Me oleme ütlemas, tere hommikust, Lemule. Tere hommikust. Viimasel ajal on kodumaa eestlased hakanud eriliselt intensiivset huvi tundma Siberi maaavaruste vastu. Teie olete kokku pannud rahvusvahelise seltskonna selles mõttes, et seltskond koosneb soomlastest eestlastest ja võtate ka jalge alla. Ülehomme tee Siberimaale. Ei, ta on Siber, on jube suur mõista, et kui vaadata kaardile, siis Venemaast umbes kolmandiku või neljandiku või sulgunud siberi lugeda, et algab sealt ülevalt jäämrajalt, et pihta ja läheb kui päris lõunani välja. Idee tegelikult tuli soomlaste poolt, sest üks üks tegelastest, kes kaasa tuleb, on korra üritanud seda teed läbida, aga nad on tirinal tagasi tulnud, nad ei ole läbi saanud talle jäise esid painama ja siis ta pani Soome-poolse initsiatiivgrupi kokku, mis koosneb kolmest autoslik uuest mehest. Eesti-Soome ohvrovodorite suhted on üsna head ja soojad ja siis helistati Eesti juhtivatele tegelenskitele Aleksander Suurele täpsemalt. Ja küsiti, et kas eestlased võiks olla huvitatud. Ja muidugi olid eestlased huvitatud ja kogu see protsess on aega võtnud kaks aastat seal ettevalmistamine, sest see ei ole päris niisama jalutuskäik pargis, vaid see on natukene põhjalikuma pikem ettevõtmine, alustades kaasavõetavast söögist, joogist, töökojast, sisuliselt, mis tuleb kaasa võtta, et autosid remontida, kuni siis autode ettevalmistamiseni välja, et kogu see värk on kaks aastat aega võtvale, tipneb nüüd siis selle päeva lahte. Kuidas siis täpselt lähete ja mis neid seal ees ootab? Meid ees ootab, seda me ei tea. Natukene teame, me oleme uurinud ja helistanud, sest inimesi Eestist on ennemgi salahaardes käinud, tõsi küll, mitte palju. Ehk siis me läheme sale haardi nimelises väikesesse linna, mis tänaseks päevaks on saanud Venemaa gaasipealinnaks, mitte selles mõttes, et seal on tohutud gaasimaardlad, aga seal on suured rahvusvahelised gaasikompaniide oma oma kontorid püsti pannud. Ja kui veel 10 aastat tagasi oli see rahulik väike Vena küla kõne, kus elas umbes 30000 inimest oma laudteede ja väikeste puumajadega, siis tänaseks on igikeltsa peale pandud umbes poolemeetrine asfaldikiht ja liiguvad ainult uhked luks maastureid ja nendega ei ole mitte kuskil mujal sõita, kui ainult sealsamas linnas, sest sinna linna Ühtegi teed kuskilt mujalt peale õhu. Või siis veetee ja vaata kuidasmoodi siis tee sinna, need kavatsete minna kaugele sale hard. Ma ei tea, kas linnulennult või teid pidi asub. Te olete selle kindlasti välja uurinud, linnulennult. Võib-olla umb? Kaks kaks pool 1000 kilomeetritki mööda. Mööda maad on ühe otsa pikkus 4000 kilomeetrit, millest siis umbes. 2500 kvalifitseerub teede alla ja 1500 kilomeetreid. Klassikalises mõistes teed puuduvad küllal traktorirajad mõnisada kilomeetrit, aga viimased 700 kilomeetrit on täiesti ilma teedeta üle soominek, et et selles suhtes ei oska öelda, et, et kuidas see asi lõplikult välja kujunenud. No naftaliin naftalinnaks, aga teie retkel on ajalooline taust ja eesmärk sellest. Meil on kolm eesmärki, üks eesmärk on, on läbi sõita seesama teekond, mida mööda 47.-le 49. aastal Eestis inimesi küüditati. Ta on sealsamas lähedal võrgutaja laagrite kompleks ja seal sinna veidi päris suur hulk eestlasi ja samasse sale hardion viidud, et eestlasi ja kõik see toimus piki raudteed. See tee oli pikk ja vaevaline. Ta kestab umbes sama kaua, kui meie sõitsin ajaliselt kindlasti ta ei ole mitte nii mugav, kui meie sõitan. Ehk meil on ikkagi sööd kaasas ja meil on võimalik. Ta küttega sooja saada ja meil on värsket puhast vett võimalik saada. Aga me saame ilmselt selle emotsiooni kätte, et üks üks eesmärk on, on kindlasti see, et külastada neid vanu laagrikohti. Minu isiklik eesmärk ka on leida üles salalinnast eestlane, kes, tõsi küll, ei ole sinna küüditatud jäänud aga ta on Vene sõjaväest sinna jäänud vabatahtlikult ja elab seal tänase päevani uhket ausalt elu selle kohta on tegelikult päris. Mul on päris pikk uurimused teinud, et mitteametlikel andmetel seal võib isegi kaks eestlast olla. Aga ühe kohta ma lähen, kindlad andmed saanud kaks aastat tagasi jääskulptorid Tiiu Kirsipuu juhtimisel käisid seal järsku tuure tegemas ja leidsid siis või kohtusid seal ühe eestlasega. Keelekontaktid ma eile sain. Ja antropoloogid, kes on seal 10 aastat tagasi käinud, isegi rohkem 15 aastat tagasi käinud, nemad said kokku ühe mehega, kelle nimi on Ülo. Aga mina sain kontaktid mehega, kelle nimi on Jaan ja erinevat meest, kaks erinevat meest, aga jaani puhul on põnev, et Jaan on omal käel teinud sinna. Represseeriti. Muuseumid on korjanud kokku erinevaid asju, mis ta sealt laagritest on leidnud. Näiteks traktori sisekummist tehtud kummikud. Kuna asjadega napis toona siis inimese fantaasia. Ja, ja see on mul üks eesmärk, et. Et siis see kutt üles leida ja kolmas eesmärk on teha omamoodi rekordi kõige esimesena maailmas alustada retke Euroopa pealinnast ja jõuda autodega üle Uuralites. Tihti pole meie andmetel keegi on teinud, kas need autod on mingisugused erilised autod, tõenäoliselt tavalise džiibiga, seda teede läbi spetsiaalse ettevalmistusega masinad, jah, nad on maastikule kohandatud veoautod, mis on erinevad erinevatest armeeladudest saadud meie ise lähem volvo plandariga. Noh, võib nii öelda, ei hakka täpsustama, mis masin see on, aga aga ta on kolmeteljeline, kus kõik kuus ratast veavad. Seal on niisugune hästi Armosoftakuudikene, mis on täpselt Põhjala oludele kohaldatud, sest iga riik tegi oma militaarmaastureid vastavalt kliima eripäradele ja, ja selles mõttes peaks meie masin väga hästi sobima. Pluss siis veel on kaks Saksa sõjaväe hästi laialt kasutatavat Unimogi, mis seal siis Mercedes-Benzi, suur veoauto ja üks proto sisu ehk siis sisu, veoauto, mis on meie ekspeditsiooni vaieldamatult kõige pikem, raskem ja laiem elukas. Et neli autot ja 11 meest, siis läheb sellele trassile, naisi matkale kaasa ei võeta, sellel reisil ei ole neid. Mis see keskmine kiirus on, mida need autod välja võtavad? Me käisime kevadel tehnikat testimast Karjalas Venemaa poole peal ja maantee peale üle 70 meie autoga kätte ei saanud. Ehk siis maksimum on 70, miinimum, kõige aeglasema käiguga on 700 trik tunnis, mis näitab selle auto jõudu, see masina suuteline läbi ronima mülkast isegi siis, kui tal on kõik rattad paksu muda sees. Sa mainisid, et teil on noh, põhimõtteliselt väikene töökoda ka kaasas, et juhuks kui noh, ma ei tea, mülgas on liiga suur või et auto võib viga saada, et kuivõrd vastupidavad tegelikult selles selles maastikus on, tõde selgub lähema kahe kuu jooksul, aga nad on tehtud. Nad on tehtud nii vastupidavust kui seal peaks vaja minema. Ja loomulikult on kõik olulised, kriitilisemad, et tagavara asemel kaasas. Pluss siis veel meie väike töökoda, generaator, keevitusaparaat ja kõik muu vajalik plussid, loomulikult tööriistad, et ei ole seal ilmselt väga lihtne leida töökoda, kus me saaksime parandada oma autosid täpselt siis, kui meil vaja on. Tõenäoline on see, et kui ta nii pikka põhjalikku ja keerulise matka ette võtate, siis selles mõttes päris tühjade kätega tagasi ei tule, et vähemalt fotoaparaadid või videokaamerad on teil kaasas? On ikka jah, meil on kaks fotoaparaati meie tiimil ja soomlastel ka kindlasti, sest tal on peale selle veel ka üks videokaamera kaasa seal, mina olen gene ohvrud kiivitsema ei ole Johvrud klubi liige, tõsine ohvrude sõitjat. Mind kutsuti sinna kaasa n ikka seepärast, et et ma kogu seda asja jäädvustaksin ja mina olen siis nagu reisikroonik. Mul on plaanis sellest kogu saadaks reisikiri. Kuhu ja mis kujul see lõpuks valmis saab, eks seda näitab aeg, aga, aga kindlasti mul on plaan, juhul kui me jõuame sale hardi välja, ma väga loodan teha sellest samast Jaan Treielist portreelugu, sest ma usun, et tema elu on olnud väga värvikas ja see, mis mis ta seal kokku on korjanud ja kuhu ta meid ilmselt astub, viia, see on, ma usun, üsna põnev ka eestlastele adapterit. Dokumenteerimata killuke Eesti ajalugu saab lähiajal taas kord dokumenteeritud ning igal juhul ootame sind omale taas külla, kui oled loodetavasti elusa ja tervena ja ja nii-öelda kuiva jalaga tagasi pöördunud oma retkelt.