Päevatee suvekülaline tere päevast, head kuulajad. Päevatee suvekülaline on põline Paidelane ja teenekas spordimees, 73 aastane Riho Cap. Mina olen saatejuht Olev Kenk. Kuna me oleme ikkagi juba pikka aega tuttavad, siis lepime kokku, õigemini sinu ettepanekule räägime sina, eks ole kergem suhelda nii-öelda ühe kandi mehed? Riho, sa tegid mulle ettepaneku, et me võiksime kokku saada looduses näiteks Paide vana jalgpallistaadioni juures, kus me nüüd ka oleme, on jaanipäeva eelne aeg ja linnud laulavad. Kui saime, miks just siin sellepärast, et trenni raja peale jääb see ette, siin ma siit lähen risti diagonaalis üle, siis lähen sinna mündi taha, seal käin siis jooksen ja kunas staadion olen, ütleme 36.-st aastast ja mu isa oli vabariigi kategooria kohtunik kergejõustikukohtunik, tema tegi alati kohtuniku tööd, siin ruupor käes on ja sellest on ilusad mäles, siin olid kõik jooksurada, oli sellest punasest telliskivipurust tehtud ja kõik toimis ja ja just ma lähen sinna taha, seal on need põllud ja metsad ja linnulaule seal sealt sealt tulebki see positiivne energia ka kõik. Ja kuulajale ütlen veel nii, et sa oled sellises sportlikus lühikeses riietuses kõnnikepid on kaasas. Riho, kui sa peaksid raadiokuulajale, kes võib-olla ei olegi sinust kuulnud midagi ennast tutvustama, siis mida sa tahaksid enda kohta öelda? Mida ma tahaksin öelda seda, et, et kui keegi ei ole seda nagu nagu aktiivset liikumist või seda noh, kehakultuuri veel harrastanud kunagi ei ole hilja, et hakake kohe tegema, mul on üks tuttav, sõbrannija lauatennisekaaslane noh, tema nagu ka nagu noor, alles veel 78 saab sügisel ja seitse kümneselt hakkas rulli sõitma, lööb rulli, sõidab ratast, lauatennist olen mänginud kaheksa aastat jutti ja talvel oleme käinud seal Adaveres seal, kus on kuldne 1500 ja seda Akiteerisin ka ükskord ja sa tead ja mõtlesin, et valve ikka tule ja lähme teade siin järve peal. Kui veel lumi ei ole tuisanud, siis, siis on saanud nagu noh, harjuta ja helistasin valvele üks noh, see oli mitu aastat tagasi. Et läheme kuldne 1500, oi ma ei saa tulla, Ma teen pannkooke, mõtlesin, et pane see pann kõrvale ja ja ma tulen ukse alla ja kohe lähme, tead noh, läksime ja tegime ära ja kuldne 1500, siis kuus ringi sõitis ära ja ja ta sai niukse suure karika, mis pool tema pikkusest ja siis oli nii õnnelik. Proua Valve teeb sporti siiani siia siiani. Järelikult ei ole alustada mitte kunagi ei ole, ei ole, ei ole, ei ole jah, ja kui lahe, lähen majast mööda, mõtlesin, no valvega ratta paned ära ja, ja nüüd ma lähen käin toas ära, siis lähen rullide peale näha, et ma olen ikka hangiteerinud ja kommunike noh nagu öeldakse vene aeg, ma ei olnud mingi taatori, aga aga ma olen, käin siin pühapäeviti, käin siin spordi alli saunas, mis on, väga meeldib, seal saab vihelda. Ja seal ma siis näen ka 90 60 pluss seal seal igavesed lendasid ja nii kaks meest, kelle hakkasin rääkima juba mitu aastat tagasi, et mehed, lauatennist olete mänginud, kunagi Vene aeg sisud, paljud tegid noorem ja mõtlesin, et davai, tulge, tulge trenni, näe siin noortekeskusel on kõik võimalik harjutada. Oi, mul hommikul üles, mul siit selg valutab, nii, mul nüüd ära mõtle selle peale. Ära tule kell kaheksa, tule kell 11, kaks aastat meestele masseerisin. Nüüd on juba juba neljas viies aasta läheb ja nüüd käisin, eelmine pühapäev käisin saunas ja Raivo tuli kohe lava peal, ütles, et kuule Riho, ma käisin Tallinnas. Käisin seal pingsi poes, ostsin omale uue reketi, maksin 170 euri ja siis ostsin uued pallid ja, ja kõik veel varustuse. Ma mõtlesin, et, aga sul on nii kõva varustused, et kellega sa nüüd sügisel mängima hakkad? Ikka sinuga. Ma ütlesin. Nojah. Mul on neli aastat reket vana, ma ei tea, kas saan sulle vastu, aga niuke huumoriga mehed on täis vaimu tead tegemas. Me mängisime eelmise hooaja, mängisin temaga, muidu ma olen nagu valvega seal teistega mänginud ja tald hakkas paremini minema ja seal saanud nagu entusiasmi juurde ja jah, kunagi on ka sporti teinud seal koerusplaani juures ja noh, rõõm vaadata. Riho, kame spordist kindlasti jõuame veel hästi palju rääkida, aga milline oli sinu lapsepõlvekodu? Sa oled sündinud paides ja elad siiamaani siin ja, ja elan siin. No kuidas öelda, vahelduva eduga vahel tuli siin välismaal ka käia ja siin noh nagu öeldakse, perele leivaraha teenida. Sündisin siin Paide haiglas aasta 1947 seal puuhaiglas, seal on kallis vend sündinud ja alguses elasin seal Järvamaa metsamajandi majasemise Timexi kõrval on isa, oli seal. Ja siis ema oli seal meister ja sealsamas olime korter ja niimoodi, et direktor elas üleval, pearaamatupidaja elas teisel pool ja kõik mahtusid ära, nii et siis isa ikka siis hakkas maja ehitama, ehitas siis siia uue tänava, siis Rubasse tänava nurga peale, seal ehitas maja seal ja siis kuskil kolmandas klassis, siis viiekümnendatel aastatel, siis siis kolisime sinna ja siis elasime seal aastakümneid ja siis, kui ma Ameerikas olin, siis isa nagu lahkus siit ilmast ja ema jäi üksinda ja siis vend ütles, et noh, et vaatan sulle korteritena üksinda siin selles suures majas on nagu raske olla ja ja siis müüsin maja maha ja ema siis sai korteri esimesele korrusele ja nii see elu läks. Aga mõtlen sealsamas, kus me olime seal uuel tänaval elasime, seal oli niuke väike haljasala ja seal siis isa ikka õpetas, tema kunagi kurjaga kergejõustikku teinud, siis ta näitas, kuidas ketas eitaja, kuidas kuuli tõugata ja tegime sinna võrkpalliväljak. Kui isa aitas organiseerida need postid kõik ja siis pallija võrgu, siis tegime nii, kui öeldakse rublase ringi, siis käib lapsi, oli palju ja siis tegi võrguväljaku seal ja kõik. Oi, seal toimis niimoodi, et vahel on niimoodi poolega teiste aedpall oli nii kõrgele, et ma enam ei läinud puulatvades isasid. Kuule, aeg on nagu ära lõpetada, nii et isa oli nagu noh, juhendas ikka spordi juurde ja teised poisid ka kõik oli nagu hakkama siin, kui tore aeg oli. Aga milline ikkagi oli 50.-te aastate alguse paide, kui seal oli pisike poiss? Pisike poiss siis oli niimoodi, et mu munakivi tee ja siis sealt linna poole ma eriti suurte käin, ma elasin siin, nagu öeldakse, tondilossi, selle vastas metsamajani, seal elasime siis need talvel sõitsid need regedega mehed siis sai vahel sinna tahaotsa peale istutada siis kui mõni oli niuke kurjemend, siis ta tõmbas üle õla, tõmbas vahepeal piitsa ka ja ja niisugune väga vägev aeg oli siis ka, millega sinuvanused poisikesed sel ajal tegelesid, siis ma olin viie-kuue aastane, no siis metsamajandile oli niisugune nagu autopark ka siis oli niimoodi. Puukütte peal oli, oli niukene autosid, kahel pool olid nagu suured nagu metalltünnid, pandi neid plokkisid ja siis kaan peale, siis selle gaasiga siis sõideti ja siis noh, uudistasid neid autosid seal ja suveti ikka. Olin seal tapal vanaisa vanaema juures ja vanaisa oli siis tapa seal nagu metsaülem ja kogu aeg oli tegevust ja ikka siis kodu ikka vaikselt töid seal. Näed, pukk on siin, saag on siin 10 puutsa ära nüüd 50 sentimeetri niuke ahju, puudendan tarvis pliita puid, noh siis selle tegid ära ja siis vaikselt rohimis seal, nii kui kogu aeg ikka töökasvatus tänapäeval vaatad, et see kuidagi on nagu nõrgaks jäänud ikka maast madalast tuleb hakata seda töökasvatust ja seda võiks seda viisakust ja niuksed sõnad nagu. Tänan, palun head aega, need on muutuvad nagu võõrsõnadeks. Tänu isa emale, et need olid kõik niuksed väga tublid ja isa enne sporti teinud ja, ja ema oli ka niuke aktiivne, seal aias tegutses ja nii et töö ja kehakultuuritähe all ikka noorus aeg möödus seal, aga milline koolilaps olid, koolilapsed on niisugune noh, keskmine ikka, vaata, see oli muid tegevusi nii palju, et noh, et isa oli veel nii tubli, sised Simolin kuskilt kuuendas klassis, siis oli siin, pani mind võrgutrenni, kuigi ma olen lühikest kasvu, aga noh, et tegeleks õige asjaga, mida midagi teeks seal Kalevi võimlas seal Rüütli tänaval seal siis käin võrkpalli trennis seal ja tulid sealt sellest võrkpallisaalist välja, seal on nagu eesruum ja seal oli siis kaks pinksilauda, tead siis vaatasin seal nagu Karingu Peetrid ja riiseni antsu tega seal niuke kõvad tegijad mängisid seal ja noh, siis kuidagi sealt nakatus see ka külge, siis siis hakkasime ise endale reketit tegema ja, ja siis kui suured asjad siis ära läksid, siis sai ka ühingu laua taga harjutatud ja proovitud ja pisik jäi külge siiamaani niimoodi, et ütleme noh, et kuskil kaheksa üheksa aastat tagasi tuli jälle reket välja võtta ja ja hakkasime jälle tegema ja öeldakse, et kui sa oled juba seal 50 60 pluss, ei arene, aga mina tunnen valvega, me areneme küll, et tagantkäelöök ja oli enam-vähem, aga eeskäe lööki kunagi ei tulnud, siis noh, harjutasime seda ja nii, et arengud küll. Kas ma saan õigesti aru, et sina oled õppinud selles vanas punases koolimajas? Kool hakkas pihta selles valges koolimas, vaata see Tallinna tänav laia tänava nurga peal, kus praegu on kohtumaja ja kus oli ka vene keskkool, esimesed kolm klassi olime seal all ja siis ülejäänud siis olime kuni seitsmenda klassini olin seal teisel korrusel ja siis kaheksanda klassi läksin sinna punasesse koolimajja. Kuidas sa suhtud, et sellest majast tahetakse nüüd ehitada riigigümnaasium ja sinna teha juurdeehitus? On see hea, et see maja elule päästetakse ja ikka ikka ikka paljud kolivad ka, räägivad, et oleks hea, elu sisse jääks, see on juba arhitektuuri mälestus ka ja miks mitte seal ilusas kohas ikka ikka, et saaks eluvaim sisse täiesti selle poolt. Sa oled Riho rääkinud mitu korda oma isast maha, isiklikult tundsin suisa suisa Viktor kapoli. Vikipeedia andmetel metsateadlane, looduskaitse, kodu-uurija, sporditegelane ja publitsist. Mäletan, et ta kirjutas kohalikku ajalehte spurdi. Teemalisi kitleid oli selline väga väga aktiivne mees, kes oli sinu sportlaseteel nagu suurem eeskuju, kas isa kool? Sõbrad ei saa ikka kõigepealt tema suunas, sinna te seda ütlesite, ka erinevaid spordialasi, nüüd ma praegu teistele räägin, ka Ohma jookseb, mõtlesin, lõpeta jooksmine ära, põlved pärast selgroog erinevaid spordialasid, erinevad lihased saavad koormust ja isa kahjusliku, vot seda, et seda teist ja isa oli väga suureks eeskujuks. Tuletan meelde, Me elasime metsamajandimajas ja seal on nagu vene aeg oli punanurk ja seal oli lauatennise laud põhjale reketid olid seal, mul on üks alles kõva kummidega rubla 47, kvaliteedimärgiga reketid oli vähe ja isa andis mulle kriminulli niuke paksude kaantega, ütles, et poiss, mängi sellega, tead noh, ei olnud võtted alatise reketid ja sealt tuli siis nagu pilsivärk sai sealt ja ema oli ka lauatennise mängin, nemad seal siis kahekesi mängisid ja, ja siis mina sain ka nagu algõpetustes, ainult sealt ja siis läks nagu edasi, nii et tänu temale kõik, nii et sina oled poisikesest peale olnud mees, keda ei ole vaja spordi juurde sundida. Minul see viga, ma ajan teisi tagant, tulge, tehke, näed, ja, ja tunnete sellest rõõmu ja kõik ja puha ja nii et ma teen kõik isetöödele ise üksinda, teen sportise trenni, teen ise ja siis, kui võistlustele lähed, vot seal ma saan siis nagu elamuse, siis saan ennast teistega võrrelda, kuigi öeldakse, ära võrdle ennast teistega. Aga ikka see konkurents ja see kõik, see nagu toob jälle sinna võistlusradadele ikka tagasi vä. Riho, sa oled praegu 73 aastane, Ma tean, et sul on ka kaheksa aastat noorem vend ja vägagi kuulus mees, kelle nimi on Einar Kapp. Kui nüüd kahel vennal on kaheksa aastat vahet, oli Einar sulle ka mängukaaslaseks või sind nii-öelda nii noored lapsed ei huvitanud, sul olid omad. Tegime seda ma ei tea, kas on paslik rääkida, aga siis ma olin seal uksis vanaisa vanaema juures, eks ole, ja siis vend ka seal vend oli niukene, kolme-neljane seal kuskil niimoodi ja tallimees seal lubas mulle ratast sõita, noh siis oli nii suur isu seal rattaga sõita, suur ratas oli küll, aga seal Altpulga kuidagi ja aga ma pidin vennakes kantseldamisel, no mida teha, ei saa ju enam minna ja lehmakett selle hoovi peale selle vaia sinna sisse ja kallis vennake seal kuidagi selle külge ja mõtlesin vennake, vaata et oled nüüd siin, sa ei saa kaugemale minna, et ma olen, käin seal kruusa peal, teen natukese sõitu ja kas siis selle aja peale isa tuli sealt noh, nagu metsamajandis seal kontorisse ja tuli vaatama, et noh, et kuidas siis pojad elavad, vaatanud üks, üks tisse hoovi peale, teist ei ole teine kuskile tiirutab rattaga ringi ja vennake sai ka nagu sellest pisikesest rattasõidust ja vend arenes edasi. Tubli. Ja tema tuli siis oli Truda treener, oli Sester ja vend tuli seal Eesti meistriks, meeskonnasõidus 50. kilomeetris. Tänavasõitudest oli alati kuskil esimese 10 sees. Väga niuksed rasked võistlusega seal kõik tõusud, lang, kurvetamised ja kõik ja ei läinud ka spordimees siiamaani nüüd ma teda agiteerinud, tule sinna Noarootsi Sa ütlesid, et no ma seekord ei tule, aga ma järgmine kord tulen, ma ütlesin järgmist korda, on juba seal Kolga külas on seal lahemaal ja ja niikaua agiteerisin siis vänt tuli siis tuli oma kalli naisega tuli eelmine aasta sinna lähemale ja siis tuli tegi ka siis selle 10 kilomeetrise ringi seal ära. Ja ta kogu aeg ikka hommikuti käib jooksmas ja jõusaalis ja nii et vormis kogu aeg. Sinu vend on väga tuntud omaaegne diskor ja arvata võib, et muusika pole võõras ka sulle, et kui me mängiksime siia nüüd vahele ühe pala sinu soovil Mis see võiks olla esimene lugu, võiks olla see mandoliinid laulvate, see on suveniiri omad, mandoliinid öös, mandoliinid öös, vot see siis kuskilt aastate taga oli siin, et isegi Ansip olid tellinud oma sünnipäevale selle suveniiri, seda lugu ei lasknud kuskil viis-kuus korda, et, et see võiks olla siis nagu alguseks seal mõnus lugudes. Aga kuulama. Paiku, mis meid kokku siin on käega. Doi. Ise. Kuumal. Taaskäivitunud. Päeva valgustab. Tootu. Me. Näeme. Seda Äradi. Tuumani. Päevavalguslamp? Ikka. Toonud. Talle. Näeme. Ära. Riho Cap, kui sa lõpetasid kooli, millised valikud olid 60.-te algul ühel Paide noormehel. Siis tuli see nõukogude armee midagi teha. 66. aastal, jah. Sügisel novembrikuu seas oligi minek ja siis läksin sinna Medvee seas juures, oli Moskva lähistel kursantide kool, seal oli nagu lennuväe alla kuulus seal seal siis, mis siin kuskil seitse kuud ja sain siis nagu selle diplomi kompressor, mehaanik. Saaliaegsetes nendes kasarmutes magasime seal kuskil viis kraadi oli sooja, niimoodi õhtul läksid magamist, tõmbasin teki üle pea ja pumpsike sooja auru sisse, siis magama jääda ja kuskil 200 meest oli seal selles kasarmus ja kanis karmid elutingimused olid ja hommikul siis kell kuus üles ja kolmekordsed voodid olid seal vedrumadratsite kaja edukalt kooli lõpetasin siis väeosa komandör saatis kirja koju emale seal suurt templitega värkidega ja ema pärast rääkis ja ütles, et noh, et ma ei saanud aru, mis asi see on, ikas on pojaga midagi juhtunud, et nii palju vene keelt oskas Vasson vastu. Siis läks naabrinaise juurde sisse, tõlkis ära ja ütlesin, et rahune maha, näed, sul on tubli poeg, isegi vene sõjaväes on ka tubli ja seal tuli kaas, sai sporti tehtud, nii et lasin kodunt suusad saata, noh, seal muidugi niuksed olid, niuksed, sõjaväesuusad, niuksed kummiga tagant kirsa või panid sinna sisse, tõmbasid tagant kinni ja lasid nendega. Aga siis lasin suusad saataja, isegi mingi Ukruki võistlus sai käidud ja nii et noh, sport ikka ikka seal ka. Riho, ma tean, et sa oled kogu elu töötanud ehitajana, millest selline valik või kuidas see kõik juhtus. Et sa just ehitajaks hakkasid, see oli ka sõjaväest, tulin ja siis isa ütles, et tule siia metsamajandisse, näed, siin on üksmeelne ehitusmees, et tule appi, alguseks vaata ja seal oli siis tarvis nagu punanurgas lage teha ja see lagi on siiamaani alles. Linaluuplaadist tegime, niuksed ruudud ja siis panime lakke ja, ja palk oli nagu natuke nagu noh, kesine ja siis läksin, läksin ära KEKi tööle seal ehituse peale ja siis oli seal Sargvere, seda klubihoonet ehitasime, seal oli, oli siis brigaad sealses brigaadis siis tasapisi siis nagu õppisin vanemate meeste oskusi. Pärast oli niimoodi, et läksin edasi kolhoosi, seal oli objekti üleandmine, noh. Käisime ümber maja, luuad rehad õla peal ja siis veel noh, enne komisjoni vastuvõtmist Sist tuli kõik korda teha ja siis vanemad mehed seal ütlesid, et et kuule sa, noormees, sõjaväest tulnud, et sul on raha tarvis, et vaata, siin on siis üks kõva ehitusmees. Zombi Mart ehitab siin. Kuule, mine räägi, et ta pidi siit ära minema siit edasi kolhoosist, et et ta läheb sinna üheksandasse, maissed, võib-olla võtab kampa Ta mingis vähese jutuga mees ja no ikka siis mehed ütlesid, minemine, no läksin siis ja siis rääkisin, et kuidas on, tahaks tööle tulla ja noormees ikka tarvis raha teenida ja palju rääkisin, ütlesid poiss, oled rohkem jutumees, mõtlesin, et jutukas ei ole, et ma olen töömees ka ja noh, hea küll, viske seal KEKis avaldus sisse, tule ära ja lähme üheksandasse maisseja ja siis oli tarvis kiirelt tegutseda, aga siis oli see aeg, et siis pidi, kaks kuud pidid nagu kohapeal olema veel ja enne kui see lahkumisavalduse naabrimees oli Unuliselt KEKis töödejuhataja, tema all olin ja siis ma rääkisin talle tuununa niukene aset. Ma sõidan teise linna, Tartu et mul on nagu naisevõtt ja, ja noh, et, et ma ei saa siin enam kauem olla, et kuule, ole hea mees, lase ära minna ja siis andis ta proov ja siis sain sealt minema ja siis juba juba maikuu sees oli, oli nii ilusti seal üheksandas mais, aga siis ta ükskord olin seal kuskil objektid välja harjunud, sõitis mööda, ütles noh, sa pidid Tartus olema. Mõtlesin, et Tartu jäi ära, tulin siia üheksandasse maitseka kodu ligidale. Tingimused olid niikuinii nagu karmid hommiku pool kaheksa pidid kohal olema, siis läks töö lahti ja siis ehitasime seal karjalauta seal Vene meres, seal kuskil niimoodi, et ta oli kuskil 75 meetrit. Vundamendi kraav oli sisse kaevatud, siis vanasti oli niimoodi, et kuskil meeter 80, siis külmumispiir ja seal oli siis keskel, oli suur Liivamägi. Noh nagu noor munamägi. Mart ütles, et poiss, vaata kui sa selle liivalid ära kühveldad, siis on see vundament valmis, mõtlesin püha müristus. Midagi toodi kaks segumasinat niukses suure rattaga, tead, ja siis üks kandi siia otsed enne siia otsa. Kaks meest tegid segu, kaks meest kärutasid ja siis Ta oli seal siis selle vundamendikraavi täitis ja siis üks üks mees siis vedas siis neid põllukive väikse kalla ega, ja siis niimoodi põllukivid kiht, seda segu ja niimoodi niimoodi läks, hommikupoole kaheksast kunagi ei teadnud, millal see nagu lõuna noh, vahel oli ta kell 12, vahel oli pool viis ja siis Martin villame leivaga siis kõhtu ja läksid siis sinna putkasse ja võtsid siis leivakoti lahti ja hakkad seal sööma. Tead, ja Mart võttis Kaumasele leiva lahti, seal olid need sardelli lõigud, võtsid krõmps, krõmps, sai need ära, võttis matra pudelist morssi peale ja pani priima. Hakkab minema. Telliga peale ronisid siis viimased suuteed läksid siis nagu alla ja ja siis vahelises läks niimoodi poole 10-ni vaheliselt, kolmandal tahtsid nagu sauna minna. Martin, et kas ma võin pool üheksa ära minna või? No hea küll, eksasid mine. Niuke karm töö oli, aga tasu oli ka muidugi noh, seda väärt, et Me tegime topeltpäeva öö oli, ema oli mulle apteegis seal raamatupidaja sai 45 47 rubla, isa oli suur insener, metsamajandis sai 95 rubla, poeg tõi siis 500 pataka sajase ka veel juurde, ütlesid ema, näe, see on mu esimene kuupalk. Tööd tehti igal juhul kõvasti ehitusel ja karta on tika viinakest ka võeti kõvasti, kuidas sina selle teemaga oled elus hakkama saanud? Seal oli niimoodi viinavärgiga ei olnud mitte midagi, aga noh, siis kui see veneverelauda suur valmis tegime, siis parteitegelast käisid vaatamas seal, et see nii ilusti tehtud ja elevant käis vaatesse, Loi vuuk jookseb hästi ja siis Aria värvisime punaseks ja sisse malt, ütles selle konkursi alla ja ja siis Lieberg tegi välja, siis oli, ma ei tea kuskil juunikuu seas, siis olime suurem sauna pidus. No siis oli jah kõvem pidu oli küll tõesti ja sina klaasi ei sülita, aga eriline piinamist sa ikkagi ei ole, praegu olen täiskarsklane, aga, aga, aga jah, niukene etapp kahjuks elus oli päris hull oli niimoodi, et siis kõik spordis ja need asjad kadusid ära ja kehakaal kasvas siin kuskil 208 kilopeol. Aga jumal tänatud, sain sellest lahti, et 87 aastaselt, viies detsember, see võib öelda, et noh, et et see oli mu nagu uus sünnipäev juba hakkas nagu tervise peale kõik see värk minema ja siiamaani mõtlen ikka, näed, taevaisa pani käe sellele asjale, et ütles, et ei, aitab poisid, kui tahad elada, süda hakkas puperdama ja kõik, iga igasugused niuksed probleemid olid ja, ja siis järsku 87. aastal, viies detsember oli järsku tõusid muutused, ma ei tea siis kus, kus see raha tuli. Ostsin 47 rublased Tallinna Dünamo plastikud, raha ei olnud, kõik oli, läks selle peale selle jookide peale, aga siis kuskil raha tuli ja siis hakkasin käima bussijaama juurest läks mööda vana raudteetammi sinna Männarusse välja. Lumi oli tõesti põlvest saadik, tulin tagasi ja, ja siis korra tuli. No see oli murdosa sekundit, tuli mõte, et tuled koju, higistad, lähed, käid, pesed ära, et võtaks nagu kannu õlut või midagi, see oli nagu kõik ja sellest ajast saadik ei ja teistele ka rääkinud. Lõpetage see ei vii kuhugi ja ma ei tahaks kiita ennast, aga miks mind päästeti siin koolivennad, kes on hõbemedaliga lõpetanud, vigased tega panga juhataja, need on kõik ära läinud. Et sul on ülesanne siin maa peal. Sa pead aitama teisi mehi, mõtlesin, kuidas ma aitan, et ma läksin siin suuskadega ja need vanad joomakaaslane ütles, et näed, kapp on päris hulluks läinud, nüüd oma suuskadega, tule parem siia, võta, võta õlut ja kahjuks need mehed on kõik siitilmast lahkunud ja, aga see tark ütles, et sina pead teisi aitama niimoodi, kui näed ikka ikka räägi agiteeri ja, ja niimoodi, et elus on midagi muud ilusamad kui see, kui see alkohol ja nüüd jumal tänatud, sest viina saatusest pääsesin, nii et ma nii õnnelik ja siis, kui ma sellest lahti said, niisugune tunne, et kuskil 40 kilone raskus minust kukkus maha ja ma tundsin, nagu uus elu hakkas ja naine ka nii ehmatanud ja rõõmus ja ütles, et noh nüüd hakkab ühest äärmusest teise, nüüd jookseb, ütled, kuhu poole sa lähed, et ma tean, siis vaata, et sa lähed sinnapoole. Türi poole hakkad nii kõvasti tegema ja ma ütlesin, et ei ole, kõik on nagu noh, kontrolli all ja ja kuidagi see sportlik, noh areng toimus päris kiirelt, eks ole, hakkasin suusatama ja 87. aastal juba juba läksin Tartu suusamaratonil, null pluss üks oli seda kraadides ja seda ma mäletan minu kõrval oli kaks vene meest, olid niimoodi põlvsokid ja siis nagu öeldakse, trussa, need olid minu kõrval. Kui mina stardijoone peale sain, siis oli 15 minutit möödas ja see siis seekord olid nagu vabastiil ja siis sai mingit vedelat määret mingi kombineeritud sinna alla ja ja siis viimased 15 kilomeetrit, noh, selleks nagu kuusemetsa alt, et ja, ja siis niisugune tunne, et need kuuseokkad kõik minu sinna suuskade alla tuli, tulid, aga ei olnud midagi, läksin ikka võiduka lõpuni, lõpetasin kuskil 7000 sees, see andis niukse impulsi, nii et kevadel siis juba läksin Viljandi ümber järve jooksul jäävad niimoodi niimoodi. Kogu aeg läheb edasi läinud. Kas Riho võid nimetada paides mõnda hoonet, mida sina oled ehitanud? Mina olen paides näiteks seda Rüütli tänaval see turg, vot seda värvisin, tahur, jaak oli seal siis turuomanik ja värvisin seda kõik, selle fassaadi tegin ära ja külgede peal ta ka siis, kui hoovi poole läksin, siis Jaak ütles, et kuule, sorry, näed rahad läbi, midagi teha pole ja siis hakkasin otsima, kuhugi tuleb minna ja siis oli naine ka, koondati pangast ja hakkasin siis uusi väljundeid otsima, külma proovisin sinna Soome ja siis tuli niukene võimalused, sain Ameerikasse, viisa saamisega oli siis raske, aga ma tegin siis nagu eeltööd ka kõvasti ja siis ühe ärimehega läksime kaheksa lipsuga mees kõik ja puha ja ja siis kutsuti seal konsulaati ja sinna ette ja räägi siis seal ja siis ma hakkasin rääkima, et noh, et tahaks Ameerikasse minna sinna. No natuke panin juurde ka, ta on New Yorgi maratonile minna, et näe, siin Euroopas olen käinud ja siis aitasin mõnda medalit siin Aalborgis käisin ja seal ja seal ja Rootsis käisin seal võistlus seal seal ja seal sain ameeriklasega kokku ja seejärel kutsus ja nihukese legendi ja aga tegelik eesmärk oli minna tööle naine töötaja ja no raha tarvis ja see eesmärk oli see ja siis rääkisin seal ilusa jutu ära ja jäi uskuma, ütlesite tule kella kolme Kriisa järgi ja siis oli niimoodi, et ta oktoobrikuu seas. Pühapäeval tegin selle 99. aastal Paide Türi jooksu ära ja hommik esmaspäeva hommiku kell kuus oli Väätsa mees, oli oma Ford Mondeo, oli mul seal ukse all ja siis teekond läks New Yorgi poole. Kui kaua sa seal Ühendriikides olid ja mida sa seal tegid? Viis aastat, 99 läksin ja 2004 novembrikuusest tulin tagasi. Põhiline ikka see noh, ehitustöö algus alguses vaata ei saa järje peale siis seal läbi tutvuste, siis sain sinna vene juutide virmasse, seal rakendati neid kaerahelbed ja tatart ja kõik värki ja nemad siis jälle Moskvast tellisid ja siis pakendasin neid ja seal olin siis Arkowist ühe professoriga keemiateaduse professor, kuus dollarit oli tund, iga reede maksti siis raha välja, kõigepealt maksin oma üüri ära ja ülejäänud raha siis saatsin nagu siia paidesse perele, et pere saaks ära elada, noh, see raha saatmisel ei gaasi külma panin ümbrikutes siis isegi siin vahel kadus ära ja, ja siis ma helistasin sinna Ameerikasse ja peapostkontorisse, milles asi on, saadan raha, kaob ära ja oh küll need kirjakandjad võisid seda teha ja ma mõtlesin, et kõik on mul nagu kontrolli all, naine tundis neid kirjakandja, siis ma tegi eksperimendi, saatsin kolm kirja, ühte postkasti pani, saatsin vennanaisele emale ja oma naisele ja panin kõik kolm sinna posti ja siis panin ka täpselt niimoodi, noh, et nagu oleks raha sees, panin nagu paksemalt sisse ja ja kõik, ja kõik ja vennanaine sai kätte, ema sai kätte ja naine ei saanud kätte, tähendab siin Paide postkontoris seal kirjade sorteerin, sealt kadus ära, nii et see oli nagu fakt, aga hullu midagi pärast sai teistmoodi teha, see nagu raha saatmisvõimalus on nagu Western Union see üle maailma sealt muidugi peavad maksma, aga, aga seal on kindlalt helistad koju, ütled vastavad numbrid, lähed postkontorisse, siis naine sai sealt raha ja vot niimoodi oli elu üht-teist Saike saadetud kogu aeg, nii et, et elasid ära ja ei olnud häda midagi, mida ameerikamaal elamine ja töötamine sulle õpetas. Täpsust ja kliendiga suhtlemist ja niisugust asja, nagu psühholoogiline lähenemine kaebast ütles, alati lähed, kui lähed inimese, räägi, et oi Verinais aus very very Friendly toogia, kõike niimoodi kiida ja niimoodi, et, et sa oled niuke positiivne side, tead ja kõik toimis ja natuke siis sain sellise keelega hakkama ja kõik oli ilus ja sporti sai ka teha. Sealt sain siis nagu selle rulluisutamise pisiku ja seal on niimoodi, et huvitav seal sõidad, et ühe ringi, kaks ringi ja kui juba kolmas ringi, siis juba ameeriklased juba tellitud Hay siin lähedal 1000 umbes nagu tegijad ei ole niisama seal tiirutada ja seal rulli võistlustel nagu käia ei saanud, aga aga jooksuvõistlusel sai ikka käia ja päris huvitav oli niimoodi, et siis me elasime juba seal Chicago lähistel Mandelannist ja siis mina jälle vaatasin, kus kohal jälle võistlus on ja esimene võistlus oli niuke. Kevadel oli Michigani järve ääres, läksime, ostsime ära, niuke, kergel lumelörts oli seal pargi vahel ja kõike tegime ära ja läks nädal aegamööda tuli mulle medal, teen lahti, medal, ma tulin oma vanusegrupis, tulin kolmandaks. Et see oli niisugune väga meeldiv üllatus ja siis hakkasingi vaatama, et kus, kus käele võistlusi on ja siis hakkasin tasapisi käima. No muidugi, tööpäevad olid kõik, aga pikad, aga ei olnud midagi. Laupäev pühapäev püüdsin seda vormi hoida ja siis ikka sai võistlustel käia ja väga-väga vägev oli. Aga kui me kuulame nüüd vahepeal natukene muusikat, siis mida sa sooviksid kuulata? No ikka lemmik ansambel rock Hotell, et seal panen kikilips. Mees. Ela ela, ole. Halloo tõelise kõrval raadee. Kelly. Seegi. Ka sellel maalne kättesaadav keelend lahti. Nüüd annab. Ellips vaiba alla kerra kroon vaid Poolale. Varju. Unistate ei näe oma jääte ja ta perse. Vaata p. Ta. Ei ole ta ka peal kellegi. Veeta. Veel paar. V6. Osa. Laevatäie suvekülaline on teenekas Paide spordimees Riho Cap. Ütle Riho, millal sa viimati sporti tegid? Viimati kõver kõver sport oli seal ratsi, kepi käimismaraton seal, kus 23 kilomeetrit tuli käia seal, see oli kõige suurem elamus niimoodi, et jooksime kuskil kaheksa, üheksa kilomeetrit ära, siis oli meil nagu mere ääres ja mere ääres seda liiva ja kivi klibu see siis tuli üks kilomeeter maad käia ja siis läksime siin nagu metsa vahele ja seal nagu looklesid need rajad ja ja iga kuskil 200 kilomeetri tagant oli siis nagu toitlustamine ja niuke. Väga positiivsed emotsioonid, sain seal olid noh, kõik niuksed. Eriliste tugevatega käijad jäävad maja mitte ning aeda, et ma olen ka siin nagu, nagu kiirema käiguga temast on nagu see pärandatud, aga seal oli ikkagi noh, väga valjud käijad, et seal ka alguses minema, seal mõtlesin noh, et mehed, kas tasub kiirustada, seal kuskil üks kilomeeter oli seitse, 16, seitse, 20 viiakse alguses tagasi, aga seal üks vend oli niuke pikem mees seal ütles, et oi, ma olen maratoni pandud siiamaani, aga nüüd tahan poolmaratoni käia ja nii ja naa ja mõtlesin, nojaa, aga teeks siis, jätame lõpupoole ei, ei, ei hoia. Hoiame seda tempot, mõtlesin, et hea küll, mine aga sealt siis sealt klubist jäi, jäi maha, seal seal üks, üks noorem naiste kolmekümneaastane sellega siis vaikselt läksime ja ja hakkasime lõpu poole Jaama seal kuskilt siis oli ka kuskil seitse kaheksa kilomeetrit ja siis võtsime nagu maha, siis lasin temal nagu ees minna, et noh, mis ma teadsin, et esimese 10 sees oleneb, see koht, mind rahuldab ja siis järsku vaatan üle, õlakamp tuleb, tagantjärgi mõtlesin, oi kuule, paneme auru juurde ja sealt tulid siis üks, üks naisterahvas, üks mees, niuksed, noh, 35 pluss, tulid ilusti kõrvale, soovisid, soovisid jõudu, läksid mööda, mõtlesin, no kujutad ette. Lõpuõel lähevad mööda, niisugust asja pole veel olnud ja noh, ja siis ma püüdsin nende järgi mõtteliselt ja katsun nendega tempos püsida, et vaatame kuidas läheb. Ja siis Läksime, läksime siis tuli juba finišieelne finišivärav, siis tähendab kilomeeter maantee jäi lõpuni ja ma vaatasin niimoodi, et et see on noormees. See hakkas nagu kergelt maha jäänud tüdrukud rohkem nagu seda särtsu mõtlesin, ma võtan selle selle noormehe taha teade, et vaatame siis finišisirge peal, et siis katsun ehk väikse kiirema sammu teha ja saime niimoodi, et seal paar meetrit jäi mööda ja siis ma läksin siit. Muidugi alati minnakse siit siit vasakult poolt mööda, aga ma läksin siit paremalt poolt mööda, et ta ei tunneta seda, et isegi kiired läksidki möödeisi ilusti finišisse joone lõpetasime käsikäes ja siis olime kuuendad, seitsmendad ja see oli kuskil seal siis 233 osavõtjad, nii et et hea tulemus ja pärast oli kõik seal saun ja toitlustamine kõik väga hästi organiseeritud ja väga hästi kõik need tähistatud, kõik põõsaste-puude okste küljes olid need punased lindid, nii et eksimisvõimalusi ning minimaalne, nii et nüüd juba ootan järgmist, mis tuleb seal Lahemaa kepikõnni- käimismaraton, seal tuleb 21 kilomeetrit, see on siis see on siis seitsmendal juulil ja nüüd nagu valmistun selleks, mis on ühe spurdi mehe jaoks olulisem, kas osavad, et ikkagi see koht on ka tähtis? Osavõtt, osavõtt ka ja muidugi, aga ikka ikka koht on ka tähtis. Ei, ei taha nagu tempot alla lasta, ikka see kogu see võitlusvaim on sees ja ei anna all, tead, ikka püüan ikka niipalju, kui kui ikka jaksu, püüan ikka nagu öeldakse, kuidas öeldakse tuules olla. Riho, millal sa viimati arsti juures käisid? Jah, poole haagi, lähen silmaarsti juurde, kontrolli. Ta peab käima kontrollis ka. Aga muidu üldiselt ikkagi võib öelda, et oled 73, aga tervis on korras. Tervis on korras, enamvähem? Jah, aga muidugi ütlevad need, kes niisugune aktiivselt sporti teevad, et kui sa oled juba 45 pluss ja kuskilt ei valuta, siis sa oled surnud. Nii et noh, natuke siit ja sealt ja et ma olin Noarootsi selles stardis ja sealt siis sain ühe noore noore naistuttavaga kokku, keda ma tunnen ka kuskil 30 aastat on alles. Noh, ta on 46. aastal sündinud ja ma küsin. Räägi, kuidas sa see aasta siis oled elanud ja kui palju sa võistelt leili ütles, mul on juba 11 maratoni tehtud see aasta. Ma ütlesin, kuidas, kuidas siis üldkokkuvõttes üldkokkuvõttes seal kuskil 280 maratoni ja mõtlesin, kuidas on, kas siis jalad ei valuta? Kuidas vallutada saab, siin tuleb jälle trenni teha, mõtlesin, et aga miks on nii paljud, tule tule minu küll. 23 ja ongi ei, see läheb mul kirja. See 23 ei lähe kirja. 70 pluss aktiivseid spordimehi ei ole ju liiga palju ja mehed ju meile ei elagi tavaliselt nii vanaks kui suur pingutad. Kus see sporditegemine tegelikult sinu Jason? Jah, ikka pingutus on, aga vaata, see nüüd on taastumisega niimoodi, et ikka mitu päeva ikka tunned ikka ikka kui sa oled ikka viimase peal kõikuma endast ära andnud ja, ja muidugi Vene maitsete päris suur ei ole olnud, siin aga aga ikka ikka noh, taastumine ja täna ongi niimoodi silma astus ja kella kella kahe aegu massaaž ning soovitan ikka ikka kord kuus massaažiga teha ikka. Toitumine kõik kõik asjad on tähtsad. Aga miks on ikkagi nii, et mida vanemaks mehed saavad, seda spordikaugemaks nad muutuvad, kuidas sundida ennast liigutama? Kõige raskem on see, et noh, sealt nagu öeldakse diivani pealt üles saada, aga siis juba läheb kergemini, jah. Vaata, kui sa korra oled juba nagu selle sees sinuni jääd vahel niimoodi teed töödel kuskil kolm kolm päeva vahet, siis tunned, et millestki on puudus ja kui ütlen, et kui rullidega ikka, kui ma põle Repalus Türilt ära käinud siis on nagu päev juba asja ette läinud või tuled sinna, lähen, käin, kõnnin siin poolteist tundi, vot siis on juba nagu päev tehtud, ütleme, kui midagi muud ei tee. Et noh, see nagu sa oled midagi ära teinud, vot siis tunned, et päev on asja ette läinud. Millest ikkagi alustada, nii palju on kuulda seda vingumist, ah, ma olen nii vana, kuidas mina nüüd lähen veel jooksma, mul siit valutab, sealt. Hakake kõndima, lõpetakse jooksmine, jooksmine üks moment on niimoodi, kaks jalga on õhus, eks ole, meelamasseerisin ka ütte seal. Ma jooksen seda Paidet ürituse Põltsamaalt, kumb see siis on? Põll selgroog ja siis kukekannused, kõndige aktiivsed, mõtlesin, et sa kõnni maksimumkiirusega, sa saad täpselt samuti elamuse siin ühel vennal räägin ka seal ei ole äksenit, mõtlesin, tule sinna Kolga külasse, seal niuksed, tõusud, langused, viimased kuus kilomeetrit on niimoodi, et sa pead esisillaga üles üles minema, kui sul käimiskepp Peole karm rada ja kui sa ikka oma maksimumkiirusega lähedalt sealt saad niukse elamuse. Nojah, nojah jah, kuidagi niimoodi, aga, aga noh, keda olen niimoodi nagu, nagu kaagiteerinud pärast ütelda, et ohvriks headsiga ajasin Intaka, näed, ma tegin ära, vot see ärategemise rõõm, see on kõige suurem rõõm ja noh, kes siin viinasõbrad ja need nendega rääkinud, kuule, ära suitseta, ära seda tee. On lahkunud siit ilmast pusad tsaari. Umbkaudugi öelda, kui palju inimesi sa oled spordi juurde toonud. Noh, ikka võib öelda küll, et seal niimoodi tuleb, tuleb meelde, ma olin seal Ameerikas, olin siis, kui seal New Yorgi lähistel olin, siis elasime seal Näedsa mehega, elasime teisel korrusel, all olid ka kaks ukraina mees, seal ukraina mees oli ka niisugune noh, piina, nalja, naistemees, hirmus ägedad ja, ja ma ütlesin, katavai seal oli ka fitness Klaabu lähistaja. Selle vigase inglise keelega rääkisin ära Davai, et kuidagi saaks tulla sinna ja ja mõtlesin raketsikule, davai pane oma see suur Cadillac tööle ja hakkame minema, läksime ja ja seal siis seal ujumist ja kõik ja puha ja tema ütles, oi siin oli vägev ja siis oli veel see naiste v võimleme, ta ei saanud ujuda, istus seal selle selle ääre peal ja muudkui vaatas seda ja pärast läksime sauna ja nii ja naa ja läks mõni päev möödas nädalavahetus ja kuulen raketsi kõige ritsas, kus sa oled, Davai, lähme, näed, mul on juba kott valmis ja davai, lähme sinna Svemingi pruulikojad ja nii, et noh, oled nakatunud ja siis on ikka kaasa tulnud. Aga paraku. Kui oled sa vist ainus oma vanusegrupis mees, kes siin paide vahel jookseb ja kepikõndi teeb ja sporti teeb, või on sul veel heakaaslasi, kellega koos? Sporti teha, no mulle see suur konkurent oli, Peeter Kruusement, temaga ikka käisime rullivõistlustel ja, aga pisut noorem mees, nojah, natuke paar aastat noore rikaga, aga ta kuidagi nüüd nüüd on ära jäänud, enam ei ole näha, kahjuks rull hakkab meil nagu noh, ära ära vajuma, kurb, enne olid seal kui sadam oli see spordiliidu esimees, tema organiseeris kogu aeg Reedplus Türile, Türilt Reedplusse olid võistlused seal ütleme neli võistlust pärast kõik autasustamisest ja Kert Keskpaik ja kõik käisid siin ja kõik oli nagu, nagu okei, aga nüüd nüüd ma siis ühe mehe käest küsisin ka funktsionäär, aga ütle, miks sa pead rulli tegema, see ei ole meie suvemängude kavas. Ma ütlesin, kui, kui see Mati Sadam tegi, siis ka ei olnud, aga kogu aeg toimis. Ei, kahjuks ei, ei tehta seda, aga noh, ma ikka püüan ikka käia, püüan, püüan minna ikka selle rulli maratonile ka augustikuus. Kui sa oled 10 korda oled käinud, siis sa saad kuldmärgi ja nii et noh, et ma olen nüüd neli ala ära tehtud. Rattamaraton Tartu rattaralli, suusatamine rull neljas alas on mul kuldmärk käes ja Eesti peal tean ühte veel on ka 70 pluss Tallinnas ja temal on ka see neli kuldmärki temaga kõva rullimees ja rattasse ja kõik niuksed asja teeb, et niukseid väheseid, kes, kes kõvasti suusatavad, kes seal ütleme, rullitavad, aga noh, et neljaala niimoodi stabiilselt teha ja jumal tänatud, et on õnn. Aastaid järjest saan ära teha selle suure Tartu rulluisumaratoni 42 kilomeetrit ja seal oli mõned aastad tagasi, oli, seal, on see Adaverest on see Erik walczar, tema oli siis 81 aastane, tegi ka 42 kilomeetrit ära. On niukseid elavaid legendi veel jäänud. Riho, kui me sinuga juttu räägime, on jaanipäeva eelne aeg. Kas sa tead juba, kui mitu spordivõistlust sul veel täna põis on? Ja mul enam-vähem on kõik paika pandud, nüüd on Lähen lahema sellesse võistlusele, siis on siis Kurgjal tuleb 27. on niimoodi, et seal on maraton ja poolmaraton ja siis on see teine, see kurg ja noh, see on muuseumi või kuidas seda öelda. Nemad teevad siis 74 teiste kõndia jooks ja eelmine aasta proovisin, tegin esimest korda kepikõndi. Huvitav, mulle meeldib, vanusegrupid on ka mitte niimoodi, et 40 ja siis kuni 140 ikka. Et ole, oleksid niimoodi omasugusega ka siis nagu konkureerida ja siis muidugi rulli võistlusel võistlesid, tuleb. No püüan, mis on, ja siis nende järvede jooksud, mis siin hakkasin, püüan nendest ka vaikselt ikka osa võtta. Riho, meile antud aeg hakkab kahjuks läbi saama, aga lõpetuseks selline oluline küsimus ikkagi, et mida sport on sulle tegelikult elus kohanud? Sport on andnud selle noh, nagu öeldakse, järjekindluse mitte alla anda. Ja mul see padrun, kellega pingsi mängida. No näed, sa oled nii hirmsasti vehid, veel lõpus näed, ma juhtisin siin viie punktiga, näed, et sul on tarvis kohese võid saada, mõtlesin, võitlen viimase veretilgani püüan ikka maksimumi anda. Ja see on siis nagu annab elujõudu ja saad ennast välja elada. Ja jumal tänatud, on tervis ka, nii et miks mitte. Millist muusikat sa sooviksid siia saate lõppu kuulata? Laseme rock hotellil niukse kiirema loo särtsaka oma looja. Praegu nime ei tule, aga seal on neid lugusid on küll, et las olla see. Aitäh sulle, Riho, veel kord selle intervjuu eest. Päevade suvekülaline oli Paide entusiastlik spordimees Riho Cap. Mina olen saate toimetaja Olev Kenk kuulmiseni. Weberi võlg ideaalpilt ning vinkli pea ja ema haiglas.