Tere päevast raadio kaasa on alanud. Klubi on nagu tavaliselt selleks puhuks laupäeviti kell kolm kolib raadio kaks linnasüdamele lähemale Tallinna siis ja võtab kohad sisse Tallinna Kaubamaja noorteosakonna küljes asuvas klaasvitriinis, kus me praegu olemegi? Mina leian Eerik Norman ja täna sai muusikaklubi, teemaks on rokkfestivalid ehk siis sellised ühe kuni isegi neljapäevased üritused, kus mängib lärmakas muusika ja kuhu inimesed tulevad kokku, seda kuulama, võib-olla sõpru nägema. Parimatel neist festivalidest ongi tegelikult kaks head asja, ehk siis muusika ja sõbrad ja sel aastal toimus üks selliseid haruldasi sündmusi Järvakandis suve alguses. Selle nimi oli rabarock ja täna on muusikaklubis külas selle ürituse korraldaja Kristo Rajasaar. Tere päevast. Tervist sulle ka. Meie tavaliselt eksinud ringi vaatajad, teame väga hästi, mille jaoks on hea üks muusikafestival ses mõttes, et sa saad noh, paari või siis ühe tavalise kontserdi piletiraha eest nähadega palju erinevaid bände ja, ja suhelda tuttavatega, võib-olla leida mingeid uusi, aga ütle, milleks on hea üks festival korraldaja jaoks, milleks peaks korraldama üldse festivalil. Minu puhul oli vist see, et kuna keegi teine korraldavad, siis ei saa käia, pidi ise tegema, sa ise minna. Lõpus muidugi selgus, et et seda bändide nautimist sellest võis alguses unistada reaalsuses. No mis sa tegid seal, korraldasin, tähendab, jooksin ringi edasi-tagasi staapi ja lava taha ja lava tagant staapi. No Eestis on tegelikult viimasel ajal viimastel aastatel korraldatud küll päris normaalse esinejad, rivistusega, festivale, aga peaosaks ütleme, peaesinejaks on seal tavaliselt olnud ikka õlu või grillliha või tulevärk, jaanituli. Teie ürituse peaesinejaks oli muusika tegelikult, et kuidas, kust te selle enesekindluse võtsite, et sellist asja korraldada? Jah, et kui see enesekindlus võib-olla oligi sellest, et keegi teine nagu muusikat nagu primaarseks pidanud, et, et kõigepealt tuli Titizampiir ja siis alles vaadata, et võib-olla ta jääb raha üle, et kedagi mängima. Kabanu lavale. Meil on vastupidine. Sa pole enne seda rabarocki kõrvaldamist nüüd ühtegi üritust, endise. No päris nii me oleme Nuubiksailentsi koolituuri, tegime mõned aastad tagasi, mingi 10 kontsert vist oli, seda ma korraldasin ise siis kõmariga kosmikutest. Me oleme siin mõned naabri visa üritused teinud. Noh seal ei olnud palju midagi teha. Kui ma hakkan festivali korraldama, kui mul tuleb selline mõte pähe, mida ma peaks alguses nii-öelda valmis vaatama, mis kõige tähtsam, kas plats või aeg või, või esinejad, millest algab kõik. Algab nii kurb kui see ei ole, algab rahast. Et sa pead kõigepealt suutma oma idee sponsoritele huvitavaks teha. Kuidas sa seda teed, kui seal isegi ütleme, ei ole kirjas ühtegi nime, isegi mitte sellist, mida need sponsorid ei tea, vaid see on lihtsalt on üks idee. No tegelikult tuleb bluffida kõvasti. Kuidas sina bluffisid? Esiesinejatest jutt oli, siis tuligi nimetada selliseid, mida sponsorid võib-olla kuulnud. No ja siis pärast kui ette teadsid mind seal mängima, et öelda, et need ei saanud kahjuks hoopis teine, aga veel parem. Aega käik, sponsorid ei ole lollid, selles mõttes? Ei, meil õnnestus ikkagi leida endale teadlikud sponsorid ja võib-olla on see ka põhjus, miks hästi palju. Meil oli välismaiseid toetajaid. Et Eesti firmadele tihtipeale oli, see ei suutnud käsitleda seda, nad arvasid seal mingi hull Nissi värki tulevat 10. Tarvast kuhugi metsa vahele kokku ja. Neile tuleks üks pudel maha müüa näiteks platsist rääkida, siis ütleme Euroopa suurimat festivali klastanburis korraldada üks kohalik farmer põhimõtteliselt liivis, kes siis ükskord suvel ajab oma lehmad ja sead kuskile kuutia, siis teeb platsi puhtaks, ehitab sinna lavad ülesse ja siis noh, näiteks Leigo järvemuusikakorraldaja ehitab järve ja siis paneb sinna lava püsti, et kus teie selle Järvakandi platsi välja nuhkisid ja, ja endale. No seda polnud raske nuhkida, mina tõmmerile me Järvakandi poisid, mina olen seal kaheksa aastat koolis käinud ja need oli kohaliku kooli siis jalgpalli staadionil ja vibustaadion. Ja nüüd siis aastaid hiljem korruseni platsile juba olles ise ka festivalidel käinud ja sellele platsile peale vaadata, siis oli kohe selge, et et see on ideaalne koht. Tegema pidite peale, seletad, panite lava püsti ja ütleme mõned mõned peldikud ja siis aia ümber ilmselt ka, aga seal ongi kraavi kaevata või torusid panna, kuskile võib või elektrit vedada. Elektrit tuli kõvasti vedada kilomeetreid aga muud suurt midagi, katsime seal vibustaadionit kummimattidega. Aga ilmaga õnneks nagu vedas, et midagi looduskahjustusi ei tulnud. Kas te saite selle platsi tasuta endale ka? Ja? See on ju mälestamiseks nii, kas seal on plats olema, see raha ka põhimõtteliselt siis sa pead hakkama otsinud mingit esineja, vaid, kes seal festivalil oleks nõus mängima. Et ma saan aru, et alustada tuleb sõpradest ja võib-olla enda bändidest, kes kindlasti on nõus tegema seda, aga aga kust sa neid suuremaid nimesid saada? Kust neid võtta? Ega enda sõbrad neil selle Eesti bändidega on ju ka suur probleem, et sa teed nagu ühe suve ära, võib-olla teiseks jätkub veel bänd, aga siis ongi otsas. Aga vat, aga õnneks on meil siin Soome ja lähedal, et seal on ju häid bände rohkem kui veel üks paremini teine, selles mõttes oleme heas kohas. Neid on siia ja odav tuua, lennukiga tassima. Aga mis siis nagu suuremaid artistide puudutab, nagu meil olid teraapiaks Bloitele eks siis nendega on ikka niimoodi, et kes parajasti tuuril on ja ja kelle honorari sa suudad alla neelata, siis selle sa võtad. No kuidas sa neid leiad, kas lihtsalt saavad kirja neile helistada ja seal peab olema mingisugune isiklik kontakt? Või no tegelikult meil oli üks A4 suurune vest bänd täis, keda me nagu unistasime näha oma festivalile, siis järjest tuli maha kriipsutada. Alates siis sellest, et mõni oli laiali läinud, mõne mõne kidramees oli just laval maha lastud. Teraapiline saime BDG kaudu Helen Sildna, kes on, kelle töö ongi bändide pukimine. Siis Melody Klaabi, Messi naersime ise välja, õigemini Aivar Meos tiimist. Nendel olid ilmselt varemad kontaktid nendega juba, eks ole. No tema oli nagu plaatidega nagu plaadifirma kontaktid, aga, aga noh tihtipeale see on kaks täiesti eri eri maailma plaadimüük ja bändimüük. Soome tüübid, ma just lugesin Eesti Ekspressis nimetas Jack'i liigesed Bam Margera, et Helsingi on maailma rokipealinn, et kas Soomest on, on lihtne neid bände leida, kas sa võid lihtsalt astuda kuskile klubisse lava taha ja patsutada õlale öelda? Tule järgmine suvi, meil esimene. No meil on nagu selles mõttes lihtne jah, sest me Kõmmari Kõmmari elab Soomes juba 12 aastat, sest et ta on seal nendes ringkondades nagu oma oma inimene ütleb, et selles mõttes oli lihtne. Näed, sa rääkisid sellest, et Eesti bändid kipuvad otsa saama järgmiseks suveks, et sellised head, ma mõtlen. Et teil õnnestus, põhimõtteliselt ei tea, kas pärisest Teyla aga õnnestus vähemasti kokku ajada üks vana eesti bänd, ehk siis toota üks juurde muusika sees. Et kas nad tulid teie pärast kokku ja kas nemad olid tegelikult kõige raskem pähkel, keda kokku saada üldse? Festivalil õhk, niivõrd-kuivõrd, sest see mõte tekkis juba kohe, kui me hakkasime seda festivali korraldama, et võiks muusik seifi kokku ajada, aga siis vahepeal juhtus jube lugu, et Ott Arder eks suri, et siis nad tulid ju selleks tardari mälestuskontserdiks, tegelikult tegid seal mingi paar-kolm lugu. Aga aga seda Me käisime kosmikutega uunianiga Soomes mängimas, onderoks klubis. Unioni mängivad ju Elmu värk ja Mati Vaarman ka. Ja siis ma seal neile rääkisin, et võiks, võiks kas selline asi tuleb kõne alla? No nemad olid väga, läks pöördesse sellest mõttest ja arvasid, et kõik on ainult Mäksi taga, et kas Mäks Smeks kirjutab alla. Et ma rääkisin Mäksiga Mäks nagu arvasid, et kedagi ei huvita see muusik seisnud, keegi ei mäleta seda. Aga suutsin ta selgeks teha, et vastupidi on. Nagu, nagu festival näitas, siis oligi vastupidi, kõik mäletasid seda muusikat. Veenus Tõnis Mägi Muusik Seif mõnus raadio kahes jätkub muusikaklubi ja, ja festivalist millel Tõnis Mägi sel suvel esines. Kas muusik seifi ka, räägime selle korraldajaga Kristo Rajasaarega. Rääkisime vahepeal festivali esinejate valikust ja nende väljahüüdmisest. Kuidas on võimalik, et reklaamitakse ühel päeval välja üks esineja ja paar päeva hiljem teatatakse, et ta lihtsalt ei tule, mis, mis laadi kokkulepetel kehtivad nendega, kui nad esimest korda liinile saata ja välja. Tegelikult on selleks hetkeks, kui keegi välja hüütakse, on ta kinnitatud, ega niisama keegi ei loobi sõnu, ütlesime aga juhtub igasugu asju. Et meie festival ei ole ju ainus, eks, kellel neid juhtub? Seda küll mitte, jah, sel suvel oli kaks pauku üsna samal nädalal teatati, et ütleme, et Tallinnas esinenud Franz Ferdinand ja rabarockile tulla kylm džauk. Mis, kas see on? Ja mõlemal oli põhjus sama, et ei saa plaadiga valmis põhimõtteliselt küll ja see on tõsi, eks ole, no mul, mul ei ole põhjust kahelda selles. Sest noh, oli, oli ainult veel lennupiletit, lennupiletid olid ainult välja ostmata veel, muidu kõik nagu toimis. Ja meil jääb üle oodata nende plaate. Ikka tõestust saada sellest ja ma olen kuulnud, võib-olla killing tuleb sügisel Helsingisse. See on ka hea uudis. Aga kui nüüd bändid kohal on, õigemini te teete lepingu ära, siis tavaliselt järgneb sellele see, et teile saadetakse lisaks üks kurikuulus paber nimega Raider ehk siis, kui keegi tehasesse on paber, kus on kõik bändi hullud nõudmised, mida, kui nad väga hulluks lähevad, siis avaldatakse lehtedes ka, ütleme nagu üks Eestis käinud staar nõudis endale lauluväljakule uut tuba mingi antiikmööbliga ja teatud aastakäigu prantsuse shampanjat, et kas teil ka midagi sellist ette juhtus? Meil paraku oli nii normaalsed esindajad, et nad ei nõudnud midagi, et, et me, et lehte pääseda, siis me pidime ise juurde mõtlema. Mis te mõtlesite? Ei mäletagi, Ingrid Peek mõtlesid välja midagi tehasest, küsi hanest. Kokku, kirjutas. Aga nad elasid lava taga üsna sellist, samasugust elu nagu põhimõtteliselt tavaliselt telklaagri elanikud seal ümberringi. Jah, ma arvan küll midagi, midagi spetsiaalset. Ja tihti on tunne, et et bändimehed ise sellistest nõudmistest eriti midagi ei teagi, et neid pabereid koostavaid, mänedžeride või transamehed või keegi, kes tegelikult tööd ei pead seal lava peal tegema, vaid, vaid saavad niisama puhata kuskilt. Üldiselt ikka pahad mänedžeri teevad. Nonii, kui sul on nüüd olemas natuke raha siis on esinemisplats ütleme ka tehnika tehnika vist kõige lihtsam hankida, eks ole. Ei, no kus ta siis on? Noh, selles mõttes Eestis on tehnikafirmasid, küll sa helistad neile, ütled, et mul on nii palju võimendeid, kaste ja mingeid torusid vaja ja siis nad toovad Nojaa, aga mis puudutab draivereid, siis iga iga bändi mängivad erinevate instrumentide ja neil on ka nende vajadused on erinevad, et just personaalne kraam igale bändile tuleb ikka üle Eesti kokku ajada ja halvemal juhul ka kuskilt Soomest või Lätist kohale tarida, meil seekord õnneks ei läinud vaja, kas nad ise ei peaks tassima kaasanda asja? No nad isegi võib-olla hea meelega tassiks, aga keegi ei jaksa seda kinni maksta, neid ülekilosid, mis nagu lennukiga tuleks tuua. Sihukene tuli kogu oma kolaga, Nad tulid, sure mait laineriga. Aga ma võin rääkida 22 piste Pirkast. Et olid kogemata saatnud meile vana Raideri, kus oli kirjas ainult sündi, jalga on vaja. Ja siis nagu mina seal Päclaini peale ja siis kutsuti lavale minna, kus Orelon mõtlesime, orel, no vaatame Raiderit, orel pidi olema. Ei ole mingit orelit, i saatsime vana Raideri sellist, millal see juhtus? Vahetult enne kontserti ütleme siis olid jäänutel, elate lehised ja siis oli pidibiste Berku tulema. Ja aga ma teadsin, et Mati Vaarmani muusik seltsi orel on teisel laval, helistasin Mativaarnile, et kuulajad, meil siin üks Soome bänd vajab orelit, et kas sa laenad enda oma issand jumal võtta, miks mitte. Elasin siis seitse Andidel tari ühelt lavalt teisele jube raske kirstrami, ma ei tea, 100 kilole, poisid võhmale. Aga Mati ise Vaarman ei olnud veel jõudnud, Järvakanti sõitis. Ja siis orel jäi sinna seda pistaberko esinemist ootama. Aga enne mängisid elakelaised, kellel oli küll oma orel kaasas. Ja ma ei tea, sa nägid seda. Live, eks sa tead, mis nende oreliga juhtus. Onni oks onni varis hävitas selle brutaalselt. Roman jõudis platsil just sel hetkel, kui seal viimased pilpad siis läind. Ja laval oli Soome. Oleks tahtnud ta nägu näha. Ja ka need sendid muide olidki seal midagi maha maganud. Nad arvasid ka, et see orel peksti puruks, mida nad üksteisele väga hea puruks lõid, et ei pea tagasi tassima. Endiselt on Tallinna Kaubamaja vitriinis käimas see tund, kui siin plastmassist nukkude asemel on päris liigutavad inimesed. Käib muusika, krõbime täna räägime rockfestivalide korraldamisest. Ja külas on meil rabarocki korraldaja Kristo Rajasaare, sa vist ei korraldanud üksi seda päriselt. Otse loomulikult see kamp oli päris suur seitse inimest. Kui sa võtad sellise asja tegemisse, mitu inimest, mis ala inimesed, sa pead tegelikult kokku leidma endale. Sul on vaja inimene, kes leiab sponsorid, vaja inimene, kes leiab artistid, vaja, reklaamiinimene, sul vaja produktsioonijuhti. Sul vaja kujundajat sulle vaja. Veebi veeb Mastrit. Pressi inimest saabki juba seitse-kaheksa. P pasteri asi on huvitav, ma olen märganud, et Eesti bändid eriti ei viitsi oma omale interneti kodulehekülge teha ja ennast sedakaudu müüa, et kui nad teevad ka, siis sinna tuleb umbes hästi palju menüüsid, mille lõpus on, tuleb kohe ja siis see jääb aastateks niimoodi. Kas soovitaks kõigil seda teha? Ja kindlasti sest no kasvõi nüüd seda festivali saiti tehes oli väga halb, kui bändile ei olnud kodulehte. Sest kui inimene midagi ei tea, sest bänd, mis oli see kõige lihtsam viis, on ennast kurssi viia kodulehekülje kaudu. Nii et te pidite põhimõtteliselt nende eest kõik töö ära tegema. No ega meil küll ka seda aega nii palju üle ei olnud, seal nakatumine neile kodulehtede äge. Et eks see on ikka bändi enda tegematajätmine. No nii, nüüd kui ma sooviks ikkagi endiselt ühte festivali korraldada, siis, siis mul tekib kohe mõtet, millal seda teha, et mille järgi aega valida. Meie valisime selle järgi, et et oleks esimene festival sel suvel Niisiis pidite põhimõtteliselt kurssi viima ennast sellega, mida teised niuksed, potentsiaalsed konkurendid hakkavad tegema. Nojah, ega see väga keeruline ei ole, kuigi me arvasime, et ega meie meie festivali publik ei kattusin. Õllesummerit mootoreid. Kas põhimõtteliselt eksisteerib mingi selline ümarlaud, kus saavad kuskil kevadel või talvel kokku igasugused kontserdikorraldajad ja panevad paika, et see nädalavahetus on minu oma, see on sinu oma ja see on sinu, selle sellega, tehke, mis tahate. Ma ei tea. Soome Soomes pidavat toimuma. Aga ma ei tea, selts toimub. Kas seda võetakse mõned üritused, ma tahan küll, võtavad arvesse seda või näiteks isegi meediaväljaanded ja kõik muud. Millal on inimeste palgapäev, et et üritada kuidagi sättida festival kuu algusesse, et inimestel on palju raha, mida kulutada? Võib-olla, ja meil oli kogu all aga kuna sa hakkad veel müüki tegema, siis mitu kuud varem juba siis inimestele päris mitu palgapäeva sinna enne, nii et jah, kindlasti. Kas te võtsite ühendust ka ilma prohvetite ka Eestist, et juuni alguses on siiski teil oli ju? Mitmes juunid oligi? Üheksa, 10 90 see on päris riskantne aeg, et siis on veel lund sadada. Põhimõtteliselt Eestis. No see on, kuidas kunagine siin on ju, eelmine aasta minust oli mais kõige palavam aeg. See aasta vist jah, tõesti, juuniks lubati pussnuge, aga aga vedas, meil tuleks riski peale välja, nädal varem olid vist öökülmad mõnes kohas. Aga siis keeras nagu ilusas. Samas nüüd siin juulis on kõvasti vihmad on, et et siin ilma järgi ei saa siin küll mingit otsust teha, et, et siis on, siis on kindlalt ilus ilm, et teeme siis. Tahtsin küsida seda, kas, kas bändid käivad ikka raha pärast esinemas festivalidel ma mõtlen, et näiteks rock summerit ajal enamus eesti bänd esines sama au ja kuulsuse pärast ütleme ABBA käis Venemaal, siis nad said oma honorari, kartulite, George, Mikey sai hiinast jalgrattaid, raha asemel, et tänapäeval selline asi veel toimib, et lihtsalt tullakse esinema. Toimib. Et ma arvan, et kõik et ükski nendest bändidest, kes rabarockil oli, ei olnud seal raha pärast Et nad said nii-öelda tasuta sõita bussi või rongi või lennukiga ja magada, süüa natukene ja siis natukene. Kuna nad said ikka honorari ka, aga need ei olnud sellised, et sellel oleks nagu raha lõhn ligidal. No viimasel ajal on tunne, et pärast iga sellist suuremat lärmakad muusika, festivali järgneb kohalike elanike suur Irina koor, näiteks ütleme, Lasnamäe või Kadrioru elanikud kurvastavad igal aastal tahtsin Music festivali toimumise pärast ja kunagi oli probleeme pühajärvel Otepääl. Sellel lärnikad, kuidas sina oled Järvakandi elanik, põhimõtteliselt. Et inimesed, Järvakandi inimesed, kohalikud, kes seal festivalil käinud ja keda see pidu põhimõtteliselt ei huvitanud, et millised Nende mõtted on olnud pärast seda oled sa kuulnud? No nii palju, kui mina olen kuulnud, on olnud need vastukajad ainult positiivsed. Et rõdud olid eakaid tädisid täis, kes vaatasid mööda Järvakandi tänavaid patseerivaid ilusate soengutega, punkareid. Et sest sellised olid need vastukajad Et sa mõtled, et seal on lihtsalt selline esimene huvitav kokkupuude ütleme, võõra maailmaga. No ja seal pühapäeval ma tean, käisid ka inimesed nagunii-öelda platsi platsi üle vaatamas, et mis seal siis on ja siis olidki kommentaarid nii puhas, et enne meie jaanituled, need olid vanasti hoopis hullemad. Mis sa arvad, kas nad järgmine aasta, kas te mõtlete korraldada Raborakend, järgmine aasta plaan on ja kas nad aastatega säilitavad sellise positiivse suhtumise sellesse hakata saada? Ei, ma ei oska öelda, eks see paistab nagu seekord ei juhtunud ju midagi, midagi hullu ei halba, kõik kõik oli nii. See õhkkond oli hästi sõbralik, et aga kui loodame, et kui nii edasi läheb, siis miks, miks peaks keegi selle vastu olema? Järvakandi alevi ka ainult hea, et seal midagi sellist toimub. Kas see võis olla see hea publik seal tegelikult tõesti oli. Kas põhjuseks võis olla selles, et esinesid teatud sellised bändid mida kõik ei tea, võib-olla või teavad ainult sellised kilpkonnad nii-öelda või, või, või see, et Järvakandi asub ikka nii kaugele, et ükski eestlane pole seal tegelikult käinud või noh, vähemalt 90 protsenti mitte et nad ei oska sinna minna niisama? No vot, mina ei oska öelda, nüüd aga samas Melody Klaabu ja ma tean, et peaks ju kõik need inimesed, kes ei kuula rokki, teadma, eks. Mina näiteks ei teadnud Melody klaar Melody klapist mitte midagi. Et ma arvan, publikutele igasugust. Aga võib-olla jah, nende keskmisest teadlikum publik oli kindlasti. Kes viitsib ennast vedada, kusagil ei tea kuhu, eks ole, isegi ühtegi hotelli. Just ja, ja just nad tulevad ikkagi muusika pärast sinna ja alles siis on Kitizampiir. Ka niivad viina, kasvatan kanepit. Joome, kui peas neil on, mõni naljatab. Noh, oleks koolis käinud laaneti Väikeste linnade mehed on lollakad. Väikestele Nad, laka. Vahivad see tuleb peale. Saavad keeld makaronide vot vot. Ma läheks peale. Linnade lähedal. Koer väikeste lindude lapsed, raadio kahes jätkub muusikaklubina. Räägime täna muusikafestivalide korraldamisest rääkisimegi tegelikult peaaegu kõik jutu ära juba Kristo Rajasaarega, kes tegi sel aastal rabarocki. Järgmisel nädalal täpselt nädala pärast, laupäeval osaled Sa ise ühel üritusel lööd trummi, no Big Silence ja Tiit Kikasega Leigo järvemuusikal ja te olete esimene esineja või, või artist, kes sellel üritusel on kaks aastat järjest esinenud, et tead ka, mille pärast. No ma kujutan ette, et publiku tungival nõudmisel Aga seal on suurepärased esinejad peale teie ka, et kas neid tungivalt nõutud. Ma ei tea ju see, ju see sõu siis oli niivõrd muljetavaldav, et korraldajad otsustasid seda teist aastat veel teha. See võis olla päris suur risk ses mõttes, et Leigo järvemuusika on ju teada selline klassikaline üritus, kuhu tulevad soliidsed inimesed, seal on toolid, eks ole, sa saad istuda. Seal minu meelest ei olnud toole ühe ühe saarekese isolitoolid, aga seal, kus meie mängisime, seal oli vesi, seal nad nagu peasid piknikul, piknikulinad olid vist inimeste käest. Tegid. Ja, ja siis te olete teie, eks ole, nõristama sinna ja pauku tegema põhimõtteliselt, kuidas, kuidas Leigo järvemuusika korraldaja sinu meelest käitus, käitus ta kehtestanud normaalselt veel see risk üle sellised taluvuse piir põhimõtteliselt mõistuse piiri. Et kutsuda Naubiksalians nende klassikaliste esinejate kõrval. No eks see ole kindlasti suur riske, aga tuleb välja, et see risk õigustas ennast vähemalt küll eelmine aasta. Mis ta seal õigupoolest tegite, sest mina ei käinud seal me mängisime seal omi lugusid ka nii-öelda nagu teisi versioone oma lugudest, mitte mitte neid lugusid, nii nagu me tavaliselt ütleme nii, et olid veidi selliseid piibimad tunnetuslikuma variandid ja siis Tiit Kikas oli lindistanud Leigo Leigo taludele töötavaid masinaid ja üldse Leigo talu hääli, siis miks siis neid sinna sul raundi juurde nagu meie meie musele on nii-öelda siis traktorite, traktorite muusikat. Ja siis ta liigutas ka neid traktoreid seal raadiosaatjaga. Oota ja siis teie olite ka vist esimesed, kes pakkusid välja, et Leigol võiks olla ilutulestike paugutamine ja kuidas sellele vaadata. Alguses. Kuhu ma nüüd ei mäleta, kas seal oli, minu meelest ei olnud ilutulestiku pürotehnikat, mõtlen pürotehnikat seal eelmine aasta olnud pürotehnika tuleb see aasta, eelmine aasta olid küll seal suured gaasi gaasileegid aga kõik see tulevärk, see oli ikkagi selle Leigo talu peremehe sõu, see, mida ta seal ka teiste esinejate puhul teeb. Oled sa tema käest, kui, kui nii-öelda kontserdikorraldaja, kas midagi on õppinud ka? Uhuhuu sellise festivali tegemise mõttes võib-olla seda siis, et, Julge pealehakkamine on pool võitu. Okei, te olete kuuendal augustil seal kas tuleb täpselt sama, mis eelmine aasta või mõtlete midagi? Nüüd juurde selle muusikalise poole pealt tuleb see kava sama noh niivõrd kui üks kontsert saab üldse sama olles aga visuaalsel poole pealt on, on siis asja Apgreeritud, et on seekord ka videoekraanid, kuna see lava on nii kaugele, et inimesed nägid nagu esinejatest nägid ainult täpikesi. Seekord näeb ekraanide vahendusel seda, mis laval toimub ja juures on siis ka pürotehnika. Aga noh, nii et kindlasti tuleb võimsam, parem kui varem. Ja lõpus peksate orelit puruks viskate vette. Muusik seifi oreli, Viksalens. Säilita Moor ja smo Viktori raadio kahe muusikaklubis oli täna külas Kristo Rajasaarega. Rääkisime festivalide korraldamisest, sinu korraldatud rabarock on nüüd juba ammu möödas, sa võid rahumeeli kiita ka mõndasid enda konkurente. Millisele festivalile sa soovitaksid nüüd ise minna? Kui veel suve on? No ma soovitaks minna näiteks Kohilasse kapparokile pühapäeval, järgmine, kes olla esinenud, Ultima Thule, minu teada ja apelsini. Kas see niuke ühe päeva, see peaks olema ühepäeva ja pühapäeva hommikul hakkab pihta saab autoga koju, põhimõtteliselt pärast seda rahulikult, millest? Aga vat ma tean, kas Ankarok Soomes on nüüd see nädalavahetus või, või järminema? Seal ansambel, kes istun oma plaadi nüüd valmis saanud, Franz Ferdinand peaks üles astuma. Ah sedasi või? Okei, seda saab muidugi internetist järgi vaadata, Anka rock, see on siis nagu barbi rokkpardirakke punkt-Fi. Sa käisid seal eelmine aasta, eelmine aasta käisin taarnessi vaatamas, see oli, oli väga tore. Aga mis seal peale bändide head on, seal on seal mõnus olla ka stripifestivalil. Mis mind nagu üldse, nagu soome festivalide puhul häirib, on need õlle, õlle, Kopli nii-öelda, et seal ei saa. Sa ei saa õlut juua seal nii-öelda platsil lava lava ees, et sa pead minema eraldi koplisse, kuhu saavad siis alates kaheksateistaastased sisse. Ja siis sa oled seal oma Tarase, seal sa siis pead istuma kaugulisuse, õlu joodud, sellel laval. Kas sa arvad, et selline jama ma tean, et see on soome staadionikontserdil täpselt samad, seal õpetatakse, õlle müük on lihtsalt ära siis kui ei tähenda, hakkab pihta, et mis sa arvad, kas Eestis hakkab ka selline seadus kuidagi toimima? No ma imestaks jah, aga ma loodan, et mitte niipea. See, see on ahistav. Et meeleolule see nagu head küll ei, teefestival on ikkagi niisugune koht, kuhu tullakse vabalt, eks ole, tundmist ja niikaua kui mõistlikult tarbitakse, miks siis seda piiratakse. No jääme lootma, aga aitäh, Kristo, said tulla. Ja nüüd saad siis jälle minna tegemisele, aitüma kutsumast. Minu nimi on erg, Bornane, kuulasime raadio kahe muusikaklubisid Tallinna Kaubamaja vitriinis. Me laseme siit nüüd jalga ja anname ohjad üle raadio kahe põhistuudiole, kus täistunnist algab saade, vali mind, seda juhib seekord Merca tervelt kaks tundi järjest, nii et kuulake hea meelega raadio kahte edasi.