Vikerraadio arvamusfestivalil siin Paide siin vikerraadio, tere päevast, head kuulajad. Rõõm teiega kohtuda, viies kord toimub Paide vallimäel arvamusfestival ja taaskord on loomulikult ka vikerraadio kohal, Eesti rahvusringhäälinguala siin on laululava juures ja vikerraadio stuudios on siin kõrvale üles seatud. Meie oleme Olev Kenk ja Lauri Varik. Tere päevast, head kuulajad ka minu poolt ja mul on erakordselt hea meel, et jälle on arvamusfestival paides, Järva jälle on vikerraadio paides aasta tagasi aasta tagasi ei ole, tegime saadet ja võrreldes sellega on vähemalt ilm nagu öö ja päev. Ilm on tõepoolest suurepärane ja kui vaadata, kui palju on siin meie ümbersaginas inimesi, siis karta on, et tänavu tuleb külastusrekord just et festivali puhul, mis juba viies aasta ju toimub, on ikkagi küsimus, et milline tema tervis on või kas ta mingil määral alla käimas, siis ma julgen öelda, et see aasta kummutab selle müüdi, sest rahva huvi on väga suur. Paide on, ma ei tea, mitu korda suuremaks kasvanud ja mulle tundub, et esimest korda on arvamusfestival ka kuidagi inimlikult hoomatavam. Sellepärast. Neid arutelu alasid ei ole korraga nii meeletult palju ja tõepoolest võib võtta kava valida arutelu välja ja minnagi kuulama olev kohalikule inimesele on siis arvamusfestival aasta üks tippsündmus nii Paide kui Järvamaa jaoks. Kahtlematult on arvamusfestival Järvamaa jaoks Paide jaoks aasta tippsündmus, sest nii palju üle Eesti tuntud inimesi nii palju meediakajastust ei saa Paide mitte kunagi terve aasta jooksul ja seepärast ka vikerraadio pöörab suurt tähelepanu. Täna teeme meie siin saadet kuni kella kuueni, homme on kavas kolm tundi meile saateid, siit pluss veel ka pühapäeval salvestatuna kannale üle ühe arvuti elu, aga sellest veel saate jooksul, aga kõigepealt siis räägime sellest, mida meie siin järgmise kahe tunni jooksul kuulata pakume. Loomulikult esmalt pärast esimest muusikapala on meile stuudios korraldajat, räägime siis selle aasta kavast, mis on siin muutunud või mis on samamoodi ja ja mis need mõtted korraldajate poole pealt on ja siis lähen ühe kohaliku teema juurde, et see on ka meie üks eesmärk täna just eelkõige rõhku panna Järvamaal, et see on ju see võimalus siin praegu. Ja kuna Järvamaa on paraku põllumajanduspiirkond ja minu arvates on see väga hea, siis me räägime kindlasti ka põllumajanduse hetkeseisust, räägime ka paidesse kavandatavast uuest ühistulist piimatööstusest. Aga seejärel kella kolmveerand viie paiku ootame siia tegelikult Viljandi inimesi, kes on ka ikkagi Järvamaaga seotud, juba teist suve toimub väga menukas suvelavastus. Kõrboja perenaine ja Viljandi Ugala inimesed tulevad siia ja täna on nendel ka eriline päev, sest nende teatri grand old leidil luule Komissarovile on täna sünnipäev, muide ka teda kuulame tänases. Aga meie saate teises tunnis teemiaga natukene poliitika juttu, kohalikud valimised on tulemas ja 12-st Järvamaa kohalikust omavalitsusest jääb ju pärast valimisi alles ainult kolm. Kuidas kohalikud poliitjõud valimisteks valmistuvad ka sellest enne juttu. Aga loomulikult käime siin kohapeal ka ringil, püüame inimesi kätte saada ja nende muljeid, arvamusi saadavad, miks nad on tulnud, mille vastu huvi tunnevad ja mis nende mõtted on, kuivõrd rahul nad siin arvamusfestivalil on ja siis veel jõuame loodetavasti ka Paide kultuurielust ja ka üldse Paide linnas elus siin rääkida, saate lõpus. Aga muusikat ikka ka juttude vahele ja olen tänasesse saatesse valinud loomulikult ikka Paide ja Järvamaaga seotud esinejaid, aga esimene lugu meie saates on, võib öelda vist arvamusfestivali selline tunnuslaul Mari Jürjens silt. Käigeid. Seisma jäi ta. Maailma ja kodupiire ja ja, ja, ja. Ja siis, Eiki karjad. Vikerraadio arvamusfestivalil, jätkame oma saadet Paide vallimäelt ja arvamusfestivali saame paremini käima, kui küsime korraldajatelt ka meil on stuudios peakorraldaja ott Karulini maigu keskküla ja noortealajuhataja Helen ond oja, et kuidas te siis ise kõige sellega rahul olete, mis nüüd siin meie ümber on? Kui kuulata vikerraadio sissehelistamisi saates uudis pluss siis võis jääda mulje, et ju see ikka selline suhteliselt mõttetu ja ja vähese tähtsusega ettevõtmine on. Ma usuksin seda rohkem, kui nad oleksid käinud, et tegelikult Ma nagu vibama nagu katkine plaat või nagu eriti naiivne inimene, aga päriselt arvan, et et kui sa tuled ja kuulad kolme hästi ettevalmistatud arutelu, kus kõlavad argumendid, mitte ainult arvamused, et siis sa saad mingit teadmist selle kohta, milline võiks olla üks arvamusavaldus ja sa oskad nõuda muuhulgas poliitikutelt ja ei lase ennast ära petta, et ma tõepoolest usun seda nii et kõik need inimesed, kes siin on, ma usun, lähevad selles mõttes Osamatena tagasi, kasvõi selle viie aasta põhjal võime juba öelda, et Eesti on oluliselt muutunud avatumaks ka tänu arvamusfestivalile. Või on seal sellist auma küll ei julgeks meile võtta viis aastat, et on nii lühikene aeg ikkagi pigem 25 aasta pärast, ma julgeksin vastata sellele küsimusele maiga. No ma ikka natukene julgeks öelda, et et midagi on ikka toimunud, et asi on selles, et, et need formaadid, mis siin levivad diskussioon ja nagu siin ott juba mainis, et argumentatsioon ja, ja sellised kaasavad inimesi kaasavad diskussiooni formaadid siis need ei saa levida ennem, kui inimesed on nendes osalenud ja need hakkavad alles siis levima, nii et ma arvan küll, et arvamusfestivalil, kui inimene tuleb siia, osaleb nendes, siis ta oskab neid ka ise edasi kasutada. No viies aasta festival toimub, kuidas te ise hindate või kuhu arenguetapid on siis jõudnud? Tõepoolest eelmine aasta noh, ilm no ärritas, oli, oli halvem, rahvast jäi ka loomulikult seetõttu vähemaks, see aasta on suurepärased tingimused, rahvast tuleb ka rohkem. Huvi tegelikult ju rahva rahva poolt on, aga teie korraldajatena, kuhu te tahate, et see asi veel edasi jõuab, kas see korraldaja temaatika ongi selline, et mingite asjadega oled väga rahul, mingit ega ei ole üldse? Tahaks nagu paremini ja ega siis meie selle poolest erinev, et me tahaks ka kindlasti edasi areneda ja tegelikult seesama asi, millega Olev alustas, et helistavad inimesed küsivad, et noh, et mis selle asja mõte on ja tundub nagu selline enese presenteerimisel kohta mis iganes. Et siis kindlasti meie suur soov on, et need inimesed tegelikult reaalselt jõuaksid siia kohale ja näeksid, et et see festival on oluliselt mitmekülgsem, kui seda ainult meedia vahendusel. Võib nii öelda paista. Et me peame selle nimel kindlasti pingutama ja, ja me oleme tegelikult oma festivalimudelit igal aastal kas ühel või teisel viisil päris oluliselt reforminud või nii-öelda muutnud, et katsetada ja proovida ja selles mõttes on arvamusfestival ma julgen öelda, et doonor orgaaniline, sealt nii-öelda kasvav, arenev muutub ja me katsetame, et see on nagu põhiline selle juures. No kriitikud, kellest muide ka ise osa tunnistavad tõesti, et nad ei ole siin kordagi käinud ütlevad seda, et see on ikkagi suur jututuba, et sellest ei ole kasu, see ei jõua kuhugi ellu, et lihtsalt arutatakse, minnakse laiali, et noh, kasu ei ole. Ja kas ei ole mugav meil just pigem see, et kõik kipuvad tegutsema enne, kui nad on üldse arutanud omavahel, et arvamusfestival on just see koht, kus enne seda, kui peab otsuseid või otseselt tegema või stsenaarium lahti kirjutama hakkama võiks nagu maha istuda ja arutada, mis on need võimalikud stsenaariumid. Et selles mõttes ma ei ole jah, kriitikute knows ja minu meelest see nagu ühest ühelt poolt ikkagi peegeldab sellist liiga suurt ootust võib-olla ka, et et oodata, et kuskil keegi tuleb kokku ja otsustab ära, kuidas siis asja tegema peab. Et ma arvan, demokraatlikus ühiskonnas nii ei tohikski asjad käia, mis mulle ikkagi selle ürituse puhul meeldib, et see lähedus, et tuntud inimesed, arvajad, keda sa muidu võib-olla näed televiisorist, kuuled raadiost, loed lehest, need on tegelikult siin kohapeal sul käeulatuses, mina võtan tal nööbist kinni, vaidle aruta temaga, et sa saad teda mõjutada, aga iseasi, kas nendes vaidluses inimeste seisukohad tegelikult ikkagi väga muutuvad. Nojaa, aga see on juba midagi, kui sa saad vähemalt oma seisukohta väljendada ja vähemalt kuuled, kui ütleme ei kuula veel, aga kuuled vastuargumente ja ütlesin mina pean tunnistama, et minu arvates meie need arvamusliidrite ja poliitikute isegi kasutatud liiga vähe ära seda võimalust, et meil kohalike omavalitsuse valimisteni ja ma oleksin eeldanud, et ma näen siin päris palju poliitikuid, kes nagu suhtlevad inimestega, küsivad, mis on need olulised teemad erinevates kohtades Eestis, aga senini väga seda ei ole märganud ja ka mitte eelmistel aastatel. Helen, noh, tänavu on esimest korda arvamusfestivalil ka päris noorte ala eraldi, miks alles nüüd nüüd järsku noored on ärganud, et nendel on ka midagi öelda? No ma ei oska öelda, miks olles miks alles nüüd ma arvan, et et aga tõepoolest selle aasta noorteala on, on põnevam kui kunagi varem. Me räägime, kui me räägime erinevatest horvaatide, sest et me ei taha arvamusfestivali korraldajatele tuleksid ainult paneeldiskussioonid, tuleksid ainult inimesed laval ja teised kuulavad siis noorteala, on küll, ma arvan, üks parematest näidetest, kus on väga palju erinevaid formaati, näiteks just hetk tagasi oli meil meil rääkiva raamatukogu elav raamatukogu formaat, kus just nimelt Urmas Paet näiteks kohtus Paide noorte inimestega said omavahel suhelda, istusid puu alla maha, rääkisid ja noored sealt küsida küsimusi ja ja suhelda nii-öelda arvamusliidriga, et, et just, et see on üks formaat, meil on täna õhtul toimub hirmu kohvik, homme hommikul alustame jalgpalliga, mis tegelikult õpetab inimestel eluoskusi, sotsiaalseid oskusi ja, ja nii edasi, et tänavakunstifestivalil käib just praegu algas tänavu, kus te, kunstiala, kus Paide noored, kes kunagi ei ole tegelenud tänavakunstiga, saavad ennast väljendada, enda arvamust avaldada siis tänavakunsti praktiseerimise näol kutsume kõiki hindama vaatama, et, et siis nii-öelda maakeeli grafitivõistlus. Et noored tahavad ennast väljendada, noortel on selleks lastel väga hea võimalus. Jaa. Jaa. Väga intrigeeriv teema on porno tarbimise teema väga avatult ja julgelt kohe noortega, nendest asjadest see veel tuleb, jah. Jah, see on homme kell kaks, Me räägime siis arutelu, pealkiri on 12 aastane pornotarbija, kelle mure ja vastutus ja tõepoolest avalikult avameelselt räägime siis seksuaalharidusest, pornost. Kas noored julgevad sellest niimoodi suurema avalikkuse ees rääkida, kui on võib-olla ka kaamerat filmivad ja. Julgevad küll, meil on üks arutelu osaleja on noor inimene, kes räägib oma isiklikust kogemusest ja lisaks on siis nii-öelda välja väljaku teised mängijad veel. Arutelus osalevad, et, et kindlasti julgevad sealt ma arvan, väga-väga tahavadki ja väga-väga ootavad huviga, et just nende teemad saaksid kajastus. Vaiko, kus, kas sa julged kinnitada kohapealse inimesena ja kohapealse korraldajana, et arvamusfestival on nüüd paidesse kinnistunud ja jääb siia aegade lõpuni? Ma usun küll, nii kaua kui Paide inimesed ise sellesse festivali panustavad, nii kaua siin toimub ja, ja sünnib, sest tegelikult see festival sünnib ikkagi tohutu suure hulga inimeste vabatahtlikku vabast tahtest, vabast ajast, investeeritud aja ja energiaga, see on enneolematu, ühtegi teist sellist sündmust meil ei oleks, nii palju vabatahtlikku ressurssi, energiat siia pannakse, et tänu sellele tegelikult sünnib ka selle festivali hea atmosfäär ja selline mõnus mõnus tunnetus, mis, mis siin valitseb. Et just nimelt need inimesed on ise lihtsalt omast vabast soovist seda aega panustanud ja see, mis Paide inimesed selle festivali jaoks teevad, on tegelikult väga-väga suur. Ja lõpetuseks otile ikkagi ka selline tüüpiline või stampküsimus arutelude suuruse kohta, et see aasta nüüd natukene vähem. Aga kus see võiks olla selline optimaalne piir, et et pea väga laiali ei läheks ja saaks nagu fookused ka paika ja huvid, et et kuidas te ise tunnete. 160 arutelu sel aastal on 160, et noh, ma arvan, et tegelikult see kärpimine iseenesest suhteliselt formaalne lähenemine, et muidugi ma võiksin öelda, et 120 oleks ideaalne, aga no mida see ütleb meile pigem kui need kõik 160 arutelud oleksid tõepoolest pool aastat ette valmistatud, nii et on mõeldud, miks arutatakse, miks just sellises formaadis, miks just selliste inimestega ja kuidas on osalejad kaasatud, siis tegelikult seda küsimust ei tekiks, et siis tekiks küsimus ainult sellepärast, et ma ei jõua ju nii palju häid arutelus, on need pigem, me peame sinna pooliku. Selge, aga mis muud kui kes ei ole veel jõudnud, tulge paidesse, kellel on huvi, aga loomulikult ERR-i kanalite kaudu saate ka jälgida siin ERR-i laval praegu üks arutelu käib, kui te kuuletegi taustal ka teisi helisid, siis me olemegi sineeri lava kõrval, et mis arutelud siin käivad, mul ei olegi praegu õigeid pabereid ees, aga, aga need jätkuvad neid jah, siin on siis kultuurimälu, toletamisesti, rahvusidentiteedist, Liisu Lass juhib seda aruteluni ERRi kanalitest. Kell pool kuus hakkab siin ETV otseülekanne, nii et võimalusi on palju. Ilm on ilus. Ma arvan, et rahvas siia vallimäele mahub veel ja veel aitäh tulemast. Viimane. Ikka. Pakitud ka free nööril. Meie improviseeritud stuudios siin Paide vallimäel on nüüd E-piima juhatuse esimees Jaanus Murakas ja Sargvere põllumajandusühistu juhatuse esimees Toomas Uusma, räägime siis põllumajandusest ja ennekõike Jaanus, teie käest tahaksin uurida. Kui kindel siis praegu on, et see uus ühistuline piimatööstus tõepoolest ehitatakse siia paidesse? No eks see kindlus on nüüd järjest tõusnud need 29. juunil tegi riik siis otsuse et see riigi toetus 15 miljonit uuele piimatööstusele, et see läheb e piimale ja tunnistati E-Piim siis selle konkursi võitjaks. Nüüd on kuu aega möödas, keegi seda vaidlustanud ei ole kohtus, täna on see otsus siis värskelt paar nädalat alles lõplikult jõustunud. Loomulikult see on üks selline trepiaste või vaheetapp, mida nii suure investeeringu puhul tuleb võtta Ta. Ja neid olulisi etappe on veel. Ja nendega täna kõigega tegeletakse ja see tõenäosus iga päevaga järjest suureneb, et see tehas tuleb ja me oleme kogu aeg sellesse ju täiesti siiralt uskunud ja tõsiselt seda projekti ajanud. Milleks me seda uut tehast üldse vajame? Piimaletid on kaubanduses ju paksult kõikvõimalikke tooteid täis? Jah, eks ta võib niimoodi tunduda, aga uue tehase majandus on nagu karju, meil on vaja tehagi suur arenguid või meil ei ole aega, me oleme väga palju aega raisanud piimatööstussektori arendamisel ja maja arenguhüpet, et saavutada tootlikkus, saavutada suurem efektiivsus. Piimandustehnoloogiad on väga palju edasi arenenud ja mis on nagu oluline saavutada ka mastaabiefekt. Et tänaseks piimatööstused, mis Eestis on, nad töötlevad piima siin 100 tonni kuni 300 tonni päevas, nagu meil planeeritud on, uus tehas peaks töötlema 1000 tonni piima päevas ja tänapäeval lihtsalt ei ehitatagi enam väiksemaid tehaseid. Maailm on kiiresti muutumas ja piimanduses muutus seisnebki uutes võimsates kaasaegsetes tehnoloogiates mis ühes tehases peavad olema, kust ta selle piima võtate, kust see võimekus tuleb, meil piimanduses olid rasked ajad, lehmi jäi siin ka vähemaks, kui hinnad olid all, veidi oma majja. Kus nüüd see võimekus tuleb, et suuta anda aastas üle 300000 tonni piima kui praegu on siin ligi 800000 kogu Eesti peale vist, et noh, ütleme laias laastus natuke üle kolmandiku tahaksite enda kätte saada. Ja, ja et see piim on tegelikult Eestis olemas. Aga seda piima täna eksporditakse toorpiima väljapoole Eestit. Ja see oli ka üks kindlasti riigi suund, miks otsustasid selline piimatööstuse projekt teha? Ega neid Euroopa rahasid piimatööstustele toetus rahase põllumajandusele jagatakse kogu aeg, et neist ei saa üle ega ümber. Seekord tehti tõesti suur muutus, et mitte pisar piserdada, need toetusrahasid laiali väikeste projektide peale, vaid teha üks suur asi just eesmärgiga tuua ka see toorpiim tagasi, et me ei oleks tooraine, väljamüüjad riigist vaid me looksime lisandväärtus oma riigil riigis jätaksime sellega ka maksuEestisse. Ja oluline on ka see, et see uus tehas tõesti läbi oma tootlikkuse on võimeline maksma põllumeestele kõrgemat piimahinda. Täna meil eesmärk ikkagi ehitada kõige efektiivsem ja moodsam tehas Baltikumis sellel hetkel. No Eesti inimesed ikkagi ei jõua kõiki neid piimatootjad ära süüa, et need peab suutma siis eksportida. Et te ütlete, et toorpiimast saab muidugi ka vähem, aga kas siis ma ei tea, ütleb, toome näiteid jogurtil või mingeid kohupiimakreemid, et kas need siis needsamad leedulased või kuskil Lääne-Euroopas või, või Aasias ostavad siis ka on nõudlus selle järele? No vaadake, teeks Eesti piimandusmaailma piimanduse mõttes on ju väga väike, et kogu Euroopa piimanduses Eesti piimanduses on võib-olla üks protsent ja piimatoodetele on Aasias ja maailmas suur nõudlus, seal tuleb leida oma nišš. Ja, ja loomulikult me ei alusta ju seda tänasest päevast. E-Piim on täna Eesti kõige suurem piimatoodete eksporti ja me ekspordime täna siin circa 18000 tonni piima toota tõid väga laia spektrisse oma riikidesse ja see on andnud ka meile selle julguse ja kogemuse see projekt kokku panna ja seda realiseerima minna. Nii et jah, Eestis piima toodetakse ligi kaks korda rohkem, kui ise ära tarbime ja piim ja mets ongi meil ühed niuksed, väga tugevad ekspordiartiklid. Järjest rohkem on muutunud ekspordiartist, aga näiteks ka teravili, täna kasvatatakse ju põllumajanduses erinevaid saadusi. Ja põhiline on see, et meil on miljon kärid, põllumaad ja meil on vaja leida selle miljon hektari põllumaa saaduste peale väga head läbimõeldud äriplaanid, mis aitab, et meie põllumäe seal jätkusuutlikult elada ja aitavad paremini üle elada kriise. Et üks kriis sai mööda, tänaseks on nagu sinisealiha hinnad piimahinnad taastumas oma normaalsesse tasemesse, aga ega uued kriisid tulemata ei jää ja selline tugev piimandus, mis eeldab siis nii tugevat farmi kui tugevat tööstus aitab tulevikus meil ka neid kriise lihtsamini üle elada. Uus piimatööstus toob paidesse juurde 100 uut töökohta. Kas sellest 15-st miljonist ju selgelt ei piisa uue võimsa tööstuse rajamiseks, kus tuleb see ülejäänud raha, millal lüüakse kopp maasse millal siis avapidustused toimuvad? Jah, hea, et sa juba öeldi, et millal saaks kasumeid jagada. Tavaliselt ajakirjanike küsimus. Loomulikult vaata, tulebki võtta suur arenguhüpe, meil ei ole aega täna raisata, et kui meil täna on Põltsamaa meierei piimal, kus me teeme Eesti juust on 300 tonni piima päevas, et me läheksime siin edasi, arendame teda 400 tonni peale, 500 tonni peale me jääme konkurentsis maha. Ja meil ongi ainult üks võimalus teha kiire suur arenguhüpe. Ja okei, riik on leidnud, et ta paneb 15 miljonit raha olla tõesti see 15 miljonit tundub nagu suur raha, aga piimatööstusinvesteeringud on väga suured. Täna meil on projekti eelarve 90 miljonit. Täpselt, me saame selle hinna teada, kui me läbi viidud rahvusvahelised hanked, mis siis lõpuks need seadmed, hinnad tulevad. Ega meil täna ju konkreetselt pakkumisi ei ole ka määruse mõistes toetuse määruse mõistes, meil ei tohi ju kokkulepped konkreetseid olla, on indikatiivselt hinnad. Nii et täna tegelikult siis kogu finantseerimispaketi kokkusaamiseks siis on tõesti täna olemas siis riigi 15 miljonit. E-Piim peab läbirääkimisi täna ühe investoriga, kes teeks sissemaks E-piima osakapitali veel 25 miljoni võrra. Siis on meil nagu 40 miljonit omakapitali kokku. Ja täna, Me peame pankadega läbirääkimisi laenata 50 miljonit ja see on siis plaan, kuidas me üritame selle viis, 90 miljonit kokku saada, et seda teha, siis ikkagi järgmine aasta ehitama hakata? Toomas Uusmaa, kuulatasin mõtliku pilguga või mis tunne mõttega teie kuulate seda juttu? Te olete ju ka piimakarjakasvataja? Jah, tähendab, et kui piimatöötlejaid juurde tuleb, ilmselt on ju toorainet rohkem vaja, see tähendab, et ilmselt siis toorme hind peaks tõusma. See nüüd, et vahepeal siin suur kogus piima Leetu Lätti läinud. See on ju puht sellest tulnud, et testi piimatöötlejad ei maksnud lihtsalt konkurentsivõimelist hinda, et ümbertöötlemisvõimsust on meil kogu aeg olnud. Aga nüüd, kui jah, juurde tuleb ilmselt siis nagu toorme pärast jah. Läheb nagu kemplemiseks, et kes siis, kes siis rohkem maksab, et Leedus ja Lätis nagunii suuri ja korralikke piimatootjaid on vähe ja nad on väga hindad seal eesti piima kvaliteeti netegannad väga kergelt, ilmselt sellest loobub. Toomas, te ütlesite oktoobris 2015 Aktuaalse kaamera kaamera ees tõsimeeli, et madala piimahinna tõttu on teie ettevõtte pangaarve tühi ja, ja tegevus tuleb lõpetada. Praegu te olete pigem hoopis suurenenud, teie lautades on 540 lüpsilehma koos noorloomade pullidega on teie kari 1400 pealine haritavat mood on 1900 hektarit, olete tööandja kuni 40-le inimesele, et kas see pessimism on nüüd tõepoolest läbi ja, ja ka piimatootjale on vähemalt normaalsed ajad tagasi? No oleneb nüüd, mis ajaga võrrelda, kui võrrelda siin poolteist, kaks aastat tagasi, siis muidugi tähendab, kui tol korral maksis piima, Ilzin juba ütleme, tonn 190 eurot, nüüd ligi 330, et suur hüpe on olnud, aga kui võrrelda nelja aasta tagust olukorda, siis on veel nagu natuke nagu arenguruumi, et tol korral muidugi oli, et ma 13 ja ilma investeeringutoetuseta just lõppema jäta siin nagu laudaehituse, et see oli nagu möödapääsmatu tegevus, minu vajadused, ettekirjutused, asjad olid olemas. Ja siis tulid tõesti need piimahinna langused ja siis tegi nagu küll meele kurvaks, et ise olen nagu kõik teinud, et enam nagu midagi sinust ei sõltu. Ja eks ta siis rohkem selline psühholoogilist laadi ka oli, aga noh, ajad on natuke paranenud ja ja, ja nagu poeg on tulnud appi tööle, need nagu suht kergemaks läinud, et ja tõesti piimahinnad nagu on tõusuteel praegult, kuhu teie praegu piimamüüte ja kui see uus paide tehas saab valmis? Noh, kas väike selline patriotismi noot kasin või teie puhul rolli mängida valikul, et kellele müüa, või tegelikult ikkagi, kes maksab rohkem? No tähendab, mina otse ise nagu piimamüügiga ei tegelegi, meie müüme läbi viima laeva, tähendab piima. Suur osa sealt lähebki Leetu, Lätti läheb ka valijos. Et ehk siis läbirääkimised peavad hakkama ühistute vahel käima, tähendab et ega siin muud ei ole, eks hind hakkab ikkagi rolli mängima, et elame kapitalismis ja midagi teha ei ole. Jaanus Murakas piimakriis on justkui möödas ja nüüd on jälle selline teistpidine seis, et või hind tõuseb, tiim läheb kallimaks poes. Et mida selles plaanis siis meile tarbijatele veel oodata on? Võib-olla kasutatakse niisugust sõna nagu õiglane hind? Et eks meil noori ja noor kodanikuühiskond ja ja, ja võib-olla meil ei ole nagu seda arusaamist ja me vaatame nagu liiga nagu oma särgitundega iga päev seda asja ükskõik mis ei tarbi, et kui me tahame, Ühte ühiskond normaalselt eksisteeriks, siis meil peaks olema nagu laiemat mõistmise pilti ja suurema pildi nägemise võimet. Et kellelegi kulu on kellelegi tulu ja vastupidi. Jah, et tarbijale nüüd Nad on küll tõusnud toiduainete hinnad, aga need hinnad taastuvad alles peale neid kriise. Ja kõik me tahaksime stabiilseid hindu ja see stabiilsed hinnaks toit toiduainetel oleks, selleks ongi tegelikult arenenud riikides põllumajanduspoliitika. Et põllumajandus pole jäetud ainult turumajanduse rüpes, sest vastasel juhul oleks ka nii, et kui mingil hetkel on mingi ülepakkumine, siis hinnad lähevad nii alla peale seda, kui hinnad lähevad alla, siis põllumajandustootjad lähevad pankrotti, hävitavad oma karja ära ja siis peale seda on hinnad nii-öelda Sky hai või taeva kõrged ja keegi ei suuda seda tarbida ja keegi ei taha elada nagu sellistes toiduainete hindades, et ma ei suuda oma pere-eelarvet planeerida, et üks aasta maksab juust kolm eurot poes kilo ja teine aastane jälle 10 eurot poes kilo. Et meil ongi vaja nagu stabiilselt nagu hinnamehhanismi. Aga aga jah, paraku see täna niimoodi on see kaubandus, et meil nagu kui kriis oli, siis siis ka kaubanduses hinnad läksid väga alla ja põllumees ja sektor ei saanud ka nagu kohalikult tarbijalt seda toetust, et seda kriisi kuidagi parem paremini üle elada, et saaks mingitki turult parema piima, aga selgitame kuulajatele veel kord selle hinnatõusu tagamaid või hind on siin siis kõige järsemalt viimaste kuudega tõusnud, et selgitage, kus need tarbijad tulevad või kelle pärast või mille pärast on, on see n ikkagi nii äkki tõusnud jah, et või hind on tõesti on väga drastiline ja see on, no mina olen piimaäris olnud 25 aastat. Need vennad, kes on olnud 50 aastat, ütlevad ka, et nii suurt võina tõusu keegi ei mäleta. Aasta tagasi maikuus või ind oli umbes 2200 eurot. Täna on või hind tsirka 6600 eurot. Et tõus on olnud kolmekordne ja, ja kui nii suured hinnatõusu hinnakäärid siis tegelikult on mitu põhjust. Üks põhjus on tõesti see, et mullikriis piimatootmine iseenesest vähenes. Ja nüüd me näeme, et piimatootmine isegi ei ole nii palju vähenenud. Aga tegelikult tänapäeval, et farmer elus püsiks, ta peab tootma väga tootlikult ja lehmad täna toodavad, võib-olla mees ei anna, ei anna mulle valetada. 10 tonni piima aastas. Aga tegelikult piimas endas on piimas olevat kuivainet. Piimas on kolm komponenti, millega tegelikult äri saab teha. Maailmaturul on piimavalk piimarasv piimasuhkur. Piima rasvasisaldus on piimas väga palju langenud, kui vanasti oli normaalne, piimas oli ikkagi neli protsenti eriti rasva veel talude ajal oli piimas võib-olla viis protsenti rasva. Nüüd tänane tõuge, tohutu jooks selle tootlikkuse peale on viinud sinnani. Piimas on täna 3,7 3,8 protsenti rasva, võib-olla 3,6 protsenti rasva. Et ühesõnaga piimakogus ei ole nii palju langenud, aga piima rasvasisaldus on palju langenud, see on pidurdanud piimarasva pakkumist turul. Ja teiseks, suured toiduainetekontsernid on siin paar aastat tagasi võtnud suuna, et nad hakkavad uuesti kasutama naturaalseid retsepte toodete tegemisel. Mis iganes täna, näiteks USAs McDonald's ütleb, et hakkab asendama palmirasva kookosrasva ja ja rapsiõli kõrval uuesti võid. Teadlased on öelnud, et ikkagi piimarasv või on väga kasulik inimestele, seda tuleb süüa. Ksenia sõjaväes on käinud, seal oli lausa kohustus, muidu oli bardakk, aga 20 grammi iga sõdur saama. Need, kes seda rohkem söövad. Hiinlased? Jah, nats point ongi nagu ikkagi see, et tegelikult või tarbimine vähenes, sest võist on hulga odavamaid rasvasid, mida tänapäeva toidutehnoloogia võimaldab asendada ükskõik mis kauba sisse. Kas šokolaadi sisse jäätise sisse? Meil ekspresident eks esinaine Eestis ütles teatud. Mul on selle kohta kräpp, on ka õige, šokolaadi tuleb teha, piimatoodetesse on üksjagu nõue. Ja nüüd ikkagi toiduainetetööstused lähevad tagasi selle või peale naturaalse koore peale ja poolt siis nõudlus toidutööstuste poolt on suurenenud, nad need odavad ja tervisele mitte kasulikud rasvad jätavad oma toiduainetest välja ja teisest piimapiimas on rasva vähem ja need kaks kääri kokku on tekitanud või puuduse selle teema lõpetuseks Toomas, kas tänavune suviga heina lasi teha ja, ja millal ta siis vilja lõikama? No lasen, ei kuiva heina teha, kui silo tähendab muidugi ma olen kuulnud siin naabrite käest ja ka muudes kohtades igal pool seina, kasvõi ei ole muidugi nii tugev olnud, et see vahepealne külm ja siis oli kuiv, et on ikkagi tagasi tõmmanud, aga mina olen oma koguse kätte saanud. Jah, aga eks teraviljaga need küll selline lugu, et kuskil kaks nädalat ilmselt teravilja koristusliku võrreldes eelnevate aastatega edasi. Aitäh, aitäh stuudiosse tulemast ja nüüd laulab tüürimees Jaan Pehk. Vikerraadio arvamusfestivalil, nii nagu arvamusfestivalil on teemade ring ülimalt lai, nii on täna ka meie saates nüüd põllumajanduse ja maaelu juures hoopis teise valdkonda teatrielu juurde ja meil on külas Viljandi inimesed, tahtsin öelda, mulgid, aga vist päris mulgid, kõik ei ole seda mitte. Ehk siis meil on Ugala teatriinimesed, Kristiina Alliksaar, Claudio piits, maa ja Ott Aardam on külas, sest et Ugala on ka ikkagi Järvamaaga juba teist suve seotud. Nii on ja oht on, et veel ka kindlasti kolmandat suve tegelikult palju kauem. Ugala on olnud Järvamaaga ja Albuga väga pika ajalugu juba. Nojah, Kõrboja perenaisega on ju nii, et piletid on jällegi läbi müüdud, et tuleb ikka järgmine aasta uuesti tulla. Tuleb publiku soovile vastu tulles tegelikult trupile endale ka väga meeldib seda mängida, ott võib kinnitada kohe kõrvalt. Ja meile tõesti meeldib seda väga mängida, et meil on nüüd juba viis etendustel sel suvel olnud ja ilmad on ütleme nii, kõige paremad ilmad, mis meil üldse on olnud ekslavastus, kui ta saab ühe sellise pika pausi, siis ta üldiselt läheb paremaks. Et teid on tabanud omalaadne Tallinna linnateatri fenomen, kus on ka nädalaid, kuid aastaid on kõik piletid välja müüdud. Ma loodan, et ei tee mingit hinnaalandust sellega seoses, et ikkagi publik on saalis ja vastutus on tohutu. Noh, see fenomen või päris selline ei ole, aga seda küll, et meie uue hooaja piletid on kõik ilusti müügil, ootame inimesi juba siis 16. septembril on meil siis majas kaks esietendust, ühel päeval, millega me siis sisehooaja avame. Meil on Lätti lavastusmeeskond, teeb sellise huvitava zhanrimääratlusega lavastuse nagu kontorimuusikal pealkirjaga nagu Soomes, aga veel parem seal siis Läti selliste noored väga produktiivsed ja ärksad kunstnikud, lavastaja, helilooja, dramaturg, lavakujundaja on meie, ütleme nii. Eesti vabariigi EV 100 hooaegadel avaldas ma vaatasin Ugala kodulehte ja ma lugesin üles, et repertuaaris on praegu 24 etendust, mida võib iga hetk võtta riiuli pealt maha ja hakata mängima. See on ikka vapustavalt palju. Eks see natukene peegeldab ka seda, mis on Ugala teatri roll, et me oleme maakonnateater ja meil peab olema repertuaaris materjali, mis katab võimalikult palju publiku soove. Et see on, see on meie roll ja seda me täidame suure augu. Kui sa, mitu uuslavastust olete plaaninud nüüd uude hooaega Uue soojas on meil Khanis 10 uuslavastust. Et noh ja et maakonnateatrina me peamegi ka, nagu sellele juttu oli, erinevates žanrites toimetama ja Mailis kaks lavastust On, mis 16. septembril meil hooaja avavad, siis teine lavastus on hoopis teises žanris. Tan šassabeljajevi lavastus Viljandi kultuuriakadeemia tudengitega. See on tantsulavastus, visuaalteatrilavastus. Aga selle asja juures on meil selline päris tore konks, et meie kolmas hooaeg juba algab mingis mõttes Oskar Lutsu teose tõlgendusega, et seegi kord üheks inspiratsiooniallikaks šassabekveli hajevil olnud Oskar Lutsu kevade siis seekord Claudia, teie olete Ugala teatritrupis 2013.-st aastast ja lugesin kokku, et praegu te teete kaasa või vähemalt on sisse õppimisel kokku seitse erinevat etendust. Sest seda on ikka väga palju. Ma olen tihtilugu tahtnud näitlejatelt küsida, et kuidas peas kõik see, kuidas need etendused need tekstid ometi segi ei lähe, et kuidas see käib, teed ühe sahtli lahti ja, ja avaneb kõik see, kuidas, kuidas see toimib. No eks esiteks peab see eriala ikka väga meeldima mis meeldib, jääb ka kergesti külge. Ja kui on ikkagi kaks kuud prooviperioodi, siis asi jääb meelde. Aga järgmisel õhtul on juba järgmine etendus, kuidas ohtu ja oma Pub päris palju. Te teete kaasaga oktoobris esietenduvas lavastuses. Kuradi loll lind on, mis ta eesti keeles, mis on siis kaasajastatud versioon Tšehhovi kajakas ja, ja mängite seal ühte peategelast Niinat ja truppi kuulub ka Merle Palmiste, kes aastaid tagasi Ugalas mängis sama rolli. Et, et on selline huvitav olukord, et mis tunne on siis mängida sama rolli kui, kui teie lavapartner 90. aastal mängis. See on päris lahe. Bristel lahe, me ei olegi väga palju proove teinud, eks ole, nädalakese jagu või natuke rohkem, aga aga ma aimasin, et see läheb järjest lahedamaks. Merlel on see tekstianalüüs juba noh, väga tugevalt tehtud, ütleme nii. Ja ta teab, mingid sihuksed salanõkse juba. Et et see on, nagu ma arvan, tuleb aina rohkem ja rohkem mingeid huvitavaid märkusi või asju. Kas sellist aukartust ei ole, et ikkagi juba palju vanem näitleja, väga tuntud näitleja, minna tema käest mingeid nippe küsima või nõu küsima? Ei, ega noh, otseselt nagu küsib, Ako ei lähe. Aga, aga ta nagu jutu käigus ka tekstianalüüs on lihtsalt aeg-ajalt viskab mingisuguseid huvitavaid mõtteid õhku või. Ja, ja noh, samas on see, et ei ole ikkagi päris see kajakas natuke teistmoodi ja et noh, skeemid on samad, nimed on natuke sarnased, aga ta on ikkagi noh ta ei ole päris see. Aga lahe, tunnen küll protsessi. Kristiina Alliksaar Ugala teater kogus möödunud hooajal rekordarv publikut üle 77000 külastaja, mis olevat isegi viimase 25 aasta parim tulemus. Tuli see nüüd üllatusena või või inimesed käivadki uut maja vaatamas ja, ja, ja ongi altimad teid külastama. Kindlasti käivad uut maja ka vaatamas ja ei tulnud üllatusena, ootasin ammu, et see hetk kätte jõuaks, sest Ugala teater on väga hea teater ja me teeme väga head tööd. Me ootame publikut mõtlema publiku peale. Meie õhkkond majas on soe ja külalislahke, nii et see hetk, kus me jõuame tagasi nendesse aegadesse, kus Ugalas käis nii palju inimesi, nagu ka sellel aastal seda oli oodata ja ma väga loodan, et see umbes nii ka jätkub. Boksime enam kunagi ei sellises UVB, Ugala black box enam mitte kunagi. Kas plaanite ikka nüüd hakata aga ringreisil käima ja, ja Ugala kevadel me otsustasime, et me kutsume kõiki endale külla ja nüüd on kätte jõudnud ka see hetk, kus me kahel põhjusel ühest küljest see, et Viljandi maakonnas ei ole nii palju võib-olla publikute Ugala saali kogu aeg täita, siis tuleb minna publikut ka väljaspoolt otsima, aga minu meelest olulisem põhjus on ikkagi see, et meil, maakonnateatrina riigiteatrina on kohustus viia teatrit igale poole, aga sinna, kus endal teatrimaja ei ole nendes paikades ja seda me täidame ka suure au ja uhkusega. Mina tahangi repertuaarivaliku või nende põhimõtete kohta küsida, et teil on hästi lai pilt ja nagu ma saan aru, see žanrite valik nagu isegi laieneb, kui te ütlete, tantsulavastused muusikalid, et mitte ainult ju enam sõnalavastused, draamalavastused, et kuidas need valikud nagu sünnivad või mingitel põhimõtetel, et et ikkagi mõtlete, ütle, et see läheks ikkagi tooks ka publikut saali või millest lähtudes? Kriteeriumide järgi? See on väga põnev protsess, ma võin kõrvalt kommenteerida, olles seda näinud. Üpris kindel ja konkreetne asi on see just nimelt järgida seda žanriprintsiipi, et meil oleks erinevaid teatri žanrid kaetud ja et meil oleks ka teatrit nii-öelda näiteks erinevatele vanuserühmadele. Aga samavõrd oluline on ka see, et alati see materjal kõnetaks neid tegijaid, et see ei oleks lavastajale antud ette tee nüüd seda meil on vaja, nüüd niisugustel inimestel seda materjali teda ennast ei huvita, siis ega sealt head nahka ei saa, et, et seal on kõik need, kõik need asjad koos, aga teatud riski võtmine on see ikkagi ka alati mingite lavastuste puhul ei pruugi publikut tulla nii palju, teise puhul võib-olla tuleb üllatavalt ootamatult palju. Loomulikult on see alati seotud teatava riskiga ja ja seda ei saagi kunagi päris ära maandada. No näiteks, kuidas te ikkagi selgitate seda Kõrboja perenaise sellist menu klassika, mida on siin aastate jooksul väga palju mängitud, kõik teavad sisu. Aga rahvas tuleb ja tahab seda kogu aeg näha. Ma arvan, et siin on väga mitu faktorit, esiteks on lugu, mis puudutab kõiki, ka tänapäeval see päriselt lähebki korda. Teiseks muuseum vargamäel on väga tuntud teatrite poolt sisse mängitud paiku. Väga head tegijad selle lavastuse puhul väga head näitlejad, kindlasti nimekas lavastaja juba kuigi noor. Ma arvan, et need kõik mängivad kokku. Ja täna on luule Komissarovi 75. sünnipäev. Kuidas te siis täna pärast etendust teda meeles? Kas võime alustada sellega, kuidas me alustasime seda tänast päeva? Portaalide jälgijad on vist juba teod. Nonii, järvestatud me käisime ja kuna luule on selline proua, kes pärast jää sulamist ja uuesti, enne kui jää peale tuleb, käib iga hommik järves ujumas, siis me tegime talle üllatuse ja läksime täna kogu teatriga temaga koos ujuma. Aga kes teab, äkki ta kuulab raadiot, nii et me ei saa rääkida veel, mis õhtul toimub, ütleme nii, et see päev ei ole veel läbi. No tema on ikka fenomen mitte ainult Ugala teatris, vaid kogu eesti teatri jaoks üle 50 aasta. Päris olnud mitte ainult Ugala teatrisse üldse teatrilavadel kokku üle 50 aasta ja kindlasti fenomen ja me oleme kindlasti erakordselt tänulikud, et ta, et ta meiega on, et ta on meie mõistus ja südametunnistus ja ajalugu ja, ja, ja soe ema ja kõik rollid kokku. Kas tänane teatripublik saab teada, et nende armastatud näitleja on täna nii tähtis päev? Kindlasti, kui nad enne ei tea, kas sa tead seda juba. Kuulamegi siis siia lõppu ikka luule, Komissarovi tervitused, õnnitlused ka vikerraadio poolt, aitäh stuudiosse tulemast, Kristiina Alliksaar, Ott Aardam ja Claudio Tiits. Maa ja okas kurku siis ka tänaseks. Oo ei ja kuu ammuseid, mil mulle veel pakkus lõbu selles elamusega. Õige tavalisi asju, reaalmällu ei seltsi, õige harvad külad, käin. Müüs ta käima, Paidad kaike kurjateatriski tasakaalustama ja olen palju kurje plaane ajanud nurja kuid igal häljalgi on oma väiksed ja. 22. Võru vaskpillipäevad ja üheksas Aavo Otsa trompeti suveakadeemia Võru Kandle 11.-st 14. augustini esinevat trompeti solistid noorteorkestrite festivali pärast külalisena Peterburi konservatooriumi professor Boriss Taburet kini trompetiansambel. Lisainfo Corugannellee Sissepääs kontserditel. Weroli tädi sulle palvel kolme kuu pärast Onliivan pilo sünnipäevalaat, perepäev, spordivõistlused, vanatehnika näitus, rahvapidu, ansamblitega, seks, Singer Vinger tarve kontsert, kus astub üles Tõnis Mägi-Karoliina päeva atmosfäärist ja ütlustada augus. Mina segamine, istusin tooli.