Vikerraadio Saaremaa. Tere, kallid vikerraadio kuulajad, MINA OLEN Anne Aavik ja tervitan teid siit Arensburgi õuel Kuressaares. See on see kaunis hotelli õu, purskkaevu ja väliterrassiga, kus siis räägime Saaremaa suvisest muusikaelust ja mitte ainult muusika suvi on siin täies hoos, käimas on Saaremaa ooperipäevad, mis algasid sellele esmaspäeval. Tänavu on külas helikonna opera Dmitri, Bert mõni juhitav ooperiteater ja eile oli selle ooperifestivali ilmselt kõige põnevam sündmus. Nimelt esietendus muusikaline etendus mister Georg Ots. Ja teises saatetunnis, aga räägime me ka nii-öelda ooperipäevade konkurendist, ehk siis Itaalia dirigendist, kes on siia Saaremaale elama asunud ja samuti teeb ooperit ja külla on meil tulemas veel mitmeid teisigi. Näiteks mõned lauljad, kes osalesid eilses etenduses ja samuti ka laulja Leili Tammel, kes elab Saaremaal. Aga kõigepealt meie saate põhiteema ja laulab loomulikult Georg Ots. Vaata, see, kui nendes vajutatu vana. Aga kes sidus, ta laseb õnne vaid kauguses kukuvad. Keeruta, lennuta linalakk, kel silmist nii kelmikalt sädemeid. Ei sellist, küll maailmas kusagil idu kui Saaremaa heina matsiooni. Sellist, et maailmas kusagil kui saare, Mahena, Mariaani. Hämaras toome, kuulume nabale, on sinule, hõiskab ööbikuid. Miks muidu su huuled ja tapale nii nagu sarnane ei? Lennuta linalakk, Helsilvisti kelmi käis meil ei sellist küll maailmas kusagil või Saaremaa heinamaal juuni. SL-Eesti maailmas kuu saaginud. Kui Saaremaa heinamaad jooniku. Oi, Saaremaa niitude kaaslased üle vaikuselauludest helisev nurm. On pilvedest hääleda taevas. Ülejääki liikus soodumuse esmane. Oh keeruta, lennuta linalakk, istub seal silmisti, kelmikas. Ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaad jooni. Ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaaavad joonigu. Just sellise lehe heinamaal peamegi pidu, kus hämari toidule ulatab. On töid ja toimi kössi, toonsed ööde ning rõõmudeküllane. Ma. Laekudrootsaka vaala kuldtärniga nooruke, kes ja mis sa ööd on nii valged ja kuluvad ruttu. Lina Nakenesinud saab püüda ei saa. Me ööd on nii valged ja kuluvad ruutu etnina. Lakene saab ta. Ja mul on hea meel tervitada meie esimest külalist tänases Saaremaa saates lavastaja Dmitri Bertman tuv raporsaal vaid. Viis ja meil on ka täna saates tõlk Oksana talisainen, kes kannab hoolt selle eest, et lavastaja sõnad jõuaksid kenasti kuulajateni. Dmitri, kuidas te tunnete ennast Saaremaal peale eilset suurt esietendust väga oodatud sündmus. Ma arvan, et siin Saaremaal ei ole ühtegi inimest, kes ennast kehvasti tunneks. Siin on suurepärane ilm, ilus loodus ja fantastiline publik, ja kui eile püstijalu aplaus tuli, siis ma arvan, et ka meie võtsime sellest osa ja meie tunneme ennast ka siin väga hästi. Georg Otsa etendust saavad Saaremaa ooperipäevade kuulajad-vaatajad veel nautida, kes etendusele ei mahtunud, sest see oli tõesti kõik välja müüdud ja see edendus läheb ka edasi sügisest Venemaal. Ja tõepoolest, 24. 25. septembril toimub esietendus Moskvas ja meie, head kolleegid Eestist. Heliteiskus René soomi, Anu Kaal hakkavad siis käima ja esinema koos meie Helicon Opera solistid, aga nii Venemaal, kus me loodame anda päris mitu etendust, kui praegu käivad juba läbirääkimised Soomes, nii et Venemaa, meie lähinaabrid ja loodetavasti ka kaugemad maad Aga hiljuti sai Eesti publik teada ka sellise toreda uudise, et järgmisest hooajast saated Birgitta festivali kunstiliseks juhiks ja mis eriti tore, et ühe osana programmist toote Eestisse. Eesti lavastaja, Venemaal tehtud lavastuse. Ja tõepoolest, praegu käivad läbirääkimised, et me tooksime Piritale Krasnojarski ooperi balletiteatrisse hetkel repertuaaris olevat kaks etendust, mõlemad on lavastatud siis minu, ütleme niimoodi Baltimaa sõprade poolt, üks naiida Andres Šagarci lavastuses. See on suurepärane lavastaja, kes juhtis kunagi läti balletiteatrit ja lahkus meie seast sel aastal. Ja teine lavastus on Neeme Kuninga Jevgenia niigin. Nii et taas kord on võimalus nautida Birgitta festivalil suurepäraseid etendusi, aga enne te mainisite siin sääskid teatrisse, mis on neid nimetatud Dmitri farstovski järgi ja eile desse kontsertetenduses Georg Ots, hakkasin ma mõtlema, et tegelikult võiks ju Georg Otsa ja Dmitri Farozdovski vahel ehk leida rohkem teoseid kui mõne teise kahe kuulsa laulu legendid. Ja teil on täiesti õigus, nende saatus on sarnane. Ma olen Tiimaga olnud väga lähedane sõber, sellepärast ma tean, millest ma räägin. Ta kuulas otsa salvestusi pidevalt, nautis neid isegi siis, kui ta valmistas ette oma sõjalaulude siis tema orientiiriks majakaks oli täpselt niimoodi otsa. Ja nendes on palju rohkem sarnasusi, kui pealtnäha paistab. Nad nendesse armus terve maailm, Nad, mõlemad lahkusid 55. eluaastal. Nad mõlemad surid samasse haigusesse. Nende mõlema viimaseks etenduseks sai hormoon ja see on väga müstiline Kokkulangevus. Võrrazdovski ei laulnud eriti oma kodumaal ka Venemaal. Aga ma olen tema jaoks lavastanud deemonit, Rubensteini ooperit ja see oligi otse lemmikroll. Nii et ka see on müstiline kokkusattumus. Tõepoolest, kui me valmistasime ette käesolevat etendust, siis marinas kalkina, kes on selle etenduse stsenarist, käis ja töötas, tegi hästi palju taustatööd Tallinnas ka muusikateatri muuseumis. Mina isiklikult olen rääkinud Eri Klasiga, Aarne Mikuga Teomaistega, aga veel rohkem kogu aeg silme ees oli mul minu sõber piima, sest nad tõepoolest sarnased. Ja nende saatuse sarnasus seisneb veel ka selles, et need on kaks meest, kellele aplodeerisite miljonid võib-olla lausa miljard, kelle salvestisi kuulasid samamoodi suured rahvahulgad, aga kes sisemuseksas jäid alati üksildast, eks see on selline suure maailma edu Sublimatsioon. Kindlasti ja seega me võime ka loota, et vaadates Georg Otsa etenduse publiku huvi ja menu võib-olla kunagi võtete etega Kas te teate, ma iseenda jaoks pole veel määratlenud ja mis žanriga on tegu, kui me räägime minu viimasest etendusest. Kas tegemist on draamaetenduse muusikalise etendusega? Vast kriitikud oskavad paremini määratleda aga mina tean ainult seda, et tegemist on millegi uhiuuega ja kui me räägime kliima korrastovskist, peab mööduma veel natukest aega, sest praegu on oht kedagi riivata. Ja praegu peaksin mina need tundeid endast veel läbi laskma. Aga me räägime täna põhiliselt tõsistest teemadest, aga on suvi. Me oleme Saaremaal, päike paistab. Helikonna Opera on ilmselt kõige rohkem ringi reisiv külalisetendusi andev vene ooperiteater ja te ise ka reisite väga palju. Aga kas see tähendab, et kui teil on mõnikord vabad päevad või puhkus, kui seda üldse on, et kas teil on ka siis isu reisida? Tõepoolest, kogu oma töö on seotud reisimisega, nii et ise omal käel ei reisi. Võin sõpradele külla tulla, aga ma enam ei oska määratleda, kus algab töö ja lõpeb eraelu. See kõik on minu jaoks sulandunud. Pigem ma naudin seda, mida ma teen. Olete ühes varasemas intervjuus öelnud, et 99 protsenti teie elust moodustab ooper, aga et kas võib küsida, et mis mahub veel selle ülejäänud ühe protsendi sisse? Pirita ooperit. Ma ütleks, et see ei olnud väga, võtavad vastus, aga suur-suur tänu Dmitri Berkmann võtmast aega, tere tulemast meile siia vikerraadiosaatesse suurselt Oksana tõlkimast. Soovin teile imekaunist festivali jätku ja ootame teid taas tagasi Eestisse. Mis? Hool KesK. A. A A võõras. Head kuulajad, meile laulis Lauri vasar eilses etenduses siin saarel Ma ooperipäevadel kuulsime seda lugu aga hoopis huvitavas seades veel siin nädalavahetuse on võimalik tulla seda kuulama või õigemini, ma saan kohe küsida Eesti Kontserdi peaprodutsendi Lauri haava käest, et kui esimene Georg Otsa etendus oli niivõrd populaarne, et kas siis teisele veel jätkub pileteid stere Lauri. Tere, tere ja natukene veel on ja ja me oleme siin omavahel nüüd natukene nagu mitte panuseid pannud, vaid arutanud selle üle, et kindlasti see kumu valduses on nagu teatrite võlu alati, et pärast esietendust hakkab tööle kõige paremini reklaami kallal, mis üldse on võimalik luua, see on see, kui inimesed räägivad teineteisega esietenduse muljetest ja nüüd siis eilse esietenduse muljete põhjal ma usun, et homme hommikuks hiljemalt siis päevalt pühapäeva sellele lisaetendusele ei ole kaena pileteid saadasse lisaetendus tegelikult tekkis meie kamba olles kuskil aprillikuus, kui me suutsime Heliconiga kokku leppida selle, et nad oma koju tagasi minema kutt suudavad edasi lükata poole päeva võrra ja siis pühapäeva päeval veel kell 12 teevad Georg Otsa lisaetenduse. Ja inimesteni Dimitri petmaniga meil oli ka juttu, et ta on sisuliselt loonud nagu uue žanri ja ka publiku hulgas oli eile kuulda, et oot-oot, et, et see peaks olema nagu ooper, aga et ooperit nagu lauldakse nii vähe, et mis, mis žanris siis tegemist on? Nüüd kliima ütles, et ta ei tea kes, kes siis meie teame. Ja see ongi ja see ongi tore ja ma isegi ei oska öelda, kas seda peaks nagu žanriks liigitama, et, et see on selline teistsugusel kontseptsiooni täiesti teistsuguse lähenemisega lavastus muusikalavastus Georg Otsa elust, mis ei pretendeeri protsendiliselt dokumentaal dokumentaalsusele ja, ja seal on fantaasiata kõike lihtsalt tegelikult oluline on see, see lavastus, selline üldistusjõud, mis, mis tugineb Georg Otsa elule, et tegelikult küsimus on selles, et mida, mida Timo Vertmann meile selle lavastusega öelda tahab? Aga rääkides nendest festivalist üldse, et teie olete siin kõik juba esmaspäevast saadik kõvasti tööd teinud, aga samas, kui ma siinsamas Arensburgi õuelgi ringi vaadata, Ta on siis tundub, et paremat töökohta on vist raske välja mõelda, et et kas on tõesti nii, et, et hommikupoole istud siin terrassil ja jood mõnusat jahedat jooki ja siis õhtul lähed etendusele. See ongi niimoodi ärkama, hommikul hilja tuleme, joome natukene jahedat jooki, siis vaatame, kuidas päike paistab ja õhtul lähme vaatame, mida ooperis meile mängitakse. Tegelikult on, tegelikult on väga kiire muidugi kogu aeg siin varjus, aga see, aga see, see kiirus ja see veab jama publikule märkamatuks ja kõik peab sujuma ja, ja kui kõik sujub viperusteta, siis ongi publikul tore siin olla ja ja see on 12. aasta, kui ooperipäevi siin korraldama alates 2008.-st aastast ja mul isiklikult on selline päris päris tõsine kogemus võrrelda seda korralduslikku külge alates ütleme 2009.-st või 2008 pool umbes sellisest ajast ja ja on tore vaadata, kuidas sellised asjad kõik nagu paika loksuvad, et ühel hetkel kõik laugud jäävadki, mis kelgus kohas olla ja mida teha ja, ja kõik laabub nii hästi ja ja kogu see tehniline külg on, on lihvitud. Peaaegu et täiuslik. Aga on siis tõesti niimoodi, et et kui me võrdleme nüüd nii-öelda Eesti kontserdi kogu aastast hooaega, et, et see on ju tegelikult Eesti kõige suurem teatrifestival, kus me praegu oleme, et kas on see siis nagu see kõige kiiremas aastast Ja see on kaheldamatult ei, ei ole, kindlasti on kõikide festivalide korraldamine ma selles mõttes ei, ei tahaks seda isegi. Mastaabid on erinevad, aga, aga ma ei tahaks kuidagi näha seda nagu teistsugusena vasse näiteks Haapsalu Tšaikovski, festivalist või, või seitse linamuusikast, mida me teeme Ida-Virumaal või või siis kas või Pärnu ooperifestivalist, mida me üle aasta Pärnus korraldama, et, et kõik festivalid, kus sa oled kodunt eemal ja sõidad kuskile teise linna ja hakkad seda tegema, siis, siis sa pühendatud sellele ikkagi 24 tundi ööpäevas. Sisuliselt ja, ja niimoodi tulevadki õiged asjad, et kui sa täiesti täiesti pühendunud mingi asja tegemisele Aga kui sa oled nüüd nii palju aastaid suviti päris pika aja siin Saaremaal veetnud, et kas hakkavad tekkima ka mingisugused teistsugused sidemed selle saarega kui lihtsalt teised? No ei, ma ei ole siia kinnisvara soetanud. Ei ole selline, see on selline muidugi muidugi sellised emotsionaalsed sidemed Saaremaaga on ikka absoluutselt teistsugused ja sa tuled ikkagi nagu oma suvekoju iga igal aastal. Täpselt, kõik on käe-jala juures, sa tead kus, mis ja siis samal samal ajal jälgid suure huviga ja suure suure rõõmuga neid muudatusi, mis kasvõi Kuressaare kesklinnas on praegu toimumas. Milline millised muudatusi läbi elanud Kuressaare kesklinn? Olgem nüüd küll ausalt, et see muudatuste elluviimine on kestnud võib-olla mitte nüüd, kuid pigem aastaid ja ja ei ole ka tänaseks päevaks lõpule jõudnud, aga, aga loodetavasti lähemate kuude jooksul jõuab lähemate nädalate jooksul ma mõtlen kogu kesklinna ümberehitus ja peatänav, mis läheb situtseme arresburgi eest läbi, kus me praegu istume, et linn on hästi palju muutunud ja Eslanessi tulevad. Ja eks see on vist tõesti juba kolmandat ooperipäevad, mida mõjutab see muutunud liikluskorraldus seoses siis poolte tänavate üles kaevamisega ja ma ütleks, et eile siis püüdes liikuda lossi suunas, oli kohati päris raske, sest kui tee on kitsas ja tõesti, tänavad on niimodi ooperis fännidest ummistunud ja seda enam kui daamidel on ka pikad kleidid ja uhked kübarad siis muutub see Kuressaare tõesti väga rahva rikkaks. Loomulikult jäävad ja kui peatänav saavad jalakäijad ülemvõimu ja siis ongi väga meeldiv suure hulgaga liikud ooperipäevad etendustele. Aga me peaksime kindlasti juttu tegime ka sellest, et mida pakub siis festival järgmisel aastal külastajatele, et sellel esmaspäeval andsite siis teada ka järgmise aasta külalisteatri. Ja see on traditsioon, see on ooperipäevade traditsioon ja mulle see väga meeldib, et me oleme ooperipäevade alguses valmis ja võimelised välja kuulutama mitmes aasta ooperiteatri vähe sellest lavastused, mis igal õhtul erinevad etendused, mis on ja, ja paneme need ka müüki ja müüma igal aastal ooperipäevade ajal ära tsirka 20 kuni 25 protsenti järgmise aasta ooperipiletitest ja me oleme ka sel aastal väga palju selles suunas liikumas ja mul on väga uhked, tunnen nimetada järgmises oopereid Riina ära Horvaatia rahvusteatrilaagri, mis, mis on Horvaatia esindusteater ja, ja siia juurde lisada veel toreda nüansina selle, et kui järgmise aasta järgmisel aastal on Saaremaal Horvaatia rahvusteater Zagrebis ehk siis riigi esindusteater Sis Savonlinna ooperipäevadele on samal ajal Horvaatia rahvast ja Terreljeekast eksise Horvaatia teine rahvusteater. Hea siia kõrvuti riikidesse tulla? Absoluutselt. Horvaatia on järgmisel aastal Euroopa Liidu eesistujamaa ka ja siis loomulikult kultuurile suunatavat rahakraanid võib-olla natukene rohkem lahti ja selline kultuurieksport on riigi prioriteediks, mis on väga hea valik minu arust. No kui vaadata tänavust kavas, siis üsnagi palju on selliseid nii-öelda klassikalisemaid ja inimestele hästi tuttavaid oopereid, aga siis sageli teater toob meile näiteks sellise põneva teose nagu Rossini, ooper, järve naine, mida siis Eestis kyll liiga sageli näha. No aga me ei ole vist eriti kuskil ka seda näha, ajas elada model, logo on hästi harva esitatav Rossini ooperi võib-olla eelkõige nagu sellepärast, et see peaosalise partii mida esiesitab, ma julgeks öelda maksimaalne seltsimees, kes on nagu täiesti Euroopa kontratenorit, sest isegi konsultidena superstaari staatuses selline omalaadne on tänapäeva farinellid on selle lavastanud ja see on ise selle peaosas ja ja ma ma spetsiaalselt küsisin veel üle, et kas ta tõepoolest tuleb ise seda siis laulma siia ka ja loomulikult kui ise, et see saab olema väga-väga mõjusa, huvitav, ma ei ole seda ise veel näinud, aga ka seal, aga tänapäevane väga mastaapsete, selliste videoprojektsioonidega, mis samal ajal mõjuvad õhulised ja õhulised, läbipaistvat on seal nagu selline kolm teemaailmaga operette, meil seisavad ees sellised tõsised tehnilised väljakutsed, et see siin Saaremaal lavale tuua. See on tõesti täitsa põnev, et kui vaadata nüüd Eesti ooperimaailma viimaste aastate jooksul, siis see näib nagu sosivad, loosivad selliseid multitalente, et alles eelmisel sügisel tõi siis Eestisse maailmakuulus tenor Kuura, kes kõigi üllatuseks mitte ei laulnud, vaid hoopis lavastas ja dirigeeris ooperis. Ja nüüd siis samamoodi on tulemas üks maailma tippkontratenoreid kesi sisega. Lisaks lavastab, et kas teie siin ooperipäevadel peate ka sageli tegema mitme inimese tööd. Muidugi, me kõik teeme mitme inimese tööd siin ja, ja meile on isegi eesti kontserdisiseselt inimesed Saaremaa ooperipäevadel väga tihti on erinevates ametites. Kui ma olen Eesti kontserdi peaprodutsent hooaja keskel, siis Saaremaa ooperipäevade ajal on mul rõõm teha meediajuhi tööd ja suhelda ajakirjandusega ja viiega. Läbisin avalikke raadiosaateid, mida me teeme, arvan sporki õue pealt Kadi raadiole, nii et, et see on täiesti teistmoodi ja tore, toredad ja lisanud muidugi juurde those Kuura oli ju esmakordselt. Eestis oli ta Saaremaa ooperipäevadel 2011. aastal, kus ta andis soolokontserdilauljana ja siis pool kontserti. Dirigeeris. Täpselt nii ja ma usun, et väga paljudel külastajatel on see kontsert üsnagi eredalt meeles. Aga ma tõesti väga tänan, Lauri Aav, me jääme siis põnevusega ootama veel järgnevaid oopereid, mis siis siin kavas meil veel on, et täna õhtul Verdi Nabucco Täna õhtul Verdi Nabucco kurvast on inimesi, ei ole siin enam pileteid saada, homme Polanki Karm eliitide dialoogid, dialoogid äärmiselt mõjus ja põnev tar, selline ooperikunsti, selline raskem vorm, selline hästi mõjus, aga aga raskelt vastuvõetav siis laupäeval kaks skaalat. Mulle laste kala, mis on ka helitehnika, Helicon operalt see aasta sel aastal ja, ja see on eestikeelsete tekstidega, Margus Tabor tuleb lugema õhtul siis päris skaala ja siis pühapäeva päeval mister Georg Otsa kordusetendus. Aitäh ja jõudu. Ja meile hakkab nüüd laulma meie järgmine saatekülaline Estonia esisopran, kes etenduses mister Georg Ots oli võib-olla tema jaoks mõnevõrra üllatavas rollis, vähemalt sellises rollis teda väga palju kuulnud ei ole, aga nüüd esitab. Ka ühe oma lemmikrulli, see on nimelt Tosca aaria Putšiini samanimelisest ooperist. Head vikerraadio kuulajad, minu vestluspartneriks on nüüd Estonia esisopran. Heli Veskus, tere tulemast heli. Tere. Dmitri Bertmanni käest ma juba küsisin, et kuidas tema tunneb ennast peale eilset esietendustega, missugused on sinu võimuses? Et ma olen kohutavalt väsinud, suur pingelangus on olnud väga intensiivne. Prooviperiood valmistasime tükkijates ette, Moskvas sõitsime releega sinna kaheksaks päevaks, juuli alguses seda tükki lavastama ja, ja siis oli mõni päev kodus ja siis nüüd siin Saaremaal uuesti, nii et on nagu ühe ühe etapi lõpp nagu. Ja kindlasti on pingelangus, et õnne väga suured, et ma ei tahaks küll kõike kuulajatele rääkida, et mis siis etenduses täpselt toimub, aga seda võin küll reeta, et et ilmselt oled sa rollis, mis ei ole sinu jaoks just tavapärane mõnes mõttes. Ja teistpidi võib-olla võiks isegi öelda, et mõnes mõttes natuke nagu mängida ka iseennast? Nojah, selles mõttes ütles, et et kes nüüd tuli tõesti saali kuulama tellivest, kus laulab vissi või, või Distore Hallet või noh, nii-öelda siis siis seekord pidid nad tõesti pettuma, et seekord mitryberkmann tõesti kiskunud, kiskus mind oma mugavustsoonist ikka väga-väga välja. Et ma olen täiesti täiesti teises karakterist, ma olengi nii-öelda selles tükis karakternäitleja Ma mängin Georg Otsa austaja annat ja tegelikult remargi öeldes, siis tegelikult ma olen nagu remark, mida ma lugesin nii-öelda sellest teksti raamatust, on see, et ma olen venelannast austaja, anna, kes, kes istub oma Moskva korteris, mille seinad on täis kleebitud Georg Otsa plakateid ja pilte, et ja kuulab ainult tema nii-öelda muusikat ja tal tõeline andunud fänn. Ja olgem ausad, et see karakter on täiesti elust enesest, ükskõik, kas Moskvas või Peterburis käia. Kui on kontsert, mis on pühendatud Georg Otsale, siis sellised inimesed istuvad sadade kaupa reas ja plaksutavad ja karjuvad prao. Ja just nimelt, et, et võib-olla meil tõesti sellist fännlust ei kohta. Aga mujal ikkagi see on täiesti omaette nähtus olemas ja, ja, ja kui natuke just sellesse süüvida niimoodi, siis siis see karakter on elust enesest. Ma arvan, et Eestis tõesti midagi sellist ei juhtu, aga kunagi Georg Otsale pühendatud kontserdil Peterburi Teatris Music hool nägime pealt juhust, kus üks fänn sõna otseses mõttes saali teenindajate poolt saalist eemaldati, kuna tema, braavo, Garmini muutus niivõrd ekstaatiliseks, et see juba segas laval hoid, lauljaid, oled sina midagi sellist kunagi kogenud? Tjah ma midagi päris sihukest ei ole kogenud, kuigi ma kuulsin eile näiteks saalis seda, et kui, et kui kurja, kui oli alanud nagu Saaremaa valts, siis keegi naisterahvas, ma võiksin öelda siis fänn kasvõi siis Saaremaa fänni oli tõusnud püsti ja siis oli vaadanud korraks ümberringi, et oi, keegi teine ei tõusnud Ki tagasi ja siis, kui etendus lõppes, oli ta mul praktiliselt esimene, kes oli ka püsti karanud, et teda võib nagu natukene nagu, nagu sellega võrrelda. Jah, ma ütleksin, et ma istusin sellest naisterahvast paar kohta edasi ja lisaks kõigele ta laulis ka, ise on niivõrd innustunult kaasa ütleme, et minu jaoks oli see esimest korda Saaremaa ooperipäevade ajaloos, kus ma nägin, et pool saali laulab kõva häälega kaasa hoolimata sellest, kas nad peavad viisi üldine vaimustus ja pisarate pühkimine, et võib-olla oli siin ka tavapärasest enam just sealtsamast Venemaalt pärit publikut? Jah, see oli, aga kuidas ma ütlen, et me tegelikult ikkagi ootasime seda, et nad hakkavad seda Saaremaa valssi kaasa laulma ja ja see on tore, et see niimoodi juhtus. Tõesti, väga tore kindlasti, aga tegelikult seal on olnud ääretult põnev aasta juba alates jaanuarikuust, kus sa astusid Moskvas suure teatri lavale, meenuta veidi, et kui sa nüüd selle peale tagasi mõtled juba üle poole aasta on möödas, et mis siis on esimene asi, mis sealt meeldejääv? Aa jah, see on jah. Oh. Kuidas ma nüüd ütlen, ma isegi ei oska neid sõnu nagunii kuidagi leida, et see oli tõesti minu jaoks. Ma ikkagi julgen nagu öelda, et see oli selline karjääri tipphetk. Et laulda oskad Moskva suure teatri laval, sinu ikka lemmikrolli, eks ole, ikka minu lemmikrolli loomulikult Toscana roll, mida ma olen kõige rohkem laulnud. Olen kohutavalt õnnelik, et lavastus on nii pikalt meie teatri mängukavas püsinud põhimõtteliselt vist 15 aastat. Et. Noh, kuidas ma ütlen Tavaliselt ma ei mõtle kõrvalistele asjadele, kui ma teen etendust, aga see hetk, kui ma ikkagi nii-öelda vistidaarset laulma hakkasin Siis ma mõtlesin, et Elin, nüüd tuleb see hetk meelde jätta. Aga pisaraid ei tule silma. No tegelikult praegu tulevad ju, Sa oled küll, et see oli, see oli õnnelik hetk. Seda on väga armas kuulda. See tähendab, et veidi hiljem oli ka sul väga uhke suur sünnipäev ja Salousid sedasama rolliga koduteatris oma sünnipäevaetendusel. Ja, ja seal selles mõttes kuidas ma ütlen, et nii-öelda tagasi tulla sealt järgmine etendus oligi kohe ju meie teatris, eks sellest oli paar, see oli ainult paar nädalat vahet, kui ähmane oma viiekümnendat sünnipäeva tähistasin selle etendusega, jaa. Ja siis järsku tundus, et see kõla, see kõla, mis sealt Teatris suures teatris on see, mis sul nagu endale laval nagu tagasi tuleb. Või õigemini, ma ei saagi öelda, et see tuleb tagasi, pigem niisugune tunne, et sa oledki selle kõla sees. Et, et sinu hääl ongi, sa oled sina, oledki see hääl ja see hääl on seal saalis, see ei ole see, et ta sulle kuskilt tagasi tuleb, minu jaoks oli selline nagu selline tundmus. Et siis tekkis küll korraks nagu sihuke tunne nagu oma lava pealt, mis mõttes ei olegi sama tunnet? Aga ei noh, loomulikult see kõik läks ju üle ja ja ikka oma armas koduteater ka. Aga õli sisse ja Moskva suur teater akustiliselt parim paiku seal laulnud. Vaata, mina ei ole aru saanud sellest asjast, et ma kuulen väga tihti kõik Ui suures teatris on väga halb akustika, inimesed räägime seda teed, et see, mis seal kunagi oli, vot see oli enneolematu. Aga nüüd on seal väga-väga truud, nabis. Minu arust seal oli nagu väga lihtne laulda, seal oli väga hea laulda. Jah, ma pean ikkagi ütlema, see on olnud ikkagi kõige parem akustika, kus mina olen laulnud ja see, see, et orkester on, see orkestriauk on nii lai, see on sihuke tunne, et sul on tõesti noh, siukene surround, heli tuleb sellest orkestrist, et sa ei peaorkestriga ja nii-öelda võidu laulma vaid tõesti saad hakata oma hääle resonantsi kasvatama. Mis on laulja jaoks? Noh, see on nagu palsam häälele ta järsku tunned, et sa ei pea midagi üleliigset tegema. Et kui sa oskad laulda, sa laulad, ei oska laulda, siis ei laula. Et seal tõesti see tunne tekkis, et nii nüüd võid nagu rihmad maha lasta ja laulda. Et sellised toredad sündmused on sellel aastal siis sinu laulja elus toimunud. No kui sa nüüd teed siis ära selle teise Georg Otsa etendused, kas sa siis saad lõpus ka juhtme välja tõmmata? Jah, kahjuks sel aastal on see juhtmeta väljatõmbamine väga lühikene, ainult kaks nädalat. Selles mõttes, et meil hakkab ju hooaeg, kui ta 13. augustil. Aga. Kuidas ma ütlen, et tegelikult on see suvel töötamine ikkagi ka natuke nagu puhkus? Alguses mõtled küll, et mis ma nüüd tegin, et miks ma oma suve nüüd niimoodi jälle tööd tehes nagu kuidagi nagu natukene ära rikun, aga aga vaadates praegust ilma siin Saaremaal ja, ja, ja üldse kogu atmosfääri, et tegelikult ka see on mingil määral puhkus lihtsalt vahepeal tuleb natuke tööd teha. Aga kui sa neid lõpuks päris puhkus taevad, mida sellega ette võtad, et oled sa näiteks kuidagi mõnusalt kodus nokitseda aias? Just nimelt, eks ma lähen sinna oma maakoju ja nokitsen seal tõesti, et mulle meeldib seal olla, seal on see on nii vaikne. Seal on õhtuti pime. Sest linnainimesena sai nagu ei taju seda, kui nagu maal läheb, õhtul hakkab pimedaks minema, seal tõesti on kottpime. Et isegi juba suvel, eks ole. Need on juba need valged ööd hakkavad nagu lühemaks minema, eks ole. Et et et ma olengi seal, et mulle meeldib see, mulle meeldib nagu olla eemale inimestest, mulle meeldib olla eemal suhtlemisest. Et ma olen seal küll oma abikaasaga kahekesi, aga vahest võib juhtuda, et me nagu räägime päeva jooksul suht vähe piisab sellest, kui inimene on sinu lähedal. See on väga huvitav kokkusattumus, et mulle meenub, maikuus käis Eestis maailmakuulus metsosopran Ameerikast Aczyk siis tema rääkis, sest ka sellest, kuidas talle väga meeldib olla kodus, kus tal on väga suur aed ja ta kirjeldas seda, kuidas ta on tõesti sealt päevade kaupa üksi ja räägib juttu näiteks lindudega, kes on tal niimoodi harjutatud, et tulevad kassetid peo peale laulma, et sina siis oled ka natuke selline loodusega rääkija või Telia, et kas kuuldavasti siis armastab väga roose, et kas, kas sa lilledega ka räägid? No ikka jah, et minu roosiaed jah, seal kuidagi nagu kasvav kogu aeg selline, ega ma jah ei lähe mööda ühtegi ausalt, kui me nagu juurde ei ostaks neid, et eks ma natuke ikka rääkima, kui ma näen, et nad nagu ikkagi nagu natuke kiratsema jäänud, siis ma pean neid võtame või siis natuke nahutama, et mis see siis nüüd olgu, on, aga loomulikult see vahest juhtub minu enda süül, sellepärast et vahest hooaja alguses ei jõua sinna ja nad vajavad nagu kohe toimetamist. Aga, aga ei, see aasta olnud väga ilusad. No see võib-olla ei olegi nagu kuidagi nii haruldane, et selge on ju see, et, et olid laulja, sa armastad roose, aga et kuidas see roosiaed seal alguse sai, et kas tuligi sellest roosi armastusest või või pärandas keegi sulle mõne roosi või kinkis? No vot, ma ei teagi, kuidas ta nagu alguse sai, aga mul vist oli ikka mingi sihukene mõte, käis mul peast läbi, et no aga kui sa oled karjäär nagu millalgi nagu otsa saab, siis roosid ju peavad jääma. Et siis mul on olemas oma aed, kus need roosi imeks võta. Aga suur, suur tänu, heli Veskus, ma tõesti loodan, et varsti on siis rohkem võimalik aed aega mõnusasti veeta seal oma kaunis roosiaias, et saada päikest ja õhku ja tuult selleks, et siis taaskord jälle augustis astuda oma kuulajate ette, et mis on siis esimene etendus võtab ees. Meil on kohe traditsiooniline vana Tallinna kala, mis siis sellel aastal on pühendatud Eesti Muusikaakadeemia juubelile. Ja seekord on laval õpetaja, õpilane. Ja minu klassist on siis minuga koos laval Karis Trass. Nii et seal kohe siis ta meid näeb ja kuuleb. Me just selleni me tegelikult ei jõudnudki. Lisaks laulmisele oled sa ka ju väga pühendunud õpetaja ja sinu õpilastel läheb ka laulukonkurssidel alati väga hästi, nagu ma just hiljuti Soomest uudiseid kuulsime. Jah, see oli meile väga suur suur uudis ja suur rõõm. Tõesti, minu minu esimese kursuse tudeng, 21 aastane Sonja härranen, võitis väga mainekal Savonlinna Timo Kallio Musta Timo musta Kaljo laulukonkursil teise koha. Ja, ja noh, mis saab olla õpetajale suurim kingitus, kui see, et sa näed, et sinu nii-öelda sinu nii-öelda tibukesed hakkavad tiibu kandma. Ja lisaks sellele, et, et sa oled ise õpetaja, oled sa ise mõnevõrra kavale endiselt õpilane, aastaid käisid kook Soome vahet, aga nüüd peale sinu armsa soome õpetaja Anita välki lahkumist oled sa lausa täitsa teisele poole ookeani lennanud, et saada õpetust. Ma käin sinna, üritan sinna käia iga aasta vaeste aasta nii-öelda vahele, mul on seal õpetaja, mul on seal väga hea Gotš kellega ma teen tööd ja ikka käinud nii-öelda natukene oma häält natukene taas nii-öelda puhastamas kohendamas. Sihukene värske kõrv peab olema laulja kohe kõrval. Suur aitäh, Heli vestlus ja ilusat mõnusat suve jätku ja kena viibimist siin Saaremaal. Suur aitäh. Kaheteistkümnendat Saaremaa ooperipäevad 23.-st 28. juulini peakülaliseks Moskva helikkunupera maailma esiettekandel kontsertetendus mister Georg Ots, lisaks Tšaikovski, Padaemand, Verdi, Nabucco, bulency, Garmin, liitide dialoogi ja palju muud Saaremaa ooperipäevad suve kõrghetked, vikerraadio.