Ning nüüd igavikulised küsimused ja igavikulised vastused küsiti meie käest, eks ole küsimus, et millest õigupoolest koosneb internetiteenuse hind, et see tundub olevat nagu pisut kõrge. Me oleme helistanud normi Telekomi ja juhatuse liige Karel Kannel, tere hommikust. Tere hommikust. Millest siis koosneb internetiteenuse hind, kui selline? Nojah, see on hea küsimus selles suhtes, et tundub, nagu, et internet on tasuta ja, ja siis nagu äkki tekib küsimus, et noh, et milleks seda raha siis võetakse, aga kui aus olla, siis siin ta on ikka raha kukutatud, et asi oleks valmis ehitatud ja ta toimib. Et laias laastus võib öelda, et sul on kolm, kolm suurt komponente, et üks on seadmed. Teiseks on siis igasugused rajatised, noh, ma ütleksin, et need on kaablid veetud maa alla ja, ja kolmas asi on inimeste töö, kes seda kogu aeg üleval hoiab. 400 marketing. Jah, noh, okei, inimesed teadsid marketingitööd, võtame need ka kõik siia juurde ja, ja ma mõtlesin natukene vaadanud, et, et noh, näiteks Eestis ütleme, on siin viimase 10 10 aasta jooksul investeeritud ütleme, sidet andmesidevõrkude väljaehitamisse üle 10 miljardi krooni. Ja selge, et, et kuna seal teevad äriettevõtted, et see rahamissa hoog sisse paned, see tuleb ühel hetkel ka kätte saada, ütleme niimoodi, et esiteks näiteks pahalaste panga käest laenatud siis mis ta suures osas võib ka olla, siis on selge, et see küsitakse tagasi koos intressidega. Ehk ehk need infrastruktuuri kulud, mis on tehtud, need niimodi jagatakse laiali kõikide tarbijate peale ja, ja, ja küsitakse tagasi. Aga kas need kõik asjad, mis te räägite nendest ühekordsed kulud või tuleb kogu aeg neid kaableid ja kõike ja seadmeid vahetada? Kusjuures noh, ütleme niimoodi, et kaablite, niisugune suur optiliste kaablite vedamise buum oli siin kahe tuhandete alguses seal ülemaailmas, niisugune isegi seda madudega, aga muidugi kohutavalt palju, nii et, et osad firmad läksid pankrotti ja, ja. Valearvestus oli jah, pingutate üle natuke sellega, aga need need optilised kaablid, neid on palju, päris palju veetud, aga näiteks ei julge, aga seadmed keskseadmes näiteks mingisugune, seal kutsutakse shvitsid ja ruuterid, mis siin keskel istuvad, need maksavad üks seade võib maksta mitmeid miljoneid kroone, oi ja, ja täpselt miks. Vot see tehnoloogia on seal jube jube, jube kallis ja ta peab olema no päris töökindel ja sisse, et kui vaadata tavaline koduarvuti, on nagu lihtsam, odav, aga käib ka võib-olla siin nädalas jookseb kokku siis need võrgu, kes seal veel üldiselt on, kasvõi sellepärast, et nad on väga töökindlad, ajab asja kalliks ja nad peavad läbi üheaegselt suutma lasta tuhandete inimeste nagu seda võrguliiklust. Ja nüüd tegelikult on niisugune asi, et on juurde tekkinud igasugused uued teenused kõige popim, mis praegu siin neid igasuguseid võlgu firmasid vahetevahel paneb kukalt kratsima näiteks Youtube, kes, kes on seda, seda, mida inimesed tarbivad, oluliselt suurendanud. Ja, ja nüüd on jällegi niimoodi, et ma olen siin vaadanud Eestiski osade firmade nii-öelda laborites ootavad uued seadmed juba paikapanekut, et seda veel katsetatakse, kuna olemasolevad enam ei pruugi vastu pidada. Ja, ja ma nägin seda laboratooriumis etapi, see maksis seal umbes oli vist neli miljonit krooni, nad ütlesid, et noh, et meil on siin minimaalne konfiguratsioon kokku pandud ja noh, eks siis ühel hetkel jälle hakatakse seda sisse võtma ja siis loomulikult inimesed, ega selles valdkonnas siin töötab Eestis ikkagi ma ei tea, ma arvan, tuhandeid inimesi on, eks nad tahavad palka ja ja sellest tuleb maksta ja, ja mis nad veel selline asi, mida nagu otseselt ei, ei, võib-olla ei pandagi tähele, on see, et et tegelikult internet on võrkude võrk ehk igavese teenusepakkujal on mingi omatehtud, mida ta siis kus kehtivad needsamad kulud ja investeeringud, millest ma siin rääkisin. Aga, aga nüüd on niimoodi, et need võigutab kokku ühendada ja, ja selge see, et tavaliselt see huvipakkuv server on kellegi teise võrgus ja, ja, ja kui ta veel Eestit satub olema, noh, siis on veel hästi, onju, et Eestis on kaks niisugust võrkude sidumispunkti ja aga, aga tegelikult on niimoodi, et enamus huvitavaid asju on muidugi mujal maailmas ja nüüd on niimoodi, et sinna mujal maailmas ühendust saada kutsutakse ka või siis internetti välisühenduseks või niimoodi see on kallis ja see on kallis, et, et siin on üle üle mere veetud siin optilisi kaableid. Tallinnast Helsingisse ja Stockholmi ja teada, et üks Helsingi kaabel maksis 30 miljonit krooni, mis siin pandi mõned mõned aastad tagasi, aga Stockholmi omad on kallimad ja nüüd on niimoodi, et Need ühendused seal teistes linnades, selle eest küsitakse veel päris kõva raha, lihtsalt iga kuu, et sa saaksid ühendust teiste internetivõrkudega. Ja, ja siis kõik need asjad kokku internetihinnast, sõpru nagu ma ei tea, ma ütleks, et see on nagu mingi Amazonase jõgi, et igast hakkab mingitest pisikestest nimedest peale natukene siin kellelegi maa peal on mingi kanalisatsioon või kaabel ikka läheb siis mingisugune kuutasu siis see, et teisikud peavad ringi sõitma ja kõik need asjad niimoodi niret jah, tulundus ka veel juurde seda, seda tarvitaks just ütleme niimoodi kokku ja ja lõpuks annab sihukese üsna. Märkimisväärse summa ütleme niimoodi ja siis ongi küsimus, et kas nüüd vähe või palju, aga igatahes tuleb. Suur tänu, igatahes vastus on käes. Meile rääkis siis Karel Kannel Norby Telekomi juhatuse liige, ilusat hommikut ja vastus oli enam kui põhjalik. Nüüd siis teame, et ega me ei maksagi lihtsalt õhu eest, vaid ikkagi täiesti konkreetsete konkreetsete asjade jubinate eest.