Tere neile, kes vikerraadioga on olnud ajad, kui mõnigi meist elas ühes rütmis. Perekond, šmigun iga Kristiina teekonda maailma tippu algas Lillehammeri olümpialt ja kulmineerus kahe kullaga Torinos 2006. See on perekond, kus iga liigutus kandis eesmärki olla spordis parim. Ja see mõtteviis sai alguse tunduvalt varem kui Kristina ja Katrini lõputud treeningud. On ju kõnekas fakt, et suusaõdede, vanemate Ruti ja Anatoli tutvus sai alguse Nõukogude Liidu spordilaagrist. Nii et tippspordihõngu nuusutati selles peres juba siis 70.-te aastate alguses. Täna räägime aga veidi põhjalikumalt, missugune oli elu ja läbisaamine, omavahelised suhted, kui sport on A ja O kui kõik algab sellest, kas suusad on määritud ja trenn tehtud. Lapsepõlvelugusid ja õppetund ja meenutavad aasta ema tiitliga pärjatud Rutt Šmigun ja kahekordne olümpiavõitja tütar Kristiina Šmigun-Vähi. Saadet juhib Sten Teppan. Head kuulamist. Rott tere tulemast vikerraadiosse tere ja Kristiina Rõõm näha, tere. Kristiinal on õde ka ja need, kes on vähegi spordil silma peal kunagi hoidnud, siis nimi katrin peaks tulema väga hästi tuttav ette. Kuhu Katrin omadega praeguseks jõudnud on, mis, mis tema elus toimub. Katrin elab oma perega Norras. Kaks last on tal, tüdruk on 13 ja poiss on kaheksa. Ja abikaasa Knut nostad, see oli varem ka suusaringkondades, on nüüd ta rahuliku töö peale selleks. Katrin polnud nõus olema kogu aeg lastega väga raske ikka üksi olla. Kristiina, missugune teie perekonna käekiri omavahelistes suhetes on, et võttes arvesse ka sina elasid hulka aega Eestist kaugel eemal kui palju te peate vajalikuks üksteisega sidet hoida, kui paljude kas või Katriniga omavahel suhtlete igapäevaselt või nädalaselt olukorras, kus üks on ühes ja teine teises riigis? Tegelikult meil on niisugune, nagu sidepunkt on ema päeva jooksul või siis õhtul olenevalt ajastad, räägi temaga, ema räägib Triin teeb siis niimoodi, tead, kes on kolmnurk, et tegelikult väga vähe mäe suhtleme Katriniga selles suhteliselt Allan juba hommikul vara ära minegi õhtu päris-sugune hull töö, mis nõuab kuni õhtu päris hiliste tundideni tegemist ja ja siis siukest aega lihtsalt ei ole, sest et sel hetkel, kui temal oleks aega, siis mina magan juba, sest ma ei ole üldse nii. Nii inimene nagu tema. Ma olen ühes kindel me selles tänases jutuajamises spordist ja suusatamisest kindlasti mööda ei saa, aga see samas ei ole siin saates kindlasti esikohal. Et mul meelest ära ei läheks, siis ma küsiks kohe praegu ära ühe mind alati huvitanud momendi teie kahe puhul siis kui te mõlemad veel pürgisite suusatajana maailma. Küll olete õed ja treeningkaaslased, samal ajal ka ju konkurendid, et kuidas sa mäletad teie omavahelist läbisaamist just selle viimase aspekti valguses, et kas oli teil üksteise suhtes suusarajal võistlusolukorras ikkagi hammas, päriselt verel ka, et ükskõik kus teised on? Õest tuletõrjes loomulikult, arvestades veel seda, et sa oled vanem õde ja Katrin, oli tavaliselt ikkagi trennides märkimisväärselt tublim kui mina ja teda ta isa pidevalt mulle näiteks, et vaata, kuidas tuleb klassikat sõita ja vaata, kuidas näed, Katrinil on juba kõik asjad valmis ja läheb, ega motivatsioon, kui selline hästi tugev, mõtlesin, et parimat treeningkaaslast annab otsida, sest ta oli nii kohutavalt sihikindel. Seda, et sul on halb enesetunne ja ma jätan ühe ringi tegemata või midagi tegemata sõidud kunagi kõne all mitte kunagi ja see ju tegelikult oli minule sihukene pluss. Kui sa mõtled nüüd ema ja isa peale, siis kummalt seesama iseloomujoon päritud on sinu arvates Katrinile. Võib-olla Katrini puhul isegi rohkem nagu isast, sellist. Ma ei oska öelda, siukest, nagu tal puudus mõnikord nagu asjadel lasta minna. Et ma arvan, et ma olen selle enda emalt pärinud selle, et noh, kui asjad on, niisiis annad nii ja noh, omanus pääle teen uuesti, et et selline nagu põdemine või et nagu väga jääda nagu kinni mingisugusesse negatiivses, et võib-olla see oli Katrini puhul, et ta nagu suutis ennast hävitada oma nihukeste halbade mõtetega, et mul on see hea pool emast, et kes oli, et homme on uus päev, näitan siis uuesti või kuidagi sel ajal, kui kiks katsu, hakkasid nagu tõusma ja mul on nii meeles, Lahtis oli mingi sprinditeade, nad kahekesi sõitsid ja siis veel. Toomas Uba vist oli see reporteri kõik, oi, kuidas nad nüüd tulevad ja kuidas nii viletsasse. Tegelikult kui vanad nad olid, katse oli vist 16, kiks 18 naiste klassis sõitsid. Katrinil oli hästi palju, see vaatas, mulle öeldi, see ütles nii. See, mida sa kuulad, teed ise ja ära tee väljagi, tee oma tegemist. Kui öeldakse jälle, sul läks nii, või kuidas sa, nii see nüüd õele tahad, Türgi, kes seda on öelnud õele järgi või kuna ta nõest mööda minna, noh, et niisugused asjad, eks, see oli raske muidugi. Läheme Rutt, sinu lapsepõlve, mis on esimesed mälupildid lapsepõlvest. Tihtipeale, kui mõtled ajas tagasi, siis mõtled seda Supilinna mõtled seda munakivi tänavat? Tead, kuidas tuli seal mingisugune piima onu, mingi hobusega piimamanner kud olid siis vallasta, seda piima. Mul on alati oma lapsepõlvest meeles oma sünnipäev, neljas mai midagi luksuslikku ei olnud, aga ma silmad lahti tegin, siis öökapi laua peal olid nartsissid need esimesed, mis on seal valgeid ja hästi lõhnavad. Et see oli nisukene kamis võlaadise nartsissi lõhkuma, neid lilli näen siis mul tuleb alati lapsepõlv meelde. Oma sünnipäev. Niisiis, me oleme praegu 50.-te aastate lõpus ja kuuekümnendates aastates. Rääkige oma isast, emast, mis eluala inimesed, nemad olid. Ema oli mul kuni esimese klassini, kuna kooli läksin, oli kodus, õmbles sel ajal, kuidas öeldakse, põrandaalune õmbleja ei tohtinud salaja, õmbles seal oma tuttavatele ja isa töötas leivakombinaadis, leivakombinaati oli seal Emajõe ääres kohe seal jõe ääres ja tihtipeale selle lapsepõlvest meeles, kui öösel koputati akna peale jälle mingisugune liin oli nässus ja jälle isa tööle jälle jälle öösel läks, et noh, et sellest on mul nisukesed mälestused. Aga siis, kui ema tööle läks, ema läks klaasivabrikusse, kus oli kolmes vahetuses töö. Ma olin vist siis kuskil 14. Kui emal oli tervis nagu vilets öine vahetus oli kell 11. Ja isa ütleb ära mine, et, et see ei ma pean ikka minema mõtted peale seda mul kolm vaba päeva ja kõik on korras, et lähen, mõtlesin, ema, ma tulen kaasa, aitan sind. No läksin ilusti, font andis mulle selle kitli selga, kindad kätte ja hakkasin siis pudelid, mis seal tulid, mingi prakeerimine või kuidas seda nimetati, vaadati, mis katkised olidki, mingid mullid olid seal, need pidi ära viskame kõik 11-st poole neljani pidasin vastu, nelja ajal ma kukkusin, siin ei kukkunud, aga ühesõnaga hakkasime kima ja seal klaasikastide Bremos, mine maga, pandi mulle midagi alla, seal riideruumis magasin sellest ajast, muide kui ma hakkasin trennis käima. Ma alati mõtlesin, ma teen seda trenni nii, kuidas ma jõuan, aga minul oli nagu eeskujud, on ju ema ja isa. Ja mõtlesin, et ma teen nii, kuidas ma jõuan, aga nisukest tööd ma ei hakka elus tegema, et kuidas mul ema jõuab, mõtete kolm päeva saab puhata, lähen jälle. Võttes arvesse, et sinu saatus mõnes mõttes sai otsustatud õige varakult tuleviku mõttes, sest sa oled minu arusaamist mööda ikka juba väga varasest east tõsiselt spordi juures olnud ja teismelisena paremate hulgas, kui me räägime mitte ainult Eestist, vaid Nõukogude Liidust. Kui sa jätad spordi- ja trennitegemise korraks kõrvale, mis sinu lapsepõlve veel mahtus? No kool oli väga tähtis, kus mul vanemad hästi nõudsid, kõik pidi korras olema, koolis, mida midagi hästi ei läinud, said halva hinde, siis oli ka nii, et üks on kodu poole, kaks sammu jälle kooli poole tagasi ja siis mõtlesin, et kuidas sa seda nüüd kodus siis räägid, et. Aga hirm oli nahavahel sellepärast, et. No pahad hinded, halvad hinded ei tohtinud olla, aga siis öeldi ka, et siis nagu treeninguid natukene vähemaks, et ikka õppimine peab olema korras. Kuivõrd korralikuks lapseks sa pead ennast? Mina pean ikka ennast väga korralikuks lapseks, tahan ikka, et kogu aeg oleks kõik joone peal ja pahandusi ka ikka oli, aga, aga ka meie meie ajal ei olnud nii, et last ei tohtinud tutistada, vitsa ei tohtinud saada, mina sain rihmagi. Ja rihma ma sain tavaliselt ma ise ideid, nisukest, asja, ma läksin oma venda kaitsma. Mõni olukord meenub äkki ja meenub konkreetne vennasel oli mingisugune probleem oli meil, et vanematel oli niigi raha kadunud ja vennasel oli, sealt vist oli sealt võtad lihtsalt, et ja midagi otseselt mingi õnge või ma ei tea ja varjas seda ja siis isa nagu temaga seletas, ja mina olin ukse taga seal ja kummargil ja kuulasin, kõrv kikkis ja vanaema ütles mulle, et mida sa seal kuuled ja mõtlesin väga krõbedalt vanaemale, muidu kisa kuulis seda, mis me vanemale ütlesin, olin mina letis, sain mina karistada, vend oli asjast, asi oli unustatud. Kas Kristiina, sul on emapoolsest vanaisast vanaemast oma mälestus kokkupuude olemas? Ja, ja mul just see, mis ema ütles, rääkis vapramäest, et võib-olla praegu ei ole näha, aga mul on nagu suu kõrvuni peas, kui ma mõtlen sellele, mis, mis meil oli maikuust, kuni põhimõtteliselt septembrini olime seal suvilas, kolime väikesed veel laagrites ei käinud. Ja meil oli vanaisa oli selline, kes on, kes ehitas sinna, kõik oli mänguplats, eksju, kus sai tennist mängida, seal sai võrkpall, korvpall ei, on mitte ühte spordiala, mille niux alga, nagu elementaarseid asju ei teaks. Kas see oli nii-öelda isiklik kiiks vanematel või isal see sporditeema, et kuskohast selle noh, niisugune propageerimise vaim tuli? Ta kogu aeg sõitis neid rattarallisid ja, ja neid suusamaratoni tunne ja see oli täiesti, ta kohe valmistus, ta käis, aga see on mu lisast meeles, kui mina enam koondises ei olnud, aga plastiksuuski oli vaja ja meil esimene autome, müüsime auto ära ja ostsime suuski, ma ei tea, kas selle auto raha eest seitse paaride kuus paari vist. Ja isa ütled mulle, no mis suuskide, umbes Osnat, et võtke ja tehke trenni, suvel saate seal Vapramäel vaiadel ja autoraha eest nüüd suuski osta nii ja siis tuli maratoni, oli just niisugune nullilähedane ilm ja vedel ja nisukene toolik määristel suusad ära ja andis enda suusad karku suusad ja ja isa sõitis, sõitis selle ära ja siis emal lõunalaud ilusti peale maratoni sööme kõik ja isani nukker kuidagi ja ütleb, et noh, kuidas sul läks ja lisas seinaga. Hästi läks, aga mul süda valutab, võtan kõik sõnad tagasi, mis ma ütlesin, et suusad, et see on ikka Mul ühtegi meest pole, kellele me oma nendelt ära ei teinud, paari minutiga. No on ikka vahe, kas sa sõidad Zaporožetsi Žiguliga, sel ajal olid need väga tähtis. Ja, ja nii ta oli, siis ta sai ise aru, et mida me tegelikult tegime. Noh. Ja muidugi isal oli see ka, et kui võeti koondisse, hakkasin palka saama. Kutsuti isa spordiühing kalevisse peate kaasa tulema, et ta on alaealine, et alla kirjutati, et te olete nõus, et laps hakkab nüüd raha saama. Ja kui sa seda summat nägi, ma vaatasin isa silmi, isa palk oli 90 rubla ja mina sain 179 90 80. Nüüd hakkan praegu mõtlema, et kujuta ette, mis kisa pani iga päev töödeks ja mina tegin seda, mis mulle tegelikult meeldis. Mulle meeldis muidugi, aga mulle ei meeldinud see eriti see vene laagrites selleks minu treeneritult minuga kunagi kaasa. Ja ma pidin seal üksinda olema, kui raske see on, kui seal on kõik ümber need vene tüdrukut, kellel on oma treenerit kaasas, kus saab veel mulle õpetas, et kui su suusad võetakse, siis sa lähed järgi, sa vaatad, mis sulle määritakse, ära usalda kedagi, mind oli nii nagu ära ja tegelikult oligi nii, kui sa ei läinud, siis sulle mingisugust asja pandi, iga treener tahtis, et sul oma õpilane on parem. Rott, kas sinu kodu oli kasvatuse poolest pigem range või mitte nii väga mis iganes põhimõtted vanemate poolt, et meie tütar peab olema niisugune. No ma ei tea, isal oli mul alati see, et ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Mulle näiteks lapsepõlves on hästi meeles, meil oli ümmargune laud ja iga õhtul oli meil tee samovar ja siis seal kraanist keerati CD, laud oli meil nisuke, kus siis neid päeva asju nagu räägiti, igaüks rääkis siis noh, kui mingit muret või mis oli isa, tihti läks meil alati nii hasarti selle jutuga. Ja vennas lööb mul alati jala selle alt, et ah, las jutustab, siis läheb jälle see üle sealt see teese, aga minul oli kahju selleks emalisus vupsti püsti ja kui seda koristama ja minul oli nagu emast ütlesin, ütlesingi, et isa, sul jook see üle, siis panin kinni, vennas oleks umbes, et noh, las olla või teadeks. Ja mis mul veel meeles on, see, kui näiteks vanasti oli, see tehti kana seal ahjus või kuskil siis oli siis ema, kui ta puhastas seda siis, kui ta hakkas puhastama ja siis noh, kõigile seal niiviisi tükid panija ja isa oli meil nisuke, kes ise eriti ei tahtnud seal tegutseda, et talle nagu pani, siis oli alati nii, et lastele pandi ja siis isale ja kõike ise viimasena mõtlesin, issand jumal, kui õudne see ema on ikka elus olla sulle, et sa kõik teed ära ja pärast veel viimaseid, mis seal on? No sa oled ise täpselt samasugune täpsed alad ja praegu mul lapsed ja ma tean täpselt samamoodi pane lastele enne siis mehele ja siis ise puhastan Ninetkondiks ära, jumala rahul. Okei, no ja ka mina siis mõtlesin, et kas see ongi ema, see, mis noh ja näiteks seegi, et vanemad, kuidas öeldakse naise töö, näiteks, mis mina olen oma vanematele tänulik, millest ma ei ole minu emased. Oi, isa läheb sauna või Ants oli mul isa nimi, siis pandi sauna, asjad tuli, kõik, kodu oli enne ära, kui isa töölt tuli, kõik koristatud, et mees tuleb töölt, kõik naine töötas täpselt samamoodi. Oma tüdrukutele ma kogu aeg praegu, ärge tehke kõike ära, tehke kõik koos, et ära tee nii, minul oli ka umbes nii, et tüdrukud laagrist tulid, imelik öelda, aga 95. aastal minul ei olnud veel seda pesumasinat, oli mingi mal Judgamis, keerutas seal neid sokke ainult ja, ja pesid, kõik need nii riputasid neid kuivama, kõik seal panin ja see iseenesest iga üksik. Ta peab oma asjad, sa pead rääkima seda, kuidas sa valvasid, sest sa ei saanud süda rahul, et dressid olid, järsku varastatakse, valvasid? Ei annelinnas oli see probleem, et meil all oli, kelder käis küll padjeesti uks kinniselt altarit alla ei saanud keldrisse ja siis ma tegin akna lahti ja siis olid need nöörid, sellist tüdrukute dressid kõik kuivasid. No sel ajal, kui minul tüdrukud hakkasid tegema, ega siis ei olnud ka see kuldajastus, et lähed poodi ja näitad nüüd, mida sa tahad. Panime õhtul sinna siis kuivama, siis hommikul, kui tüdrukud juba kooli, siis hirmuga umbes siis mõtlesin, et issand, kas on nüüd kõik seal alles või on mingi läinud, no ikka, kui seal 15 korterit on, noh ega ei saa, nüüd on juhtunud nii, et on kaduma läinud, aga noh, selles mõttes, eks elu nii on, räägin vahele kohe seda, kui mul esimesed või teised teksapüksid ja supilinnas ja minu vanaema riputasin need kuivama, ütlesin emale, et mul kõnet vanaemale, et need kõik kuivavad sulle, et ma lähen käin ära, et, et see, et, et sa oled kodus, et keegi seal midagi, et meil oli ka probleeme seal nii. Ja, ja vanaema ema, et okei, see ja ka kuidas see oli, et mina tulin juba koju, tema seal aias midagi tegi ja mina võtsin püksid, panin jalga, juba läksin ja tulen koju pikali voodis, ema annab talle vett ja suhkruvett ja püksid võeti ära. Üks paar jäi, aga teised võeti ära, mõtlesin, vanaema, mul on juba püksid jalas. Siis ohkas voodi peatükiks ajaks lesime, aga vot see on see niisugune noh. Rutt, kas nendest Venemaa aegadest verinoore tüdrukuna on mäletada rohkem head või halba? Vanuses 15 näiteks visatakse sind, Habs, pane kaart mulle ette, ma ei suuda seda kohtagi üles leida. Kaardi peal. Ja ega see esimene aasta kerge, aga tegelikult ei olnud, see oli seal massi, mäletan, sa ei saanud vene keelt, anna andeks, ma vene keelt ei oskanud. Strastedasidanyanichadžub mul nihatsu nii, jaa, jaa, oli see loosimine ära olnud ja õhtul see koosolek, kus antakse numbrit kätte, kõigile antakse numbrid kätte. Mina teen, Amoi noomer, visati mulle, see number kaks oli, visati mulle see nagu kätte kaardi number ja sõna otseses mõttes lisati nii, aga see, kõik, mis oli, ja see õhtune magamaminek selle numbriga? Ega mul padi oli päris märg. Aga mul on seal nisukene viha, ma mõtlesin, et ma näitan teile, inetu venelased, näitan teile veel, mis see ja siis, kui ma teine olin, siis tulid mul need, kuidas öelda selle peatreeneri naine ja kõik siis kallistama ja kõikjal ja alati hästi niisugune värvitud huultega siis tulisemad, pühkisin hästi, nii demonstratiivselt pühkisin, siis öeldi, anti Levandile. Estoncaniva spiitanna ja mats, mats ja ka ma ise mõtlesin, kellelegi pole öelda, tahad, nagu treeneril oleks, ütlen siis, et kas neil oli see, see kasvatus antakse tavaliselt antakse ju number tõsi, umbes, et mina küsin, kus mu number on? See oli esimene niisugune, aga no nad võib-olla ei osanud seda arvata, et ma nisukene, paras, kangekaelne ka ja järgmine aasta koolis jälle MM süks, treener hakkas mind joonistama õhtul maalist hästi maalis kõik pärg kaelas ja kõik, et eelmine aasta teine noh nüüd see aasta siis mis te mõtlete, mis ma olin, kuuesse olin, ma ei suutnud, aga teate, see oli mul päeva parim aeg juba. Aga sellest ei olnud enam midagi kasu. Seks, ma öösel läksime magama ja ma juba nägin, et ma tulin, tartus, mull tuldi raudteejaama vastu, pandi mulle pärg kaela ja noh, nii nagu tehti sportlastele kõik see, see oli siis mul kõik nagu ühesõnaga niisugune. No ühesõnaga kõrvetati mind ära. Oled sa mõelnud, millest see tuleb, et sa sinna patja nutma ei jäänudki, vaid ikkagi reageerisid nii nagu sa kirjeldasid, läksid, et näidata. Kui mõtled see ka, et 13 14 aastaselt võtad seal suured panged kannad seal seda suvila, vundament, ideed ja aitad teha isal ja ei olnud mingit, et kas tahan või ei taha või sa pidid tegema, sa teadsid, tegid endale ja see sport ka oli, ega ma ei teinud kellelegi teisele iseendale. Muide, Kristiina, ma küsin vahele, seesama olukord, mida ema kirjeldas enda läbielamiste kaudu ja tulen tagasi tugevamana. Et kas on võistlejana sulle ka niisugune tuttav tunne, et küllap neid murdumise kohti on olnud ju palju. Põhimõtteliselt ma nimetaks seda läbi viha või sellest aru, et sulle halvasti öeldud, ma näitan teile kõigile, noh, ma ei taha nüüd ütelda inetuid sõnu, mida ma ütleks siia, eks, et ma näitan teile kõigile, kes ma olen. Ma arvan, et see on emal minule nagu üle selle. Ma olen pärinud, et see on mul alati sees olnud, et täpselt see, et näitamine või et kui on midagi kehvasti valitud või kuidagi halvustatud või inetult käitutud, vaata see nagu aitad, on mind aidanud pigem kaasa, et just niisugune nagu iseloom, vaata et mulle öeldakse alases, ma lähen nurka. Ei, ma tulen veel tugevama ja näitan teile kõigile, kes ma tegelikult olen. Kui sinagi hakkasid sporti tegema, palju, öeldi seda, et ta vanemate unistus jäi täitmata Anatoli ise ja nüüd laste peal seda tegelikult mina olin nii vastu, et nad hakkavad suusatama, mõtlesin, issand Niina, tiine ja seal nii raske ja raskealase suusatel, mille jaoks kõiki on võimalik. Me käisime Tähtveres basseinis seal ujumas, lapsed kõiki asju tegid, nii nagu minu isa tegeles nendega ka hästi palju suvel kogu aeg ja kõik ujumised, kõik asjad olid, teevad sporti, on sportlikud, et kõige toredam, kes seal Tähtvere pargis vastu kõnnib, jälle serverit naabel? No ja kes tuli, ütles, et mis te siin, umbes et tulge sinna sõnul läks esimene sinnova tänavasse, läks kats järgi, läks Aivar järgi läksiana järgi ja läks edasi, see keegi pole öelnud nagu, et neile, et vot nüüd suusatage või see kõik, ilmselt see Aabel oli see, kes andis ka neile edasi seda veel. No et nad tõesti seda suusatamist ja, ega Gixil katsil Aivari Lianal ka selles mõttes, kui nad hakkasid, suusatame, kui, kui need esimesed kõik need tulid. Ega ka kerge ei olnud, kuidas tooliks prote kaudu talle saapad noorteklassis, kuidas Gixil oli, kui oli ka teistest parem, läks võistlustele umbes läks kah kirvega kurge püüdma. Võitis üks tüdruk, ära pisaraid oli võrust Otepääle, kõik, mis oli ta seda oli vaja seda endale siiamaani arman meeles, kui, kui see oli, kui pidi uisk olema, aga oli klassika, meil ei olnud määrdeid kaasas, isa leidis mingi määrde maas, pani alla, lähed, et noh tegelikult, aga noh, kõik see ja meil seened, peedid, kapsad, kartulid, mida me tegime, istutasime see, et saavad lapsed endale. Need saame kõrged, ma võin rääkida ajaloo, mul ei lähe kunagi meelest ära. Oligi, läksime ratastega vapramalt sõitsime, kui lähedal oli see põld, kus lõunakeskus seal olid need kapsapõld. 80 kilomeetril. Sõitsime ratastega, siis ei olnud mingeid võidukad, vaid need kokkupandavad nendega sõitsime sinna, kassimine, kapsad ära, istusime rataste peale, sõitsime tagasitee peal. Ma pidin joogi janusse ära surema. Ma mõtlesin, et kuradi kapsad, diilam andsin Vetne mu ise suren siin maantee peal ära. Mul oli niimoodi, et kui ma koju jõudsin, ma võisin Vahindra mäele, me võtsime sellest kaevust selle vee. Ja tead, ma panin nagu loom, kes pani oma koonu sisse, mulle tundus, tõmbasin läbi nina vett endale sisse, sest see oli, see oli nagu uskumatu, nagu nihukene janu. Seal oli nii, et igalühel oli ikka neli, viis vagu, seal meil oli nagu ära jagatud, kui paljud rutusel tõmmata ja no mina olin, seega muidugi mõtlesin, et issand, et ma teen rohkem, et lastel kergemale mul seal sinuga koju jõudsin, olin ise nii läbi, siis ma ütlen, et nüüd ma pean neile süüa andma, mis ma nüüd teen. Mäletate teil esimesi nüüd Soome laagreid, kui autoga ei läinud, kui te läksite rongiga jaguma, suusakotid vedasite seal ühesõnaga sadamast sinna raudteejaama sisse ja siiamaani, kui katse mulle ütleb, emps, sa mäletad seda esimest laagrit, kui me läksime. Ja meil olid need konservid kaasas, hommikul keetsime putru, praadisime, panime neid vorstitükke sisse või mingeid konservi ja siis õhtul õudne magusa isu siis kipsiga, närisime neid, mingid mingid jõu, need batoonid või mis oli joogipulber, oli märja näpuga, panime joogipulbri sisse, siis seda joogipulbrid, no ja mõte, et tegelikult see oli ahasta 1993, neli, kolm, kaks pool. Kuidagi nad iga asi, komisjon on? Ma ei tea, ma nagu ei tahaks mitte midagi muuta selles suhtes, et see on nagu õpetan sind hindama neid asju, mis, mis praegu praegu on kuidagi rõõmu tundma rohkem kõigest. No kui me juba jõudsime meenutustega nii kaugele, siis ajaloolise tõe huvides me peame rääkima sellest ka, kuidas sa, Rutt võtsite rajalt maha Anatoli, kellest sai sinu abikaasa või oli see vastupidi keskele maha võttis. Issand, nii küll ei saa öelda, võttis rajalt maha ei, siis me olime liidu koondises mõlemad. Aga see oli lihtsalt nihukene, et ma juhtusin seal laagris oli kuskil siberis seal õudselt külm, kõiki, ma jäin haigeks kellelegi sooja külva, mingisugune stanud Khan haige, no see toolilt tuulise poole härmas seal kõik kandiku peal seal söök ja toob mulle lõuna üles. Ma vaatasin lihtsalt süüa, ei tahtnud haige mitte midagi süüa ei tahtnud, aga kuidagi sees läks. Et inimene tuleb trennist, see oli veel seal profilatooriumis, kus me elasime, oli neljas korrus, lifti ei ole, eks sealt see vastik nisuke kivitreppi tuliselt üles sedapidi tuua, mulle kandikuga süüa, siis mul nagu niisugune, siis ikka mul aitas suuski mul määrida, tekkis inimene, kes natukene sinust koolis, eks, kus olid seal nagu ühesõnaga, kuidas öeldakse, öeldakse, viies ratas vankri all, aga mina olin seal, ma ei tea, mitmes kulakoovad ja nisukesed naised seal olid sel ajal seal nagu, nagu hakkas tasapisi, nii, aga, aga, aga. Härra selle küsimuse pärast pahandage, ma tõesti pean selle ära küsima, võttes arvesse, et ka siinsamas saates on räägitud samal teemal korra kui stuudios oli Allar Levandi, kes ütles aeg oli tõesti teine 80.-te lõpus ja siis oli see iseseisvuse atmosfäär juba niisugune, et võib-olla eestlastele tõesti käis pehmelt öeldes närvidele, et nende täielik ebajumal võtab naise ja siis kõikide nende seast valib ta vene rahvusest naise. Kui sina omal ajal tulid koju tagasi kaasas vene poiss siis oli see sündmus, millega sul tuli ka negatiivses valguses kokku puutuda ja seletada või neelata alla solvanguid. Et kas läks inimestele korda, ühesõnaga küsin. No inimestele küll ei oska, et nüüd kui palju korda, aga nii suusaringkondades, eks ikka oli ja mul siin Eestis ka ikka mõned noormehed, kes olid ja no aga kes mulle ütles, oli Allar Levandi ema kes ütles mulle, kas sul tõesti siis eesti poisse jätkunud. Aga näete, mis elu tõi kätel temal ka Vene Vene mini, aga, aga mina mina rahvusest küll, olgu, kes mis rahvus on, mina küll sellest ei vaata, kas ta on venelane eestlane või on ta norrakas või Nooja ära teisele ütle, seda tuleb omale tagasi. Aga ega see paha ei ole, ma leian, et nii allar kui Allari, ema ja isa ja kõik on õnnelikud, annan ju nii tore naine. Ei no mina võin öelda ainult niipalju, et ega sinu enda emme, minu vanamees Helmi ega tema küll väga niimoodi rahule ei andnud, ta ei olnud rahul isegi meile väga tihti, nagu niimoodi armastas nimodi nähvata, et vene keelt läheb ja vene keel, sest meie peres, kui me olime väikesed, siis oli, tähistati kogu aeg jõule, aga me ei teadnud seda, kardinad olid ees, laud oli kaetud ja vana, jagas kingitsemas rattani kohmart küllalt, kuidas ta ei tea, et on, tuleb, eks, tema jagab nüüd, et mis tal on ja ta oli nii selle kõige vastu, et tema uuel aastal üldse ei tahtnud mingit pidu ega mitte midagi. Aga siis olid kardinad ees ja meil oli, et lugege luuletust ja te saate, otsige, talle meeldis peita kingitusi, vaata nende numbritega siis numbri järgi otsima kingitus tubadest, eks rad sihuke mäng oli tal, aga see oli kõik jõulud, jõulupraad ja kõik oli nagu. Aga me ei teadnud, sa jõulust ei rääkinud, see jõulud on vaid, me istusime alati 24 minu emal siis Nov, Kristiina vanaemal oli muidugi see ka, kui me näiteks laua sisse minul isa rääkis vene keelt ja minu vanaema rääkis ka vene keelt ja minu vanaema oli see, kes mulle ütles, et kui kooliharjutused oli vaja teha, tegin, mõtlesin kuule, aitama, ruttu ära teha, et siinse vene keeles b vene keelde, äkki sul mees, venelane, arvad mulle, eestlasi, jätkub mul venelast. Minu pulmas oli vanaema veel, sa ütled, näed, Rutike kõik läks nii nagu minul ikka, seda vene keelt on vaja, mõtlesin kõike. Samas ütlen mina, praegu olen ma Norras ja kui katsial inglise keelt ma ka ei oska. Ja räägivad seal Norra või selle keeles, kaitsev ema, sul on nii ebamugav, et, et mis, mõtlesin katsele, rahulik, see on minu mure, võtta ei hakka õppima, mitte see, et sina tead seda põdema. Aga et see teema nii-öelda lõplikult läbi võtta, siis Kristiina, kas sul on olnud omakorda rahvuse pinnal lapsena probleeme sellega seoses, et isa ei ole eestlane? Ja muidugi eesti keele õpetaja ei pannud mulle viit, sellepärast mu isa on venelane ja eesti keel ei saagi mul hea olla, mul ongi stiilivead ja ma olengi niuke imelik ja vene keele õpetaja bandiit, sellepärast mu isa venelane, aga vene keelt veel paremini oskama. Julgesid seda kohe ja ütlesin, et mul otsa niimoodi. Rott, mis oli see päev või öö, kui sa emaks said, kui Kristiina sündis? Ikka olin jälle oma supilinnas ema juures, olgugi et me elasime. Annelinnas ikka lähed jälle ema juurde lähemale, kunas toolikud kodus ei olnud, tema oli ju laagrites, mehed teevad tööd ja, ja hommikul tundsin nii, läksin ilusti, isa viis mind sünnitusmajja ja mul oli nii, et kuus viidi sünnitusmajja. Pool üheksa oli mul kiku käes. See on mul meeles, et hästi suur praegu mingit vaatad, neid palateid, öeldakse, et ei ole need mugavad, need olid vist kaheksa või üheksa naist, oli kõik ühes üks suur palata, ma mäletan, see, see on veel sinna selle inglisilla poole nagu hästi suur aken oli, seal siis tol ajal mäletan, võis Lill cartoon'e, nägi Tartu toomemägi ja siis olin nädal aega haiglas, olgugi et midagi ei olnud ja kõik, ma mäletan seal koridori peal kõndisid kogu aeg, kuulsin, et issand, kas see on nüüd minu lapses. Karjub see toodud ju last. Nii ruttu ma mäletan, kas kolmandal-neljandal päeval mul hästi meeles, mul oli murese, kui arst tuli sinna sealisel peaarst käis seal siis ma tõstsin kätt ja ütlesin, et, et mis siis on, kui piima ei ole ja mis te arvate, et, et piima ei ole või millest te seda nüüd mõtet mõtlesin, hirm, et lapse toitmiseks kõik ja Eino vaatamatu toodi lapsed sööma, siis kõigile, siis öeldakse, kui palju siis keegi saia? Kund, 120 grammi, kellel 80 grammi ja 30 grammi ja 40 120 kõige rohkem, mõtlesin, et kõik on okei. Mis sa arvad, kas liharinnad ana Tiimava mõtlesin, okei, selge. Kristiina, missugused on sinu esimesed mälupildid? Et kui praegu niimoodi küsid, siis tulevad, esimese asjana tulekski niisugune Musta mere ääres ja mäletan, ma nägin mehe põhjas, sest nagu ma arvan, see oli päikese mingi Sillardis. Ja ma olin, ma olin vist mingi katsi veel ei olnud eksinud või aidsi kaitsmine Musta mere ääres ja ma mäletan seda, sa kuldkala, nagu mulle tundus, et see on kuldkala, mida nad on kättesaadavad, see on siis mul on meeles, et mulle meeldis hullult esineda ja alati talle meeldis mind, vaata, vana oli alla Pugatšova, jää elama pidi riided tegema, niisugused kõik pildid on siis, kui ta laulab, siis mulle meeldis esineda mulle üldse tähelepanu, seda, seda väga hästi mäletan. Kui mul on nii meeles, kui talle ratas osteti, kahe rattaga ka tugirattad olid. Ja see annelinnas ta oli seal õues ja ja tuli seal sõitis ja mina aknast vaatasin, toolik oli all seal temaga ja kiks kukkus selle rattaga. Ja mina jooksin ruttu, ma nägin toolika allunud liigutanudki, ei läinudki sinnapoole, mina läksin ruttu nüüd teda püsti tõstma, seal kõik tooliks ei lähe, püssidest ma ronib ise muidugi, Kristiina karjus nii nagu ülesannelinnas seal majade vahel, kuidas toolik lihtsalt keelas mul ära, vaatasin, ma sain tegelikult kurjaks ta peale, mõtlesin. Aita laps, mida ta karjub. Hei, tõuseb püsti, sa ei lähe, et aga ise hakkama saama. Okei, kõndisin tuppa tagasi. Südamele Ta on käed nagu mitte midagi ei olnud, et sulle sa tahad teha, tahate, ehitad, ehitad ise, tehke ise. Mõtkise pange ise või kuidagi nagu eriti isa oli niisugune ise teise. See tundub olevat väga tema käekiri, ma lugesin kusagilt vist äkki oli Rütt sinu meenutuste seast ka intsidenti või olukord treeningutel, kus kõik teised said kiita, välja arvatud oma lapsed. Ma seda mõtlen praegu järgi, kuidas tegelikult see jõuluõhtu oli ükskord, mis mul on nii hästi meeles. Jõuluõhtu oli nii lepitud, et kell kaheksa oleme kindlasti õhtul lauas. Kell oli juba seitse läbi, mõtlesin, et hoolikalt, kus nad on, ma ei tea, jõusaali läksid see Tehvandi angaar hästi, külmse. Ja, ja mõtlesin ja mine vaata neid, no mis ma vaatan, küll nad tulevad. Mina panin riided selga, lähen vaatan ja kui ma neid vaatasin, seal? 97 aasta oli see, nad panid selle trenažööri peal niisugune must trenažöör, kus keppidega lähed, seal see, see terna sööril olid, kõik väljas oli 15 kraadi külma, seal mingit soojendust sees ei ole. Higitilk oli kõik täis, nad panid seal mõlemad katsige, vaat seal õpetaja kiks ei lõppenud katsele veel lõpetagu katsel ära kikside lõpetagu selle umbes niiviisi omavahel ka mõtlesin, kuulge, aitab juba, lähme. Kuule, ma tooksin sellise näite, et kas või näiteks nende drina soorid, autosse panemine või oma varustus autosse parane, teistele pandi alati varustus autos või pärast trenni toodi varustuse pandi kuivama, siis meie varustust ei puutunud, ei saa mitte kunagi. Kui keegi teine trenni hiljaks ühe minuti, siis sellest ei olnud midagi, aga kui mina tulin enda kella järgi õige kell isegi kaks minutit varem seda sama kella, mis oli tavaliselt talle ette keeratud, seda ei, sa oled hiljaks jäänud. Mine ära. Sa ei austa mind, mine ära. Olid ka, jah, ma olin tigu ja mis ta mulle ütles, et mina ära, ma ei võta sind, trenni sai, austa mind, Sa ei tulnud õigel ajal, ma tulin küll vaatama kella, mul on kaks. Vaata minu kella, mind ei huvita, mis näitab minu kell on see, mis näitab aega. Kõik läksid minema siis nagu ütles, et kuule, mis ma teen, et ma tahaks ikka tulla, seniks said aru, et sa mitte kunagi hiljaks ei jää, siis ma sain aru, panin siis kella endal viis minutit, et eksju, ja nagu ütleme, et see stress tegelikult seal hilinemist rihtsama siiamaani kuidagi niisugune iga kord ma naguniimoodi lähen ärevusse või paanikasse sellest, et ma hiljaks nagu hiljaks jäämine, nagu kohutav asi. Ma kujutan ette, praegu sa mõistad seda, miks see kõik nii käis, aga siis vaevalt et. Muidugi issand, meil ema võib rääkida ka kinnitada, et meil oli ikka väga palju sihukest, meil tuli tihtipealegi yks ikka jälle kui seal. Nonii, arva, kui näiteks oli teeningulgeneelsed XL, kuidas öelda ei tundnud ennast trennis hästi, siis oli nii, et Katrin ära jäänud, siis lihtsalt Kiksudes Emms, tule minuga sõudma, mingi, kas jalg või midagi tal oli, ma ei tea, noh, ma ei usu, et haige oli, aga lihtsalt midagi tunne, enesetunne see kaasa, lähme sõudma, no siis siis hüüate niiviisi nagu maandada ja nii kõik ära ja. Aga noh, eks probleeme see, et ei, mina leian seda, et kui sa nõuad oma õpilastelt või oma lapselt, siis sa pead ise ka. Kas sul muus mõttes tavalise lapselapsepõlv on ka olnud? Esimene vat esimeses klassis ma ei käinud trennis, vot see on hea näide sellest, et kuidas mul ema isa ju ei sundinud, ega mitte mingisugust, ütleme käsku ei olnud trenni teha. Mille pärast ma lihtsalt trenni läksin, oli see kooli juures, võeti mingi otsus vastu, et muidu lähed lapsed pätiks kätte ära, et nad peavad millega tegelema ja mind pandi rahvatantsu. Ja siis oli see minu park märges, kellega ma tantsisin, ma ei tea, kas ta kandis nii palju suuremaid kingi, endal jalas numbreid, kingi sõprus mu jalgade veel mäletan, ma tulin koju ja ütlesin emale, et ükskõik mis, aga seal rahvatantsu ma enam ei lähe, et otsi mulle ükskõik mis trenn. Aga noh, et ma pean hakkama kuskil käima. Aga see trenn tegelikult päästis nii hästi mind ära Mulleksid hindajat paremaks kohe, sest ma esimeses klassis kuidagi tundus, et aega on nii palju, kõndisid sealt ühe sõbranna juurest teise juurde, koju tulid, eks. Ema oli tööl, isa oli laagrites sõbrannade barbi nukkusid vaatama, sest mul barbisid ei olnud seal unistused arvelt endale saada midagi. Ja nii mäletan, kui veel külalised käisime, iga Virondsen mingu ruttu äras vahele oma nukud ilusti rivi, pannes temaga knows nukud ilusti relvi koridoris, jalanõud ilusti kõik asjakas liivanni alal või ei ole, kas te näete, tunned liiva, et mina ei pea seda liiva siin ära koristama, et sa saad ise ka võtta ja teha selle liiva ära, et niisugune ei kord oli majas, no kuri ema tegelikult oli, mitte selles suhtes ta nõudis, saad selles ja kusjuures suitsu, sinul nõuti, et koolis oleks hästi. Sina ei ole mind minu nagu kontrollinud minu töid ega midagi vist alates teisest klassist alates esimesel küll esimesel oili ta tegi niimoodi, et kui ma kirjutasin natukene valesti või tindiplekk läks järjest, ta tõmbas selle vihiku pooleks kõik uuesti kirjutama. Tsink emale, kui mina nüüd ütlen oma lastele, son kole teed uuesti tuttu, nuttu kustutame ära ja temas on Eise ja pliiatsiga saad praegu, tee oli sel ajal juba karvaseks ja koledaks, ilus peab olema. Nagu noh, samas samas ma olen samasugune nagu see igavene, mõtlesin, et ma ei ole nagu sina, aga ma olen samasugune kõik õhtul enne magama, kui köök on korras, et hommikul ärgata. Kas sa mäletad Kristiina lapsepõlvest, noorusest hetki või sündmusi, mille puhul sa lootsid, et su vanemad ei saa sellest teada. Ja ma viitan nüüd sellele, et ühel hetkel tuleb teismeliseiga kätte, kus inimesed proovivad ka väga erinevaid asju õpitakse maailmas tundma mitte ainult head, vaid halba ka. Kas sinul olid oma? Tead, see on nii huvitav selles suhtes, et ma olen tihti nagu tagantjärgi mõelnud nagu oma lastega, küsin, et et on sul mingi tunnistus, kelleks saada, kohustad jõuda, sest ma olin põhiliselt kaheksaaastane, kui ma tähte nägime, unistasin olümpiavõidust. Ma tahtsin olümpiavõitjaks saada. Ja minu isa iga kordades, kui tahad saada nagu võitjaks või sa tahad saada üldse Hoyczezdadželaweekama, tahad inimeseks saada? Töö ja raskede, see, see raske töö sul peabki raske olema siis läbi raskuste saatsele, vaata seda, ta kogu aeg rõhutas, mida ma nagu paralleeli tuua, et ma korraks lähen, hüppan teemast välja, siis oma lastele õpetan seda, et on raske kapi seda nautima. Liia, mingid toredad asjad, mida ta rõõmuga oleks vaat et see nagu ei läheks nihukeseks nagu nagu hambad risti ja nagu sõda ma võistlusel läksin, ma läksin sõtta. Ma ei läinud rahvaste peale, et aga tegelikult vaatset kõrval võistlejaid, kes oli nats ameeriklased või ükskõik kus meil on alati niukene, lõbus fon, Nad viskasid nalja, neil oli kuidagi vaatset kõrvalised, päriselt, kas nii saab ka või, ja nad saatke võita, eks ju, et ei ole nagu ainult vihase näoga ja saad aru, läbi niuke valu ja viha kõike teha. Koolidiskod alkohol. Söö vaata, siin ongi tore, et kuna see tahe saavutada oli nii suur ja ma käisin nendel, ma käisin küll muidugi disko tal käisin ja mingil hetkel ma tundsin, et ma nagu mul on teine maailma ja et ma ei kuulu siia. Ma ei taha alkoholi, mul ei ole lõbus, on ajaraiskamine, muidugi nägin ära, et see on aja raiskamine, et ma ei pea, et ma peaksin endal õppimise korda saama, et mul oleks kõik õppimine hästi. Minu üks eesmärk oli ma keskkooli nui neljaks, keskkooli ma lõpetan õigel ajal ära ja pärast seda ma ei lähe kuskile õppima, sest seal ikka nagu üliraske, sa käid laagrites, sa käid põhimõtteliselt koolis? Kolm kuud koolis, sellest üheksast kuust kolm kuud, reaalselt käid koolis. Ja põhimõtteliselt, kui sa koolis käid, sa käid ainult, sa tead, mida sa järgi vastad, sa ise õppisid kõike. Rott, kas sa mäletad asja samamoodi ehk teel mis iganes sportliku saavutusena olümpiavõit, MM-kuld Kristiina tõesti, nii noores eas sai ise aru, mis seal mängus. Paljud küsivad, kuidas tüdrukutel puberteet, et mõtle, kui uksi paugutaks kindlasti pole olnud, mina ütlesin, et metsa jäi sõna otseses mõttes ja see, kui Dixil oli mõnikord nooli ainult see, et noh, isa filmiseks tehnikateks, kui Gixil tuju ei olnud, siis ta tegi seda tehnikat, ta keerutas, väänas seal noh, lihtsalt ajas isad närvi. No neil oli omavahel nisukene ju vist see peab ka olema, ma alati ütlen, nii. Oligi konid möllad, sa mõnikord ka tagantjärgi mõtled. Kui isa ütles midagi, hoia oma suu kinni, ära ütle midagi vastu, pidid ära ütlema. Sa saad pärast tagantjärgi aru, issand, ühest sellest väiksest lausest rebisid nagu terve päeva puruks, kas oli seda vaja ja sa tunned, et sa lihtsalt kogu see organism on sul, sa vaatad ennast kahe peal, sa ei tunne ära, issand, see nägu on nihuke või, või keha nimelik ja kogu see kõks areng ja kõik, mis seal oli. Samas ma tahan öelda, et ma olen, ma olen väga tänulik oma emale, isale, kui ma vaatan neid pilte, milline ma olin puberteedi eas. Ma olin vist 62 64 kila, no praegu on 57, eks ju. Et et nagu, mis, ma tahan öelda, et nagu ikkagi olin paisunud, okei, mitte me tegime kõvasti trenni, kanu emal vaata. Ta vaatabki teistmoodi minapilte vaadanud, et issakene, mitte ühegi sõnaga mitte kunagi isa ei öelnud, et oma kehakaalu või vaata, milline sa oled. Et katsile küll ütles, nojah, vaadake söömist ja tead, ma olin muidugi, võtsin ühest kõrvast sisse, eks võib-olla mind on eluskaid, on see, et ei ole läinud nii hinge, vaata need asjad, nii nagu Katzylan läinud platsil oli enne Nagano ju Nagano see, kui ma neid pilte vaatan, ta ise nüüd üldse vaadata, tal olid ju issand ta kaalu siis 42 42 kilo. Nov Tartus üks tohter ütles, et kulla laps, et sa kõik haka korralikult, sa pead toituma, tal oli nii, kui ta näiteks õhtul tonni, ma pean minema liigutama, sõin ju umbes nii, et nii kui ma söö nüüd ma pean jooksma minema. Võib-olla oligi, see ajast oli ka selline, et vaata, iga aasta tuli mingi uus teadus küll toitumise, küll treenimine ja kuidas sa trennis jooki tarvitad ja kogu see üks aasta öeldi, et need šokolaadikomm üldse komm ei anna mitte midagi. Muidugi Katrin tegi, täpselt nii, ta ei saanud ühtegi kommi sellel aastal minema seal, tead, kui mina ei saa süüa oma lemmikmesikäppasid nii palju, kui ma tahan, siis see sport on mõttetu. Ma lugesin ühe vana intsidendi kohta, kus oli öeldud seda, et kusagil juhtus mingi autoavarii. Kas sinu reieluu või jalaluu läks katki. Ma olin kümneaastane, siis ma olin Herbert Abel ja oli veel kolm tüdrukut autos. Vana-Otepää teel sõitis buss otsa tema šigulile, treener oli süüdjaste, sõitis vales reas ja sõitis auto otsa ja mina istusin taga ja ma sain jah, reieluumurd lahtine. Ma olen seda nagu siiamaani, kui ma iga kord vaatan, on mulle armu, kaunistab mu jalga. Siis ma olen mõelnud, et miks see kõik on niimoodi pidanud minema või olema nüüd tagantjärgi. Iga asi on andnud midagi sulle eluteele. 88 aasta oli olümpiamängude Calgarys, mu ema-isa tõid teleka haiglasse siis ja ma vaatasin öösel siis olümpiamänge. Ükskõik kas oli iluuisutamine, oli see päts Suusahüpped, murdma sõidud, eks ju. Need olid nagu teadsukest nagu nihuke motivatsioon või selline, ma ei jõudnud ära oodata, kui ma saan tulla, ja ma saan, saan nagu see on, vaata see kui mina lähen muideks nihukene kinnistamine või saad aru sinu nagu see sinu eesmärk, mis sa oled unistuse see kuidagi nagu raiusid endale kivistavatelt, ma ühel päeval ma võidan ära olümpiamängud või kuidagi, see oli niisugune meeletult, mäletad tugev tunne. Perekonnale, kes kasvatab tippsportlast tulevast, pidi seal väga dramaatiline olema. Issand, ega meie ei teadnud, sel ajal saab mingisugused. Ei, muidugi ma arvasin, et te peaksite alguses kasvatame jajajaa, ei siis ei olnud. Kuidas põhiprobleem oli, kui haiglasse läksin, minul oli see, mis te arvate, mis oli, mis ma esimese asjana usa saapad, mis ma esimesena küsisin, mu suusasaapad on, mõtlesin Gixile, ma ei tea, no need olid seal Aabeli, selles auto pagasnikus, mõtlesin jaajaa, et küll saab ja kõik, ja siis mõtlesin, issand kui ei ole, kas me saame uut paari kuskilt, et see, noh, ma valetasin, lapsel, ütlesin, jah, nad on kodus. Emana lapsevanemana oled kogenud olukorda, kus silme ees läheb mustaks. Muidugi oma päris mingisugune rauast naine ka ei ole, millega nad nii kaugele saavad. Põhimõtteliselt räägime nagu sõnade ja kõik asjad ära, mis on, aga mina olen oma poisile ata andnud, pärast oli natuke kurb, eks ju, et ma niimoodi tegin nagu kahetsen seda, et ma andsin talle vastu tagumikku, mis oli situatsioon, toit oli laua peal, Ta võttis selle toidukausi ja lükkas selle ümber. No ta ei tahtnud nagu seda süüa ja viskas niimoodi ära ja vot see ajas mind nagu muudegi toiduga niimoodi käitumine, see tegi mind nagu väga kurjaks ja siis ma andsin talle lataka. Ma ei ole üldse uhke selle üle. Ja kusjuures mu poiss mäletab seda, ta tegi seda ja ta ütles, et seal õieti, et nii ei ole üldse ilus teha. Aga noh, ega see mind õnnelikumaks kui ainult 10-ni või 20 lugema ma seda teen. Ja ei ma seda teen ka, kusjuures. Ei, ma ikka ütlen, et oi, et mõnikord oma probleemil räägin, et issand lisas mind nii närvi või see head emps, võta rahulikumalt, sa oled ka nisuke nähvajad, et loe 10-ni, mõtlesin, ei aita. Loe 20-ni. Sul on olnud Kristiina karjääriga seoses mõned niisugused madalpunktid, kus on väga lihtne nii-öelda kildudeks puruneda ja siis ennast jälle kokku korjata. Kas sa oled pidanud sellega ise hakkama saama, kas see on jälle niisugune lapsepõlvest juba välja treenitud ja sisendatud tugevus, mis peab sust endast tulema seista ühiskondliku vaatelt ühiskondliku arvamuse vastu? Ei, loomulikult vaata, siin oli enne ka, küsisid just, et et kas on olnud hetki, kus sa oled nagu tahtnud mõelnud et viskad kõik nurka ja enam ei tee, on küll olnud ja mäletan kuulel rangluu näiteks. Kaheksa siis mul oli. No kus sa seda endale nagu sul on kehas nagu kaks inimest, üks, kes ütleb, et sa saad, sa saad sellest selles sellega hakkama selle olukorraga, teine täitsa mõtet, et viska kõik nurka ja jätase ja hakka midagi muud tegema. Tähendab meenutame, see olukord oli siis olümpiamängude eel, eks Nabala mängude eel mingi saani õnnetus, mistõttu sinu esitused jäid olümpial lahjemaks, kui tegelikult oli. Loiga noh, null oli ikkagi, ma sõitsin 30 kilomeetri tuisku põhimõtteliselt ainult ühe suusakepiga siis ja, ja see oli ikkagi tohutu pööre minu jaoks või kuidagi nagu tohutu. Kui ma selle läbi tegin, lõpetasin siis ma sain aru, et et ma suudan elus väga palju korda saata. 2002 aasta. Siis ma ju põhimõtteliselt läksin pärast hooaja lõppu puu Ameerikasse Philadelphiasse ülikooli inglise keelt õppima ja olingi kaks pool kuud ära ja kuidagi mõtlesin, et mul on nagu kõrini kõigest ja ma tahan lihtsalt midagi täiesti muud teha ja ma olen väga tänulik Kristjanile, kes mulle ütles, et seal on rääkinud, sa oled õppida, et praegu on just see õige hetk, et mine, mine õpi ja see oli kihvt aeg, tegelikult. Mis selle taustal ei ütle veel kord, miks sa tundsid, et siis. Kaks noh, ütleme kõige valesüüdistused, mis oli, kuidas dopingu siis valesüüdistused mulle mul oli tõesti täiesti tühjusetunne ja, ja, ja siis ma läksin seal olles ütleme, täiesti teist elu, elades kuidagi lõisukese maailma puhtaks või, või sihukese vaata jälle uuesti klaariks. Muidugi ma ei taha näiteks seda aega meenutada, ma käisin seal solfitsitis kaasas. Ega ma eksisteerisime, aga ega mul ei olnud, aga mitte ma olin nagu täiesti kudus või Niukest nagu õiget mina või sihukest perega kulges ja ma lihtsalt kulgesin. Mina magasin ainult ju sellega, et unetabletid, et ma ei saanud, kogu aeg keerles kõik ja niisugune üldse sinna, ma ei tea, noh, oli planeeritud, et lähed ja ka iga päev käid üht ja sama rada ja sai teeniti ühte muudatust ja arvad, et homne päev on see rada teistsugune, siis ei ole teistsugune, et sa pead ikkagi muutma iseendas midagi, mida sa teed, et see rada muutuks siis teistsuguseks, kui ma ütlesin, et kaheksaaastane tüdruk, kes unistas sellest olümpiavõidust, kui sa oled kõige madalamas seisus ja sa mõtlesid, et nüüd aitab, et sellest ei tule midagi, sa ei ole nagu sa ei saa, saad aru, et sa oled mõtetu tüüp, eks ju, siis kuidagi see väike tüdruk nagu ma ei tea, kust aluseni saad, saad, saad saama. Tead, ta oli nagu sul olemas, et, et tema pärast nagu kuidagi sa tegid, ma nii mäletan 2006 on pärast siis Torino olümpiamänge mõttes lehvitasin selle tüdrukule tšau, et aitäh sulle, et sa oled mind nagu aidanud jõuda jõuda sinna, kus ma täna siis olen. Et see kuidagi niisugune lahti laskmine, vabadusvabadustega, kes sai, ei saa nagu ahistas, see väike tüdruk ahistas mind terve terve elu. Mul on väga hea meel, et tulite. Kristiina, aitäh sulle, aitäh, suur ja rutt samamoodi. Palun hästi sümpaatne pärituult teile mõlemale ja kuuleme veel selle saate nimi on, käbi ei kuku. Ma olen Sten Teppan kuulajatele ka. Suur aitäh. Nädala pärast kohtume taas. Kuulake pikemat versiooni jutuajamises Rutt Šmiguni ja Kristiina Šmigun-Vähiga vikerraadio koduleheküljelt või mobiilirakenduse kaudu. Leidke saadete seast, käbi ei kuku, seal asuvad ka kõik varasemad vestlused laste ja nende vanematega.