Tere hommikust, head kuulajad, head vaatajad, inimesed, kes te olete kogunenud siia paidesse ja inimesed, kes te jälgite seda otseülekandena Eesti rahvusringhäälingu vahendusel, ükskõik kus kohas ta siis ka parasjagu poleks on arvamusfestivali, on meeldiv traditsioon, et arvamusfestivalil juba kolmandat korda ajal, mil Euroopa Liidu institutsioonid puhkavad palaval augustipäeval on meil võimalus rääkida Euroopa Liidu olevikust ja tulevikust Euroopa Parlamendi saadikutega, keda praeguseks hetkeks on siia minu kõrvale väga mugavatele tumbadele istuma jõudnud täpselt kolm. Ja kasutades võtaks ajendil siis raadioeetripiirangud inimesed, kes kuulavad raadiot, ilmselt ei tea, et minu kõrval istuvad inimesed, kes tegelikult muidugi tutvustamist ei vaja. Kaja Kallas, Urmas Paet ja Marju Lauristin. Tere hommikust. Tere hommikust. Ja nagu te ilmselt sellest klaasist kuulete, head raadiokuulajad, kes te siin paides parasjagu ei ole siia kogunenud kümned inimesed neid kuulama ja ma usun, et kümned inimesed jõuavad veel tulla juurde, kui hommikukohv on joodud, sealhulgas tuleb siia juurde kindlasti ühel hetkel ka Yana Toom, kes on lubanud tulla Tunne Kelam peaks olema praegusel hetkel lennukist lendama tagasi Washingtonist. Ja kus on Indrek Tarand, selle kohta mul täpsem info puudub. Aga aga küllap ta ka jälgib ja kuulab meid võimaluse piires ja mõtleb kaasa, aga teie hea publik saatega kaasa mõelda ja hiljem ka kaasa rääkida, pärast otseülekande lõppu on meil võimalus liik, kui ta sinnapoole, kus asub väike vahva kohvi auto ja siis me saame juba kõikide saadikutega rääkida sellest, mis on hingel, aga kõigepealt kasutame seda privileegi seda vestlust juhtida mina ja, ja ma olen mõelnud, et meie tänane vestlus võiks rääkida jää murdumisest, sest et kasutades president Kersti Kaljulaidi sellist vahvat kujundit, ütles, et Eesti eesistumise ajal peaks eurooplastele tekkima tunne, et see, see jää, mis võib-olla siin viimastel aastatel on tekkinud seoses finantsrände ja kõikide muude kriisidega, mis Euroopa liitu ähvardavad hakkab nüüd murduma ja ma arvan, et ta ütles seda osalt. Ta Emanuel makroone pärast, kes võib-olla vastupidiselt ootustele sai Prantsusmaa presidendiks, aga ta kindlasti ütles seda ka sellepärast, et Eesti lihtsalt eesistujana peab tegema niivõrd head tööd, et vähemalt eestlastel ja kindlasti ka eurooplastel tekiks see tunne, et asjad liiguvad õiges suunas. Aga ma alustaksin. Kuna ma olen ikkagi uudisteajakirjanik, siis võib-olla ühest päevakajalistest teemast, millest on viimastel nädalatel palju räägitud, need on Euroopa ja meie suure transatlantilised partneri ja Ameerika Ühendriikide suhted ja, ja kui me vaatame seda viimast sanktsioonide seaduse uudist USAst. Mulle tundub, et see on mõnes mõttes, nagu iseloomustab seda suhet seisu, kuhu me praeguseks USAga oleme jõudnud, teadupärast siis USA president allkirjastas sanktsioonide eelnõu, kus veel üsna viimase hetkeni oli kirjas, et president peaks sanktsioonide alla võtma energiaettevõtted, kes kes tegelevad Venemaal energia ekspordiga, selle alla läheksid ka mitmed Euroopa ettevõtted ja see tekitas palju paksu pahameelt. Euroopa Komisjoni juht selgelt sekus ähvardas vastumeetmetega, kui tõesti selline sellised sanktsioonid peaksid jõustuma, mis Euroopa ettevõtteid tabavad, et kuidas Teile tundub, see asjade seiskas. Euroopa Liidu ja Washingtoni suhted on jõudnud mingisse uude reaalsusse, kus käib selline äripõhimõtetel konkureerimine. No ma arvan, et pigem jah, et kas just äripõhimõtetel konkureerimine, aga selge on, et pingeid Ameerika-Euroopa suhetes on täna oluliselt rohkem, kui neid oli eelmise Ühendriikide juhtkonna ajal ja see sanktsioonide lugu, et see on ebamugav väga paljudele sesse hõlmab endas mitut probleemi korraga, alates sellest, et jah, Ameerika Ühendriigid ei arutanud ega kooskõlastanud uusi sanktsioone Euroopa Liiduga, nii nagu see oleks võinud olla samas oli selge, et suure tõenäosusega Euroopa Liidult ei oleks ka mingisugust nõusolekut sellele saanud, kuna just seesama põhjus, et on mitmed suured Euroopa ettevõtted, energiaettevõtted, kes Venemaaga tahavad ikkagi asju ajada sellesama nord Stream kahe näol. Ja see on nüüd teine ja suur ebamugavus ka Euroopa jaoks, et seesama nord Stream kahe näide on näide sellest, kuidas Euroopa Liidu energiajulgeoleku puhul on jätkuvalt suured probleemid, energialiidu idee tegelikult ei tööta. Nii et siin on puntras mitmed asjad, aga mis puudutab Euroopa Ameerika suhteid, siis kahjuks jah, et need suhted täna paraku ei ole enam sellel tasemel, kui nad võiksid olla, mis on halb meile ja noh, kindlasti on ka neid maailmas, kes on selle üle rõõmus. Kas see võiks olla see, mida me näeme selline esimene peatükk USA ja Venemaa sellisest noh omamoodi lahingust Euroopa energiaturu pärast Donald Trumpi kampaania ajal näinud kuulsime korduvalt, et USA uus president tahab kasutada energiapoliitikat, energia eksporti ka välispoliitilise mõjutusvahendina. Venemaa ka ja me oleme eesistujamaana siin omamoodi kaklis. Sellepärast et meie huvidest lähtudes peaksime rõõmustama, et Ameerika on tulnud meile appi võistlev naatrium kahe vastu. Me oleme püüdnud seda omal jõul teha ja ma olen ise olnud parlamendis sellistel kitsama ringi nõupidamiste, mis on komisjonide vahel, kus meie oleme väitnud meie all ma mõtlesin balti saadikuid, poolakaid ja teisi. Et Nord Stream kaks on julgeoleku riske, me ei taha seda. Ja siis sakslased mädaneda. Kuulge, see on ainult šeff, on ainult äri, siin ei olegi mingit poliitikat. Ja nüüd, kus Ameerika on teinud sammu mis toetaks tegelikult seda meie seisukohta, et Venemaad ei tohi lasta nii-öelda Euroopa turgu väga määrama, oleme meie eesistujamaana, noh, me oleme kohustatud esindama Euroopa huve, mis siin rohkem saksa huvid, kui meie huvid. Aga Euroopa huvid on ka väga vastandlikud. Seda Eesti ei ole. Jällegi jah ja, ja seepärast mina ei ole päris sellega nõus, et see nüüd on midagi väga uut, mis siin ilmneb pigem jah, uus on see, et see ilmneb aga see, et selline vastuolu jaga, majandushuvid, vastuoluline, kogu aeg küdenud. Seda on ju näha olnud, Nortrim on siin üks näide, aga peale selle, kui ma vaatan väga paljusid teisi, kasvõi neid eelnõusid, millega me tegeleme kasvõi sedasama USA ja Euroopa vahelist, et infovahetuse lepingut, millega oli palju mässamist vara, Kaus, lepingust rääkimata, siis siin ei ole ainult olnud see, mis nüüd on näha, et Ameerika ütleb, et ei, ei trump ütleb ei mind see ei huvita. Seni mina olen näinud oma kolleegide hulgas rohkesti neid, kes Prantsusmaalt Saksamaalt vaadates ei, ei, ei, ei meid Ameerikaga sellised lepingud ei huvita. Nii et minu meelest siin jah, uus on see, see vastuolu tuleb nüüd selgesti välja trump nagu kehastab Ameerikas kõike seda, mis eurooplastele ei meeldi, pole kunagi meeldinud. Ja nüüd on siis viisakasse välja ütelda, ütleme kui aasta tagasi enne trumpi olnud nii väga viisakas. Ma paluksin siia lavale ka Yana Toomi, kes Sist paide ümber toimuvate teetööde kiustan siiski viimaks ei jõudnud. Aitäh, Jana. Kaja. Palun. Kas on alla jää? Ei ma tahtsin seda öelda, et tegelikult et ju lõplikku sõnastust siiski Euroopa Liiduga kooskõlastati, et kui alguses oli 10 protsenti see nii-öelda tase, mille, mille pidi olema 10 protsenti, siis Venemaa osalus nendes energiafirmades projektides, mis sinna alla lähevad, et lõplikus tekstis oli see 33, et seda ikkagi tõsteti. Et seda püüti ikkagi mahendada, et see tekst Euroopale sobiks, aga, aga ma tahtsin marjule ka täienduseks öelda, et mitte trump. Ei, ei tõesti ei ole nagu ei meeldi rohklast, sellega ta ei meeldigi paljudele ameeriklastele ja tegelikult noh, Ameerikas on ikkagi väga palju pingeid kõige sellega seoses, et ka need Venemaa sanktsioonid ju ikkagi ette valdavalt olid, olid just selle jaoks, et kuna neil on hirmud, et Trump ja Putin nagu lähenevad väga siis kongress tegi kõik need asjad nagu noh, ennem et panna nii-öelda tegelikult trump kahvlisse, ta ei saaks mingeid selliseid samme nagu hiljem vastu võtta, et ta juba on nagu on juba nagu pantvang. Yana, kuidas teie kommenteeriksite seda huvitavat olukorda, kuhu Eesti eesistujana tõepoolest sattunud on, sest noh, me ju teame, et Nord Stream kaks ei ole väga paljudele Eesti liidritele sümpaatne projekt. Me teame, et meil on väga eriline suhe USAga, kes on, tundub kongressi tasemel, vähemalt ühel hetkel oli seda projekti selgelt põhja laskmas, selline soov seal, et tekstist vastu vaatas, meil on väga eriline suhe Ukrainaga, keda me tahaksime aidata, kelle gaasitransiidiäri nord Stream kahe rajamine lõpetaks. Samas olukord, kus me oleme Euroopa Liidu eesistuja ja me ei saa nagu Angela Merkelile ka kuidagi liiga teha, kui Merkel ütleb, et see on äriprojekt sisse närib. Ma ausalt öeldes ma pean vabandama, et ma jäin hiljaks, seetõttu ma ei kuulnud kõike, mida ütlesid kolleegid, nii et võib-olla ma midagi kordan, aga seda viimast Marju sõna võtuma kuulsin. Ja see on tegelikult nii muidugi, aga ma vaidlen selle koha pealt vastu, et me ei saa nagu liiga teha, kuna me oleme eesistuja. Isegi kui me poleks seda, see oleks päris raske ülesanne, ütleme niimoodi. Aga kogu see, kogu see kupatus on tegelikult see ole Euroopale hea, ma arvan. Sest sisuliselt, mis praegu toimub, on see, et kui Obama jaoks oli see lääne ühtsus oli nagu primaarne väärtus siis Trumpi jaoks kindlasti see nii ei ole. Ja see pole paraku nii ka tema oponentide jaoks, nii et see, mis toimus ja see, mis kutsus esile näiteks Junckeri sellise valulise reaktsiooni see näitabki seda väga selgelt, et Euroopa Liiduga keegi midagi kooskõlastanud see, mis, mis mingisugused parandused tagantjärgi viidi sisse nii-öelda viisakuseestiline, see nagu asja tuuma iseenesest ei muuda. Nad ei, ei kavatse, näitavad sellist nägu, mitte valmisolekut kuidagi arvestada Euroopa Liidu ärihuvidega ja see ei ole üldse hea ja see annab tegelikult niisugust mänguruumi ka Putinile, sest kui me vaatame, kuidas ta reageeris, siis Ta kuulutas välja need vastu sanktsioonid täpselt sellel ajal, kui oli juba seadus vastu võetud, aga veel allkirjastamata sellega ta andis Trumpile justkui võimaluse kas mitte allkirjastada või siis vähemalt senatit kritiseerida, mida ta ka kasutas. Nii et see, ma ütleks, ookeanitagune hoiak ei ole väga tark, kui me räägime just sellest Lääne ühtsusest. No see on nüüd üks näide jah, millest me räägime, aga praegu kõige päevakajalisem värske näidend taas, kus Ameerika Ühendriikide Euroopa Liidu vähemalt esmased reaktsioonid on väga erinevad, see on Põhja-Korea temaatika, mis siin tundidega kogub praegu hoogu ja keegi täpselt ei tea, milline on seal seis näiteks 24 tunni pärast, et, et president Trumpi, Ameerika ühendriigid on ikkagi väga selgelt võtnud sellise sõjalites sõjaka hoiaku. Noh, Euroopa Liidu tegelased, sealhulgas seesama Saksa kantsler Merkel eile ütlesid, et tuleb teha kõik, et et see probleem diplomaatiaga lahendada, nii et ka selles tänases väga päeva kajalises asjas, mis on Põhja-Korea, on taas kord Ameerika ja Euroopa justkui erinevates kohtades, kuigi hoolimata sellest, et ka saatejuht ütles, et praegu on august ja justkui Euroopa institutsioonid puhkavad, et noh, iga aasta astutakse natuke nagu samasse pange. Et august kipub olema kuumaailmas, kus asjad juhtuvad, nii et ka ma arvan, siin on tegelikult ülim aeg Euroopa liidul korraks võta ennast kokku ja seda Põhja-Korea probleemistikku, mis tõesti tundidega võib areneda, arutada, mis siis on Euroopa Liidu hoiak, sest täna me tegelikult seda ei tea. Puhkavad, mis noh, antud jälle arengute puhul tegelikult ei ole väga. Aga tegelikult see on, see on see peegelsituatsioon, sest samal ajal eks ole, kui vaieldakse selle üle meil ka lehtedesse kajab, et, et kui näiteks Eestile tungitakse kallale, et kes siis meid kaitseb ja kes meid ei kaitse ja siis need, kes on kaugemalt, oh see väike eestlase meisse ei puutu mõõdeta, tahame läbi rääkida Venemaaga seal peegelsituatsioon ja, ja ma arvan, et, et see teema Lääne ühtsus on tegelikult tõesti praegu väga terav teema ja ma kordan veel kord, see teema on tulnud praegu pealist pinnale, sisemiselt on see kogu aeg olnud probleemiks. Minu muljed suheldes oma kolleegidega oma saadikurühmas Prantsusmaalt eriti on olnud just nimelt need, et see vastandumine Ameerikaga on kogu aeg olnud niivõrd suur. Et noh, kas või sama Ameerika vabakaubandusleping, noh lihtsalt noh, mitte mingi hinna eest lihtsalt ei tule päeva kordagi nende puhul. Ja see, et Trumpi poolt leiab adekvaatselt samasuguse käsitluse, vot see, see on väga-väga halb ja see ongi halb just selle tõttu, et praegu on lääne ühtsust minu meelest vaja rohkem kui kunagi varem. Selle laane ühtsed ja ei, ma tahtsin lihtsalt seda öelda veel täienduseks, et minu meelest ka need teemad, millega meie Marjuga tegelema ja kõik, mis puudutab digitaalset turgu siis seal ikkagi see tohutu Ameerika-vastasus, mis igast hetkel iga päev kõige prantsuse, saksa saadikutelt, et see on isegi alguses minema, aga kas see oli nagu väga üllatav, et see meeletu nagu viha või, või selline Pill hõõgub jätkamegi selle Lääne ühtsusega tänase vestluse pealkiri, kuhu liigub jäämurdja see jäämurdja, ma arvan, väga paljude jaoks, kes seda jääd murrab, on Emmanuel Macron Prantsusmaa presidendivalimised üllatuslikult võitnud noorliberaal, kellel on väga jõulised ideed ja kes on lubanud korda teha nii Prantsusmaa majanduse kui ka pakkunud välja tegelikult üsna kaalukaid reforme eelkõige euroala tugevdamiseks. Macroni populaarsus on viimastel nädalatel juba kannatanud, on tulnud välja tööturureformidega ja mida Prantsusmaa tööandjad on? Ettevõtted on igatsenud ammu, aga mis ametiühingutele loomulikult ei meeldi juba septembriks kutsutud, kui suur streik näis, kui jõuliselt toimub. Aga selge on see, et kui monaal makroon näitab, et ta on tõepoolest esimene Prantsusmaa liider üle üle aastate, kes suudab Prantsusmaa majanduse nii-öelda uuesti käima tõmmata, siis ootab ta tõenäoliselt teatud vastutulekuid. Berliinilt ootate teatud vastutulekuid Brüsselist. Kas, kas see, mida makroon teha tahab, võib panna lääne Ühtsuse selles mõttes proovile, et tuua veel enam välja seda lõhet, mis on tegelikult praegu ida ja lääne või ütleme siis Kesk-Euroopa ja Lääne-Euroopa riikide vahel, kus selgelt on sellised pinged nii mitte liberaalsete valitsuste vahel kui ka ärimudeli põhimõtetes, et kas ikkagi. Me võime eksportida oma konkurentsivõimelist tööjõudu või peaksime me ühtlustama sotsiaalstandardeid ühtsust on võib-olla ka maksusüsteeme. Ma siin tahaks natukene vaadata kaugemale ajalukku, ma loen praegu just tooni chati raamatut prantsuse ajaloos, raamat räägib vastutusest, poliitilisest vastutusest ja räägib prantsuse poliitikast prantsuse poliitikutest enne teist maailmasõda ja kohe pärast teist maailmasõda. Ja ta räägib poliitikutest sotsiaalteadlastest, filosoofidest räägib sellest kuidasmoodi, prantsuse ühiskond oli stagneerunud juba kahe maailmasõja vahel ja kogu prantsuse probleem on olnud, kuidas sellest stagnatsioonist välja tulla ja ta räägib seal kolmest inimesest, kes püüdsid seda teha enne üksnes tri poliitiklombleem, teine oli sotsioloog, Raimonoroon ja kolmas oli kirjanikel vööka müü, kes püüdis prantslastele selgeks teha, seda Prantsusmaa peaks ka nagu välja murdma sellest oma sellisest noh, võiks öelda siis kapist nurgas ja alles nüüd, kui me vaatame nüüd makrooni, makroon on nüüd peale seda pikka aega esimene, kes selgelt ja avalikult jälle tuleb niisuguste mõtetega välja. Sest Prantsusmaa on tegelikult minu meelest Euroopaks kõige noh, kõige konservatiivsem nurk vaatamata sellele, kes seal võimul, mis partei ja, ja sellepärast mina arvan vastupidi, kui makroon suudab oma ideed ellu viia, siis tegelikult Euroopa ühtsus just nimelt suureneb, sest näiteks Macroni ideed on meile palju lähemad kui, kui mõne teise ja, ja ka seesama, kui see duo Saksamaa, Prantsusmaa saab tõesti Prantsusmaa poolt sellise radikaalse ja uuendusmeelse partneri, siis see aitab tegelikult minu arust vastupidi Euroopal just nimelt rohkem ühtsust saavutada, sellepärast et kus tekivad ka need ida ja Lääne vahelised pinged või uute ja vanade vinged. Need ei ole mitte sellepärast, et uued on maha jäänud ja vanad on eesrindlikud, pigem tekivad ka sellepärast, et uued tahavad kiiremini liikuda, on avatumad, on eksperimendi julgemad ja nad ei ole. Nii et ma arvan, et see on meile igatahes hea, kui, kui Macron oma ideede ellu viib. Urmas. No kõigepealt, ma arvan, makrooni probleem täna muidugi on ja see probleem kasvab, on kiiresti kukkunud avalik toetus, et kõiki suuri reforme ikkagi teha, kui sul on ühiskonnas Sest seal ju Prantsusmaa On see, et kui teda valiti, eks ole, et siis neid, kes entusiastlikult tahtsid just teda ka tema toetajate hulgas ei olnud liiga palju, sest väga paljud valisid teda, et mitte valida Le Pen, et ta oli lihtsalt selles mõttes nagu alternatiiv leppennile. Aga sisu poolt puutub, et siis ma arvan, et siiski lühiajalises perspektiivis, kui ta tõesti üritab hakata tegema neid asju, millest on rääkinud. Aja jooksul need pinged ja vastuolud ikkagi pigem kasvavad, sest selge on see, et ükskõik, mis muudatus on alati. On sellele ka siis vastuseis pikemas perspektiivis ma väga loodan, et läheb nii, nagu Marju ütles, sest noh, üks lisaargument on veel see, et kui vaadata viimase paari aasta pingeid Euroopa liidus sees on see põgenike teema, on see majandusprobleemid mis iganes, siis paljuski need on ka sellised põhja-lõunavahelises ja Prantsusmaa ikkagi peale selle, et on tandem Saksamaaga oluline muidugi on ka oluline mõjutaja siis Lõuna-Euroopa dimensioonis, et tehke, kuidas tema oma reformi ideedega suudab kaasa tõmmata ka ütleme, Vahemeremaad Euroopa liidus või Lõuna-Euroopa riigid. Et see on minu meelest lähemate aastate perspektiivi. Me koht just kõikvõimalike reformide tegemiseks, nii Prantsusmaal endal muidugi, aga edasi ka kogu Euroopa Liidu mastaabis. Prantsusmaa ainuke, kellel on, ütleme, sellesama Vahemere lõunapoolse kalda ka olnud siiski ka ajaloost hoopis teistsugune, keerukamad ja mõttes ka konstruktiivsemat suhted kui teistel need ta oskab kaski seda silda võib-olla näha paremini kui teised. No iseasi, kas see sild meile on sümpaatne pärast Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist kaob selline väga nagu avatud turule orienteeritud liikmesriik meie paadist ja kui Lõuna-Euroopa saab suurema sõnaõiguses sama, mida ma oma küsimuses või sissejuhatuses mainisin, sedasama sotsiaalse sotsiaalsete standardite ühtlustamine mõnes mõttes, mis ikkagi seab ohtu selle mudeli, mida, mida mitte ainult Eesti, aga ka teise, seega Kesk-Euroopa riigid on tegelikult kasutanud äärele järele Rehepappi mudel, ega me selle mudeli lõuajõudu sellest välja makroon, aitabki meil sellest sügavamaks läheb. Konflikt lihtsalt lühikeses perspektiivis, aga palun. Ei, ma tahtsin seda öelda, et see on ju loogiline, et, et kui ta just olid valimised, see on ju loogiline, et hakkab reforme tegema kohe alguses, selles mõttes valimised on veel kaugel, see on loogiline, et see toetus ja siis kukub, sest et et kui sa midagi teed igal juhul, sellele on vastuseis. Eriti, kui sa tahad midagi suurelt muuta, aga, aga minu meelest see, mis sa ütlesid selle siseturu kohta, on, on väga, väga õige punkt, et, et üks asi on tõepoolest need sotsiaalsed standardid ja need pinged, mis on tekkinud seoses näiteks töötajate lähetamisega. Ehk siis Prantsusmaa vastasseis Ida-Euroopa odavamale tööjõule. See on nagu üks teema, aga minu meelest, mis on ka võib-olla selline alarmeeriv näide on, on see, et, et, et kuigi Macron räägib väga palju ikkagi avatusest ja, ja Euroopa ühtsusest Euroopa reformimisest, mis, mis ideed on iseenesest väga head, siis, siis tegelikkuses jällegi alati öeldakse, et saatan peitub detailides ja, ja kui me vaatame, et näiteks ta toetab väga jõuliselt, et nii-öelda Tatalokalisatsiooni nõudeid, mis tähendab seda, et, et noh, mis iganes andmed on, need tuleks hoida Prantsusmaal, mis läheb vastuollu igasuguse sellise praktikaga, mis, mis muidu toimib ja meil on väga infomahukas majandus, nii et, et kui, kui sellised nõuded, siis see on nagu väga selline eilne päev ja näite nagu toetab, et et see ei ole väga avatud, siin on üldse huvi lähenemine prantsuse Ma olen väga protektsionistlik just, ja jah, tõesti isegi digitaalalal isegi küberkaitsealal nad tahavad luua täiesti omi süsteeme. Nii et see on väga huvitav, kuidas Macronil tema enda, jah, need väga avatud liberaalsed põhimõtted lähevad kokku selle Prantsusmaa väga protektsionistlikku suunaga. Jaana, kas manal makroon on see liberaal, kes tuleb ja murrab selle jää-Euroopas ja liidab lääne taas ühtseks? Ma just mõtlesin, et mul oli see kiusatused, ma küsiksin saatejuhilt, et kust üldse tuleb see termin, et on mingisugune jäämurdja. Kas see pole natuke soovmõtlemine, sest ausalt öeldes tema, ma nõustun siin Urmasega, sest tema valimisedu ikkagi väga palju põhines sellel hirmul ja vihal, isegi võib-olla Le peni vastu. Ja muidugi see on, need on väga suured ootused, aga kas tõesti on mingisugune jäämurdja, ma nagu kahtlen? Aga see jäämurdja jutt, ma arvan, sellest tulebki, et see on teatud mõttes natuke jah, soovmõtlemine, et kuna kõik kartsid väga, kuigi ma arvan, et ülepakutult kartsid, et Le Pen võidab siis juhtus nii, et leppen ei võitnud, võitis makroon ehk kõik, kogu see ootus ja, ja krediit langeski talle peale. Minu meelest selle jäämurdmise lootus on võib-olla pigem selles, et pärast seda, kui nüüd Saksa valimised ka ära ja siis on ükskõik, kuidas nad lõpeks, no praegu on juba näha, et nad ilmselt lõpeb Merkeli võiduga, kui nad oleks ka lõppenud Sultsi võiduga ükskõik kudunud lõpeks lõpevad igatahes nii, et see on Euroopa-meelsed jõud seal Euroopa, vaatame, mis seal täpselt siis, kui nüüd makroon, eks ole, Prantsusmaal ka siiski partnerina selgelt Euroopa-meelne ja need kaks koos suudavad ühes suunas vedada siis sel juhul tõepoolest siin on selle jää, murdus efekti loota. Harjumaa vabadus, kas ma tohin lõpetada, nüüd vastan sellele küsimusele, et lihtsalt paar nagu asja veel sinna juurde, et valimisedu oli ka sellega seotud ja ta oli vist ainuke kandidaat, kes üritanud kõikidest halbadest asjadest süüdistada Brüsselit. Ja see oligi põhjus, miks me seal nii rõõmustasime, kus ta sai valituks, aga see, millest rääkisid nii kaja kui Marju tegelikult teatud valdkondades, nagu ma tea, autoriõigused kõik, kõik need mis ta ongi. Kamtšatka kants, Evolution, Põhimõte, plokkad, päritolu ja ühesõnaga kõik need asjad, nad on väga konservatiivsed, ajavad väga selgelt oma joont ja seal ei ole mingisugust euroopameelsust. Rääkimata sellest, et lähetatud töötajate direktiiv tahetakse ümber vaadata, mis vist küll põhiliselt murelikuks. Poolakad. Sellel täheldatud direktiivi, selle versiooniga juba enam-vähem nagu. Hakkama ja lisaks sellele Macroni valitsus on ju väga kirju, seal on nii parempoolsed kui vasakpoolseid. Need loosungid on üks asi, aga tegelikkus on hoopis teine. No siin juba Marju käis välja mõtte, mida ma kindlasti tahtsin ka täna puudutada, on see, mis saab edasi Saksamaast ja kui ütleme Angela Merkeli ja Francois Hollande'i selline tandem ei hakanudki tööle, siis uus tandem, mida siin juba nimetatud lühidalt makrelliks ehk Angela Merkel ja Emmanuel Macron. Tundub, et võiks tööle hakata vähemalt need esimesed signaalid nii Berliinist kui Pariisist väga soodsalt, aga kui me mõtleme siis niipidi, et see tandem nimega makrell hakkab tööle Euroopa integratsioonis, astutakse võib-olla mõned sammud edasi, kuigi ega ka Pariisi ja Berliini ütleme nägemus Euroopa tulevikust on ikkagi piisavalt erinev rohkem kui ühes või kahes punktis siis igal juhul, kas prantsuse ja saksa tandemiga ei marginaliseerunud veel enam see, need meie lähedased liitlased Poola Poolale, aga see sõltub Poolast endast voolab raha, aga see, see soolab, räägime, räägime pikemalt kohaga Poolast, aga, aga ma küsin siis niipidi, et kui makrelli tandem Pariis ja Berliin astuvad jõudsalt edasi, mis saab neist, kes jäävad maha ja selgelt mahajääjad täna siin on põhjust vaadata Ungari ja Poola poole, kes praegu töötavad, selge, natuke Euroopa. Pea ju maha jääma, eks ole, selles mõttes kõik 27 või 28 liikmesriik, ehkki igalühel on ikkagi ka võimalus oma nii-öelda poliitikat tulevikku suunatult korraldada, nii et keegi ei ütle, et nad peavad maha ja ma muidugi seda makrelli sõna ei maksa kasutada, et meil on olnud asjatuid pingeid Islandiga, kes selle makrelli pärast mõni aasta tagasi loobus isegi Euroopa Liiduga liitumise teel kõndimas, nii et selle lühendiga peab muidugi olema ettevaatlik. Ma arvan, et Eesti seisukohalt vaadates, kui Prantsusmaa ja Saksamaa nagu peaksid sujuvamalt koos toimetama, noh, ma arvan, et meile see iseenesest võiks sobida, sest noh, meie huvi on kogu aeg olnud see, et Euroopa Liit siiski oleks tugev ja kui olulisemad riigid suudavad tõrgeteta teha omavahel koostööd. Ma ei usu, et sa sellest kaugemale läheb, hea asi seegi, kui see koostöö on tõrgeteta või suuremate tõrgeteta, siis ma arvan, et meil on kõigil sellest võita. Need, kes tahavad, et Euroopa liit oleks tugev ja oleks ka maailmas konkurentsi No tegelikult meile jätab see suurema ruumi see kui Saksamaa ja Prantsusmaa on küllalt erinevad omavahel ja samas siiski veavad enam ühes suunas meile jääb siin suurem manöövri ruum kui siis, kui oleks ainult Saksamaa, sest kui oleks ainult saksa Euroopa liit, see oleks meile natuke liiga niisugune ajalooliselt võib-olla liiga tuntud variant. Millisesse olukorda sa ikkagi seab Eesti? Me oleme poolakatega lähedased liitlased. Kaitsemates riigikaitses on nad meile väga olulised partnerid NATO-s vaadates seda, kuhu praegu Varssavi liigub, siis meil on nagu eesistujana paras pähkel selles samas saksa prantsuse duo selles integreerumis lainele taas minevas Euroopas nüüd poolakaid nagu pardal hoida. Aga see ei tähenda, et me peame kõike õigustama, mis Poola üks või teine valitsus teeb, et noh, selge tänane Poola valitsus teeb asju, mida nüüdisaegses demokraatias ei peaks tegema ehk seesama sammud kohtuvõimu sõltumatuse piiramisel, nii et aga noh, siin on lootus, see, et valitsused tulevad ja lähevad, nagu me kõik teame, et miski ei ole igavene, nii et muidugi Poola on oluline riik nii kogu Euroopa Liidu kontekstis kui meie suhetes, aga ma tegelikult ei näe siin nagu vastuolu. Me ei peaks müstifitseerima üle tänast Poola valitsust. Ja mis puudutab kaitsevaldkonda noh siis kui nii kurb kui see ka ei ole jah, ka tänane Poola valitsus näiteks on Euroopa Liidu kaitsekoostöö vastu, mis tegelikult noh, meie seisukohalt vaadates võiks olla see, et me ikkagi kaitsevaldkonnas kasutame ära kõik ressursid nii NATO kui Euroopa Liidu omad. Aga antud juhul noh, ka kaitseküsimustes Euroopa Liidu kaitsekoostöö osas on näiteks ka siin meil endil Poolaga erimeelsusi, kuna Poolale see lihtsalt ei meeldi. Tänasele Poola valitsusele. Meil on tegelikult energeetika käsi ja sisse tuua, jällegi kui nüüd mõelda meie peale, siis meie üks suuri huvisid on, on ikkagi meie elektrivõrkude desünkroniseerimine Venemaast, mis tähendab sünkroniseerida tegemist siis Kesk-Euroopa sagedusalaga, aga seal on väga oluline roll Poolal ja Poola ütleb, et meid see väga ei huvita ja pealegi see maksab palju ja noh, nii edasi tehke ise, et noh, et, et tegelikult ega see koostöö ei ole kõigis valdkondades, aga hea Siin on üks nüanss, minu meelest võib-olla isegi palju enam probleeme tekitav. Selge on see, et prantsuse, saksa energiline koost liigub ikkagi väga tugevalt eurotsooni tugevdamise suunas, Nad mõlemad tahavad Macron seda selgesti öelnud. Ja, ja siin on meile tegelikult pähkel selles, et me ei ole eurotsoonis sees, ilmselt. Peame vähemasti me peame minema ja me oleme seniga toetanud kogu seda eurotsooni tugevdamist. Aga siin on meie rikkamad naabrid ju Rootsi eeskätt, eks ole, kellega meil on ikka ju väga suured sidemed panganduses ja muus taani, nemad on väljas, Poola on ka väljas, tähendab, küsimus pole selles, et on need maha jäänud uued, vaid küsimus on selles, et just nimelt need jõukad vanad võivad jääda siin perifeeriasse ja, ja see on meile väga suur siin Läänemere ümber väga suur probleem, kuidas selle eurotsooni tugevdamine ikkagi hakkab mõjutama neid meie lähisidemeid. No ma ei taha minna liiga tehniliseks, aga euroala eelarve, mida Emmanuel Macron on ka lubanud, millest ei ole nagu mina lõpuni ikkagi aru saanud, millise lisandväärtuse siis ikkagi nagu tooma peaks ka näiteks Eesti jaoks, mida sa tegelikult tähendaks, on teil selge mõistmine kuidas see parandaks meie kõigi toimetulekut, et kuidas see muu mõjutakse, muudaks just nimelt seda suhtlemist partneritega Põhjala riikidega, kes euroalasse ei kuulu. No ma usun, et selles idees on omajagu arrogantse, et noh, täpselt nii ongi, et need, kes on nii-öelda klubis ehk eurotsoonis, et nendega tuleb selles osas liikuda edasi, et seesmiselt eurotsooni ühtlustada ja tugevdada sedasama mõte, mis on olnud just siin viimased aastad kogu aeg eriti sai hoo sisse viimase majanduskriisi ajal, nii et ega neid mõtteid ei ole keegi kuhugi kõrvale heitma. Et ikkagi euro ühtne rahaühik ühtse majandusruumi toimimiseks on loogiline ja vajalik ja noh, sellest ka selle surve tekitamine ka neile, kes täna ei ole eurotsoonis, kuid kellel on samamoodi ju võimalik sellega liituda lähtub, et jah, seal on nagu ikka kõikides sellistes asjades ja jälle hunnik probleeme nende riikidega, keda, keda Marju nimetas ka meie lähinaabruses, kes ei ole eurotsooni liikmed ja tegelikult muidugi selline eurotsooni seesmist reeglite veelgi suurem ühtlustamine, karmistamine ja ma ei tea eraldi eelarve ja nii edasi rahandusminister idee, mis on maksupoliitika, et see muidugi ei tekita probleeme ainult nende jaoks, kes täna on eurotsoonist väljas, vaid ta tekitab ka neile, kellel täna eurotsoonis olles on probleemid, võtame seesama Itaalia, kelle nii-öelda valimisi tegelikult täna kardetakse, mis suure tõenäosusega juhtub millalgi järgmise aasta esimesel poolel ilmselt kus ikkagi seesama viietärniliikumine, mis seal toetust kogub, tema üks loosungeid on, et Itaalia peaks eurotsoonist lahkuma ja noh, me kõik kujutame ette, et kui see peakski sinna programmi saama ja, ja selle nimel tänane Itaalia üks juhtivaid poliitilisi jõude hakkab tegutsema, siis ikkagi tekitab segadust kõvasti, nii et ühtepidi see kõik on loogiline, et selge, et kui sul on nagu ühtne rahaühik, siis sa pead tagama, et see ka ka rahandus- ja majanduspoliitikates oleks ühtsus, aga teisalt jälle tänane Euroopa reaalsus on see, et see ikkagi on mitmetele mitmetele riikidele selline peletis. No tegelikult, ega see ei ole ju mingisugune just Macroni leiutatud jalgratas ausalt öeldes europarlamendis vähemalt liberaalide grupis me kuulsime seda nagu noh, kolm aastat järjest, ma mõtlesin, et kui meil on ühine, ma usun, et ka varem seda arutleti muidugi. No muidugi ma räägin sellest, et enne, enne kui minu kõrval seda kuulsid nii-öelda füüsiliselt on väga loogiline, kui on ühine valuuta, siis peab olema ka mingisugune ühine maksusüsteem või mingisugused raamistik, vähemalt. Paberil, mis on riiulis? Ja see ongi nagu see asi, et kas ikkagi on jää, jää muudega tegemist või ei ole, ma usun, et pigem ei ole selles selles nagu valguses, sest ikkagi need eurotsooni liikmed, kellele see ei meeldi, on ikka küll ja veel. Ja ma oleksin jällegi ettevaatlik selle makrelli, kas jälle vene keeles on selle ütlused? See temast saabki, nii et kui ma oleksin Urmas Sõõrumaa suur feng shui austaja, siis ma ütleksin, et makrelli kindlasti. Kui need grilli, see läheb nii kalliks minna. Nii nii norra kui Islandi majandusel väga hästi elavad, nii et selles osas kajale hullu midagi. Ei, selles mõttes tõepoolest, ega mul ei ole siia midagi lisada, et see ei ole tõepoolest uus idee ja meie, kui kuuleme seda söögi alla söögi peale liberaalide fraktsioonist kunagi on ju seda selle eest kogu aeg seisnud, aga see lõpuks taandub sellele, et kas see on tehtud või mitte, taandub väga palju sellele, kuidas inimesed Euroopa Liit erinevates riikides suhtuvad, et, et noh, tegelikult kõik need küsimused sellest, et kas meil on ühtne rahandusminister, ühtne maksupoliitika taanduvad lõpuks küsimusele, kas me toetame föderaalset Euroopat või mitte ja kui seda inimeste käest küsida, siis isegi kui nad vastavad küsimustele, et, et jah, ühtne kaitsepoliitika, jah, ühtne rahanduspoliitika, tahaks kõiki neid asju, mis tegelikult vastavad jaatavalt küsimusele, et kas te tahate föderaalset Euroopat, kui sa siis küsida, et kas te soovite toetate föderaalset Euroopat, siis on. Ja siis, võib-olla meil lihtsalt ühel hetkel seal föderaalne Euroopa on, siis me saame tagantjärgi nentida, et siis me oleme jõud. Oleme seda ikkagi toetan. Käi üleöö. Ärge hirmutage. Üleöö aga lihtsalt, ma tahan öelda seda, et, et iga iga valitsus on ikkagi seotud oma mandaadiga, mis ta oma oma riikidest saab ja kui vaadata riikide meelsust, kuigi see on läinud paremaks suhtumine Euroopa liitu tänu Brexitile on tegelikult paljudes riikides läinud paremaks, et saadakse aru, et sellest on ikkagi võib olla kasu ja, ja, ja selline lahkumine ei ole hea mõte, siis siis siiski ma arvan, et sellest kohast, et et valitsused saaksid nõusoleku minna, seda teed on, seal on ikka väga palju ruumi veel. Ma tahtsingi tulla Brexiti juurde, kuna sinu kõlas Brexiti märksõna. Tegelikult kui me räägime jäämurdjat, sugulased, Brexit on palju suurem jäämurdja, kusjuures me veel ei tea, kust see pragu minema hakkab. Ja üks kindel mõju on see, kui me vaatame nüüd seda eurotsooni teemat versus mitte eurotsoon. Et kuni oli Inglismaa tugevalt mitte eurotsooni liider ja ilmselt oleks noh, tal ei olnud mingit kavatsust, eks ole, liituda siis see oli enam-vähem niisugune võrdsete mäng. Nüüd, kui Inglismaa lahkub, siis tegelikult mitte, eurotsoon on suhteliselt nõrk ja eurotsooni kaks võimsat vedajat, Prantsusmaa, Saksamaa on väga huvitatud sellest, et oleks nii pangaliit kui maksuliit, kui tõepoolest noh see tuumik integreeruks järjest enam. Ja minu meelest on meil siin praegu ikka väga oluline Eestis anda endale aru ka selle riskidest ja mõtelda tõesti selle peale, mis siin Läänemere ümber ikkagi toimuma hakkab ja missugune siis meie meie koht ja poliitika siin võiks olla. Selge on see, et meie oleme eurotsooni kõige vaesem riik, eks ole, Läti tõlvas. Aga tähendab see, et meie seal suurt ilma ju ei tee. Tähendab, me peame mõtlema teistpidi selle peale, kuidas siis meie seda oma oma vihmavarju oma ilmasin, niiviisi suudame luua, et see väga jõuliselt suurte jää murdetega Tiheda eurotsooni poole liikus noh, süsteem, et ta siiski meile ka hingamisruumi No milline see vihmavari olla võiks, oskate te kirjeldada seda, millega me ennast kaitsma peaksime? Oh ma tõesti, mul ei ole seda vihmavarju retsepti nagu anda. Ma olen Marjuga nõus selles selles osas ja me teame väga hästi, et no ma ei tea, kui tõsine oht on, aga näiteks meie hea kolleeg Paavo väärinen üritab seal nagu jõuliselt Soome eurotsoonist välja viia ja lähe nähtud, Euroopa Liit on, läheb kusjuures päris hästi, sest tal on uus erakond, tal on seal mitukümmend 1000 toetajat ja nii edasi, et seda paati kõigutada, on ju ka olemas. Aga ma tuleks korra ääremärkuse, nagu ma juba mikri haarasin, selle nagu tandemi juurde, et mul tuli meelde. Kuna ma kogu aeg keskendusime sellele, et kuidas saavad omavahel läbi siis Prantsusmaa ja Saksamaa. Ja mul tuli meelde see kuulus ajalooline kõne, mida peeti europarlamendis, oli vist põgenikekriisi mingisugune väsisele teravhetk. Kui tulid meie ette, siis Merkel ja Holland ja pidasid kõnet. Juncker istus tagareas ja oli vait. Ja ma mäletan seda nagu kolleegide reaktsiooni teistest riikidest. No ma ei räägi nagu, ütleme Baltimaadest ja Poolast, kes olid väga pahased, et kes kurat ikka juhib seda Euroopa liitu, mida teedest arvavad, et kes need sellised on ja nii edasi. Nii et see võib-olla see ootus on siin nii-öelda Euroopa ääremaad on natuke suurem kui mujal ja see ei lähe lähe kindlasti nii sujuvalt, nagu me siin tahaksime mõelda siin paides istuses ilusa suvise taeval. Urmas. No ma arvan, et Eesti puhul on kõige olulisem see, et meil kõigepealt on ikkagi olemas nii-öelda arusaam, mis toimub, millised on muutused ja meil on ka oma hoiakud nendes asjades. Mis puudutab eurotsooni, siis ma arvan, et siin, meie ükskõik, on see vihmavari või kuidas me seda nimetame, kõige olulisem on see, et meie nii-öelda oma ikkagi majandus- ja rahanduspoliitika toetab seda, et euro püsib adekvaatse, stabiilse valuuta on, ehk me teeme omalt poolt kõik selleks, et, et see nii oleks nii vähe või palju, kui see siis tervikpilti mõjuta. Teine kui Brexitist oli juttu, siis ka, et noh ka siin ei peaks selles mõttes väga võbelemine, et meie ei lahku Euroopa Liidust koos Suurbritanniaga, me oleme üks, 27-st, kes jääb ehk ka selles osas, mis puudutab Euroopa Liidu ja Suurbritannia kõnelusi Brexiti üle. Et ka siin ikkagi me peame ennast nagu väga selgelt positsioneerima, kummal pool me oleme, jah, me oleme Euroopa liidus, ehk meie huvi on see isegi kui need kõnelused kunagi peaksid mingil moel lõppema, et see oleks Euroopa liidule võimalikult soodne. Kuigi ma ütlen siin oma nii-öelda subjektiivse hoiaku, et ma jätkuvalt ei ole 100 protsenti veendunud, et need kõnelused ikkagi Suurbritannia lahkumiseni lõpuks viivad, no muidugi ärme seda ka veel välist muidugi meile kõige soodsam oleks see, kui lõpuks ka ikkagi kriitiline enamus britte saab aru, et need tingimused, mis lõpuks läbirääkimiste tulemusel tekivad, ei ole päris need, mille nimel siis ei, möödunud aasta juunis Euroopa Liidust lahkumise poolt hääletati, nii et noh, ärme ärme seda ust ka veel päris kinnida. No minu meelest on väga oluline meile igal juhul see, et me väga tõsiselt mõtlema läbi ja eesistujana saame seda ka Euroopas rohkem teadvustada, kui oluline on siiski see niinimetatud subsidiaarsus lähimus poliitika ja tõepoolest see põhimõte, et asju otsustatakse seal lähimas punktis, kus see otsus on kõige noh, nii-öelda õigem teha kõige efektiivsem ja minnakse järgmisele, tahan veel alles siis, kui seal nii-öelda esimesel tasandil seda ei saa otsustada, et need on praegu ju väga nihkunud, arusaamad, kus, mis on õige näiteks kaitsepoliitika, julgeolekupoliitika, mis seni on põhileppe järgi ainult liikmesriikide oma. Ta nihkub lihtsalt olude sunnil järjest enam Euroopa suunas. Samas ma arvan, et me peaksime nägema teisi asju, olgu see siis majanduses teatud asjad sotsiaalpoliitika või kultuuripoliitika on praegu liikmesriikide oma, aga see on praegu väga marginaalse tähtsusega. Kõik need asjad, mis on, lähevad Euroopa poole, on just nagu tähtsamad. Kui me vaatame nüüd endale ka otsa ja vaatame seda kuidasmoodi Prantsusmaaga hakkab toimuma ja kõik, et me peame nägema siiski, et me peame ise olema aktiivsed sedasama lähimus, poliitikat enda seisukohalt mõtestama, mida on ikka tõesti oluline, et just liikmesriigid teeksid, liikmesriigid ise otsustaksid, ise ka vastutaksid mitte näiteks nagu praegu ma näen, võtame sama sotsiaalpoliitika. Tihti öeldakse samas lõunariikides võtame needsamad dispaaniade, muud oi, nendel on sellepärast suur tööpuudus, et Euroopa liit ei tee midagi. Tegelikult see ei ole Euroopa Liidu lahendatav küsimus, ühesõnaga sedasama lähimus printsiip peab täituma uue sisuga, me peame siin olema tugevad. Siis meid ei ohusta see, kui ütleme kesk või kõrgel tasemel. See tihedus. Suured mulle tundub, me peame veel pöörduma tagasi poola juurde, sest see ikkagi, mis, mis praegu toimub see vaidlus Varssavi ja Brüsseli vahel, see võtab üha uut uusi uusi pöördeid ja kui varem oli probleemiks üksnes kohtureform, see, mis toimub Poola Põhiseadus konstitutsioonikohtu ümber, siis nüüd on sellele lisandunud ka üsna omapärane põlismetsavaidlus. Ja kui me nüüd proovime nendest puudest, mida Poolas on tuhandeid maha raiutud, piirkonnas, kus kirves valkuda ei tohiks, vaatame, vaatame natukene neist mööda, vaatame seda metsa, siis ma küsin alustuseks nii naiivselt, et kas see, mida Euroopa komisjon on praegu tegemas Poola suunal. On see õige või tehakse Varssavi liiga? No ma usun, et Euroopa Komisjonil tegelikult ei ole palju manööverdamisruumi enam jäänud sest needsamad hoia või tähendab mure või hoiatus, et Euroopa komisjon ikkagi võib tulla välja ettepanekuga sanktsioneerida Poolat, need on juba ka mõni kuud vanad, aga noh, ka Euroopa Komisjon, saades aru, kui suur asi see on ja kui suur probleem, kui ühe liikmesriigi vastu üldse tõstatatakse sanktsioonide teema või piirangute teema on seda üritanud edasi lükata, lootuses et ikkagi Poolas noh, asjad ei lähe halvemuse suunas edasi, aga needsamad viimased konkreetsed näited seaduse muudatustest, mis ikkagi kohtuvõimu ja kohtuvõimu sõltumatust Poolas oluliselt piiravad, et noh, enam ei ole Euroopa Komisjonil tegelikult manööverdamisruumi sellepärast et mindud on ikkagi ühe väga põhimõttelise demokraatia tunnus ehk kohtuvõimu sõltumatuse kallale, et see ei ole selline subjektiivne hindamine, vaid noh, me kõik saame aru, et see on nii demokraatliku riigi kui Euroopa Liidu funktsioneerimise üks aluseid, Yana, ja noh, poliitiliselt. Me kõik saame aru, et loomulikult see on väga kehv, sellest tuleb konflikt, sest juba täna näiteks Ungari teatanud, et nad kavatsevad blokeerida, kui ka see ettepanek ametlikult jõuab liikmesriikide, mis tähendab, et noh, konflikt sellest igal juhul tekib ja ka Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu ühtne positsioon siin saab kaotuse noh siis muidugi Poola selline toimetamine on innustus mõnele teisele Yana on see mõistlik, mida Euroopa komisjon teeb, on nad valinud õige lähenemist. Ma arvan, ma olen nõus Urmasega, me kuulame kui Eestis erinevatel erakondadesse, aga Brüsselis oleme ühes regioonis ja et õige küll, et manööverdamisruumi väga ei ole, aga olgem ausad, ega see poola ei ole sugugi esimene ka viimane enfant terrible nii-öelda Euroopa liidus. Täpselt sama me üritasime teha Ungari ka mõned kuud tagasi, kui meie juurde meie ette siis ilmus. Peaminister rääkis, kui head asja ta teeb, ikkagi pani jõuga selle ülikooli kinni ja nii edasi, et on asju, mida me lihtsalt ei saa muuta, me peame pidevalt nagu balansseerima piiri peal. Kahjuks ja siin ongi nagu kaks kaks sellist asja, kas me hoiame seda tasakaalu ja seda Euroopa Liidu ühtsena selle hinnaga, et me neelame teatud asju olla, sest olgem ausad, mioneelasime alla Poolas abortide, abortide keelustamise. Laiutame käsi, jõudsime togeenud, ei keelustajate, no siis siis minge, ma ei tea selleks tarbeks naaberriikidesse, mida, mida tehaksegi Poolas siis pole nagu päris normaalne ja ma usun, et kahjuks, et ka seekord võib minna niimoodi. No siin on tegelikult asi ju väga põhimõtteline. Küsimus on ju ikkagi selles, mis on need Euroopa Liidu põhiväärtused ja see ei ole abstraktne küsimus. Kõik need õigusriiki, mis puudutavad inimõigusi, nende kaitset, need on põhiväärtused muide ka NATO jaoks. Need on need mikspärast, Ameerika sõdurit tulevad Eestisse, nad ei tule ju omad mingid Ameerika majandushuve siin ei tulda kaitsma, tullakse kaitsma demokraatlikku riiki. Kui meie käituksime nii nagu Poola või Ungari praegu siis oleks Ameerikal, kui see oleks Trumpi ame, ehk täielik põhjus öelda, et see ei ole demokraatlik riik, miks saadame sinna oma sõdureid? Donald Trump pidas Poolas väga kirgliku kõne, sest seal on maa pealt ära selle, mida praegu, kuidas hoiavad identiteeti ja nii edasi. Teeks hea meelega Ameerikas samasugust poliitikat. Aga tegelikult needsamad põhiväärtused põhiõigused on ju ka need, mis pärast toetati meid, noh, kui meil oli siin oma iseseisvusliikumine seal abstraktsed inimõiguste, õigusriigi väärtused ja ma arvan, et kui Euroopa liit nende suhtes hakkab tegema väga suuri kompromisse, siis on ta valmis tegema kompromisse ka Venemaaga, Hiinaga, Türgiga kõigi nende riikidega, kus nendest õigustest lugu ei peeta. Tegelikult ongi just seesama asi, mis ma tahtsin ka öelda, et, et kui Euroopa liit ise seesmiselt ei austa õigusriigi põhimõtet, et siis on väga kerge öelda Euroopa liidule, kui Euroopa liit läheb kuskile iganes mingi teise teise riigile ette heitma, et, et te ei kohaldasin õigusriigi põhimõtteid. Teil ei ole inimõigustega kõik korras ja selleks vaadake, mis teil Poolas toimub, vaadake, mis teil Ungaris toimub, mis te räägite siin, eks ole, et teil ei ole mingit õigust tulla meid õpetama, sest teil endal pole kodus kõik korras, et, et selles mõttes see ongi väga keeruline, et täpselt see väärtuste konflikt, mis on ja Ühest küljest on ju Poolale antud väga palju hoiatusi lootuses et nad võtavad siis selle ise käsile, aga teiselt poolt täpselt, kuna kuna valitsused on mänginud seda, et Brüssel paha meie head, siis see ainult toidab seda, et näed nüüd, eks ole, Brüssel tuleb meile ütlema, aga vot me ei lase endale öelda, meil on endal kõik niimoodi, et me ise teame No mina tegelikult siin siiski arvan, seda meil on siin ka juba öeldi, et Poola on nii suurriike tegelikult ikkagi väga demokraatlik traditsioonidega mäletada ka meil Poola peaminister esines siis kah oli ju väga palju etteheiteid, aga siis ka öeldi seda saalist, et kuulge, vaatame ikka, mis valimised Poolas toovad, sellepärast et Poola on see riik, kes valimistega võidetakse ja valimiste kaudu muudetakse poliitikat. Ja ma arvan, et mina sellepärast Poola, sest tal on nii palju mures kui ungari pärast, kus tegelikult sisult opositsioon praegu on täielikult välja lülitada. Donald Tusk hoiatas hiljuti pärast seda, kui ta käis ülekuulamisel seoses Smolenski lennukatastroofiga, mille puhul me noh, võiks ju arvata, et on need otsad kokku seotud, aga, aga Donald Tuski endiselt süüdistab Poola valitsuspartei selles, et ta on vastutav selle traagilise lennukatastroofist. Tusk hoiatas prokuröri juurde minnes, et järgmiseks sammuks Poola valitsus võib hakata Poolat viima Euroopa Liidust välja. On see selline sisepoliitiline lahing, mida ta seal pidas? Seda reaalset ohtu ei ole. Välistada me kõik teame, ei saa kunagi midagi, aga noh, praegu küll märkega tänase Poola valitsuse hoiakutest, et nagu see oleks mingi tõsine jutt, et ta võiks võtta kursi Poola lahkumisele euroga Pole liidust, et seda ei ole ja teiseks siis ikkagi seesama, mida me oleme siin korduvalt öelnud, et Poolas selles mõttes täna ikkagi ju demokraatia toimib, et ka opositsiooniparteid on olemas, nad on päris jõuliselt, kui vaadata ka seda, millised rahvahulgad kui vähese aja jooksul suudeti näiteks nende kohtute seaduse muutmise vastu protesteerima tuua Varssavi tänavatel, nii et noh, Poola puhul ma täna ei näe seda, et see kuidagi ühiskonnas võiks saada laiema kandepinna, et läheme üldse Euroopa liidust ära, aga noh, nagu me kõik teame, asjad ka Euroopas erinevates Euroopa riikides võivad väga kiiresti muutuda ja eriti kui tegemist on selliste väga emotsionaalset asjadega, neid siin teatud mõttes on ka väike risk. Et kui ikkagi Euroopa liit nüüd otsustabki reaalselt sanktsioneerida Poolat kuidagi, siis see, see võib liikuda juba välja sellisest lihtsalt valitsuse ja opositsiooni toetajate jaotusest Poola sees, sest kindlasti on Poola ühiskonnas nagu igaühes, kes isegi unustab ära, mis see täpselt põhjus oli, aga noh, põhimõtteliselt tuleb jälle mängu see, et Euroopa Liit või Brüssel ei tule nii-öelda ütlema, mida me siin teeme või veel hullem funktsioneerima, nii et see risk seal muidugi on olemas ka Poola sisepoliitiliste emotsioonidega. Näiteks mina arvan, et Poolal on tegelikult ju siiski sama olukord, mis on meilgi siin kuskil ütlevad lõppsõna ikkagi julgeoleku kaalutlustel. Ja täitsa selgelt julgeolekukaalutlused on need, mille pärast Poola iialgi ei lähe Euroopa Liidust mitte kuskile. Siin on veel üks moment, mida ei tasuks tegelikult alahinnata ja mai võrdleksin Poolat ühegi balti riigiga, sest neil on väga selgelt rahvusidentiteedi osa mälestus suurriigiks olemisest ja selleks on ka väga tugevad ajaloolised põhjused. Nii et kõikvõimalikud brüsseli direktiivide käsud on neile väga vastukarva, palju, palju suuremas isegi kui see poleks see valitsus palju suuremal määral kui mõnele väiksele riigile, sest 40 miljonit poolakat ikka väga selgelt mäletavad seda, mis sa tulid. Septembri lõpus toimuvad Saksamaal parlamendivalimised ja kui vaadata seda, kui oluline on Saksamaa ja kuivõrd olulised on valimised sellises sellises ütleme Euroopa Liidu juhtriigis, siis on ikkagi üllatavalt vaikne, praegu seal ei ole mingit. Tundub, tundub, et nagu draamat ei ole. Martin Sultsi kevadine, selline ajutine hüpe sotsialistide populaarsuses paistab olevat kadunud. No aga see, kas me kõik nõustume Saksamaal, kus me kõik nõustume, et ära ei pea muretsema Saksamaa pärast, sellesse jätkub kõik vanaviisi siis ikkagi seesama. No see uus tuua, mida me ei taha enam nimetada, mis on Pariisi ja Berliini vahel. Kas Saksamaa võtab mingisuguse uue, suunasid? Ma arvan, et mingit olemuslikku muudatust kindlasti ei tule, isegi kui peaks juhtuma, et Merkel ei saa uuesti kantsleriks, kuigi see tõenäosus ka on väga väike, et ta ei saa. Nii et saksa valimiste puhul õnneks ma arvan, meil täna ei ole mõtet üldse väga erutada, et seetõttu ma siin korra ennem õrnalt tõin sisse, et meie pilt peaks olema suunatud natuke rohkem lõuna poole ja, ja võib-olla ajaliselt natuke ettepoole ehk ehk selles osas ikkagi suur riik ega Euroopa Liidu asutajariik, Itaalia on minu meelest see, kus nagu tänase turbulents on, on see, mis võib selle riigi seest nii-öelda välja minna ka eelolevate võimalike valimistega ja emotsioonid on seal selles mõttes vähemalt kahel teemal ju laes, eks ole, üks on see põgenike teema, kus Itaalia ei ole väidetavalt ajaloos kunagi ühe aasta jooksul nii palju põgenikke pidanud vastu võtma, kui see nüüd praegu on ja tunnetus, et ikkagi muu Euroopa neid ei aita piisavalt, seal on ikkagi väga tugev ja noh, teine on see majanduslugu, et ikkagi, kui on seal Lõuna-Itaalias piirkondi, kus noorte tööpuudus on kuni 50 protsenti eriti noh, siis selge, et süüdistatakse jälle Euroopa liitu, Brüsselit kõiges selles, aga igal juhul on paha olla, kui sul on iga teine noor energiat täis noor, kellel ei ole mitte midagi teha, nii et selles osas ma arvan, et jah, Saksamaa pärast me ei peaks väga muretsema ka Itaalia, kindlasti on risk. Meie seda siin siin paides siin Eestis nagu vist hästi taju seda itaalia rolli Euroopas, aga arvestades, et meie parlamendi president on itaallane, meie fraktsiooni president on itaallane. Me näeme Itaalia poliitika, neid sisemisi kõike neid draamasid väga lähedal. Näeme nende temperament ja tõepoolest ka ka nende suhteliselt ikkagi vähest vähest hoolimist sellest, mis siin põhja pool toimub ka liidu välispoliitika juhtonit alla või absoluutselt, see tema on natuke ebatüüpiline, tema, tema on väga põhjapaine võrreldes nende Vaata meie arutelu lõpuni on jäänud seitse minutit ja omamoodi huvitav, et me ei ole sõnagi tegelikult rääkinud sellest, mida Eesti on oma eesistumise selle pooleteist kuuga pea pooleteist kuuga siis teinud Augustan puhkusekuu ja Eesti, ma loodan, et kõik Eesti ametnikud, diplom, kuid praegu on saanud ennast korraks lõdvaks lasta aga valmistuvad siis selleks, mis seisab ees septembris, sest asju on tulemus väga palju, aga Teie kiire hinnang sellele esimesele pooleteistkuule, kas Eesti on oma eesistumise kauaoodatud sellises rollis käima saanud hakkama saama? On küll, no igal juhul kõik tagasiside, mis, mis mina olen saanud erinevatest allikatest. Meie ametkonna kohta eelkõige on väga-väga positiivne, et väga asjalikud kõik, kõik toimib väga kenasti. Daniel kõige ametkonna, kuidas poliitikud on hakkama saanud selles suhtes poliitikud on ka lähemalt öelda, sa oled seal jälginud, neid kuulame, kuulame vahelduseks hinnanguid. Me istusime, kuulasime neid kuulamisi algusest lõpuni, et selles mõttes mina ütlen, et nad said hästi hakkama. Et esinesid hästi, mis on tegelikult olulisem isegi on, on küsimustele vastamine, et et väga tihti me oleme näinud seda, et eesistuja maaministrid ühesõnaga kui küsimused tulevad, nad tegelikult ei püüagi nendele küsimustele vastata, see jääb parlamendisaadikud väga närvi. Aga, aga meie ministrid ikkagi püüdsid vastata küsimustele selle täpselt, mis küsiti ja mina ütleks küll, et said kenasti hakkama. Nii et tegelikult Eesti eesistumisega minu meelest kõige suurem probleem on see, et meil on väga-väga kõrged ootused, et, et kuidas me nendest ootustest niimoodi üle hüppame. Et ja neid pettumused tulevad ju sellest, et ei vasta ootustele, ootused on nii kõrged, siis pinge on väga suur. No mina vaatan kah seda praegust kahvel ootuste aega, ohtudest on tõesti väga kõrged ja kõik need esimesed sammud on selles mõttes olnud ju kahtlen, kas ta ette valmistavad, mina jälgisin ka meie ministrit, ma olin selles töö ja sotsiaalkomisjonis kus oli siis olevat kohal Ossinovski ja Kaia iva ja seal kujuneks täiesti selliseks mõtleks loominguliseks dialoogiks. Saadikute küsimused ja repliigid viitasid sellele, Yana oli ka seal, et eestlastelt tõesti oodatakse, et mingid asjad, mis on nagu seisavad mingid keerulised küsimused, nüüd me saame need nagu tõsisemalt lahendama, arutama hakata. Ja noh, ma ütlen, et kõrge ootus tähendab alati seda, et siin, kui siis midagi on pettumust valmis, et siis see tagasilööke ka väga tulla, nii et siin peab olema väga selles mõttes ise ka noh, nagu valmis selleks, et et ka siis, kui mingi tagasilöök hakkab, võiks tulla, ikka ei maksa sellest paanikasse minna. Jaana. Ma tegelikult olen nõus kajaga, et meie ametnikud on tublid, väga hästi ennast ette valmistanud, no mina olen näiteks kultuurikomisjoni Saldekuraator, käidi pidevalt, monitooriti, kirjutati konspekte, kõik võeti arvesse, mitte miski nagu läinud ühest kõrvast sisse, teisest välja, selles osas on kõik okei, mis puudutab poliitikuid, esiteks ma tahaksin parandada selle ajaloolise ülekohtu, te räägite, inglise keel pole nagu vahetunud, peaasi et oleks, mida öelda. Ja tegelikult ma pean ütlema, et Jevgeni Ossinovski seal väga hästi hakkama muidugi inglise keeles, Indrek Saar, Mailis Reps, see, mida mina ise kuulsin, aga mis puudutab kõrgeid ootusi. No võib-olla teatud valdkondades on eriti digivaldkonnas, kus tegelikult mingi läbimurret nagu loota ei ole. Läks, eks, et see Euroopa liit ongi väga selline kirja konservatiive nendes asjades. Aga jällegi seal sotsiaalkomisjonis, kus me Marju olime koos, mõni ikka lihtsalt väljendas oma nägu. No umbes nii, et kas te nüüd arvate, et peab, peavad kõik saama võrdselt, ma ei tea suurt pensioni. Mida sa selle peale vastad, kui sa oled Kaia iva Eesti vabariigis, nagu kas see on sinu? Ühesõnaga, selle tunne on, et nagu peaks selle Euroopa projekti, nagu ma seal ka kuulamistel ütlesin, viima kohe kolmandalt levelit, ma tea, 10.-le poole aastaga niimoodi, noh see pole võimalik, aga see tähenda ootus, see tähendab, et inimesed lihtsalt kompavad piire, et kes te sellised olete. Tegelikult ma usun, et me saame hakkama päris. Jaan kuulata seda entusiasmi ja ma jagan seda, sest ettevalmistused on hästi tehtud, aga siiski esiteks on alles eesistumise algus ja teiseks, nagu elu on näidanud eesistujal võivad olla superplaanid, aga elu teeb neisse suures osas korrektiivid. Nii et seetõttu tuleb valvas olla ka edasi. Noh, ma tahaksin sealt öelda, et oleks väga kena, kui räägime, ma ei tea jaanuaris juttu, kuidas läks, et siis vähemalt kaks märksõna, seesama kogu digitemaatika ja teine Euroopa Liidu kaitsepoliitika on need, mis ikkagi väga selgelt kuidagi Eesti eesistumise pluss kontosse lähevad. Ja noh, teine, et ma arvan, et me ei peaks olema nagu ainult kinni selles, et justkui eesistuja ei tohi esineda mingisuguste initsiatiivide või poliitiliste seisukohtadega, ma väidan, et võib küll, näiteks ka praegu me Põhja-Koreast pisut rääkisime, ma arvan, et oleks ikkagi täiesti asjakohane, kui Eesti täna teeks ettepaneku kutsuda kokku erakorraline Euroopa Liidu välisministrite kohtumine. Et ikkagi selles Põhja-Korea puhul kujunenud olukorras oleks väga selge ka Euroopa Liidu välispoliitiline seisukoht loomulikult koostöös siis liitlaste ameeriklaste, Jaapani, Lõuna-Koreaga, kellega iganes, et noh, august ei tähenda seda, et Euroopa liit ei tööta ja siin on kindlasti eesistujale vähemalt oma tähelepanu suunav roll olemas. Nii et selles osas Ühe kuu pealt loorberitele heitma ei pea, aga kindlustunnet muidugi annab, jah, see ettevalmistustöö on nagu eestlastele kohane. Põhjalikult tehtud. Ja kui nüüd jah, hakkavad jälle istungjärgult peale, septembris siis muidugi Johannes on seal kohal ka. Väga erinevad on olnud eesistujamaade, nende parlamendi suurt kõnede stiilid, mõned on olnud väga sellised vaiksed ja ametkondlikud ja mõned ikka on esinenud tõesti väga tõsiste poliitiliste seisukohtadega. Et väga tore oleks, kui me saaksime ka teada ja eesti rahvas näeks, milliste seisukohtadega siis need meie esindajad seal parlamendis on ja kuivõrd neid kuulatakse, kõverdad suudavad ennast kuulama panna, see on tegelikult väga tähtis. No ma annan endast parima, et need meie ministrite ja tublide ametnike töö viljad jõuaksid kindlasti juba alates septembrist, kui tavaline töörütm taastub. Siis jõuan ka mina Brüsselisse tagasi. Eks see juuli juba on olnud paljulubav Eesti televisiooni brüsseli korrespondendi tegevuste osas Eesti eesistumise kajastamisele. Ja see oli tõesti üllatavalt elavat vastukaja. Pälvis see üks lugu, jah, sest see oli natuke ülekohtune siis sellega. Et see oli ülega. Johannes Maena kajastasin seda, mida ma nägin, et selles mõttes iga inimene saab ise anda auhind, mida seal ionäär, mida, mida, mida kraani lahti, suur aitäh teile siia paides tulemast Euroopa Liidu olevikust tulevikust, Poolast, USAst ja manuaal Põhja-Koreast, Põhja-Korea muidugi Itaaliast rääkimast. See on olnud minu jaoks väga huvitav tund, andnud kindlasti palju palju mõtteainet, mida, mida peagi algaval poliitikahooajal Brüsselist kajastuda, millel silmad vaid on, ma loodan ka teie head kuulajad-vaatajad, publik siin paides Eesti rahvusringhäälingu vahendusel sellest debatist osa saanud inimesed saite siit mõtteainet. Eesti rahvusringhääling jätkab arvamusfestivalil täna meie erinevates.