võimalust rattaga sõita sellisel tasemel ja ja neid võidusõitja, mida, mida paljud vaatavad kaugelt kuskilt ekraanilt. Et see on minu jaoks nagunii omane keskkond, vaid ma pigem nüüd juba mõtlen, et, et mul on juba väga hästi läinud. Vaikselt hakkan, ma ütlen, mis, mis just tulevikus teha. Vara veel minu arvates, see on küll puhas oletuste maailm, aga kui me korraks mängiksime selle stsenaariumi läbi, kui oleksid näiteks jäänud Vändrasse gümnaasiumisse ja jätnud ratta endale lihtsalt hobiks kuhu su tee oleks kõige suurema tõenäosusega viinud. Vot ma ei teagi. Maaparandajate korraldajat oleks saanud vanemate jälgedes. Mind on alati tõmmanud finantsid ärimaailma majandust. Ma olen väiksest peale. Ta oli, ma ei tea, kes tee mingit lasteraamatuid mingil põhjusel oli seal koolis tunds, pidi tooma oma lemmiklugemisvara ja siis ma ütlesin, et ma olen kodus äripäeva, mida ma tõesti tegin lihtsalt läbi loetud äripäeva ajal ja siis ma lasin sealt omale artiklid silme eest läbi, et aga käin mul matemaatika on mul nõrk. Aga ma arvan, et ma suudan, selliste maailmapilt on üsna üsna nagu laiem, nagu suudan mingeid seoseid luua, umbes umbes aiman ja mul ikkagi sisemajanduse koguaeg silma peal, aga aga kui mul ükskord tekkis selline, võib-olla mitte võimalus. Aga oleks võinud tekkida vajadus, kui oleks kehvemini läinud, mul põlvedega oli halb seisu, amatööridest läksin, andsin omale ühe aasta siis uuesti tagasitulekuks, kui see poleks õnnestunud, siis ma oleksin kindlasti 2010 sügisel ülikooli astunud. Ja üks eriala, mida ma nagu oma peas veeretasin, oli tegelikult ajakirjandus. Sa läksid niimoodi püsivalt kodust ära, mis vanuses? Otepää spordigümnaasiumit vähendaks 150 kilomeetrit võib püsivaks äraolemiseks nimetada siis 10.-st klassist, kus ma olin 15. Või 16 juba. Et üsna noorelt, üsna noorelt, aga jällegi, et sõber Rein tuli samal ajal minuga kooli. Meil oli üsna üsna lihtne kohaneda ja ma arvan, et mõne kuu pärast me juba avastasime, et me jäime nädalavahetuseks Otepääle. Esiteks, bussiühendus oli kohutavalt kehv. 16 jahtile kuttidel pole, pole lube, sõitmine läks kalliks ja meil oli väga mõnus Otepääl olla. Laupäev, pühapäev. Tollel ajal oli meil veel prii söök, seal saime teha. Me tegime pööraselt pikad trennid, oma vanuse kahtleme. Sõitsime talvel metsateid, kruusateid neli-viis tundi järjest. Teised võib-olla reisisid reede koju, laupäeval puhati pühapäeval tagasi. Sel ajal kasutasime hoopis teistmoodi. See seletab nii mõndagi, peab ütlema, vist. Võimalik hea, et need väiksed külad jäid, said seal ikka päris selgeks, et keegi küsib, kus on rearing, siis ma ilmselt siiamaani mäletan igat kurvi. Mul on silme ees üks kaader filmist, mis hiljuti teist tehti sinust ja Rein Taaramäe eest. Ja see kaader vist oli üsna lõpu eel kuste Lõsutate mingil naril äkki poisikeseohtu, pigem jaa, unistate sa noogutad, kaaslase kaader jookseb nüüd sinu silme ees ka. Et kui sa mõtled ennast selle poisi nahka, siis see on ikkagi ühest küljest vägev, kuidas asja sõnastatakse ja kuidas päriselt läheb. Aga kuidas tundub, kui palju seal siis sel hetkel võis seal noh, niisugust päris sisu taga olla selle võib-olla natukene vaata naljaga pillatud mõtte üle või sellega seoses. Ja seal mõttes oli kindlasti palju naiivsust ennekõike võib-olla tundiskit, palju võite ja palju võite, et mul ei ole üldse palju võite, et mul on palju kogemusi ja palju võidusõite. Ma aimasin, jah, ma olin juba. See võis olla üks, nelja, 15 aastased, tehtud kaalne, võib-olla 13, eks ma olin oma füüsilistest võimetest kuigi palju teadlik, et ma ei ole unistanud võib-olla liiga suurelt, aga mul on vähemalt välja välja, ma ei ole neid ambitsioone väga kunagi tahtnud öelda, aga sisimas ikka ikka alati mõtlen natuke rohkem, et lisade Ma ei tea, ütleme MM-ile sõidad eesmärgi ära, et kõigile öelnud, et tahaks 10.-ks, siis ega ma oma peas mõtlesin. Nicket tegelikult viies või kolmanda oleks ikkagi see, mis päriselt tahaks. Välismaale läksid sa. 2006 oli esimene hooaeg, Prantsusmaal on see päris poolikuks jäänud, aga seal tulid augud sisse, tekkisid tervis, läks maru kehvaks ja ma olin sinnamaani olnud üsna raudse tervisega. Räägi enda perspektiivist läbi noorena välismaale sattumise kogemus sest mõnedki vist võivad ka sinna nii-öelda kaotsi minna, et see kaugeltki kõigile ei sobi ja mentaalses plaanis võib tagasilöök tulla isegi niisugune, millega üldse ei oska ette arvestada. Selleks peab vist ka olema niisugune sobiv iseloom või, või loomus. Ja et siit Eestiski viimase 10 aasta jooksul on ütleme, 20 aasta jooksul neid poisse, kes on Prantsusmaale amatöör Ratoriks läinud, ma arvan, neid on siin võib-olla 100 ja rohkem on kindlasti, et väga paljudele see lihtsalt ei ole sobinud, et kas ei ole noh, üheksateistaastane tihtipeale ikkagi ei ole küps üksi elama võõras keskkonnas õigeid otseseid tegema, et et vahest on hea, kui on saadud kellegiga koos minna. Et mina, esimene aasta maandusin ka ühe teise poisiga koos, kes siit eestist läksime ühte klubisse temaga peale kevadet läks ära, et et selles mõttes täiesti uus keskkond, et null sõna prantsuse keelt inglise keelega 2006 aastal Prantsusmaal polnud väga-väga mitte midagi teha, et et hästi kiiresti tuli teha, kahte asja. Tulemusi tooma hakata, klubisin, hoiaks ja keel selgemaks saada, et oleks võimalik siis suhelda ja elu natukene mõnusamaks läheks. Kõht oli täis ja Süüa tuleb ise teha, et ega amatöörina õpid, võib olla elu rohkem kui Eestis olles. Tõesti peab kõigega ise hakkama saama sellises keskkonnas, kus keelelised piirangud ja ega seal kultuurilised erinevused ka mõne koha pealt torkavad, ikkagi silm Prantsusmaal. Ma hästi ei tahaks uskuda, et sa juba kodus, enne kui sa Otepääl ära läksid. Söögitegemisest aga osa võtsid või, või siiski või. Ai, mulle lemmikud hoidlike väiksena koogid, keeksid, tordid, pirukad, mida kõike nende. Aga ma olin võimeline vist iga päev peaaegu magusaid, sööme vähemalt kaks kooki nädalas ikka tegema, siis ma tegin, siis ma tegin ikka niimoodi, et kõigil oli. Ja see tuli alati väga hästi välja. Tema teadis peast täpselt, mismoodi mingit tainast peab tegema ja ja ei olnud kunagi, et mingi mingi asi oleks kokku vajunud, kui ei oleks nagu väga hea tulnud või. Kas sa mäletad olukorda, kus sul õnnestus vanemad endast välja ajada ikka tõsiselt närvi? Need ei pruugi üldse olla mingid kümnenditaguseid situatsioonid, et alles siia sõites sain ema käest peade suunas. Sa tegemata jätsid. Arvati, et ma ei pane abikaasat enda ümber piisavalt tähelegi, kui ta kahe lapsega mitu päeva järjest kodus peab olema, mis, mis muidugi omajagu tõtt on seal sees, et ei ole tal kindlasti lihtne seal ja mõnus kogu aeg toas istuda. Väga-väga liikuda ei saa kümnekuusega kuskile. Anne, kui palju Tanelil on olnud pruute? Vaat see, ta peab tema nüüd ise ütlema. Mina ühte olen näinud ja, ja näen seda täna ka täna, ta ei ole enam pruutvaid, on juba abikaasa. Just profisportlasena, võttes arvesse, et elu veereb sul veel sõna otseses mõttes Eestist väga kaugetel teedel on selle kõige eest hoolt kanda natukene teistmoodi kui meiesugustel lihtsurelikele. Kuskohast sa leidsid selle pruudi üldse? Mingi? Selliseid silmarõõme või tüdrukuid üks jubedalt meeldisid ja kellega sai suheldud, oli ju varem ka, aga, aga hea esimene. Päriselt jah ikkagi jalust rabas oli Silvia temaga kohtusime 2010. Peale Tartu GP, mis toimub kevadel juhuslikult siis olin ikkagi õnnest õnnestus heasse vormi saada, võitsin ära selle sõidu, et see oli minu esimene siis profikategooria sõitjate üks, üks punkt üks võidusõit, mis on päris suur asi. Võitsin selle ära ja õhtul oli järelpidu siis kadunud Atlantise ööklubis. Seal üks tüdruk, keda ma olin tollel ajal ma ei mäleta, mis suhteliselt portaal oli. Teadsin, et teha sündinud Pärnus on, sattusime tantsima meil enne, kui veetsin ime ime, vinge, vinge biogaasi siis kuidagi jäime. Hetkega tekkis selline selline klapp, et väga kuidagi orgaaniliselt naturaalselt normaalselt läks oma oma tööd hästi kiiresti. See kõlas peaaegu uskumatult, et sa teadsite internetist suhtlusportaalist ühte tüdrukut, kes täiesti juhuslikult sattus peole, kus tähistati sinu võitu. Ja kelle ma tahtsin sealt ära ajada, sest ma arvasin, et ta ei ole veel 18, aga ühtlasi seda sai täpselt sama nädal 18 aastaseks. Eks tema isa ja vend on kõik rattaspordis sees, et ma teadsin seda eelkõige sellepärast suhtlusportaalist, mitte et lihtsalt Pärnus üks üks ilus tüdruk siin. Kogu aeg hüppab ekraanile, tagantjärele tuli välja, tema oli siis mõni aasta varem, ma arvan, kolme nelja 15 aastaselt teinud minust koolis referaadi. Et ma ei tea, kes see siiamaani alles tahaks seda isegi näha. Mulle väga meeldiks järgmist kuulata ema silmade läbi ja, ja suu kaudu, et kui Tanel on väga palju aastast ära isiklikuks kodus, on ta ära sellepärast, et on vaja kuus tundi kusagil metsa vahel ratast sõita. Kuidas see kodu koos püsib. Anne. Silvia on ka ise öelnud, et eks ta teadis ju algusest peale, kellega ta koos elab ja mis valikud on, et selle pere eelis on see, et mõlemad on tegelikult rattasporditaustaga ja Silvia, olles ise kunagi ka tõsiselt rattasporti teinud, tähendab ta teab, mis, mis see endaga kaasa toob. Kui palju peab trenni tegema, kui palju sa oled kodust ära. Aga muidugi see kõrvalt vaadata. Ta olla kahe imepisikese lapsega kodus sedasi kuude viisi kõigega ise hakkama saada ei ole lihtne. Aga sul siis hämmana või siis ka vanaemana, on sul vahel natukene kahju ka seda kõrvalt vaadata või natuke ikka või, või seal on niisugune eluline paratamatus, et tippspordi puhul on ju õnneks see, et ühel päeval saab see otsa ja siis tuleb lihtsalt hambad ristis ära kannatada. Sisendama ise ka endale seda, et see pullikesta igavesti. Et ma olen juba oma viimase karjääriga mar viimases kolmandikus kindlasti, et me oleme siiamaani hästi hakkama saanud ja me saame edasi ka. Tegelikult kõik toimib ja see on kõrvalt vaadates täiesti uskumatu, et et sellist koormat kanda ei ole lihtne. Aga muidugi, mis meid inimestena on aidanud koos olla ja võib-olla ma tahaks loota, normaalne on see, et me ei räägi spordist. Kui me silver võiks eeldada, et kaks spordiinimest räägivad ainult rattasõidust, siis, siis jäi meil nagu Ma arvan, teemade ring on palju laiem, kui võiksid. Kas sa oled pidanud telefoni teel stiilis kusagilt maakera kuklapoolelt nii-öelda pisaraid kuivatama vä? Ka muidugi see ei ole lihtne üksi hakkama saada, et kõik on Silvia õlul, siis vahepeal kuu aega järjest ja kõigi kaks last korraga haigeks jäävad ja noh, mitte kuskile pole võimalik nendega minna, et isegi nii elementaarset asja nagu toitu või mingit rohtu poest tuua, et siis peab alati kellelgilt abi paluma ja kaks korda teedist kolmandat korda väga-väga enam ei taha ja vahepeal on selliseid hetki, aga mingit murdumist nüüd enam ei, seda, seda pole ette tulnud ja ütleme, et eks me peame tänulikud olema neile, kes meil meil ümber on, aga seid võrgustik võiks nagu natukene natuke isegi vahepeal ma tunnen veel parem olla ta ikkagi hästi palju üksi hakkama saama. Kui palju sind on muutnud see, et sa oled saanud isaks, et sul on lapsed? Muidugi on, see paneb kogu karjääri ja võib-olla senise ja tulevase elu hoopis teisi perspektiivi, aga aga me oleme ka mõelnud, et me ei taha elada elu ainult lasteaia aktsiaid, et lapsed on tulnud meie ellu või see kõik kõik on nagu väga tore, aga aga me ei tohi oma selliseid ambitsioone ja soovi unustatud, et ma tean, et Silvia tahab saada nüüd edasi õppima minna, et me, me peame leidma selle võimalused, kuidas ta saab seda teha. Samal ajal, et lapsed ikkagi endiselt ja saaks koolitatud ja kõik, kõik käigud tehtud. Laste nimed on, Johanna on siis nelja pooleaastane ja Astrid on 10 kuud. Nagu Johanna sündis, tema oli ikkagi esimene, siis olid sa juures, said seda kohe nii-öelda kätele võtta. Ja ikka olin mõlema lapse sünni juures, et on täpselt õnnestunud just hetke eestisele esimees lapse puhul ma nõudsin selle piletitiimilt välja, et ma olin 26, aprill siis pühapäev 2015 sõitsin keesklastioneljeesi. Kuna mind pandi viimasel hetkel sinna võidusõidule, siis on peaaegu, nõudsin tiimisekretärilt, et palun võta mul see viimane lend Brüsselist Tallinnasse, et ma ei tea, kuna see laps sünnib. Õnneks ta võttis, sest järgmine päev juba siis hommikul siin tegevus hakkasid. Et ma jään sellest ilma ja see oli võib-olla üks emotsionaalsemaid hetki üldse senises elus kui Johanna Sindis kindlasti. Ma loodan, et me suudame neid samas vaimus kasvatada, nagu on mind ennast kasvatud, et et ilma mingi sunni sellise vaikse suunamisega ikkagi. Aga lapsevanemana koht, kus tundub, et jõud saab otsa või mõistuse oled juba kogenud või? Ja ikka meil on 10 kuune, kuidas on, tuletame meelde aga temaga on väga rahulik, vastupidi. No ma juba algusest peale olen märganud, et lapsed, istik ei tule koopiamasinast, et hoopis teine kui, kui Johanna, et kindlasti nõuab rohkem tähelepanu ja ma arvan, et siin aasta pärast teeb Juhanale juba tuule alla, et mul nagu hirm juba pigem vanema tüdruku pärast, et mis temast järele jääb, siis arstid on väga kange tüdruk. Kuidas läheb niimoodi, anne, et lapsed kasvavadki päriselt selliseks, et nad päriselt vastutavad. Et neid saab usaldada. Ma ei tea, võib-olla on kõige alus see, et, et maast madalast on mingid kohustused. Algul hästi väikesed, ajapikku suuremalt, et leitule teha kasvõi kõige elementaarsem ise enda järelt koristada, kui sul on kodus majapidamine. Kui sul on aed, siis aias mingid tegemised. Lihtsalt sa peadki tegema, et sinu eest ei lihtne kõik ära. Kas sa mäletad, kuidas oma esimesed isiklikud ma eeldan, kroonitsis teenisid rublasid sa teenida ei saanud? Kroonid, ja ma olen elus ausalt tööd teinud. Eks ole, mõned kuud, paar aastat, mõned kuud suviti. Et hea isa läbi siis ettevõtja pakkusid, pakuvad võib-olla siiamaani niidaks kalendris mingit sihukest kommunaalteenuseid ja siis ma olin seal ametlikult täiesti muruniitja. Kõndisin muruniitja taga kiriku juurde ja see suur platsi selli minu hooldades huviti. Paar suve ma tegin trenni ära ja ma lasin veel kaks, kolm, neli tundi, tunnipalk on nii palju, kui ma jõudsin, jaksasin vaja, lasin siis muruniitja taga veel kilomeetrit kõndida, lükkasin enda eest. Et selles mõttes ma sain aru, et nii kaua kui vähegi võimalik, sõita rattaga, et sa ei taha tööle minna. See seletab jällegi nii mõndagi. Ja mul on väga hea meel suur-suur, aitäh selle jutuajamise eest. Anne ja Tanel, olge tublid, pärituult. Selle saate nimi on, käbi ei kuku. Meil olid ema ja poeg, täna külas Anne ja Tanel. Nädala pärast kohtume taas kuulajatele ka. Suur aitäh. Kuulake pikemat versiooni jutuajamisest ema ja poja anne ja Tanel Kangert iga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.