Vikerraadio Saaremaal. Head kuulajad, tere, tulemas taas Kuressaarde Arensburgi õue. Mina olen Anne Aavik, helipuldis Tallinnas on Maarika Leetma ja meie järgmiseks külaliseks on Saaremaa. Oli päevade kunstiline juht, mees, kes tutvustamist kindlasti ei vaja. Aga enne seda, kui me temaga hakkame juttu puhuma, kuulame laulmas legendaarselt Saaremaalt Leisist pärit kunagist esitenorit. Nimelt Sis Hendrik Krumm esitab man Rigo Streta ooperist truba tuur. Tere tulemast, Aarne Mikk. No kuidas on siis suvi siiamaani läinud, et tänavu selline eriline laulupeoaasta? No jahedalt ja soojalt laulupidu oli tore ja tulin just üleeile tagasi Peterburist kus oli Georg Otsale pühendatud noorte lauljate konkurss ja nii et ega siit sellest teemast eriti eemale ei saagi enam. No vot, Georg Ots on tõesti ka ju meie tänase saate üks kõige olulisemaid teemasid ja ka eelmisel aastal sellel samal festivalil käia, siis ma olin tõeliselt üllatunud, kui väga kutsub publikut saali endiselt Georg Otsa nimi. Ometi 44 aastat teda meie seas enam ei ole, aga kohtasin niivõrd palju inimesi, kes teda isiklikult mäletasid ja olite oma laulmisest siiani sellises vaimustuses, et pisar tuli silma. Et kuidas see konkurss tänavale. Ligi 160 osavõtjaid ma õnneks kuulasin ainult finaalvooru ja skaala kontserti, aga need kolleegid, kes seal žüriis olid, need vaesekesed, pidid üle kolme saari ära kuulama kokku olid kohutavalt suur katsumus. Aga tore oli, see. Preemiad läksid kahele väga noorele paritonile ühele 23 aastasele noormehele Novosibirskis, kes laulis lõpuks hiigorjaariat ja teine oli 22 aastane. Väga save pisikene usbeki laulja, kes pani nagu varrukast vili, habe majast, sigaroga vatiini, nii et selles mõttes oli väga torenen. Parimate tase. Nii et Georg Otsa konkurss Venemaal kutsub kokku väga häid noori lauljaid, ilmselt eeskätt siiski Venemaa avarustest. No põhiliselt küll, kuigi sealt oli ka väga kummalistest välismaadest tulnud üksikuid, aga neil olid paljudel ka vene kultuuri või lauluõpingutega olnud mingid sidemed, nad vähemalt seetõttu teadsid. Ja ma arvan, et ikkagi Neil oli huvi ja, ja nad tahtsid ennast näidata ja pärast žüriiliikmetega kõik küsisid, mis edasi teha ja no oli üldiselt niisugune tore õhkkond. Aga kuidas sai siis osalejatega Eestist eelmisel aastal näiteks oli ainult üks osaleja sellel aastal ei olnud mitte ühtegi. No see on täiesti uskumatu, et Georg Otsa konkursil laulavad siis inimesed kõikidest muudest riikidest. Et ometi ikkagi ju meie laulja No ma arvan, et järgmisel aastal kindlasti mõni peab minema, sest muidu nad tõesti naeravad, küsivad, et kas pärast otsa ei olegi lauljad Eestis enam, aga küll mõni tuleb. No nüüd siin Saaremaal on tänavu samamoodi siis külalised Venemaalt väga uhke ooperiteater Moskvast. Helik on, millel on ju väga tugevad sidemed olnud Estonia teatriga juba selle loomisest peale, et et kuidas õigupoolest hakkas see koostöö Estonia Heliconi vahel. Ta tegelikult see esimene samm astuti meil aastal 1996, kui Georg Otsa muusikapäevadele jälle Georg Otsa muusikapäevadele. Ma kutsusin tuttavate soovitusel just Heliconi ja nad tegid siis pada, emandad sellist klassik kalise versiooni asemel kammervariandis viis lauljad ainult klaveri saatel, aga Bergmanni reži juba äratas suurt huvi ja siis tuli viss 2001 oli juba Verdi festivalil, need olid oma Iidaga ja edasi kest, pidevad kontaktid, kui ta lavastas meil juba näkineiu, siis Vallenbergi armastus kolme apelsini vastu ja lõpuks Faust, millega me käisime ka Heliconi uues majas Moskvas, nii et Bertman on väga aktiivselt oma sidemeid Eestiga hoidnud ju Vanemuises samuti Hoffmanni lood ja Jevgeni Oneginit lavastanud. Nii et tema on, on siiralt huvitatud Eestist ja tema kursusekaaslane Moskvas oli Kakiti seisu Neeme kuningas. Jah, võib vist tõesti öelda, et ei ole paljud selliseid vene lavastajaid, kes on eesti ooperimaailma just viimaste, võib-olla isegi kümnendite jooksul niivõrd intensiivselt mõjutanud. Kindlasti, ja noh, ta on ikka kõige rohkem ka lavastan siin ja ta on käinud siin veel kõikvõimalike kontserditega ja muude üritustega, nii et et tema huvi Eesti vastu ei ole ainult teeseldatud, lahkus. Ja siis see, et nad on nüüd tänavu tulnud siia Saaremaale, et ega seegi ei ole selles mõttes ju nii-öelda kuidagi kuidagi juhuslik, vaid ilmselt ka juba pikkade aastate eest kokkulepitud ja oodatud. Nojah, eile pärast Otsa etenduse esietendust oli veel sellises kammervariandis vili seitse surmapattu ja see tuletab meelde, et seitse aastat on mööda läinud ja eelmisel korral nad tegid siin kohvikantaat ja see on Bergmanni teatrid. Tüüpiline selline repertuaar, et suures saalis suured ooperid siis fuajees või kuskil kohvikus on väiksed projektid, nii et terve maja on hõivatud alati tallu. Ja ilmselt ei ole ka Venemaal väga palju teatreid, kes üldse võtaksid Vaili teose repertuaari, et ikkagi pigem minul on küll jäänud mulje, et Venemaailm ikkagi armastab selliseid klassikalisi suuri teoseid ja võib-olla isegi just 20. sajand ei ole alati see kõige-kõige suuremas huviorbiidis. Bert man kindlasti selles mõttes on ju ka väga noh, kuidas mõtleksin. Uuenduslik, et ka see Bulanki Karm eliitide dialoogid, mis oli küll korra juba Birgitta festivalil, tuleb ka neid Saaremaale ja ma tahaks ikkagi ka publikule nagu meelde tuletada, et loomulikult Travjaatad või madam pate flaid tahaks kõik jälle kuulata, aga mõnel aastal ei ole neid vaja. Ja nagu oli meil Shimanovske kuningas Roger sammutum polenk nüüd selline ikkagi 20. sajandi autor, mida on vaja tutvustada, seda me igal aastal ise ei suuda siin lavastada ja kui üks külalist teater toota sinna, siis peaks ühe korra ära, vaatame, ei ole vaja sõita Viini või Hamburgi. Jah, tegelikult tekib kohe selline seos Birgitta festivaliga ka kurt vōi seitsme surmapatuga, et kunagi Kristiina Poska veel juhatas seda samuti siis Birgitta festivalil ja siis oli siis muidugi tegemist Berliini koomilise ooperietendusega, et et ka kes on siis võib-olla seda juba näinud, saab sellise väikse võrdlusmomendi enda jaoks tuua. Saksa kultuuris on see tuntud teos ja seda tehakse ka kunagi veel nõukogude ajal käis meil Schwerin'i teatrist siin üks lauljanna, kes seda tegi ja niimoodi on ikkagi vahetevahel nagu mängitud. Jah, ja lõppude lõpuks siis otsa etendust saab siis veel ühe korra vaadata, kuulata, kellel siis eile õhtul nautimata jäi. No ja esietendus oli nii välja müüdud ammu juba, et siis tuli teha lisaetendus pühapäeval, 28. juulil päeval ja on võimalik siis seda veel vaadata seal. Aga kui te nüüd ikkagi olete, olete siin ja ma tõesti ei saa jätta kasutamata seda võimalust, et küsida, et tõepoolest, nüüd siis peatselt möödub Georg Otsa sünnist 100 aastat järgmisel kevadel ja kindlasti on Georg Otsast ka veel väga palju juttu ja ma usun, et, et väga palju inimesi, kes ka teda ei ole elusana näinud, teavad siiski tema häält, sest see on niivõrd erakordne. Aga teie olete siiski inimene, kes on temaga väga lähedalt kokku puutunud ja tema oli ju kolmest teie esimeses lavastuses, eks. Aga kas teil on meeles, et kuidas temaga esimesel korral kohtusite või kuidas te tutvusite? No ma ei mäleta täpselt seda päeva, sest ma tulin ooperikoori 1952 sügisel, kui ots oli just kevadel välja tulnud Don Juani nimiosas ja see oli selline eriline etendus, kus nad võt Raukesega, kes Borello lustisid alati laval neid stseene, kus nad koos olid või kas veel viiratsel narrisid ja kusagil seal keegi tutvustas meid ja ja niimoodi see läks ja ma arvan, et tema esimest suurt debüüti ma mäletan väga hästi, veel 54. aastal, kui aprillis käis teatri esimest korda Leningradis ja meil oli kavas deemoni lavastus, kus Ots laulis vene keeles seda peaosa. Ja see oli üks kummaline moment, et seal on aarias laps ära nutta, üks fraas, kus ta ütleb Ibudist õid, Sariitsein Miira. Aga II täht talle väga ei sobinud talle a- palju parem ja tal kodus sull nuut tuli kuidagi väga nigelalt välja. Aga see atmosfäär seal, et kuidagi nagu plahvatas sellega. Ja see oli selline üllatus kogu kollektiivile ja ka tal endal, et sellel nõuti kordamist. Nii ka järgmistel etendustel ja ma arvan, sellest päevast peale oli ots Leningradis kindlasti kõige nõutum eesti lauljaid hakkasin käima palju siis ka Kirovi teatris seal ja ja pärast Nõukogude laulukonkursi veel seal oli ta juba tutvak tuttavaks saanud. Ja kui 63. aastal Theresa stratas nooruke Metropolitan sopran käis meil Pohhimis laval siis pärast seda ta laulis kaks etendust Jevgeni Oneginit Leningradis ja kuna oli suvine aeg, siis kardeti, saal ei tule täis, kutsute Georg Ots tema partneriks sinna. Ja see on nüüd üks teema, kus Marie lavastas mister Georg Ots. Seda stratase teemat natuke fantaseerida, huligaanid seb, võib-olla isegi, aga las ta olla lasest lavasson, looming ja see on elus toimunud deta laulisu straatusega nii Tallinnas kui Peterburis, Leningradis tollal, et las olla see publikule teatud üllatus, jaganu. Teater ja kunst ongi fantaasiamaailma lõpp, kokku. Ja see ei oleks nüüd Vertmann, kui ta pakuks meile midagi sellist ootamatult midagi sellist, mida me võib-olla varem ei teadnud või poleks osanudki arvata. Kindlasti. Sest ta tahab ikkagi millegi publikut köita ja vähemalt ükskõik mida ta deebeeerriteeriv või teeb traditsioonilist, aga ta tahab, et mingi asi peaks publikud äratama või huvi pakkuma, kasvõi vaidlema kutsuma. Ja, ja see ongi minu niisugune. Üks võimalus aktiivselt publikut kaasa tõmmata. Väga tore, ma tõesti väga tänan, Arne Mikk, soovin ilusat ooperipäevade jätku ja võib-olla kui te juba veel saatesse tulite, oleks kohane jätkata muusika mõttes mõne teie soovitusega, et mida sooviksite teie, et vikerraadio kuulajad saaksid Georg Otsa esituses nüüd veel kuulata? Et ma olen kuuld, kui Georg Ots laulis seal Tšaikovskit või Schuberti kontserdil siis lõpuks karjutike lisapalaks tavaimister õigsa ja nii oligi praegu Peterburis sellel kontserdil, kus need Sevilla habemeajaja ja vürst Igor olid ära kõlanud siis üks bariton, kes sai eraldi preemia selle mister X esitamise eest. See tuli siis toodi lõpuks lavale ja sai siis ka turismiagentuuri poolt Kolmepäevase preemiareisile Tallinnasse oma elus sügisel, nii et mister X oli Venemaa kindlasti tema leivanumber. Aga soomlaste või eestlaste jaoks on muidugi see Saaremaal toimunud üritus seotud Saaremaa valsiga. Et ma ei tea, kuidas seda valida, ma isegi ei oska seda teha. Mina muidugi paneks lõpuks tõotuse laulumees La Manchast, mis on lühike ja väga emotsionaalne ja väga sisuliselt ilus. Aga siis sündigu see teie tahtmine. Suur tänu tulemast. Ütles, et ja muidugi madin tobedaid tempe. Ma tahan nende abil maailma inimesi kas või pisutki paremaks pisutki ausamaks muuta. Ei ole tähtis, kas ma kaotan või võidan. Tähtis on see, et ma pean oma tõotust. Sest tõotus, see on igale tõelisele rüütlile auasjaks. Kutsumuseks ei eesõigus. Ilmsi võimatut. Ülerooks võitmatut. Olgu kiir käes või? Keset. Sellest eelne varenaats Hetkeks mehe tekst õpilgatavad. Pilgus Soorm hüüdis. Head kuulajad, meie järgmine külaline on põline saarlane lauljatar Leili Tammel, aga tõtt-öelda peab siiski ütlema, et sellel sajandil on ta hulga rohkem ajast elanud Saksamaal karsruues kui siin kodusel Saaremaal, aga tere päevast, heidame. Tere, tere. No kuidas siis on tunne olla siin keset Kuressaare suve? Võrreldes siis näiteks siis eluga Saksamaalt? Just klimaatiliselt, kuna ma elasin väga kuumas regioonist Saksamaal, seal oli võimatu, kui sul 37 kraadi kütab ülevalt ja on siraini, niiskust tuleb ka veel, siis on lihtsalt võimatu kõndida, siin saab päikesega veel kõndida ja, ja isegi tööd teha põllu peal, aga seal oli võimatu midagi teha, lihtsalt istud, higistad. No missugused suured põllud, tööd on teil siis sellel suvel siin ette võetud? Harja, lohakaid ja kive? Kui laulja läheb pensionile, siis on aeg hakata kive Aakeid korjama. Nimelt seda keegi peab ju tegema. Samas kui vaadata seda praegust kliimat siin Saaremaal, et juulikuu lõpp kipub siin alati olema tõesti selline üsnagi troopiline, et kas vähese kuumus ei hakka liiga tegema selle kivide korjamise juures muidugi higi on küllalt, aga jookse pesidušist jookseb vesi kaela jälle värskena, lähed lähedaga, hakkad otsast peale. Nii et põline Saare naine ei põlga mitte ühtegi tööd ja harvaga kohe tööotsast kinni, kui midagi on vaja teha, ei kirvega labidaga vikatiga. Mai tea, kõige kõigi liistudega saan hakkama. No kas teie olete kõva aiatöö tegijaid siin Hei, vestlus rääkis oma suurest armastusest roosidest. Ei, nii kaugele nii fain ma ei ole. Aga siis põld saab ikkagi puhtaks tehtud. Põl. Ma armastan perspektiivi. Mõtlen perspektiivile, mitte momendile momendil, mis asi, tundub isegi naeruväärne. Aga ma pean nägema, mis on selle väikese momendi taga, see perspektiiv peab mind huvitama, tema, mitte see, et ma nüüd korjan kivid ära, ma ei tea, miks manikkorises ma tean, miks ma need korjasin. Tähendab, see on kõik, on mul on planeeritud. Ja mis suurtes plaanides plaanides ongi see, et saab see põlilt, mis mind väga häiris, kuna ta oli kõik oli kasvanud täis võsa ja ta oli täiesti harimatu ta nüüd me lasime kraavi teha ja põld on puhas ja kui sa nüüd seda ei hari uuesti, siis ta kasvab täpselt samamoodi, 10 aasta pärast me teeme jälle uut kraavi, jälle, laseme puud maha lõigata, täpselt sama jama hakkab peale otsast peale asetada, ära hoida, seda tuleb pidevalt hoida korras, lihtsalt seda pindala seal kogu kogu kogu minu teadus. Kas see ongi siis nagu teie päris selline sünnikodu Kärla vallas ja see on täiesti minu sünnikodumissal, mis on praktiliselt olnud mul kooli ajal ainukene koht, kuhu ma tulin, sest et no materiaalsed võimalused olid nii väiksed tol ajal ja reisida niikuinii ei saanud, tähendab kõik oma koolivaheajad Tallinnas õppides ja Peterburis õppides kõik suvevaheajad olin ma Saaremaal alati ja siiamaani. Aga missugused on lapsepõlve mälestused, et kas siis oli ka eeskätt selline kõva põllutöö? No ma pidin emal igal juhul kõige juures abiks olema suveöödel, eriti see see oli pääs väljapääsmatu rohimine sigadele umbrohukorjamine ja rauaga puruks toksimine, toitmine, lambast, karjatamine, heina, selles virnas sõtkumine. Kõik need olid minu tööjõukohane. No kas selle kõva põllud kõrval praegu jääb ikka aega ka natukene siin Saaremaa kultuurisuve nautida, et ooperipäevad on käimas, et kas see on ka olnud võimalust siin midagi endale lubada, mõnda ilusat etendust kuulata? Mul õnnestus hankida lihtsalt üks üks pilet, mul oli üks tüdruk siin maal mul külas ja tema läks hommikul võttis kätte, sõitis kassasse, sealt anti need tšauhh 15 eurosed piletid ja ma vaatasin ära padaemanda, mida ma väga tahtsin kuulata vene ooperiteatri lavastuses Padaemand, et see on kindlasti üks kõige selliseid oodatumaid või populaarsemaid asju, et ikka alati öeldakse, et et selle ooperis sünnimaal lavastatud teostan ikkagi kõige ehedam vaadata või missugused olid teie muljed? Sellepärast ma tulingi, sest ma tahtsin, esiteks, noh ma teadsin, et kuskilt peavad, kui on niisugused niisugused osata. Con, Liisa, Herman, hiljetski Padaemand või see krahvinna seal peavad olema, seal peavad olema tõelised hääled ja ma ei pettunud nendes esimeses kolmes ma absoluutselt ei Petteri õudselt meeldis Jeletski aaria. Ma olen harva kuulnud nii ilusasti lauldud aariad. Liisa oli väga hea ja ka Herman oli väga hea, ainuke, kes mulle natukene küsimärke tekitas, oli see krahvinna, sest ta väga palju murdis registreid minu jaoks ja erinevate nagu ta ei ühendanud registreid omavahel ja see mind natukene häiris, et tema ei olnud minu jaoks küllalt profi. No mida see registrite murdmine või ühendamine, mida sa tegelikult sellise nii-öelda tavakeeles tähendab, et kuidas, kuidas seda võiks seletada seda? No lihtsale inimesele võib seda seletada, seda niimoodi, et kui sul on register, on tegelikult kehaasendi küsimus ja keha kehas tekib teatud toonidest alates tekib niisugune tunne, et sa pead endale, et sa pead ennast nagu uude positsiooni saama ja kuidas sinna uude positsiooni ei jõua, siis tekib üks saksa keeles ruh, son üks. No kuidas on Bruch eesti keeles? Üks üks ISS üks katkemine tekib, äkki ta katkeb ära, tal ei ole enam toe punkti ja siis hääl läheb siis lihtsalt omasoodu, läheb minema, ilma toeta. Ta oli nagu katkepärasele toe pealt, sest see ühendus on väga peen ja neid on kaks korda, on, et murdekohad, nõndanimetatud murdekohad, registri, murdekohade, geneedi, ühendate ära omavahel siis tekib see oht on alati, et hääl muutub. Näiteks Ma olen Karzzuess, kuulasin, ma käisin kõiki tudengite kontserte kuulamas, seal olid niisugust imelikku asja, ma ei ole ka veel elus rohkem kuulnud. Oli üks bass noor, hästi pikk poiss ja ta laulis nii et all kõlasid paar nooti tõesti nagu pass. Ja siis kõlastel, kui ta keskregistrisse läks, siis ta oli nagu vedel bariton. Ja kui ta ülemisi noote võttestes ei olnud, need ei olnud kõrged noodid, ilmselt seal ta kõlas nagu tenor, ma ei ole niisugused kolme häälega meesterahvas. Ma ei ole ennega pärast kuulnud, tavaliselt on naised need, kes niimoodi teevad. Vokaalkunst on tõesti täis imesid, ennem siin rääkisime ka Eesti kontserdi peaprodutsendi Lauri haavaga, et järgmisel aastal on tulemas Horvaatia teater ja seal on üks äärmiselt kuulus kontratenor Max Emanuel džensid, kes on ju teatavasti selline laulja, et kui teda ei näe vaid vaid kuuled, siis võib-olla alguses mõtled, et tegemist on naislauljaga ja see ongi see, aga nendel on ka erinevad tämbrid. Bronit, kontratenorid on haigeid kontratenorid muidugi mahedama tooniga, aga see on cadembri küsimus, see on keha värvi küsimus, kui palju oma kehast jõuavad sinna peatooni sisse? See on jälle keha, mõned mõned võtavad ainult peatooni ja meestel on see võimalik. Aga siis on, mõned lülitavad sisse ka pisut rohkem keha värvi ja nendel on siis tumedam haigi tämber nagu ja see on väga ehe ja väga ilus. Jah, võiks öelda, et kui vaadata siis nii-öelda moodsate ooperiteatrite lavastusi, siis sageli need kontratenorid isegi nii-öelda võtavad siis metsosopranite altidelt leiva ehk laulavad neid rolle, mis on siis traditsiooniliselt kirjutatud ka naishäälele. Nojah, teda nagu vaadata naisrollis ja kuulata, no teades, et see peab olema naine ja kui sa kuulad tenorit, natuke perversne, minule jääb niisugune natukene perversne mulje. Aga tegelikult nad mõnikord õigustavad hääleliselt elast ärases Vot kontratenorid on need mehed, kes peavad absoluutselt õigesti oma rida hoidma, muidu see hääldada käib ära ja läheb puu alla. Tähendab, noh, nad, nad peavad olema režiimis ja see jääb, kuid neid vaadata, kui rangelt nad hoiavad seda, seda nad ei lõhu ennast, nad hoiavad absoluutselt süsteemi koos ja see on ainuke õige ja võimalik variant niimoodi laulda. No teie ise olete nüüdseks Sist laulmise lõpetanud? May ütleks, et moodse, ma olen ikka kodus ikka ma kuna ma õpetan, siis ma pean ikka midagi teadma ka laulmisest veel. Nii et peale põllutöö on ikkagi õpilased teie igapäevaelu osa, see on tegelikult mul suures osas suurest osast aastas on see mul ikka põhitöö. Ja, ja kui te neid võrrelda võrdlete tööga karsruuess nagu eesti noori lauljaid, et need on siin mingeid erinevusi või on noored lauljad igal pool ühesugused? Tähendab, mina arvan küll, et see on rohkem niisugune ettekujutus, kas ma olen nüüd olnud ju mitmel pool käinud kuulamas neid tudengeid? Materjalid on, muidugi seal on, sealt tulevad ju ka üle terve maailma tulevad sinna Venemaalt, Bulgaariast, materjalide valik on lihtsalt iseenesest on häälte suurus on juba loodusega paika pandud suurem, kui et Eestis on valik väiksem. Aga mis puutub kooli, siis ma olen neid untsu läinud, ilusaid hääli kuulasin täpselt sama palju siin siin kui seal, nii et see ei ole niisugune asi küsimus siis küsimus on puhtalt ikkagi koolis. No tegelikult, kui rääkida just, et kust keegi pärit on, et siitsamast Saaremaalt on minu arvates pärit just ikka väga suur hulk eesti pani lauljaid, et kui me hakkame mõtlema, et kas või praegugi on ju teatris kohe meenub, ma ei tea, Triin Ella, praegustest Estonia lauljatest siis bass Ain Anger, eks ole, siis on noorematest Heldur Harry Põlda, et noh, teist rääkimata, et mis siin Saaremaal sellist on, et kust need uhked hääled tulevad? Tähendab, minu, see võib olla puhas, minu arvamus, ma ei pretendeeri mitte millelegi, aga minul on niisugune tunne, et laulmine on väga puhtalt seotud loomuliku loodusega. Saarlastel on seda loomulikku looduslikku põhja ilmselt rohkem kui mingisuguses lilla linna Burwellel. Isegi tänapäeval, vat mis mulle, et lapsed juba kasvatatakse mikrofoni najal üles. Kõik need väiksed staarid käivad mikrofon pihus. Me kõik kilkasime puude ja põldude vahel, kes seal, kellele see mikrofon käest võtta oli. Tähendab, juba see rikub ära suhte iseenda häälesse. Et ma vaatasin oma pojatütar oli mul, tema on vähekese kõrva peale kukkunud, aga ma katsusin midagi midagi õpetada ja ma nägin, kuidas ta kardab iseenda häält. Ta lihtsalt kardab iseenda häält. Ta ei julge absoluutselt suuta lahti teha, mõtlesin, kui sa suud lahti ei tee, sulle ei saa suu, sul ei saa ju midagi välja ka tulla. Hoia suu lahti ja see on see vot niukene peenutsemine. Siit hakkavad minu meelest need ka koolilise tead pärast, et liiga paljud tahetakse nisukest ilutsemist kui kusjuures noor ise ei tea, et ta valesti ilutseb, et seda ei ole üldse vajada, peab oma oma selle looduse kõigepealt välja laskma vabaks laskma kõigepealt loodusvabaks ja siis hakkama teda alles nagu kujundama, aga mitte nii, et sa selle juba mätsitud kokku mätsitud looduse peal hakkad ehitama, midagi sellest ei tule nagunii midagi välja. Vot rääkides loodusest, et teile oli siin just suur esietendus Georg Otsa teemal ja tema oli kindlasti üks selline näide, kes oli lihtsalt väga suur looduslik ja loomulik Anne, et ma usun, et üks osa tema fenomenist oli just see, et ta suutis laval olla lihtsalt niivõrd tema ise. Seda ma, kuna ma olin. Kui ma õppisin pedagoogilises koolis, siis ma olin, istusin igal õhtul peaaegu kopikaid maksvad teatripiletid, nendega me saime ikka hakkama. Ja ma nägin otsa väga palju laval ja mina pean ütlema, ta, ta oli lihtsalt laval, oli no ületamatu. Kõige mõjuvam olime ju kellestki, kes mulle on meelde jäänud, tema roll on muidugi, keda ma ei ole iialgi näinud rohkem niisugust tali, kõik oneegin. Kui ta tegi Oneginit, see oli ehe oneegin, kui ta lavale tuli. Juba lavale ilmumine sel Joneegin laval, mitte Georg Ots. Tema, ta õppis ju kõik maneerid, kuidas kepi kanda, kuidas kaabut kanda, kuidas riidesse pandud tol ajal ei pandud neegrit mingite kaltsuhunniku sisse või, või mingit nagu praegu tehakse räbalad selga, mingisugune lehvib lohemadu, selge ja läheb laval. Siis ei olnud see niukene inimeste petmine, tsen, õudne Nadali ehe. Ta oli ehe ja siis, kui ta veel kude, kuidas ta oskas teksti Valgas, kui ilus oli tema. Sest kui ilus oli tema mõte selle tõttu, et kõik see, kuidas ta tatsianasse suhtub ja kõik need suhted olid ka mitte ainult lihtsalt ära lauldud, vaid need olid suhted olid hääleliselt paigas. Kui me veel mõtleme selle eilse etenduse peale, siis sealt tuli välja ka see, et, et väga sageli otsa partnerid lihtsalt armusid temasse on täitsa võimalik. Siin siin ei ole, see on möödapääsmatu, oli tema puhul ilmselt, sest ta oli, ta oli väga suveräänne. Nojah, see oli naiste endale süüa, nad armusid, ma ei tea, kas otsesele põhjuks otse otse endise naise asi armub, no kuidas me saame keelata ennast arvamust ei saa ju? Timo Vertmann tõi välja ka sellise huvitava hüpoteesi, et ka tereisast ratas siis, kellega koos ots laulis siis nii Estonias kui ka Estonia kui ka siis Venemaal olevat olnud otsast äärmiselt huvitatud. No traalsest Ratase kohta mina seda ei tea, ilmselt oli see minu õppeaeg Peterburis, mis sellest etendusest meieni ilmaga ma olen kuulnud väga palju just Ratasega seoses, et kaljukarask oli oma parima poeemi etenduse teinud just Ratasega. Ja nende korras pole nii nii ilusasti, ta pole eluilmas saanud nagu stest ratastega tegi seda Rudolf puimis. Kahtlemata on ju ka see nii, et lauljad 11 vastastikku inspireerivad ja see on õige, näiteks mina võin nimetada kohe KUMU Carmenit, tegin siis oli Moskvast olin üks etendus, mis ma Sotki laevaga tegin ja vot tema, tema, tema käitus minuga nii, nagu ma oleks tahtnud, et ka see, et ma olen, siis ma tundsin, et ma olen Karmel. Suurepärane. Aga kui me nüüd räägime veel natukene Saaremaa suvest, et kas midagi on veel siin plaanis peale põllukivide ja Saaremaa ooperipäevade või saab ka ükskord see töö otsa ja siis saab lihtsalt puhata? No ma pean mõtlema selle peale, et ma lähen tagasi ja ma pean hakkama jälle õpetama, tähendab, mul on siin võimalik maamajas, on üürata nii valjusti kui vähegi lõuad kannatavad ja seinad ei värise ka veel. Tähendab, mul on veel potentsiaali, aknad klirinat kuulata. Ühesõnaga, ma pean harjutama selleks sügisel vormis olla õpilastele midagi uut, jälle. Suurepärane suur aitäh Leili Tammel ja me kuulame nüüd teie esituses koos legendaarse ansambliga kaamerata salvestatud laulu baltisaksa heliloojalt nimega Ella leheski. Head kuulajad, meie järgmiseks külaliseks on üks palju värskem saaremaalane. Õigupoolest on ta hoopis pärit Itaaliast tordanarbona, dirigent ja organist, kes kolis 2016. aastal koos perega Itaaliasse Saaremaale ja alustas tööd Kuressaare muusikakoolis, kus ta on siis orkestri ja klaveriõpetaja ja ühtlasi sai temast ka Kuressaare muusikakoolis fondi sümfonietta orkestri dirigent ja kontsertmeister. Ja aastal 2017 lõida Kuressaares läänesaarte sümfooniaorkestri ja siis võiks isegi öelda, et sellega pakuvad juba isegi pisitasa konkurentsi Saaremaa ooperipäevadele, sellepärast et eelmisel sügisel esietendus neil esimene ooper, Õušen riim ja seal laulsid solistid Vanemuises ja Estoniast ja rõõm on kuulda. Sellele ooperile on peagi oodata tagajärge järgmise lavastuse näol. Aga nüüd Nuti maestro Narnboona moldovlased Shere, suur tänu, suur tänu teile, aitäh. Ja kuna me Eduardo on juba selle veidi vähem kui kahe aasta jooksul siin isegi veidi rohkem kui kahe aasta jooksul siin õppinud eesti keelt ja mina oma ooperihuvi tõttu olen õppinud veidi itaalia keelt, siis me püüame nüüd selle intervjuuga saada hakkama võimalikult vähe, kasutades inglise keelt. Aga Eduardo, kui raske on õppida eesti keelt, vaata itaalia keel ja eesti keel on vaagamaga lifranud siis kramaadiga on Italia keel, vaas on ladina keel ja siis eesti keel on uro Finnic granaadiga ja siis 14 case pluus pere traditsioon on raske muidugi. Aga kuidas oli ju ta ära siin Kuressaares tulles Itaaliast, kus käies suurlinnadest näed sa, eks ju, kõige kõrgemaid tippkultuuri väga palju rahvast. Mulle tuleb meelde, eelmisel aastal, kui Saaremaal oli külas Hiina ooperiteater, Shanghaist ja hiinlased kõndisid ringi Kuressaares, kus oli siis palju rahvast nagu on ikka ooperipäevadel ja küsisid kus kõik teie inimesed on. Nende arvates oli rahvast siin võimatult vähe, et kuidas on tulla Itaaliast Saaremaale elama? Vaata? Siia in in Saaremaa. Torino van miljon inimest linna okei, soo on suur, aga Hiruja found san finnväät Williden päev, ämber, püdident expect in turina, so Jarh voolu jääv hääl. Venna jõudis ka Võru Meybiiun siis Soomeni piibold, juriinide Kiievi Saarma katedraal, veraar, eesti traditsioon peitama, okei, Veiarhinden, Pekuuthingsisveti väärtu konfemm, Tuck, halvem auto. Siis ta ütleb, et tegelikult neid inimesi siin nii vähe ei olegi, kui siin paistab, et sa pead nad lihtsalt oma kodudest välja kutsuma ja siis sa saad ka nendega suhelda, et noh, kindlasti võib-olla eestlase temperament, see on veidi erinev, võrreldes siis itaallastega, aga et. Ma küll ei tea, et kui palju te olete käinud siit Saaremaalt väljas, aga et kas, kas saarlased on ka kuidagi teistsugused, kui on teised eestlased? Meie special Veia tavaline eestlase käin saarlased vihkveret insal litel, Pipiferend, spressibigen, sov väärtule näi ei ole lihtne, ei olegi. Kuulsite, saarlastega ei ole alati lihtne, aga need tuleb lihtsalt tundma õppida. Aga no me, ma juba ütlesin, et tänu teile olemas läänesaartel sümfooniaorkester kaameras keskel, et kui lihtne oli leida kõikide nende instrumentide mängijaid, et saada kokku orkester, sest et et Saaremaal nüüd ikkagi ei ole nii suur, et siin oleks väga palju valida kõikide pillide mängijaid. Lane sapi kammerorkestri ruumi üks suurt prosoft. Uiard, leeninguljad, hool, tee orkestrimängija from i landa ei ole ainult Saaremaal, aga Hiiumaal ka. Ja siis suu jääb hool Samm instrumentalist. See on ka läänesaarte kammerorkester, on väga rikkad orkester rikaste inimeste poolest, sest et kui on kedagi puudu jäänud, siis ikka on võinud leida mõne inimese, kes on pärit Saaremaalt või siis on kellelegi keegi sugulane, kes on tulnud nii, et ilusasti on kõik pillirühmad saadud täis ja orkester tegutseb ja meil oli juba juttu, et siis eelmisel sügisel tuli välja esimene ooper, Užen riim ja ma saan aru, et ka sellel sügisel ooperile oodata järge. Helilooja vaata. Ma olen natukene hullu sisse Aijev nüüd huvitav paroodiat ei Yola ainult penda muusika. See on huvitav jah, Salaidi. Nagu te kuulsite, et lisaks siis penda muusikale kuuleme me ka eestlase Veljo Tormise muusikat ja siis ilmselt ka seda kuulsat Haydni aariat harianne naksasel, mida esitatakse sageli ka eraldi, et ilmselt sellest Haydni teosest ongi see kõige tuntum ja see on tõesti väga kaunis osa, kahjuks meil ei ole enam saates piisavalt aega, et me saaksime seda kuulata, aga vastasel juhul me seda kindlasti teeksime. Aga keda see huvitab, et mis muusikat läänesaarte kammerorkester teeb, siis võib minna Eduardo Narbona kodulehele, et sealt leiab isegi ka selle ooperi Užen triin salvestusena Te saate siis vaadata, et kuidas see siin eelmisel aastal Kuressaares kõlas. Aga Eduardo, ma kuulsin, et täna siin samas Kuressaares Laurentiuse kirikus, seal on ka kontsert tulemas ja. Ma olin aktiivne nagu orelimängijaga siis orel on minu, minu Pille, klavessiini koos siis suvil mul on, mul on kontsert, uuriliga ei ole ainult Kuressaares. Nii ja siis kolm kolm projekte on augusti. Nii et tardolane lausa terve kontserdisari, et esineb siin erinevatest Saaremaa kirikutes, et võib siis või siis vaadata, et, et kust kohast siis parajasti kõlab see orel suveöös, nagu on selle kontserdisarja nimetus. Aga kui, kui sul on juba olnud võimalus proovida erinevaid oreleid, et kuskohas on Saaremaal kõige parem orel või missugusel orelil on kõige parem mängida, elada, see on raske küsimus. Mulle meeldib kaks instrument, üksun, Püha Jaakobi kirik, sumba Keeaa klaviatuur on originaalne, on. Pool 18 100 soo on originaalne. Teine pill on liivagi riik. Piisitini orel, ma arvan, on neli või viis register, Rootsil väga huvitabki üle. See on see kaks, kaks Vaidjoril küll aga ei ole, ei ole suur, ei ole nii suur, aga vage jahe. Huvitav. Demustin bordanud niuke naaske tuua. Repertuaar ende repertuaar, mast show sõela off pill Iidaoorel on hooma. Et Hardo ütleb, et tegelikult näitame repertuaar, oreli võimalus ja igal orelil on oma kõla just vastavalt sellele, mida sa seal parajasti mängid. Aga nüüd hakkab kahjuks meie saade siit Saaremaalt juba otsa saama. Ma väga, väga tänan, Mastriaid, Ardan Narbona neile seda rõõmu tegemast siia, siia tulemast. Ja mis siis muud, kui suur aitäh ka teile, armsad kuulajad meiega koos siin olemast. Mina olen Anne Aavik, helipuldis Tallinnas oli Marika Leetma ja saadeti lõpetama ka ühe Saaremaalt pärit suurepärase muusiku Sander Mölderi lugu kos nepiga, muu tüdruk. Kõike head teile ilusat suve jätku.