Tere ja klassikaraadiokuulaja. Alanud on helikoja saade. Tänased teemad on sellised. Päeval toimub noorte interpreetide konkurss-festivali Con prio lõppkontsert, mille käigus selgub konkursi võitja eripreemiate saajad. Pinalistidest andis ülevaate Eesti Kontserdi produtsent Neeme Bunder. Vanemuises esietendub järgmisel nädalal Olav Ehala muusikale loodud värske lastelavastus lumekuninganna. Hedvig Lätt intervjueeris lavastaja Andres Dvinjaninov vit. Reedel, 24. novembril toimub Estonia kontserdisaalis kolmas kontsert reast Randalu ja Mozart, millega Kalle Randalu tähistab oma viiekümnendat sünnipäeva. Kontserdil esineb ka juubilari poeg Kristjan Randalu, kes oli lahkesti nõus kõnelema Kersti hinnale oma kooslusest isaga. Rakveres on sel nädalavahetusel Viies Jaan paku nimeline rahvusvaheline noor muusikute päevade kammermuusika festival. Tiina kuningas võttis telefonikõne sealse muusikakooli direktorile Toivo pääskele. Interpreetide liidu kontserdisarjas. Akadeemiline kammermuusika leiab nädalavahetusel aset lausa mitu kontserti. Nii laupäevase kui ka pühapäevase kontserdi koosseisust käis üks muusik meie stuudios rääkimas Kadri-Ann Sumera vestles praktikant maile nairis ja pühapäevase kontserdikava, tutvustas Annika Kuudale notalisakos. Ants Üleoja juubeli puhul on temast ilmunud raamat koorijuhiks sündinud Ants Üleoja ja lisaks ka CD-plaat. Raamatu saamisloost kõneleb selle autor Kersti Inno. Tartus toimuv festival kestadel agitaator. Kristo Käo tutvustas Hedvig Lätti vahendusel ees olevaid kitarrifestivali kontserte. Kustas kikerpuu on kirjutanud uue džässharmoonia õpiku, sellest kõneles ta meie praktikant kesteri Jannole. Eesti kontserdile on lähiajal plaanis hulganisti põnevaid kontserte. Mõnda neist tutvustas produtsent Neeme Bunder. Saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Saate operaator Helle Paas ning toimetaja Maria Mölder soovivad teile head kuulamist. Con PRIA noorte muusikute konkurss hakkab selleks korraks juba vaikselt lõpule jõudma, veel kord on juba läbi jäänud on ainult kõige olulisem sündmus con prio lõppkontsert. Aga enne, kui me räägime Eesti kontserdi produtsent Neeme Bunderiga finalistidest ja sellest kõige põnevamast osast, mis homme Estonia kontserdisaalis toimub tahaksin ma küsida, et con PRIA toimub juba üheksandat korda. Milliseid võimalusi on Eesti Kontsert läbi kombrio konkursi noortele ja muusikutele selle aja jooksul eneseteostuseks loonud? Mis puudutab konkreetselt seda Konbrio väljundit, siis peapreemia, mida me siis hakkame ka pühapäeval jagama, tähendab ka seda see artisti artistid, kes siis välja valitakse, saavad hooaja jooksul viis esinemisvõimalust ja tegelikult on muidugi kui nüüd kõik need teised leiavad veel juurde sinna panna, mis puudutab kas teatri- ja muusikaakadeemiat või ERSO, Vanemuise sümfoonikuid või nii edasi, siis tegelikult need väljundid noortel on seal päris päris mitu, et kui päris aus olla, eks ole, väga, mitmed noored saavad kas orkestrite ees mängida, kas saavad õppereise saavad ka rahalist preemiat, eks ole, nagu Eesti kontserdi peapreemia ja loomulikult tegelikult on see ka pikas perspektiivis niipidi, et kuna kõik eesti kontserdiprodutsendid viibivad ka valis žürii hulgas, siis on ju ka mitte ainult võitjad televaid ka need, kes võtavad osa ka neid pannakse ju tähele, eks ole, ja ka need saavad omale esinemise võimalusi. Kuna ta on hästi esinenud, siis selgelt, et võitja saab ikka ainult üks, mis ei tähenda seda, et ainult tulevikus ühel on võimalus esineda, võiks öelda, kõik need osavõtjad näitavad ennast ja kõikidel nendel avanevad ka järgmised võimalused. Kes täpsemalt con PRIA žüriis on ja kas žüriiliikmete otsused on olnud siiani suhteliselt üksmeelsed või on seal ette tulnud ka suuremaid vaidlusi? Tegelikult on niimoodi, et ega see reglement, kuidas žürii töötab, peaaegu välistab selle, et, et me hakkame nüüd oma kellelegi eelistust väga suruma peale kindlasti tuleb rohkem juttu nüüd finaalis. Aga praegu on ikkagi tegemist olnud hääletusega muidugi ühte koma teist aga arutatakse ka tegelikult hääletame edasi jõudjad, kes nad olid ja ma ei arva, et siin oli väga-väga suuri erinevusi. Väikestes väikestes osades, aga mõned noh, nii-öelda nagu favoriidid olid kohe selgesti joonistused välja, et tegelikult võiks öelda küll, et suhteliselt üksmeelne on žürii oma arvamused. Aga lisaks Eesti kontserti produtsentidele on siis žüriis. Vanemuise sümfooniaorkestri kontsertmeister, Kristjani Ruja staažikas žüriis oli Peep Lassmann muidugi Eesti muusika ja teatriakadeemias Eesti televisioonist Heidi Pruuli, kes on alati olnud samuti siis Tiia Teder Eesti raadiost, kes on ka olnud alati žüriis. ERSO-t esindab seekord Indrek Vau. Ja siis ongi kõik kogu seltskond, ma mõtlen, et Eesti Kontsert tee oma ja seda žüriid juhib Toomas Velmet. Kes on siis need noored muusikud, kellel on õnnestunud con prio eelvoorudest edasi pääseda lõppkontserdile? On siis kuus üksust vastavalt meie reglemendi ongi siis neli kuni kuus ja me otsustasime ikkagi nagu kuus edasi lasta ja vahva oli sellel korral minu meelest seedekaks keelpillikvartett ja võttis osa nendest üks edasi siis tetrarhiivides trarczy, isegi ma ei teagi, kuidas oleks õige öelda. Kristjan Hallik, Kristiina kost rõhkina Laur Eensalu, Indrek Leivategija siis üsna selline noorüksus, kes mängis väga huvitavalt Šostakovitši kvarteti siis tromboonimängija, Andres kantas. Ühesõnaga üsna ootamatult tromboon on selline, nii väljapaistev finalist siis Anne-Mari ainumäe viiulil Annemari võttis ka eelmine kord, kui osa väga hästi ka siis esines Riivo Kallasmaapoel Maksim Žuula klaveril ja viimane edasipääseja oli ruuta libinaid tiite. Riiulil on PRIA 2006 võitja ja paljude eripreemiate saajad selguvad pärast kontserti, mis leiab aset pühapäeval, 19. novembril algusega kell 17 Estonia kontserdisaalis. Järgmisel nädalal esietendub Vanemuises lumekuninganna, see on Olav Ehala muusikale loodud lavastus lastele Hans Christian Anderseni samanimelise maailmakuulsa muinasjutu ainetel kuuest lasteetendusest lumekuninganna räägib lavastaja Andres Dvinjaninov. Fantastilise muusika kirjutanud Olav Ehala, jah, see on selles mõttes nüüd uus versioon leelo tungla tekstil, Olav Ehala muusikal ja Rosita Raua kujundusega on ta tõesti selline helge ja soe ja südamlik ja mõnus, kuigi lugu ise on õudukas. See on ju õudne, kui keegi viipab akna tagant ja keegi läheb kaasa ja külmutatakse kuskile põhjamaale ka ära, see on õudne väike laps kaob ära, kõik hakkavad otsima. Jah, kuigi see Kaie Gerda lugu on mingis mõttes nagu lasteroomia ja Juulia, siis sellel lool on õnnelik lõpp. Ja meil on ka siin vares, kes jälgib, et kõik Hans Christian Anderseni loodika õieti ette kantud saaksid, nii et tema abil ja toel ka see lugu lõppeb, nii nagu ta lõppema peab. Korda sai seda, seda muusikat kuuldud, siis ei saanud ma sellest nagu esimese hooga aru, ta oli nii segane, nii segane, nii segane ja juba nüüd, kui ma kuulen, kui seda lauldakse, kuiva koor laulab ja kui ma kuulsin koos orkestriga seda, siis ta läks järsku selgeks nii selgeks selgeks mingis mõttes filmilik, tants, suurejooneline, tan, võimas, ta on täpselt selline, mis peab sellisel totaalsel lool, mis räägib elust ja surmast ja armastusest olema, et see on kaua tehtud. Kaunikene, väga huvitav seltskond tuleb kaasa selles mõttes, et Vanemuine on siis ooperi balletidraama ja külalisteater, külalisi on meil päris palju ja see teeb nagu pidi tuju väga heaks, sest Kaire Vilgats, kellega ma nüüd hiljuti töötasin, ruumise Julias koos nagu Liisi Koiksoniga, kellega nii kriisis kroomias on töötatud Kedama tahtsin siia saada, on külalistena kohal samuti ka Alo Kurvits eesti lühim näitleja, kellele nimi midagi ei ütle, kellel on suurepärane varese roll võimalik laval ringi joosta. See koosseis on hästi kirju, aga mulle tundub, et see vaatamata äärmiselt napile, prooviajale hetkel on toimimas. Seda võiks tulla kõik vaatama, kes tahavad, et neile muinasjutte loetaks, kui nad ise ei oska veel lugeda, kellele meeldib muinasjutte lugeda, rääkida, kellele meeldib teatriski käia ja kui vanusest rääkida sihtgrupiti, siis ma arvan, et ta võiks olla selline, et tõesti kogupere etendus. Olav Ehala muusikale loodud lavastus lastele lumekuninganna ise etendub 25. novembril Vanemuise teatri suures majas. Millal ta klassikaraadio stuudios rõõm tervitada, Christian randalut, tere tulemast. Olete seekord pisut pikemalt Eestis ja seotud lausa mitme projektiga, nii et Eesti publik saab teiega kohtuda väga erinevates stiilides, erinevatel tasanditel. Aga praegu on teil käsil kontserdisari koos poodeki hankega. Kas seda kava võib nimetada täitsa hästi kõlaks. Kindlasti kui nüüd inimestel oleks vaja nagu mingit kindlat kategooriat või kui ka kontserdikorraldajal on vaja kategooriat, siis ei ole see klassikalise muusika kontsert, siis paneks ta ikka pigem džässi. Aga see ei tähenda, et see nüüd standardset jazzi mängitakse, mis võib olla selle muusika veidi teises suunas viib, on see, et see koosseis ei ole nüüd kõige tüüpilisem, et see on ainult löökpillid, klaver. Aga Bodek kasutada ka erinevaid pille, ka ta ei mängi ainult trumme, tal on kaasas ka Indiast pärit tabla trummid, mis siis teeb ta igasuguseid muid hääli veel seal flotidega ja nii edasi, nii et see on suhteliselt värvikas. Et teil on siin palju selliseid oma seadeid, jaga klassikast seadeid. Ja on polekki loomingut, on minu lugusi, siis kasutasime veidi, kuna ikka veel juubeliaasta kestab ka Mozarti veidid vorsaki, et siis on mõned eesti lood ka ja siis selle põhjal või selle ümber, siis toimub see muusika. Poodekiga on teil väga kauaaegne koostöö olnud juba karsruuest alates. Ja see on nüüd juba kestnud üle 15 aasta, nii et käisime seal mõlemad samas koolis ja hakkasime kohe ka midagi koos tegema ja nii seal aina edasi arenenud, aga polegi taust, ütleme see on ka just nagu Saksamaa kujunes lihtsalt sellises üks kohtumispaigaks polek on poolenisti Poolast, poolenisti Venemaalt, täpsemalt Kasahstanist, nii et see on ka päris huvitav tegelikult. Ja nüüd sattusime ka mõlemad New Yorki, nii et seal käib siis koostöö edasi. Rääkige palun lähemalt sellest praegusest koostöös New Yorgis. No algus oli see, et ma oleksin aasta varem, et mul tekkis võimalus, et jätkata oma magistriõpinguid just džässialal seal. Ja nüüd ma olen seal olnud juba üle kolme aasta, õpingud on vahepeal lõppenud ja siis tegi Bodeksama sammu. Ta õppis enne ka Saksamaal ja siis ta tuli ka sinna. Ja hetkel tema on veel oma õpinguid lõpetamas, nii et eks siis paistab, mis nüüd edasi saab. Musitseerida koos tuua noh, aga ka muudes ansamblites Ja kuna me oleme nii kaua koos mänginud, siis sellel koostööl on teatud omamoodi lihtsalt ja siis on nii kujunenud, et on mitmed projektid, kus meiega koos osaleme, nii et aktuaalsematest oleks mu viimane kvarteti plaat koos ühe Chalistiga, Stefan Braun. Tema muidu istub Berliinis. Ja siis kõige aktuaalsem oli viimane plaat koos Siiri Sisaski ka, mis sai salvestatud ka see aasta selle nimeks teine jälg, kuna esimene oli lihtsalt jälg ja seal osaleb ka pudeq. Kas need Ameerikas olete pühendatud ainult Tšassile või tegelete pisut klassikaga? Kui võimalust on jaa, mingi konkreetne juhus või põhjus on siis igal juhul tegelen klassikaga ja iseenda jaoks muidugi ka aktiivselt. Aga nüüd see põhiaeg ja millele ma keskendun, või see muusika, mida ma nüüd ise üritan teha ja neid plaate teha, see on ikka pigem džässi suunas. Tuleval nädalal on aga väga uhke ja tore põhjus klassikat mängida. Isa sünnipäev. Ja seda muidugi nii, et siis, kui selline võimalus on, ega ma siis ei hakka ütlema, et nüüd nagu ainult keskendun siin teisele muusikale, nii et igal juhul siis saab jälle Mozartit mängida. Kas isaga ansamblis tunnete ennast sama hästi kui poodekiga džässis? Ma tunnen ennast väga hästi, aga seda ei saa võrrelda sellepärast et esiteks kindlasti polekiga rohkem mänginud isaga koosesinemise ütles, et neid ei ole nii palju olnud. Aga mis nagu ansamblitunnetust puudutab, siis tunnen ennast väga hästi. Kõige tähtsam on võib-olla just selline ansamblis selline ühine rütmitunnetus lihtsalt või väga detailne rütmitunnetus, et mitte, et see noot nüüd nii-öelda umbes õiges kohas on, vaid lihtsalt, just kas veidi enne või veidi hiljem või et see fraas nagu saab tunnetatud samamoodi ja see klapib jah. Džässikontserdid on teil tuleval nädalal, 21. novembril Vanemuise kontserdimajas, 22. novembril Estonia kontserdisaalis ja sealt kohe 24. novembril ongi Kalle Randalu juubelikontsert. See mõttemaailma ümberlülitumine on kindlasti üks teema ja eriti kuna mul on võimalus samas kavas just täpselt enne Mozartit mängida ka oma teost, mis minu mängu suhtes pigem džässi suunas läheb, siis, siis see pole nüüd päris nii. Et see teos on pärast lõpu algust klaverile ja kammerorkestrile Ja nii sai selle teose nimeks ja vormilt ta on selline neljaosaline Šveits. Esimest korda tegelikult, kui ma esitasin teda, oli aastal 2002, ma olin siis just vahetusõpilane ka Londonis ja tekkis seina ambitsioon, et panin, seadis oma orkestri kokku ja tegin kontserdi, siis oli nagu esimest korda, kuule, õnnestus midagi nagu orkestrile kirjutada ja siis teosalt veidi arenes edasi ja olen sellest ajast saadik ikka aeg-ajalt seda esitada saanud ja nüüd siis jälle. Öelge, mida tema isa juures kõige rohkem imetled kannatlikkust arvan. Ja ma arvan, et see puudutab kõike, et see kannatlikkus annab siis ka oskusi nagu oodata õiget hetke ja asjad õigel ajal teha ja õiged prioriteedid ka siis, nagu endale seada. Aitäh, Kristjan Randalu, Kristjan ja Kalle Randalu esinevad koos Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja saksa dirigendi Johannes goritskiga igal reedel kell 19 Estonia kontserdisaalis Kalle Randalu, juubelikontserdil Mozart, Randalu ja kavas on Sumera sümfoonia number, Mozarti klaverikontsert number 17 ja kontsert kahele klaverile ning Kristjan Randalu pärast lõpu algust klaverile ja kammerorkestrile. Klassikaraadio teeb kontserdist ülekande. Sel nädalavahetusel ehk siis täna ja homme toimub Lääne-Virumaal Rakveres Jaan paku nimeline rahvusvaheline noor muusikute kammermuusika festival. Festivali korraldab Rakvere muusikakooli muusikakooli direktor Toivo Peäske, kes oli Jaan Pakk ja miks just festival tema nime kannab. Jaan Pakk oli pärastsõjaaegne Rakvere nii-öelda maa sool, Stahli põhiline muusikaõpetaja, samuti muusikakooli rajaja Rakveres ja selle kauaaegne direktor. Ja festival toimub nüüd juba mitmendat korda. Nüüd on viies kord sel aastal esimene kord toimusta meil koos orkestritega, aga alates siis teisest toimumisest vastaste jagasime oma ülesanded, nii et Valdur Liiv koos Virumaa noorteorkestriseltsiga korraldab nädal hiljem siis orkestrite foorumitega meie korraldada on laste kammermuusika festival. Kes sellest festivalist osa võtavad ja kui palju osavõtjaid on? Festivalist osa võtma oleme kutsunud kõikide Eestimaa muusikakoolide õpilasi koos õpetajatega muidugi ja lisaks veel ka saatnud kutseid välismaa muusikakoolidele. Sel aastal on meil osalemast toobele muusikakool, eelmisel aastal näiteks oli meil Soomest Kokola muusikakoolist delegatsioon. Meil on see aasta Eestimaalt 10 muusikakooli osalemas, siin meie omad naabridaga, aga kaugemad külalised on ka täiesti geograafilised. Eesti eriäärtest tulevad Kuressaarest tulevad Narvast ja Narvast isegi ka Kreenholmi kool, aga samuti ka Keilas ja Tallinna muusikakoolis. Tallinna muusikakeskkooli nooremad klassid võtavad osa, nii et peaks tulema päris huvitav. Ja kuidas saab festivalil siis toimuma? Me alustame kell neli gümnaasiumi saalis ja igas tunnis on siis kaks kooli, esinevad oma kavaga. Laupäeval on meil kuus kooli ja pühapäeval alustame kell 11 ja siis on veel viis kooli järjest ja kell kolm on siis lõppkontsert, kus esinevad parimad ansamblid, keda valib välja žürii. Meil ei ole küll konkus, aga festival on ikkagi žürii. Žüriis on meil sel aastal uus Tallinna Trio mari Gerretz, saaksime on Harry Traksmann ja Kaido Kelder ja see zürii esineb siis lõppkontserdi lõpuks ka oma väikese kontserdiga. Kas need koolide esinemised on mõeldud laiemale publikut? Ja, ja kõik on kutsutud täiesti avalikud kontserdid, plakatid ripuvad reklaamid, nii et kõik on kutsutud kuulama. Ja kordame üle selle lõppkontserdi aja siis. Start on pühapäeval kell kolm, siis anname kätega preemiad parematele ansamblitele, meil on siin rida sponsoreid välja pannud oma väikesed auhinnad ja siis esinevad parimad ansamblid ja kõige lõpuks siis zürii. Laupäeval, 18. novembril kell kuus õhtul toimub Kadrioru lossis Eesti interpreetide liidu kontserdisarjas akadeemiline kammermuusika kontsert, kus esinevad Helen Västrik viiulil, Kristiina Olev vioolal, Ardo Västrik tšello ja Kadri-Ann Sumera klaveril. Kavas on esitada Wolfgang Amadeus Mozarti ja Kiyaganšeeli muusikat. See on väga põnev valik, üks helilooja meie tänapäevast, teine kaugemast minevikust. Mis ajendas? Et sellist valikut tegema tegelikult selle idee, sain ma ühe oma saksa sõbranna käest, kelle elukaaslane korraldada Dresdenis niisugust kontserdisarjadele. Sarja käigus esitatakse kõik Mozarti klaverikontserdid ja alati on ka mingi uudisteos, kas siis päris esiettekanne või mingi muidu suhteliselt nüüdisajateos ja tema ütles sellise lause, et tema meelest on selline formaat huvitav, siis tavaliselt me kuulame Mozarti koos muu klassikalise muusikaga veel romantilise muusikaga ja kaasaegset muusikat jälle koos kaasaegse muusikaga. Aga tegelikult, et me oleme need stiilid puhastavad natukene kõrvu ka teineteise jaoks ja sellepärast panime meiega selle ka niimoodi kokku, et kontserdi alguses kõlab üks Mozarti duo viiulile järjoolale. Heleni ja Kristiina mängivad kahekesi see ja peale seda tuleb kontseeli kvartett, mis ilmselt võib-olla kõlab natukene teisiti kuulaja jaoks, kui, kui ta kõlaks, siis kui lugu terve kontsert sellega algaks ja pealegi Tseelid mängime jälle Mozartit, siis klaverikvartetti g-moll vähemalt meil endal proovides on küll natukene imelik tunne jälle hakkade Mozartit, Berganud seelik mängima, kuidagi tekib selline teine tunnetus, mis võiks ühendada Konshlide Mozartit, noh, otseselt juskui ühendagi ju midagi, seal on ju mitu aasta sadat nende loomingus vahet ja kui Mozarti looming on enamasti väga elurõõmus, väga sädelev ja särav, ka paljud tõesti kiiret muusikat, isegi aeglases muusikas on niisugune mingi närviline, selline liikumine tegelikult alati sees positiivses mõttes närviline, siin väga tundlik Siskantseelien pigem natukene nagu selline, ütleme Pärdi mõttekaaslane, et ta on tõesti valus muusik ka natuke raskem enne muusika, väga aeglane muusika ja väga niisugune süvenenud. Ta ise just kirjutas oma selle klaverikvarteti sõnaste ka. Et tema muusika on ajendatud nagu hingevalus, sellepärast mis meie maailmas kogu aeg toimub, kui palju on teineteise mõistmatust ja vägivalda ja mingi suhtes selline leinamuusika. Aga ma leian, et, et nii moodsardil kui kantseeli on väga tugev selline vaimsus Nende loomingus ja kuidagi siirus ja vahet, kuigi nad vaatavad selle siiruse täiesti erinevat külge. Aga ta on selline väga puhas ja väga selge, klaar, ma ei tahaks öelda nüüd nii absoluutset lauset, et kummagi teostest lisaks ühtegi nooti ära võtta või nii, sest et minu arust tegelikult Mozarti on väga palju sellist šampanja vahtumisema. Kahtlen, et enam improvisatsiooni üles kirjutanud, sageli aga kantseeli on väga kaalutletud selle vastu, aga siiski mõlemas on selline Puhtus klaarus ja kuidagi helge kõla. Siiski räägime sellest esitus kollektiivist. Kuidas teie kokku saite, oli see ajendatud sellest kontserdist või oli koosseis ennem olemas? Koosseis oli nii ja naa enne olemas, et Ardo ka ma olen juba Muusikaakadeemia päevil paar korda koos mänginud ja Ardo üldse mulle väga hea sõber ja alati kui tšellomängijat vaja on, siis mul tuleb Vardo meeldel. Ardo ja Helen on omavahel koos mänginud korduvalt, et ka tuuasid viiulile ja tšellole näiteks ja Helene Kristiina jälle omakorda mängivaid samast keelpillikvartetis, nii et mingi suhtes on see koosseis küll praegu ekstra selle kontserdi jaoks kui aetud, aga mingit otsapidi on kõik inimesed nagu omavahel suhelnud ka enne ainult Kristiinaga maanid esimest korda mängin, tehti, et ma teda isegi ei tundnud varem. Aga tundub, et väga hästi klapib, see proovid on väga ilusti sujunud, et eks ma siis olengi põnevil, mis nüüd kontserdil tuleks siis? Minu enese arvates on see kava ilus ja ta on mulle endale just huvitav tänu sellele kooslusele, ma ise arvan, et moodsategantseeli tõesti täiendavad teineteist seal hästi ja peaksid, loom on teistsuguse atmosfääri, mis võib-olla ka tõesti sobib või sellise novembrikuise aastaajaga, mis natuke pime ja natukene võib-olla nostalgiline, et see kantseeniga üpris valus teos, aga samas kuidagi sedalaadi valus, mis nagu tervendab ka samas ta avab südant, et teda peab kuulama väga avatud südamega. Ei saa minna mõelda, et ah, et ma istun niisama mugavalt, et kyll muusika minuga midagi teeb, nii ei ole, ta nõuab aktiivset kuulamist siiski, aga ma ise kyll esimesi kordi seda lugu plaadi pealt kuulates sain väga tugeva elamuse osaliseks, tõesti ta ikka puudutab kohe just tänu oma sellele aegsele ja pikale kerimisele ja ja kui siis lõpuks kusagile jõutakse, siis ta ta ikkagi kraabib. Igatahes töötab. Tulla väga kütkestav õhtupoolik, kellel on aega ja huvi. Olete oodatud laupäeva õhtul Kadrioru lossi kontserti kuulama. Pühapäeval, 19. novembril kell 18 toimub Kadrioru lossis kontsert, akadeemiline kammermuusika, miljon siia stuudiosse tulnud Natali sakos, kes on ühtlasi ka üks esinejatest sellel kontserdil. Tere. Tere. Kes veel koos teiega siis yles astuvad. Me mängime koos Niina Murdveega ja veel lasakusega. Niina murdme mängib viiulit. Ta õpetab muusikakeskkoolis muusikaakadeemias. Me oleme mänginud hästi palju aastaid. Kui kaua meie koostöö hakkas kohe pärast seda, kui lõpetasime konservatoorium, oli üks vabariiklik konkurss ja see pianist, kes pidi ninaga mängima, tal ei olnud aega vist midagi, tuli tal ette. Ja siis ma tema asemel mängisin sellest meie koostöö. Algas esimene lugu, mida me mängisime, muidu praamsid eemaltsionaat. Noored inimesed ei mõtle vist, kui raske või kui kerge üks teos on ja teine osa leinan Vello Sokos, ta mängib klarnetit ja on aastaid töötanud Estonia teatris Vello Sakus. Kui me hakkasime mängima siis, kui meil tekkis kohustuslik aine kammeransambel. Ja lõbus tihti juhtub, kui noored mängivad koos, siis sellest ka abielu. Ja nõnda on ka teie puhul. Nüüd sellel pühapäevasel kontserdil te kannate ette nii Igor Stravinski sõduri lugu kui ka Johannes Brahmsi sõna. Räägime lähemalt sellest Igor Stravinski sõduriloost. Tegemist on ju tegelikult tekstilise tantsutraumaga, kuhu kuuluvad nii muusikasõnu kui tants sellest sõduri laost. Üldiselt algas meie kontserdi idee. Eelmine aasta mängisime kolmekesi koos, Nino ajab Ellaga, mängisime partoki aste ja sellele koosseisule viiulile, klaverile, klarneti elust liiga palju lugusid ei ole. Sõduri lugu on nendest üks huvitavamaid ja see oli nagu loogiline jätk. Ja kava seisukohalt me mõtlesime, et kontrastiks peaks olema midagi väga ilusat ja romantilist. Kummaline on see, et need lood ei ole tegelikult ajaliselt sugugi väga kaugel üksteisest. Kui plaams kirjutas Lätis noodid 19. sajandi lõpus. Päris kohe aastal 90, neljandal Lätis on olnud. Stravinski kirjutas selle sõduri loo, mis on täiesti teistsugune muusika aastal 1917, mis on teraphiaadissonantne väga erksate karakteritega ja ta sai inspiratsiooni nagu maailmasõjast. Ja algselt oli see mõeldud rändteatrile. Need salk koosseis ei ole sugugi mitte viiul, klaver, mõned vaid on seitse instrumenti ja lugeja, et see on lavastus sõitse instrumentidele pärast, et seda oli väga kerge nagu ühest kohast teise viia. Ta kujutas ette, et Šveitsis lüpsis rändteatriga esindajate päris mitmesugustes kohtades ja seda balletti või seda lavastust on ka Eestis esitatud. Fan Krahli teater ja nüüd päris viimati kevadel oli, Vanemuises oli päris mitu etendust, teda käisin vaatamas, oli väga huvitav lavastus sadama Chris kuivõrd levinud on see, et seda teostlik kantakse ette täiesti ilma tantsulise lavastuseta? See muusika on niivõrd värvikas, et see kutsub esile selle soovi mängida Sonstrovinskenda seade, paar aastat hiljem inspireeritud oli klarnetimängijast, et seda saaks ka kontsertitel ette kanda, ilma et peaks nüüd lavastama teatrit kaasa toonud. Aluseks on vene muinasjutt, väga värvikas muinasjutt sõdurist kuradist riiulist ja kuidas sõdur müüb oma hinge kuradile ja kurat, selle lavastuse hetkel ilmub päris erinevatel viisidel sõduri juurde petab teda päris korralikult, ilmub kõigepealt liblikateadlasena, siis loomakaupmehena, oi, täna siis ilmub frakiga väga uhkelt restorani ja lõpuks ilmub ka kuradi niux, ta viib ta hinge ja selles loos sõdur varastab kuradilt riiuli ja seda mängima. Nii et see on päris mitu lugu, kohe pühendatud just nimelt riiulile ja üks väga huvitav osa sellest on kuradi tants, kui sõdur on parasjagu varastanud kuradilt viiuli. Kuratab hirmsasti seda riiulit tagasi saada, aga sõdur esitab niivõrd erksa tantsu, et kurat ei saa kuidagi teisiti, kui peab tantsima kogu aeg, tal jalad liiguvad iseendast. Need muusika räägib ise enda eest, seal ei ole kindlasti ja lugejad, kes ära seletaks, mis parasjagu toimub et hoopis teistsuguse karakteriga on need Pramsysonaadid. Sellised sõnaditis tulevad ettekandele kõigepealt Me mängime klarnetisonaadi, kuigi ta ajaliselt on kirjutatud natukene hiljem ja nende klarneti Sanaatidega kõikide nende klarneti aastaga on selline huvitav lugu, et selleks ajaks see on kirjutatud vahetult enne Brahmsi surma, oli ons mõned aastad enne seda otsustanud loobuda üleüldse igasugusest loomingust? Ta leidis, et on piisavalt vana, piisavalt palju elus ära teinud, aga siis ta kuulsis musitseerimas ühte sellist klarnetimängijat nagu Möölselt. Ja see inspireeris klarnetimängija klarneti, soe toon inspireeris teda niivõrd, et ta otsustas kirjutada veel päris mitmed klarneti, noodid ja ka imekaunid, klaveri intermets ja teine sonaat teisena, mida me mängime, mis on kirjutatud kaheksa aastat enne seda, väeti sonaati on viiulisonaat, A-duur Opus 100., on tuntud nagu teise viiulisonaadi, noh, nii et see muusika on tõesti väga inspireeriv, väga kaunis. Ja see kontsert tõotab tulla ka kava alusel siin väga põnev, aitäh notaris hakkas ja loodame, et kõikidel, kellel on siis pühapäeval vaba aega astuvad läbi ka Kadrioru lossist. Ants Üleoja juubeli puhul on temast ilmunud raamat koolijuhiks sündinud Ants Üleoja. Raamatu saamisloost ja sisust räägib lähemalt selle autor Kersti Inno. Mina sattusin seda raamatut kirjutama pärast Eesti raadio segakoori 60. aastapäeva kokkutulekul kus selgus, et Eesti Raadio segakoori arhiiv on raadiokoori likvideerimise rutus kaotsi läinud ja muusikamuuseum oli sel ajal samuti sellises seisus, et muusikamuuseumis tuss rippus sel ajal samuti juuksekarva otsas ja muusikamuuseum ei võtnud koori arhiivi vastu. Ja kuna ma olen ise laulnud Eesti raadio segakooris, see oli mu esimene töökoht peale otsa muusikakooli ants üleval ja on olnud nii raadio segakooris kui Tallinna kammerkoori ees minu dirigent. Ja ma teadsin. Tal on juubel tulemas ja, ja seal on nagu kõne all ka raamatu kirjutamine, siis siin Ants Üleojaga rääkides tulime seisukohal, et vaat, see on nüüd see koht, kus tegelikult saaks ka raadiokoori ajaloost pisut rääkida. 50 aastat professionaalse koori tegevust ei kaoks nagu ajaloo musta auku vaid saaks seda lugu natukene lahti kirjutada ja tema isikuga seoses, et see on nüüd see aeg ja koht, kus oleks õige seda teha. Ja sellepärast see suur töö nagu saigi ette võetud. Kui suur see eeltöö selle raamatuga tegelikult on, kui kaua see aega võttis? No aasta tagasi ma hakkasin seda tegema. Ja muidugi see võtab hästi palju aega, palju tervjuusid, tegin Ants Üleojaga tema lauljate, kolleegide õpilastega. Siis hakkas lauljate ja ka Ants Üleoja mälusoppidest ja sahtlitest ja kappidest välja otsima neid materjale, nii et üsna suur töö oli see raadiokoori ajaloom taastamine, nende kontserdi vaade afisside järgi. Siis sai otsitud kontserdi kriitikat, et neil tööd oli palju. Räägi veel täpsemalt, millised alalõigud selles raamatus on? See on siiski Ants Üleoja lugu. Loomulikult ta räägib oma elust, oma õpingutest ja oma tegevusest kõigi oma kooride juures. Pikemalt on seal räägitud tähtsamatest kooride stippi meeskoor ja inseneride meeskoor. Aga jah, väga suure osa võtab enda alla Raadio koor, aga raadiokoori puhul on siin lühiülevaade ka Ants Üleojaeelsest ajast, see tähendab, et Jüri varist ajast koori asutamisest ja ka koori hääbumisest toomas kapteniajast, et tekiks tervikpilt selle koori tegevusest. Ja siis muidugi on juttu sellest Ants Üleoja viimasest koorist, sest tema läheb oma juurte juurde tagasi oma nurme ja ta juba 11 aastat juhatab oma kodukülakoori, käib professor Üleoja juhatama, soonurmes on juttu ka õpetamisest, laulupidudest, õpilastest ja väga kenasti räägivad seal Ants Üleoja õpilased, kelle sõnades tõesti see Ants Üleoja olemus ja isiksus avaneb väga huvitavalt ja erinevalt raamatus on veel lisades muidugi jah, Ants Üleoja lühielulugu nimekiri nendest teostest, mis on Eesti Raadio segakooriga, Eesti raadiofondi salvestatud suurvormide nimekiri, mis Ants Üleoja peadirigendiks oleku ajal Eesti raadio segakoor on ette kandnud. See on siis aastail 1968 kuni 1990 ja selle raamatu lisaks on heliplaat selle muusikaga, mida Ants Üleoja ise seal plaadi peal konkreetselt ei dirigeeri. Aga katkenditega suurvormidest, mida Eesti Raadio koor esitas, kui Ants Üleoli peadirigent Ants Üleanile selgeks õpetas. Kuna raadio koori tegevuses oli kaks sellist põhivaldkonda hakkab bella, muusika ja suurvormide ettekandmine ja suurvormidega olid tegelikult kontserdisaalis rohkem tuntud ja hinnatud, isegi kui hakkab bella muusikaga. See raamat on siiski Ants Üleoja lugu. Aga ta on kreenis Eesti raadio segakooris suunas. Ants Üleoja kontserdiülekanne on meil täna õhtul klassikaraadios kell seitse kant, sülajast tuleb ka juubelisaade on homme hommikul kell üheksa ja neid intervjuusid seoses selle raamatuga tegin kasutan ka Eesti raadio segakoorisarjas ja neid segakoorisarja saateid on ka veel kaks. Üks on siis 26. novembril. See on segakoori AKP salvestustest ja kolmandal detsembril tuleb siis saade suurvormidest, kus Eesti Raadio segakoor Tartus alla kaasmöödunud neljapäeval rahvusvaheline kitarrifestival fiesta Delagitarra. Mida põnevat veel kitarrifestival pakub, sellest räägib Kristo Käo. Seekordse festivali peateemaks on kitarr kammeransamblites ja mitte ainult kammeransamblites, vaid väga erinevates ansamblites. Lisaks klassikalisele muusikale kuuleb sel aastal ka bluusikitarri erinevaid elektrikitarre. See on selline ühendav lüli kitarri mängijate vahel kunagi soolo piline on eelkõige tuntud just klassikalises muusikas, siis ansambli pilina teatakse teda pigem rokkmuusikas. Sässis folgis ja selle festivaliga tahame näidata, et kitarri saab väga edukalt kasutada just väga erinevates koosseisudes ja selle näiteks võib tuua kitarri kvartetid. Esinemas on Tartu ja Tallinna kitarrikvartetis, samuti trio koosseisus kitarr, flööt ja viiul. Darr ja laul on ka selline põnev ansambel, kus esineb kitarrist ansamblis iseendaga. Selleks on Peeter printsi projektiga. Ta kasutab eelnevalt salvestatud materjali, et ise siis endaga dialoogi astudes improviseerida live'is elektroonikaga koos. Teada on, et soolokitarri on väga raske mängida ning sel aastal on meil siiski üks kontsert, kus astub üles ka just soolokitarrist, kelleks on Timo Koronen Soomest. Kontserdid on pühapäevani erinevates linnades. Laupäevane kontsert on festivalikeskuses Tartus, Vanemuise kontserdimajas ning pühapäeval on temaga see, kes festivali lõpetab. Pärnus. Kell viis on kontsert Pärnu kontserdimajas. Samal ajal Pärnu kontserdiga toimub lõppkontsert ka Tartus. Nii-öelda ametlik lõppkontsert jah, toimub Tartus, sest Tartu on meie traditsiooniline festivali keskus ja igal aastal on lõppkontserdil üles astunud festivalil mänginud kitarristid, aga selle aasta lõppkontsert on veidi eriline, kuna ei mänginud kitarristid. Meie lõppkontsert on pühendatud festivali algatajale ja endisele kunstilisele juhile Kuldar kudule ning musitseerivad Kulderi endised kolleegid õpilased ja sõbrad. Nii et lisaks kitarrile kõlab ka viiul, flööt, harf. Värskelt on trükist ilmunud eestikeelne džässharmooniaõpik, mille autoriks on Kustas. Kitterbu kikerpuu on Eestis hästi tuntud viljaka heliloojana samuti Eesti Raadio bigbändi dirigendina. Laiemale avalikkusele on aga vähem teada, et viimase rohkem kui 10 aasta jooksul on ta tegutsenud pedagoogina. Nii Georg otsa nimelises Tallinna muusikakoolis kui ka viimastel oli aastatel Eesti muusika ja teatriakadeemias ja nüüd ongi meil telefoniühendus Kustas kikerpuuga. Kas selleteemaline õpik on eesti muusika kirjanduse maastikul esimene? Tegelikult jah, 69 Uno Naissoo kirjutas kahe raamatu džässiliit, karmoonia orkestratsioon, aga see on nagu jah, õige ammu. 35 aastat tagasi. Ja siis hakkasin õpetama ja kirjutasin seal kursustel üles igasuguseid asju, mis seal räägiti ja siis nagu süstematiseerida siin ja siis nad olid mul niimoodi siin käsikirjas ja siis ma lõpuks lakkasid need arvutisse toksima ja siis tuli niisugune mõte, et, aga et noh, et meil praktiliselt mis puudutab japs muusikat, õppematerjal eestikeelne puudub absoluutselt mitte midagi ei ole, äkki saaks sellest raamat siis konsulteerisin Jaak Sooäärega ja tema oli kohe vaimustus ütles, et las käia ja nii ta siis lõpuks tuli. Teemasid olled õpikus käsitlenud. Oota koolis on, on kopiad, osakond, et see on nagu niisugune keskastme kool, seos nagu mõeldud keskastme kooli pikuks, et enne seda muidugi peab muusikateooriat seda tavalist tundma, teadma, mis annab kord ja loomulikult nooti peab tundma, selle kallal võib töötaja neli aastat vähemalt sinna juurde. Muidugi peaksid kirjutama keegi mingisuguse ülesannete raamatu, sest ülesandeid seal ei ole teoreetiline lahti seletanud, mismoodi asjad käivad, aga, aga et saada asi päris selgeks, siis peaks nagu ise praktiliselt tegema ka seda. Aga seda ei ole ja mina vaevalt seda enam ja mugav teha, et äkki keegi teine teeb. Milliseid teemasid Õpik hõlmab? Kõigepealt on erinevused klassikalise harmoonia vahel, seal on need üsna hulga, siis on täna märgisüsteem, mismoodi akordion märgitakse üles tähtede numbritega siis on harmoniseerumine igasugused armooniseerimis võtted, siis. Harmoniseerumine ja blokoorus vehke laiendatud liin, mismoodi meloodiat saab harmoonia põhjal neljaajaliseks teha ja sellised peadega? Ja kui nüüd mõnel kuulajal tekkis huvi džässharmoonia õpiku vastu, kust võiks ta seda endale hankida? Ma kujutan ette, et paremini varustatud raamatupoodides ehk leiab Eesti kontserdil on lähiajal plaanis hulganisti huvitavaid sündmusi, mida on siin tutvustamas produtsent Neeme Bunder. Nii see on tõesti juba alates neljapäevast, 16.-st kuupäevast tegutseb siin Eestimaa peal üks niisugune väga huvitav kitarrimängija nagu Timo korphonen. Tegemist on siis kindlasti Soome kõige kuulsama kitarrivirtuoosi ka, ma arvan ka skandina Itaalias kindlasti tema nimi on esikohal. See on jah, põnev, et ta nüüd siia soostunud tulema ja ta siis kokku annab lausa kolm kontserti, et neljapäeval oli siis esimene, laupäeval siis toimub kontsert Tartus, Tartus, Vanemuise kontserdimajas ja pühapäeval Pärnus Pärnu kontserdi kammersaalis ja huvitav on ka tema repertuaari paar, ikka Johann Sebastian Bach, mida armastavad väga kitarrimängijad ise, siis nad armastavad ka teha nende seaded, mis ka seekord samuti kõlab siis torutabki mitsu looming. Ja peaks kõlama Magnus Linbergi teos, Manomano, mis on nagu esiettekanne Eestis. Timo korphony on tõesti Soome tuntum kitarrimängija, kes on esinenud rohkem kui 30. riigis esinduslik Emaist saalides samuti orkestrite ees dirigentide nagu Elabekas alune Leisse, Kerstama juugaabekas alaste Joosep Stevenson edasi ja nii edasi. On ka Firenze konservatooriumi professor ja miskine väga huvitav inimene. Siis tahaks ühest kontserdist veel rääkida, mis laupäeval toimub? Tallinna raekoja, kas seal liidi õhtu Eestis üldse liid õhtuid tegelikult ju päris vähe. Eesti kontserdil on nüüd üks selline vokalisimas harjumus eeskätt siis nagu Eestis solistid esinevad, aga nüüd seekord on siis neil külas belgia sopran Lauradel kamp. Teda saadab Marje Lohuaru klaveril. See kontsert on siis koostöös Belgia Suursaatkonnaga programmiks. Täiesti võiksin öelda, tüüpiline liidi klassika. Schubert, Wolf, maaler, samuti Richard Strauss, Šosoon libiicii, et selline väga põnev kava minu meelest lauredel Campe kohta rääkida on suhteliselt noor inimene kes laulab sama sellise suure eduga nii barokkmuusikat kui ka kaasaegset muusikat üldse, ma olen nagu omast, ehk siis kogemus ka pannud tähele, et vanamuusika ja kaasaegne muusika, need on väga sarnased artistid väga tihti teevad just nii ühte kui ka teist ja väga suure andumisega ja kas see sobib ilmselt häälekõla kvaliteedid on, mis nagu annavad hästi, nagu lühendada. Praegu siis reedel laulis Laure ERSO-ga koos kaasaegse belgia helilooja Mernjee teose andi naht mis on ka meie laval väga haruldane teos. Belgia sopran Loordel camp annab koos Marje Lohuaruga kontserdi Tallinna raekojas täna õhtul kell 18. Ennist mainitud soome kitarristi Dima Koroneni saab kuulata täna 18.-na novembril kell 19 Tartus Vanemuise kontserdimajas ja homme, 19. novembril kell 17 Pärnu kontserdimaja kammersaalis. Viinis kestab juba kolm nädalat suurejooneline uue muusika festival, viin modern. Ent teisipäeval algas siin veel üks festival, Mozarti aasta krooniks juuk, round-hop, Uusgalonitud lootus, mille kunstiliseks juhiks on Ameerika teatrimees Peeter, selles sinna kõigepealt siirdumegi, lisades, et Mozarti aasta esipoolel oli Peters selles sitoomine Mozarti aastakse viini korduvalt kriitiliselt all, aga sellers näitab oma harukordse festivali sarjaga seda, milleni Viini või Austria enda tegijad polekski ehk küündinud. Mozarti kaasa kõlamisi maailma eksootilisi mais paigus ja selles on suutnud need viinigi kohale tuua muidugi tugevate toetajate abiga alates Austria ringhäälingust ja Viini pidu nädalatest kuni Georgi Lincolni keskuseni. Aga Londoni põnev on, et sama festivali peaaegu muutusteta saab ja on ostnud endale kal Londoni Varbikani keskus suveks 2007. Lisaks on mitmed Viini esilavastused maailma mitme suure muusikakeskuse ühisprojektid. Teisipäevane algus, selle kauaaegse mõttekaaslase John Adamsi kahevaatuseline India aineline ooper õitsev puu, Flowereing žürii maailma esiettekandes libreto autoriks Krišna Swami raamannutšani teksti järgi Adams ja seller sise täna ja homme kolmas ja neljas etendus, viimased Pieter, selles enda lavastus dirigeerib heliloojad John Adams Venetsueela, noorte kammerorkestri Hoven kaameraataja kooris koolakanttorumees. Laval on kolm lauljat ja kolm eksootilist ja tantsijad, lavakujundus, Yorgits, õpinid. Festivali koduleht avaldab kolm vastukaja Saksamaalt ja Austriast, mille ühine sõnum on, kuidas pidel selles paremast maailmast unistab. Eilsest festivali lõpupäeva 13. detsembrini Kunstnike majas. Pilv ei ole videoinstallatsioon kehad valguses mis on vaid üks päradest hulgast ettevõtmistest muusika kõrval. Aga juba kolmapäeval algas Sid ameeriklaste koroonast petikavad, kellelt sellerson välja pingutanud kokku viis erinevat programmi. Midagi niisugust pole neilt Euroopas küll veel varem kuuldud. Terve ainus kolmapäevane kava oli pühendatud argentiinlasele Osfalda, koliyovile, keskkonnale, toonasele on siiani komponeerinud enam kui 30 pala. Viini koliiovi kavas ongi nii ta originaalloomingut kui ta vaid seadeid. Ja kohe tuleb sellest materjalist Kadoyczyya grammofoni plaadistus. Üleeilses kavas oliit kratetilga frangis Aliceadee ja Vladimir Märtinovi teosed. Põnev Aserbaidžaan, Lenna ise klaveril. Eile terri Raili uus teos peale ja kvartetile ning Henriku retski kuulus kolmas kvartett täna-homme kahes kavas lugusid 19-lt maalt Ameerikast läbi Saudi Araabia, Usbekistani. Aga Kronose haare väljendab ilmselt ja ilmekalt, kas sellarsi, festivali kogu haaret, grammeeride ansambel Tobiini Kamboise võluflöödi, Vaikse ookeani reekviemi Samoa saartelt toob Lemi ponifaasiu juba Veneetsia biennaalil tuntud lavastus Uus-Meremaa trupid. Sellersi visioone ilmestab rikas muusika ja traditsioon, hääl, kultuurifilmide panoraam, festivali viin, moderne ühtekokku 77 üritust on juba teise poolde jõudmas festivali helilooja kaheksakümnene Giors kurta ka eile ise liini kontserdimajas publiku ees puhas tema autoriõhtu. Kõigepealt üks uuemaid teoseid Hiparti sooloviiulile mängimas, hiromi kikuutsi. Ja siis selgub ka, et meistrihobuste arv on jõudnud alles 43. ja 44. numbrini ja siis maestro koosneme pianistist kaasa. Et aga kahel ja neljal käel nii kurtagi mänge kui Vachis ja teed esitamas. Täna festivalil kaheks üritust, sealhulgas neli viin moderni džunglietendust lastele. Muuseas, alatest teisest eluaastast. Needsamad kurtage eilsed mängud, täna aga ansambel viiner kollaaži esituses ja selle tsükli osi on helilooja kirjutanud aastail 1973 kuni 95, see on sari kontekst, kurte ja homme selle järg Cuzcutioscurtagi teosed talle sobivas, peamiselt nüüdisautorite ümbruses. Aga tuleval teisipäeval toimub Mauricio Baliini Project sarja esimene õhtu poliini ise, Karl Hans Stocoucini 50.-te klaveri hobustega. Kaastegevad haageni kvartett ja Klang, foorum, viin üleni Stocoussiniga kava esipoole järel koguni Mozarti Abrams, poliini, Brahmsi klaverikvintett diskaasas ja pol liini projekte festivalil vaid kaks kava. Just viini võiksimegi jääda veel hetkeks ka dirigent Kristjan Järvi pärast, kes siin kohe oma alamaustria toon krintsleritega hakkab Haini sümfooniaid mängime ja seejärel plaadistama oma teise kodulinna Viini orkestri ette tuleb Christian veel ka detsembris ja Austraaliast Arvo Volmeri käe alt. Uuel nädalal on Volmer taas Adeleidis ette valmistamas juba kolmandad kava sel sügisel Austraalias. Oktoobris mängisite seal kolmel korral ka Arvo Pärdi kolmandad sümfooniad. Kuuskavaga läheb tuleva neljapäeval reedel-laupäeval äädeeiidi. Linnahallis tuleb austraalia nimeka lavamuusika helilooja kurjem kuune orkestriteose piits prelüüdi aaria maailma esiettekanne ja siis John Williamsi viis püha puud ning ssensanssi sümfoonia number kolm tagasi Euroopasse Saksamaale. Heidelbergi teatri Peri koori direktor Tarmo Vaaskil, kes äsja sai suure tunnustuse Hans endale pärit Chief Josep koormeistrina on oma orkester, kes pisk mündis filharmoonias. Just täna, Andal Filharmoonikute kontsert, nõndanimetatud Stat kartenis saalis Airssi vastamata küsimus Beethoveni kolmikkontsert, kus solistideks väitser klaveritrio, Mozarti, Pariisi sümfoonia D-duur ning öös veni ameeriklane Pariisis. Frankfurdi raadio sümfoonia kodulehelt võime lugeda aga missuguse üksmeelse heaks kiiduga reageerisid Paavo Järvi kuule orkestri peadirigendiks Frankfurdi muusikaelu peakorraldajad enne ja pärast esimese kontserte oktoobris. Veel üleeile, eile ja täna on päeval kontserdid Chicagos ning kohe seejärel proovid Frankfurdis Erkki-Sven Tüüri klaverikontserdi maailma esiettekande eelesiettekanne kolmapäeval Frankfurdi altar päris suures saalis. See on kolmekordne Eesti märk, kus eesti dirigent, eesti helilooja ja Eesti uus teos suure avalikkuse ees ja ka raadioülekanne ning tund enne veel sissejuhatav vestlus helilooja ja dirigendi iga klaverikontserdi solistiks on Austria pianist Thomasele Archer. Ettekandeid tuleb kokku kolm kolmapäeval, neljapäeval, reedel. Teiseks teoseks on kavas Bruckneri seitsmes sümfoonia, aga meenutamata on dirigent Anu Tali debüütkontserdid Ühendriikides Nashville'i sümfooniaorkestri ees läinud kuul. Anule nii edukast aastast, kus on toimunud debüüdi Salzburgis Savonlinna kui Vonni Beethoveni festivalil. Nashville'i kavas olid Joan Toweri detsember Hans Mozarti viiulikontsert number viis suvin kinniga solistina Sibeliuse teine sümfoonia, aga veel jõulukuul seisab Anu Tali kuulsa Müncheni kammerorkestri ees, kuhu viib Saaria. Hoia väsksi teoste kõrvale koguni kaks Erkki-Sven Tüüri teost. Helgaja. Selline oli heligaja täna 18. novembril operaator Helle Paas ning toimetaja Maria Mölder tänavad teid kuulamast ja soovivad kena nädalavahetuse jätku. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Teile sobival ajal sobival ajal.