Päevatee suvekülaline, tere päevast, head kuulajad täna laupäev, 10. august, MINA OLEN Ülle Karu. Tänases saates kuuleme palju muusikat, kuuleme palju ilusaid vanu laule. Läinud talvel käis päevade saatel külas Jaak Jõekallas, kes oma kodus olevast varamust pani kokku ühe väga toreda raamatu kinost haldja. Talvel me jõudnud oma saadetes sellest väga pikalt sättida ja saime ka üpris vähe laule mängida. Tänases saates kuuleme jutuajamist, kus jaak jõe kallast räägib omaaegsetes tuntud ja ka vähem tuntud lauljatest ja näitlejatest ja kuuleme ka vanu laule. Mul on hea meel tervitada päevade stuudios Estonia teatri artisti Jaak jõe kallast, kes on tuttav ka raadiokuulajatele. Jaak Jõekallas on üle 10 aasta teinud raadios tööd nii klassikaraadios kui vikerraadios ja need teemad on ikka olnud mineviku hõnguga eelmise sajandi algaastatest. Selleaegsed, heliloojad, operetiheliloojad, muusikali heliloojad, filmi näidud, näitlejad, lauljad, kus teil see huvi? Ma arvan küll, et üsna pisikesest saati, sest et juba väikse poisina ma olin suur kinohull pääskülas, kus ma elasin seal, ma võisin päevade viisi istuda ja vaadata filme absoluutselt, mis kõik tollel ajal kinos üldse oli ja väga palju näidati ka hilisematel aegadel neid nii-öelda nagu trofeed filme, nagu suur valitsuse päikesepaistelise oru serenaad ja ja siis oli tihtipeale vanade filmide korduslinastused ja mäletan, kui oli helisev muusika, see oli jälle üks mingisugune juba kordusseanss, sest ta tuli 65. aastal välja, ta oli 70.-te lõpus ja ma olin siis väike koolipoiss ja kosmose kinos. Kui see film jooksis, siis piletijärjekorrad olid nii suured, et kassasaba oli tegelikult Sakala Tatari tänavani ulatus välja, inimesed seisid tundide kaupa, et näha seda, seda filmi. Ja mina käisin. Ma arvan, see oli lihtsalt üks 12 korda, kui ma seda filmi vaatamas käisin. Ma olin täiesti hullunud, vaimustuses. No mina tean ühte prouat, kes minu meelest pole 40 korra on seda vaadanud. Ma üldse ei imesta ja iga kord, kui seda näidatakse uuesti televisioonis ja ma võin seda alati vaadata, sest vaat selle filmile on ka selline oma energeetika oma aeg, mis, mis on täiesti kordumatu. Täna ma kutsusin Jaak Jõe Kallase selleks, et rääkida eelmisel aastal ilmunud ühest äärmiselt toredast ja väga huvitavast ja väga värvikas ja väga ilusast siin võib nende epiteete jäädagi kordama. See on kinos, stalgia, raadiosse tegite sellist saatesarja nagu nostalgia. Songi. Tahad ka otseselt nagu ei ole, aga ta nii kaudselt siiski puudutab seda selles mõttes, et Ta kinostalgia on siis nagu nostalgia filmikunsti järel, ütleme niimoodi, seitse raamat teoks sai, selles on süüdi heas mõttes üks selline mees nagu Ivar kümnik tema 1900 üheksakümnendatel aastatel kirjutas väga palju telelehtedesse ja ajakirjadele ja üldse filminäitlejatest portreelugusid ja toredaid intervjuusid ja tema on ise olnud ka nagu minagi juba pisikesest peale suurt filmihull ja ta on ka väga paljude suurte staaridega kohtunud, kanni filmifestivalidel käinud ja kogub autogramme ja on ka väga selline igas mõttes kinoinimene ja meil oli kuus, tekkis selline mõte, et teha selline raamat, mis oleks nagu nostalgiline tagasivaade näitlejatele, kes on olnud populaarsed omaaegses Nõukogude liidus kõik siis nii-öelda liidu näitlejad, vene näitlejad kui ka kõik maailma staarid, kelle filmid jooksid sellel ajal meil, kelle nimed olid tuttavad. Aga siis, kuna mul oli 2012. aastal jah, tulnud välja raamat miilitsa korjusest Pegasuse kirjastuses ja Lauri Vanamölder, kes oli seal selle raamatu toimetaja, mina siis tema poole pöördusin, ütlesin, et Ta on tekkinud selline mõte sellist raamatut teha ja tema oli sellel hetkel juba kirjastuses Eesti Ekspressi Kirjastus ja ja see idee võeti lahkelt vastu ja nii me siis hakkasime seda tegema, aga töö käigus jäi kuidagi nii, et ma jäin seda raamatut siiski üksi kirjutama ja nii ta siis vaikselt mul selle teatritöö kõrvalt nagu sündis, iga päev sai siis neid lugusid niimoodi sinna kokku otsitud ja pandade kirjutatud ja ja kogu see raamatu pildimaterjal pärineb minu enda kollektsioonidest, tohutu pildimaterjali on, seda peab kohe. Muidugi ähvad, päris väike osa sellest, mis mul enne kodus lausa uputab seda materjali, aga ma olin. Ma arvan, kolmeteistaastane kuskil, kui ma hakkasin nagu reaalselt korjama filmiajakirja filminäitlejate pilte ja fotosid ja, ja mõni aeg hiljem hakkasin ka autogrammidega piltidega tegelema ja siiamaani ei ole see kiirelt minus ilmselt vaibunud, nii et seal nagu lastehaigus Omal ajal oli neid filmiajakirju ka päris palju. Ja, ja seal oli mündi tänaval oli antikvariaat, kust neid sai ostmas käia, nii et ma tavaliselt peale koosite käite ära. No ja ma käisin reaalkoolis ja siis, kui ma ei eksi, siis oli parasjagu lõunapaus jälle siis, kui ma sinna läksin, siis oli tüüpiline, et ukse taga kuunes juba saba, need inimesed siis, kui uks avati, siis kõik tormasid sinna sisse, nii et kes ees, see mees, aga mul oli seal juba paar tuttavat müüjat ja 11 pani mulle alati seal need filmiajakirjanikud, kes siis olid tulnud kõik või mis iganes, et need olid välismaa filmiajakirjanik. Ütleme, selles mõttes jah, need Poola ekraanide, Poola filmide inspiilid ja mis olid ikka Saksa-Poola, Tšehhi, Ungari ega seal, ütleme Ameerika Inglise asja üldiselt ikkagi väga ei liikunud ja muidugi noh, postkaardid siis põhiliselt muidugi vene näitlejate fotod, aga seal oli väga palju ka siis neid vanu saksa Ferla, krossi postkaart enneaegselt, need olid tollel ajal selline nii-öelda letialune kaup, mida siis ei olnud nagu hea toon nendest nagu rääkida nõukogude ajal, minu ema töötas Pärnu maantee juuksuriäris maniküüri ana ja tal oli muidugi väga suur klientuur ja siis mina muidugi istusin seal ja küsisin võtku nende prouade käest, et kas te olete näitlejate pilte korjanud ja paljud olid korjanud ja, ja oi, kas te võiksite mulle ära anda muidugi, väga palju töid ja nendest olid ka, ma sain oma kogule väga suuri täiendusi. Te ütlesite, et tohutu materjal teil on kodus aluseks võtsite siis need näitlejad ja filmid, mida nõukogude ajal võisid meie inimesed näha. Alguses oli nagu see idee, aga siis selle raamatu tegemise käigus see mõte nagu laienes ja sellest nii-öelda vene ajal populaarsetest näitlejatest laienes. Ta siis selleni, et teha tegelikult raamat filminäitlejatest alates tummfilmist kuni 1970.-te aastate alguseni. Et see oli see periood, kui niisugused stuudiot ja suurte staaride aeg sai nagu ümber selleks ajaks ja võimu hakkas võtma rohkem televisioon ja tulid juba uued nimed ja ütleme, selle perioodiga lõpeb see niisugune võib-olla kuldajastu igas mõttes. Ja minu jaoks oli väga huvitav selle raamatu puhul teha just seda perioodi, mis puudutab Euroopa saksa filmikunsti enne sõda, sest see on miskipärast teema, mida väga teata, aga jah, sellest kuidagi ei ole kunagi räägitud, õigemini ikkagi on alati Ameerika filmi Ameerika suured staarid, aga me ei saa siiski ära unustada seda, et sõjaeelsel perioodil enne teist maailmasõda oli Eestis ju väga valdav saksa kultuur ja Saksa filmid ja näitlejad olid eelkõige meil siiski väga populaarsed. Ja need filmid on kunstiliselt äärmiselt kõrgel tasemel. Artistid ja lauljad ja tantsijad, kes seal on esinejad, nad ei jää mitte kopika eest alla Hollywoodi omadele ma ütleks väga paljud on isegi paremad nendest ja on väga palju artiste, kes on teenimatult vajunud unustuse hõlma. Et kui ma selle raamatuga olen vähemalt mingil moel suutnud äratada ellu mingisuguseid nimesid, siis on ta selle oma eesmärgi külvaga täitnud. Teie käest on vist raske küsida, kes on teie lemmiknäitleja, kui te teate neid tuhandeid. Neid on palju, aga kui ma olin päris väike, siis mulle meeldis kohutavalt. Ta oli juba for loova, kes oli Vene suur staar, selline film nagu tsirkus 34. aastal, mida väga tihti siiani näidatakse ja see on üks väga omapärane film selles mõttes, et ta ei ole nagu väga vene film, sest Orlova mängib seal Ameerika tsirkuseartisti Marian Dixonit ja ta mõjub seal ikkagi täiesti, mitte venepärasena. Ma ütleks, et ta on üks väheseid Vene näitlejanna Sid, kes üldse suutis välja vedada sellise Hollywoodi mõõtu staari profiili enda jaoks. Hor loova ilmselt oli ja on jäänud minu suurimaks lemmikuks lihtsalt, kui ma vaatan tema film, eriti seda tsirkus, siis alati mul tekib selline niisugune kummaline tundevärin nagu hinges. Ja muidugi hiljem lisandusid sinna väga paljud muud nimatsiooni väis Müller Tarzani filmidega ja miilitsakorjus, suur valss ja Sophia Loren ja Tiinal olla pritsida Elizabeth Taylor, muidugi oli mu suur lemmik kunagi Šararhilip. Neid on väga palju olnud. Kuulemegi nüüd ühte vana salvestust, kus laulab Ljubov Orlova Kuulaja kuuleb sind krõbinat, siis selles olen mina süüdi. Ma vaatan samal ajal raamatut. Kui pikalt te ühest näitlejast saite siin raamatus üldse rääkida? Koostatud nagu selle mõtte järgi rohkem, et ütleme, niisuguseid akadeemilisi, filmi, entsüklopeediaid, neid on päris palju ja tavaliselt ikka on see, et elas, sündis, suri ja mängis neis filmides ja sai selle auhinna. Minu mõte oli rohkem uurida, vaadata, millised olid need näitlejad kõik nii-öelda inimestena selles mõttes, et mida nad ise on enda kohta rääkinud ja mida on ka nende kolleegid nende endi kohta rääkinud ja maininud. Niipalju kui muidugi oli võimalik materjale leida, sest oli mõningaid eriti seal Ungari ja Tšehhi omasid, kellest lihtsalt oli niivõrd raske leida sellist head materjali tekstiline osa, põhinebki sellel, et kellest oli siis nagu rohkem andmeid ja jutte saada ja kellest oli vähem, et selle põhjal on ta ka niimoodi kokku pandud. Muidugi, tummfilmistaarid on ka sellised intervjuusid nendega on ikkagi väga raske leida, kui neil üldse on, et need on võib-olla omaaegsetel kandjatel kõik juba nii-öelda ajahõlma vajunud internet isegi pakub nende kohta suhteliselt ainult sellist entsüklopeediliste kuiva materjali. Nii palju kui ma leidsin, nii palju ma siia sisse panin. Ja see näitlejate valik siia raamatusse on ka olnud puhtalt minu isiklik selline subjektiivne. Ma olen siia valinud näitlejaid, kes mulle endale mingil teatud põhjusel on nagu huvi pakkunud, on väga palju nimesid, keda selles raamatus ei ole ja see on ka siis olnud teatud põhjustel, et kas ma ei ole leidnud võib-olla piisavalt palju huvitavat materjali või lihtsalt ka osad nimed kukkusid välja ka raamatu kokkupanemisel, et lihtsalt ruumi maht dikteeris omad nõuded veel sellele. Omal ajal olid ju meil väga populaarsed Poola, Ungari tsehhi filmid, neid filminäitlejaid ju teati väga hästi rohkem kui me teadsime Ameerika näitlejaid, kellest me olime ainult kuuludega filmides nägime harva. Mille põhjal te siia valiku tegite, ka need, kes teile meeldisid. Säära teile meeldis spiinasse vulski, aga ei istunud Daniel Albraski, kes oli jälle minu lemmik. Kuidagi jah, niimoodi mul kukkused vulski jäi siia raamatusse sisse Agawalbrühkide millegipärast, kes siiamaani mänginud ja millegipärast ei pannud, samuti ei ole siin pola raksate peatate skeevitšid, kes olid samuti väga hea teha. Kuigi see on ka võib-olla natuke see Dolbrüski, tema karjääri tipphetked olid seal. Ta oli küll 60.-te lõpus juba küll, aga noh, et, et võib-olla see 70.-te alguse piir võib olla seadis ka minu jaoks teatud sellise joone, et kes olid ikkagi juba viie-kuuekümnendate nimel, et need nagu olid, need valiti seitsme sisse, aga need, kes jäid siis hilisemaks, need jäid selle tõttu välja. Samal ajal Barbara, raiskad, näeme igal vana-aasta õhtul saatuse irooniat, head leili. Tuli välja, et ka tema enda kodumaal tegelikult seda osatäitmist ja seda, et Venemaal sai nagu väga populaarseks selle filmiga, et seda ei loetud üldse heaks tooniks tol ajal miskipärast. Ja Ameerika ja Inglise film, no seal on valik, on tohutu. Kes siin on loomulikult rida Hayward, Clarke'i pol, Maarjulanza. Ja siin on paljud nimed just ka, kes on jällegi nagu vajunud juba unustuse hõlma mõnedes mõttes, et näiteks, kas Maarjale, Hansa noh, ma arvan, et tänapäeva noortel inimestel ei ütle see nimi ilmselt enam mitte midagi. Kuigi tegemist on äärmiselt fantastilise laulja ja tenoriga, kes vaatamata sellele, et tegi oma ooperikarjääri, tegi ka ju filmides suurt lendu, nii-öelda heas mõttes suri noorelt, suri noorelt ja filmistaaridele ongi see, et, et nende elu lõpeb tihtipeale varem kui see võiks ja teeb loomulikult sellest inimesest legendi. Laulab Maarjo Landsa. Selles raamatus ei ole eesti filmi Eesti filmi jah ei ole, sest et see on täiesti omaette teema ja ma mõtlen, et noh, eks meil on ta siiski kajastatud ka päris piisavalt aga sellest on siin vene nõukogude filminäitlejaid päris palju ja see on jälle üks temaatika, mis võib-olla meil hetkel ei ole enam väga populaarne, sest neid nimesid, et tänapäeva noored enamikku siin tegelikult üldse ei mäleta, ei teagi ja kes neid filme televiisoris näeb üksikuid, siis vaadatakse neid filme küll, aga nad võib-olla seostu enam nii palju konkreetselt ajahetkedega, erinevalt neist inimestest, kes on siis nende filmide ajal nii-öelda üles kasvanud ja need filmid on kujundanud nende põlvkonna nägu. Meie kuulajatel on need nimed ikka hästi tuttavad hinna Makarova Sergei modartšokist alates noorloomast oli juttu juba Faina Ranevskaja olextriisenov, omaaegne väga suur lemmik. Ja kurba vene näitlejate puhul paljude puhul see, et tegemist oli äärmiselt suurte kunstnike artistidega ja kui võtta näiteks Tatjana samoilova, kes mängis filmis kured, lendavad kanni filmifestivalil sai see film eripreemiaid, ta oli täiesti noh, sulid, totaalne tähelend. Talle pakuti Hollywoodi tööd, et Kushararhilipiga mängida, Anna Karenina, et see on täiesti unelmate pakkumine, ma ütleksin tollel ajal. Ja nõukogude juhtivad töötajad leidsid, et see ei ole mõeldav ja lihtsalt tal keerati, nagu öeldakse, kraanid kinni. Ta tuli Venemaale tagasi, ta mängis filmis saatmata kiri, mis oli kuskil Siberi taigas filmitud, seal soosnad, mitasidki põristaja nägudega. Pärast sõda oli pikka aega nagu vaikus, teda kasutati üksikutes filmides seal Leon, karrasotsip sõpra, veel mõned filmid pärast seda. Ta kukkus mitte kuhugi, teda ei olnudki nagu kuskil vaja. Ja siis 10 aastat hiljem tuli Anna Karenina ja see oli ka sisuliselt tema karjäärilõpp, kui mõelda, et milline näitleja loome isiksus läks lihtsalt kaduma tänu sellele, et aeg oli selline. Ta elas selles süsteemis, tal ei olnudki võimalik teisiti, et olla ja käituda. Ja ta ei olnud mitte ainuke, seal oli väga palju neid traagilisi lugusid, saatusi seal Isolde vits ka samamoodi või Jekaterina Savinova. No neid on väga palju seal. Siin räägitakse, Andrei Mironov vist, aga selles ei ole, oledki Ankovskitega, Aleksander Abduulavik. No ja nemad olid rohkem seitsme-kaheksakümnendate aastate tipptähed vene filmikunstis on veel väga palju näitlejaid, kes Natalja Kunda Reva verali antava kõik, kes oleksid võinud olla, aga lihtsalt see aia piir tõmbas kerge niukse joone alla. Ja mingi aeg oli ka see, kui vene näitlejad said juba välismaale olekvidovia. Oleg Ljadov käis ja siis oli üks vene suure teatri balletitantsija oli Aleksander Kodonoff, kes mängis isegi visa hing seal filmis, aga minu teada ei ole ükski vene näitleja teinud välismaal nii suurt karjääri, kui nad tegid Vene filmides sedasamast Saveli Graumorov, kes oli hästi kuulus koomik, läks Ameerikasse, mängis filmides ja kõik, aga siiski aeg oli teine, olud olid teised ja kultuuritaust oli teine ja see, mis toimis Venemaal, ei toiminud välismaalt nende jaoks kahjuks, et see on nagu üks õnnetu aeg väga paljude kunstnike loomeisiksust. Parim loominguline aeg ja ei saanud seda kasutada täiel määral. Jah, see on üldse noh, näitleja jaoks on väga julm see, kui sa tunned võib-olla, et sa võid teha, et sa oled nagu valmis millekski, sa tahad endast anda, sa oled nii-öelda loomingulised, pakatad oma emotsioonidest ja sellest nagu jagamisvõimest ja sind lihtsalt ei nähta, sulle ei anta tööd, sa oled lihtsalt persona non kratta, seal on väga kohutav, tegelikult sa lihtsalt, et nii-öelda praadis enese mahlas lihtsalt kõrbed läbi puht loomingulised, isiksuslikud ja absoluutselt on seal käsikäes tulevad alkoholiprobleemid ja muud probleemid, mis on täiesti loomulik, sest me kõik oleme inimesed, mitte robotid. See käib lihtsalt selle asjaga kaasas. Kas kõik need ülevaated nendest näitlejatest on tehtud selle materjali põhjal, mis ilmus tol ajal paljusid asju meie ju tollal ei teadnud, millest ei räägitud, millest alles nüüd tagantjärele on hakatud rääkima. Seal on nii ja naa, seal on selles mõttes, et neid materjale on nagu väga väga paljusid erinevaid olnud, ma olengi üritanud seal noh, seletada neid asju lahti, kuidas nendest nagu omal ajal räägiti ja, ja mis on nagu siis nüüd nagu sellest kõigest saanud ja mõnedest on nagu pikemad lood, unede lood on lühemad ja, ja osad lood olid mul tegelikult juba Põhjala kasutuses ka selles omaaegses Vikerraadios jooksnud nostalgia saates kus oli ka ju juttu väga paljudest. Just laulvatest filminäitlejatest siin näiteks Johannes eesters, kes suri 108 aastaselt minul isiklikult Münchenis, üks tuttav vanahärra käis tema viimasel kontserdil, see oli siis kaks kuud enne Hestersi surma. Ta on minu teada kõige vanem kunstnik, artist üldse, kes on esinejad 108 aastaselt, ma ei tea ühtegi, kes suudaks laulda vanaks, ei ela kinni absoluutselt. Kusjuures ta hääl oli, tal oli väga huvitav niisugune kõrge, natukene saalne tenor, aga ta oli äärmiselt sümpaatse välimusega Hollandi päritolu filminäitleja ja ta tegi natsliku Saksamaal ikkagi meeletut karjääri. Üks tema kolleeg Hans Schenker on öelnud, et tere, Johannes eestersi kuulsus oli umbes sama nagu Inglismaal biitlid. Ja ta on ka üks väheseid artiste, kes on jah olnud, ütleme, tegev kuni oma surmani. No ei, no. Ma nii värske. Laulsid Johannes eesters ja Doora koomar. Teine selline legendaarne nimi oli Marta Egert. Tema elas ka väga vanaks üle 100-ga tugevasti ja Egert laulis ka sisuliselt surmani, esines ja andis kontserte ja mis annab tunnistust sellest, et ta oli vokaalselt väga hea ettevalmistusega lauljanna sest tavaliselt kui hääl ei ole õiges vokaalselt pasangis, siis tihtipeale pärast viiekümnendat eluaastat võib juhtuda, et inimene enam ei laula. Ja need on, need on imelised artistid. Laulab Marta Egert. No siin on, mul on kohe pilt preta karbost, keda meie kuulajad kõik väga hästi teavad. Tema filmikarjäär lõppes, teise lõpetas selle väga varad pärast on igasuguseid kuulujutte selle ümber olnud, miks ta nii vara lõpetas poidist kõigest ja kõigist kõrvale. Kreeta karboli selline niivõrd huvitav omalaadne isiksus, et tema temasuguseid Eestis ikka on väga raske leida. Ta tuli ju Ameerikasse Rootsist koos Morris, tiller, filmirežissöör, kes avastas esta Berlingi saagas, ta mängis seal. Kui Ameerikas Metro-Golden Mayer stuudios sai tema karjäär alguse, siis alguses karbola nagu ei leitud seal nishi ja leiti, et ta ei ole visuaalselt väga sobilik ja kõik nii ja naa ameerikalik. Aga esimesed filmid juba temaga näitasid seda, et et see ütlus ei pea paika, MINA, OLEN karbo, tun, pinna päris paljusid näinud ja ma ütleks, et sellist energeetikat kui Greta karbola ei ole minu teada mitte ühelgi teisel tummfilmistaaril. See, kuidas ta mängib, kuidas ta vaatab tema olek kinolinal, see on täielik lummus ja koos John Gilberti ka, kes oli tema põhipartneri filmides, eriti see film, liha ja kurat, see on isegi tänapäeval vaatada, lihtsalt sipelgad jooksevad mööda selga, sest et nende kahe artisti koosmäng, see on täiesti hämmastav. Mina leian, et täiesti võiks uuesti näidata kas kinodes või isegi televisioonist umbilme, sest Nende seas on meeletult palju ajahõlma vajunud šedöövreid ja karboga. Muidugi käituti väga julmalt, sest karboli ainuke artist tolles Ameerika filmisüsteemis, kes suutis endale välja kaubelda täiesti enneolematud õigused, ta ei olnud nii-öelda, tooks sellest filmikunstist. Ta elas ainult sellele tööle, ta ei käinud pidudel, ta ei teinud mitte midagi sellist, mis oleks nagu lõhkunud tema kunstniku ja loojanatuuri, nagu paljud artistid varases loomes läbi põlevad. Ta pühendus ainult ekraanile, ta lubas ennast filmida ainult suletud stuudioseinte vahel. Tema filmivõtetel ei tohtinud keegi viibidega vaadata pealt, sest ta ütles, et sellisel juhul läheb kaduma lummus. Tal oli õigus valida ise oma partnereid ja režissööre. Ja lõpuks, kui tuli sõjaaeg ja kõik need olud, muutusid ta enne seda, 39. aastal tuli tal välja film lillaczkaa, mis oli noh, väga vaimustav komöödia. Ja pärast seda tema viimaseks filmiks jäi Kahepalgeline naine. Ma olen seda näinud, ma ütleksin, et see on üks neetult mage film igas mõttes sellist staari nagu karbo lasta kaasa teha sellises filmis soli totaalselt ühe inimese lihtsalt kogu karjäärile miinuspunkti peale tõmbamine igas mõttes. Ja eks ta tajus ilmselt, et ajad on muutunud ja targa naisena ta oli investeerinud kohutavalt palju juba kunsti ja kinnisvarasse kõigesse ja ta oli majanduslikult väga kindlustatud ja ta lihtsalt tõmbus tagasi. Ta ei olnud veel neljakümneaastane, kesise oli sellel ajal veel, see näitab, et jah, tegemist oli väga targa inimesega ka väga tundliku natuuriga ja kuna ta ei tundnud ennast Ameerika filmikunstis mitte kunagi päris kodus, siis hiljem ta keeldus absoluutselt igasugustes intervjuudes ja kõigest, mis puudutas üldse filmi. Neid näitlejaid ei ole eriti palju, kes ise tagasi tõmbuvad. Pigem on vastupidi, et kiputakse liiga kauaks jääma ekraanile või esinema, nagu oli juttu, et ülesajased esinesid suurepäraselt. Johannes eesterite Marta Egert nemad filmides küll enam üle 100 aasta vanuses kaasa ei teinud, nad esinesid siiski kontserdilaval rohkem selliseid vanu staare, võib-olla üks suurem niisugune vana staari Kambek näiteks filmi oli ju, kui oli Sanced vulva, selline film, mis seal hiljem ka muusikaline tuntuks saanud ja kui seda filmiti, siis otsiti sinna pea osadeks näiteks Norma Desmond ja rolli ju väga paljusid staare tehti neile pakkumisi Mary Pickfordi, Poola neegri ja kõik nad ütlesid ära lõpuks Gloria Swanson, kes siis nii-öelda oli tema teine tulemine heas mõttes selle rolliga praegu tõesti tema nägu on kujunenud lausa selle rolli ja selle nii-öelda tummfilmi ajastu nagu visuaali kooliks lausa. Kuuleme taas üht laulu aastakümnete tagant, mida siiani armastatakse ja isegi väga indiaani armuhüüd Fremli operetist Roos Marii, laulavad senat McDonald ja Nelson EDI. Teil olid kõik need materjalid olemas, kõige raskem osa sellest oli ilmselt valiku tegemine. Aga kas te leidsite ka midagi uut, seda tööd tehes? Jah, seal oli väga paljusid, kuidas ma ütlen just nende näitlejate kohta, mida nad on ise nagu rääkinud endast ja oma tööst näiteks? Ma avastasin enda jaoks heas mõttes uuesti klindiinstituudi, kes ei ole kunagi olnud minu lemmiknäitleja. Aga see, kuidas ta rääkis endast, oma tööst ja see oli lihtsalt imetlusväärne minu jaoks. Ja oli mõningaid näitlejaid, kelle lummus minu jaoks nagu natuke kahanes just läbi selle, kuidas nad rääkisid üldse elust, inimestest ja, ja väga paljut Ameerika näitlejatega, kuidas nad suhtusid Indiaallastesse ja kogu sellesse Ameerika põliskultuuri, et nad ei pidanud seda mitte millekski ja kuidagi jah, selline suhtumine, natuke kummastav minu jaoks see tähendab, et alati ei ole hea liiga palju teada. Jah, et kõik pole kuld, mis hiilgab, ütleme niimoodi, aga jah, minu jaoks, sest mulle alati meeldivad inimesed. Kuidas ma ütlen nagu inimese isiksus kui selline, et kellel on seal fluidum, kellel otsa sarm ja sära ja et miks nad sellised on ja mis teeb nendest selle tõttu, ma tahan neid alati ikka jälle uuesti vaadata. Näiteks Fayynaranjovske vene näitlejanna, kes tegelikult oli ju põhiliselt teatri näitlejanna filmides, ta mängis suhteliselt episoodilise rolle, aga millised pärlid näiteks tuhka, triimasse võõrasemana, see on lihtsalt seal kinokunsti pärl täielik, või seal filmis kevad, kui ta mängib seda majapidaja, annab seal või siis film kerge elu, kui ta mängib seda kupeldajate, kes siis igasuguseid Altlite kaupasid müüb ja no lihtsalt geniaalne, geniaalne näitlejanna, geniaalsed rollid ja millised on temale parafraasi Taforismid, et ma üritasin siia raamatusse neid ka väga paljusid sisse panna ja tõlkida ja ma loodan, et kui inimesed seda loevad, et see paneb neid muigama heas mõttes. Selles ei ole ilmselt kahtlust, et päevade saate kuulajatele pakub see raamat väga palju rõõmu. Kui ma võin öelda, et vaatamist on ka tõesti väga palju, kui keegi arvab, et võib-olla lugeda kõike ei jõua, kas teda võiksid vaadata ka nooremad inimesed ja mida nad sellest saatsid või on see ikkagi tõesti rohkem mõeldud 60 pluss lugejale vaatajale? See raamat on selline kahe otsaga, et visuaalsest küljest ta kindlasti on nostalgiline tagasivaade inimestele, kes on omal ajal nooruses, võib-olla korjavad ka praegu filminäitlejate pilte, fotosid, ajakirju nagu minagi siiamaani see on kindlasti visuaalne kingitus selles mõttes. Et väga paljudele pakuvad ka paljud pildid kindlasti meeldivat äratundmisrõõmu. Noortele inimestele on minu meelest selle raamatu mõte, kui neile pakub huvi selles, et nad näeksid ja saaksid teada, et filmikunst ei ole mitte ainult Ameerika kino vaid on maailmas olnud ka muid maid, mis on teinud väga palju häid filme ja on olemas olnud väga palju suuri staare. Tõesti heas mõttes staare sotsialismileeris, näga, sotsialismileeris ja, ja ka saksa leeris ja ka igas muudes leerides, kes võib-olla meil ei ole absoluutselt tuntud, kuid kes ei ole sellevõrra mitte vähemgi olulisemad ja tähtsamad kui ameerika täheda, keda meil nagu miskipärast alati esiplaanile praegu seatakse juba ka Euroopa filmi, kus siis on väga palju suuri nimesid, kes kes kipuvad ka juba unustuse hõlma vajuma seal Daniel Tarieerumisel, Morkaanovassimonsenioree ja, ja nii edasi. Anna maniaani, kes minu mõnestonovskiniaalsemaid, itaalia näitlejanna Sid yldse tema nimi ilmselt ka tänapäeval väga paljudel ei ütle enam midagi. Aga kui vaadata tema filmese, no üks on uhkem kui teine, lihtsalt selline selline energeetika, selline näitleja isiksuse tugev sarnasus on ikkagi äärmiselt hämmastav, ma ütleksin. Isegi paljud need nimed on sellised, et tänapäeval ei ole enam sellise haarde või sellise energeetikaga staare, nagu oli omal ajal kuidagi stuudiod kujundasid neid ja ja võib-olla aeg oli teine aja märk oli teine. Tänapäeval on lihtsalt väga palju ilusaid inimesi, väga palju tõesti ka väga palju andekaid ja kõike, aga kuidagi see see mõõda ja parameetrid on hoopis teistsugused minu jaoks. Mis ei tähenda seda, et nad oleksid halvemad näiteks Meryl Streep, super näitlejanna Glen Claus ja väga paljud teised, aga lihtsalt kuidagi ilmselt Aettik tellib omad omad, uued toonid ja uued uued värvid kogu ellu ja kogu sellesse kunsti. Laulab veel üks võrratu näitleja ja laulja iv Montaan. Nojah, ja lisaks sellele, et omal ajal, kui ma hakkasin näitlejate pilte koguma ja kõiki need ajakirjad siis mingil hetkel mul tekkis ka huvi autogrammide kogumise vastu ja töötades teatris, oli lihtne ju kõikide kolleegidega saadaja Ülle Ulla, Margarita Voites, Anu Kaal, Katrin karisma ja nii edasi ja kõik, eks ole. Aga filminäitlejatega läks hasart mul ka lahti, et ma hakkasin kirjutama. Ja siis, kui ühel hetkel ikka postkasti hakkas sadama, neid ümbrikke niimoodi päris ohtralt, siis see tekitas täieliku sellise Hazardi. Ja nüüd aegade jooksul on isegi noh, enamus legendaarseid nimesid on ju vajunud juba kõik sinna toonela teele teispoolsusesse. Ja, ja nüüd on isegi võimalik juba nii-öelda kollektsioneerimise ja, ja ostmise vahetamise teel juba omandada ka neid autogramme nendelt nende inimeste omi, kes siis ammu on juba lahkunud enne seda, kui mina üldse korjama hakkasime. Seal ilmselt ei vaibu minust kunagi. Kas praegu üldse on moes ka autogrammidega? Olen autoga ikkagi korjatakse küll, ma isegi tean päris mitmeid inimesi, kellel on väga muljetavaldavalt huvitavad kollektsioonid ja kes siiamaani väga tõsiselt tegelevad sellega. Ja noh, ilmselt mitte spetsiifiliselt küll filmiga niipalju, kuivõrd kõigega üldse, aga see on üks äärmiselt põnev teema ja üldse saada inimeselt autogrammi ja et, et jõuda selle inimeseni ja see avada see nii-öelda võti, mis paneb teda kirjutama, et see on ka päris huvitav sport iseenesest siia raamatusse ma üritasin ka siis panna mingit osa sellest oma autogrammi kogus, kuigi siin on küll väga väike valik sellest. Selle raamatu eesmärk on siiski tutvustada rohkem staare nagu laiemas mõttes legendaarseid nimesid, kes seal olnud. Päeva teel oli külas Estonia teatriartist Jaak Jõekallas. Mina olen Ülle Karu. Saate lõpul kõlab veel üks võrrand, Tulaul. Theo Mäkemeni laul. Varumm, miks oli aastaid ja on tõenäoliselt siiani paljude meie kuulajate üks lemmiklauludest laulab miilitsakorjus.