Ja tere tulemast siia. Paide vallimäel arvamusfestivali eel oli alale. Meil on siin korraga laval kolm meest, mina olen Anvar Samost ja minuga koos on siin Praxise juhataja Tarmo Jüristo ja pööki Seltsi eestvedaja Hardo Pajula. Ja selle tunni jooksul on meil siin kavas rääkida maailmavaatest, arvamusfestivalile esimesele päevale, selline sobiv kokkuvõte või lõpetus ja maailmavaatest me räägime sellepärast, et sellest on. Väga palju viimasel ajal. See on väga päevakajaline. Ideed on muutunud kuidagi inimeste jaoks jälle väga oluliseks. Ma ei tea, kui erinevaid maailmavaateid siin tegelikult esindate aga võib-olla alustamegi sellest, et ma lükkaks asja sealt käima, jääks ise siis kuidagi tahaplaanile, et miks üldse see maailmavaate teema, ideede teema on nüüd viimase aasta või paari jooksul nii oluliseks taas muutunud. Kus ma arvan, et eks see kõik mingid suundumused hakkavad pihta mingitesse olulistest sündmustest ja kui ma nüüd vaatan siin oma elu peale tagasi võis minu elu jooksul juhtunud esimene sündmus kindlasti, mis oli, määrava tähtsusega oli 89 Berliini müüri langemine siis 2001 kaksiktornide kukkumine. Ja, ja ma arvan, kolmas sündmus on sedasama 2008 finantskriis, nii et ma arvan, et paljuski see tänane tänane ja muidugi siis 2011, kuhu sõitis Nende kriis sisse, et ma arvan, et et paljuski me elame nende kahe siis ütleme viimase, mis on nüüd seda praegust olukorda mõjutanud kahe siis sündmuse mõjuväljas, punkt üks finantskriis ja, ja siis rändekriis, et siit võib-olla annaks siis sõna- ja ta sulle üle. Nomanopiksingi hea meelega siit üles selle, et kui sa neid sündmusi mainisid, et siis mulle tundub, et nad on mingis olulises mõttes nagu vastasmärgilised, et kui me räägime Berliini müüri langemist, tuleks 89, sest see oli juhtumisi kas ta sama aasta kui pugujaamalt tuli see kuulus ajaloo lõpuartikkel kus siis mäletatavasti tema argument oli see, et liberaalne demokraatia on võitnud, et, et see on nagu ainus mäng mis on jäänud, et sellele ei ole enam tõsist altarit tiivi. Ja ta toetas oma seisukohta erinevate graafikutega sellega, et kuidas liberaalne demokraatia ja selle siis nii-öelda intellektuaalseks vundamendiks olev liberalism on võitnud. Et see viimane suur vastasseis, mis oli siis ida ja läänemaailma vahel Berliini müüriga langes ja siit edasi on see kõik. Noh, nagu me elame uues maailmas, kus enam seda vastandust ei ole, mäletatavasti siis sellel hetkel ka sellele palju kriitikat ja kõige kuulsam Samuel Huntington, kes sellele vastu vaidles, ütles, et tekivad uued vastasseisud ja aimas kahtlevalt üht ühtset ette, natuke jah, kergelt see, tema tema vaade oli siis jah, ütles, et religiooni piiride kaupa tekivad aga et jah, Huntington, tagasivaates kui nende kahe mehe mõistes vaadata ja sedapuhku jamaga hiljem tunnistanud, et tema optimism oli mõneti enneaegne selles küsimuses. Aga et need suured vastasseisud tulevad tagasi, Huntington tõenäoliselt ka ei osanud, et näha, mis pinnalt need tulevad. Aga jah, kahtlemata me täna elame selles maailmas, et kus need vastases on tagasi ideoloogiad on jällegi tähtsad ja nad on tähtsad nii ülikoolide, skulptuuri, sõdades, mida palju, mis on palju viimasel ajal viidet saanud kui ka sellises jah, tavaliselt poliitikas täitsa empiirilisel põhjal, et, et on tehtud neid empiirilise uurimuse vaadates sellest, et kuidas Ameerika Ühendriikide kongressis, et kuidas demokraadid ja siis vabariiklased hääletasid 50.-test peale, kuidas, et need seltskonnad nagu kaugenenud üksteisest ja nüüd on praktiliselt polariseerunud seda nii-öelda eil üle üle vahekäigu hääletamist on praktiliselt kadunud. Jah, loomulikult, need on kaks, need ma ei ütlegi, et sündmused oleksid nagu kõik ühesuunalised ongi paljuski. Ja tõepoolest 89 oligi korraks arvamus, et ideoloogiline vastasseis on surnud. Et ideoloogiat ajada läbi ja nüüd üle maailma, siis on, saab põhiküsimuseks elanikkonna varustamine toiduained ja, ja muude selliste ja meelelahutusega. Jaa. Ja laias laastus noh 2001 oli niisugune esimene eks, käegakatsutav hoiatus, et see ei pruugi nii olla jana viimasele viimaels viimasel viiel aastal on, see, on see saanud täiesti selgeks, aga ma arvan siiski, et see polariseerumise taga see, see, see põhivektor, mis seal, mis seal on, on see on seesama 2008 finantskriis ja see, mida ta on muidugi omaette lugu, ma ei tea, Anvar suunab seda asja sinna, kuhu ta, kuhu me tahame selle jutu nüüd täpselt ajada. Aga ma rõhutaks ikkagi 2008. Siis võlakriisi ja, ja selle ravimise meetodeid, mis on seda algselt probleemi, milleks oli kasvav varanduslik ebavõrdsus veelgi süvendanud. Jah, sellega, kui tulla korra tagasi kaksiktornide juurde, siis maga, ütleks, et sealt on raske leida põhjust kas või ameerikasisesele polariseerumisest, tegelikult kui me mäletame, et mis, mis Ameerikas peale kaksiktorne juhtus, oli see, et on, siis mäletate oma ajaloo kõige suurem üksmeel ka presidendi toetuse osas ja üldse et sealt ma kahtlustan, seda on raske leida, aga tõepoolest, et kui, kui ühe sellise viitena, et siis ma olen ka nõus sellega, et, et finantskriisil on väga oluline instrumentaalne roll selles olukorras, kus me praegu oleme teiselt poolt. Ma kahtlustan, et noh, näiteks seda, miks meie täna sinuga siin justkui nagu vastas pooltel istume, on raske taandada varandusliku ebavõrdsuse peale, et ma arvan, et vähemalt niukses suurel maailmaskaalal. Me oleme sinuga suhteliselt sama kui see tasemel suhteliselt sama päritolu taustaga treenimata silmale näeme suhteliselt sarnased välja. Ja, ja oleme noh, enam-vähem ühevanused suhteliselt väga sarnase nagu päritoluga ka, eks, ütleme näiteks me mõlemad oleme hansapangas töödanud äragi. Me mõlemad oleme EBSis õpetanud. Mina ka jah, et mul on ka olnud selline episood elusat vähetuntud episood Tarmo Jüristo elus. Aga on olnud selline aeg ja ka intellektuaalselt ja see on nüüd üks asi, mis ilmselt et jõuab sinna, et kuhu Anvar mingil hetkel seda palli sööta ka plaanis, et ennetades seda, et intellektuaalselt Me mõlemad oleme üles kasvanud. Friedrich Hayek ja John Stuart Milli ka, et see on, ma arvan, et jah, et selles mõttes finantskriis ei seleta seda, miks me sinuga. Me peame ta jah, ei no muidugi, eks elu on ju niisugune lõpmatu põhjuste rägastik, kes sellest, ega me ju kui me siin praegu arutame, siis surume sellele hoovamatule rahvastikule mingeid oma skeeme peale ja me teistmoodi ka ei saa selle sellega hakkama, aga ma nüüd korral sekkuks. Siiski ütleks, et ma kordaks oma seda esimest küsimust, et miks need ideed siis nagu täna sedavõrd jälle uuesti nagu olulised on, et me rääkisime, et kust see laine nagu siin erinevatest punktidest mingit tõukeid või hoogu sai, kui ma nüüd mõistan teid õigesti. Aga, aga viimased paar aastat minu meelest inimesed on taasavastanud sellise huvi vajaduse mingite selgitavate või maailma kuidagi ära selgitavate ideede järele. Samas jällegi just viimase paari aasta jooksul on meile räägitud, et seesama liberaalne või liberaaldemokraatlik maailmakorraldus, et see on just nagu lagunemas, et et kas need on põhjus ja tagajärg või mis, mis meil toimuksin. Tulles nüüd korraks püüdlus vastutuse küsimuse, tuleks korraks tagasi selle juurde, et kui ma enne noogutasin kaasa sellele ütlesin, et jah, et ma olen ka nõus, et sellel et me täna neid debatte peale mitte ainult siin, vaid ilmselt üle maailma väga paljudes foorumites erinevates kohtades on finantskriisilõks oma suur oluline roll mängida. See on see, mida, kui hardaks küsimusele vastamast, ütlesite kõikide nende asjade käivitajaks on mingil moel mingid sündmused. Mitte tahtes isegi sellele vastu vaielda, aga et ma tooks selle teise dimensiooni siia juurde, mis minu arvates on oluline ja mida ma tahaks võib-olla rohkem isegi rõhutada, on selline nagu protsessi dimensioon, et sündmus kui ajaloolist paralleeli kasutada, et ma siin just eelmises paneelis kasutasin sedasama, et oli jutt, do eksis reformatsioonist keskaegse hiliskeskaegses Euroopas ET, mille käivitavaks sündmuseks legendi kohaselt on siis Martin Luteri kiriku uksele naelutatud teesid. Samas see, et selline asi käivitas selle protsessi, mis sealt juhtuda, see ei olnud see uste ukse ukse peale teeside naelutamine. Levinud ajaloolise seisukoha kohaselt tuli see tavapärane moodust ideoloogiliste debattide algatamiseks. Siis hiliskeskaegse Saksamaale vallutati teesid kiriku ukse külge samamoodi tegelikult luteri seisukohad, mis ta nendes oma teesides välja tõid, ei olnud nagu omas ajas kuidagi ennekuulmatut. Jan Huss esines suuresti sarnaste seisukohtadega tubli aeg varem. Ja saadeti ilma suuremat tseremooniat tuleriidale, et see ei juhtunud sellest midagi. Miks luteri puhul sellest tuli, oli see, et, et maailm oli sellel hetkel lutataks valmis? Lutriks valmis? Jah, sa võid öelda, aga, et, et ma tahaksin seal tuua välja sellise olulise asja nagu noh, nii-öelda tehnoloogilise uuenduse nagu Gutenbergi trükipressi, mis võimaldas sul info liikumist, ta võimaldas hoopis teistsugust maailma, kui oli olnud seni ja see omakorda tõi kaasa selle, et lagunesid või said kõvasti pihta olemasolevat ühiskondlikult tasakaalutu institutsioonid, mis neid tasakaale hoidsid. Ja see on see, kus ma ütleksin, et seesama sündmuste 2008. aasta finantskriis muuhulgas varalise ebavõrdsuse tõttu muu hulgas terve hulga muude asjadega oli sarnane nagu asi, mis käivitas nagu Karla on kasutanud seda väidet, et või seda metafoori, et, et Luther oli kui see pikselöök selle kuiva puidu pihtamis sülit sütitas, tule aga see puitpidi olemas olema. Ja nüüd see on see, kuhu ma tahaksin öelda, et finantskriis käivitas terve hulga neid protsesse, mille jaoks oli see puit kuiv. Täiesti nõus, täiesti nõus, absoluutselt ei vaidle vastu ja eriti see tehnoloogiline, ma arvan, see minu arvamus ja veendumus on ka see, et tegelikult lähim paralleel praegu toimuma kohta ongi võib-olla reformatsioon, et võib-olla noh, kalduvus oma ajastati üle hinnata ja enda enda elu ja kõike seda, et et see võib olla vildakas arvamus, aga aga mis me, kus ma näen seda, kus ma näen seda põhja või kuidas ma seda põhjendaks, on seesama tehnoloogiline just revolutsioon, mis, mis praegu Youtube'i ja kõigi nende pood, kastide ja ütleme, see uue meedia puhul on võib-olla isegi suurem läbi murre, kui seda oli Gutenbergi revolutsioonidest just nimelt elav sõna on saavutanud. Elaval sõnal pole olnud kunagi sellist haardeulatust nagu tal on praegu ja see on viimase kümnekonna aasta minu arvates tehnoloogiliselt kõige olulisem muutust, mille tähtsust me alahindame omaenda riisikol. Ma ei taha pikalt patrama jääda, et ma annan sõna sulle, et siis, või siis me võime võib-olla, et vaata, kuhu sa tahad seda jutuajamist suunata, et nad, teine asi, aga kus need võib edasi pärast arutada, kes see, mis mulle meeldis see sinu jutuseks. Et üritame siis vaadata, et mis oli see, kuidas ma täiesti nõus sellega, et see 2008 oli see tiku viskamine, et kuidas meil see metsaalune nii kuivaks läks, et seal võib olla omaette niisugune põnev, põnev teema. Ma jah, korraks lihtsalt Remargina ütleks siia, et kui see, kui me tõepoolest tõsimeeli võtame, ma, ma ise kaldun tegelikult ka tõesti tõsiselt võtma seda ütlema, et jah, et äkki me tõepoolest elame praegu samasuguses hetkes nagu Euroopa elas siis luteri ajal, et siis sellel tähelepanekul on muidugi päris sellised tõsiseks tegevad võimalikud järeldused, kui me vaatame, mis juhtus peale peale reformatsiooni Euroopas, et kuidas see uus tasakaal leiti ja millise hinnaga leiti. Et ühesõnaga siis ühelt poolt nagu selline suhteliselt kriisilaadne varaliste suhete muutus ja teiselt poolt info liikumise muutus revolutsioonilisel viisil inimeste võimalus otse minna mingite ideede juurde, otsida infot selle muutuse kohta, mis on toonud esile need inimesed, kes neid ideid kannavad, kas ma saan teist õigesti ja ütleme siis niimoodi, et katoliku kiriku mõju otsus tav või otsustav siis kindaheit katoliku kirikule on mõlemad ajalugu, aga ei, ma räägin katoliku kirikus praegu selles tähenduses niimoodi ülekantud tähenduses, millest on siis suured meediamajad, on see siis noh, reaalne kirik, millest me siis kes mõjutab ilma rahva arusaamist sellest, mis siis õues toimub, sest kui me nüüd mõtleme 500 aastat tagasi, siis ainuke enne Gutenbergi ainuke, kui kanal üldse teada saada midagi, mis õues toimub, oli minna peale seda oma vaatluseks põllu peal minna siis kirikusse ja, ja teenistused toimusid juba kolm-neli tundi, eks seal siis seal see oli see ainus kanal, kus üldse info tuli sellest, mis mis ühiskonnas laiemalt toimub. Et noh, selle koha on see kõik on muidugi palju killustatum. Aga kui me vaatame ikkagi nüüd enne Youtube'i ja seda uut meediat, siis seda rolli täitis ikkagi niisugune peavoolu meedia. Ja see tunneb ka, ma arvan, selle muutuse. Teist täit tõsidust tundis seda kõigepealt. Ja ohuga ja ma just mõtlesin sedasama paralleeli, edasi ohusin muidugi täieliku suurusehullustuse sattuda see kui reformatsiooni võtmes rääkides meie sinuga võime siin nagu olla natuke nagu luteri Erasmuse, kes olid vanad head sõbrad ja siis selle käigus eri pooltele sattusid ja ja, ja, ja päris nagu ka ametlikult tülli läksid, ühel hetkel. Aga et Anvari küsimusele vastates ma just mõtlesin korraks veel ka selle peale, et et ma keeraks siin omalt poolt hea meelega, ütle veel seda tahku, et küsimus ei ole mitte ainult juurdepääsus informatsioonile, mis ka muidugi nii kütan prügi siis revolutsiooniga, kui praeguse internetirevolutsiooni selgelt on muutunud, vaid see muutis ka seda, milliseid, kuidas inimesed ehitasid üles oma identiteete ja nüüd me jõuame lähemale sellele polarisatsiooni juurtele, nii nagu mina neid ette kujutanud ja näeb, eks et lõpuks mäletatavasti siis noh, sellele reformatsiooni järgnevate ususõdade tulemusena saavutati siis Euroopas nii-öelda uus selline poliitiline tasakaal, mille juht nööriks selliseks läbivaks ladinakeelseks nimetuseks pujus, reegliõiguse religioon. Et sul oli võimalik regionaalselt piirata, öelda, et vaat et siin nagu selles riigis selles, selles vürst konnas kehtib see vürst protestant, tema protestantlik, see on katoliiklane, tema maankatoliiklane ja see oli täiesti uus reaalsus sellel hetkel siis Euroopas, et selline asi oli poliitiliselt võimalik, et selline asi sai juhtuda, sealt omakorda edasi on paljud ajaloolised toon välja, et see on see, mis tegi võimalikuks kaasaegsete rahvusriikide tekkeks kõige selle sisse, mis enne oli Rooma impeerium, kus oli riik, oli üks ühtne administratiivne struktuur, seal tekkis samamoodi siis mullistused, et sul oli võimalik kohapeal määratusel tekkis selline arusaam, et sul on võimalik mingi suveräänsus mingites riigi piirides ja selle ümber omakorda tekkisid rahvuslikud identiteedid, kuni selleni, eks Benedict Anderson, üks kuulus, 20 sajandi sotsioloog, kirjutas siis hästi mõjuka raamatu, mille eestikeelne pealkirjaks kujuteldavad kogukonnad. Et kust seda eesti keeles olemas. Ma ei tea, minu arust ei ole keegi pead parandada ei mänginud. Et kus ta rääkiski ütleski, et tema nagu käsitluses rahvas on see kogukond, kes kunagi ei ole inimesed, kes näost näkku kohtunud, aga kes jagavad omavahel seda rituaali, et nad hommikukohvi kõrvale loevad sama ajalehte. Ja nüüd see on see, mis täna on murenema, et seda seltskonda, kes hommikuti loevad sama ajalehte, et ütleme sedasama rahvuslik kui seltskond, kes ennast eestlastena vääritlevad. Ma tahangi öelda, et täna loevad nagu hommikuti erinevaid ajalehti. Ma ei hakka, see paralleel oli ka täpselt see rahvas käis kõik pühapäeviti ühes ja samas kirikus, eks, ja siis nad hakkasid käima ja noh, loomulikult ega siis seal läks. Ega siis reformatsioon ei olnud see pihustus ja veel omakorda igasugusteks internetikogukondadega, eks, millest osad olid väga eksootilised. Aga, aga jah, ma võtaks natukene võib-olla hoogu maha, et me ilmselt ei ole siin ei üks ega teiste meist ei anna välja, sest luteri Rasmuse mõõtu siin aga et, aga et noh, ilmselt me oleme, seda võib olla küll, et eks siin ju ka tol ajal olid siin välja tal mingid sellised poolharitlased, kes siis neid ideid mis nad siis parajasti kusagilt postipoiss tõi, teistele selgitasid, et selles suhtes jah, et see ma arvan, et see on väga asjakohane paralleel ja ilmselt üks meist võiks vabalt kuulda rohkem luterite. Teine Rasmusteta. Mul on nad küll mõlemad. Arvo, mõlemad on armsad. Siin üks sõna kõlas vahepeal mõlemate mainisite, mis oli identiteet, et see on selline tore sõna, millest me saame ilmselt rääkida. Tõstaks toodangu kujuteldavat kõrvale, tuleme sinna tagasi, kui teile sobib, eks ju. Aga, aga mitte kohe. Et, et räägime sellisest klassikalisest maailmavaatelisest jaotusest, et kui hakatakse maailmavaatest rääkima reeglina sellises lihtsas kontekstis näiteks lavale astub uus erakond siis selle erakonna juhi või erakonna juhtide käest küsitakse, et mis tema vaade on, kas olete parempoolsed kestvate vasakpoolsed ja siis ka nädalaga tagasi. Siin telekaamerate ees istus üks poliitik, kes ütles, et tema määratleb ennast liberaalse konservatiivid ja esimene soov on hakata pilkama teda, eks ju, või kuidagi nalja tegema selle üle ja siis ma alati mõtlen enda peale, et et kuidas mina ennast maailmavaateliselt määratlenud. Et see segadus on sellisel lihtsal skaalal seoses nende muutustega, millest me siin just rääkisime, on tegelikult ju väga-väga suur. Et. Mis, mismoodi me peaksime nüüd orienteeruma? Parempoolsus, vasakpoolsus, liberalism, konservatiivsus, et et palun minge palun edasi. Jah, aga jah, lihtsalt ma selle selle peale, mis, millele sa vihjasid just Anvar, ma sellesse debatti tulla siis, ega muheldasin just, et tegelikult meil siin laua peal ainult üks niisugune tegelikult noh, nagu tunnistusega liberaal ja sa oled sina, et, et kes on siin liberalismi akadeemia poolt aasta liberaaliks tunnistatud, aga. Kuidas ma ütlen juurde kohe, et ma olen kuulunud samas konservatiivset erakonda, eksivad? Aga et kui sellesse sisulisemalt püüda vastata sellele küsimuses, jah, mulle tundub, et osalt ja see nüüd läheb natuke selle kõrvale pandud identity identid teema juurde identiteediteema juurde tagasi. Ka needsamad suured sahtlid, liilitsed, parem-vasakpoolsed, konservatiivid, liberaalid, progressiivsed konservatiivid, et need on asjad, mis praegu on suuresti ümbermõtestamisel. Et need ei tähenda ammu enam jah, sõda, mis nad tähendasid nii-öelda klassikalises poliitteoorias 80.-te, eelmise sajandi 20. aastate mõistes ega ka tegelikult, et paljudel juhtudel enam mitte seda, mida nad tahtsid veel viis aastat tagasi. Et see on praegu hästi kiirelt muutumises olev asi, nüüd küsimus, kas ta on, kas nad on kasulikud, sõltub, milleks, et eks jah, selliseid suuri kategooriaid mingil moel on vaja, et sa saad mingeid suuri üldistusi teha, aga et kas mul on ka juba mõnda aega kahtlused näiteks selline suur viide nagu vasak või parem tänapäeval kipub varjama rohkem kui selgitama, et jällegi noh, päriselt nagu loobuda ei tihka, ei, ei saa. Aga kui sa kuidagi määritled mingi poliitilise jõu või kasvõi iseennast vasakule või paremale, siis mulle tundub, et seal tuleb panna selline lehekülje pikkune joonealune täpsemalt selgitada, et mida selle all silmas peetakse. Ah, see konservatiivne liberaalne erakond, no kui see on jälle see, kui ma kuulen seda sõna poliitiku käest, siis ma tõlgin selle niimoodi, et ma tahan saada võimalikult palju hääli, mis ei ole ju ta kuidagi taunimisväärne, sest see ongi see, mida poliitikud teevad, et minu meelest kõige parem poliitika, mis muidu öelda kanamuna, kes on öelnud, et poliitika on kunst, võtta vaestelt hääled rikastelt raha ja siis lubada ühte teisest mõlemale ühte, siis teineteise eest kaitsta, et ma arvan, saan päriselt nagu seltsile päris hästi pihta saadud, et noh, siin on kiusatus seda ühest küljest käsitletud nagu küüniliselt natukene ja kui asi läheb poliitikale, siis noh, see häälestus on minusse kerge sisse tulema, aga teisest küljest jällegi võib-olla üks poliitiline essee, mis mulle kõige enam võib-olla meeldib. Mille ma võtaksin kaasa Proverbiaalsed üksikule saarele, allessekolakovski Lühike viie-kuue leheküljeline see, kuidas olla liberaal liberaalne, konservatiivne sotsialistidest ja see on väga ilus, väga ilus lugu ja ma ütleme, kui on mingisugune dokk poliitiline dokument, kus ma praegu alla kirjutaksin, siis oleks tõenäoliselt see, et see on tema kogumikus revolutsioon kui ilus haigus, nii et. Nii et jah, et kui üht kahte moodi võib seda vastata, et ühest küljest, kui ma seda poliitiku käest kuulen, siis mul tekib niisugune. Ma saan aru, et mis asja ta ajab ja, ja vaeva sõitvat last ajab oma asja, selleks ta poliitika ongi. Aga teisest küljest jällegi selle ideelise tasandil ta ühesõnaga, neil kõigil on omad. Et kõik need kolm ideoloogiad tulevad mingis Need on sügavad juured, et ja, ja tähelepanu väärevalt ja ja austust väärivad juures. Tead, mis ma praegu just mõtlesin selle peale see noh, mis ka selle sihuke noh, nii-öelda selle visatud pall kergeks tabamiseks. Liberaalne konservatiiv poliitikas ennast sellisena defineerib, kui ma kord tõsiselt võtsin ette, ma püüaks ette kujutada, keda ma saaks määratleda liberaalse-konservatiivse, mul tuleb ajaloost üks väga hea nimi mehelt meelde modernberg jah, oma aja mõttes Briti parlamendis ta kindlasti olnud konservatiiv, et ta, seda seda oli väga raske öelda, et ta noh, mis Briti parlamendis konservatiividel monarhia poolelt, et, et see oli, et need olid inimesed, kes ja põrk oli oma aja kohta väga paljudes asjades näiteks naiste õiguste suhtes silma paistnud progressiivsete vaadetega. Aga et samas ennekõike seal, kus 20. sajandil ta on saanud selliseks klassikaliseks konservatiivseks mõtlevaks ja tal olid olemas needsamad asjad, mida sulle meeldib tsiteerida, öelda pürgi, kuulus ütlus, et ühiskond on kokkulepe nende põlvedele, kes on olnud, kes elavad täna, eks ole. Et see on see, mis nagu väga paljude konservatiivide jaoks tähistab sellise konservatismi positiivset sisu täna eks. Ja muidugi ikkagi vastuseis prantsuse sellele veresaunale, et see on, ma arvan, pöögi puhul minu jaoks kõige olulisem kõige olulisem, määrav tunnus teljel siis paneks juurde, et see sõna ka korra käis juba läbi, et progressi, Wism progressiivsuse progressiivne vaade maailmavaatena. Et kui me nüüd vaatame näiteks Ameerika ühendriikidesse, siis me kuuleme väga palju sellist vastandust nagu prograšenkondse progress, konservatiivi, progressiivne konservatiivne, et Eestisse Se mõistena käibele läinud, aga ma arvan, et needsamad vastasseisud on meil tegelikult täiesti reaalselt olemas. No eks see ongi, siin tuleb silmas pidada jah, et, et need sõnade tähendused eri riikides isegi samas keeles on ju, eks noh, Ameerikas samamoodi nagu sama Nation tähistab midagi hoopis teistsugust, kui ta tähistab Inglismaal. Et siis liberaal Ameerikas tähendab midagi muud, kui ta tähendab Briti kasutuses, et seal on neid, neid erinevusi ja tõepoolest progressiivne konservatiivne ennekõike on käsi kasutusel Ameerika poliitilises kontekstis, kus seda kõige rohkem kasutatakse. Aga jah, et mingil hetkel ta, teda kasutatakse praktiliselt sünonüümina Ameerikas liberaalsusele, aga et seal võib öelda, et mingil moel sa, sa võid nagu püüda saada mööda sellest liberaalsuse sellest intellektuaalsest filosoofilisest pagasist, öeldes, et see on küsimus, kus inimesed tegelevad, noh, nii-öelda ennekõike nende vektor on, on tulevikus nendele asjadele, mis võiksid olla, mis peaksid teisiti olema, konservatiivide vaade on siis sellele, et et mis on, mis on mis on meiega kaasas varasemast, et selle nagu alles hoidmine, selle väärtustamine, selle jätkamine Need on, mis annab need erinevad vaated liberaal liberalism ei ole tingimata olemuslikult tulevikuga seotud. Et see on teistsugune vaade indiviidi rollile. Jah, üks asi võib-olla, mida ma ei ole siin täna täpsustanud, aga, aga et, et minu arvates, kui me rääkisime siin, võib-olla toob kokku need kuulajad, kes kuulajate jaoks ka võib-olla sega tähendab, selgemaks saaks, et et kuidas tuua kokku see 2008, millest meil oli siin juttu ja, ja see uus meedia ja internet ja juudi jube kõik need asjad. Facebook ja et mina olen kogu aeg viimased 10 aastat lähtunud sellest oletusest, et pealinn on siis Ameerika Ühendriigid ja meie oleme siin siis selline seda võib-olla ma kasutan seda kujundit üle, aga, aga ma elada kas põhjust loobuda niisugune globaal? GlobaalAntsla, ET ei, paide mõjutame, ei anna välja ja ma arvan, Paide on Stockholm. Kui see aga, et, et ja me saame oma ideede pealinnast ja me mängime nende nootide järgi, mis meile sealt väljast ette sedasama luteri ja, ja Erasmuse vastandused. Ja, ja noh, kui 1905 tulite, eks ole, ideed sõitsid Rebalistantslasse setuka ja lokkamatiiviga, siis nad praegu tulevad kohe klõpsti, eks, et et see on, see võib olla vildakas. Noh, niisugune mudel asjade või lähenemisviis asjadele, aga noh, see on see, millest ma olen seni lähtunud ja, ja ma ei ole siini siiani pidanud, põhjus. Ei ole näinud põhjust sellest loobuda, et et, et see on, võib-olla see toob need kaks asja kokku, mis ma olen, võib-olla võis, jääb või muidu jäädasin kuulajate selgusetuks, et seesama 2008 probleemistik tuleb pealinnast. Ja, ja see uus meedia Youtube, Facebook on see siis see kanal, millega me selle probleemistiku siia impordime. Aga noh, et äkki jõuda, püüda natuke lähemale, jõuda sellele nii-öelda Tiisoris välja reklaamitud asja, nii et püüaks saada kuidagi küünte ääre alla sellele küsimusele, et mis siis sind ja mind ka näiteks täna eristab sellel teljel, et kui me siin praegu oleme rääkinud sellest, et me tuleme suhteliselt sarnasest taustast sarnastest, et lähtekohtadest ja siis võtta tõsiselt ikkagi sedasama 2008. aasta murrangu, murrangu punkti, et kui sa ütled, et see on selline asi, mis on justkui tulnud pealinnast, eks et ega sa siis ometi ei arva, et see on lihtsalt näiteks sedasama varaline kihistumine või või majanduslikud probleemid, on asi, mis on Ameerika probleem, mis meil tegelikult Euroopas või ka Eestis üldse probleeme ei ole, et lihtsalt see on nagu pseudoana jõudnud kuidagi siia. Ei, ma ei arva seda, aga ma arvan, ma kuidas ma ütleks, jah, jäi, et sedasama. Et noh, ma ei ole. Ma tunnen ennast nagu ebamugavalt jälle jälle asja. Okei, see on minu probleem, et lihtsalt vabandan inimestest, kes seda juttu juba kuulevad viiendat-kuuendat korda, aga pole hullu. Ja ma arvan ka, et ei ole. Et kui ma nüüd niisugune kvalifikatsiooni kaotanud majandusteadlasena üritan meelde tuletada midagi, et mis seal oli oluline selles teoorias, siis ma arvan, et tänase päeva jaoks on oluline exeroliini kuradi, mis mingi kaubandusteooria oli, see vist mis ütleb laias laastus seda et kui rikas maa ja vaenama omavahel kauplema hakkavad, siis sellest võidavad rikkama rikka suhtelises plaanis siis sellest võidavad rikkama rikkad ja vaesema vaeseid ja see on nüüd laias laastus, mis on toimunud siis alates tegelikult 78, kui hiina aegs tuli Dengi reformidest on juhtunud see, et rikas maa ja vaene maankauplema hakanud, see on see, mida me nimetame globoliseerumiseks selle tulemusena Ameerikas ja ma arvan, et see on nüüd see, mis on selle metsaaluse seal kuivaks teinud, on kohutavalt kasvanud, kohutavalt kasvanud, on on pöördunud see, mis siis alates seal Roosevelti reformides toimus suur kokkusurumine. See on pöördunud. Ja siis on tekkinud varanduslik kihist varanduslik polariseerumine, sellele kaasneb tavaliselt siis ka poliitiline polariseerumine, millest sa just äsja rääkisid. Et loomulikult on ka meil siin tekkinud, eks see ja, ja noh, mida me näeme, et Ameerikas on see kindlasti polariseerumine nüüd? Meil on, on see ka toimunud, aga ma arvan, et no see küsimus jääb alati õhku, meil jäi, me ei saa siin alternatiivset alternatiivset ajalugu läbi mängida. Et kas suletud süsteemis, kui me oleksime siis läinud üle turule, et kas kas. Kas nüüd selles globaliseeruvas maailmas on see vahe väiksem või suurem, et see on noh, jääb igavesti üles on mitmeid argumente, mis ütlevad seda, et tõenäoliselt on praeguse väiksem, sest inimesed saavad, eks ole. Sõitav siis Norra, Soome, Norra igale poole tööle ma võtan siis ütleme, töö, töövõtjad, et, aga noh, me sellele sellele küsimusele ei ole, aga ma arvan, et jah, et see no loomulikult fundamentaalne probleem on selles, kuidas siis rikkad ja vaesed saaksid koos elada seal laias laastus. Noh, selle see oligi natuke selline Ja selle sadama jagada ameeriklastega muidugi. Jah, mul oligi veidi konksuga küsimus, et ka, et tegelikult sa ju tead sama hästi seda aegset Ameerika Ühendriikides, mille sa viitasid, et seal on olnud ebavõrdsuse kasv nagu massiivselt suurem, kui ta Euroopas on olnud ja see oli minu mõtet, sellega ainuüksi ei saa seletada seda, et Euroopas on juhtunud väga palju sarnaseid asju kus varasliku kihistumise polariseerume, nii suurele olnud üks asi, mis mulle küll nagu tundub, siin võib olla huvitav tähelepanu pöörata ja siit äkki hakkavad välja kooruma natuke ka erinevad vaated, meil sinuga. Üks selline ka tuntud saksa sotsioloog Ulrich Beck oma kuulsas kaheksakümnendatel ilmunud mingis raamatus riskiühiskond tegi sellise minu arust väga leidliku erisus eristuse, ütles, et kaasaegses siis nii-öelda modernsusjärgses ühiskonnas ei ole oluline mitte enam ainult see, mille kohta inglise keelses majandusteoorias on käibel väljend vist juba kaks kuud mida on raske kuidagi hästi lihtsalt otseselt eesti keelde panna, isegi et see ei ole mitte ainult hüvede jaotus, vaid varade jaotus ja nii edasi. Vaipade asi, mida tähele panna, mida tuleks rohkemgi tähelepanupääs. Ehk et siis kuidas jagunevad need halvad asjad, mis võivad kahjuda kahjud jahude. Ja see on see, mis minu arust 2008. aastal tuli hästi selgelt välja, et nii-öelda sellise hästi suures leinud võlamajanduse käigus statisti pluss kuus hüvede jaotus on üsna sarnane, et jah, loomulikult mõni rikkam, aga üldiselt lääne ühiskonnas keskeltläbi inimesed elavad suhteliselt hästi võrreldes kõikide varasemate aegadega, et see enamustel inimestel on tagatud, noh, baastaseme äraelamine ja toimetulek lääne ühiskonnas. Nüüd kui asjad lähevad halvasti, siis äkki selgub, et need et see inimeste seisuseisund või olukord selles ühiskonnas ei ole sugugi nii ühtlane kui, kui ta enne ennekõike paistis. Ja võlg võimendab seda asja mõlemat pidi, ühelt poolt ta võrdsustab nagu inimeste elustandardit, teiselt poolt, kui asjad lähevad halvaks, siis need, kes on nagu sügavamalt võlas või kelles nii-öelda Ecuti või oma vara on väiksem, et need saavad kõvemini pihta ja see mulle tundub, juhtus väga palju sarnaselt, et noh, et selle, seal on see sarnasus selle pahade jaotuslikustes pääs osas on see sarnasus Ameerika Ühendriikide Euroopa juures palju suurem. Ma ei ole kindel, kuidas ütleme ausalt, et ma ei saa praegu, ma ei saanud hästi hästi aru sellest, no ma tooks selle aspekti sisse, et võib-olla mõjutatud sihukse lühiühendus ütlen, et need inimesed, kelle suhtes kahjude jaotus on ebaõiglane see on see seltskond, kelle kohta Hillary Clinton kuulsalt ütles värsket optiplorbus. Jah, ma arvan, et see on üks, üks hea lihtne võimalus sellele viidata. Ja see on asi, mis on toitnud sellist. Ma ei teagi, viha, Sentmend, sellist vastumeelse vurri, vimma, protestimeelsust, protestimeelsust jah, nii Ameerikas kui Euroopas ja seal. Ja et tajutav ebaõiglus, ma arvan, on see, eks ole, võib-olla. Jah, ja siis on, nüüd on nagu me jõuame nende küsimusteni, mis sellega teha, et kas sellega oleks pidanud enne midagi tegema, mis sellega nüüd peaks tegema, mismoodi sellesse suhtuda, seal mulle tundub, hakkavad välja joonistuma noh, need nii-öelda tinglikult kas või vasak vasak parempoolsuse erinevad vaated, et kas miski asi on õigustatud, kas keegi on milleski süüdi, kas keegi midagi ära teeninud või mitte, et, et siis seal seal hakkavad need nii-öelda sellise noh, intellektuaalse debatti, erinevused, aga tegelikult lõpuks kokkuvõttes küll, jah, ma kardan, et see tänast seisu vaadates näiteks poliitikas ma olen suhteliselt abitu, kui keegi püüab, püüaks mul esiteks mulle palve, et palun, kas sa saaksid selle kuidagi mingitele intellektuaalsetele erinevustele taanduda, et siis ma kardan, et seda on väga raske teha. No võib-olla ma teen sellise lühiühenduse siia juurde, et, et kui me rääkisime jällegi sellest protestimeelsusest või sellest viimast, mis on kogunenud vimm, on kanaliseeritud tegelikult väga laialt kõikide nende peavoolu maailmavaateliini esindanud erinevate erakondade poliitikutega nende poliitikate vastu ja kui soovite, siis neid võiks nimetada liberaaliks või progressiivideks nii Eestis kui noh, eelkõige Ameerika Ühendriikides Euroopas, eks, ja sealt on tekkinud nüüd see uus, selline maailmavaateline vastandus, mida on raske mahutada sinna parem-vasak skaalale, kuna noh, ütleme põlve refleks oleks öelda, et need on sellised paremkonservatiivid, aga noh, tegelikult lähemalt vaadates nad seda reeglina ei ole. Et see jaotus kujuneb umbes selliseks, et 80 protsenti uudisega 90 protsenti traditsioonilisest poliitilisest spektrist, kõik liberaal liberaalidest Palun ja selles suhtes jah, ma arvan, et jaamal oli õigus, et et põhimõtteliselt kaheksa 90.-teks aastateks oligi siis domineeriv poliitiline diskursus kogu läänemaailmas, liberalism, et sellel oli erinevaid varjundeid ja sa võidki öelda, et seal olid osa inimesi, kes konservatiivseid liberaalid, kes olid nii-öelda parempoolsemad, liberaalid, vasakpoolsemad liberaalid, aga et see, et sul on need üldised nii-öelda siuksed Tee teepott aga aga et selline üldine arusaam indiviidi vabadustest sellele üles ehitatud ühiskonnast Valitsuses, kuidas progressist progressist valitseb valitsetute nõusolekust, need on kõik sellised klassikalised liberalismi lähtekohad, mis olid võetud aluseks, eks, üldisele poliitilisele korrale nüüd selle sees oli jah, erinevaid vorme nagu sul võib olla selliseid tooliga, sigarette ja, ja ilma aga, aga et noh, põhimõtteliselt toimeainetuba tubakas või nikotiin oli sama kõigile, eks et nüüd täna ma ei tea veel, kas me saame rääkida sellisest teistsugusest põhimõttelisest poliitilisest ülesehitusest suuresti ikkagi ka veel? Noh, kuidas ma ütlengi, et kui, kui noh, Soome näitel, et kui perussoo Malaisia valitsuse sattusid üsna kähku, ikkagi taldusid tavalisteks liberaalid, eks, et. Natuke natuke käredam retoorikaga, aga et sellel hetkel ühel hetkel sa institutsioonide inerts on ikkagi nii suur. Valitsemine tähendab teatud laadi asju ja see, see võtab neid ääri maha, aga retoorikas kahtlemata on see pilt täna palju kirju. No võib-olla, mis on juhtunud, on see, et kui me vaatame seda suurt kokkusurumisajastut, mis oli siis laias laastus Roosevelti uue kursi uue kursi ajastust kuni Reiganini et siis olid kaks parteid, olid töö jällegi väga lihtsustatult töövõtjate ja Tööandjate parteid, vasakparteid kaitsesid töölisklassi. Ja nüüd kus noh, mis on siis juhtunud, mis on juhtunud alates siis selle rikas maa ja vaene maa kauplema hakkasid, mis nad seal legi siis enam-vähem sealt tentsija pingereformide ajast, kui hiina tuleb, sest 78 aastal oli Hiina ja Ameerika kaubavahetus sama suur, kui ameeriklane Hondurase kaubavahetuse Tiinat ei olnud olemas selles mõttes. Ja mis on juhtunud, sest nad on siis need töökohad on liikunud, töökohad on liikunud, eks läänest itta ja lõunasse on siis tekkinud terve rida, kuidas pressi deklasseerunud seltskonda ja need vasakparteid, kes enne seisid, siis töölisklassi huvide eest on nüüd võtnud oma selliseks. Võtnud oma lipule kõik siis selle identiteedipoliitika alates naiste õigustest, sina siis. Kõik kogu kogu see seksuaalsuse ballett ja see on jätnud terve hulga siis seda seltskonda esindamata ja ma arvan, et see, millest sina seal rääkis, see vimm suuresti tule tuleb sealt. Sest kui vaatame seda, mis on viimase siin, mis siin siis on juba peaaegu 40 aasta vältel juhtunud, et Hiinas on sõidetud, eks, hilisest keskajast Turbo kapitalismi oma mõned sajad miljonid inimesed, eks. Aga see on mingis mõttes toimunud. Jällegi, ma ei taha siin mingit nullsumma mängu juttu ajada, aga mingil määral on see toimunud nende Fordi tehase töötajate arvel, kes siis kusagil 70. aastatel said, tundsid rõõmu nendest pensioniskeemidest ja, ja sellest, et nad said oma lapsi kolledžisse saata. Ja kui sa nüüd vaatad seda nende, et, et niikuinii on tuju, pahaaegsed, tööd ei ole enam ja siis tuleb sealt kantslist, iga päev visatakse nina peale, seda ka, et sa ei ole piisavalt, et noh mis seal, mis, mis sõnad meil seal kogu see foobia progressiivne progressile progressiivseks seda ei oota neilt keegiaga, et et ta on veel naistevihkaja, neegrivihkaja, homovihkaja, lesbivihkaja ja kõik see Isegi tuju pahaks vaata ma, ma praegu mõtlen, et Hardo seeme, sa ütled see identiteedipoliitika osas, et kuidas vasakut Mul see on see koht, kus me tõstame Susa identiteet laua mulle mulle lihtsalt korraks lihtsalt üritan lihtsalt väga hea. Mulle mulle korraks lihtsalt tundub, et, et see seda võib mõtestada niimoodi, et öelda, et keskealised valged mehed on siis nüüd viimased, kes selle idendil idendid identiteedipoliitika lahkuva rongi peale püüavad saada ja meil on ka identiteet. Ja, ja ma arvan, et selle kaudu võidakse see et taglas Marryl on üks väga ilus lause, mis pall tar, palju häid lauseid, aga üks lause, mis väga, et, et meil on tohutu nõudlus, läänes on tohutu nõudlus fašistide järele, aga väga vähe pakkumist. Ja et nüüd see tegelikult võib-olla see, kus pakkuda, kust see ka see pakkumine lõpuks tuleb, et kui see seltskond võtabki selle identiteedipoliitika omaks, et siis ma arvan, et, See võib seal pruuniks kiskuda, see asi küll, aga tõlgime nüüd seda identiteedipoliitikat, et kui ma ette valmistusin täna selleks jutuajamiseks, üritasin endale seda eesti keeles ide identity politics nagu terminid selgeks teha. Et kui mulle Ordot üritan parafraseerida lihtsustada, ütles seda, et vasakpoolsed, kes ma ei tea 100 aastat olid tegelenud töölisklassi kui rõhutute, kui noh, ütleme vähem õigust vähem õigusi omavate inimeste kaitsmise esindamisega. Pärast seda, kui need vähemate õigustega töölisklassi esindajad olid jõudnud keskklassi ja tulnud sealt vaesusest välja saavutanud teatava jõukuse taseme, hakkasid järjest rohkem otsima neid uusi gruppe ühiskonnas, kes oleks mingil muul, teisel nagu varaliste suhete pinnal rõhutud ja Nende erinevate identiteedigruppide kaudu siis leiutasid või leidsid või avastasid neid uusi rõhutuid, keda esindada ja kaitsta. Just mina ei oska paremini, seda võtsid päris kenasti nakkusele. Jah, see on nüüd väga levinud roosiskrüptoni moodustada seda asja selgitada, et, et ma küsin kohe vahele mälust suhteliselt lugemise ja ma kahtlustan, et meil meil lihtsalt see tänane aeg ja formaate võimaldas identiteedipoliitika ja selle ajaloost ja kujunemisest isegi siukest, et see on üks võimalused asja sõnastada, mis ei ole väga jah, millega arvud küll päris nõus ei vaidle, vastu vaidle. Ma ei taha isegi vastu vaielda. Ma täpsustaksin selles mõttes, et ütleks, et jah, et millega tõepoolest ütleme, et kui me räägime sellisest vasakpoolne poolse poliitilise liikumise, millel tõepoolest on üsna palju pistmist marksiga. Et mis käsitleb siis ekspluateerimist ühiskondlikku ebavõrdsust, siis see oligi siis nagu sellise 60.-te aastate idendi identiteedi poliitikusse tekkis, tekkis enne kõige muuhulgas ja see on üks asi, millest mul on skrüptoniga väga erinevad arvamused, tekkis vast vastandusena marksismile, ehkede teks, kriitikana marksismi öeldes, et ühiskondlik ebavõrdsus ei ole taandatav lihtsalt nagu tööandja ja töövõtja erinevatele suhetele vaided näiteks, et kui sa oled juhtumisi naine, isegi kui sa oled töövõtja või tööandja, isegi kui sa oled rikas naine, siis sinu võimalused ühiskondlikus elus kaasa rääkida ei ole tingimata suuremad kui vaesel mehel. Ja sealt hakkasid need erinevused tulevad samamoodi olid siis küsimused rassiküsimustest, et ta Ameerikas väga selgelt kehtis, see, et sa võisid olla jõukas mustanahaline, aga et sa ei tohtinud bussi sees sõita. Et sa olid selle tõttu Mardinaliseeritud, et sa kuulusid mingisse teise rassilise rühma ja sealtkaudu hakkas siis see asi hargnema, aga et see oli väga suures osas kriitika marksismi marksismi lähtekohtade suhtes ja nüüd sealt edasi võib jah öelda seda, et see oli see, see irooniline, märku, siis ma ütlesin, et nüüd on keskealine valge mees Marxi avastanud ja leidnud tema on rõhutud ja allasurutud ja et, et see on ebaõiglus, mis tema kallal toime pannakse, et seda tuleks kuidagimoodi õgvendada või sellega võidelda, siis lähtuvalt sellest identiteedist. See oli minu nagu refleksioon või, või õgvendamise õiendus sellele. Aga kuidas need Eestisse toome, tegelikult et Eestis on olukord ka mingis mõttes sarnane, et kui me vaatame Eesti erakondi, siis noh, ajalooliselt nüüd selle viimase 25 aasta jooksul võime ka neid kõiki kirjeldada liberaalsete erakondadena tegelikult konsensuslikult või ütleme, progressiusku erakondadena. Progress muidugi Eestis Ameerikas on, tähistab nagu erinevaid asju. Aga see, kas see nõudlus sellise maailmavaate nagu uue sisuga täitmisel, kes on kahtlemata meilgi olemas millise maailmavaates, ütleme klassikaliste maailmavaatejaotuste uue sisuga täitmise vastu. See on omaette huvitav teemad, eelmine aasta meil oli siinsamas arvamusfestivali oli üks tagantjärgi tundub väga populaarseks osutunud tunud konservatismi paneel, et kus mina olin sedakorda moderaatori rollis ja siis me ka natukene arutasime, puudutasime neid teemasid, püüdsime kuidagimoodi lahata, et mis laadi loom või olend on siis Eesti konservatiiv ja siis oli värskelt tulnud välja või suhteliselt värskelt tulnud välja siin kaks sellist huvitavat ja üks oli Mihkel Solvak poolt ja teine oli. Suudad praegu nime öelda, et ja noh, tähendab me arutasime, oli see, see oli üks ühiskonnauuringute instituudi uuring, mida ta küll eksime, mainisime seal, mis tõi välja selle, et, et kui Eestis on ennast nagu liberaalidel konservatiividel määratlevaid inimesi enam-vähem ühepalju, siis nende inimeste hulgas, kes ennast määratleda ei osalenud, oli enamus inimesi tegelikult noh, nagu maailmavaatelistest küsimustes skaleerusid või, või siis markeerusid konservatiivid sageli paljud inimesed, kes ennast ise liberalideks pidasid, olid pigem tsentristlik, konservatiivsete vaadetega. See on selline huvitav lähtekoht, mida hakata natuke sügavamalt kaevama, siis tuleb sealt terve hulk põnevaid asju välja ja sealt üks selline hästi kuulus asi, kust muuhulgas siis ka ühiskonnauuringute instituut laenas oma selle palju paksu pahandust tekitanud küsimuse selle kohta, kas homoseksualismi on mõnikord õigustatud, alati õigustatud või, või üldse ei ole õigustatud. Ehk siis see väljus sööjat, et maailma väärtuste kaardistus, mis paigutas Eesti väga huvitavasse nurkaaegset, et Eesti on traditsionaalse sekulaarse skaalal väga selgelt sekulaarne ja siis eneseväljenduse ellujäämisväärtuste osas väga selgelt enese väärtust ellujäämisväärtuste nurgas ja see paneb meid sarnasse kanti sellise teiste balti riikidega Hiinaga muuhulgas. Ja selgitab huvitaval kombel selliseid asju, et kui me ütleme, et Eestis inimestele lähevad korda pereväärtused, mis justkui tundub, et näiteks sellise homoabielusse puutuvat, nii võib tunduda, siis teiselt poolt. Ma julgustaks kõiki neid inimesi, kes arvavad, et et eestlastele pereväärtused korda lähevad panema rahvahääletusele küsimust, et kas peaks abielulahutuse keelustama jääd, siis ma kahtlustan, et sellel ei leia väga suurt poolehoidu, kuigi see justkui võiks olla konservatiivne lähtekoht. Nii et see on see, et kus ma ütlen, et näiteks samas üldine silt, et Eesti inimene on konservatiivne, vajab jällegi olulist joonealust täiendust, et mida see konservatiivsus tähendab, konservatiivsed on väga mitmeid erinevaid. Neid dimensioone, see ole üks nagu üldine maailmavaade, vaid tegelikult heterogeenne omavahel, noh, keeruliselt seotud väärtuste kogu ja Eesti puhul seal üsna unine Kaalne jah, et nüüd Eesti juurde tagasi tulles, et kaks momenti siin võib-olla, et usun, Tarmo, ma ei tee sulle väga liiga, kui ma ütlen, et me olime sinuga noored enam-vähem ühel ajal ei tee. Et, et noh, meie põlvkond ja see käib ju inimese elutsükli juurde, et noor noored vastandavad alati ennast, olemasolev käib, osa on osa eneseleidmisest ja murravad lahti ennast oma perekonnast ja vastandavad sellele üldisele süsteemile oled siiani nooreks jäänud, vaatan siis noh ja võib-olla isegi nii ja võib-olla isegi nii, ma ei tea, kas see kõneleb minu kasuks või kahjuks need teine küsimustega. Aga et noh, meil oli vähemasti see, mille vastu ennast vastandada, sellise puna lipuline režiim ja, ja praegu, et kindlasti tuleks siia sellesse, sellesse praegusesse. Et me oleme nüüd rääkinud siin palju sellisest rikkad, vaesed. Teljest, mis on kahtlemata oluline, igal pool oluline, aga ma siiski julgeks väita, et kaugeltki mitte nii oluline, kui see on võib-olla Ameerikas. Et siia tuleb sisse seesama põlvkondadevaheline inimese kui liigi või sotsiumi olekusse sisse programmeeritud vasta elu. Ja võib-olla teine asi, mis ma noppisin selle üles, see eesti inimese konservatiivsus ja, ja see, et seda tuleks loomulikult, sellesse tuleks vaadata, siis aga ma arvan, et võib-olla seal jällegi varri tagas Marri mõte, mille ma siis mulle väga meeldis, kuidas ta vastandas nüüd ja me ei ole rändekriisis siin ka rääkinud, võib-olla see sinu teema, kus ta sinu valida, kus sa saad jutatavad suunata. Ta rääkis sellest, et miks on vastus rändekriisile olnud nii erinev Läänes ja Lääne-Euroopas ja Ida-Euroopa. Ja vot see haakus natuke, mis sa rääkisid sellest ellujäämiseni ellujäämise aeda, et Ida-Euroopa on säilitanud selle, mille täna juba kord mainitud Hispaania filosoof Miguel tõunamuno nimetanud traagiliseks elutunnetuseks. Ja see on arusaamine, et see kõik, mis meil praegu on, et see on väga sattumuslikese võitakse meilt niimoodi ära võtta. Ja see on, ma arvan, võib-olla see, mida, mis, mis tundub, et läänes on pöördumatu kindlasti mitte pöördumatult kui klõps käib, siis tuleb, tuleb tagasi, aga ma arvan, et et see on asi, mis meid mitte eestlastena, vaid pigem just ida Idaeurooplastena läänest eristab ja see on just seesama vana see punalipu, Punalipu kaugem mõju punalipu kaugele mõju, noh, tegelikult võib olla üks põhjus, miks. Kuidas ma ütlen, et meil need maailmavaatelised poliitilised valikud või maailmavaadetele omistatud tähendused võivad nagu veel pikka aega nihkes olla või me oleme nüüd kõik jõudnud sinna läänemaailmaga samale samasse punkti või samale joonele. Ma arvan, et me liigume sinna sinnapoole võrdlemisi kiiresti, sest nüüd see Ma arvan, pealetulev põlvkond, eriti, kes on siin koolja lõpetamas, et see on juba üsna sarnane sele. Et selle vahe tänase Lääne-Euroopa ja Ameerika põlvkonnaga ja sedasama Youtube'i tõttu ta on oluliselt väiksem kui noh näiteks siis nende inimeste vahel võib-olla kes lõpetasid siin kooli 15 aastat või ammugi põlvkond tagasi Nojah, aga seda ma selles suhtes jällegi jäingi mõtlema, et sa ise ühelt poolt alustasid sellega, et viitasid, et me olime noored, samal ajal, et siis punalipu mõju võiks meile suhteliselt sarnane, et nad on, me oleme, me oleme üles kasvanud samamoodi siis käinud koolis kaheksakümnendatel elanud selle Nõukogude Liidu lõpuaegadele. Tee on meil vaade või siis ka tõenäoliselt sinul ja minul see erinev asetsema. Sellepärast ma võib-olla see tagamõte oligi see veel seal ei kaardi väljatoomisel või seda teljestikku väljatoomisele, et ma kahtlustan, et me sinuga asume suhteliselt sarnasel kohal sekulaarsuse ja traditsionaalsuse skaalal. Ma ei ole kindel see, ma ei ole kindel, aga ma arvan, et me tegelikult võime seal Ma arvan, see erinevus ellujäämisütleme, kui sa vaatad seda kaarti ja võib-olla seal pigem oled nagu Eesti või Usbekistani juures, et ilmselt olid ikkagi seal otsas. Selle selle kahtlemata väga intrigeeriva punkti juures see diskussioon paraku lõpeb. Suur tänu teile kõigile, minu meelest oli huvitav. Tänan. Kuulsite äsja Paide arvamusfestivalil 10. augusti õhtul salvestatud vestlust Tarmo Jüristo Hardo Pajula vahel maailmavaate teemal, mina olin vestluse juht, Anvar Samost.