Suurbritannias räägivad nendest kõik, nende näod vaatavad vastu televiisoriekraanilt ja hääled kõlavad raadios ei möödunud nädalal, kui nende foto ei ilmuks mõne suure ja olulise ajalehe või ajakirja esikaanel. Nad on tõeline edetabelite hirm nii singlite kui albumite sektsioonis. Nathan, Caesar, Chief ja nad on täna raadio kahes. Arthur diktor, vajajat ja see on Kaiser Chief Inglismaalt Šveitsist pärit ansambel. Neid on kokku viis laulja Ricky Wilson, kitarrist basskitarrist Haimon rüks, samuti klahvpillimängijat Hiinat ja trummar Nick Hodgson. Varem harva nime all tegutsenud bänd vahetub Ta stiili ja nime ning astus justkui edu nimelise reha otsa, mis vastu pead Laksas. Nagu tavaliselt ikka juhtub. Poisid jäid aga jalgadele ja tänaseks on neist saanud aasta parim uustulnuk, kelle lood oma igaadia i vahet on briti tabelites korralike vägitüki korda saatnud. Taevakord lesib parteile Caesar CFC põhjalikumalt meie vestluskaaslased on laulja Ricky ja trummar Nick ja me alustame algusest. Millal te mehed taipasid, et kokku aetud kamp toimib ja tõepoolest bändi nime väärib? Pandi vöö. Käsitiivsus. Caesar, Charles sai põhimõtteliselt alguse päeval, mil otsustasime minema visata kogu selle sodi, mille olime minevikus üheskoos kokku kirjutanud. Alustasime otsast peale, valides uue nime, olles lihtsalt me ise ja kirjutades nii head muusikat, kui suudame. Kõik läks erakordselt lihtsalt, kuigi muutus oli päris suur, viskasime päevapealt minema ju kogu materjali, mida olime eelmised kuus aastat mänginud. Aga oleme endas alati kindlad olnud, ütleme ükskord läbi ja saavutame prilliantsuse, sest olime koos pilli mänginud kaheksa aastat ja nii kaua koos olles peab ikka eriti enesekindel olema. Me arvatavasti ei lollitanud end kordagi. Lootsime saada heaks bändiks, kes piisavalt paljudele inimestele meeldib Ta murda top 10-sse. Ja järgmine küsimus Caesar Chipsi meestele nimelt haaval kõlasite omal ajal hoopis teistmoodi. Miks sündis otsus muuta ansambli nime ja stiili? Lihtsalt tahtsime ja kõik tekkis olukord, kus meil oli palju vanu ja uusi laule, aga me ei teadnud, kus õieti asetsema, sest keegi polnud meist piisavalt huvitatud, et need lood plaadi peal välja anda. Meie aga tahtsime teha lihtsalt bändi käiatuuril nõnda välja plaate. Nime pidime lihtsalt muutma, et kõike otsast alustada. Muidu oleksime pidanud tavalisele tööle minema, aga seda ei tahtnud meist keegi. Haava nime all ei õnnestunud asi meil ilmselt seetõttu, et püüdsime olla keegi teine. Nüüd paisartsiifina oleme me ise ja inimesed on meid valmis omaks võtma, mis on ju geniaalne. Kui te nimevahetus ette võtsite, siis kui raske oli leida uut nime, mis kõikidele bändiliikmetele meeldiks? Nime leidmine ansamblile oli tõeliselt keeruline, sest see kestis kokku kuus nädalat. Teamine visioon oli, et see peab koosnema kahest sõnast ja läbi käisid kõikvõimalikud variandid. Mehed naljatledes ka imper, rikkaderviks, koad, Rickypadžol rock n näiteks ja siis lõpuks Tseemse ansambli kirjastaja Paavo aegadest pakkus välja. Me ei osanud kohe reageerida, kuid mis peatähtis, mitte keegi meist ei öelnud ei, kaalusime seda varianti, kuni leidsime Kareaalse sideme meie kodukandi liitsiga. Nimelt on Lõuna-Aafrika vabariigis jalgpalliklubi Kaiser Charls, kus mängis kunagi Lucas Radebe. Kolis hiljem, liitsin aitide meeskonda ja meie olemegi juriidilist pärit. Nõnda saime ansamblile uue nime. Kas jalgpallimeeskond Caesar Chief on teadlik, et eksisteerib sarnase nimega bänd? Ja nad teavad, kui see oleks Inglismaa meeskond, siis oleks meid ilmselt juba kohtusse kaevatud, aga see on Lõuna-Aafrika vabariigi meeskonda ja seal on väga kenad inimesed, kes arvavad, et see on maailma parim asi. Noh, kas just parim asi, sest kõige parem asi on ikkagi rahu, aga Me arvame, et meile meeldib see vähemalt Lucas Radebele meeldib ta. Tal tuleb aeg-ajalt ikka suur koduigatsus peale ja nüüd on tal Caesar aktsiis olemas ka siinsamas liitsist. Ta palus meid oma austamismängul esinema, mis on väga lahe. Esimese asjana lasi Caesar Tsiis välja algupärase versiooni loost oma ei kaad. Kuulujutud räägivad, et see on salvestatud magamistoas. Kas see vastab tõele? Esimene Kaizardsiivsustega esimesed demod 2003. aasta kevadel ostsime veidi kola kokku, arvutada tõid näiteks ja läksime magamistuppa, kogu materjal sai seal üles võetud, välja arvatud trummid, mille salvestasime prooviruumis ja see oli nagu päris eelarve peal tegemine. Valmistasime riisist ja plekkpurkides tšakereid, et see oli justkui Caesar chiffi saundi loomine. Tahtsime seda kõla säilitada ka juba õigete produtsentidega ajal töötades ning saavutasime oma eesmärgi mõned toona salvestatud helid. Üsna veidrad helid on kallugude Omegaadia, Aipar, dikter vajat, albumi versioonidesse pikitud. Caesar Charles albumi toimet ja oma egaad oli see lugu ja intervjuuga edasi minnes. Peagi jõudsite lepinguni plaadikompaniiga Pi unik ja oli aeg valmistada esikalbumi väljaandmiseks, mis mõtted teie peas tookord liikusid ja kas valmistusite sellise klassikalise albumi tegemiseks? Tahtsime teha väga hea albumi, me ei mõelnud, et see plaat peab olema selline või teistsugune. Teadsime, et meil on poolteise aastaga kogunenud hulk laule, mis tuleb plaadile panna ja kõik salvestasime 16 ja neist 12 pääses lõpuks ka albumile. See album kestab meie arvates igavesti ning meil on väga hea meel, et panime mingis mõttes märgi maha. Seda plaati kannatab kindlasti soetada ka ja kuulata paari aasta möödudes bänd meie arvates ise ei saa öelda, kas plaadist tuli klassik või mitte, mõned on seda tõsi teinud, kuid tavaliselt nad eksivad. Album kukkus välja selline, et praktiliselt igast loop loost saaks teha singli, kas ka ansambli liikmetele endile tundub nii. Teadsime, et suudaksime niisuguse albumi valmis meisterdada, kust kõik lood võiksid ka singliks minna, aga kõik meie lemmikalbumeid meenutavad justkui rännakut. Kuigi see kõlab klišee-na, tahtsime ka ise midagi sellist teha. Plaadile ei saa panna üht-teist laulu, mis kõik on samasuguse tempo ja iseloomuga. Meeleolud peavad vahelduma, et nende saatel kõlbaks istuda, kõndida, suudelda, tüdrukud Poissi, tantsida, käia vannis või mida iganes toita poni kõditab parti või saduldada kilpkonna. Hoolimata alles tärkava kuulsusest olete esinenud juba Moskvas, millised mälestused Kaizar siis Venemaalt kaasa tõi? See oli üldse meie esimene välisesinemine ja tundus alguses üsna hirmutav, kui Suurbritannia soolavad inimesed teistest linnadest kohale see kontserdile, et veenduda, käed samal ajal ristis rinnal seistes, kui halb sa oled, siis Venemaal sellist asja ei juhtunud, nautisite end sajaprotsendiliselt ja kui sa oled hea, siis ka meeldid neile. Mõistagi olid nad üsna korralikult vodkaga tankinud ja me polnud ka enne Moskvat andnud kontserti, kus turvajaks oleks olnud sõjavägi. Muidu vedasid nad üsna uljalt rahva seast ära liiga vallatuid, inimesi, aga Kaisaktsiifi esinemise ajaks heitke turvat paigale ja nautisid, kõik laulsid, minge minge äraga koju. Siis kas Kaiser tsiifilon, ka pikemaajaline plaan enda jaoks valmis? TÕDE kuste kahe või kolme aasta pärast. Tahate olla? Seda on võimatu öelda, milliseks meie plaanid võivad kujuneda, niisugune visioon esialgu meie peades puudub. Ainus mõte on, omal ajal oli teha demosid ja osaleda ühel konkursil, kus me põrusime ja kaisa tsiifi mehed meenutasite festivali Manchesteris, kus põhimõtteliselt iga bänd, kes soovib, saab ka lavale, tuleb vaid tema saab korraldajat, kutsetavalata Kaiser džiipsi peeti nii lootusetuks juhtumiks, et neile saadeti demo tagasi, öeldi täna nei, see on saast. Ja niipalju siis on sellest asjast tänaseks välja tulnud. Aeg on edasi läinud, naha peale on bändil uusi ambitsioone tekkinud ja jälle uusi ambitsioone ja reeglina päris taevasse küündinud. Seekord jätavad. Et Kaizarvatsiifistama järgmised sihid ütlemata. Ja lõpetuseks, mis tunne on olla popmuusika tulevik, on see Caesar Chipsi jaoks vaid üks lõbus seik ja vahepala või või tunnetega, tõsisemat vastutust? Kui mainida sõna tulevik, siis kindlasti kavatseme hakata kandma hõbe parukaid või loopida kuu peal oma robotkoerale ballisaali rohkem 70.-te teema. Meie oleme tulevik, meie oleme maailm. Me oleme lihtsalt head, tegime hea bändi, anname vägevaid kontserte ja mida me teha saame, on lihtsalt sedasama jätkata. Bändiks olemisega kaasneb surve hoida jalad maa peal ja pea selge. Tuleb meeles pidada, kuidas kirjutasime esimese albumi ja kirjutada seejärel teine, kolmas, neljas ja viieski. Kuuendate albumitega edule. Saame anda endast vaid parima ning me ei vaeva end küsimusega, kas meie olemegi tulevik? Kirjutame lihtsalt laule. Pinge tekib ka siis, kui noored tulevad, ütlevad, et oleme briljantsed ja et nad armastavad meid. Pinget on tunda siis, kui saame kirju, kus noored kurdavad, et nende elu on rämps ja vaid meie muusika aitab meil olla. Siis mõtleme, tuleb ka järgmisele albumile midagi põrutavat teha, muidu jäävad need fännid tühjade kätega. Arvame, et ei vea kedagi alt. Vaat niisugune oli intervjuu ansambliga Caesar, Chif. Meie vestluskaaslasteks olid laulja Ricky Wilsoni trummar Nick Hodgson. Laisalt Chiewska lõpetab, see on avarada nende albumilt Eveedeeell avio less end less.