Tere hommikust, head inimesed, kes on kogunenud siia paides, tere hommikust kõigile, kes te jälgite meid r-i erinevalt kanalite vahel, me oleme otse-eetris vikerraadios ETV plussis ja ka rahvusringhäälingu uudisteportaalis. Mulle tundub, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see tänavune suvi, mille sellist imelist lõppvaatust ma loodan, et pikalevenivat lõppvaatust me siin praegu naudime, jääb päris paljudele meelde pikaks ajaks ja seda ilmselt mitte, ainult et selle kuumalaine pärast, mis, nagu ma äsja lugesin, on Belgias juba üles võtmata need imemaitsvad friikartulid valmis küpsetanud. Mille poolest belgia nii kuulus, on teinud palju pahandust nii siin kui kui sealpool Euroopa otstes. Aga, aga äkki ka sellepärast, et Euroopa poliitiliste liidrite peades on tasapisi hakanud küpsema arusaamine, kuidas suhelda Ameerika Ühendriikide presidendi, kurikuulsa ärimehe Donald Trumpiga. Ja kindlasti on see suvi meelde ka jällegi sellepoolest, et Brüsselis käivad tavatud arutelud augustikuus, kui kõik peaksid puhkama. Mida peale hakata üle Vahemere jätkuvalt purjetavad immigrantidega, kellele Euroopa väravad on küll justkui suletud, aga kes võib-olla selle tõttu või sellest hoolimata eludega riskivad ja Euroopa poole purjetada püüavad. Need kaks märksõna igikestev justkui rändekriis ja väljakutsed transatlantiliste suhetes on need kaks peamist märksõna, mida me täna hommikul siin juba mõneti traditsiooniks kujunenud. Laupäeva hommikusel arutelul Euroopa Parlamendi saadikutega lahti võtame ja siis kokku panna üritame. Ja mul on väga hea meel, et meiega on siin hommikul hetkel Kaja Kallas, kes on vist küll Brüsselist juba Tallinnasse tagasi kolinud, aga ametlikult veel Euroopa Parlamendi nimekirjas. Tere hommikust. Tere hommikust. Urmas Paet, kes ei kavatsegi Euroopa parlamendist lahkuda, eks ole? Absoluutselt, tervist. Tervist, Ivari Padar, tere hommikust, Tunne Kelam ja õige pea peaks liituma ka Yana toom, kellele on seal kenasti reserveeritud koht. Mulle tundub, et see kaubandussõda Euroopa Liidu ja USA vahel, mida kõik ju ennustasid võib-olla mõned ette nägelikumad, juba Donald Trumpi valimiskampaania finaalis on hetkel nagu taltunud sellele tõmmatud käsipidurit, aga ma ei saa päris täpselt aru, mis põhjusel. Šokk Claude Juncker Euroopa Komisjoni presidendi visiit Washingtoni, kus tegelikult kõlasid lubadused ideed, mida Euroopa liit oma pöördumistes Washingtoni poole on korranud juba aastaid rahustasid Donald Trumpi mingil põhjusel maha. Tunne miks. Ma ei räägiks praegu kaubandussõjast sellepärast et kaubandus käib edasi ja mõlemad Euroopa Liit ja Ameerika ühendriigid on suurimat vastastikused kaubanduspartnerid. Kaubandus ei kao kusagile, küsimus on kaubanduse, kas tasa kaalustamises Ameerika silmade läbi, aga ega siin pole mustaga valget. Tähendab, on Euroopa liidul oma huvid oma turu kaitsmise meetmed ja on Ameerikal oma huvid. Praegu käib niisugune noh, nügimine, kuidas need asja paremini paika panna? Tegelikult, et küsimus on pigem selles, et me olime juuli teisel nädalal Euroopa Rahvapartei delegatsiooniga tavakohasel konverentsil Washingtonis. Ja seal tekkis, tekkis küsimus, et kuidas me paremini saame tegelikult positiivselt konstruktiivselt kohaneda selle suhteliselt uudse olukorraga, mida tegelikult ei ole trump põhjustanud. Trump on selle ameerika sisemise muutuse või üldise rahvusvahelise Lääne demokraatias toimuva muutuse tulemus, mitte põhjus. Ja kui me Trumpist räägime, siis me ei saa mööda mööda eelmisest Obama kaheksa aastasest valitsusest, mis suuresti valmistas ette seda oma teise pidi äärmuslikku suhtumisega ja meenutagem, et Obama ju arvustas oma ametiaega sellega, et tema suundus Aasiasse. Meil tookord kartus. Ta Euroopast võrdub siis alustati uusi suhteid Venemaaga, mis lõppesid nagu tavaliselt. Ja ma usun, et Trumpi administratsioon jätkab sedasama suunda. Tõsi, Helsingi kohtumine oli üks trumpi suurimaid, minu meelest möödalööke. Aga kui Venemaal tekkis mingisugune Venemaal tegelikult, kui jälgida Vene saadiku ja vene duuma liikmete väljaütlemisi, siis Venemaal kus meeleolu ettevaatlikku optimismi ja sketke skepsis vahel ja nagu vene saadik ütles, Nad ootasid Washingtonist pärast Helsingi kohtumist niisugusse segast segast reaktsiooni poolt ja vastuaganad orit üllatatud, kui tugevalt kogu Ameerika poliitika lükkas selle Trumpi improvisatsiooni tagasi. Me jõuame rääkida veel USA suhetest Venemaaga ja kaitsepoliitikast, aga ma tuleks selle kaubanduse juurde ikkagi tagasi. Urmas, kas sonkrod Juncker vajutas mingitele õigetele pudele või on tõepoolest olukord lihtsalt selline, et pärast sedasama NATO tippkohtumistega Helsingis lausutud üsna vastuolulisi ja küsitavaid väljaütlemisi Donald Trump pidi lihtsalt liitlaste materdamisest hetkeks tagasi tõmbuma ja see Junckeri visiit tänu sellele tõi need tulemused, mis ta tõi? Aga selle Junckeri visiidi puhul ju tegelikult midagi olemuslikult ei muutunud, ei ole muutunud ei sisuliselt ega ei ole muutunud muutnud muutunud midagi ka show mõttes retoorika on oluliselt vähem agressiivne. Eks seal on ka suvi käes, et, et selles osas ma ikkagi mõtlen, et kõik, kes tahavad teravaid elamusi, võiks ju Trumpi Twitteri kontot jälgida igal hommikul või hilisõhtul, et sealt tuleb ju iga päev kõvasti materjali. Nii et, et selles osas, mis praegu puudutab Ameerika Euroopa suhete seisu või üldse Ühendriikide presidendi, siis tegemisi, siis olulisem on ikkagi see, mis tegelikult juhtub, mitte niivõrd retoorika. Et üldiselt kõik need kahepoolsed kohtumised, mida trump on pidanud ju ka enne Junckerit, et need on ju kõik olnud noh, jutumärkides suur edu. On tekkinud eriline keemia küll Põhja-Korea liidriga, küll Filipiinide presidendiga küll kellega iganes, harva Euroopa ja nii-öelda lääne demokraatia oli no kas või seesama Helsingi kohtumine Putiniga, millest on nüüd mõned päevad möödas, aga Ameerika Ühendriigid tugevdavad Venemaa-vastaseid sanktsioone, eks ole, pärast seda haruldast keemiat, mis Helsingi tippkohtumisel juhtus, nii et selles mõttes oluline on see, mis nagu päriselt juhtub, mitte niivõrd see, mida retoorikas üks või teine ütleb, nii et üks, mida kahjuks on selle pooleteist aastaga saavutatud, on see Ühendriikide riigipeasõnad on devalveerunud. Et selles mõttes noh, nüüd tuleb nii palju igasuguseid, nad on väga tihti 180 kraadi üksteisega vastuolus, nii et loeb see, mis tegelikult saab ja noh, tegelikult Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhetes noh kõigepealt, ega erinevatele metallidele kehtestatud kõrgemad tariifid ei ole ju tagasi pööratud, need kehtivad. Nii et noh, ainuke, mida siis praegu tahetakse sellest retoorikast välja lugeda, on see, et äkki rohkem uusi tariife teistele kaupadele ei tekitata kuigi noh, selles osas veel kord, mina ei ole selles küll veendunud, et siin, kui keegi arvab, et siin on mingi tohutu süsteem. Praegu, kui me vaatame Ühendriikide presidendi käitumist, siis noh, ma arvan, et ainuke süsteem on, on see, mida on tema puhul tegelikult nähtud aastakümneid. Siis kui ta peamiselt tegeles omanimelise äriimpeeriumi juhtimisega. Et, et selles osas, kui me vaatame kogu Ameerika Ühendriikide poliitilist pilti, sealhulgas ka kongressi noh sealhulgas, eks ole avalikku arvamust, vabandust, kõike seda noh siis see ikkagi ei käi paljudes asjades täna ühte jalga sellega, mida, mida nende riigipea teeb. Et selles mõttes me oleme jätkuvalt turbulentsis kahjuks. Ja see ei ole ju ainult kaubandus majandusteema noh, algas, eks ole, kogu selle kliimakokkuleppest taganemisega see on nüüd rääkinud, kõvasid sõnasid ka julgeoleku valdkonnas, noh ühepoolne taganemine näiteks Iraani tuumaleppest ja nii edasi ja nii edasi, nii et selles osas teod loevad. Ivari üheks tulemuseks, mida sellest samast mõnevõrra märgilisest Junckeri ja Trumpi kohtumisest välja loeti, oli see nüüd hakkavad või siis ka ei hakka põllumajandustoodetele, mis ma tean, Ivari on muidugi teie kergkehtima leebemad tariifid ja võib-olla ka vaadatakse üle Trumpi interpretatsioonis vähemalt mingisugused reeglid, mida, mida on Euroopas loomulikult kohe tagasi lükatud. Kas põllumajandustoodete liikumine üle Atlandi on, on tulevik või on see ekslik tõlgendus valge maja poolt? Et ega me ju teame, aga täpselt nii vähe, nagu me teame, et mida siis tegelikult sealt põllumajandusvaldkonnas kokkulepiti detailina on välja tulnud see sojauba ehk siis selle sojavalgu siis Ameerikast eksport siis Euroopasse, mille puhul ongi nii, mõtlesin, et see on nagu selline ilus selline näide. Et olukorras, kus Euroopa parlament võttis talvel vastu otsuse, et Euroopa ise hakkab rohkem tootma, need nii-öelda valgurikkaid söötasid ja tahab Ameerika siis teiste riikide sellest kee muupõhisest söödast lahti saada siis teiselt, et Euroopa parlament on võtnud, me kõik oleme hääletanud selle poolt, et liblikõieliste taimede suurem kasvatamine Euroopa enda toidule täitumine ja siis käib Juncker Ameerikas tuleb tagasi uudis, aga ei, me hakkame hoopis ameeriklast rohku juurde tooma. Nii et, et selles suhtes, et ongi nii, et me ei tea, mis seal kokku lepiti, selgelt Junckeri volitusi midagi otsustada, ehk siis tegelikult on siin näide sellest, kuidas mingit sellist nagu väärtuste või pikaajaliste läbirääkimiste tulemusel baseeruvad poliitikad on muutunud sensitiivide põhiseks, ehk Juncker on ka sunnitud mingisse diili minema Eltavastidele diili pealt tuleb nüüd siis 27., kui meil kokkutulemisel Euroopa Parlamendi seda suur pahandus. Nii et et noh, et see avanäide on küll selline täpselt kena näidet, kus me nagu ühelt poolt on Euroopa võtnud nagu mingit poliitilise suunad, mis on nagu vastu sellele ja siis kusagil diili pealt surutakse meile peale mingi asi, mis seniste kokkuleppele vastu läheb, trump tegi hea diili, sellisel juhul tundub, et selle strateegia töötab ja et, et no kusjuures küsimus ongi selles, et et noh, et kuivõrd põhjapanevalt me saame neid selliseid kahe isiksusepoolse kokkulepped üldse võtta, sest Kaja, kas kogu selle konfrontatsiooni tuum tegelikult ikkagi on sedasama kaubandusülejääk, mis Euroopa liidul USA suhtes on ja kas sellele on kõik taandatav? Tundub küll, et tegelikult kui need numbritele lihtsalt otsa vaadata, siis, siis tõepoolest see räägib, et Ameerikal on ju tegelikult õigus, et need pinged seal on nagu kasvanud, aga, aga no mis see lahendus on ja noh, arvestades seda, et tegelikult noh, Ameerika-Euroopa selline noh, ütleme, kultuuriline lähedus ja, ja kõik see, et kuidas kaubandussuhted tegelikult murendavad kogu seda pilti siis, siis loomulikult noh, sellel on nagu oluline kaal ja, ja see, et et, et noh, Euroopa peab siin kindlasti ka Ameerikale mõnes mõttes ikkagi vastu astuma, et, et noh, et kõik, keegi ei tunneks, et et selles suhtes on ebavõrdsed pooled Me oleme ikkagi Ameerikale teinud liiga ja Me oleme Ameerikale võlgu see retoorika, mida trump kasutab, kas sellega saab siis põhimõtteliselt nõustuda? Ma ei ütleks niimoodi, et me oleme teinud ameeriklane liiga või oleme võlgu, aga samas kui vaadata neid kaubandussuhteid Ameerika ja Euroopa vahel, siis Euroopa on kindlasti nendest suhetest ju rohkem võitnud. Et seda, seda ju numbrid räägivad, nii et peaks olema kõikides lepingulistes suhetes peaks olema ikkagi tasakaal, see, mitte nii, et keegi tunneb, et teda on ebaõiglaselt koheldud. Mul on hea meel, et meiega on liitunud ka Yana Toom, tere hommikust, Yana, vabandust hilinemise eest. Arusaadav, ikka juhtub, kui te vaatate Donald Trumpi käitumist, mis seal ju dokumenteeritud tema enda raamatutes diili tegemise kunst on üsna täpselt see muster, mida ta tegelikult oma nii-öelda globaalse poliitika kujundamisel, nii ebakonventsionaalne, kui see ka poleks, järgib kuidas, kus kohas, mis faasis selles kuueastmelise stiili tegemise kunstis, mis koosneb siis, eks oma vastase äratundmises selle probleemi identifitseerimise eest siis ultimaatumite esitamisest suurematest, eks ju vastusammudest, ebaproportsionaalsest reaktsioonist ja nii edasi, kuni siis selle diilini välja. Millisel astmel teile tundub nüüd Euroopa Liiduga Euroopaga suhetes USA president praegu jõudnud on ka stiil on lähedal, ka stiil on tehtud võime, tegelikult pole veel nende tõeliste läbirääkimiste tõelise probleemi tuumani veel jõudnud, kuna mõtleme sedasama kaubanduse peale näiteks. No ma esiteks ei kuulnud, mida juba öeldi, et ma vabandan ette, kui ma hakkan kedagi kordama, sest teele üllatuseks Me olime jälle Urmasega kuidagi ühes ühes paadis, sil. Aga lihtsalt. Ma esiteks ei suuda tuvastada nii palju etappe trumpi diilitamiseks. Väga lihtne. Uks on lahti. Sa paned sinna jalga, siis ta paneb selle ukse kinni, jalg on ukse vahel, siis ta hakkab sinuga rääkima. Et mul on selline tunne, et umbes selle sees on praegu oleme. Kui teie olete. Trumpi biograafia võtaksite selle lühemalt kokku, ei ole kuute. Seal ei ole kutsa mon kolm. Mulle tundub, et on kolmeseemned, rääkisime kuivaline, sooja sooja aad. No esiteks, kas meil on vaja suur küsimus, aga teine diili osa oli ju vedelgaas, mis on natuke kallim kui sojasoe ood, need. Ma usun, et diili vist ei tule, sest nagu Ivar jällegi õigesti ütles, kui me oleme kõik Brüsselis augusti lõpus, siis kõik vaatavad otseselt küsivad, et mis sa seal tegid, oli seal yes või mis, mis oli nägu. Ja, ja teine asi on veel see, et trump võib ju patsutada õlale, naeratada ja musitada, aga me kõik teame, et see ei tähenda mitte midagi. Sest paar nädalat tagasi ta patsutas ja musitas Putinit. Eile ta patsutasin, kerjoomeda patsutab, ma ei tea kedagi veel ja see tegelikult midagi tähendab. Ja me pole vist seda oma oma arusaamise paradigmat niivõrd nagu kohandanud selle järgi. Nüüdsest õpime ära, sest aeg on aega, aeg õpetab aga iga kord Narva maha, nüüd meil on läbimurre ja järgmine päev sviidid midagi otse vastupidist vaatab, et mingit läbimurret ei ole. Nii et tema jaoks Ameerikasse on, tegelikult ongi tema vist ainuke nagu õige motivaator, me peame iga kord vaatame, mida ta üritab, sellega võite nagu enda jaoks ja teda üldse minu arvates mingisugune partnerlus, kus selline teda nagu väga huvitav. Sõbrad mulle tundub, ma olen oma sissejuhatuses vist kaugelt liiga optimistlik, kui ma ütlesin, et see kuum suvi on valmis küpsetanud ka mingisuguse arusaamise Euroopa liidritest, kuidas siis USA presidendiga suhelda, nendest tõi avasõnavõttudest. Okei, võib olla tunne, oli pisut optimistlikum kui teised, aga mulle jääb mulje, et see Junckeri ja Trumpi kohtumine oli ikkagi väga küsitav, kui mitte öelda läbikukkumine. No aga mingeid mingeid kokkuleppeid ei sõlmitud ja see on nagu Yana ütles, tegelikult soni Trumpi stiil enne hirmutada, šokeerida, teha vastane või partner pehmeks ja siis, kui nad kohtuvad siis olla suuremeelne, patsutada ja just nagu kõik on väga hea, mis muidugi ei pea kehtima, aga trumpi käitumise taga ikkagi on, suuremat motiivides on tähendab väga suure osa Ameerika valijaskonna suhtumine rahvusvahelisse poliitikasse ja meil oli Washingtonis üks tuntud kommentaator, kes tõi esile ameeriklasi ka välispoliitilisest koolkonnad. Neli koolkonda, mis on Hamiltoni oma seisis, orienteerub tugevale välispoliitikale Inglismaa Jelendamisele tookord tugevale sõjalisele potentsiaalile rahvusvaheliselt siis Jeffersoni oma väike valitsus, mitte mitte sekkuda välismaal. Ja, ja siis on Wilsoni oma muidugi demokraatia levitamine kõikide võimalike vahenditega, et tagada rahu ja trump, esindab Jackson'i president Andrew Jacksoni stiili, kes oli Kaksuda president 1800 neljakümnendatel aastatel ja see on siis just niisugune niisugune stiil, populistlik Jackson tõmbas, saavutas üldise valimisõiguse kõigile meestele. Ta suhtles tavakodanikuga ja see on niimoodi välismaa alla, me ei sekku konfliktidesse. Me ei levita demokraatiat, aga kui vaja, siis meil on vaja tugevat rusikat. Ja sellesama kehtib siis sisepoliitika kohta, et me ei jäta oma toetajaid maha. Me viime nende nende Nendele antud lubadusi ellu ja üks asi, mis on praegu kahe silma vahele jäänud, on see, et trump tõepoolest saavutanud Ameerika majanduse märgatava tõusu. Nii väike pole Tööpuudus kunagi olnud, palgad tõusid viimase aasta jooksul peaaegu kaks ja pool protsenti ja nii edasi, nii et sellega on ta taganud endale sisulise sisulise baasi. Ütleme siis novembrivalimisteks, kas Euroopa liidrid on läbi, hammustanud selle, kuidas hoida atlandiüleseid suhteid vee peale olukorras, kus America first mõned on ja mõned ei ole Euroopa liit tervikuna, kas on mingisugune arusaamine selles, ütleme strateegiast, kuidas Washingtoniga suhelda tekkinud. Aga ma arvan, et üks arusaam, mis tänaseks on peaaegu tekkinud, on see, et erinevalt viimastest isegi aastakümnetest Euroopa peab tegema palju rohkem iseenda jaoks ise ehk selles mõttes, mis ei ole võib-olla alati ainult hea seesama Ameerika fest ideoloogia, et see muidugi nakkab, mis tähendab seda, et kui sul ikkagi väga oluline partner ja oluline tegija rahvusvahelises poliitikas võtab hoiaku, noh, tema asjad on kõige tähtsamad, siis see on nakkav, et selles osas üks, mis ikkagi täna selgelt ka Euroopas on kiiresti levimas, on kas siis Euroopa kõige enne first või siis ka noh, järjest rohkem ka liikmesriikide kaup, et meie riik esimesena, eks ole, mis noh, selles mõttes, et mingite asjade jaoks kindlasti ta pakub emotsionaalset rahuldust aga praktilistes asjades ennekõike nendes, millel on väga selge rahvusvaheline mõju ja mõõde noh, ei pruugi olla kõige otstarbekam kogu Euroopa ulatuses noh näiteks kindlasti see, et täna enam peaaegu ei ole neid, kes avalikult kahtlevad selles, et Euroopa peaks ise panustama rohkem omaenda kaitsesse ja julgeolekusse. Et jah, et seda on tinginud Venemaa käitumine, seda on tinginud Lähis-Ida ja Aafrika olukord koos immigratsiooniga, aga muidugi emotsionaalselt on seda tinginud jälle trump, eks ole, kas või seesama viimane NATO tippkohtumine kust mitte kellelegi midagi muud meelde ei jäänud või tähelepanu ei saanud, oli see, kuidas eks ole, trump jälle nende kaitsekulude teemal, pahandas ja läks ära lõpuks teatades, et hoopis neli protsenti peab olema, mitte kaks, eks ole. Kuigi on selge, et väga olulised Euroopa riigid ka selle kahe protsendiga sisuliselt on jännis seda nähtavas tulevikus ei juhtunud, kui nii mõnegi riigi puhul nagu Saksamaa näiteks. Et, et see on see, millest ma arvan, mis on nagu esimene selle pooleteist aasta tulemus on see, et noh, Euroopa on täna oluliselt rohkem valmis ka nii-öelda enesekeskseks poliitikaks tegevusteks, kui ta oli seda enne trumpi jalakas olla aru saadud, kuidas suhelda trumpiga. Küsisin seda, et kas on nad nüüd valmis läbi hammustama, mul on selline tunne, et Prantsusmaa ja Saksamaa hammustavad trumpi läbi nii-öelda erinevatest külgedest. Et ärme unusta seda rivaliteeti, mis nende vahel praegu on tegelikult me ju kõik teame, et Merkel ja Macron ei ole parimad sõbrad ja selles samasse Junckeri diilis niinimetatud sead meelega jäeti välja just põllumajandusvälja arvatud sojaood sest Prantsusmaa on väga mures, mis saab tema põllumajandusest juhul kui midagi peaks muutuma, sest see on nende nagu peamine huvi, et hirm oli see, et Saksamaa kuidagi kaitse või päästab oma tööstust Prantsusmaa põllumajandushinnaga. Nii et seal ei ole mingit noh, kui me räägime Euroopa liit tervikuna, kellest me konkreetselt räägime. Varem oli nagu selge arusaam, et läheb Angela Merkel kohale, lepib kokku, kellest me räägime nüüd? See pole vist jünger, noh, kogu lugupidamise juures, kas see on Macron, vist ei ole, sest järgmine päev tuleb, Merkel ütleb, et teiegi ei kuule, nii ei lähe. Ühesõnaga, see on ka omaette dilemma ja praegu mingit selgust ei ole. Tahtsin siia juurde lisada, et öeldakse, et mitte miski ühenda Euroopat paremini kui ühine vaenlane, et, et praegu on tegelikult mõnes mõttes noh, ei saa öelda nüüd vaenlane, aga põhimõtteliselt see siiski nagu Euroopat ühendab ja ja, ja et meil on nagu üks, üks huvi ajada, aga see, mis ana ütles, selles mõttes on õige, et kunagi üks Ameerika president ütles, et et, et kui ma, kui ma tahan rääkida Euroopaga, kellele ma helistan, et kes on see inimene, kes, et kui, kui ma tahan rääkida Ameerikaga, ma helistan, eks ole, Ameerika presidendile ja nii edasi, aga, aga kui ma tahan rääkida Euroopaga, kellega ma räägin Ivari jah, et siin see asi ongi, rääkis, et ma hakkasin ka mõtlema, selle asemel, et see on selline pikem vanem vanem teema ei pannud, kellega Euroopas rääkida. Ja selgelt, kui senised kohtumised on olnud Trumpil sele Putini või Põhja-Korea liidriga, et siis on nii-öelda kaks diili tegijat on kohtunud, siis tänasel juhul on ilmselgelt Euroopaga, mille kokku leppida, siis peab ükskõik mis siis tasandil juht, angas Task, Juncker, Vena siis makroon, et peab olema hot mingisugune mandaat, mis on, milles on kokku lepitud, kes on alati nagu, nagu päris põrandat ei saa tulla see kokkulepe, et, et sellepärast on nagu see Euroopaga läbirääkimine teistmoodi, aga see, kui rääkida seda, et kas me oleme nagu aru saanud kuidagi, mis trump teeb oma eluaja jooksul, me oleme rohkem näinud, misasi on, et selles suhtes, et meie peamised asjad alguses on selline suur, müratakse püsti pärast seda, kui inimlikul tasandil kokku kokkusaamised pärast seda trumpi selles mõttes meiega teame, me küll teame, kuidas nagu inimesena eeldatavasti on, et alguses nagu suur kisa üles ja pärast siis kui ollakse laua taga, siis kuidagi loobutakse ja on mingi teistmoodi jutt. No eks, eks see näitab tegelikult selliseid presidentaalne süsteemi selgeid, kui seda enam et ühest inimesest, tema tujust, meeleolust, emotsioonist justkui sõltub nii palju ja noh, teine, et, et me kogu aeg muretseme, et kas meie saame Trumpist aru. Noh, ma arvan küll, et me saame aru, probleem on see, et trump ei saa aru Euroopa Liidu toimimisest sellest, kuidas toimib parlamentaarne demokraatia näiteks eks ole kuidas toimib see, kui 28 demokraatlikku riiki omavahel milleski peavad kokku leppima. Et kui vaadata ka seda mustrit, kellega ta siis on kohtunud selle pooleteist aasta jooksul ja kellega kui rõõmsalt sealt ära läinud, siis ikkagi see kirg on nende autoritaarsete liidrite poole, sest noh, nendega tõepoolest on, nad ei pea eriti võta oma kellegagi, eks ole, mingeid asju, et räägivad, mida nad tahavad ja noh, see stiil praegusele istuvale Ühendriikide riigi peale selgelt sobib paremini. Ta nii-öelda mõtlema demokraatia toimimise ja eriti veel 28 riigi omavahelise koostöö peale, et selles osas see võrdlus Ameerika Ühendriikide Euroopa Liidu vahel me ju kõik siin saame aru ei ole päris pädev, sest Ameerika ühendriigid on üks riik, Euroopa liit ei ole, eks ole. Et ja noh, seda muidugi trump ei, ei soovigi mõist, räägime veidiga, kaitsekulutustesse on teema, mis paratamatult hiilib siis kohe kui transatlantilised suhted laual on ja no ma usun, et vist keegi väga tõsiselt seda nelja protsendi Ta ei võta, et kaitsekulutused peaksid kahekordistuma NATO-s. Küll aga on Saksamaal üle aastakümnete välja öeldud mõte, et Berliin peaks hakkama arendama välja või vähemalt tõsiselt mõtlema tuumapommi peale. Kas see on nüüd see debatt, mida tegelikult Euroopas on vaja ja kas trump on meile teinud teene või on see võib see väga kiiresti väga vales suunas minna? Kunagi kuulnud, et Saksamaa tuumapommist keegi arutaks seal Saksamaa ajakirjandus ja no seda küll, aga mitte mitte saksa poliitikute hulgas. Aga siin ongi see näide tegelikult, eks ole, Euroopa on harjunud olema mugav Ameerika sõjalisel toetusel. Ja see olukord nüüd ütleme, et Trumpi valitsus jääb püsima veel oma kaks aastat see on lihtsalt reaalsus, sellega tuleb harjuda. Samal ajal on selge, et Ameerika demokraatlik süsteem on täiesti tugev ja trump ei saa. Ta võib küll tekitada segadust, aga tegelikult, ega ta suurt muuta ei saa. See selleks on kongressi kontroll, kogu institutsionaalne kontroll ikka ikkagi väga, väga selge, Ameerika tugev demokraatia ja selles suhtes lihtsalt selles olukorras tuleb võtta mis on seal positiivselt ja tõsi on see, et Ameerika presidendid on ju aastaid kurtnud ja pannud südamel-Euroopa riikidele suurendage oma kaitsekulutusi. Seda tegi Obama, Nad tegid viisakalt, tulemus ei olnud. Ja trump vähemalt raputas seal korra lahti ja pani igaühe mõtlema, tegutsema, kas need lubadused nüüd maksavad või kas need teostavad, on teine asi aga vähemalt niisugune värskendav, värskendav olukord on tekkinud ja seda tuleb võtta positiivselt. Euroopa liigub õiges suunas, praeguse debatt liigub õiges suunas, ebat lootus arendada välja omaenda kaitsevõimekus, debatt liigub õiges suunas, aga nagu nagu ka Euroopas kipub juhtuma natuke liiga hilja ja natuke liiga vähe ja ma ei tea veel, kuhu see jõuab. Et see, mis puudutab siis jaheta trump, trump teeb trambilon, aga selgelt positiivset asja, seda nagu nagu äädikas süldi peale. Just selles suhtes, et sa tõmbad debati üles asja tõesti mugavustsoonist, nagu välja see kogu see kaitseteema oli mugandus tsoonis. Selles suhtes oli niimoodi, et tahtsime ikka nagu inimese hea on, Euroopas on alati oluline on panustada sinna, et disküll küll kusagilt tulevad ameeriklased panevad oma vahed paika ja tegude ja tegutsevad selles suhtes, nagu kus sa nüüd nagu lõpuks maandub, siis on selge see, et ta peab maanduma kõikide liikmesriikide juures on kahe protsendi juures juurde miinimum ja seda ma tean ka, et ma küll ja küll seda asja, kuidas siis Saksa kindralid on, kasvõi siis NATO sisestas aruteludes näppude pole veel näidanud, et kuulge, et kui Saksamaa kahe protsendini SKP-st oma kaitsekulutuste puhul, kas teate, mis see tähendab kunagi ühe Eesti kindraliga arvutasime välja, see oli ikkagi kolossaalsed siis nii-öelda relvajõudude suurenemisele, mis on ja, ja selge, et siis see on Saksamaa puhul on lihtsalt see, et et nagu see nüüd teise maailmasõjajärgne taak veel veidikene enda takistab kogu seda teemat. Urmas Euroopa kaitse ja julgeolekuteemaline arutelu tegelikult on väga mitmetahuline ja, ja noh, nüüd kiita ja ülistada trumpi ja tema justkui on pannud selle asja veerema pole päris õige. Sest tegelik nii-öelda trendimuutus sa ikkagi alguse 2000 siis mis ta oli 14. aasta Veltsi NATO tippkohtumiselt, kus veel trump ei olnud, oli Obama kes samamoodi, kelle administratsioon soovisid, et Euroopa panustaks omaenda kaitsesse rohkem, sealhulgas siis NATO kaudu ja Walesi tippkohtumise tulemusel otsustati, et võetakse suund sellele kahele protsendile ja tegelikult see trend hakkas nihkumagi sellest hetkest ikkagi nagu päris tublisti, et on, enamik Euroopa riike on selle viimase nelja aasta jooksul oma kaitsekulusid suurendanud. Praegu vist on kuskil kaheksa või üheksa riiki, kes selle kahe protsendini on jõudnud NATO riikidest ja aastal 2014 oli neid riike. Nii et selles osas see trend on selge ja see algas ikkagi enne enne trump. Aga noh, NATO sees muidugi üks hoiak on ju see, kui meenutada, miks NATO loodi, oli see Euroopa keskselt vaadates siis, et ameeriklased oleksid sees Euroopas venelased väljas ja Saksamaa allasurutud, eks ole. Et ja noh, see viimane komponent sellest kolmest asjast nüüd Ongi tekitamas võbelusi nii Saksamaal endal, et Saksamaa endas või muidugi ka vahetutes naabrites näiteks Poolas. Et, et kui vaadata kolme suurt, et Euroopa riiki, et siis täna kaitsekulude poole pealt kõik need kolm Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia on ikkagi lubanud miljardeid lähematel aastatel kaitsekuludele lisada, aga kui protsente vaadata, siis jah, Saksamaa on seal kuskil 1,25 ümber, samas kui Prantsusmaa on seal ligi 1,9 varsti britid lähevad üle kahe. Nii et, et selles osas see suhteline suurte riikide erinevus on olemas, aga noh, see Saksamaa dilemma igal juhul jääb ja, ja noh, selleks et kuna on riikidel ikkagi probleeme selle kahe protsendiga, et siis on uus nüanss, toodi, võltsis juurde, see on see, et 20 protsenti kaitsekuludest, eks ole, peab minema nii-öelda reaalseks tulevikutegevuseks ehk kaitseuuringuteks ja, ja sellega seotud investeeringuteks. Sest noh, etteheide on see, et on ka riike, kes seda kahte protsenti täidavad, aga nad tegelikult kulutavad raha noh, peamiselt näiteks palkadeks või pensionideks, aga mitte otseselt, eks nii-öelda klassikalisteks kaitsekuludeks sammas on riike, kellel see kaks ei ole täis, aga aktiivselt on osalenud ka rahvusvahelistel missioonidel. On see Afganistan on varem Iraak, eks ole, mis iganes ehk see kaks protsenti üksi täna enam nii-öelda tegeliku kaitsevõimekust ei, ei väljenda, ehk see on läinud nüansseeritumaks. Aga noh, suures pildis täna, kui NATO kuludest 71 protsenti katavad Ameerika ühendriigid, siis noh, igaüks saab aru, et jah, Euroopa tegelikult peaks tegema rohkem, et see tasakaalupunkt või see proportsioon oleks, oleks adekvaatsem. Nii et noh, kui vaadata lähiaastaid, siis NATO ei kao kuhugi. NATO, Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsekoostöö peab olema nii-öelda maksimaalselt adekvaatne, efektiivne mitte dubleerida ega ega, ega siis teineteisega konkureeriv ja ma usun, et see nii ka läheb. Ehk see eesmärk praegu Euroopa kaitse ja julgeolekupoliitika aastaks 2025 selliseks teha, mis tänaste Euroopa aluslepingutega on võimalik? Mulle näib, et see sinna sinna suunas läheb, mis raha puudutab, siis rahaline vaidlus jääb igal juhul. Et selles mõttes noh, ka tänase Ameerika presidendi puhul noh, nagu me nägime, käidi üleöö välja neli protsenti aga miks mitte siis viis juba eks ole, või, või mingi muu number. Nii et see rahaline teema jääb igal juhul, aga noh, mis on oluline, on see sisuline nihe nii arusaamises, poliitilisest tahtest kui ka reaalsetes siis kaitsevõime suurendamises Euroopas tegelikult täna on toimunud ja, ja see trend täna selgelt läheb õiges suunas. Kajakas NATO on pärast viimast tippkohtumist nõrgem kui, kui ta oli varem, ehk et heidutus põhineb ju tegelikult usaldusel ja veendumusele, et artikkel viis toimib ilma testimata. Ma ma ei näe küll mingit kahtlust selles, et NATO siiski siiski toimib, jah, Ameerika on väga suur osaline, aga seal on ka tõepoolest väga palju teisi riike kes, kes kõike seda väga tõsiselt võtavad ja, ja samas noh, seesama, mis siin Need eelkõnelejad on juba välja toonud, et, et trump ei ole veel kogu kogu Ameerika ja ei ole, tähendab see, kuidas Ameerika nagu kokkuvõttes käitub. Aga noh, mis puudutab muidugi seda artikkel viit, siis kindlasti noh, see ei ole ainuke asi, millele ka noh, meie saame ainult lootma jääda, et et selge on see, et enda kaitsekulutuste tõstmine on oluline, enda kaitsevõime tugevdamine on oluline kõikidel liikmesriikidel siis ainult NATO-le lootma jääda kindlasti ka ei tohi. Yana, kas te näete seda ohtu, et president Trump võtab ühel hetkel Ida-Euroopa ka meie julgeolekuhuvid kasutusele hoovana läbirääkimistes Saksamaaga ja Eesti peaks valima, kas toetada Saksamaad või toetada USAd stsenaarium, mille hiljuti maalis ühes arvamusartiklis Ahto lobjakas Mina ei näe, mis ei tähenda, et ei või nii olla, lihtsalt mina seda ei näe. Mis puudutab trumpi, mul on selline tunne, et need kõik pingutame üle nina nagu endise meediainimesena näen väga selgelt, võib-olla ma eksin, aga mul on selline tunne, et kõik, mida ta teeb, ta teeb pressiteate jaoks sisuliselt ükskõik kus kohas maailmas ta on. Esimene, tema mõte on, kuidas näeb välja kodus, kuidas näeb välja pressiteates täpselt, mida tegi Hruštšov, kuda peksis oma selle mis ta on nüüd kingaga vastu tribüüne ja karjus Evambakas kuskil omaette. Et see on täpselt see, nagu ta saatis välja pressiteate, mina nüüd nõudsin ma painet paika nagu ja nii edasi ja see ongi kõik see oligi nagu alati otsib midagi, mida eduna kodumaal maha müüa oma valijale ja pole seda väga, hindab, et vat läks, täitis nagu nende nendele seal näitas neile paiga nagu paiga kätte, et see on nagu minu meelest tema nagu peamine motivaator. Mis puudutab neid protsente, siis no ma väga vabandan, ma arvan, et näiteks Eesti või Läti protsent seda mitte väga ei huvita, sest see on ikkagi väga väike summa. See Saksamaal on protsent allapooleteise ja kui me vaatame nende SKP, see on juba probleem, ega asjata, ei saanud 11 korda sõimata, viimasel kohtumisel Angela Merkel isiklikult 11 korda, ta oli mainitud sellises toonis, et lihtsalt seda nagu võimalik välja kannatada. Nii et ma arvan, et ikka jahib neid suuri nagu riikene suuri summasid ja siin tekibki see konflikt, mida meile natuke puudutasime nähtu telgis ja mis jäi mulle nagu arusaamatuks, ikkagi NATO vaatevinklist. Kas siin ei ole seda konkurentsimomenti, et me nüüd nagu panustame, kellele me siis panustame, ma mõtlesin, et see raha, kas ta läheb NATOle või ta läheb niinimetatud Euroopa armeele. Et see on järgmine konflikti koht, kes ikkagi selle, nagu need protsendid saab. Ja siin kindlasti trump ei jäta need niisama nii-öelda Euroopa sise sise siseLiiduliseks kasutuseks. Küll ta üritab sealt ikka ära näpata nii palju, kui, kui annab. Tunne ja ma arvan, et suund on ju tegelikult õige, selle sellega keegi ei vaidle, Euroopa on ärganud ja, ja on valmis oma kaitsevõimet tugevdama, aga küsimus on ikkagi selles, kas jõutakse sellega mingi konkreetse tulemuseni või on, vajame mingit väga tõsist kriisi, et veel kord raputada, sest trump teeb oma oma avaldustes, aga, aga ega see pikalt ja teine asi on muidugi kaitsevõimest rääkides on see näiteks Saksamaa puhul, kui palju on tank ja kui palju neist on töövõimelised, kui palju on lennukeid, kui palju neist on lendamisvõimelised? Sama puudutab brittide oma Sannaga hakanud paranema, kas aastakümnete pikkune mugavus ehitati väga kallis raketi raketilaskmise laev, aga rakette otsustati ja peale panna ja nii edasi ja nii edasi, nii et sellest tuleb praegu üle saada. Ja lõpuks Saksamaa lähenemine, see on ta tõsine probleem. Ma arvan, Saksamaa tegelikult huvid suhetes Venemaaga, mida näitab ju Kurikuulsa endise kantsleri Schröderi positsioon. Vene, Venemaa gaasi ja naftatööstuses on tõsiselt arvestatav, need sidemed püsivad, nad on tugevamad, kui me oleks võinud arvata. Ja on väga selged jõud Saksamaa poliitikas, kes ikkagi eelistaks mingit erikokkulepped Venemaaga. Trump ja Putin teineteist ei leidnud, hoolimata väga soojast sõbralikust pressikonverentsist see illusioon või need hirmud, mis paljudel Helsingi tippkohtumise eel olid, ei realiseerunud, olete nõus? Nende teod loevad, mitte sõnad, eks ole, ja eriti vene poliitika on ju Ameerika Ühendriikides täna niivõrd tundlik. Noh, vaadates kõiki neid uurimisi, eks ole, kõiki neid kongressi kuulamisi, mis on kogu viimast kahte aastat saatnud, et selles mõttes noh, see ei olegi võimalik. Et ükskõik kui pikk on neljasilmakohtumine, mis ju noh, oligi veider kogu selles kontekstis aga et seal siis lepitakse kokku midagi, mida reaalselt on ka võimalik kuidagi tänapäeva maailmas salaja ellu viia. Nii et et selles mõttes see läheb ühte ühte jadasse ka paljude teiste juhtumitega, kus noh, täpselt nii ongi, eks ole, et on, see konkreetne sündmus on mingisugused kummalised avaldused, aga elu läheb ikkagi edasi, nagu ta läheb ja noh, seesama näide. Pärast Ühendriikide ja, ja Venemaa tippkohtumist on Ühendriigid otsustanud sanktsioone tugevdada Venemaa suhtes, eks ole, ehk nagu ei ole mitte mingisugust sisulist nii-öelda hoiakute muudatus selles osas iga. Noh, see üks põhjusi on, et seesama Venemaa teema ei ole trumpi ega Ühendriikide presidendi jaoks monopol ei rahvusvaheliselt ega ka Ühendriikide sisepoliitika, kas täna, et noh, pigem vastupidi, et see on väga sensitiivne asi täna Ühendriikide sisepoliitikas? Nõudega ja tema aeg-ajalt käin Moskvas sellest Solovjovi saates ja seal ma näen kõiki neid inimesi ja ma alati jälgin seda nagu suure huviga. Alati on mingi lootus, et nüüd midagi muud homme läheb väga hästi, lihtsalt küsin, miks te nii arvate? Ei no kõik näitab, et läheb väga hästi. Et ma vaatasin suure huviga seda Helsingi pressikonverentse, imestasin et kui rumalasti, panin selle Trumpi tanki päriselt nagu miks tuli, miks Putin võttis esimesena sõna, miks ta käitus nii kuidagi, ühesõnaga see oli nii uskumatu ja kohe oli selge, et niipea, kui ta saabub koju, ta saab vastu päid ja jalgu ja täpselt nii läks, et kuidas nad nagu see on väga imalik tõesti väga imalik. Ta muutis enda nimetamisega üsna lihtsaks, kui neid avaldusi Seda küll, aga ilmselt kuna ta poliitikasse see võib-olla kõlab imelikult, aga ta poliitikas on ikkagi suht võhik nagu täita. Ei, ei taju kõiki neid selles. Ma arvan, et Pullerits tore, mida iganes. Ja veel, eks ole, et noh, ka vaadata seda pressikonverentsi, mul jäi küll mulje, et nad oleks tahtnud tegelikult palju rohkem seal lustida sellel konverentsil, kui kui noh, sellest ka viisakas oli. Muidugi jah, aga tegelikult ütleme mängulusti. Et ühesõnaga, see, see on tõesti väga imalik, nii et ma ei oleks üldse nagu noh, aga järgmisel kohtumisel kõikud jälle sõbrad, kõik jälle loodavad, et läheb paremaks, jälle ei lähe. Aga see kehtib ka meile, selles on probleem. Head sõbrad 40 minutit meie debatist on kulunud, et minu jaoks vähemalt märgata märkamatult ja me võiksime Donald Trumpist Euroopa Liidust Venemaast ilmselt jätkata veel veel pikalt õhtuni välja, aga teised arutelud, teised saated ootavad tegemist ja ma lubasin rääkida natuke ka migratsioonist, mis on Mulla erinevatel põhjustel hingelähedane teema. Isiklikud kokku puutud põgenikelaagrites, ma kahtlustan, on see, mis selle muudab oluliseks. Mulle tundub, et Euroopa migratsioonipoliitika on nii-öelda urbaniseerunud muutumas Viktor Orbani nägu, kes teadagi on suur ekspert tarade püstitamises. Viktor Orban saab praegu olla rahulolev, öelda, et aga seda ma teile ju kogu aeg rääkisin, et piirid tuleb panna kinni. Kas liberaalid saavad ka praegu olla rahul olevat? Kaja? Selles osas, et põgenikevool Euroopasse on ikkagi väga oluliselt vähenenud võrreldes eelmise või veelgi hullem veel üle-eelmise aastaga. Et noh, selles osas saab kindlasti olla olla rahule. Neid põgenikke tuleb palju vähem kui kui vaadata. Ma arvan, et ka see tendents on nagu õige, pigem püüda probleemid lahendada siis siis Euroopast väljaspool, et kellel on õigus Euroopasse tulla. Et küsimused lahendatakse põgenikelaagrites väljaspool Euroopat. Aga see on see Euroopa suundumus, et need inimesed, kellel tõepoolest on abi vaja, siis varem varem nagu välja selgitada ja peatada see inimkaubandus, mis tegelikult, et merel on toimunud, et see on ikkagi päris kohutav Nii pidi öeldes kõlab, et liberaalidel ei ole põhjust liigseks südamevaluks, aga kui me vaatame seda, mis tegelikult toimub Põhja-Aafrika nendes sadamates ja riikides, kus siis neid migrant, et nii-öelda tara taga hoitakse või piirivalvurid neid sinna tagasi toovad, kui nad paadiga pole veel näiteks Liibüa territoriaalvetest väljunud, siis kas ei põhjusta südamevalu? Urmas? No lühike vastus on, et muidugi põhjustab, sest kogu selle teema ülevalhoidmine aastaid siin Euroopas on muidugi tekitanud olukorra, kus selle märksõna põgenikud või immigratsioon taga enam tegelikult ei nähta inimesi. Euroopa on kaotanud tegelikult kaastunud selles küsimuses ja vaatab nüüd Euroopa Tänakad, euro on, püstitab oluliseim oluliselt tuimem, kui ta oli mõned aastad tagasi ja see juhtub muidugi iga teemaga, mida noh, võib öelda, Leyerdatakse ära, eks ole, ja, ja tekivad lihtsalt mingisugused loosungid ja märksõnad, mille taga enam nagu sisu väga ei nähta. Ja noh, sinu sissejuhatus sellesse teemasse, et kas Euroopa on organiseerunud lihtsalt näide sellest, et kui sul on nagu Euroopa liit, on süsteem, et sisulisi otsusi teha on vaja kõigi nõusolekut. Piisab sellest kui üks, kuigi antud juhul neid ei ole üks, vaid mõni riik ju veel on ikkagi väga jäigalt torpedeerivat kõikvõimalikud otsused sel teemal, et see lihtsalt tulenebki Euroopa liidu nii-öelda toimimismehhanismist, ükskõik mis teema, nagu me teame, oluline teema, piisab ühest või vähestest liikmesriikidest ja mingit üldse mingit arengut ei ole võimalik teha. Nüüd kui keegi kujutab ette, et põgenike teema ongi sellega lahendatud, noh me kõik saame aru, et tegelikult ju ei ole et niikaua kuni Euroopa vahetus läheduses on sõdu ja konflikte ja suurt vaesust nii kaua, Euroopa on atraktiivne nii kaua, kuni ei ole mõistuspäraselt suudetud teha kokkuleppeid nende riikidega, mis siis on konfliktikollete Euroopa vahel, kuidas noh, antud juhul näiteks konflikti või sõjapõgenikke seal käsitleda ja hoida üleval nende motivatsiooni pöörduda koju tagasi, kui see konflikt lõpeb, aga et nad ka vahepeal suudavad elada ja ellu jääda ja lapsi koolitada, et noh, see on täna ikkagi jätkuvalt väga õrnal alusel. Aga noh, see On üks väga olulisi tulevikku juba lähituleviku komponente, kuidas täna Euroopal õnnestub teha mõistuspäraseid kokkuleppeid ka nende riikidega, aidata neid riike, mis on vahetuskonflikti riikide naabruses, et see oli kogu näiteks Süüria sõja ja põgeniketulva üks suuri vigu, mida Euroopa tegi, et algusest peale ei võtnud piisava tõsidusega aidata Jordaaniat aidata Liibanoni ja neid riike, kuhu siis Süüria põgenikud esimese hooga tulid ehk neidsamu naaberriike ja noh, selle tulemusel, kuna seda piisavalt ei tehtud ka ma olen käinud nendes põgenike tohututes põgenikelaagrites, kui seal ikkagi öeldakse, et seal on puudu 80 protsenti kõigest vajalikust suures saatori põgenikelaagris, kus on 70 80000 inimest siis on selge, et need inimesed ei püsi seal kaua, et nad ikkagi hakkavad edasi liikuma, et noh, ma usun, et see arusaam on täna nagu lõpuks jõutud, et Euroopa saab teha palju rohkem väljaspool iseennast, selleks et vähendada nende inimeste motivatsioon ja vajadus liikuda edasi vaid pigem, et nad oleksid, et normaalse või enam-vähem normaalsetes tingimustes oma kodupiirkonna lähedal, et kui konflikt lõpeb, nad tahavad minna tagasi, sest enamik sõjapõgenikke tegelikult tahab minna koju tagasi. Jah, majanduslike immigrantidega on see motivatsiooni teema teistsugune lugu, aga, aga sõjapõgenikega on see nii noh, hetkel aktuaalne kriis on ikkagi see, mis toimub Põhja-Aafrikast Itaalia, Hispaania sadamate suunas. Mida siis ikkagi Euroopa Liit nüüd teha saab? Et mitte lihtsalt nii-öelda panna sadamaid kinni ja saata paate tagasi, on mingisugune reaalne plaan maksta Liibüa hõimu pealikele maismaa piiride kinnipanekut, mis plaan, mis ei ole ideaalne, aga on kasutada Türgiga analoogiat ja Liibüa selles mõttes on muidugi kehv partner, et seal ei ole valitsust, mis kontrolliks riigis olukorda. Aga noh, ütleme samalaadseid kokkuleppeid, võib-olla sisukamad ja rohkem nendele inimeste vajadustele keskendunud, saaks teha, Marokoga saaks teha Tuneesiaga ilmselt ka Alžeeria, aga nii, et, et see on nagu võimalik, et Türgiga tänase selles mõttes töötab, et põgenike tulv Türgi kaudu on oluliselt, eks ole vähenenud või peaaegu lakanud. Samas tänu Euroopa rahale on nendel inimestel seal Türgis tekkinud ikkagi mingid võimalused nendel põgenikel seesama laste koolitamine tööle minna ja nii edasi, et noh, see võikski olla üks selliseid asju, kus Euroopas ka enda sees on võimalik kokkulepe saavutada. Sest noh, selles osas, et mis nii-öelda põgenikega teha Euroopa sees, mina ei näe siin nähtavas tulevikus oleks üldse mingit kokkuleppe kohta Euroopas. Saksa arenguabi minister ütles ühes hiljutises intervjuus välja, et Euroopa komisjon järgmises koosseisus peaks olema ka Aafrika volinik sest tegelikult need struktuursed probleemid Aafrikas vajaksid lahendamist on ju praktiliselt ainus viis, kuidas majandusmigrantide Euroopasse pressimist vähendada on seal põlvkonna, on see mitme põlvkonna küsimus, palju neid aafrika volinikke kui selline peaks ametisse määrata, oma oma tööd teha jõuab, enne kui see probleem raugeb ja on see suund, mis paratamatult tuleb võtta, et Euroopa Liit hakkab ikkagi senisest märksa enam arenguabi, Aafrikasse on vaja, on selleks poliitilist tahet. Yana. Tahe ilmselt on ja tahe on kurb tõdeda, aga mitmel põhjusel. Üks nendest põhjusest on Sest olgem ausad, me ju näeme, mis meil toimub, kui juba meil Eestis annab poliitilisi punkte korjata sellega, et näed, must, näita ust, kuigi näita ust, kuigi neid mustanahalisi inimesi enam nagu tikutulega otsida neid ei ole. Isegi kui siinse müüb, siis muidugi see müüb veel paremini nendes riikides kus, kus tõesti ongi siin mingisugused getod, ma ei tea, ma ise elan Brüsselisse, selle ma toon käekõrval noh kus ei ole lihtsalt ühtegi valget inimest. Mulle väga meeldib, kusjuures on väga sõbralikud, rõõmsad ja ilusad. Aga kui minu juurde käivad külalised, siis ikka mõni ütleb, et ei, ei, ma ei lähe sinna refory saia ostma, muidu ma saan ju seal peksa. Et noh, see on. Me kardame võõraid, nagu see on nagu normaalne, ega see foobia pole mingit sõimusõnafoobia, on ju meditsiiniline nähtus. Et võib mida iganes karta, nii et sisepoliitiliselt see, see müüb muidugi paremini, et teeme, tegeleme sellega seal kuskil Türgis, aga samas me kõik ju teame, et meil on diil Erdoganiga, kes ei ole üldse mingisugune demokraatia lipulaev, pehmelt öeldes. Aga me paneme silmad kinni, pigistame silmad kinni kõigele, mida ta seal teeb oma inimestega, sest ta hoiab põgenikke kinni. Nii et see on kõik väga selline komplitseeritud ja väga-väga mitmetahuline, nagu asi, nii et ma ei oleks nii optimistlik nagu Urmas, et sõlme Mediilidesse nagu ükskord nagunii plahvatab. Ma ei olnud üldse optimistlik. Muuseas, ma olen väga pessimistlik, ma lihtsalt ütlen, et see on ainuke koht, kus ma täna näen, et Euroopas sees on võimalik riikide vahel kokku leppida sellel teemal nähtavas tulevikus. Ja põhjus on seesama jah, väga jätku, kuna see probleem on kaugel, no ütleme, kogu see lugu ei ole jätkusuutlik selles mõttes, et niikaua kuni Euroopa on siin maailma nurgas kõige rahumeelsem ja jõukam punkti ja meie kõrval on kogu Lähis-Ida oma probleemidega kogu Aafrika, muidugi see ei ole jätkusuutlik. Ikkagi on mõni nagu lahendus, siin on fantaseerinud mõtetest avaks Euroopa turu Aafrika põllumajandusele, mis muidugi laseks põhja, meie seal olid ka ükski Euroopa riik ei ütle ja sellele selles mõttes, et noh, on ju isegi täna keeruline reformida Euroopa enda põllumajandustoetusi näiteks ja see on euroopasisene asi, siin tuleb tohutu vastasseis ja seda suuresti ei juht. Muud lahendust nagu ei olegi, kui et ärme lase neid paate sadamatesse lükkame nad Liibüasse tagasi, maksame natukene Liibüa hõimu pealikele, et nad hoiaksid piire kinni. Loodame, et inimesed on muutunud piisavalt tuimaks, et need laste laibad, mida merest välja angitsetakse, enam kedagi küsima ei pane, et kas selline migratsioonipoliitika on otstarbekas või mitte või siiski on mingisugune plaan konstruktiivne lahendus? Minu meelest taandub ikkagi ühele väga olulisele teemale, Euroopa liidul puudub aktiivne ühtne välispoliitika. See kehtib ja Süüria suhtes, kus kuus seitse astutud tagasi pakuti välja, et Euroopa Liit saaks tugevamini sekkuda, kui Süürias oli diktatuurivastase võitluse algus. Seda ei tehtud ja praegu Euroopa liidul on jäänud lihtsalt halastaja Samaaria mehe roll, kes võtab vastu kriisi tulemusi, aga ei lahenda tegelikult kriisi põhjusi ja kriiside lahendamine, nende vält timine on ju eeldused, põgenikke ei tule, vähemalt mitte hädapõgenikke. Aafrika on muidu muidugi tohutu potentsiaal, kust tulevad majanduspõgenikud näiteks väga paljud tulevad Nigeeriast ja Põhja-Nigeerias on pidev relvastatud konflikt, aga, aga väga paljud lihtsalt tulevad paremat elu otsima. Ja muidugi probleem on praegu Türgi, sest kui me ütleme, et põgenikesurve alla langenud Türgi hoiab enda enda pinnal ju kolm miljonit midagi niisugust põgenikke, keda ma kinni maksame ja Türgi saab sellega meid ju šantažeerida lihtsalt. Homme saadame nad teile üle ja siis korjake neid jälle merest välja. Nii et tege tegelikult siin on jälle Euroopa Liidu probleem, et 28 liikme kooskõlastatud poliitikas kokkuleppimine on äärmiselt raske ja me jääme ajast maha meie vajadustest maha, on Aafrika suhtes on selge, et on vaja aktiivset poliitikat Aafrika riikide majandusarengu toetamiseks. Üks probleem, kohalik korruptsioon. Euroopa Liidu abirahad lähevad, Narjevo lähevad eliitidele ja teine on see, millest oli siin hetkel juttu. Euroopa Liidu põllumajandustoetused on sellised, mis ei luba Aafrika põllumajandusel, kus on ju väga suured ressursid, olla konkurentsivõimelised. Ja on ka palju juhtumeid, kus Euroopa Liidu humanitaar abi tuleb Aafrikasse ja need, need humanitaarabisaadused, kõik see toit tõrjub Aafrika enda tootjad kõrvale. Sest see on nii palju odavam, nii palju lihtsam, lihtsamini kättesaadav ja siin on küsimus valik Euroopa Liidu egoismi vahel. Ütleme niimoodi jõhkrat välja ja selle vahel, et kas me anname Aafrikale ka võimalusi ise areneda, sest kõik algab ikka kohapeal peale, kui kohapeal suudetakse kriisid lahendada, kui suudab majanduselu käima panna. Ega enamik inimesi ei taha lahkuda oma kodust. Euroopa liidul küpses viimasel ülemkogul selline ilus plaan, et hakkame nüüd ikkagi looma Aafrikasse neid põgenikekeskusi, et korjame inimesed Vahemerelt rahvusvahelistest vetest või siis ütleme liiboletest peale saadame sinna põgenikekeskustesse, eraldame tõelised nii-öelda rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed majandusimmigrantidest ja siis toome nad üle Euroopa liitu. See plaan vist väga hästi ei edene, sest et põgenikekeskusi keegi ei taha ja praegu on ikka väga suure küsimuse all, mida siis ikkagi teha nende inimestega, kes ka Euroopa liidu enda missiooni käigus sealt Vahemerelt üles korjatakse, rääkimata igasugustest vabatahtlike paatidest. Praegu ma saan aru, Brüsselis tavatult augustil ikkagi suursaadikud käivad koos ja üritavad mingit lahendust välja mõelda, aga edasi lahendust ei paista, aga siin ei ole mingit imelahendust ja mis neid vastuvõtukeskusi või laagreid, mis on väga kole sõna iseenesest seda ei tohi kasvud puudutab Aafrikas või kuskil Lähis-Idas siis ega jah, ma olen selles mõttes sama skeptiline, enamikku neist ei tule, sest see eeldab, et see konkreetne riik on ju ise valmis tegema oma territooriumile mingi sellise keskuse, aga enamik neist ei ole ja nad suhtuvad ka sellesse teemasse ikkagi väga küüniliselt. Noh, teine asi, mis siin Euroopa sees on nüüd pakutud, eks ole, et kui üks või teine Euroopa Liidu riik on valmis võtma vastu põgenikke jätta siis Euroopa ühiskassast, selle saab raha selle eest. No see on võib-olla midagi, aga ega see ei lahenda selles mõttes suurt probleemi, sest et kui me vaatame ka Euroopa riike ja küsimus ei ole täna rahas, küsimus ei ole ju rahas, et neid immigrante toetada või aidata, noh, küsimus on ammu läinud sellisest põgenikekriisist üle poliitiliseks kriisiks, mille see teema on tekitanud siis täna Euroopas, tegelikult me ei räägi niivõrd põgenikekriisist, kui nagu numbreid vaadata siis jah, tõepoolest sellel aastal, eks ole, Euroopasse on jõudnud immigrante või põgenikke kordades vähem kui mõni aasta tagasi, nii et selles mõttes see trend on langev. Aga teema elab oma eluteemast on saanud poliitiline kriis, võtab sisepoliitikat järjest rohkemates Euroopa riikides, mis mõjutab valimistulemusi, mis mõjutab valimistulemuste tulemustel jälle ringiga tagasi kogu Euroopa poliitikat nagu Me värskelt Itaalia näitel ja Itaalia valimistest näeme, nii et selles mõttes tegemist on tänaseks ikkagi väga suure sasipuntra probleemide mõttes, mida nagu läbi raiuda või lahendada on äärmiselt keeruline selles osas noh, optimismist, selle teema heade lahenduste kiiresti toimivate lahenduste suhtes ma olen küll väga väga kaugel Ivariajana, siin on jah, et, et tegelikult on, see probleem on laual ja see jääb. Sest ega siis ongi mingi suurem globaalne rahvaste rändamine pihta hakanud, ega me ka täpselt ei tea, kuidas me 5000 aastat tagasi siia tulin ja aga, aga seal on nagu üks asi, kui sa rääkisid sellest, et, et et kas see, et kuidas seda lahendada ja eeldavasti ongi niimoodi, et see koordineeritud tegutsemine kõikides valdkondades, kaasa arvatud Aafrika majanduse, siis turgutamine siin Euroopa liidus nagu teemaks üleval olema küll, et et kõige, kõige parem lahendus on see, kui Aafrika majandused arenevad, inimesed saavad ennast nagu hästi rakendatud Aafrikast siin selles suhtes. Aga sinnani on nagu nagu pikk maas. Tegelikult aus vastus sellele küsimusele, mille sa püstitasid, kas Euroopa on, on kaotanud kaastunde tegelikult on? No ma mäletan oma jällegi ajaleheaegadest, et need tapetud laste pildid, need uppunud lastele muutunud rutiiniks, kus sul on iga jumala päev esikaanel surnud laps, esimene pääsolatšokis, kolmas päev sa lähed, vaatad horoskoopi. Vabandust, nii on, see on lihtsalt rutiin, me teame, et nii toimub ja siis, kui me näeme neid pilte, kui Itaalia praegu saatis tagasi selle laeva põgenege põgenikega. Ja see nuttev rase naine seal sellel lööbe rannikul, kes ilmselt saab surma järgmine päev. Ja kui ma loen meie inimeste kommentaare sotsiaalmeedias selle peale mulle niuksed peas püsti nagu päriselt, et mulle nõelad nii egoistlikult, et kuluse anna minna. Ja kui meie tuhandete lemmik Donald Trump hoidis need lapsed, keda nad seal eraldasid puurides või mingisugused sellised suured, ma ei tea. Me olime ju kõik vait. Kas Euroopas tuli üks signaal, ma ühe kirja tegime, kus oli, ma vist kogusin mingi 23 saadikute allkirja, keegi väga ei tahtnud nagu sinna ronida, mis ma seal trumli kallal ikka nurime. 2000 last istuvad seal päikse käes immigrandid, illegaalid, kes nad on? Sundrutiin me ei taha enam selle peale mõelda ja see on tegelikult väga kurb. Mõtlemapanev sõnum tänase arutelu lõpetuseks, suur tänu kõigile, me kahjuks peame selle arutelu lõpetama, sest järgmised arutelud pressivad peale. Suur aitäh teile, head saadikud. Ma loodan, mõnel teist enamusel teist jätkub töö Brüsselis mõnel teist õige pea Tallinnas saame näha kuulda, millised teemad Euroopa ja Eesti agendasse siis jõuavad. Järgmisena on siit ERR-i lavalt teie ees ja ka ERR-i kanalites, Mirko Ojakivi ja rahva teenrid. Aitäh kõigile kuulamast. Ja Me küsimustega liigume nüüd siia lava kõrvale ja siis jätkame eetriväliselt. Me jätkame sellega eetriväliselt, aitäh teile kõigile. Kohtumisele kuulmisele.