Vikerraadio arvamusfestivalil. Tere, tere tulemast, oleme paides arvamusfestivalil arvamusfestivali teadusalal ja kohe on meil siin algamas teaduspoliitikadebatt pealkirjaga teaduspoliitika 2019 väitlus enne tormi. Ja video on siin muidugi järgmiste riigikogu valimiste kuupäevale, mis järgmise aasta märtsis toimuvad ja püüame siis vaadata, kas teadus kui teemal on valimiste programmides omal kohal. Kas erakonnad on teaduspoliitika alal oma mõtteid juba seadmas ja loodame, et kui veel päris valmis need mõtted ei ole, siis just sellest debatist? Me saamegi saamegi innustust, et teadusteema jõuaks veelgi rohkem ja veelgi paremini meie valimisdebati teemaks samuti. Mul on hea meel siin tervitada ja. Õnnitleda siia siiasaabumise puhul meie meie osalejaid, keda on kõiki kokku lausa kuus. Mailis Reps, kes on Keskerakonna esindaja ja praegune haridus- ja teadusminister, tere päevast, Jürgen Ligi Reformierakonnast endine haridus ja teadusminister ning Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, samuti endine haridus- ja teadusminister ning Kristina Kallas, kes esindab liikumist Eesti 200. Mis Ma arvan, et kohe-kohe kuulutab ennast ka erakonnaks. Nii et võib-olla meil ongi Kristiina Kallase näol tegemist tulevase haridus- ja teadusministriga. Meil on ka kaks teadlast siin eksperti, kes võib-olla poliitikute väljaütlemisi kommenteerivad ja lisavad omapoolseid arvamusi. Arvi Freiberg on siis Tartu Ülikooli teadlane akadeemik kes uurib fotosünteesi ja Andi Hektor, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi teadlane kes uurib elementaarosakesi ja kes muide on ka tänavu aprillis toimunud teadusmarsi üks põhilisi korraldajaid, kus siis teadlased tulid Tallinnast tänavatele ja nõudsid endale siis paremaid tingimusi. Ja mina olen jutujuht Priit Bennett nišis. Sellest on palju räägitud ja seda me kõik oleme kuulnud ja teame, et teadus on tähtis. Teadus aitab majandust kasvatada, teadus annab meile teadmisi ja teeb meie elu üldse paremaks. Me teame ka seda, et demokraatlikus ühiskonnas on valimised tähtsad, tähtis on avalik kontrollpoliitika kujundamise üle. Ja miks mitte siis, et kaks tähtsat asja omavahel kokku viia tuua teadusteemad veelgi rohkem valimistel esile. Ja püüamegi siin siis arutada neid mõtteid, mida võiks erakonnad, praegused, mida siis tulevased erakonnad oma valimisprogrammidesse teadlase kohta kirjutada. Kõigepealt ma pean veel ühe väikese vahemärkuse tegema selle kohta, et väga paljudel meist siin esinejatest, kes siin kohapeal on, need näevad, et on seljas niisugune särk, valge, kus on peal must kirik, kust sa tead? See ei ole meil juhuslikult vaip. Tegemist on ühe algatusega, mille eesmärk ongi tuua riigikogu valimistesse valimiskampaaniasse rohkem tarkust juurde, ehk siis seda, et kõik, kes kandideerivad ja midagi väidavad, midagi lubavad siis kõigi nende väidete kohta oleks mõistlik küsida sedasama küsimust. Kust sa tead? See on ka meie arvamusfestivalil muidugi üks, üks tähtis hea tavakomponente, kõiki, mida me väidame kõike, mida me väidame, peame ka põhjendama. Aga läheme nüüd siis jälle teaduspoliitika juurde, otsesemalt edasi. Ja küsingi kõigi siin viibivate praeguste ja tulevaste erakondade esindajate käest, et kas olete juba asunud oma valimisprogramme koostama, kas see protsess on juba käimas ja, ja kui siis. Kas olete mõelnud, milline koht võiks seal olla teadusel? Selles programmis? Peadus, poliitikal? Alustame siis siit järjekorrast, Jürgen Ligi. Olen ikka, aga nahk oli, programm on kinnitamata, siis ei saa liiga palju rääkida erakonna nimel enda nimel küll võin öelda, et, et see visioon praktilisi ära minu arust sellel programmil peaks olema, on seotud tarkusega ja põhinema just nimelt sellisel teadmisel haridusel teadusel, kust siis lähtub nii tark otsustamine kui ka targad poliitikavalikud. Et iseenesest ma arvan, et, Teadus kui kui kitsas valdkond ei peaks olema liiga palju poliitikute käes niimoodi detailidena, küll aga respektina, siis teatud asjade noh, mis on otseselt nende kätes nagu rahastamine kus ma arvan, et siin mingit lubaduste tasemel mingit suurt erinevust ei ole. Võib-olla teaduskorraldus, aga eelkõige ikkagi küsimus, et kas me vajame ratsionaalset poliitikat, kas me edutame akadeemiliselt võimekaid või võimetuid inimesi ja see on poliitika põhiküsimus? Selge nii, et ratsionaalsus on igal juhul programmis, seisneb Mailis Reps, sama küsimus. Kõigepealt, eks ma natuke keeruline iseenesest tahaks hakata kohe rääkima ministrina ja tegelikest tegevustest, aga ma korraks siis püüan Keskerakonna nimel rääkida, et jah, me tegeleme nii valimisprogrammi tegemisega kui ka erakonna programmiga järgmiseks 10-ks 15-ks aastaks, nii et teaduse teaduse peatükk on seal sees eriti programmis, sest valimiste teemadel jääb siis seda tavaliselt mingi kakskolm lihtlauset üks, mis suure lootusega on kõikide erakondade programmides. Et me ikkagi rihime sinna kolme protsendi suunas, loodetavasti siis mitte tagurpidi tempos, vaid nii nagu paar viimast aastat on ikkagi ülespidi tempos, kui kiiresti me siin kolme protsendini jõuame, eks see oleneb. Teine on, on selline põhimõtteline seisukoht, et me peame jõudma ja õnneks loodetavasti koalitsioonis me jõuame ka sellel aastal selleni baasrahastamine ja selline stabiilsuse pool. Lisaks sellele tugevale konkurentsile, mis meil on ju aastaid juba teada, oleks sees ja me oleme ju juba menetlemas ka eelnõud, nii et selles mõttes see riigikogu saab juba enne suurt poliitilist debatti arutada teemadel. Kas ja kui suures ulatuses peaks olema püsiv ja stabiilne siis versus sellise pideva Pideva võistlemisega. Aga poliitilises debatis kindlasti on veel üks oluline teema ja see on see, et kui palju me vastandame erinevalt Neid teemasid, sest sellesama ühe protsendijaotus ehk siis selle avaliku rahajaotuse ümber ma usun, et ka täna tuleb see teema üles, on ikkagi väga suur vaidlused, kui palju on siis seda, seda puhast teadust ja teadlaste enda otsustada raha ja kui palju on siis seda, mida peaks suunitlema riiklikult, näiteks arendustegevusteks või teatud ettevõtluse toetuseks või kui palju üldse peaks ette kirjutama, kuhu seda suunata? Ja nende teemade juurde me kindlasti jõuame ja ma ütlen kohe selgituseks ära, et kui jutt on kolmest protsendist SKT-st, siis on see jah üks pluss kaks ehk see tähendab siis, et üks protsent avalikest vahenditest ja ja kaks protsenti siis ettevõtluse poolne finantseering. Aga kuidas sotsiaaldemokraatlikul erakonnal edeneb valimisprogrammi valmistamine ja, ja kui palju seal siis teadvuse peale oled valmis mõtlema? Jevgeni Ossinovski. Ja pere, et loomulikult, eks me kõik kirjutama programme ja eks me kõik teadvuse teemal midagi ka, ütleme, aga sellest ütlemisest olulisem on siiski see, et järgmise aasta kolmanda märks märtsijärgselt saaksid konkreetsed asjad mitte ainult koalitsioonile. Kas tegelikult kuu hiljem kokkupandavate riigieelarve strateegiasse sisse ja puud on ju olnud põhiliselt sellest puudu ei ole mitte sellest olnud, et, et nii TAI strateegias kui ka kõikide erakondade programmides on vastavad eesmärgid, sätestatud roided, siis, kui kui lõpuks laua taha tullakse ja, ja rahalisi prioriteete paika pannakse, siis, siis kipub teadus niimoodi alustama kõrgelt ja siis järk-järgult nihkuma sinna allapoole. Ja, ja seda paraku ma arvan, et, et valimisprogrammide kvaliteeti, et ei, ei, ei mõjuta ühele ega teisele poole. Et siin on pigem see küsimus, et kuidas, kuidas avalikkuse ja teadlaskonna teadlaskonna poolt tegelikult seda akuutset survet sellel teemal ülal hoida, et järgmise aasta märtsis sõltumata sellest, mis, kes siis valitsuse moodustavad. Et see, see asi tõepoolest saaks siis sellisel sellisel viisil ära fikseeritud nagu mina, mina olen veendunud, et peaks seda tegema, et see üks protsent avalikust rahast teadus-arendustegevusel oleks samasugune kokkulepe, pikaajaline kokkulepe, nagu on kaitsekulude kaks protsenti, et see ei oleks asi, mida iga kord uuesti vaidlema, arutama igal aastal enne igat valimist, vaid et see oleks asi, mis on ära fikseeritud kokkuleppena sellisel viisil, et, et see on, see on tehtud ja oluline ja, ja kõigile kõigile aktsepteeritav ja siis Need vaidlused selles osas, kuidas seda jagada, missugune see teaduskorraldus on pärast seda juba kindlasti palju palju lihtsamat pidada. Kristina Kallas, te olete Eesti 200. arutanud Eesti nii-öelda teemasid, valupunkte nagu vanasti öeldi väga põhjalikult. Kindlasti ka teadus on selles eas. Kas ka hakkab juba tekkima valimisprogrammi Moody moodi tekst ja, ja, ja mis osa seal teaduses? Teadusel? Ja meil oli üks laiem arutelu koos teadusmarsiga ja siin osales ka Priit Ennet tollel arutelul teadusmarsi koostöös kus me arutasime Eesti teaduskorralduse teadus- ja arendustegevuse korralduse kitsaskohti ja tegelikult ka seda avalikku raha investeeringut teadvusesse. Et Eesti200 jaoks ei ole eesmärk tegelikult valimisprogrammi koostamine kui selline, vaid just nimelt selle arutelu tekitamine ja ühiskondliku mõistmise ja nõudluse tekitamine valimiseelsel ajal, selleks, et, et see teadus ja arendustegevuse kitsaskohad ja murekohad rohkem avalikus debatis ka näha oleksid ja oleks ka poliitilistel jõududel nii-öelda kohustust sellel teemal rohkem arutada. Et ma olen Jevgeniga igati nõus, et, et sa lihtsalt vajub ära prioriteetides päris kiiresti ja, ja eks on meie huvi, et ei vajuks ära prioriteetides väga kiiresti ja kui me räägime Eesti200 sellistest suurematest teemadest, siis teadus on üks nendest suurtest teemadest, millega meie näeme, et Eesti riigis tuleks tegeleda. Ja me, me oleme tegelikult koostamas ka oma nägemust, ma ei ütleks jällegi valimisprogrammidest, mingeid lubadusi me seal välja ei käi, vaid ikkagi omapoolset nägemust sellest, et kuhu poole peaks siis teadus-arendustegevuses Eesti minema ja milliseid poliitilisi otsuseid tuleb vastu võtta lähiajal. No teadlased, kes meil siin on, teie valimisprogrammi ei koosta, aga te kodanikena ikkagi jälgite, mida erakonnad teevad. Kuidas teil lühidalt kommenteerida seda, et kas teadus peaks olema valimisprogrammis kirjas kas nii-öelda natukene mokaotsast või siis põhjalikumalt, aga vastake, palun lühidalt. Ma pean tunnistama, et ma olen tõsiselt positiivselt üllatunud selle esimese raundi järgi, see, mis Jevgeni Ossinovski ütles, see oli ka minu põhiettepanek. Et teadus ja hariduspoliitika peab olema parteiülene. Ja seda ei peaks arutama igal igal aastal, igal ela arve voorus, see hoiab väga palju jõudu kokku ja suurendab usaldust poliitikute ja teadlaste vahel. Selliseid Arvi Freiberg ja Andi Hektor. No mina tegin sellise huvitava eksperimendi, enne seda ma vaatasin, mitu korda mainitakse sõna teadus erinevate erakondade programmides ja ma pean ütlema, et see on väga laialt mainitud, et selles mõttes ei saa öelda, et seda ei mainita. Teine asi, et kuidas see nii-öelda konverteerub nüüd reaalseks? Rahanumbriks ja reaalseks mõttetegevuseks sel teemal, et kuidas teadust ikkagi efektiivselt korraldada Eestis, et need on tegelikult suured küsimused. No erakonnad ju teevad valimiskampaaniat ikkagi valijatele ja selleks, et saada valijate hääli võimalikult palju. Siit tekibki kohe ka küsimus, et kui me räägime nüüd valimistest ja teadusest valimiskampaanias, siis kuidas erakondade esindajate arvates teadusvalijatele üldse korda võiks minna? Võib-olla sellepärast ei olegi nii olulisel kohal et valijad ei pea seda vajalikuks või vastupidi, peavad vajalikuks. Üldarvamus on, et ta ei lähe korda ja et et miks ma siin teadvuse austamise teema alguses ära mainisin, et minu jaoks minu silmis ühiskonnas on teatriteaduse autoriteet väga palju langenud, on väga palju asemele tulnud selliseid pseudoväärtusi, huve, maitseid, ma ei tea esoteerikat mida iganes, eks ole. Märksõna võib jätkata, mis, noh ja mida siis? Ütleme, et ka meedia ka tavameedia eksponeerib päris palju, aga no sotsiaalmeedia eriti nii et selles mõttes, et selles mõttes jällegi, mis ma, millele ma vihjasin ka poliitikasse tulekuks ei pea olema akadeemiliselt võimekas ega ega haritud olles siiski koheldud kui arvamusliider, ilma ilma, ilma elementaarse hariduseta kiil. Ja, ja see on väga nukker, kui siin räägiti, et on kohe mingit rahvuslikku kokkulepet natukene jahutaks seda et selline asi on ebaratsionaalne, kui me järjest mingeid valdkondi numbriliselt ära fikseerime, mitte kuidagi ei mängi, siis. Arvukad poliitika valikud lõpuks välja, kui me, kui me jäigastada mingisugused numbrid, samas samas oleme silmas pidanud neid numbreid ja ma olen olnud kahes ütleme situatsioonis rahandusministrina võin öelda, et trend oli teadvusel kindlalt ühe suunas kuhugi 0,80 18 ronisime seal paberi peal välja. Noh, need astub üle vaadata, üks on, plaanil on täitmine, üks on riigieelarvestrateegia, meil on siis tegelik eelarve, mis parajasti käsil on, aga põhimõtteliselt. Ja, ja siis järgmine oli see, kus kus ma olin haridusminister kuus, mulle öeldi laua taga, sa juba said, et vaata ise, anname sulle siit neli miljonit, vist oli viis, tegelikult, aga küsimus on õpetaja ei, ma lihtsalt räägin, kuidas reaalselt poliitikat tehakse. Et ühelt poolt sa ei saa riigieelarve külge, keerad, keerad panna mingit kindla jämedusega toru, mis iga aasta natukene laieneb ja kust jooksevad kulud kuhugi ahju. Ja siis öeldakse, et nüüd on ära kulutatud sellele valdkonnale, aga kaitses on see riigikaitses, on see arusaadav? Rahvusvaheline kokkulepe teaduses on alati olnud sellega tuurset probleeme, millal eurorahad avanevad, millal ehitama infra? Aitäh Jürgen Ligi, aga, aga räägime nüüd sellest, kuidas kuidas valijad võiksid teaduses, aga seda ma ütlesingi, et see, kuidas kajastuvad poliitilised poliitilised debatid, kajastavad alati seda, et tegelikult valijaid väga ei huvita ja sellepärast poliitikud oma huvipuudust ka realiseerivad väga-väga rahulikult. Selge. Mailis Reps. Valija on väga lai mõiste, et kui me arutame sellest valijast, kes oli teadusmarsi riigikogu ees, siis neid valijaid huvitav teadus väga palju. Need inimesed, kes töötavad meil täna meie teadusasutustes ülikoolides, neid huvitab väga nii, et kellest me räägime, et valija, valijad, oleme me kõik lõpuks. Nii et see teadus on laias mõttes kuidas ju teema, mis, mis sellise üldise kokkuleppena, et üks protsent on eesmärk ja see on ka rahvusvaheline kokkuleppega Euroopas me suundume sinna suunda ja võrdleme 11 nende numbritega. See on kõik, kõik vahva. Aga nüüd nüüd valimisdebattides teedes sellise suurtes, eriti rahvakohtumistel mis on siis ootuse, eriti nüüd viimastel aastatel tekkimas ootus on see, et äärmiselt keeruliste küsimustele tahetakse ülilihtsaid vastuseid. Ja nendel hetkedel teadlased väsivad ära. Et kui, kui ikkagi keegi ütleb, et aga internetis ma nägin ühte sellist pilti selliselt ja siis sa räägid sinna teadusliku analüüsi juurde, siis saad uuesti vastuseks, aga ma nägin seda pilti, niisiis debatt kaob ära ja nüüd, kui tuua ta sellesse valimisdebatti, siis on ta üsna anname, oleneb siis konkreetsest valijast, olid meie teadus, on loomulikult teema, aga laias pildis see teadusdebatt jääb selles mõttes alla, et k darkad, arutelud jäävad alla, et lihtsalt lihtsaid ja kohati võib-olla nii teadmistepõhiseid vastuseid on, on, võtab auditoorium suurema aplausiga vastu. Kui võib-olla teaduslikult analüüsida. Selge kas Jevgeni Ossinovskil on ka mõtteid selle kohta? Esiteks, ma olen mailisega nõus, et kümnetele ja kümnetele tuhandetele eesti valijatele läheb see teema väga korda, nii et ei saa öelda, et, et, et valija tervikuna ei pea seda oluliseks. Ma arvan, et ma arvan, et see mure on, on, on suuremas plaanis pigem see, millest Jürgen hakkas midagi muud rääkima, aga tegelikult jõudis lõpuks sinnasamma. Et teaduse rahastamine konkureerib põhiliselt teiste ja ka väga legitiimsed kuluallikatega. Et viimase nelja aasta jooksul, mis mina olen erinevates rollides valitsuses, olnud nad täpselt sedasama näinud ka haridusvaldkonnas. Ega lõpuks see, et õpetajate palka tuleb tõsta, see on ju legitiimne asi ja tulebki ja konkureeribki teaduse rahastamisega ja, ja nii ta lõpuks läheb. Ja, ja selles mõttes ma ei, ma ei saanudki aru, miks, miks, miks Jürgen ei toetanud seda, seda mõtet, et see, et need kulud võiksid olla nagu tervikuna fikseeritud, sest muud ka täiesti legitiimsed kuluallikad kipuvad sellest sellest teemast üle sõitma, vastab ja, ja sellepärast ma arvan, et see oleks, oleks iseenesest väga mõistlik. Aga sisuliselt on, on, on see, mida Mailis ütles ju jumala õiged, et meil on ju iseenesest mitte ainult siin maal, vaid ka paljudel teistel paljudes teistes riikides avalikud poliitilised debatid, kujunenud selliseks fakt, kui selline on sattunud kahtluse alla. Et kui me oleme ikka üldiselt harjunud poliitilises diskussioonis või vähemasti ideaalina näinud poliitilises diskussioonis, et kui me oleme eri meelt, siis me võime üksteisega vaielda. Ja lõpuks ma tunnistan, et kui sinu argumendid on paremat, siis ma muudan oma meelt siis naine rohkem näeme seda, et ühel hetkel on ja kui inimesed on eri meelt, sest nad lihtsalt tunnistavad, et jah, aga sul on oma arvamus, mul on oma arvamus, mina arvan, et see arvamus on vale, aga, aga, aga me ei peagi siit edasi kuskile minema ja noh, Donald Trump pani sellele ilusa nime, et alternatiivsed faktid, mis me siin enam siis teaduse autoriteedist räägime. Ja noh, võib-olla see küsimus ei olnud väga inspireeriv, et läheb natukene alati teemast kõrvale, aga anname Kristina Kallasele. No ma tahtsin, ma tahtsin ühe märkusena öelda, vaid seda, et mulle tundub, et ei ole õige ka valijale rääkida teaduse rahastamisest, kulust. Et kui me räägime ikkagi taristust, siis me räägime investeeringutest, taristusse ja teaduse teadus on ka investeering, et kui me peaksime selle ikkagi rohkem valijale selgeks tegema, millega tegemist, on mitte kulu, vaid ikkagi investeeringuga. Ja nüüd, mis puudutab seda, et teadlaste autoriteet on vähenenud, siis noh, ma, ma päris sellega ei nõustu, ma arvan, et teadlaste autoriteet on jätkuvalt sama ekspertsuse selline autoriteet on kadunud. Teadlasi usaldatakse jätkuvalt ja need uuringud näitavad, et teadlasi usaldatakse. Aga milles on probleem, on see, et teadlased tihti meediasse ei jõua ja, ja see on seal on oma probleem sellega, mis eelmisel arutelul, kusjuures just välja tuli teadvus, teadlaste töö tulemus on raskesti avalikkusele kättesaadav. Ta on maksumüüri taga, ta on tantsule, tuttavad on raskesti tõlgendatav, seal on vahendajaid vaja väga palju. Usaldatakse küll, aga tegelikult ei teata ju väga hästi, mis on see teadlaste töö, mida tehakse ja nende teadustulemuste kättesaadavus on avalikkusele problemaatiline. Teadlane jääb paraku selliseks noh, natuke eemalolevaks kaugeks, tavaliselt tavavalijale. Jürgen Ligi soovib täiendada, vahepeal kõnelenud, mina rääkisin, mitte usaldada seda autoriteedis ja need on eri asjad, et kui sa võid ju teadlast usaldada, aga kui sa tast ei hooli, siis tulemus ei ole autoriteet. Teine asi, miks ma selle fikseerida? Üheprotsendist ei taha rääkida, et ma olen kahe käega selle poolt, ma olen sellega võidelnud erinevates ametites, selle poolt. Aga seda ei tohi formaliseerida, see ei ole kollektiivkaitse, kus tullakse meile oma püssidega appi, jõuame oma püssid, eks ole, valmis hoiame vaid, see on asi, kus sa pead tegema koogad. Kui te tõepoolest reaalne elu on see, et kui on koalitsioonilepingus kõrvuti õpetajate palk, see ja see, mida me ka ei suuda ja teisel pool, et teadus kasvab, siis nad konkureerivad giid ja tulemus ei saa olla ühe, üle ühe protsendi ja täpselt nii mulle rahandusminister vastas. Lõpuks ei saanud kumbagi, aga, aga noh, see on see reaalsus. Et neid, kes ja mulle üldse ei meeldi, see, kui riigi kulusid muudkui nimetatakse võis, on tegelikult investeering, et sest, et kõigi kulude kohta saab öelda toime investeerima tegelikult tuleviku lastetoetused, toimetulekutoetused, tervishoius on kõik investeering, eks ole, sport isegi on investeering. Ma olen seda korra öelnud ja saanud vastu pasunat, aga ma veel kord ütlen, et kleit on ka meil investeering, tänapäeval. Et teadus minu jaoks on selline kultuur ja kohustus, mis loob üldist tarkust, fooni, uut teadmist ma ei pea, teda nimetame investeeringuks sellepärast, et teda kummardan. Ja, ja samas eelarve tegemisel on nad kõik tõepoolest ühtemoodi vaidlevad, et ja ühel pool on üks erakond, teine, teine, ja ka oma erakonna sees öeldakse sulle. Et ega see, et sa oled nüüd seal, et ega sa selleks rohkem raha saama. Ma tean, et eelmises valitsuses sai see valdkond eelis raha, et kuidas see, kuhu sa nüüd järsku kadus. Nii et räägime, ei ole tegelikult poliitikas, nii et kui ma ütlen, et see niimoodi kukub välja, et ma olen siis asja enda vastu, ei, ma olen ase enda poolt. Kui lihtsalt nii välja, aga räägimegi siis lähemalt sellest ühest protsendist või ka sellest kolmest protsendist aga avalikest rahadest siis ühest protsendist SKT-st, mis ka mitmetes strateegiates on ju kirja pandud. Ja, ja siiamaani ei ole, ei ole selleni jõutud ka tegelikult seesama teadusmarss, mille üks korraldajaid Andi Hektor meil siin ka on, juba sõnad tahab kibelevalt. Seal olid väljas ju õhupallid, mille peale oli kirjutatud väga lakooniliselt protsent. Ühesõnaga teadlased nõuavad. Andi. Ma hüppan korraks tagasi, et jällegi selle nii-öelda teadlaste ja teaduse usal usalduse ja autoriteedi teema juurde. Et see on, ma pean kummutama ühe müüdi, et arvatakse, et teadlased ei ole nagu enam nii usaldusväärsed ühiskonnas. Et eurobaromeetri uuring näitas, et teadlased on kõige usaldusväärsem mõju rühm üldse ühiskonnas. Ja teine, mida ta näitas, et Eesti on Euroopas teisel kohal. Kui me küsime inimeste käest tänaval, et kas ta usaldab teadust ja tehnoloogiat, siis Eestis 91 protsenti inimesi vastas positiivselt, mis, millega Eesti on teisel kohal Euroopas, Rootsi on esimene ja Põhjamaade ütleme tipus ja allotsas on sellised riigid nagu Rumeenia, Bulgaaria ja Euroopa keskmine 77 protsenti, mis näitab, et tegelikult Eestis on hämmastavalt kõrge usaldus ja, ja noh, võib öelda ka autoriteet teadlastele ikkagi Need on eri asjad, selles mõttes, selles ongi vahe. Kas sa usaldad võis, aga olid täiesti teised. Aga rahastus võib-olla näitab hoolimist poliitikutel, see on küll muidugi selline lihtsustatud lähenemine, aga, aga, aga see on väga selge, selge number, mida saab siis alati välja välja tuua. Nüüd see üks protsent, see on juba päris maagiline ja müstiline number kaitsekuludest, mil kaks protsenti on juba ammu käes ja seda me teeme ja lubama ja kõik konsensuses sellele sellel teemal. Kui siin oli juttu, et ka teaduspoliitikas võiks valitseda konsensus selline erakondadeüleseks, nii nagu välis- ja kaitsepoliitikas, meil on tavaks, et et kas siis ikkagi võiks mingeid numbreid juba ka kirjutada näiteks valimisprogrammidesse kasvõi seesama üks protsent, mida kõik kirjutavad lõbule mõtet küsida? See on see on selge, et see tuleb vähemalt seal kirjas. Aga nüüd muidugi, kui tuleb, tulevad valimised, kätte tuleb uus valitsus siis tulevad jälle uued ajad ja, ja saab jälle rääkida, et koalitsioonileping on midagi muud kui valimisprogramm. Või, või siis või siis kui kõigil ikkagi on see üks protsent, et siis me hakkame juba päris kindlalt tundma end sellel alal. Võib-olla ma lisan ühe kommentaari lihtsalt, et ma olen selles mõttes Jürgen Ligiga nõus, et ei ole mõtet fikseerida ühte protsenti, et noh, tead seda oleks väga palju rõõmsamad, kui see oleks 1,5 protsenti või või veel suurem number loomulikult. Jah, et ma tahtsin tulla tagasi selle ühe protsendi juurde, mida me, mida me siin kõik koos, et võib-olla kõik, kes jälgivad seda arutelu siin, ei saa aru, et miks, miks see siis on selline müstiline olnud, et justkui nagu investeeritakse teadvusesse, et miks te seda kätte ei saa. Üks protsent tähendab seda, et kui majanduses läheb hästi, siis see number ka kogu aeg liigub aeg-ajalt eest ära, et kohati oleme me olnud seal ühel protsendil üsna lähedal, siis natukene kaugemal ja, ja tundub, tundub tõesti nii, et kasvuaastat. Ühel ühel hetkel näiteks lepitakse kokku reaalnumbreid, kui räägitakse riigieelarve strateegiat või, või mingeid muid asju, siis öeldakse. Ma ütleks, et see sina saad viis miljonit ja tema saab neli miljonit, seisab seitse miljonit. Ja siis, kui protsente kokku arvutatakse, siis nii mõnigi hetk on imestusega arvast avastatud. Hakatakse eriti tagasiulatuvalt neid skeem, et siis tuleb välja, et vaatamata näiteks 10-le miljonile lisa miljonile Teaduse rahastamine reaalnumbrites vähenes ja seal on ka omad nüansid, mida siis teadvus statistikasse sisse arvestatakse, mida rahandusministeerium siis arvestab, et seal on, seal on ka väike nüanss, et kohati tagasiulatuvalt toona need numbrid ei ole päris samad, sellise tehniline pool sisuline pool on see, et miks ma tegelikult väga toetaksin, et on olemas riigieelarvestrateegia pikaajaline kava ja rahandusministeerium näiteks kui see oleks ideaalmaailm, arvestaks teaduse raha kogu aeg sellise ühtlase kuluna alati ära. Põhjus on täpselt see, ta konkureerib ka haridus- ja teadusvaldkonnas muude teemadega ja, ja kaasa arvatud ka teaduse enda sees on tegelikult näiteks mingisuguseid üksikkulusid, meil tulevad peale mingisugused, näiteks on meil õnn võita mingisugune väga kõrge konkurents reisitingimustes mingi suur projekt, selleks tuleb lisaraha leida ja siis lähebki see teadusminister küsima või ka, kui hästi läheb Tanne ja ja peaminister küsima, konkureerides kõikide muude asjadega ja põhiüldkulu, mis kogu aeg peaks tulema selleks, et teaduskollektiivid saavad tegutseda, saavad hoida inimesi palgal, saavad teha asju, et see peaks olema sellise stabiilse rahana kõrval ja selles mõttes nüüd, kui vaadata ja neid tulevasi strateegiate koostamise siis see võiks olla küll selline üldpoliitiline kokkulepe, et see arvestatakse, kulun ära ja siis ülejäänud raha, mida hakatakse ilmem jagama, on on, on selle võrra siis väiksem, aga nii ongi. Küsimus oli see, et kas üks protsent Ja selle selle kohta oli see küsimus, et kas, kas üks protsent peaks olema kas üks protsent on nüüd kindel siis või, või et, et see tuleb. See, et seal valimisprogrammidest muidugi on see kindel aga tegelikult tuleb seda, seda siis näeb järgmisel kevadel seda ma arvasin ka. Ausalt öeldes, aga, aga mina arvan, et, et et aeg oleks nii kaugele küll, et selles osas võiks päriselt kokku leppida ja mina, mina olen öelnud, et, et meie erakonna jaoks saab see olema üks, üks põhimõttelisem küsimus järgmistel läbirääkimistel. Ja Kristina Kallas No see ongi see probleem, et miks ta siis ei ole jõudnud sinna ühe protsendini, kuigi tundub, et justkui nagu kokkulepe on olemas, aga kui me vaatame viimaste aastate numbreid ja meil ei ole olnud drastilist majanduslangus, siis need numbrid on ikkagi kukkunud ja ja teaduses teadus on vähem saanud, kui SKP kasv samal ajal olnud on. Ja Eesti on teadusriik. Ehk Eesti teadlased on selle väikesed, tegelikult üsna väikese rahaga teinud ikkagi täielikku imet, ma peaks ütlema ja, ja meil on põhjust olla selle üle uhked ja et kindlasti ei tohiks seda praegu lasta sellest ära selles mõttes laste käest ära, et me tegelikult hakkame vaidlema selle üle, kas teadvuse teadusesse investeerimine on, on, on, on põhjendatud üheks SKP ühe protsendiga SKP-st või mitte, et mulle tundub, et kokkulepe on olemas, aga siis tuleb see asi ära teha. Et mis on siis ikkagi olnud see põhjus, et seda ei ole saanud teha? Õpetute Kolk. No järgmine aasta, kui tahaksime täna jõuda ühe protsendini ja enne seda, kui tuleb suve täpsustatud prognoos, kus tõenäoliselt see summa on veel suurem hetkel on see nõnda puudu 79 miljonit. Ka selle, ka selle selle 79-le miljonile on suure tõenäosusega veel pretendente. Kindlasti on meil puuetega inimestel teemasid, meil on tervishoius teemasid, meil on seesama liiklusohutuses teemasid, samal ajal me ehitame maanteid ja nii ta ongi, see 79 miljonit on aga, aga, aga ei jääks kõlama see väga nagu kurbloosus kurbloosus on, see, et me ei ole jõudnud ühe protsendini, samal ajal on, on ikkagi teadvusesse igal aastal veidi juurde investeeritud ja meie teaduse üldised numbrid on, seal on ka mingid omad probleemid muidugi see, et me sõltume väga välisvahenditest ja seal tekivad augud. Aga üldiselt peab ütlema järjepidevalt, erinevad poliitilised koalitsioonid on kogu aeg teaduses midagi juurde pannud. Et üldine selline numbrimaagia on kurb, me ei ole ühte ühe protsendini jõudnud, aga õnneks ei ole ka väga halvasti läinud. Mida teadlased arvavad nüüd? Sellest jutust olete rahul? Kõigepealt ma tahaks kommenteerida selle protsendina fikseerimist. Protsendiga fikseerimise mõte ongi selles, et kui me oleme rikkamad, siis teadlased ja ka kõik teised saavad rohkem raha. Ja, ja vastupidi. Nii et selles on see protsent fikseerinud mitte mingisuguse konkreetse summa fikseerimine seda enam metsa konkreetset summat seal kogu aeg inflatsioon ära. Nüüd Mailis Repsi juurde kommentaar veelkord. Millegipärast on Eestis niimoodi, mida ma ei pea päris valeks, aga, aga vähemasti võiks seda kommenteerida. Et hariduse finantseerimine on meil umbes kaks protsenti SKP-st. Ja see on OSCD riikide hulgas üks kõige suuremad vist teine. Eestpoolt vaadatuna. Võib võib-olla enam ei ole, mul olid, olid vaadata 2000 16. aasta andmed ja seal oli niimoodi. Millise hariduse ja see on hea küsimus. Palun mikrofoni. Et millise osa ei tea, ma olen näinud koondtabelit. Umbes kuus protsenti SKP-st on meil hariduse kulud kokku. See oli siis kõrgharidust siis sellisel juhul kõrghariduse? Ja see on üks suuremaid suuremaid kõrgharidusele jälle vähemalt. Nonii, olgu peale, ma tulen veel kord tagasi, et haridust finantseeritakse meile suhteliselt kõrgel tasemel, ehkki absoluutsummadest me jääme ikkagi keskmisele alla samas kui teadust tugevasti alla OSCD keskmise ja jaga summad jäävad kõvasti alla. Ja nüüd Jürgen Ligi sõnavõtu kommentaariks. Ei avalikust rahast ikkagi me rahastame suhteliselt hästi. Lihtsalt meil erasektor ei pane üldse mitte midagi, loomulikult avalikus sektoris, kui me päris hüpet tahame teha, siis võiks, võiks rahastada rohkem. Aga eks eks see on kindlasti teema, et, et, et haridus üldiselt On on, et nii-öelda prioriteetide vahel valides on üldiselt üldharidust saanud rohkem kui teadus ja see on õige. Eks ta puudutab ka suuremat hulka inimestest, on nii-öelda väga vahetult ja otse ja see, et inimesed, et seda ka ka rohkem niimoodi hindavad, väärtustavad iseenesest on ju loogiline ja sellepärast ka sellepärast ma tegelikult toetan sedasama mõtet, et teaduse üle nii-öelda referendumit korraldada teaduse rahastamise üle referendumit korraldada ei ole väga mõistlik. Tõenäoliselt teised kulud osutuvad populaarsemaks või investeeringute, ükskõik kuidas seda nimetada ja, aga, aga teisest küljest, pikas vaates on, on teadusse stabiilselt raha juurde panna väga oluline, mistõttu võiks selles selles kokku leppida. Ja Kristina Kallas Vaatasin numbreid lihtsalt huvi pärast, et kuna särk seljas, et kust sa tead, et siiski riiklik teadus- ja arendustegevuse investeeringute mahud on ka vähenenud, mitte ainult protsent SKP-st, aga selle tabeli järgi on summad alla läinud. No siin on täpselt tuligi see küsimus, et kust sa tead, üks ütleb, et on õige allikas ja teine ütleb, et on ekslik allikas seal siis meie edasiseks uurimiseks, et kuidas sellega on, aga tahaks nüüd rääkida natukene sellest, et kuidas Eestis üldse on teaduspoliitika kujundamine korraldatud kuidas teadvus teadvust kujundada nii-öelda ja, ja kuidas ühiskonda teaduspõhiselt kujundada. Et meil on selleks loodud ju spetsiaalsed institutsioonid, mõned millest ilmselt valimisprogrammidest küll otseselt juttu ei ole, aga, aga mis sõltuvad siis erakondade ja valitsuse otsustest. No siin juba Mailis Reps mainis niisugust mõistatuslikku lühendit nagu tan see on siis teadus ja arendusnõukogu, mis, mis tegutseb valitsuse juures, annab valitsusele nõu. Siis on meil riigikogus on kultuurikomisjon, mis tegeleb teadusega. Ja, ja meil on ka ministeeriumites näiteks on nüüd sisse seatud teadusnõunikud vist juba enamuses ministeeriumitest. Nii et sellised sellised institutsioonid meil tegutsevad, kui tõhusalt ja, ja, ja seda teevad ja, ja kas siin annaks ka midagi võib-olla veel veel veel parandada? Näiteks alustame, alustame sellest samast tonnist teadus-arendusnõukogust, mida siis juhib peaminister je kuhu kuulub ka mitu ministrit, rektoreid, Teaduste Akadeemia president ja võib-olla üks-kaks sellist tegevteadlast. Kas siin ei ole isegi mingi vastuolu, et kogu, millest suure osa moodustavad ministrid annab nõu valitsusele kas seal kogus ei võiks olla teadlaste hääl? Tugevam? Et kõigepealt võib-olla natuke institutsionaalselt ja siis ja siis ma toon ühe sissejuhatuse ka, et et kõigepealt enne teadus-arendusnõukogu istungit toimub Aluti teaduspoliitika komisjoni istung, me lähme nüüd muidugi väga instituut reaalseks ja võib-olla natuke igavaks, aga ja teaduspoliitika komisjon on väga-väga suure ringiga sealsamas, kõik need teadusnõunikud on seal ja seal on selgelt juhtiv roll pigem tegevteadlastel ja, ja see on väga suur ja lai ring, nii et, et selles ringis me, me tegelikult vaatame läbi kõik need arutelud, mis peaksid siis teadus-arendusnõukogusse minema vähemalt teaduspoliitika komisjoni arvates ja siis haridus ja teadusministeeriumi nagu ütleme, ettepanekutena, Kasmeni institutsionaalselt muudatuse, meil on veel olemas eta ja teised olulised asutused. Kindlasti see debatt, et saab olema üsna põnev jälgida, sest me suure tõenäosusega sügisel kultuurikomisjoni eest, et haridus teadusministeeriumi algatusel läheme siis riigikogult küsima, kuidas kõrgharidusseadustiku raames peaks siis teadus-arenduskorralduse seadust muutma ja seal on mitmeid erinevaid sätteid, mis on tekitanud arutelu ja sealjuures needsamad institutsionaalsed teemad on kõik laual, nii et selles mõttes, et kellel on sellel teema vastu huvi suure suure tõenäosusega september oktoober riigikogu seda arutab. Selge, aga Jevgeni Ossinovski soovitab täiendada. Minu esimene küsimus on, et millist probleemi me lahendame, siis võib hakata rääkima sellest, kas ta peaks olema selline või teistsugune. Et minu hinnangul on meil aina rohkem riigi poolt eriti ja siis ka mõne teadlaste rühma poolt, kes loodavad sellest midagi võita, kuulda seda, et, et riik peaks rohkem, hakkab sekkuma sellesse, kuidas teadust tehakse, millist teadust tehakse, milline on kasulik teadus, milline on hea teaduse, milline ei ole. Mina arvan, et selles tekstis on küll see koht, kus riiki võiks olla vähem. Et on kindlasti kohti, kus riiki peaks olema rohkem, aga see küll ei ole see koht, kus peaks nagu riigi poolt, et ülevalt alla hakkama juhtima. Et üldiselt võiks süsteemi ülesanne olla optimi võimalikult optimaalsete hästi korraldatud teadusasutuste võrk selles suunas on liigutud. Ja siis nendele juhil, juhtidele või asutustele seatud teatud väga laiad kvaliteedieesmärgid ja see, mida, mida siis seal sees tehakse, mina arvan, et, et sellesse võiks sekkuda pigem vähem. Et üldiselt see igasuguste on see soov joonistada igasuguseid prioriteetseid uurimisvaldkondasid ja kõike seda mina arvan, et see on rumal ja ohtlik. Rumal sellepärast, et, et et selle tulemusena väga suur osa valdkondadest jäävad nendest prioriteeti piltidest välja ja sellega me justkui anname teada, et see teadus on kuidagi vähem väärtuslik ja ohtlik, sellepärast et tegelikult suunates ressursi mõnele üksikule valdkonnale, mida me arvame täna, et sellest peaks tekkima mingisugust meeletut arenguhüpet, võib-olla 10 aasta pärast selgub, et tegelikult sealt suurt midagi ei tulnud ja selle tõttu jääb hoopis kuskil mujal midagi midagi avastamata, tegemata. Ja lisaks on loomulikult, et kõikidel nendel prioritiseerimist, et taga on see filosoofia, et teaduse põhiülesanne on anda anda panuse SKT-sse ja ma arvan, et see põhimõtteliselt on, on, on vale mõtlemine, mis ei tähenda seda, et teadust tulemusi ei ole võimalik ühiskondlikult kasulikult ära kasutada nii laialt ühiskondlikult kui ka majanduse mõttes. Aga kui me hakkame seda äraspidiselt, et mõtlema, et teadus on väärtuslik ainult siis, kui ta annab panuse rahvamajandusse, siis minu hinnangul on see väga vale, ohtlik tee, ma kunagi õppisin Inglismaal filosoofiateaduskonnas ja britid on selle absurdini viinud, vähemasti tol hetkel olid viinud, et iga aasta, kes Nende haridusministeeriumist või siis kvaliteediagentuurist mingisugune mees ja siis nädal aega selles osas osakonna teadlased rääkisid seda, et kuidas filosoofia annab erakordse panuse briti rahvamajandusse. Kõik irvitasid protsessi üle, aga, aga sellega sellega teadlikult tegeleda, et, et ma arvan, et meil, meil kindlasti ei tasu sellesse sellesse suunda minna. Tegelikult mõnel mõnel puhul oleme juba juba natukene minu meelest sinna sinna läinud, nii et selles osas võiks võiks mõelda, kuidas teadus võiks olla korraldatud nii palju seda, et mitu komisjoni meil on ja kas, kas kultuurikomisjon ja peaminister on piisavalt tugevat teaduse nii-öelda kopajuhid. Alustasime teadus-arendusnõukogust, et ma ei tähtsustaks küll seda ametnike poliitikute ja siis teadlaste suhet seal, sest see on üks Notebida andev organ, kus tegelikult ei midagi hääletata, küll aga nii mõnigi poliitik ma olen, paar nime tuleb silme, nii mõnegi jaoks on see olnud väga heas ikka algkool, et nad saavad teadlastega esimest korda elus suhelda. Siiani on olnud hoopis muud prioriteedid. Nii et see on selline seisukohtade kujundamine, nõu andmine, aga ka vastastikku õppimine. Selles ei ole tõepoolest probleemi, aga noh, üks põhjus, miks ma põlgan seda kõigi asju investeeringuks nimetamist, on tõepoolest see, mida siin Jevgeni juba tegi otsa lahti. Kõik need jutud sellest, kuidas teadvus tuleb panna ühiskonna teenistusse, kuidas panna majandus tõstma, on see olnud Kristiina sinu vastu, vaid see on mu pikaajaline hoiak, et ära ära pane pahaks. Et tõepoolest ma ütlen, et kultuur või noh, et teadus on pigem ikkagi eelkõige selline kultuurikiht, mis toodab tõepoolest ka majandust ja kõike muud ja tarku otsuseid ja eelkõige peab tootma siiski teadmisi, millest kohe enamasti väga tihti. Me isegi ei saa keeta, aga teinekord lõpuks võib saada ka suppige, et see, see kõik on palju lõdvem ja noh, üks teadus-arendusnõukogu on muide üks koht, kus me oleme vaielnud ka selle üle siis mõne ministriga seal eelkõige, et kas on olemas selline asi nagu Eesti majandus, Eesti teadused, mina kaitsen ikkagi seda seisukohta, et et mõlemad on väga suured atraktsioonid, mõlemad on väga rahvusvahelised asjad, kuigi mõlemal on kohalik aspekt on väga tugev ja, ja mida me väga oluliseks teame. Et see, need otsesidemed teaduse majanduse vahel on hästi lõdvad, mis ei tähenda, et me ei peaks meid tihendama. Et selles mõttes on see teaduse korraldamiseks suur kunst, et kui palju respekteerima teadmiste loomist ennast kui palju me siis suudame luua innovatsiooni laiemalt ja kui palju siis nagu käegakatsutavad käegakatsutavat raha, et see, need meetmed ikkagi mahamüüdavad demokraatiaga tingimustes isegi nähtavasti filosoofiaga seda öeldakse, et teate, et te saate kõik sellest kasu. Sina võidad sellest sina seal tädi või onu kuskil seal, et üksikisikule taandamine. On hästi rõve minu arust niisugune omamoodi poliitpornokogu aeg, aga aga ta on demokraatias natukene paratamatu ja, ja mis seal salata ikkagi ka praktiliselt on oluline, et teaduse ikka päris ei sulguks endasse. Noh, et osa temast ainult tohib olla selline natukene natukene eraldatud ja, ja aga, aga alati peab väga suur osa tootma mitelt autoriteeti, vaid ka siis seda seda rakendust ja selle üle on on päris palju muretsetud, et Eesti teadus on natuke liiga eraldi meie majandusest, see on olnud. Ma igaks juhuks ma tunnen, et ma olen pikalt rääkinud, aga põhimõtteliselt, et üks on meie majanduse enda eripära, eks, et meil ei ole neid firmasid, kes võtavad vastu seda rakendus ja meie puhul ongi see ponnistus palju raskem. Aga teisest küljest oleme ka kangutanud ennast väga tugevalt lahti sellest taagast, mis meil olijad, fundamentaalteadlased olid, ülitugevad siin mõnikümmend aastat tagasi ja, ja kuhugi nagu praktilise ellu ei läinud, välja arvatud sõjandus, eks ole, et tegelikult me oleme selle rahastamisskeemiga nüüd läinud sinna ritta, et kõik tahavad vastupidi, stabiilsemat rahastamist ja vähem sellist. Sellist projektipõhist ja käegakatsutavat asja, et siin on, see on pikem jutt omakorda see stabiilsel rahastamisel võetakse kogu aeg juurde siis kirjutada seda, et sul oleks ikka erasektoriga lepinguid ja kõike seda, et et see on pidev otsing, ma ei taha seda alavääristada. Ma lihtsalt arvan nii nagu Jevgeni, et see on läinud selles äärmusse, kus ma, kus tuleb protestida ka teadus ise väärika teadmiste loojana ikkagi kummardust ka juhul, kui teda tema Supeiga keeta võiks võtta natukene lõdvemalt seda punnistust teadvuseni, majanduse ühendamiseks, seda eriti siis meie Eesti olukorras, kus ei olegi võib-olla nii palju seda teadusmahukat ettevõtlust loota. Teisest küljest võiks seda ju püüda tekitada. Seda püüame kogu aeg. Andi. Ma pole siis kommenteerin, et noh, Eesti on nagu selles mõttes, kui me vaatame ettevõtluse poolt üsna veider riik mõnes mõttes, et meil ei ole ühest küljest sellist suurt teadusmahukate ettevõtlust, teisest küljest on meil väga palju innovatiivsete ettevõtlust, mida esindavad siis ennekõike iduiduettevõtted. Ja ongi selline naljakas vastuolu. Et ühest küljest meil on Eesti tõenäoliselt sel aastal hüppab maailmas esikohale investeeringute osas mis per capita idufirmadesse, noh, mis on nagu väga auväärne koht, sest meie tõest lähme mööda Iisraelist. Et võib-olla siin on ka küsimus selles nagu statistikas, et kuidas täpselt ikkagi mõõta seda teadusvabandust arendustegevust ja, ja teaduse mõju majandusele. Mina väidan, et kui Eestis ei oleks niivõrd tugevat teadust siis ei oleks meil ka neid tegelikult neid iduettevõtteid, et, aga kuidas seda mõõta, see on muidugi omaette küsimus. Et kõigepealt, mis puudutab sellesse, kui palju teadlased ja teaduspoliitika kujundajad peavad näitama ära majandusse panustamist, me ei ole siin kuidagi üksinda Eesti eesistumise ajal lõime selle ise ka koos komisjoniga üheks prioriteediks sime jätkuvalt, et Euroopa liidus teeme seda, põhjus on see. Me ei ole ainsad maksumaksjad, et kõik üleeuroopalised investeeringud, samamoodi püütakse näidata ka 10 15 aastat hiljem. Milline oli siis tegelikult panus majandusse? Mitte nüüd sõna otseses mõttes alati SKP-s, aga etendusega kaudseid mõjusid näiteks ühiskonna arengut ja see on täiesti normaalne protsess, sellepärast et inimesed ikka tahavad näha kasvõi 10 aastat hiljem, kuhu siis nad on on panustanud. Teine on ühiskondlik mõju, et, et üle üle erinevate riikide, meil on erinevaid numbreid, analüüse just selleks, et näidata millised on need muud positiivsed mõjud selles ühiskonnas jälle selleks, et veenda iseennast ja ühiskonda. Tegelikult teadusel on, on laiem mõju ja, ja me peame seda ka Eestis jätkuvalt tegema, et ma ei näe selles mitte midagi häbenemist. Nüüd, mida ma päris alguses ütlesin, ma tulen korra selle juurde tagasi nüüd 10. No ütleme ideaalmaailmas jah, et me hetkel oleme võtnud eesmärgiks vähemalt mitte langeda edasi, sest majandus kasvab hetkel ja oleme seal mingisuguse protsendi juures on see 10 miljonit, 15 miljonit, 20 miljonit aastas tuleb juurde teadus. Nüüd kõige suurem vaidlus, mis nüüd järgmine on, on see, et kuhu me siis jagame seda avalikku raha ja avalikku raha magamise juures? Näed mina täna teadusministrina on väga tugev vaidlus panna sellele isand igale lisanduvale miljonile juurde väike selline sildikene anname seal üle teadlastele siis kui te ütlete, kuidas te nüüd siis teete ettevõtluslepinguid, kuidas ülikool muutub rohkem ettevõtlikuks, meil on lausa tervet strateegiat selleks näitamiseks, kõik tahavad näha selleks arendustegevusse, ehk siis mida tehakse selle avaliku rahaga tahame ühiskonnas laiemalt ja need mõjuhinnangud on, on väga suured survestada erasektorit muutumaks, teaduspõhiseks, eksi, saamaks läbi selle Eestis targaks, et sellel oma ohud seal on oma plussid, aga ma, ma. Ma meelega tahtsin selle juurde tuua, sest nüüd jälle on tulemas järgmine. No ma loodan, et mõni miljon jälle juurde, sest majandus kasvab, me oleme kõik selle üle rõõmsad ja kohe tuleb see debatt, et mihi millises sihitusega ja millises ulatuses me oleme valmis seda andma ja nii nagu te teate, siis ka tööandjad on võtnud selle ja oma organisatsiooni kaudu, et iga lisamiljon peaks minema siis sellisel juhul, kui see läheb sellisesse Eesti majanduse kasvatamisesse. No nüüd me hakkame siin arvamusfestivalil, meie vikerraadio otse üle kanda ka juba lõpule jõudma, nii et peagi on aeg öelda meie vikerraadiokuulajatele head aega. Siin läheb veel Paide arvamusfestivalil debatt edasi, aga paar minutit veel saame seda saadet teha, nii et Jürgen Ligi kommenteeriks natuke kõvemini poole ka ära, et ega seda majanduse ja ühiskonna seos teadusega tegelikult tuleb ikka kogu aeg rõhutada. Ja see on reaalsus, et kui siin kõlas, et meil on siin toredaid, paljude ettevõtteid, siis statistiline pilt on meil tegelikult väga kehv, et ettevõtluse innovatsioonitase on äärmiselt madal, enamik ettevõtteid on äärmiselt, mitte innovatiivsed. Ja, ja siis iduettevõtted on tõesti suur erand, ma küll ei tea, kas nad suudavad stabiilselt Iisraelist mööda minna sellest. Või oli see üks, üks hüpe, aga põhimõtteliselt seal on jällegi küsimus, et kas see väga ahvatlev võttendus siis iseenesest ei söö ära seda teadlaste potentsiaali, natukene aga fakt, et nad toetuvad tõepoolest meie teadvuse tugevusele ja, ja see on imetore, nii et igal juhul innovatsiooni ma ei taha kuhugi teisele kohale panna, lihtsalt püüan, püüdsin tasakaalustada, tasakaalustada natukene seda hoiakut, nii nagu Jevgeni ja meie raadiosaate viimane sõna võtta ongi siis Jevgeni Ossinovskilt. Et ma kommenteerin ka sedasama, et, et, et tegelikult ma olen ise mõelnud sellele, et et mis ettepanekud on tehtud ja mida teistes riikides rakendatud, et näiteks, kui Eestis oleks teadus-arendustöötaja mingisugune maksusoodustus, siis kindlasti meie ettevõtluse TA investeeringute statistika läks kohe väga kiiresti üles ja tõid väga paljude teiste riik, ehk siis mis tähendab seda, et väga paljude teiste riikide statistika, võib-olla kõrgema sisu võib olla sama, nii et me ei tohiks ennast liiga palju alavääristada, ehkki kindlasti on väga palju teha. Nii debatt on siin käima läinud ja läheb veel edasi, aga raadiokuulajatega peame praegu jätma hüvasti ja ütlen vahepeal, suur aitäh osalemast ikkagi meie debateerijatele siin Arvi Freiberg, Andi Hektor, Jürgen Ligi, Mailis Repsi, Jevgeni Ossinovski ja Kristina Kallas. Mina olen Priit Ennet. Vikerraadios nüüd lõpetame, aga siin paides jätkame.