Tere, head raadiokuulajad, algab klassikaraadio muusikauudistesaade helikaja. Mina olen toimetaja Karin, kopra ja tänased teemad on järgmised. Eesti noorte interpreetide konkursi Con prio 2006 tulemusi kommenteerib Con Pria žürii esimees Toomas Velmet. Klassikaraadios on täna Kalle Randalu päev. Te, kuulete Kersti Inno intervjuud pianistiga. 22. novembril 1906 toimus Tartus Vanemuise kontserdisaalis esimese eesti keelpillikvarteti kontsert. Seega tähistab eesti keelpillikvartett tänavu oma sajandat sünnipäeva. Ja ka Tobiase keelpillikvartett tähistab juubeliaastat mitme kontserdiga. Nii kodu- kui välismaal. Te kuulete, Kadri-Ann Sumera intervjuud Chalisti Aare Tammesaluga. Täna toimub Tartus traditsiooniline meeste laulupäev ja homme esinevad Tartu Jaani kirikus Eesti noortefraas ja noored vaskpillisolistid. Korraldaja Priit Sonniga vestles Hedvig Lätt. Siis on eetris Mirje Mändla intervjuu Eesti Kontserdi produtsendi Neeme Bunderiga, kes räägib kolmest kontserdist. Reval ansambel ja koreograaf Iris Frolov esinevad täna Tallinna raekojas. Kontsert kannab pealkirja tantsi odalisk. Moskva haamerklaverivirtuoos. Juri Martõnov annab Eestis nädalavahetusel kaks kontserti ja itaalia vanamuusika ansambel Nickroloogus esineb homme õhtul Estonia kontserdisaalis. Kontserdi produtsent Andres Uibo tutvustab maks Bruchi oratooriumi Mooses, mis tuleb ettekandele neljal korral 30.-st novembrist kolmanda detsembrini Jõhvis, Pärnus, Tartus ja Tallinnas ja saate lõpuks Priit Kuuse muusika uudised maailmast. Kena kuulamist. 19. novembril lõpes Estonia kontserdisaalis üheksas Eesti noorte interpreetide konkurss-festival Con PRIA 2006. Eesti kontserdiauhinna võitis Vanemuise sümfooniaorkestri oboemängija Riivo Kallasmaa. Kallasmaa pälvis ka Eesti televisiooni ja Vanemuise sümfooniaorkestri auhinna. Eesti riikliku sümfooniaorkestri auhinna pälvis Andres Kontus ning EMT poolt välja pandud ning publiku häältega määratud populaarseima esineja preemia omistati keelpillikvartetile tetrarhi. Keelpillikvartetile läks ka Eesti muusika ja teatriakadeemia auhind ning kaks Eesti Raadio. Auhinda said Anne-Marie Aino mäe ja Riivo Kallasmaa. Lisaks andis Eesti muusika teatriakadeemia rektor Peep Lassmann personaalselt auhinna Ruta lipinaid tiitele. Stuudios on nüüd konkursi Konbrio žürii esimees Toomas Velmet. Kuidas kommenteerida neid tulemusi, miks just Riivo Kallasmaa mis oli temas erilist? Üldse, sest et Canbrio konkursi festivali ülevaatuse nii kodustada erinevalt nimetatud žürii tegevuse juhendaja reglement on selline, et me ei räägi sõnagi üksteisega vähemalt hääletama. Ja selle hääletuse tulemusel sai Riivo Kallasmaa esimese preemia. Loomulikult on ta väga andekas inimene, pojal on väga ilus pill ja Mozart on väga hea helilooja. Nii et küllap seal oli mitmeid-mitmeid tegureid. Võib-olla ma tahaks hoopis öelda mõnevõrra laiemalt, et seekordne con prio oli erakordselt kõrge tasemega ja ka väga aktiivse osavõtuga 22 erinevat üksust, ütleme nii. Mõni üksus koosnes ühest, mõni kuni neljast inimesest. Sa ja lõppkontserdi ukse taha jäi vähemalt sama palju inimesi, kes oleks võinud lõppkontserdil mängida ja pretendeerida nendele auhindadele. Lihtsalt reglement ei luba rohkem kui kuus. Seal on isegi niisugune võimalus, et, et neli kuni kuus ja need kohad olid väga tihedalt seekord täidetud. Minu erialast lähtudes. Mul on väga hea meel tõdeda, et seda konkurssi võiks nimetada keelpillimängijate konkursi, kes vaatamata sellele, et puhkpillimängija võitis esimese preemia sest kaks suurepärast kvaliteeti eriti ma tahaks esile tõsta kvartett küttenimega, tetrarhi. See on selline koosseis, mida on eesti muusikas oodatud. Sest mina olen sügavalt veendunud selles, et keelpillikvarteti ei saa kunstlikult kokku panna, see peab sündima ja see peab sündima. Mida nooremas eas, seda parem, ükskõik milliseid maailmakuulsat kvartetti meie vaata, kas ost, akovitši, kvartett, paradeni nimeline, seesama Tokio kvartett, kes siin käis Soljardi kvartett nädal kõik varakult oma kõrgkooliaja esimestel aastatel kokku istunud ja, ja siis sünnib üks tõsiseltvõetav kvartett ja ma ei tea ühtegi kvarteti maailmas, kes mängiks peast ja nad võiksid Šostakovitši kaheksandat kvartetti. Ja see ei ole tsirkusenumber, see oli tõepoolest peast mängitud, vabalt lõpuni viimistletud. Ja ilmaasjata nad ei saanud publikupreemiat. Ja veel nii mõnegi preemia Eesti Muusikaakadeemia preemia nad said siis oli näiteks, jäi esimesse vooru selline viiuldaja nagu Mari Poll oleks rahulikult võinud viimases voorus mängida ja ja seal üht-teist ära teenida. Mõlemad väga andekad tšellistid jäid esimesse vooru. Mõni nendest on küll varem juba lõppvoorus on nagu Peeter Altele näiteks. Aga noh, seekord läks nii ja tõepoolest peab ütlema, et veel erakordne oli see, et Eesti Muusikaakadeemia rektor professor Lasmann otsustas välja panna isikliku auhinna mille suurus on võrdne Eesti kavatsete peaauhinnaga ja loomulikult ja väga teenitud. Peaks kedagi eksitusse viima, ta on tõepoolest leedulanna, kuid ta elab Eestis ja töötab Eestis. Ja eriti Alfred Schmidt Kesonaatkos, Redruubeliga superesitus. Ja oleks olnud võib-olla tõesti piinlik, kui ta üldse midagi oleks saanud. Aga kas te võite öelda, et mis põhjusel ikkagi Muusikaakadeemia rektor isikliku auhinna välja andis, kas ta ei olnud nõus žürii üldise arvamusega? Mis tal üle ja ta pidi nõustama, aga küllap ta tahtis täiendada teda. Ja ma olen temaga selles mõttes absoluutselt nõus ja ma usun, et et ka teised žüriiliikmed on, et rutelepinatiid oli ära teeninud seal. Aga kas teil oli ka isiklik favoriit? Ja ei häbenenud tunnistada kvartett Trarfi. Pean seda sündmuseks Eesti muusikaelus ja võin kihla vedada, et te kõik kuulete sellest palju veel. Nii et ütleme, et vaatamata sellele, et võttis Riivo Kallasmaa ja sai palju auhindu, seal on väga tore, sest varem on minu teada võitnud ainult üks puhkpillimängija ehk Virgo Veldi. Aga üldine pilt oli väga rõõmustav, ei olnud ühtegi õnne katsujat ja kõik olid väga põhjalikult ette valmistanud ja ei olnud igav. Aga lauljate osakaal oli sel aastal väiksevõitu üks laule, ta oli tubli. Aga võiks olla suurem osa võtta. Loomulikult võiks öelda, surma saavad seda enam, et Estonia rahvusooper on valmis autasustama Ooperiprojekte ja ja ma usun, et meil on laul tehtud. Aga võib-olla lauljateni ei ole päriselt jõudnud veel kunagi oli meeli kallastumist üks preemia saajaid aga liiga suur, lauljate osavõtt ei ole olnud. Belgia eesmärgiga püstitatud ja elujõuline, et küll nad tulevad. Kuidas aastate lõikes võib öelda, kas Konbrio üldine tase on tõusnud? Absoluutselt osavõtjate arvu järgi võib seda ja ta on, ta on leidnud oma omas selge koha meie muusikaelus, ma ütleks, niuksed praktilise koha. Inimesed saavad ennast tõestada ühele kontsertagentuurile selle kaudu või mitte ainult kontsertagentuurile, vaid vaid meie sümfooniaorkestrit, teater, raadio, televisioon, kõik on selle tagaja ja see on ju see, mille nimel õpitakse, mille nimel konkureeritakse. Ja ta ei ole ühe instrumendi kitsas konkurss. Artisti konkurss. Aitäh žürii esimees Toomas Velmet. Palju õnne sünnipäevaks, Kalle Randalu ja suur tänu eilse kontserti, nii kogu selle uhke Mozarti aasta sarja eest. Täname ka klassikaraadios eriprogramm teie sünnipäeva puhul, palun siinkohal teie kommentaari nende salvestiste kohta, mida saab täna kuulata. Kalle Randalu päev klassikaraadios algab kell 11. Null viis kontserdiga kuulajate soovil. No kõigepealt ma näen siin kavas väljavõtteid valsi vast see oli üks mu kava ideedest, kus ma tahtsin leida nagu ühele tervele soolaõhtule läbivat joont ja selleks läbivaks jooneks selle kala puhul tegelikult sai rütmi, nagu hindamit juba kunagi ütles, et kõige alguses oli rütm siis mind on tegelikult alati võlunud valsi rütm, lähme isegi sinnamaani välja, et selles mõttes täiesti ainulaadsed on ka Viini Filharmoonikute esimese jaanuari kontserdit ja siin nüüd te kuulate Carl Maria von Weberi kutset tantsule ja Ma täiesti võiks öelda selles mõttes teisest ooperist Morris Rovelli õilsaid, sentimentaalse valss ja mõlemad on väga rafineeritud teosed väga rafineeritud üleminekutega väga niisuguste peenikeste tempomuutuste nüansi muutustega, mis mind võlus terve selle kava kokkupaneku juures, siis ma mängisin tookord veel praamsi, valss, Screabini valssi ja lõpuks Ravellil tavalises. Mind võlus nimelt rütmiimpulss, mis veerub ja mis võib täiesti tundmatuseni erinev olla, stiililiselt aga ühendav joon selle juures just just rütmiimpulsse rütmi energia võib olla väga veetlev. Rütm võib olla lüüriline ja paitav. Ma ei mõtle siin sugugi mitte selles mõttes niisuguste Crystaliku rütmikäsitlust ainest tohututes variatsioonides rütmi. Meie kuulajatele meeldivad väga klaverikontserdid ja neid saab tänase päeva jooksul kuulata lausa nelja. Kõigepealt Lepo Sumera klaverikontserti. Lepo Sumera klaverikontserti mängisin esimest korda tantsuorkestriga Soomes selle esiettekanne ja see oli Joensuu linna tellitud teos. See on erilisena meelde jäänud pingeline õhkkond Lepojudis nootidega viimsel hetkel valmis. Ja lisas asjale pinget muidugi ka pinges sellele nüüd kõigele vaatamata selles muusikas endas on suur ja veidi erandlik klaverikontsert on ta kui esimene osa. Võiks öelda, et on niisugune niisugune põhjamaiselt klaasiste kõladega ja võib-olla mõnes mõttes veidi külmavõitu kõlamaailm, mis midagi nagu ennustab siis teine osa on, mis lebo muusikale tihti on omane, on nisugune, rituaalne, võimas tõus. Interpreedid ülesanne on seevastu pidada. Ja kui see õnnestub üleval saada see tõus, siis võib-olla õnnestub see nagu inimesteni tuua, kuulajateni kanda. Selles mõttes erandlik klaverikontsert väga suur ülesanne kindlasti orkestrile ja interpredile ja mul oli väga hea meel ja väga õpetlik seda teha ja mulle väga meeldis. Kell 13, null viis on kavas saade Kalle rand klassikaraadios külas mis põhineb intervjuul, mille tegime 11. septembril kell 14 30 aga saab kuulata Mozarti 20 esimest klaverikontserti, mis on salvestatud 1983. aastal Moskvas. Koos Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Peeter teljega. Mozarti kontserdi ma näen, siin on kavas see populaarsemaid ja armastatumaid ja me juba tookord heitsime nalja, et kui öelda Elvira madigancis teavad vähemasti kõik muusikafilmist Elvira maadiga, millega tegemist on. Aga, ja tõepoolest see oli meie Mosk turnee ajal, see mahtus nendesse raamidesse ja ERSO tööplaanidesse nimelt Moskva konservatooriumi suures saalis esitasime Beethoveni viienda kontserdi sel ajal seal ja siis sellest tööajast nagu ühe üleliigse vaba päeva raamidesse, siis me paigutasime selle Mozarti klaverikontserdilindistuse, mäletan et tingimused olid väga head lindistamisteks, stuudio oli suurepärane. Helirežissööri puldist tuli väga täpseid, väga kiireid ja, ja selgeid märkus ja ma arvan, et selle tõttu me üldse selle asjaga hakkama saimegi. Suhteliselt tiheda ajaplaani juures. Helirežissöör oli legendaarne Juri koksayon. Jah, ja see on ka mulle meelde jäänud just tööõhkkonna mõttes ääretu professionaalsus. Aga Beethoveni viiendat kontserti me kuuleme ka täna, aga see on nüüd juba salvestatud Eesti Raadio fondi siin Tallinnas Estonia kontserdisaalis. No selle üle mul on eriliselt hea meel, Beethoveni viienda kontserdiga on mul ka üks niisugune eriline side. Mängisin esimest korda seda siin Tallinnas 76. aastal. Vabariikidevahelise pianistide võistluse lõppvoorus ammune unistus oli keskkoolipoisina juba Beethoveni viiendat kontserti mängida. Noh nii ütleme kusagil niimoodi, üheksandas kümnendas klassis ma ikka teda juba harjutasin ja ja tulin siis selle mõttega kunagi professor Bruno Luki juurde klassi tundi, et ma tahaks seda lugu orkestriga mängida. Ja siis professor lokk vaatas mind niimoodi pika pilguga veidi üle õla ja ütles, et noh, ükskord kui 50 saad, siis mängib kindlasti orkestriga, noh nüüd praegu 50 saanud ja ma ütlesin talle kohe vastukatete tee jäi, see juhtub varem küll, nüüd oleme seda kontserti mitmetes oludes ja mitmetel reisidel mänginud ja no mis siin rääkida, sellest muusikast rääkida vist ei ole palju ja see on ülev, muusikas on ülev kontsert. Ja see on isuse meistri kirjutatud, kes oli ju sellel teel hilisemate sonaatide ja hilisema loomingu suunas ja see kostab sealt kõik juba välja. Beethoveni viies ja ka Mozarti Kontsert on teil salvestatud koos dirigent Peeter Ligiga. Peterlil jõega me oleme koos mänginud, ma ei tea, kui palju kontserte, aga neid oli palju ja Peeter oli väga paljude niisuguste ideede initsiaatoriks ka. Tegelikult oli Peeter Lilje mõte kunagi ammu-ammu ette Beethoveni kontserdid, mis neid ikka ükshaaval mängida, et kui siis mängime kõik viis korraga ja tookord me tegime seda siis kahel õhtul, ma mäletan ja ma olen hiljem mitmel mitmel korral neid niimoodi mänginud kahe õhtuseeriana ja tõepoolest mõte on suurejooneline. Kuna muusika on niivõrd hea ja geniaalne, siis ta ei lasi ta kuulajaid kaela lihtsalt väga palju on väga head muusikat. Ja tegelikult oli Peetri ideega Brahmsi teist kontserti siin mängida. Mina tundsin selle kontserdi niivõrd suurt aukartust tol ajal. Ei riskinud või ei julgenud teda nagu, nagu kohe niimoodi kavasse võtta. Aga kunagi Peetriga oli jutuks ja Peeter nagu seadis mõnes mõttes mulle kui fakti, et see kontserdi kuupäev vaat on seal. Ja ma mäletan neid esimesi kokkupuuteid, sellest on kujunenud ka üks minu suuri lemmikuid ja ma olen ikka ja jälle pakkunud teda välja orkestrikavadesse ja ikka ja jälle ka mänginud. Ta on suur, ta on 50 minutit pikk, kui ma nüüd ei eksi ja ta meeletult nõudlik kõigile solistile ja orkestrile ja tolle, olgu ma teda harjutasin, õppisin ma ei olnud ka harjunud selle teose mastaapidega väga selgesti meelde jäänud, kuidas ma niimoodi suvisel ajal selle partituuri tõsiselt tegelesin ja ja olin sunnitud pausi tegema ja puhkama pärast esimese osa ekspositsioone ja siis mind Tabasalusse hirmumoment, et, et ma ei ole ju kuigi kaugele veel jõudnud, aga oma veerand tundi muusikat on juba kõlanud. Kontserdisalvestist Brahmsi teisest klaverikontserdist 1980.-st aastast Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Aleksejevi juhatusel saab kuulata kell 17. Null viis Beethoveni viies klaverikontsert on aga kavas kell 16, pärast seda veel Arvo Pärdi klaveripalad. Randalu eriprogrammi lõpetab saade Eesti raadio arhiivist. 1999.-st aastast ansamblist muusikas ja elus vestlesid pianistid Helju Tauk ja Kalle Randalu. Saate algus on kell 20. 22. novembril 1906 toimus Tartus Vanemuise kontserdisaalis esimese eesti keelpillikvarteti kontsert. Seega tähistab eesti keelpillikvartett tänavu oma sajandat sünnipäeva. Tobiase keelpillikvartett tähistab juubeliaastat mitme kontserdiga nii kodu- kui välismaal. Avaüritus toimub pühapäeval Tartu Saksa kultuuri instituudis. Te kuulete, Kadri-Ann Sumera intervjuud Chalisti Aare Tammesaluga. 100 aastat tagasi astus esimene eesti keelpillikvartett avalikul kontserdil publiku ette seda, mis Tartus ja selles kvartetis mängis esimest viiulit ei keegi muu kui Heino Eller, kes oli sel ajal, ma ei mäleta, kas 18 või 19 igal juhul ta ei olnud veel helistada rajal on muidugi tuntud vaid eelkõige viiuldajana ja tubli Tartu muusikaelu noore initsiaator materjalina sellise tragi noormehena ja samuti seal kvartetis mängis ka Juhan Simm seal väga üllatav, sellepärast et tema puhul on tegemist eelkõige laulupidude üldjuhiga ja sellel kontserdil kõlas Schuberti kuulus kvartett, tütarlapse surm, mis on väga keeruline teos. Ma tõesti imestan ja mõtlen selle peale, kuidas nad sellega hakkama said, see on, see on väga raske. Samuti Beethoveni kvartett ja siis seal kõlas ka Rudolf Tobiase tuntud pala, teisest keelpillikvartett sti, esimese keelpillikvarteti finaal ning veel teoseid Rudolf Tobias ise oli sellel kontserdil ka tegevpianistina, nii et see oli selline väga tore kontsert Tartus, millest siis Eesti muusikateadus on hakanud lugema eesti keelpillikvarteti ajalugu. Aga muidugi keelpillikvartetti mänguajalugu Eestis on tunduvalt pikaajalisem. Ma arvan, et on päris huvitav fakt see, et Raadi mõisas tegutsenud keelpillikvarteti esimene viiul oli 19. sajandi üks kõige tuntumaid viiuldajaid Ferdinand David, kes Parun Cliffordi soovil mängis muusikat ja päris mitmed aastad, ta oli tegev ka Tartus, eelkõige siis muidugi seal Raadi mõisas ja peale seda, kui raadiomajast lahkus, siis nendel son kutsus ta omagi Vanzous orkestri kontsertmeistriks. See on uskumatu, millise tasemega interpreet Eestis on elanud ja töötanud? 100 aastat on minu arvates väga oluline tähistada keelpillikvartett on kammermuusika, ütleme selline põhiline žanr ja Kelbylguritest on kammermuusika üks põhilisi koosseise ja tihti kortettidest on kasvanud välja kammerorkestrit sümfooniaorkestri. Ma usun, et küllap ka ERSO, kui ersa hakkas tekkima, siis eks sealgi oli kindlasti algul tegemist väikse koosseisuga ja keelpillikvartetiga, millele lisandusid puhkpillid ja nii et see kvartetimuusika tähtsus tegelikult muusikakultuuris eriti on palju suurem, kui ta võib-olla esmapilgul välja paistab. Kilbliga OECD on, kui me vaatame näiteks heliloojate loomingut, siis ei ole ta sugugi vähem tähtis kui näiteks sümfooniline looming. Võtame suured heliloojad, Beethoveni näiteks 109 sümfooniat, aga 17 GP kord ette, Šostakovitši nii 15 sümfooniat kui 15 kvartetti, et see vaimne tähelepanu sellele kilbile kord tekilase, see panus, mida kilbile kvartetimuusika heliloojad on pannud, see on niivõrd oluline, et mööda vaadata, mitte kuidagimoodi ei saa. Ja eriti tore on see, et Eesti tänapäeva heliloojad kirjutavad väga usinasti kvalt ette, nii et eesti keelpillikvartett tegelikult täna elab päris hästi. Ma püüdsin kokku lugeda hetkel Eestis tegutsevat kvartett ja sain umbes 10 keelpillikvarteti, kes pidevalt tegutsevad, nii et me oleme nagu sellisel tõusulainel praegu. Kindlasti paljud Eesti neist 10-st rohkemaski kvartetist tähistavad omamoodi seda Eesti kvarteti 100 aastaseks saamise juubelit. Tobiase kvartett organiseerib lausa viis kontserti, nii kodu- kui välismaal. Tõepoolest, me otsustasime, et kuna tegemist on olulise tähtpäevaga, siis me püüame, kui ta eelkõige eesti heliloojate loomingut, aga mitte ainult nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Mängime pühapäeval Tartus 26., siis Tartu Saksa kultuuri Instituudi imekaunis saalis kell 16 ja seal kõlab tobias ja teine korteti ja Galina Grigorjeva lõputu, on nii-öelda üks kõige esimesi eesti keelpilli partete ja tänaseks päevaks kõige viimane teos loodud, aga muidugi ei ase kõige viimaseks teoseks, aga eks see Nimikese lõputuks Ma annan, on pisut sümboolne, et näete, see, see on tõesti selline meeldivalt lõputu tegevusse keelpillikvarteti de kirjutamine ja mängimine ning siis kontserdil kõlab ka maailmakvarteti literatuuri kullafondist? Veitsis metena keelpillikvartett number üks mull minu elust. Nii et ülevaatlik kava, mis mahub parasjagu tunni aja sisse samuti teisel detsembril koos Peep Lassmanniga, on meil suurepärane võimalus mängida Kadrioru lossis Tallinnas. Eks siin on väike sümboolne niisugune kokkulangevus kamis algul ei olnudki nii mõeldud, aga Rudolf Tobias osales Tartu kontserdil 1906. aastal pianistina keelpillikvarteti kontserdil, siis petlasmane osaleb meie kontserdil nüüd nii, et et väike tore veel tekkis siin ja mängime Tobiase teist kvartetti ja Foree imeilusat klaverikvintetti. Ja siis väljaspool Eestit on samuti kontserdid toimuvad PeterburisPeterburis, sellepärast et eesti kultuuri sealhulgas ka muusikakultuuri juured on ju teadagi Peterburis ja on, on, meil on tohutult palju seoseid ja paljud inimesed on õppinud Peterburis saanud muusikalise hariduse ja nii edasi päevani tegutsevad praegu tegutsevad inimesed, paljud on ju Peterburis saanud koolituse ja samuti Helsingis, pühapäeval, kolmandal ümbril, esimesel advendil ja Helsingis toimub kontsert Alpila kirikus, kus tegutseb ristikogudus. Nii et sinuga tegemist sellise eesti kultuuri tutvustamisega. Põhjanaabritele. Täna toimub Tartus ja Lõuna-Eesti meestelaulu päev, mis tänavu toimub juba kaheteistkümnendat korda. See on traditsiooniline, kogu Lõuna-Eestit hõlmav meeskooride kontsertkokku osaleb laulupäeval 13 meeskoori, Tartu poistekoor ja puhkpilliorkester tar. Meestelaulu päevajuhiks ja idee autoriks on helilooja ja dirigent Alo Ritsing. Meestelaulu päeva raames tähistatakse ka Alo Ritsingu seitsmekümnendat sünniaastapäeva mis oli neljandal novembril Lõuna-Eesti 12. meeste laulupäev toimub tänada Tartu Ülikooli aulas algusega kell 17, aga homme, pühapäeval, 26. novembril, esineb Eesti noorte brass ja noored vaskpillisolistid Räpina kirikus Jaani kirikus. Kes on need noored vaskpillimängijad, sellest räägib kontserdikorraldaja Priit Sonn. Need noored solistid on vaskpillimängijad Heino Elleri nimelisest muusikakoolist, Tallinna muusikakeskkoolist, Keila muusikakoolis, Tabasalu muusikakoolist, Oris saarest Võrust, Põlvast, nii et kõikjalt üle Eesti. Eesti noorte brass on suhteliselt noor ansambel. Idee ansambli moodustamiseks sai alguse Suure-Jaani trompeti suveakadeemias 2004. aastal ja ideel autor on dotsent Aavo Ots, nagu see nimigi brass ütleb, et ansambel koosneb üksnes vaskpillimängijatest ansamblis mängivad õpilased, kes on saavutanud tänud auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel konkurssidel. Kontserdikava on väga mitmekesine ansambel. Eesti noorte brass esitab põhiliselt koraale koraaliseadeid ning pidulikku advendi jõulumuusikat ja vaheldumisi siis vaskpilli solistidega. Põnevaks teeb just see vaheldusrikkus kuulata erinevaid soliste erinevalt Pille trompet metsasarv ning needsamad solistid siis mängivad ka ansamblis trumpetist kuni tuubani. Kõige populaarsem on ikkagi trompet. Võib-olla sellepärast, et neid mängijaid ja õpetajaid on kõige rohkem. Järgmiseks vast metsasarv. Viimase aja mood on õppida tütarlastele metsasarve. Kas sellel kontserdil ka mõni tütarlaps esineb ja siitsamast Tartust Grethe Perandi esineb metsasarvel juhendajad on Eesti Muusikaakadeemia dotsent Aavo Ots, Valdo Rüütelmaa, Eesti puhkpillimuusika ühingu vastutav sekretär, tema on ka mitme noorteorkestri dirigent ja direktor ja siis mina Priit Sonny Heino Elleri nimelisest muusikakoolist. Kuidas sai alguse sellise kontserdi idee esineda kirikutes ja miks just Olesid Räpina ja Tartu Jaani kirikus? Kuna meie töö on projektipõhine, koguneme kolm-neli korda aastas, siis me mõtlesime, kus selle sügisperioodi kontsert teha jäime pidama siis kahel Lõuna-Eesti. Jaani kirik on ju tuntud kontserdi korraldamise koht ja sellepärast ta meile meeldis ja me oleme seal ka varem esinenud ja Räpina sai võetud tegelikult puhtjuhuslikult, tahtsime lihtsalt esineda ühes Lõuna-Eesti kirikus. Kuidas puhkpillimuusika kõlab kirikutes, ta kõlab väga uhkelt võimsalt brass, ansambli kõla võib seda ka oreli kõlaga ja orel kõlab igas kirikus ilusti. Teil on veel kavas eesti kammerkooride liiduga üks kontsertprojekt, mis algab kolmandal detsembril. Ja see koostöö on nüüd väldanud juba kaks aastat ja see aasta kolmandat korda ja sel aastal esinetakse koos Eesti tuntumate kammerkooridega Haapsalus ja Tallinnas kahes kirikus. Need on advendikontserdid koostöös Eesti kammerkooride liiduga. Aga juba homme, pühapäeval Räpina kirikus kell 11 ja Tartu Jaani kirikus kell 16 esineb eesti noorte brass ja noored vaskpillisolistid Tartust Tallinnast kuulda saapakoraaliviise ja Bachi Agriigi heliteoseid. Aitäh. Priit, son selle intervjuu eest ja ilusaid advendikontserte, aitäh teile. Klassikaraadio stuudios on Eesti Kontserdi produtsent Neeme pundar ja tutvustab meile Eesti kontserdi nädalavahetuse üritusi. Laupäeval, 25. novembril kell 18 toonud Tallinna raekojas kontsert, mis kannab alapealkirja tantsiva talisk, esineb Revale ansambel ja kaastegev on ka Iris Frolov. Mu kava on tegelikult eesti muusikast seal Lepo Sumera, seal on Tõnu Kõrvits. Ja seal on ka Urmas Sisask mis on nagu võib-olla jah tõesti, just et seal on koos siis tantsuga iiris, distantsid meil. Ja meil oli väga huvitav kogemus viimasel nüüdil, kus meil oli terve programm Iirisse tantsuga ja tundus väga huvitav olevat, et kahel põhjusel, et ta nagu tantsib india tantsus kasutusel olevate sümbolitega. Ja üldse mulle tundub, et näiteks kui me räägime kas või Lepo Sumera kaks pala aastast 1981, mida ju tegelikult väga palju on ju mänginud, Sa tead. Ja just seda, seda teist valas esimesel pala pealkiri ja tegelikult ju puudub seal Pärn Lepo poolt antud, eks ole, teine selles palas pardon, Frederik on ju tegelikult ju ja tantsusool vahepeal, mida tavaliselt üldse esitate, mida siis seda võimalik teha, seal väga, väga huvitav. Ja teiseks on Lepo Sumera on neljast teosest koosnev odaliskide tsükkel kell, mis on kirjutatud aastal 1999, seal on siis tantsiv laulev ker, vaikiv odalisk ja odaviske ju teatavasti on haaremi tantsijate arv teadaolevalt ju iiris on selle regiooni tantsuspetsialist isegi päris päisi kohe veendunud. Kui nüüd leppadel oleks nagu veel meie hulgas, siis tal kindlasti see selline sümbioos nagu vast meeldiks ja sellest nagu kogu meie programmi Pealkiri tantsiv odalisk, eks ole. Erinevates tekstis on siis seda, seda tantsu, aga võib olla, mis on veel nagu põnev. Urmas Sisaski kolm lugu, mida ma olen ise nagu seadnud varasematel aegadel Viljandi linna kapellile, aga praegu nüüd me siis sättisime selle tegelikult Revale ansamblis, kus ta iiris saab isegi löökpilli kaasa mängida. Ja, ja huvitav on see, et Mirjam Tally uus teos, joon, mis siis ta kõlab esmaettekandes ja Urmas Sisask lood mingis mõttes on natukene nagu sarnased mis oli ka mulle üllatus selle Mirjami uue loojused, et ma tean tema heliloomingut ka väga õrna ja õhulise ja läbipaistvat helikeelt. Aga siin on seda hoopis teises kontekstis natukene noh, nagu seal ise, Mirjam poetas lausena Rodal või midagi sellist, et et igal juhul see nagu põnev saab olema. Tõnu kõrvitsalood on siis ka kaks tükki, Solana on juba teada-tuntud lugu tegelikult, mis siis tähendab Vahemereäärse maade idatuul ja kui ma mäletan Est Tõnu varasemad kommentaar, et see on siis midagi sellist, kus mõnusad sõbrad istuvad tee ääres ja chillivad ja siis on ka väga vähe esitatud teos soolotšellole rändaja, laul, mis on saanud oma idee, siis Ernst Enno poeesiast rändaja õhtulaulu järele, siis kirjutatud soolotšellolugu. Selline kontsert toimub siis laupäeva õhtul Tallinna raekojas, aga laupäeval kell viis annab jõhvi kontserdimaja kammersaalis ning pühapäeval kell viis Tallinnas Kadrioru lossis kontserdi Jüri Martõnov haamerklaverimänge Moskva riiklikust konservatooriumist. Sealt ütlesid haamerklaveriga see muusik mängib ja kui me, et eelmine aasta ostsime Eesti kontserdile uue pilli, siis oli loomulikult minuga huvi see, et see pill nagu kõlaks ikkagi meie kontserdilavadel ka ja klaverifestivali me nägime, kuivõrd erinev on siiski see interpretatsioon, eks ole, kui me mõtleme Melvin Danny esitust. Ja tõesti Moskva riiklikus konservatooriumis õnneks erakordselt huvitav klahvpillimängija pedagoog, õppejõud, kes mängib nii klavessiini, klavikordi, haamerklaverit, romantiliste kaasaegset klaverit, orelit ja ta samas, ma tean ka seda. Veel kogub Pille ise. Ma tean seda, aga tegeleb heliloominguga, ta on niisugune hästi hästi põnev inimene. Ta on saanud palju preemiaid. Näiteks Barcelonas 91. aastal, esimese preemia ennipurriinub preemia 93. aastal vill Teppinaali preemia 1995 ja Salzburgis Mossadi konkursil üheksanda üheksa esimese preemia, et tegelikult on tegemist ikkagi, ütleme selle ala meistriga. Mina olen seadnud siiani Alexeil ju piima vaid kui selle pildi sellist tõeliste Krufeed võiks öelda. Aga nüüd siis teine, selline tõeliselt kõrgtasemega haamerklaverispetsialisti ülimat hõõnovi kavas muidugi mõistagi vastav repertuaar eksis Hain Carl Philipp Emmanuel Bach. Ja lõpuks ka Beethoven. Pühapäeva õhtul kell seitse leiab varajase muusika austaja kindlasti ka üles ansambli Microloogus kontserdi Estonia kontserdisaalist. See ansambel on pärit Itaaliast ongi tegemist tegelikult koostööprojektiga Itaalia saatkonnaga. Ansambel on loodud tegelikult pumbrias, täpsemalt siis, kui nüüd Itaaliast rääkida juba 21 aastat tagasi. Samuti väga maineka ansambliga on tegelikult tegemist esinenud nii kontsert House'is, Viinis kui ka Citjaid ülemisi, kes Pariisis või festivalidel Barcelonas, Lissabonis, ennas, Mexicos ja mujal ja mujal ja mujal. Nad on ka väga viljakad, muuseas filmimuusika tegijad said, sattusin just hiljuti ühte filmi nägemas, kus oli nende muusika. Nii et see oli väga põnev kollektiiv ja tegemist on tegelikult antud samas siis täiesti keskaja muusika kavaga mille nimi on siis veniit Diamanti alalias, Saadrafezda. See on siis Kesk- ja Põhja-Itaalia populaarsed Bocatši aegsed lood poeesiast meelelahutustantsumuusikaprogrammis on kindlasti vanamuusikafännile palju äratuntavaid lugusid, päris kohe kindlasti, sest ma olen ise Ortuses neid omal ajal mänginud ja see on just täpselt tegelikult sedasorti muusika, mida, mida just vanus ka selline fänn tahab väga ise ka järele proovida, kuidas, kuidas see mängimine nagu võiks välja näha, see on väga elav programm muidugi ajastu pillidel, nii nagu see peakski nagu käima, millised on veel rohkem kui isegi kui me võib-olla oskame nagu ette kujutada, et sellepärast tasuks ise oma silmaga nagu need üle vaadata, meil läks ikka päris nagu vaeva nende nimetasidki ära tõlkida kõik. Peagi on oodata maks Bruchi oratooriumi Mooses ettekandeid mitmel pool Eestis. Teose esitavad solistid Heli Veskus, Mati Turi ja Tõnis Tamm. Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor, ellerhein, tutvustab Eesti Kontserdi produtsent Andres Uibo. Maks Bruchi oratoorium Mooses kantakse Eestis ette lausa neljal korral. Tundub väga suurejooneline projekt. Produtsent Andres Uibo. Jah, on küll, teos on Eestis esmaettekandel küll üldse, no meil imelik situatsioon, ega see pole meile nõukogu maailmas suuri oratooriume kantakse ette ikka vähem ja vähem, ehkki nagu peaksime olema rikkamaks. Aga samal ajal on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus romantismi kõrgperiood andnud tegelikult ju väga palju häid ja suuri oratooriumi meile millest enamik maailmas on täna veel ette kandmata tuntud ette ainult ühel korral ja kuna tol ajal oli suund ikkagi heliloojatel võimalikult suurte koosseisude poole siis tänane materiaalne maailm loeb väga raha ja teatavasti säärase oratooriumi ettekandeks on vaja suurt orkestrit ja väga mitut ja sageli väga kallist solisti mitmeid koore ja see teebki selliste teoste ettevõtmise väga kalliks, kulukaks. Noh, Eesti Kontsert on püüdnud ikkagi kõigile raskustele, mis meil Eesti vabariigis on esmajärjekorras muidugi sega kooriv oratooriumikoori puudumisele suure oratooriumi aastase ikkagi kaks-kolm kuni neli headel aastatel ette kanda. Traditsioonilised on olnud üks oratooriumi kontserdikava alati advendikontserdiks ja seekord siis tõepoolest nagu neljas Bruchi oratoorium muuseas on kirjutatud 19. sajandi lõpus. Esmaettekandel oli teos autori enda juhatusel 1895. aastal. Teose esmaettekanne oli väga edukas, järgnes väga pikk periood, kus seda teost ette ei kantud. Nüüd. Ma ei oskagi nimetada, kas 20. sajandi teisel poolel, palju sa teete kanti või mismoodi oli, aga 21. sajandi algul, nüüd on seda teost paaril-kolmel korral ette kantud ja sellest on isegi olemas maailmas üks heliplaat siiamaale tõesti ainukene mille noh, ütleme, kunstiline kvaliteet jätab küll päris palju soovida, sest et tegemist on ühe saksa paise tegevust kooriga ehk orkestrist Peterburi orkester, siis just vokaali poole pealt jätab see ettekanne nagu soovida. Paul Mägi ka me oleme sellega teosega päris põhjalikult tutvunud ja leidsime, et see on tegelikult üks väga väärt teos. Hea meel on ka samal ajal kahju, et seda teost me siin salvestada. Seda enam on põhjust publikul tulla seda teost elavas ettekandes kuulama. Ettekandjateks on siis Eesti riiklik sümfooniaorkester, intertütarlastekoor, Ellerhein, Eesti rahvusmeeskoor ning solistid, eks siis Mati Turi, Tõnis Tamm, kes Eestis ei ole väga-väga kaua aega esinenud, kunagi ta laulis Fila kammerkooris pärast rammis nüüd juba mitukümmend aastat on ta töötanud esialgu Soomes, siis Rootsis, siis ooperis ütelda Rootsist tagasi ja esmakordselt siis astub üle pika aja eesti oma kodupubliku ees üles ning sopran Heli Veskus, dirigent on Paul Mägi ja nagu juba öeldud, neli kontserti Jõhvi, Pärnu, Tartu, Tallinn. Oratoorium muuseas põhineb piibli temaatikale. Kas võtad Moosese lool? No täpselt Moosese lugu ja üldse Moosese raamatud võtavad ju piiblist alla mahuliselt kõige suurema osa, tegemist ta siis vana testamendi esimese viie raamatuga ja teos räägib siis Moosest, kes tõusis juutide kuningaks Egiptuses ja kes siis jumalalt lubaduse siis Egiptuses vangipõlves, juudi rahvas viia siis tõotatud maale. Ja teos räägibki sellest juutide koju rännakust ja nendest kõigist raskustest, mis tee peal ette tulid. Ja kuidas siis lõpuks tõotatud maale jõuti. Ja enne kontserti on teil kavas ka niinimetatud vestlustunnid, kus siis huvilistele teost tutvustatakse. See on tegelikult väga vajalikke, ma ise küll mõtlesin, et Moosese nimi ses mõttes, et tegevus on ja ikkagi teada, aga selgus, et meie otsused tund aega ennem kontserdi algust kutsuda siis oma ala asjatundjad, dioloogid kutsuda, rääkima Moosest osutus väga õigeks, sellepärast et jõhvis näiteks tõlgiti Mooses. Ma ei tea, kelle poolt, aga messi aseks. Nii et see on, tegelikult on seda väga vaja teha ikkagi. Aitäh Andres Uibo. Oratoorium Mooses tuleb ettekandele 30. novembril jõhvis esimesel detsembril Pärnus, teisel detsembril Tartus ja kolmandal detsembril Tallinnas. Ei saa tänagi mööda minna Viinis vaimustumata Peters sellertsi Mozarti aasta viimasest festivalist New Ground haub neljaks nädalaks on festivalikeskuseks Viini kunstnikele, kus väljas püsiekspositsioone aga kontserte, loenguid, diskussioone ja homme õhtul huviliste eska, Pariisi rahvusooperi direktor armarkie ning soome helilooja Kaija Saar jahu vestlemas koostööst alates ooperist kauge armastusse Salzburgis ning 21. sajandi repertuaari võimalustest ameeriklastega rannas. Kvarteti viis võimast kava on toimunud kaks viimast raadio kultuurimajas nõndanimetatud alternatiivraadiokavadena muusikasse ja lootuste ajal muusikat 19-lt maalt, lisaks veel üks heategevuskontsert raiskyffeanis. Just homse esiettekandeid veel ongi vestluses Käia Saar jahu sest twitteris sellersi tellimusel ja lavastuses on kavas sarja lavaline oratoorium koorile, ansamblile sopranit tantsijale, läppassioonides, Simone prantsuse filosoofi Simale faili lugu 15-st stseenis. Amin Maluchi libreto. Adamsi, India ooperilaule, puu kõrval sellersi, teine enda suurenud festivalil. Sopranisolist on soomlanna Piia Brain, tantsija Michael Schumacher, Klang foorum Viini, meie järgmise, nüüd festivalikülalise ja Arnold Schönbergi kooriess soomlannast. Dirigent Susanna näid. Peatselt jõuab siia ka Mark Morris balletitrupp etendusega moodsalt tantsis kaamerata Salzburg Louis Langree juhatusel, solistideks Emanuel haks ja Yokonna säkil Mozarti kontsertidest ja kahe klaveril Madis. Selle esietendus toimus juba augustis New Yorgis festivalil mausly moodsad sümboolselt lähedal, eriti õhtu esimene number Mozarti klaverikontserdiga number 11. Esimesega mile Mozart Viini tulnuna kirjutas. Uuel nädalal mängib kontserdimaja suures saalis ka Mariasse Haiderit džässorkester USA-s tema enda muusikaga ja tema juhatusel. Siin on täiesti uue kava ettekanne. Läinud aastal sai marjast Snyder k krämmi oma plaadi kontsert teeningaadel eest. Eile täna toimuvad uue muusika festivali viin modern seitse viimast üritust. Aga veel kolmapäeva tagasi, siis ei tahaks, kui maestroks, sestap Penderetski. Tei Viinis foonikutega Austria esiettekandele oma kaheksanda sümfoonia juhatades siin kõrval ka Hanegeeri teist sümfooniat. Penderetski kaheksas on kooris sümfoonia eelmisest aastast ja esitati tänavuga Penderetski festivalil Pariisis. Juunis 2000 diis Luxembourgis maailma esiettekandele tulnud sümfoonia Leader, ter, Fer, känglinkaid, kaduvuse laulud on kuue poeedi tekstidele, kolmesialistiga ja Penderetski on seda ainuüksi tänavu dirigeerinud Pariisi järel veel kolmes Hispaania linnas, Vilniuses, Kiievis, kassifestivalil, Poolas, Krakowis ning Venezuelas, Caracases. Aga neljapäeval Viinis tegid Lähen Emaar ja sopran Elena Vassiljeva kammerkava üleni teema helilooja Tšuertzgurdagi loomingust ei levini raadio orkestri kolmas viimane kava, kus Pierlorenemaar Vardoki teise klaverikontserdiga üleni Kari õhtu ka ETV-s ja kurtak Peter eetides dirigeerimas. Ja täna jääb festivali lõpetama Mauricio poliini projektid, teine õhtu hoopiski kammerplaanis, aga Viini kontserdimaja suures saalis Mozart veeri, ossekventsad ja poliini, ise tähendusrikkalt kava lõpus Schönbergi paladega ning Beethoveni tõeliselt modernse hammerkla piirsonaadiga. Aga väga rikkalik on nüüdismuusikafestivalide, palun. Ta on üldse jõulueelsel nädalal ka mujal. Homseks on lõppemas juba 18. rahvusvaheline uue muusika festivali heliteed Peterburis üheksa päeva jooksul sama palju kontserte mitmed heliloojate klubis, aga kas su palees ja Glinka nimelises filharmoonia saalis esinemas ansamblit Peterburgi kammerfilharmoonia orkestris Jeffrey Mayeri juhatusel öistel õhtutel New Yorgi Takapotšeimber pleiers ja Peterburi muusika ta kaamera, tervelt neli mahukat kava sarjas piano foorum. Geni Fondi korraldatud kavad New York Sankt-Peterburg või Moskva New York ühel õhtul kõrvuti Šostakovitši 15. aksistow, Mayeri, 16.-st keelpillikvartett esiettekandele autorite hulgas retsentiinov ja Mõldnikov, pea, ameeriklaste ja brittide teosed Venemaa esiettekandel. Venemaa on ka esmaspäevani kestev alles üheksas novelum festival Prantsusmaal, Duluusi, kahenädalase S8 kontsert. Kesksel kohal on ka film Steve Reichi muusikale lavastatud Anne Teresa De Keersmaekeri balletist asse. Kohtumised, filmilavastaja ja heliloadcierride Meiga kohal, ansamblit proksima, tsentouri ja pütaagori. Festivali läbiks, Leoni kaasaegse muusikakeskus raame, kavadest vabamaid hetki kolmapäeval Sorsa Bergise seitse armastus seika Häälele, saksofoni löökpillidele, homsele lõpuõhtul, põhjalikud tutvustused Anton Veeberni ja salvetorisse Riinu loomingust. Festivali korraldajate meeskonnast on tuntum Pier joodovski nimi. Taanis algamas ka kuulus juba 22. music Hest festival, muusika, sügis oodentsees. Taani uue mustika kõrval on keskseks nii-öelda saksa muusik, kas üles kasvanud heliloojad? Berliini korealanna on subt siin austerlane algenovert, Horvaatiast pärit Stuttgartis, ele milkok element, nende loominguga avabki pidustused, Münchenist tulnud ansambel trioloog. Uusim teos Anolgani over marssijas teine. Ja kohe jätkab festivalil Carl Nielseni saalis oodence sümfooniaorkester ning atrialast sümfonietta. Kopenhaagenist on peategelaseks Bernüür, koordi autorigavas. Orientsin music Hest pakub ühtekokku 13 kontserti. Ja koos veel ühe uue teosega Austraaliasse. Äädeleidi edeledi sümfooniaorkestri ees on taas peadirigent Arvo Volmer. Neljapäeval eile sama kavaga kontserdid raesaalis, kus avanumbriks Austraalias eelkõige balletiheliloojana hästi tuntud kreem, Kööne uus orkestriteos, piits, prelüüdi aaria, kuulsa filmi helilooja John Williamsit, viis püha puud ning sensansi orelisümfoonia. Teatavasti on Arvo Volmeri plaanis peatselt Sibeliuse kõigist sümfooniat väljatoomine, Hääde leidis eraldi festivalil. Maestro Neeme Järvi on nüüd järjes seitsme kontserdiga oma sümfooniaorkestri ees neljal korral Princetonis New värkini eilsest teisipäevani kriigi Bergyunti sõit Bruchis sotti fantaasia ja Beethoveni neljas teises kavas tuleb kolmel korral põnevana Erich Korn Koldi viiulikontserdi solistiks ka ois trahhi festivali kunstnik Vadim pluusman veel Haydni sümfoonia number 101 ja tursakkis Slaavi tantsud. Väga sisukalt ja tabavalt on frankfurdi raadio sümfooniaorkester oma kodulehel tutvustanud meie Erkki-Sven Tüüri kelle muusika siin Paavo Järvi käe all sugugi esmakordselt ei kõla. Aga kelle uues klaverit kontserdist Raadio orkestri tellimusena tehti üleeile eile Frankfurdi Altteoks päris suures saalis maailma esiettekanne. Solistiks oli nimekas Austria muusik Toomas Archer. Kolmas kord tutvustati mus teost noorte kontsertide sarjas. Aga kahel õhtul oli Tüür oma meeskonnaga kuulajate ees kontserdieelses vestluses. Teise teosena oli Paavo järvil kavas Bruckneri seitsmes sümfoonia. Ja just täna ja homme juhatab Kristjan Järvi oma Alam-Austria toon kunster orkestrit Viini music Feraini suures saalis kolmes kontsert tuledest sankkpelteni festivali majas kaks Pariisi sümfooniat, üks Haylnilt, teine Berlioosi fantastiline ning kuulus diivani Kovaatsivitš Beethoveni esimese klaverikontserdi solistiks. Pärast seda hakkab Cristiano oma orkestriga Viinis aga Haydni sümfooniaid plaadistama. 25. novembri helikajale tegid kaastööd Kersti Inno, Kadri-Ann Sumera, Hedvig Lätt, Mirje Mändla ja Priit Kuusk heliga. Toimetas Karin kopratehniliselt teostas Helle Paas aitäh kuulamast ja ilusat kadripäeva. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetti. Kes teile sobival ajal sobival ajal?