Me ütleme tere kõikidele Nemo turniiri sõpradele. Tänases saates vastavad kuulajate küsimustele Marju Kõivupuu, Peeter Helme, Raul Rebane ja Hannes Rumm. Saadet juhib Tarmo Tiisler. Parima küsimuse esitaja saab auhinnaks Raul Rebase raamatu hirmust eduni meediasuhtluse kaheksa reeglit. Esimene küsimus on, meil ei vii küsimus. Kuulake näitlejaanne margiste esituses katkendit ühe eesti kirjaniku romaanist, mis ilmus möödunud sajandi keskel. On päris kahju, et ma sulle oma viimases kirjas midagi rõõmsamat ei kirjutanud ja kehvast sellesuvisest põllusaagist ja muudest muredest kurtsin. Et nüüd hoopis suuremad mured meie peale on tulnud, siis tunnen ennast sinu ees süüdlasena. Et tühisemate asjade pärast hädaldasin ja seda, mis rõõmu teeb, vähe kirja sisse panin. Aga nii palju on ju ka siin maailmas, mille üle inimene võib rõõmustada. Sest igal inimesel, kellel aga tervis käes, on juba suur varandus, mis rõõmu teeb. Aga inimene ei oska seda mitte alati näha. Ja alles teise õnnetus on see, mis nagu kae silmade eest ära viib ja paneb rõõmu tundma, et su oma laps sa ise ja su ema kõik täie tervise juures on jääd, ühtegi suuremat ega isegi väiksemat haigust meid, sest ajast, kui sa kodunt minema sõitsid, piinanud, ei ole. Poisil sinu Esmundil väikesel ennikesel on juba kaheksa Gixi suus, neli üleval ja neli all. Mees muudkui juba istub oma jõuga käskis ja nähes, et ma sulle kirjutan, nõuab ka paberit. Ja millisest teosest on kuuldud, katkenud? Kirjanikest, kes võib midagi sellist kirjutada, tollel ajal võis olla, kas Kuusbergil võis olla, mida sõrmutaja viiekümnendatel, kes oli maa ja rahvas saab, mida väga ülistate? Annan paar vihjet kirja saatja oli. Oot-oot, aga ega see ei saa ju olla ametis Smuul, Smuuli are nimeline tegelane küll ja kõik need tema kirjad sõgedate külas, näitleja Külosoofilosoolevalt seletate külas muul. Ka see ei ole õige, vastuskirja saaja oli sander Hinte ometi olnud Aadu. See oli katkenud Aadu Hindi romaani tuuline rand teisest osast, mis ilmus 1954. aastal. 10. jaanuaril, möödub 110 aastat Aadu Hindi sünnist. Järgmine küsimus on Raimo seemilt Pärnust. Seitsmendal jaanuaril 1925. aastal avaldati Eesti spordilehes Eesti suurima sportlase valimise tulemused. Kes valiti suurimaks sportlaseks. Äkki selleks hetkeks võiks olla see kolm pere, kes oli kõik võitnud, mis vähegi võimalik oli. Sul on täiesti õigus. 1925. aastal valiti Eesti suurimaks sportlaseks kümnevõistleja Aleksander Klumbergi kolmpe. Talle järgnesid maadleja Pütsep, jooksja Jüri Losmon. Küsib Andres Mihkelson Tallinnast. 1941. aasta suvel kangutasid Daugavpilsi vallutanud sakslased graniitaluselt maha ühe kikkhabemega professori kuju. Miks. Kas see materjal sobis millekski ümbertöötlemisega ajaliselt selles asja nad arvasid, et Lenin, aga tegelikult ei olnud, selles on oma loogika. Daugavpilsi vallutanud sakslased kangutasid graniitaluselt maha habemega professori kuju, sest nad arvasid, et see on Lenini kuju. Irene Saulus Tallinnast küsib ajakirjast imeline teadus võib lugeda, et Lääne-Aafrikas Guineas elavatele šimpans sidele meeldib end purju juua. Üks rahvusvaheline teadlaste rühm jälgis, kuidas šimpansid käisid kohalike inimeste poolt taimemahla kogumiseks üles riputatud anumatest käärima läinud mahla hankimas. Kuidas nad mahla kätte said? Ronisid puu otsa ja võtsin teda talumatult maha. Tekial arvasin seal mingi triki sisse, sõltub sellest, mis materjalist see anum on häguste seda mahla kätte saada, võib-olla mingi vili, soolod seest õõnestatud kõrvitsa ju selline asi on šimpansid ja on ju erakordselt taga, kasutasid Meie mõistes näiteks sa võtad mingisuguse torusale mingisuguse õõnsa taime varre, pistad sellesse anumasse ja Lurtsid nagu peenemas kokteili paarikeses. Teadlased panid imestusega tähele, et veini raksu tulles võitsid šimpansid oma nii-öelda tassid kaasa. Nad olid varustanud end anumaks volditud lehtedega või kokkurullitud lehekimbuga, mis imab vedeliku nagu käsn. Ahvidel oli hea janu ning joomingu oli ettearvatav tagajärg. Teadlased nägidki üht looma peatäit välja magamas, teine kiikus aga ülem eelikult kuudel. Jürgens, tuul Rakverest esitab küsimuse Itaalia diktaatori Benito Mussolini kohta. Küsimus selline, 1910. aastal Mussolini armus. Tütarlapse nimi oli rakk keele. Kui Mussolini rakeere vanematele teatas, et ta kavatseb nende tütrega koos elama hakata, ei kiitnud pruudi, ei saa seda otsust sugugi heaks. Kuidas Mussolini sellele reageeris? Roo noorena muidugi oli Mussolini väga kõva pitsi kummutajani õppi, minu variant oleks juhinest maani täis. Võib-olla pakkus mingit ametit isale, tal on midagi midagi pakkuda, kutsus isa tollile. Kuidas põgenes tütrega, noh, need on kõik liiga lihtsad vastused, sellepärast keegi ei hakkaks meie käest seda küsima, et sina ikka midagi midagi muud peab mingi konks olema. Ähvardas ennast ära tappa. Ja mitte ainult ennast, vaid ka just Mussolini tõmbas välja püstoli ja ütles, et laseb enda herra keele maha, kui vanemad nende kooselu püüavad takistada. Aga nüüd küsib Hannes Rumm. Minu küsimus puudutab 1948. aasta olümpiamänge ja sellist Eesti spordisõpradele hästi tuntud meest nagu popMathias, kes võitis tol aastal olümpiamängudel kuldmedali kümnevõistluses. Eestlased teavad seda meest hästi, sellepärast et sel ajal, kui mett Haias võttis tulemusega 7139 punkti kulla siis NSV Liidus saavutas Heino lipp tulemusega 7780 punkti nii-öelda külavõistlustel esikoha ja kuldlipul olümpiamängudel võitmata ainult selle tõttu, et NSV Liit Londoni olümpial ei osalenud. Aga talasimat Hayase juurde. 148. aasta võistlus oli väga eripärane, see toimus nii külmase vihmase ilmaga, et lõpuks tuli odaviske võistluse läbiviimiseks staadionile tuua autod ja oda heideti autolaternate valguses, et oleks näha, kas viis käe on üle astunud ja kuhu oda maandus. Popp. Matthias oli seitsmeteistaastane ehk tol ajal maailma ajaloo kõige noorem kergejõustiku olümpiavõitja. Kui Ameerika ajakirjanikud tema juurde jooksid ja küsisid. Bob, kuidas sa siis oma olümpiavõitu tähistad, ütles ta. Ilmselt hakkan ma nüüd kolm punkti, kuidas siis ma, kes oli muuhulgas ka sõnakas mees kavatses olümpiavõitu tähistada. Kas see on kuidagi seotud täiskasvanuks saamisega, sest Sa rõhutasid, et ta on 17. Marju on täiesti õigel teel, aga ma ütleksin siinkohal ka vihjeks, et kõige raskem on sellele küsimusele vastata stuudios viibijatest marjul. Miks, sest nüüd olen saanud meheks, soe täismeheks? Mida siis Marju ei hakanud seitsmeteistaastaselt tegema, Raulia Peeter hakkasid ja mida Tarmo praegu ei tee? Ja see oli tõesti vaimukas mees ja siis ta lubas, et võidu tähistamiseks hakata seitsmeteistaastaselt lõpuks habet ajama. Aleks Kivinukk küsib, teadaolevalt ei olnud Eesti ja Nõukogude Venemaa suhteri enne teist maailmasõda eriti soojad. Ometi tunnustati 1939. aasta detsembris nelja Venemaa sõjaväelast Eesti teenetemedaliga. Mis puhul nad medali said. Nõukogude liit oli hästi edukas, igasugustest polaaravastustest. Tunnustati mingeid lendureid, kes lendasid üle põhjapooluse või, või midagi sarnast. Need sõjaväelased tegid ühe inimliku Heateo päästja Eestis kedagi kui ka aasta oli 1939 baasid sees, olengi laevaõnnetus või midagi tuleõnnetusse, midagi niisugust. 1939. aasta detsembrikuus päästsid Vene sõjaväelased ühe inimese uppumissurmast. Eesti vabariigi välisministrile Ants Piibu kirjast NSV Liidu saadikule Tallinnas võib lugeda järgmist. Mul on au teile teatada, et Eesti Punase Risti peavalitsus minu ettepanekul on otsustanud ta oma elupäästja medalid NSV Liidu sõjaväelastele, ohvitser soovile ning sõduritele Sumiilovile Leonovile jakk ruutovile, kes 19. detsembril Haapsalu lähedal merest on uppumissurmast päästnud Eesti kodaniku August stopenderi. Nimetatud sõjaväelased pojale appi tõtanud suure ennast salgamisega langedes korduvalt läbi nõrga jää vette, pannes kaalule oma elu. Järgmine küsimus on Rein Laumetsalt Kehra külast. Juhan Sütiste oli saksa okupatsiooni ajal 1941.-st aastast kuni 1942. aastani Patarei vanglas. Kunagine riigikantseleiametnik on meenutanud 1988. aasta raadiosaates kirjutamata memuaare, et Sütistel oli vanglas oma ettevärk, tuba, kus ta meisterdas midagi, millega ta seal värks toas. Tegeles nikerdas midagi ligipuutööd, ma võin sulle praktiline, oli kingsepp näiteks parandustöid oli väga suur. Spordiloodame odamehed, eks ole, et, et kas ta mingit ei teinud mingeid võimlemisvahendeid seal või kohendas riideid vangidel vä? Ta parandas tõepoolest midagi, aga ta ei parandanud neid asju mitte vangide jaoks. Kellad. Vangivalvuritele osutus teenust. Just ta parandas vangla ülemuste kelli. Eha nõmm raat verest küsida. 1979. aasta jaanuarikuus pidi näitleja Ervin Aabel esinema Võrus oma uue estraadikavaga surmasõlmed olmetsirkuses. Välja oli müüdud kolm etendust. Kummalisel kombel ei saanud aga Ervin Aabel Võrru sõita. Etendused jäid ära. Näitleja oli tulivihane. Miks etendused ära jäid? Bensiinikriisi sellel ajal ei olnud, vist oli nii geol ilm. Kuna ta pidi kuskil kultuurimasel esinema, sest mingi katel oli katki ja seal oli nii külm, et seal lihtsalt ei olnud võimalik midagi korraldada. Ervin Abeli estraadietendused jäid Võrus ära seetõttu, et keegi oli teinud filharmoonia keldrites suurpuhastust ning visanud vahetult enne esietendust välja vastvalminud rekvisiidid. Mõni aeg hiljem leiti need siiski üles, viidi keldrisse tagasi. Kui Ervin Aabel läks direktori asetäitja juurde juhtunu kohta aru pärima, vastas too jahedalt kõik praht prügimäele ja sellega mäng lõppenud. Milline küsimus teile kõige rohkem meeldis? Daugavpilsi monument ja saime teada, et saksa sõdurit suvalise kikka habemega mehe lammutasid maha oletades. Seal teenida seega saab raamatu hirmust eduni meediasuhtluse kaheksa reeglit Andres Mihkelson. Ja need suure ringi küsimusest detsembrikuu küsimus oli. Sel aastal sai Helsingi ülikooli audoktoriks maailmakuulsa briti heviansambli laulja, kes on see Tallinnaski esinenud. Mitmekülgselt andekas mees. Ja vastus on seal Iron Meideni laulja Brush Dickinson. Loosi tahtel saab kaks raamatut, Eesti jõed, Eesti järved ning ajakirja Horisont aastatellimuse Kaspars sillamaa. Ja nüüd jaanuarikuu suure ringi küsimus. Kes oli see 1862. aastal sündinud ameerika kirjanik, kes võitis esmakordselt kasutusele väljendi banaanivabariik. Küsimusele saate vastata kuni 29. jaanuarini meiliaadressil nema turniirati r e-posti aadressil nema turniir vikerraadio Gonsiori 21 15 null kaks null Tallinn. Ja vastuse saata ei jäta ka automaatvastajale kuus üheksa, kaheksa kaheksa, üheksa viis seitse. Auhinnaks on kirjastuses Eesti raamat ilmunud Bill Praysoni raamat inimkehakasutusjuhend asukale ning ajakiri Horisont aastatellimus. Kohtumiseni nädala pärast.