Head raadiokuulajad eetris on raadio kahe uus saade, ärgaks muusikaklubi või lihtsalt muusikaklubi ja Gerli ja Tanel Padar kahekesi koos õde ja vend eesti popmuusikat. Postandsid selle saate avalöögi täna olus Kaiuvad taimons, lugu loomulikult ise on väga vana loo originaalesitaja, ta on biitlid, aga Gerli ja Tanel Padar on siis tänavu värskelt selle loo omas versioonis lindistanud. Ärgaks muusikaklubi on mitmes mõttes eriline saade ja ilmselt selle saate kõige erilisem või vähemasti pealtnäha kõige erilisem omadus on see, et see saade ei välju eetrisse raadio kahest stuudiost Tallinnast Gonsiori tänavalt vaid väljub Gonsiori tänava tegelikult naabermajast Gonsiori tänava teisest otsast ühest väga kuulsast majast nimega Tallinna Kaubamaja ja mina, saatejuht Romi Järlah koos oma tänase külalisega oleme pannud pandud sellisesse kohta, kus tavaliselt asuvad kaubamajas mannekeeni seljas moodsad hooaja riided. Me oleme Kaubamaja vaateaknal, nii et kõik inimesed, kes hetkel jalutavad mööda linna, kes tulevad mööda Estonia puiesteed võivad siin sellises suurepärases nurgavitriinis meid mitte ainult kuulata, vaid ka vaadata. Ärgatud muusikaklubi on selline saade, kus on külaliseks või külalisteks on toredad inimesed, kellega me räägime muusikast ja mitte ainult ja meie tänase esimese saate või selle sarja avaleheks. Saate saatekülaliseks on meelelahutusmees Riho Rõõmus, tere tulemast, Riho. Tere. Ütle, kuidas sa tunned ennast laupäevasel pärastlõunal suvisel lämbel pärastlõunal Tallinna Kaubamaja aknal. Eriti pärast kahte jaanipäevajärgset päeva. Eks ta natukene naljakas on ja poeg suu läheb naerule, sest mööda lähevad turistid, kes vaatavad sisse, vaatavad sulle otsa silma, siis sa täpselt ei tea, mis nägu neile peaks tegema, kas naeratama või noogutama või lehvitama. Aga igatahes on siin hästi vahva ja ma arvan, selliseid stuudiost väljas. Saateid võiks raadio kaks tihedamini planeerida, sest. Jah, inimesed näevad, meie, meie näeme inimesi ja selline võib-olla väike stuudio stamp saab nagu korralikult ära raputatud. Tekib ka selline nagu muusikas on selline väljend olemas live esinemine, et ka see, kes siin esineb, tunneb ennast natukene artistina. Saagi ennem hoiatasid mind, et mina ei tasu just nokkida, et kunagi ei tea, kes akna taha vaatama jääb ja ja siis hakkab mõistatama, et kes sa oled ja ja äkki läheb, istub oma auto autosse ja otsib raadiojaamast siis selle kanali üles ja siis saab teada, kes see oli, kes nina nokkis, niiet et igal juhul on see huvitav, saate eksperiment. No alustame sellest, et mõtlesin tänase saatekülalise peale, siis üheks kriteeriumiks inimeste siiakutsumisel, pikkade pühadejärgsel või pikkade pühade keskel asuval laupäeval sai kindlasti see, et inimene pidi olema võimeline asuma laupäeval kell kolm pärastlõunal füüsiliselt Tallinna linnas. Ja ma küll ei helistanud väga paljudele inimestele, aga ma usun, et kui me näiteks mõlemad oma telefoniraamatu ette võtaksime, hakkasime helistama inimestele ja küsima, et kas nad on hetkel Tallinnas, siis ega selliseid inimesi vist väga palju ei ole, et kui ka aknast välja vaadata, siis eks see rohkem müstiline turistide linn hetkel on see Tallinn või Tallinna kesklinn ja vanalinn. Miks sina, Riho, oled pikkade jaanipäeva pühade ajal Tallinnas, kas sul ei olnud kuhugi minna? Noh, ma kuulun nende õnnelike inimeste sekka, kes kelle kohta öeldakse, et elab linna lähedal maal. Et kui Tabasalu taga on juba maal, siis, siis mul on veel nagu topeltõnn, et kes tahab, see usub, kes ei taha, see ei usu, aga noh, nüüd vist juba seitse aastat tagasi ja ajalehest nähes kinnisvarakuulutust parajasti just endale elamiskrunti otsides sai vaadatud mitmed kohad läbi ja ja sa saadud ja ostetud siis unelmate krunt vaatega merele pärast mitte keegi ei uskunud, et kuidas mina selle sain, mida kõik olid tahtnud ja samas oli, andsid kellelegi altkäemaksu? Ei andnud ja usu usu või ära usu ja keegi ei uskunud, et ma selle ajalehekuulutuse peale sain, kusjuures kuulutas olin mingi vist aasta aega lehest, et ei saa minagi sellest aru, et et, et miks miks siis ennem lendu ei läinud, aga, aga nüüd nüüd on mul tõesti on nii, et aknast vaadates on tõeline feng shui ja ja ega mul ei olegi veel vajadust poeg kusagile maale ära põgeneda. Kuigi ma saan neist aru, kellel on suvekodud ja sest kui ma vahel käin sõprade juures kuskil suvekodu kas Vormsil või, või kusagil mujal mõnel laiu peal, et noh, see on täiesti teine feeling, et ka nendel, kellel on maja olemas, et läheb ikka veel kuskile suvekodusse. Et noh, see on nähtavasti ka nende ikkagi oma kodus on omad olmemured või noh, kõik sinu elu on nagu seal, aga siis sa vahetad täiesti oma selle mõttemaailma jätad maha ja lähed teise maailma. Ja ma ei tea, kas sa sattusid lugema mõned päevad tagasi kirjutas Eesti Päevalehe arvamusküljel kirjanik Tõnu Õnnepalu just sellistest inimestest nagu sina, kes elavad Tallinna lähedal maal käivad enamasti Tallinnas tööl ja ütleme nii, et Tõnu Õnnepalu kurjustas nende inimestega. Ta ütles, et sellised inimesed on ühiskonnale koormaks, et nad kulutavad väga palju ühiskonna ressursse, näiteks nad saavad oma eraldiasuvat eramaja, nad kasutavad peig, nad tekitavad linnaäärsetele rihmikele ummikuid kella üheksa ajal kella viie ajal ja üldse olnud ühiskonnale suureks koormaks ja inimesed võiksid paremini parema meelega heade hoopis näiteks Lasnamäele, et see oleks nagu palju kasulikum ühiskonnale kasulikum keskkonnale, et ma ei tea, kas sa sattusid teda lugema ja kui, siis kuidas sa sellisele kriitikale vastaksid. Praegu on ju palju inimesi, kes kolivad samuti linna lähedale maale. Oh, kui ma nüüd selle teema ette võtaks, siis siseneks sellest tunnistajast väheks, et see on, ma arvan, et eks Tõnul oli see selline huvitav, intrigeeriv mõte, püstitus et, et ma arvan, et looduslähedane, maalähedane elu on ikkagi õige elu ja ja need, kes on saanud linnast ära maale. Noh, kõik nagu on sellega väga rahul. Aga ma tean, et sa oled, sa ei tunne, sa ütlesid ühiskonnale koormaks, noh muidugi see natuke mu hinge närib, et kui ma hommikul sõidan autoga tööle ja istun nelja kohalises autos üksinda võiks olla neli inimest seal sees juba sellega ma hoiaks kokku ja ja paljusid asju ma tean, mis saaks tunduvalt ja tunduvalt ökonoomsemalt. Et ega inimkond üks kord ennast selle värgiga ära tapab, et see, mis oli selles filmis. Tei After Tomorrow päev pärast homset, kui, kui lõpuks algas uus jääaeg, et ega mul vahel on ka tunne, et planeet käib järjest kiiremini ja kiiremini ringi, et et varsti enam mitte. Maailm muutub mitte mittetundidega, vaid minutitega, iga iga minut toimub maailmas mingisugune oluline muutuse kiirus kasvab, kasvab, kasvab inimeste vastuvõtuvõime, sellele kõigele varsti murdub, et ma ei tea, kas siis me kõik lähme jälle haarame, kivikirved või tulebki siis kardetud jääaega. Kuna planeete suudan, on enam ennast uut moodi kaitsta. Okei, tegelikult hea ettepanek, et ärme väga argiseks riski lähe, räägime hoopis pühadest. Kuidas su jaanituli läks sinu kodu Kiidlusest aru saades ta vist väga kaugele ei läinud ka tuld tegema. Vot ma mingis intervjuus, kui mult küsida, et miks ma endal kodus jaanituld ei pea, küll nii mõnus oleks seal teha ja sõpradega ja vot, kuna ma iga päev seda vaata hea asjaga inimene harjub ära, et iga päev nagu oled ja naudid seda kodus maal mõnusa salt olemist, siis jaanipäevad on juba viimased kuus, seitse aastat kujunenud nii välja, et kogu aeg küllakutsetele avatud ja siis pigem oleme käinud kellelegi külalisi, seegi kord sai nauditud see, et ei pidanud ise jaanipäeval kedagi võõrustama või midagi valmistama, vaid tuli noh, nii palju tuli muidugi ennast piirata, olla kaine autojuht, aga see pole üldse raske. Minu jaoks on hea jaanipäeva või hea jaaniõhtu kriteeriumid, mis selleks on vajalik. Kõige tähtsam üldse võib-olla elus on ka see, et asjad ei oleks punnitatud, tähendab, et on loodud selline kunstlik, et, et nüüd on jõulud, oleme hästi lõbusad, oleme hästi, hardab ökon jaanipidu, oleme nüüd hästi lõbusad ja noh, et oleks lahe action, näed, meil on austajaid akna taga tekkinud, aga tahavad ka eetrisse pääseda. Sind tunti ära, aga see ongi selle otsesaate võluv. Aga jah, hea hea jaanituli, kui on, kui on head süüa jällegi inimese enda arukuses, sõltub, et ta ennast üles kui on head juua, jällegi peab olema arukust, mitte üle juua. Toredad inimesed ja siis, et ei oleks mõnda sellist hullu hullu komsomoliaktivisti või, või mingit sellist. Sellist kulturnikud, kes kogu aeg tahab teha mänge ja sunnib midagi peale, et, et lihtsalt on hea olla, tekib spontaanselt mingi vahva soov, kas laulda või, või midagi teha. Muidu lihtsalt olla. Üks meie tänase saate eripära on veel see, et ka meie muusika valikul on osaliselt mängus külalise käsi, niiet täna Riho Rõõmus ja käsi ja lase avalugu Gerli ja Tanel Padari lusse endas ka ju taimendust tuli koos sinu soovitustega. Aga meie järgmine muusikapala, kui nüüd siia vahele natukene ka muusikat kuulata on, ma usun raadio kahe eetris ikka pikka aega mitte kõlanud laul, see laul on pärit 70.-test, süverbeibylaviad, rubets, on see selle looga mingi päris stoori seostamas või on see lihtsalt selline nostalgiapuhang, mis sind sundis seda plaati kaasa võtma? Noh, natuke nostalgiat, oota, kui sa alguses ütlesid, et muusika, muusikat, ka mees või meelelahutusmees, siis siis ma ma isegi ei usu vahel, et ma juba nii vana olen, malen. Aga kui näppude peale hakata arvutama, siis esimest korda ma tundsin ennast meelelahutajana jaht seal 30 aastat tagasi, kui ma Allan Sarri kest täiest roigas, mängib kitarri temaga koos koolibändis kitarri tega mängima hakkasime, nii et sellest on juba 30 aastat möödas ja siis oli see lugu väga kuuma ja kusagilt mulle ajju puuris ja nüüd ma kord siinsamas kaubamajast, muuseas ostsin need plaanid olid poliitiliselt väga korrektne. Kui see, kusjuures oli klassikas ja siis sellist neid vanu, oi, seal oli näkkinkov ja mida vaid oli kolm kolmene pakk 99 krooni. Jumal, ma ostsin vist viis karpi erinevaid need kolmeseid, pakke ja kusjuures on selline väga ajalugu, seda vist kas isegi linnale linnade lammutajaid kunagi. Kuulame originaalis suvine suvine lugu, terve päts, beibi lab. Raadio kahe eetris on ärgaks muusikaklubi ja saatejuht Romi Järlah koos külalise, Riho rõõmusega on otse-eetrisse Tallinnast Kaubamaja vitriinilt. Me mängime Riho rõõmuse lemmikmuusikat veelgi pärast. Aga kui jutt juba läks muusika ostmisele, siis ma usun, et plaadiosakond saatetegemiskohana või kaubamaja plaadimüügikeskus on just õige koht, et rääkida üldse natukene sellest, kuidas muusika sinu koju tee leiab. Kas Sul on kodus suur plaadiriiul, pikk plaadiriiul? Noh, ta on ikka kilodest mõõta. Aga siia saatesse sõites ma just mõtlesin sellele selle peale teel, et et kummalisel kombel, et mul on tegelikult muusikaline kõrgharidus. Klassikaline klassikalise, mis järele kuidas, mis eriala muusikapedagoogikakori juhtimine, mõtlesin veel lisaks süvendatult trompetit. Aga kummaline on see, et ega ma pärast lõpetamist Estonias laulsin mingi ajaga, aga kuidagi klassikaline muusika ei kuulunud minu favoriitide sekka. Isegi oma häbiks võisin vahel klassikalise muusika kontserdil õhtul magama jääda ju siis kas siis päeva väsimusest ja nii harmooniline muusikali ja nüüd korraga ma olen klassikalise muusika avastanud, et korraga Bachi Mozartit, noh, eriti selliseid puht täiesti puhtaid klassikuid, et mis te kaasaegseid klassikamuusika tegijaid. Milles avastamine seisneb, kas sa oled hakanud käima kontserditel, ostma plaate või kuulata klassikaraadiot? Küll eeskätt just olen hakanud plaat ostma, teiseks lemmikkanaliks on kujunenud viimase aasta jooksul klassikaraadio. Ja keegi ütles, et kas sa oled nii vanaks saanud või et kas on sellest aga aga ise ma tunnen, et, et sellises klassikalises klassikalises muusikas, et kõik on nii korrastatud, et siis, kui sa oled kogu sellest ümbritsevast informatsiooni mürast ka ka muusikamürast, mida tuleb igast kanalist iga igasugust, siis, siis on see klassikaline muusika, paneb seal jällegi hingelise harmoonia ja tasakaalu paika, kuidagi rahustab maha ja tal on ikkagi nii sugestiivse mõju. Ainuke, et, et ega me vaevu teda tihti endale ligi laskma, eriti siis, kui me oleme aktsioonis actionist. Et nüüd ma korraga korraga näen, et tal on nagu ravi ravim, mõju ja teiseks see, kui kui ikkagi professionaalselt tehtud on. Sest vaatamata sellele, et ma olen bänni teinud ja õudsalt, mulle meeldivad bändimehed, oma bändipoisid, aga ma vaatan näiteks nendele rokifestivalile, mis meil on siin suuremad või väiksemad või keldrisaalid. Jumala eest, poisid tõmmake ja kihvtilt, aga loomulikult on nii, et noh, juba kolme-duuri osatakse siis, siis ikka saab punt juba teha üks 10 lugu ja kontserdi ära. Et sul on selline respekt klassikaliste muusikute suhtes? Noh, vaata ka, kui palud kellelegi, et kirjutaksin menu vett siis ega seda ikka nii ei ole, et oskan, kolmanda kirjutame Natriat. Et loomulikult, eks me kõik Peame professionaalsest tegevusest lugu, et. Suvel, kui oli siin Tallinnas, Tallinna päeval tall rokifestival, siis noored seda ise korraldasid bändide valikut ja ma olin väga hämmastunud, et näiteks noored kutsusid peaesinejaks Uno Loobi ja Uno Loobi, sihukesed noortel selline respekt. Et ikkagi vanameister punkt üks on nii heas vormis, aga teisest on nii professionaalne, et, et isegi noored, kes on võib-olla hoopis teise muusika, selliseid tarbijad respekteerivad, et nii professionaalselt tehtud head asja. Et see on, see on väga kihvt. Jah, aga tänasel tänasel muusika kaasa võtsin siin ka kindlasti oma lähedaste inimeste valikul. Et mul on kodus praegu raadio juures vähemalt ma tean, üks kuulaja või vähemalt Eestis, kes, kes ootab siin võib-olla seda järgmist muusikapala väga, et ja, ja tänu temale ma tänagi avastasin kindlasti selliseid huvitavaid, uusi muusikapalasid ja võib-olla ka mõnda huvitavaid bände, keda kõik ei saanud ju kaasa võtta. Üks selline hästi hästi ilus blondi pea ja pika-pika patsiga tüdruk, kes on koju hästi palju huvitavat muusikat ostnud ja ja otsib seda kõige-kõige paremat kultuuriteed oma elusat. Järgmine lugu tegelikult meie eetrisse jõuab, avab hoopis sinus sellise rokifänni poole või, või, või see tegelikult ei lähe otseselt kokku selle jutuga, mis sa seni oled rääkinud, et sa oled vanaks jäänud, kuulad klassikaraadiot. Sen manistreid, Breakers Mason raadio kahe kuulajatele päris hästi tuttav läbi läbi läbi väga mitmete hittide. Sina ei ole valinud. Tehke võib-olla, eks raadioülesanne on ka muusikaliselt harida natuke ja vaevalt kõigil kuulajatel see plaat on kodus riiulist võtta. Nii et kui keegi nüüd ma loodan, ei otsusta kanaleid vahetada, siis kuulake tähelepanelikult, seal on tegelikult väga huvitav muusika ja mõne jaoks täiesti teine muusika. Maning Streep Brothers ja nende Forewordi leid Kredexi kogumenkolt lugu Laatristesse tureerab. Raadio kahe eetrisse jätkab muusikaklubi saatejuht Romi Järlah ja külaline Riho Rõõmus on otse-eetris Tallinna südamest Tallinna Kaubamaja vaateaknalt. Meie saate vähemasti koha peal üheks selliseks mõjutajaks meeleolu tekitajaks nende inimeste näod, kes siit mööda lähevad ja aru saavad, et nad näevad pealt raadio-otse prints sündi. Kui me räägime muusikast ja räägime rokkmuusikast, siis alati selline tore küsimus on, on inimesele ja ta ülesanne panna kokku nimekiri näiteks kas siis top viis või top 10 nendest artistidest, keda tema oma elu jooksul kindlasti tahab Livina ära näha või on juba näinud või tahaks näha, kui see oleks võimalik. Kas sul on selline nimekiri peas olemas? Unistuste laivid? Raskelt esimees see on tõesti väga raske küsimus. Hiljuti käisin just Stockholmis Queeni kuulamas kui nii uut uut versiooni, õigemini vanad vanad mehed, ilma Freddie Mercury, ta koos uue solistika, keda nad on kaasanud ja oli ka ker, küll. Kuidas sinna Queeni fännina suhtute, sellisesse asja, et et tegelikult ju ilma oma sellise põhimeheta tullakse tagasi, võetakse uus laulja. Noh, selge on see, et kõik saalis tajusid, et, et see pole see ja tõeline tõeline tõeline tekkis saalis alles siis, kui videokaadrites bänd mängis live'is ja videokaadritest sünkroonselt laskis Fredi Sis laulmist ja siis siis saal hullust ja ja nii palju on ka kohe tunda seda vahet, et näiteks seal Braiemmei kui jalutuslaval kitarri ta praktiliselt ei pidanud midagi tegema, täiesti vabalt jalutas kaks sammu vasakule, mängis soolo ja oli tunda, et isegi kui ta selja, Kalijad tal on kogu saal on kik kikivarvul tal käes. Aga nüüd sead pool rodgers, uus solist. Poiss laulis hästi ja Akistitavalise häält oli, aga meest õmbles ja õmbles ja noh, on näha, et ei saa kätte, ei saa võtta, viimast ei saa kätte. Sedasama punnitamise asemel rääkisid jah, et tal nähtavasti läheb, läheb aega, enne kui, enne, kui ta saab selle mõnusa enesekindluse ja tunneb, et ta ei pea tõestama, et tal on praeguse tõestamise periood, et noh, et ta suudab ka hästi teha selle tühimiku täita. Ilmselt ei ole ka väga kerge rull astuda Freddie Mercury tühjaks jäänud kohale. Queeni lauljaks ma ei sooviks, seda vist küll ühelegi lauljale. See on väga keeruline ülesanne. Jah, aga teiste puhul mõtlesin ka võib-olla just praen Adamsi selle pärast kaasa. Tema saab järgmisena ka sõna, tema on vist just selline klassikaline näide tema kohta näiteks vist öeldud, et on selline puuraidur imidžiga lauljad et tänaval teda naljalt ära ei tunne. Jah, ja ülimalt sõbralik, ülimalt lihtne, Rolling Stonesi kutid olid taga, kustusid seal kõige tavalisemat, lihtsalt on ka meie lauluväljaku mehi, et tulge, tehke üks naps, rääkige juttu ja ja samal ajal, kui nad läksid lavale, siis andsite oma oma professiooni jällegi välja, nii et mida suurem staar, seda, seda lihtsama inimliku käitumisega. Me kuulame kohaga, Bryan Adams, kas ta jättis sulle suurepärase muljega artistina, kas, kas tema kontserdil tekkis see ime, millest sa ennem rääkisid? Noh, mõne loo puhul võib-olla sipelgad natuke jooksid, kuigi ta on selge, et, et praegu on selline mainstream pop-poprock. Et aga aga ma ei ole ka väga niši niši nuusikasena pidev tarbijatel teatud nišiasjad mulle meeldivad, aga nii, et ainult nishi asju otsiksin ma meistri, mis päris lugudes iseenesest tehtud. Nendes Bryan Adams raadio kahe muusika Gleb eetris olla. Nendest Bryan Adams raadioeetris ja raadio kaks jätkab otsesaadet Tallinna Kaubamaja aknalt. Saatejuht Romi Järlah, külaline Riho Rõõmus muusikaklubis ja ohoo aknast välja vaadates. Eestimaa suvi on ikka ootamatu ja ettearvamatu. Millegipärast inimesed jooksevad katusealustesse, avavad vihmavarje. Ei saaks ju muidu nii olla, kui vihma ei oleks hakanud sadama. Kusjuures mina hommikul, kui ma merd vaadates hommikukohvi jõin, sisest tütrega ütlesime, et oh kui tore oleks, kui natuke vihma tullakse, muru on juba nii kuiv, et hakata kastekannuga mööda aeda käima, muru kastma, sest et see oleks ka juba. Nüüd ta siis natukene laseb. Muide, kas sa selliste aiatööde ja maatööde ja meestetööde mõttes oled, oled selline linnameeste kontorimees või muutuda tõsiseks maameheks, kui sa kodus oled? Ei, ma jah, praegu on, praegu on see võimalus veel või ma olengi oma seal aia selliseks hoidnud, et on ainult muru saab muru niita, koristada ja see on kogu aia töötajad? Jah, tegelikult olen maalt pärit, tegelikult peaks nagu hakkama saama kõigega haamrite puur ja ei saagi, ei karda, on, aga samas, ega ma nüüd ei tunne, aga meeletut tõmmet, et saaks puurida, kaevata, mullata, häälestada, väetada, noh, rubla ei oska, ei taha või ei viitsi. Et ma parem loen, parem vaatan mõnda head filmi. Naudin lihtsalt lihtsalt mõtlen, unistan fantaseerin sellel ajal, et et igaüks tehku seda, mis taastjaskasvat millestki unistab. Oi sadadest asjadest kogu aeg peas on mingid ideed või mõtted ja palju enam seal nendest tegemata on see vaata praegu mina ei ole ju üritada tegija oma lauluväljaku ametis, ma olen ikkagi ürituste teenindaja ja teised teevad, riskivad. Ja see on mul kümnete ürituste või festivalide või millegi ideid ja noh, siis on, vähemalt elan selles unistuses selle ürituse läbi, mis, mis tegemata tegelikult jääb ja vahel mõni ide õnnestub ka teistele sokutada. Noh, nagu seesama õllemargi vahel küsib, et ega mul ei ole mõnda head ideed, et ka sellesama tiitli kontserdi idee, et ma ise selles tegijate tiimis ei ole enam, ütlesin, et mis te arvate, et see võiks ju hea mõte olla ja, ja teised teised tegid seal võib, teevad selle nüüd selliselt teoks, et ma usun, et sellest saab üks suur ja uhke asi. Räägi, kuidas sa suhtud muusikalidest, seda kiputakse pidama selliseks. Ka osade inimeste jaoks on see täiesti nagu kohustuslikke elementaarne, et kui on mõni uus muusikal lavale, siis käiakse seda vaatamas. Mõni arvab, et vuih muusikaliste pole mingi žanr, et seal on mingi kommertslik naljategemine ja raha kokkuajamine, et kumba äärmusesse sina kaldud. Mul oli nüüd võib-olla viimased viis aastat enam mitte, aga kuni viimased viis aastat tagasi minu eluunistus oli, et kirjutada valmis muusikal ja mul oli paarli pretardki ja meloodiad päris ka tosin sahtlisse kirjutatud niiütelda. Ma olin ikka väga suur muusikalifänn, nüüd on natukene jahtunud küll. Aga ma siiski uudishimust katsun ära vaadata kõik meie muusikalid, mis siin meil kohapeal tehakse ja tasapisi see tase tõuseb, muidugi ta käib ebast. Nonii õnnestub mõni, mõni vähem ka, kui, kui välismaal sõidan, siis siis ikkagi muusikalil näha saaks. Mamma Mia vaatasid ja vaatasin nii välismaal kui ka siin kohapeal ja kommentaar. Apam varem apa 100 korda paremad, seal. Tingeltangel. Kuulame siia vahele ka päris ehtsat apartzen, ma elavdama. Killuke ABBA muusikat, raadio kahe laupäeva pärastlõunasesse eetrisse ärgaks muusikaklubi on otse-eetris Tallinnast Kaubamaja vitriinaknalt ja tõesti tundub, et hallid pilved on leidnud tee Tallinna kesklinna kohale ja ja väike vihmasagar vihmasabin on ka meie suvist pärast lõunat täiendamas. Riho, me hakkame varsti otsi kokku tõmbama. Räägi, millised sinu suveplaanid on või mida reeglina Riho Rõõmus suvedki suviti teeb. Viibiv Tallinna lauluväljaku territooriumile üritab teiste teiste elu natuke rõõmsamaks teha koos Eesti ürituse korraldajatega, sest eks meelelahutuses seal on ikka kõige tihedam tööaeg. Jah, loomulikult riskivad need, kes teevad, aga meie ülesanne on nende elu kergemaks teha ja pakkuda neile nii palju toetust oma tegevusega, kui võimalik ja ja loomulikult inimesed, suvel on. Paljud-paljud ei saa ära sõita, nad viibivad siin Tallinnas, siis oleks tore, kui ka ürituste vahel oleks, neil vaheajal oleks neil lauluväljakul lihtsalt tulla, tore, kasvõi muru peale pikutama ja tore oleks seal muru niidetud, oleks. Et sa hoolitsed selle paiga käekäigu eest ikkagi ka ka terve suve, tõmba juhet välja, terveks juulikuuks. Jah, ei saa tavaliselt ainult pisteliselt, kui õnnestub, ära ära käia kuskil kolm-neli päeva, aga aga minu suved on läinud jah, järjest kõik kogu aeg siin Tallinnas tööl olla. On sul ka mõni selline unistuste paik, et kui seal näiteks mida pensionipõlv kätte jõuab või kui sa leiad piisavalt vaba aega, et kas on mõni selline koht maailmas, kus sa tahaksid ära käia või mõni selline asi, mille sa tahaksid ära näha. Oled sa juba nii palju sõitnud, et pigem tahad kodus olla? Võib-olla isegi nii, aga, aga ühte asja ma tahaksin siiski veel korra proovida, et kunagi aastal 86 vist käisin Indiast, aga siis ma ei olnud ennem kusagil sellises eksootilise riigis käinud ja see tundus täiesti teine planeet. Ja, ja mul on see silmadega, millest see vaimusilma ees teise planeedi efekt endiselt, et ma tahan seda uuesti proovida, et kas oli kindiani eriline või see oli lihtsalt esmakogemuse tunne, et ma olen Birmas käinud ja, ja Argentiinas ja kas seal idamaades veel huvitavates kohtades. Et, et kas see on, kas tekib mingit kärsapuu? Tahaks tagasi teisele planeedile. Samamoodi teine planeet on ka Austraalia, kust on pärit see mees, kes meie saadet jääb muusikaliselt lõpetama? Tema nimi Nick Keiv ja teda vist on muuhulgas nimetatud ka, kui ma ei eksi, pimeduse printsiks, selline üsna hämar tegelane. Ütle, kas sina oled tema selline austaja või on ta sinu jaoks ka selline, pigem nähtus. Sarjast kuulsaid ja kummalisi. No selle selle artisti aitas mul avastada just see, kes kodus seda, seda pala praegu pikisilmi ootab, et ta ütles, et kui ma seda pala ei suuda, täna sinu abiga raadioeetris lasteaeda ei tunne ka mind enam. Et see on meie, tema avastas ja tänu temale, aga minul nüüd avastatud, et et ma usun, et mastaap artisti hakkan nüüd rohkem kuulama. Suur aitäh sulle, Riho Rõõmus, et tulid raadio kahe muusikaklubi külaliseks. Täna. Tänase saate lõpetab Niceib.