Tere päevast, raadiokuulajad, minu nimi on Madis Ligema. Te kuulate Raadio kaks muusikaklubi, mis on Tallinna kaubamajas, õigemini läheb otse-eetrisse Tallinna Kaubamaja muusikapoe vaateaknalt mis asub Kaubamaja A hoone esimesel korrusel. See on Estonia puiestee ja Kaubamaja tänava nurgal. Siis raadio kaks muusikaklubid on. Avan saate, kasutades Ida, tõutagin ühes teada-tuntud legendaarsest loost. Mis ütleb nõnda. Pole lihtsamat, kui teha bändi kontserte, andes mööda maad, sõita ringi, rentida stuudio ja seal teha pulli ja teenida feimi respekti ja sulli. Kas on ikka nii lihtne? Trakist me täna ei räägi, küll aga on raadio kaks muusikaklubis sootuks teisest puust mehed. Õigemini üks mees. Allan, meil nitski on röövel, ööbiku endine kitarrist ning nüüd bassimees. Tere. Tere. Tere. Allan. Kas bänditegemine on nii lihtne, kui tohutajakse? Ta ütleb olevat. Ma ei tea, sõltub, kuidas teha muidugi. Selles mõttes, et mulle meeldib nagu oma lõbuks teha ja niimoodi. Aga kui võtta seda nagu tööna nii nagu tõsiselt bändid teevad, siis see küll lihtne pole. Miks tehakse talli, miks sina alustasid seda tegemist? Suht juhuslikult võib olla Ma olen lihtsalt nii loov inimene. Tavaliselt muidugi tehakse, teevad poisid bändi selleks, et tüdrukuid saada ja tüdrukud selleks, et poisse saada. Kuid kas teie eesmärk on täitunud, ehk siis jah, meil on kõigil tüdrukut kodus olemas ilusti ja sellega võiks nagu bänditegemise järgi jätta, aga ilmselt on ka mingeid kõrvalisi põhjuseid veel, et bändi edasi teeme. Chovid, ütle, kas bänditegemine on tõesti lihtne, kas sa mainisid seda? No selles mõttes, et muusika tegemine on väga lihtne, aga bändi tegemine õudsalt raske kõik need liikmed selles mõttes, et teha ei, ei noh, liikmed ja see on ju nagu sõprade saamine, et siuksed, asjad käivad loomulikult. Aga noh, enda lõbuks bändi teha mõnus. Aga õudselt raske on teha professionaalselt bändi, sõita mingi täiskiilutud bussiga kuude kaupa ringi, teha kõike, mis kästakse süüa seda, mida antakse öelda seda, mida kästakse, see on tegelikult bändi tegemine, et piisab, kui lugeda mingit umbes mingit paarib lugu, kuidas mingid bändid on kuulsaks saanud ja kuidas need on kuulsaks toodetud, siis tuleb välja, et see rikuks raskemaid, et asju maailmas mingis mõttes. Tänavamuusikaklubis kirjas Allan Melnitski ning vastame küsimusele, kuidas teha bändi. Teeme siitkohalt muusikalise pausi ning kuulame röövel, ööbik, uhe kõige uusima loo uuema loo, mis kannab pealkirja kontakt. Niisiis, niisiis võtame kohe päris algusest, ütleme neli muusikast huvitatud noormeest, neidu või noormeest ja neidu soovivad teha bändi. Ütleme, et nad kutsuvad seda näiteks vistrikud pistlikud vihmas on bändi nimi ning, ja millega tuleb kõigepealt alustada, millega tuleb arvestada ning millega millele mõelda bändi tehes? Kõige hullem on, kui on rokkbändiga tegu, siis on sellega kaasnev niisugune lärm. Et kõige hullem on leida see koht, kus kohas võib vabalt lärmi teha, muidu hakkavad nagu halvad asjad juhtuma. On mõni näide selle kohta tuua. Me olime nagu üllatavalt ettevaatlikud ja võib-olla leidlikud või siis nagu saatus soosis meid, et meie nagu tegime maal proovi ühe bändiliikme kodus, kui teil vanemad sõitsid ära et siis päris Lasnamäe korruselamus näiteks viiendal korrusel ei maksa, hakkab trump, ei, me tegime väga julmalt korteris ka ilukassett kubiseb sellest, aga seal me ei kasutanud mitte rokkinstrumente, vaid näiteks mingit veini, vokaale ja plekkpurke. Mingit sihukest koli igasugust rämpsu, ausalt öeldes, ega parem ei ole. Ei ole. Ei, aga me tegime nagu vaikselt niisugust niisugust ütleme sellist muusikat, mis pärast nagu 10 aastat hiljem moodi läks. Okei, millist rolli mängib muusikaline haridus? Kui tahtmine on kõva, siis muusikaline haridus ei sega. Aga kas ei ole mitte kõige alus, ilma milleta võiks, ei tohiks und isegi näha. Bänd noh. Kunagi oli sihuke värk, et olid mingid ansamblite Tarifitseerimised, kus siis ansamblid pidid mingitele oludele tädidele oma selliseid oskusi näitama. Aga praegu? Ta on nagu igaühe oma asi, kui ta bändi teeb ja pole siukest tüüpi, kes ütleks, et sa ei oska mängida, sa ei tohi bändi teha. Ei mängi rolli, võtke, hakake tegema, kui aega on. Mingi suvalise julkumise asemel tasub igal juhul bändi teha. Kui muusikatel õppinud, siis peaks noodid noodi, joonestik ja kõik noodid ka selged olema, lugusid kergem kirja panna. Sinna ma olen, näitasid, kuidas, kuidas sina paned lugusid kirja. Alan. Ma olen nii loovinimene, et ma olen loonud endale ise loodid. See tähendab, et ma joonistan paberile basskitarri kaela, märgin sinna täpid nende kohtade peale, kui tuleb vajutada ja kirjutan järjekorra numbrid juurde. Minu arust ei ole rohkem vaja selleks, et nagu muusikat kirja panna. Kuidas näiteks Raul Saaremetskass trummar üles mängib, kas ta paneb vastavad numbrid trummi peale või? Tema salvestab need endale Pähe. Ilmselt vaata trumme on vist vähem ka, kui loota seal basskitarri kaela peal olla ta kitarrikaelal, neid noote oli kohe päris hullusti ja lisaks kombinatsioonid, et see loob nagu lõpmatu arvu tegelikult kui bändiga alguses tehasest tuleb kõigepealt valida, kas tänapäeval on see eriti aktuaalne, äkki tuleb teha hoopis elektroonilist muusikat ja see on väga raske küsimus ja aga aga ütleme, et mis on, kas elektroonilist muusikat on kergem peaaegu, seda päris muusik voivad, see, see oligi fantastiline, kui me hakkasime tegema una pumbaga, elektroonilist muusikat, see avastus, kui lihtsalt saab tegelikult väga head muusikat teha, et ei pea tassima mingit 1000 kilo kaaluvat kitarri siis kolkima näppe veriseks, vastu mingeid trumme ja ühesõnaga ei pea higistama nii palju, et selle asemel tuleb rikkuda silm, istuda arvuti taga, nifitseda, tõsta mingit hulgakesi seal kuskil ekraani peal mängida aeg-ajalt ludinal sisse mingi üks koht ja siis panna korduma jaa. Ja pärast kontserdil minu jaoks oli nagu meeletu kergendus peale selle mingi ma ei tea, palju see kidrakohver ja kidra kaaluvad mingi 50 kilo või 100 peale selle tassimist ma sain sihukese sündi, mis mahtus mulle taskusse. Pistsin selle singi tasku ja läksin lavale, kusjuures põhjad olid ka suht hästi ette valmistatud, nii et nagu ei pidanud isegi neid punktikesi nii palju joonistama kuskile ega meelde jätma, et kõik oli, on kui palju lihtsam sai nagu pühenduda esinemisele. Aga kui sa soovitaksid noortele inimestele, kes praegu bändi soovivad teha hakata, siis kumba nad võiksid valida, tunde? Ikka tunde järgi, neid noori ja noored ei ole ühest puust. Mõnele meeldib üks mats ja teisele teine ja see, mis meeldib, seda tehku, ma arvan, et siin mingid oskused ja siuke värk ei ole küll takistuseks isegi rahalises mõttes, vaid väga soodsalt nagu asju hakata tegema, peaasi on see, et inimeses oleks mingi sisemine power. Muusika on ainult selle sisemise väe, nagu välja tuleb. Rahast räägime järgnevalt ka, teatavasti on muusikainstrument yld muusikainstrumendid väga kallid. Eks sul on mõni idee või soovitus tulevastele muusikutele, kuidas kapitali koguda, pill osta või kuidas ilma hirmkallite pillideta musitseerida. See on väga keeruline küsimus selles mõttes, et rahateenimis kumu oskaks raha teenida, oleks seda juba teinud siis seda mu nõu ei oska anda, eks igaüks õpib ise, aga pillidega praegu näiteks on mingi. Kui keegi suudab 4000 krooni koguda, siis selle eest saab juba kätte võimendaja koos kitarriga. Kuidas teie omal ajal pillideks raha kogusite, kust te saite, mille? Ma tegin ikka isenesest pillid, tavaliselt passid ei pea siis ei maa vanasti tegelesin kitarriga rohkem. Et kuskilt sai mingi kaela, siis sai mingid puutükid, mis ma kodus kuskilt leidsin, kruvisin tal nelja kruviga sinna kinni. Siis vennast oli ülejäänud mingi vana helipea tegelikult neid helipäid ikka vedelas, kui sind vaata, asjad on niimoodi, et kui inimene armastab midagi, tal on huvid millegi vastu siis need asjad ise tulevad tema juurde, näiteks relvakogujate juurde tulevad relvasid muusikute juurde pillid. Et sa pead, lihtsalt mõtlen, kõik seisneb selles sisemises Poweris, mis inimeses on. Kui ta seda sisemise poweri nagu kokku võtab, siis kõik tuleb iseenesest kitarri ühesõnaga esin esimese ehtsa kidra, ostsin mingist concast ja siis hiljem ühed väga head patistid Ameerikast. Nägid, et mul on mingid väga pungid relvad, tähendab need kitarrid meie bändil ja siis nad järgmine aasta tulid uuesti Eestisse ja käisid vahepeal Leoffenderi juures kodus. Ütlesid, et vaesed eesti punkrokkareid neil ei ole. Pille, siis härra Leo Fender saatis isiklikult kõigile pillid, sihuke ime, nagu juhtus tellitalid muusikute jumal saatis nii-öelda. Kuidas peaks olema, kas? Kas bändiliikmed peaksid teadma, Pille oskame mängida enne seda, kui nad bändi astuvad, kui ta pilli kätte saab, küll see oskus ka tuleks, siis arvad, et algul muidugi algul tuleb, algul võib alustada ühe näpuga. See läp muidugi läheb valusaks, siis võib panna teise näpukaela peale. See üks põhiline rokituur on selline, et ülemise keele pealt on üks näppi alumise keele pealt, teine üksvahe on vahel ja siis seda liigutatakse niimoodi mööda kaela üles-alla. Ja samal ajal parema käega nagu lüüakse drilleriga vastu keelijat, vot siis sünnib nagu selline esialgne, selline primaarne punkmuusika. Ja need kohad küll need tulevad iseenesest hiljemalt ka juurde panna kaela peale, kuid ka sea pandi alus seisneb harjutamises. Kindlasti ma arvan jah. Et nagu fiilingus ja, ja. Noh, sõltub, mida keegi heaks peab, muidugi üldiselt küll üldiselt küll tellisite pausi ma andsin sulle enne valida kaheuna pumbaplaadi vahel ning sa valisid ühe loo, mis on, kootan Mattoog, miks see just? Ma mäletan, et see oli selline energiline, ma eriti mina ei viitsi nagu sihukest tiitli uimerdamist enam eriti nagu elu on nii kiire väike näide siis elektroonilisest muusikast samuti. Raadio kaks muusikaklubi Tallinna Kaubamaja vaateaknalt, mis asub Kaubamaja A hoone esimesel korrusel, Estonia puiestee Kaubamaja tänaval nurga alt ja siit on suurepärane vaade tänavale ning meil on siin viis fänni, kes pidevalt käivad ringi, praegu neid ei näe. Kuid me ei räägi praegu nägemisest, aga me räägime hoopis sellest, kuidas teha bändi ning külas on Allan meil litski. Hästi räägi mõne sõnaga una pumbast. Uno ja pumbak. Mis ma räägin sellest, miks te tegite selle näiteks aa seepärast, et ma ei oskagi öelda, nagu me oleme alati teinud seda, mis meile meeldib ja ja siis meil hakkas, kuna me ise nagu olime vahepeal, mina ka ja no põhimõtteliselt kõik ikka väga tugevalt nagu just sellise muusikafännid nagu ma ei tea, elektroonilise või tantsumuusika või siis oleks nagu üsna absurdne olnud, kui me ei oleks ka seda teinud. Tuleme tagasi teema juurde, täpsemalt, kuidas teha bändi kas tuult tiibadesse koguv bänd peaks hankima endale eeskuju kellelegi suursuguse siis nimel ning õppima tema vigadest? Minu arust on nagu, niiet. Ma väga nagu vabandan paljude ees, aga minu arust ei ole nagu mõttetumat asja, kui kellelegi eeskujul midagi teha. Et ma ise nagu ei näe selles küll mingit mõtet. Minu arust see nagu üks kurvemaid asju mingilt eriti noh, kui on nagu inimesed, kes veel oskavad väga hästi kõike teha ja siis nad nagu ei tee seda, mis nad võib-olla, mis neist nagu, mis nad ise välja mõtlevad, vaid vaid on nagu väga otseselt midagi. Samas jälle meie nagu oleme võib-olla liiga palju peljanud, et meil on nagu enam pooled õudne hulk lugusid on lihtsalt nagu välja praagituda, teie see meenutas seda, see meenutas toda. See, see käik oli selle moodi või mingi see feeling ja siis umbes ei, ei, seda me ei tee. Te ütlete, et uus bänd peaks, mis meil oli, bändi nimi oli distlikud vihmasest ja peaksid, sul on võimalikult originaalne minema mööda oma rada täpselt samas, kui nad on mingid noored, lahedad tüübid ja nad on ikka siiralt millegi fännid. Käemoon noh, tehku siis, eks. Selles mõttes minu arust on okei. Näiteks Meid on õnnistatud varem vähemalt õnnistatud sellise muusikalise oskamatusega, nii et kui üritasime teha näiteks kantrit, siis see kõlas nagu mitte kantri. Kui me üritasime teha kunagi midagi, mis oleks nagu Sex Pistols, siis paratamatult kõlas nagu mingi kantri hoopis näiteks. Ja nii ja naa, noh, et ühesõnaga me ei saanud kunagi nagu midagi matkitud täpselt ja ja seetõttu meil ei valmistanud see ka probleemi. Aga need, kes oskavad mängida, need peavad muidugi ettevaatlikud olema, liiga millegi moodi. Läks. Nüüd me nüüd me oskame ja nüüd meil ongi nii, et me vaatame, et kui liiga palju miski meenutab midagi, siis jääb ära. Meil on bändis neli liiget praegu selles kujuteldavas bändis, millest me räägime, pistlikud vihmas. Montaksime teadnud, teie pandi põhjal, võib-olla sellest, kuidas peaks tulevane bänd otsustama, et kes teeb bändis otsuseid ning käib ette ideid, kas on demokraatlik koguse otsustamisprotsess või protseduur, see on ikka niisugune bioloogiline asi nagu ahvikarjas, see, kellel on kõige suurem influencer, autoriteet, see nagu see, nagu leiab selle oma koha ja see, keda kõik peksavad, see siis leiab ka oma koha ja need, kes seal vahel on nende vahel võib-olla käib mingi demokraatia või ebademokraatia kes meil oli nii-öelda promootor, promongi, tor kõige kõige, kõige kõigem mees toob meil on see häda, et meil on nagu asjad ei ole nagu päris rangelt paigas, et kõik nagu vigisevad ja. Noh pole nagunii rangelt paigas, ühesõnaga tulemuses muusikalises kollektiivis loksub kõik paika, ma arvan, et see loksub muidugi kõik paika. Kas ma ütlen, kas ma väidan õigesti, kui ütlen, et muusikamuusikud peavad olema äärmiselt järjepidevad? Mis mõttes? Ja kas üldse järjepidevust, mis mõttes, mis näiteks nad teevad iga päev proovi? Ma arvan, et ei pea, milleks? Muid asju võib ju ka teha, harjutamine teeb meistriks, nagu sa ise ütlesid. No kõik sõltub eesmärgist, kui keegi tahab kuskile mingit rekordit püstitada, siis ta peab muidugi iga päev mingi kaheksa tundi proovi tegema, aga kui ta nagu kui ta nagu ei soovi kuskil tipus olla, kindlasti edetabelites või midagi, siis, siis ei pea ja kui talle ei meeldi, siis ei pea ja kui meeldib, siis peab. Kuna ma siit järgmise loo, milleks on Anderdowns teine skiks Rääkisime siis originaalsust ning kas bänd peaks olema täiesti sõltumatu ning oma maitsele kindel. Kas, kuid ütleme nii, et väikesed mõjud on siiski lubatud, kas Anderdonson mingil määral rõive lõdvikut mõjutanud või ei ole? No minu arust tõstan nagu suht naljakas, Anders on siin väljatulek, et et ma nagu häguselt mäletasin, et niisugune bänd oli kunagi teiste hulgas. Aga. See on ju täiesti tavaline mingi poppunk ja sihukesi bänd on ju sadu, kui mitte tuhandeid ja merd Anders tausiga meil mingit erilist suhet, minu mäletamist mööda me nendega küll maganud ei ole nagu Egonit, pigem võiks rääkida, et kes on siin nagu nagu suured armastused on olnud, võib-olla fool ja Fool on põhimõtteliselt olnud nagu kinnas lennutatud. Oi, mulle see meeldis väga. Jaanus Ratvad tehaanikaan, mulle õudselt meeldis ja aga muidugi ma Yaledest mõjutatud. Sest ma ei ole Pakistani mees, kes laulab. Selles mõttes, et kus sul sander tavaliselt väljadel keegi ütles mulle, et küsigu siis Allani käest, et see on niuke lahe käsilas. Kas Andertonson mingil määral pakkunud tekitanud seoseid, võib-olla ööbik Anders, on see? Ausalt öelda? Mul küll ei tule nagu tuttav ette. Teistele Ma ei tea aeg-ajalt sealsamas Nonii relevand selles mõttes, et võib öelda Ramone sama hästi või mis iganes. Eks tähendab, selle perioodi põhimõtteliselt mingi perioodi nagu panigi nagu punk ju panigi aluse mingile uut tüüpi suhtumisele muusikas, aga Anderta on see üks väheseid ja minu arust mitte kõige olulisem nagu selle liini esindaja. Hästi jätame selle teema praegu siia, tuleme nii-öelda põhitemal tagasi. Meie sellele rajale siin siin muusikaklubis küsin sult selle rusikaga näkku küsimuse kohe, kuidas teha bändi? No ma just enne mõtlesin ka, et kui on niisugune noortekollektiivpistrikud vihmas ja põhiline on ikka armastus muusika vastu? Ei, põhiline ei, selle asja vastu nagu muusika, tahtmine teha tung, tahe, kõiges on põhiline, see tahe. Kui on tahe olemas, siis ma ütlen, et kõik muu on nagu kõrvaline, siis kõik muu tuleb iseenesest ju. Et võib-olla kõige raskem ongi leida nagu seda tahet, inimesi, kellel on tahet, aga kui sul on kõva tahe, siis need inimesed tulevad ka sinu juurde. See võib olla, mainisid mõnes mõttes järgmise küsimuse kaera. Kuidas võiks leida neid liikmeid, kellega oleks see maru-maru hea klapp ning kes oleksid sõbrad nii mängus, pillimängust kui ka väljaspool prooviruumid? Ma arvan, et välimuse järgi miks nii? Noh, selles mõttes, et instinktid ju suunavad inimeste liikumist, et ma ei tea. Ma arvan, et mingi Noh, ühed praegu tulid siia fännid, tulime ligi neli toredat tibi on akna taga ja miks näiteks nemade võiks bändi teha, kui nad on juba leidnud üksteise seltskonna? Noh, täpselt ma arvan, et nagu noortel see tuttavate leidmine ei käi väga raskelt vist ütleme nii, et käi raskelt. Ja ütleme nii, et küll neil noorel tibil on ideaalne klapp muusikaliselt kui ka, nagu sa ütlesid välimuselt siis ütleme, paar liiget veel juurde, meil on pandud koos. Välimuselt on see, et kedagi nähakse, leitakse selle tüübiga, ma tahaks tuttavaks saada. Näiteks, aga kas te mängida oskab? No kõik inimesed oskavad mängida ja kui ei oska, siis ei oska, eks. Siis võib ta ka midagi muud teha. Äkki näiteks siinsamas hängi kaubamaja kaubamaja ukse poe vaateaknal hängida ja vaata, see on ju ka normaalne. Aga et bändi teha, noh lihtsalt peab tahtmine olema. Hästi omaette probleem on see, millest laulda. Laul peaks sõnum olema, sõnum peab olema lihtne, primitiivne, ma arvan, mina, mina, mina arvan nii, laulgem minust. Ahah, okei, Meibi. Aga kust leida seda inspiratsiooni lugude kirjutamiseks? Kui inspiratsiooni ei ole, äkki siis ei ole vaja lugusid kirjutada isegi mitte minust? Minu arust nagu sellest saab inspiratsioonist asi alguse. Kuigi tahtmine on küll siis lugu tuleb. Hästi vaatame nüüd niimoodi, et et igal bändil jõuab kordseid verstapost, kus on üksjagu lugusid salvestatud ning tekib probleem või küsimus, mida nendega teha ja kuidas teha plaati, kuidas plaati teha arvutiga? Ise nojah, muidugi arvutites on CD-kirjutajat tänapäeval. Kõigepealt kirjutad selle plaadi valmis, kui sul on lood arvutis ja siis annad sõpradele kuulata. Ma tean, et niisugune kollektiivne connection Pipols mis tegi muidugi veidi teist muusikat, kui teie juhatas ka alguses oma plaate niimoodi, kuidas öelda, siis nagu Underground läks siis maa-aluselt. Kas teie olete ka nii teinud ja kas noor bänd peaks niimoodi tegema? Me oleme ikka väga vähe nii teinud. Mingit natuke mingit kasseti võib-olla tegime kunagi. Ja mõned ikka tegime parematele sõpradele ikka andsime, ma arvan, Teie ajal ei olnud sellist sellist võimsat siukest võimsat relvajalgne nagu internäitleja siukest, võimsat relva, isegi nagu arvuti õieti kõigile arvuti oli väga ebavõimas relv kõigile kuulajatele öeldud, siis lõdvik on aastast 1988 umbes nii, jah. Siis polnud internet nii levinud kui ta näiteks see uus bänd, kellest me räägime, pistlikud viimast, tema peaks küll interneti kaudu oma esimesed singlid laiali levitama ning siis äkki plaadifirmasse pöörduma või mis. Ma arvan, et ma ise arvan, et mingid esinemised on üks väga oluline asi. Et meie näiteks käisime seal kuskil Kukrusel maal seal kui vanemad kodunt ära olid seal maamajas proovi tegemas, aga murrang oli meie jaoks nagu mingi kontsert mis oli täiesti selline suvaline illegaalne kontsert, mille? Ma ei teagi, kes, kas Villu ja Benno ja keset korraldasid, Jaanika paanika oli, nimi toimus metsas, mingi lihtsalt metsaja tõmmati posti otsast elekter alla ja mingi 100 punkarid oli kohal ja oli sihuke puust väike lava isegi kokku klopsitud. Seda hoolikust Meriti imestan. Ja seal olid mingid vanad, mingit isetehtud võimud ja trummikomplekt ja see oli kontsert. See oli murrang siis nagu siis nägu. Just see kommunikatsioon on põhiline, see suhtlemine selles mõttes, kas esinemine on ja siis kui esinemine on äge, siis hakkavad teised ütlema, e millal te jälle teete ja siis saabki pannud, kuuldakse ja siis saaki kuulsaks. Okei, aga näiteks tänapäeval ma tean, et teil oli siis Jaanika paanika. Praegu ma oskan öelda nii palju, et on ainult üks, üks vist isegi kaks, igatahes noortebänd on selline konkurss, kui sa oled sellest kuulnud. Häguselt kujutan ette midagi, seal on samamoodi, et üle Eesti on sellised voorud ning ning kõik bändid, kes soovivad, võivad üles astuda. Ja siis kus see toimub? Telekas, telekas ma tean, et eelmise, selle noortebänd 2005 lõppvoor oli klubis Hollywoodiga aegu kontsert oli see nagu kõva üritusele, kui on, ega tal viga ei olnud, täitsa okei, oli rahvast oli palju, rahvast oli väga palju noored ja siis muidugi tasub. Igasugu võimalusi on, siis tuleb välja, et praegu ei peagi ise mingit jura tegema, praegu on ju kõik olemas pistriku vihmas andku ennast ülesse muidu vanglas, selge, loomulikult. Ja siis tuleb kuulsus. Ei, ma arvan, et see on nagu mõnus, et see on niuke nohikute värk ja selles mõttes, et sa punnitud kodus mingid demod valmis ja siis hakkad neid pakkuma kellelegi. Kuule, kuul oleme, kuula minu bändi ja siis, et umbes, et tuleb mutta raadio. Mängi mängi, mängi ka oma kodus, tegin seal nagu üks tapp, see on nagu niisugune, see näitab, et inimesed ei ole piisavalt nagu väge nagu tungija tahtmist nagu möllata. Kuidas on õige tungija tahtmine, siis ta tahab ikka lausa omas kehas kuskil välja ronida nagu Livena tahab ikka roida, tahab rabeleda, tahab inimesi näost näkku näha. Aga selline ma ei tea, võib-olla nende puhul, kes ainult arvutimuusikat Triuksumist nokitsevad, et võib-olla neid ongi niisugune nöör täkit jõuga. Aga selline endalt kõikjale torkimine nii-öelda võib-olla veel öelda ka onupojapoliitika on muidu lubatud ja õigustatud või? Sõltub kõik? Ta kõik sõltub sellest, mis nägu, see pistrikud, mis ta endale nagu sihiks võtab ja millised inimesed, kas meil on põhiline nagu saada noh, mida nagu professionaalseks pappi teenijaks või mis neil põhiline või nad on nagu sellised tüübid, kes tahavad lihtsalt nagu Fanny häärida. Kui nad tahavad ikka niuksed, tõsised edumeelsed noored, kes tahavad oma karjäärile aluse panna, no siis käemoon on kõik vahendid lubatud ja see tõi, käib põhimõtteliselt ikka läbi mänedžemendi voodi. Sellest tuleb magada, kõigepealt tuleb magada mingi raadio bossidega, siis tuleb magada mingite klubi bossidega prügiga igaks juhuks tasub kõigiga raadio, ma räägin seda muidugi praegu irooniaga tulevased bändi inimesed, ärge ronige kohe ükskõik kelle nagu kaissu enne ikka mõelge esialgu veel raadiopostidega voodisse ei tule ronida sellepärast et näiteks raadio kahtede Annalt võib saata oma tema. No näed nii lihtsaks asi teht, pleieri, mis lendab prügikasti kohe kindlasti ei ole kindel, et okei, ta võib isegi nagu nädalaks ajaks jääda raadiosse mängitakse võib-olla kauemgi ja viljaptibenias väga. Okei, järgmine küsimus, miks röövel, ööbik veel kuulus ei ole? Võta näiteks, okei, tähendab, tuleb võtta mingi ajakiri, kus on intervjuu mingi a'la näiteks mingi lugu oli Vanilla Ninja eest, mida nad on teinud selleks, et olla seal, kus nad on. Või siis või siis võtta ükskõik millise teise bändi noh, lugu sellest, kuidas nad oma tööd teevad, mis on neid viinud nagu kuskile tippu ja see on nagu hull tööhull eneseohverdus ja seal nagu ilgelt punnitamine. Ilmasele punnitamiseta Salagu kuulsaks selles mõttes ei saa. Ei ole punnitanud? No me ei ole viitsinud jah, kui me näiteks nüüd ma käisin, mul on puhkus ja sõitsin ringi, sattusin Lihulasse. Ja mis ma näen, Lihulas oli näiteks plakat, et vennaskond esineb seal. Nonii Mei nad ei punnita, aga selles mõttes, et nad teevad nagu töötavad nad ikka käivad ja mängivad, et noh mis iganes, eks, et mängimas muusikaliselt vahepala ajast, mil ilmselt veel tööd tegite. See on, ma ei ole kunagi tööd teinud. See on rõive lõdvik albumilt ilu, õigemini kassetilt ilulugu kannab pealkirja. Muusikaklubi Tallinna Kaubamaja vaateaknalt muusikaosakonna vaateaknalt, kui ta veel täpsem olla. Stuudiokülaliseks Allan Melinetski, kas sa kommenteeriksid, palun seda lugu. Seda lugu. See oli ikka nii ammu tehtud, et ma ei oska seda a- kalad olid igal juhul olid, et ma kirjutan. Sest tahan, sa mainisid mulle huvitava sellise vahepala siin siis, kui luu käised. Et nimelt seal oli kasutatud laste pille, ei, mingi prääks käis siin, mis oli vist mingi kunagine, mingi laste mänguasja mingi prääks, mingisugune pill oli meil, noored fännid võiksid kõrva taha panna, sest et see on vihje vihje sellele, et suvaliste asjadega saab teha muusikat, alguses teha vahendeid valimata, kõige noh, igasugused plekid, purgid ja värgid, kõik võib kasutusele võtta, tähtis oled sa nagu paled mõnuga. Siin on tüdrukud, on akna taga, neil on juba vist laulusõnad valmis. Teatud või. Väga lahe mõrvad on peadki täpselt pillid võite osta sealt üle tee poest või kui taha ostate sealt kõvas võtteid ning kukuksite võite kodus vaadata. Kodu on kindlasti pille täis. Mingid suured kohvrid näiteks kõlavad väga hästi, kui need pulkadega tagurdada. Räägime natuke nende tüdrukute tulevikust, juhul, kui nad bändi otsustavad teha. Ka väga kapitalistlik küsimus, kui palju saab raha bändi tegemisega? Kuidas veab nägu nii palju saad, võid ka nagu väga palju raha kaotada, aga võid ka raha saada. Millest see sõltub, kas sa kaotad või võidad? See sõltub, ma arvan. Sellest, kuidas sul on nagu rahaasjades vedanud üldiselt elus. Ma ei tea. See on väga keeruline asi. Mõned inimesed nagu saavad rikkaks, teised jäävad vaeseks ja ma ei tea, millest see sõltub. Tuleb rahaga ettevaatlik olla, neid ei tohi osta kohe, ma arvan, et ei tasu minna sinna mõnda moodsasse sellisesse noorte panka, mis on spetsiaalselt tehtud, et noortele nagu suurt maksukoormust luua ja siis võtta neilt võtta nagu 50 tonni laenu, osta omale üks trummikomplekt selle raha eest. Ma arvan, et seda ei tasu teha, et parem on nagu hankida mingist ehitusmaterjalide poest mingeid lahedaid tünne või totsikuid ja vaadata, kuidas nende peal nagu bändi tegemine sujub. Ja kui nagu ilgelt meeldib, siis mingi hetk võib selle investeeringu ära teha. Et osta korralikud pillid. Aga põhiline on ikka see armastus asja vastu. Kui ta meeldib, nagu teha bändi, siis küll seal tuleb mingi laste sündide just praegu nii odavaks läinud, tegelikult see kama, et mingi targad õpivad teistele igavest. Ja teie olete üpriski kogenud bändimehed, mida võiksid noored tõi, jääb igatahes õppida. Muidugi juhul, kui teil vigu on. No sõltub, mille järgi vaadata, aga kuulsaks saamise koha pealt meil on ikka vigu ropult. Et. Kui on ikka tahtmine nagu nii-öelda midagi saavutada, siis tuleb ikka koolitükid korralikult ära teha, tuleb ikka teha, bändi pilt, tuleb kirjutada mingi jura oma bändi kohta tuleb. Olla aktiivne ja nii edasi ma ei oska nõu anda, seda võiks küsida mingilt küsige seda meie mehel mõned sellised bändilt, kes nagu Meie mees on vist loomulikult lihtsalt tuntud, ma ei tea. Ühesõnaga otsige bänd, kes on nagu ilgelt tuntud ja küsige nende käest, kuidas saada kuulsaks ja mida peab tegema selleks et jah, ma arvan, et nad teavad täpsemalt rääkida, sul üks soovid mind nagu valgustas ilgelt üks mingis noortelehes oli Vanilla Ninja kohta lugu kus oli nagu räägitud, kuidas nad kuulsaks said. Ja see nagu KuMul enne veel oli mingi isu nagu kuulsaks saada. Kui mul oli kuskil seisu, siis ma seal sain aru, et, et see isu viimane kisu nagu kadus. Et siis ma olin nagu väga õnnelik, et pole nagu niisugust asja ette võtnud. Kui sa motot, rööbike varasemat loomingut, kas siis teatud piinlikkust ei teki, kas see on normaalne, ütleme, et see samane bänd teeb nüüd ühele valmis aasta pärast teise ja siis kuulab esimest lugu ning ai, ai see nii halb, see nii halb, mulle see üldse ei meeldi. Selline suhtumine. Minu arust ei ole eriti selliseid palju nagu selliseid lugusid, mida kuulates, nagu eriti halb tunduks. Mingis mõttes on ja asju, mis ei huvita enam üldse. Aga väga õudselt nagu ma ei oska öelda, mis on nagu väga naljakas on need kontsert-lindistused muidugi. No need on ikka nii palju, kui ma läinud kuulda, need on ikka päris hullud asjad. Nendega tuleks ettevaatlik olla, nendega peab ikka, ma vabandan, aga peab ikka üli ettevaatlik olema. Röövel, ööbiku, kontsert-lindistused. Tead sa, miks bändid laiali lähevad, kui me võtame nüüd pikemas perspektiivis? Ma arvan, et tüdinevad ära lõpuks. Mida saaks teha teisiti, et meie tulevane bänd püsiksid koos? Vot siin võib meist küll eeskuju võtta, Don bändid, kes nagu teevad ilget pingutusega väga intensiivselt mingi lühikese ajaga nagu töötavad ennast näiteks kuhugi tippu ja isegi teenivad raha ja puha. Ja siis nad on ka, neil on endal üksteisest kõrini ja publikul on sageli neist kõrini. Aga siin võib küll ööbiku eeskujuks võtta, kes põhimõtteliselt võid nagu hällist hauani nagu ligi 100 aastat tegutseda, ilma nagu kellelegi eriti kõrini oleks. Et kui sa teed mingi kolm kontserti aastas, maximum, siis pead mingi kolm aastat vahetad jälle paar kontserti siis ei saa sul bändimeestest kaaslastest kõrini ja publikul ka tõenäoliselt ei saa sust kõrini. Kuulame siia järgmise loo rööbikult. Albumilt popsub Terra Nea kiiresti küsinud, miks sellel nimi? Lahe nimi, kes kelu pani sõna, see on ju väga lahe nimi ja kui sa oled nagu niisugune intellektuaalsete huvidega inimene, siis sa võid ju hakata selle sõna ümber mämmutama ja mõtlema seal neid tähendusi nagu popsubterrinja, maa-alune papa, esimene lugu sellel andmelt ikolalist, Iisrael Enn. Otsese lõppema kahjuks siit kaubamaja vaateaknalt küsin sult ühe küsimuse, Allan, miks või kuidas valida bändile selline nimi, mis tekitaks huvi inimestes ja üldsegi albumeid, lood? Nad peavad huvi tekitama, eks? Nimed ja no selleks peab andekas olema, ma arvan. On sul nippe nippe? Ma tean, kuidas need tüübid nagu avastasid kunagi, et patendiamet vist maksab raha lahedate nimede eest. Ja siis need tüübid teenisid väga kiiresti väga palju raha sellega, et võtsid lahti maakaardi valisid välja Itaalia ja siis panid kirja kõikide väikelinnade ja asulate nimed ja müüsid need maha. Mingisugune 20 krooni. Mis paelus teid kõige rohkem bändi tegema hakates, miks te tegite seda? Lihtsalt hakkasime tegema seda. Kõik, jah, aitäh, Allan. Okei tulemast siia, raadio kahe muusikaklubisse, Tallinna Kaubamaja vaateaknale. Ma loodan, et mõni noor algaja bändi inimene sai siit mingit õpetust ja mul okei edu aitäh kuulamast. Külas oli Allan, meil nitski. Madis Ligema, kõike head lõpetab Joosep ka looga rele. Meisson.