Algavas nema turniirist kuulete valikut 2016. aasta parimatest küsimustest. Küsimustele vastavad Marju Kõivupuu, Peeter Helme, Hannes Rumm, Ivo Linna, Mart Juur ja Jüri Aarma. Saatejuht on Tarmo Tiisler. Tähelepanu tähelepanu väga tähele pannud. Nemo turniir. Memoturniir. JÜRI prunt Loksalt küsib nimeka Soome murdmaasuusataja Olavi alakul P ja Elvis Presley teed ristusid 50.-te aastate lõpul Lääne-Saksamaal USA sõjaväebaasis, kus nad teenistuses olid. Milline oli meeste teenistusalane suhe Soomes? Pealegi on selleks USA sõjaväeteenistusse läks USA-s elama talves aegne sangar. Võib-olla see ala oli, tema, oli reamees ja Elvis, mingit erilist karjääri armee sõdurile suhteliselt tundmatu oli küll. Kõige selle peale kokku, mida te rääkisite, võib õige vastuse ära moodustada, ehk siis ajateenija, seersant Elvis Presley oli kompaniiülema Olavi Alakulpi isiklik autojuht. Mannerheimi risti kavaler Alagul pidi teenis USA armees aastatel 1947 kuni 68 küsib Ülo Kruusenõust. Millised tingimused seadis NSV Liidu Teaduste Akadeemia presidendi. Stanislav keeldus ette norralane Thor Heyerdahl kui palus suunata oma ekspeditsioonilaevale Veneasti. Üks tingimus oli võõrkeele oskus, mis teine. Äkki oskaks lisaks arstiametile veel, mida see oli üks tore arst prahi, äkki telesaateid ka, juuri, juuri? Sidelsin keevis oli vist jah, aga mis ta veel pidi oskama vene mehe oskused kas need on vajalikud, arvestades seda ekspeditsiooni? Oskaks mingit teist ametit veel? Oleks laeva? Selliste oli jah just nimelt, et oli selline igapäevane vajalik asi veel lihtsam asi, äkki mingi huumorimeel või midagi sellist, ütlesin, et ei ole tähtis, mis roll veel on nagu puud. Ühesõnaga, kui minna sellise ekspeditsioonile sellele, et sa oled arry meel ongi ja minu meelest on see ka päris. Paneme selle lauale. Ja õigesti teete. Peale võõrkeeleoskuse pidi arstil olema ka huumorimeelt. Hea nali ja naer on parim hingepalsam parim abiventiil. Kui inimestel tuleb nädalate kaupa keeda ühises katlas töötada raskeis, sageli koguni ohtlik kõik, kes olukordades, põhjendas tuur häir, Taal oma soovi. Järgmine küsimus on Ines lakilt Pärnumaalt. Kanada väikelinna Churchilli elanikud jätavad tavaliselt oma auto uksed lukustamata, et päästa inimelusid. Kuidas seda mõista? Tegemist on külmakandiga. Inimene saab autosse sooja. Ma ütlen, et seal on kaks asja, kas inimene saab autosse sooja või äkki? Just et nagu meil jääteedel ja talvel, et sa ei tohigi kinni midagi ennast panna või pigem on see variant ikkagi üks võrreldes, et inimene autosse ära külmunud ukse kohta sattudes kätte, aga tõenäosus on muidugi see, et inimene eksib tormis ära ja siseneb võõrasse autosse ja saab seal nagu kuulama, üle elada. Aga mingisugused loomad, näiteks, jooksed grisli rööpad autosse, nuppu ei tea midagi. Tegelikult Hannes, sinu mõttekäik oli väga õige. Söötsil asub Hatsoni lahe ääres ja seal liigub palju jääkarusid. Seda linna kutsutaksegi jääkarude pealinnaks ja autouksed jäetakse lukustamata seetõttu, et inimesel oleks võimaliku ohu korral esimese ette juhtuvasse autosse jääkarude eest peitu minna. Märjamaalt saatis meile küsimuse Reemo Serg Johannes Semper, sulesepp, keda on oma loometeel süüdistatud nii kosmopolitismi Is kui kodanlikus natsionalismi is olla kord üleliidulisel kirjanike kongressil ära mainitud ka kui ENSV rahva pissija. Vladimir Beekman, kes venekeelse ettekande kirjutas, vaevalt seda öelda tahtis. Ja kaheldav on, et oma kolleegi sedamoodi äramainimist kõnelejagi taotles, ku Semperi romaanist punased nelgid rääkis et nii olla juhtunud Heinz valgu meenutuste-le tuginedes. Kes oli see üleliidulise kirjanike kongressil kõnepidaja, kes kõige muu kõneldu hulgas nimetas Semperit ENSV rahva pissijaks? See pidi olema inimene, kes rääkis venekeelena. Rodney. Smuul võis olla muul võiks küll olla Ruulvast pakkum, Juhan Smuul. Õige vastus Eesti NSV Kirjanike Liidu esimehe ametit pidanud Juhan Smuul kokku said omavahel vene keel ning Smuuli rõhuliste silpide vale kasutusviis mis tegi poliitkorrektsest ettekandest ühe eparajakkume jandi. Kui vene keeles on sõnal pis saatil rõhk teisel silbil, siis Juhan Smuul rõhutas esimest silpi b, mis lõpptulemuseks tõi kuuldavale tema suust piis satil. Sassi läks tal ka sõna annab missal. Mis muuli käe läbi sai, nappis seal ehk siis pissis täis tähenduse. Probleemne sõna oli ka Semperi romaani pealkirjas olev sõnaliiki, kus rõhk asetseb teisel silbil. Juhani käsitluse kohaselt oli tegu hoopis nõelakestega ehk siis voldiki pannes üheks tervikuks kõik need Juhan Smuuli kaudu uue tähenduse saanud sõnad kõlaks lause järgnevalt. ENSV rahva Vissija Johannes Semper pissis täis romaani punased naelakesed jätkab Jaanus Teder Hiiumaalt. Aastatel 1931 kuni 32 paigaldati Tallinnas üle 250 liiklusmärgid. Sellega tegeles spordiveteran Jüri lossmann, kes linnavalitsusega sõlmitud lepinguga kohaselt kohustus iga üles pandud märgi eest linnale tasuma kolm krooni ja ka neid korras hoidma. Viie aasta jooksul. Esimesel pilgul üsna mõttetuna tundunud leping oli siiski väikese konksuga. Milles konks oli? Ah, et panen märgi üles ja maksan peale ka veel ja see on see näiline, võib-olla ta kogussis trahve. Kas see tegi Nietzsche ligines nendest märkidest tasu? Väga. Kuidas siin märke valmistati, ei saa ju olla niimoodi, et inimläheb koju, lõikab plekist välja, läpaneb tänava peal üle, võib küll, vanasti võib täitsa vabalt võis olla, liiklusmärk on primitiivne, neid ei olnud väga palju, tähendab, et neid oli arvuliselt, võis samatüübilist märki olla hulga, aga tegelikult liiklusmärkide arv on nii-öelda märgilises mõttes on kasvanud, eks ole, meil on praegu igasuguseid märke, võib-olla anti talle toorainemaksudele toorainest. Või, või noh, ta oli väga nutikas mees ja kasutas neid liiklusmärke kuidagi. Kuidas saab liiklusreklaam tasuta reklaamplakatid, reklaam, mingisuguste asjade reklaam? Jüri lossmann võis iga liiklusmärgi tagumist poolt kasutada reklaam sildina ja kommentaariks nii palju, et on säilinud ühe Vene turul asunud riide poodniku protestikiri linnavalitsusele et just tema äri, see on pandud ümmargune pleksilt, millel kuulutatakse, et kõige paremaid kangaid saab osta hoopis ühest teisest poest. Protest muidugi tulemust ei andnud ja liiklusmärki keegi maha võtma ei hakanud. Sess liiklusmärgi tagakülje kohta linnavalitsusel sõnaõigust ei olnud. Küsimus Anscaldmalt leedi külast. Eesti tuntud ühiskonnategelane Ilmar Raamat kirjutab oma mälestusteraamatus vabadussõja lõpuperioodist, mil ta rindelt Tallinnasse saabudes koos ühe kaaslasega kartsa pandi. Kaaslane küsis, kas sul ka mõni pliiatsi juhtub taskus olema. Leidsin ühe lilla tindipliiatsi. Mõne tõmbega oli uksele joonistatud alasti mees ja naine mõttelises poosis. Sellest momendist jälgida uksi ja ukse piitu joonistustega katma. Hommikul valgenedes seisis ta juba jälle ukse juures ja kattis seda uute joonistustega üks rõvedam, kuid teine, kes oli see ilma raamati kaaslane, hilisem kuulus kunst. Kiirabi võttis osa vabadussõda oli soomusrongi peale. Eduard Wiiralt on fikseeritud õigeks vastuseks. Egonservik Raplamaalt küsib ühest Itaalia muuseumist varastati ajalooliselt väärtuslik geto uski vaos. Seda ei saanud dokumentideta maalt välja viia. Ebaseaduslikult dokumente saada polnud samuti võimalik. Siiski viidi vaas riigist välja, kusjuures dokumendid ei olnud võltsitud. Kuidas see võimalikuks osutus, täideti? Midagi vedelikku ja võeti tollipaberid kaasa, kui page ja ühesõnaga põhimõtteliselt deklareeriti. Ühesõnaga, tänu sisule seal sisule jah, ei ole. No võib-olla oli varas lapsega, ütles, et see on minu lapse pissipott näiteks, viiakse kaasa näiteks, et kas tuvastada tema ütleme, ekspertiisi viiakse teise riiki, et midagi kindlaks teha, sellepärast et meil ei ole see ka selles nii-öelda päritolumaa või suudeti tõestada, et ma juba tulin selle vaasi. Ja nüüd lähen oma vabadusega. Eks filmid tegid üsna sarnase vaasi, mille tõid Itaaliasse nii-öelda restaureerimisele. Seejuures said nad ühtlasi dokumendid vaasi tagasi viimiseks, aga viisid nende dokumentide alusel üle piiri hoopis tõeliselt väärtuslikku. Et Ruski vaasi. Küsimus Raul pruselt Maardust. Milline on kirjanik Karl Ristikivi rekordijalg, tal käed lahti sõites meetrites kas see on rohkem või vähem kui 1928. aastal kirjanik Juhan Sütiste Eesti meistritiitli toonud odaviske tulemus. No kindlasti on rohkem, oli ju, mis ta võis olla mingi üle 60 kuskil 100 igal juhul ja mis viga tegelikult, kui sa nipi kätte saad, mis viga mööda siledat teed, lahtiste kätega midagi ja siin on konks sees siis järevalt lühem, siis järelikult ta üldse ei saanud siis sõidetud või kukkus kohe jah. Ainult mingi meeter, vähemal pool või täpselt samas või täpselt sama või kordas rekordit. Sütiste rekordit rekordit ei olegi, kuna Karl Ristikivi osanud jalgrattaga sõita. Nii et kõik need, kes jalgrattaga sõita oskavad, võivad uhkusega öelda, mina oskan, aga Ristikivi ei osanud või kui ei oska, siis lohutada end teadmisega, et Ristikivi ka ei osanud. Küsimus tuli soonurmelt Valgamaalt. 2004. aastal püstitati Londonis mälestusmärk loomadele, kes on osa võtnud sõdadest hobuste, elevantide, koerte, muulade, tuvide delfiinide sekka sattus ootamatult üks putukas kes esimese maailmasõja-aastail kergendas inglise sõdurit Teie ohvitseride olemist kaevikutes. Nimetage see putukas. Kergendas olemist kohalikus ma tean seda, et kärbseid on pandud ka munema haavadesse, nad ühesõnaga teevad aastaaru, eks ole, ja et see on esimene putukas, kes mul seostub, mis võiks nagu teoreetiliselt kergendada, aga võib olla ka mängranaa, mesilane, maamesilane, kes võivad ju kaevikus, mesilane, selle ragin ajal, see ilge mustus ja saast ja kõike, mida tegi maamesilane esimene sõdaja. Esimene nooh, seda jubedam veel sellel ajal kogu see välikirurgia ja see meditsiin oli nagu ta oli äkise haava puhastamise vaglad ongi kõrbes. Õige vastus on jaanimardikas ehk siis rahvakeeli jaaniussike. Nende Helenduse valguses oli kaevikutes võimalik topograafilisi kaarte uurida. Raul Ojasaar Tallinnast, küsib Kuulsa Inglismaa jalgpalliklubi Manchester Unitedi endine väravavaht Alex. Nii sai 1975. aastal mängu ajal eri veidral moel vigastada. Tema juures ei olnud vigastuse juhtumise hetkel mitte ühtegi kaasega, vastasmängijat ja ka mittepalli step. Nii vigastas end ise. Mis temaga juhtus? No mida sa teha lööd endale ise kas kuidagi käega või jalaga mingisse strateegilisse kohta, näitab? Kogemata jah, võib küll seda juhtuda. Võib juhtuda ka siis nii ei juhtunud, selili kukkuda kuidagi, see on kurioosne vigastus, see ei ole selline jalg, jääb väravaposti taha, võimetas midagi nihestada. Mida kinnitas ta midagi? Ära, käsi ja sõrmed, õlg, põlved. No mis on see Michael, aga ikka kaela saab, kõike saab, eks ole ju puusa no liiga järsk liigud. Kaelad näiteks ei saa peatada seal kuhu pall või hammustas keelde täiesti kogemata. No te mõttekäigud on väga huvitavad ja tõenäoliselt kõik need vigastused on kunagi ka jalgpallimängud juhtunud, aga step nii karjus oma meeskonnakaitsjate peale nii kõvasti, et temal lõug läks paigast ära. Inglane tuli koguni haiglasse. Renno Toots Võrust küsib, milline tuntud eesti lastekirjandustegelane kannab läti keeles nime Grexitist? Ega see sipsik ei ole, see on sipsik. Eno Raua sipsik läti keeles ei ole mitte Sipsiks, vaid Krixitis. Tähelepanu tähelepanu, väga tähelepanu. Remo turniir. Tänasest memoturniirist kuulsite valikut 2016. aasta parimates küsimustest. Tuletame meelde, et memoturniiri suure ringi küsimusele, kus asub maailma kõige kõrgema torniga kirik saate vastata kuni 30. märtsini.