Vikerraadio arvamusfestivalil. Siin Paide siin vikerraadio Me oleme jätkuvalt arvamusfestivali ja natukene pilve on läinud siin paides, aga ma julgen öelda, et vihmaohtu ikkagi loomulikult ei ole ja on jätkuvalt mõnusalt soe olla ja rahvast Paide vallimäele tuleb ainult juurde ja meil on terve tund saateaega ees selles tunnis me plaanime ka festivalikülastajatel küsida, milliseid arutelusid on juba kuulanud ja, ja mis plaanidega nad üldse siia paidesse tulid. Siis tulevad meile siia kohalikud poliitikud ikka festivali ka siin üks peateema on ikka poliitika ja poliitikutega kohtumised ja meie siis loomulikult keskendume Järvamaa teemadele, sest teinekord ongi ette heidetud, et liiga palju räägitakse Tallinna muredest, aga aga Eesti on ikka mujal ka, et sina oled siia kutsunud. Ma olen siia palunud nende Järvamaa tekkivate omavalitsuste esindajad, Järvamaale jääb siis alles kolm valda, ainult. Olen siia palunud näiteks Järva-Jaani vallavanema, Järva Valla Valimisliidu, Järva heaks juhi Ardo Ardo saare Türi vallavolikogu esimehe Andrus Eeennso, Paide linnavolikogu esimehe ja Roosna-Alliku vallavanema Peeter Kaldre ja läbi tuleb ka maavanem Alo Aasma, kes on ju teatavasti ülemaakondliku valimisliidul Suur-Järvamaa juht. Ja saate lõpus räägime siis Paide kultuurielust ja linnaruumi projektist. Kas ja kuidas on see paide elu muutnud, mis on siis siin, valime lähedal keskväljakul kõik teistmoodi. Elo kiiret ja Ülle Müller on need suuremad eestvedajad, kellega juttu ajame. Ja muusikat ikka ka muusika olema siis ikka valinud täna võimalik Järvamaise ehk siis need esitajad, kes elavad või on pärit Järvamaalt ja üks legendaarsemaid ansambleid, on loomulikult ansambel paradoks. Ja üks nende väga vana aastatetagune lugu asfalttee sellega nii alustuseks enda nimed jätsime ütlemata, meie oleme siis Olev Kenk ja Lauri Varik. Tiburgi ERR-i ja veel. Mitu-le jajaa. Okei. Aga oli ausalt öelda Ei saagi, suu ja käega asjad lähevad peale. Pinki purgi härne ja, ja nüüd siis viin mitmele teele. Jätkame saadet Paide vallimäelt ja meie improviseeritud stuudios siin suure laululava kõrval on kaks Pärnu inimest. Helgo ja Maire. Tere. Tere. Tere. Kas ongi nii, et arvamusfestival on nii tähtis üritused, võtsite kohe spetsiaalselt ette ja sõitsite siia? Jah, just nii, mina hindan. Mina olen kolmandat korda, mina nendes meie seltskond, keda kinni püüdsite, meie oleme Pärnu väärikate ülikoolist, meie seltskond. Kas on mingid kindlad teemad, mis teid nagu eriti huvitavad või, või te lihtsalt tulite kaunist päeva nautima? Meie tuleme tavaliselt midagi juurde õppima. Ahaa, meie moto on selline? Jah, aga on täna ka plaanis mõnda konkreetset arutelu kuulata. Mina tahtsin kuulda. Soovahelistest krimineerimisest kas igal inimesel on oma arvamus ja eks meil kõigil olla sellest oma arvamus, mis tarvidust kuuldes, et mis te arvate, kas Eestis siis on sugudevahelist diskrimineerimist? Teatud määral jah, kahjuks minu meelest on. Aga ta jah, mis teie arvates? Ei oska öelda, pole ise sattunud sellesse seltskonda. Aga mida te arvamusfestivalist üldse arvate? No Paide on suhteliselt väike linn, aga, aga rahvast on siin nüüd ikka väga, väga palju. Ma arvan, et seda on siiski vaja, et rahvas rahvale rohkem võimalusi anda. Riigijuhtimisse. Ja mina leian, et see on väga hea üritus, sellepärast et seda infot saada, kuulan raadiot, eks olla, kuulan televiisorit. Noh, kus sa mujalt ikka ei jõua, igalt hakkas siin tuled, sa saad just selle kätte, mida sa, mida sa tahad kuulda ja mida sa tahad näha, et see on otsene infoga. Aitäh teile, Helgoya, Maire, Pärnus siia, meie stuudiosse tulemast, aga nüüd Lauri peaks olema kusagil platsi peal juba järgmiste inimestega rääkimas. Nii ma loodan, et mind on kuulda, olen tulnud siia keset seda valime ala, kus on nii-öelda peatänav, kus on siis palju inimesi, siin on koiksugu arutelusid, kus inimesed kuulavad, aga kõnnin siin siis natuke ringi ja vaatan, kas ma saan kellelegi nõusse. Tervist. Tuttavad näod eest, vikerraadio otse-eetrist kunagise kolleegi ja praeguse riigiametniku Sulev Volmeri, mis siis on taas paidesse toonud. No aga pole ju ühtegi aastat, kus ma siin ei oleks olnud, tegelikult see aasta on küll esimene kord, kui mul ei ole mingit rolli siin õnneks, et ma saan olla täiesti selline nautiv külastaja, mis on väga mõnus. Aga miks sulle meeldib siin käia? Aga siin on lihtsalt nii tohutu hulk häid tuttavaid, inimesi ja õigeid teemasid ja. Miks ei peaks meeldima, see ongi väga mõnus. Meil on uudis, plussi eelistasid kriitilised inimesed, kes ütlesid, et see on üks suur jututuba, kasu sellest ei ole, raisatakse vaid raha ja aega. No ütleme ma mõnes mõttes ma ütleksin, et nagu, mis iganes kohvikutepäev, mida praegu üle Eesti enam-vähem igal nädalal kuskil peetakse, et väga tore, kui inimesed tahavad kokku tulla ja ja kohvitada ja rääkida ja siin on, ei taha ka siin ikkagi samas on see see lõimimine, mis siin toimub tegelikult täiesti erinevate inimeste vahel ja kokkusaamine ning kohtun mõne teatri lavastajaga niiviisi kord aastas arvamusfestivalil, just et väga huvitav. Mart Luik võib öelda vist juba noorpoliitik, nüüd mis on teid siia toonud? Noorpoliitikud peavad ikka olema Paide Vallimäe Augusti keskpaigas, et ega seesama et et noh, et palju häid tuttavaid, aga teiselt poolt lihtsalt palju tarku inimesi on kokku saanud ja niuke kõige intelligentsem meelelahutusoluliselt vähem lärmakas kui rokk-kontsert, kus mul ka muidugi meeldib aeg-ajalt käia, aga, aga noh see on, see on kummastav, ühed inimesed nagu kritiseerinud, ma kuulasin ka päeval seda Uudisplussi, et miks te nagu maailmakorda ei tee, et et see on väga pikk protsess ja väga raske on kogu maailma korraga korda teha. Kas on mingeid arutelud seekord ka siis välja valitud, mille vastu huvi? Maised ütelda ühed linnapeakandidaatide debatilt just tulin, et, et ei ole jõudnud veel järgmisele minna, et esialgu lihtsalt räägi tuttavatega natukene natukene lobajuttu ja aga noh, selge see, et eks ma üritan natuke siit ja sealt neid asju vaadata, et et noh, ongi arvamusfestival, kõige suurem häda on võib-olla see, et liiga palju head või on liiga lühikese aja peale sisse pressitud ja paratamatult tuleb mingeid asju ohverdada kahest kohast korraga. Ei saa olla. Suurepärane, aitäh, Mart Luike, huvitavaid valikut eile ja liigun veel siit. Edasi tuleb vastava poliitik Jaak Madisson, kes on loomulikult ja Järvamaa mees olema vikerraadio otse-eetris. Mida teie arvamusfestivalist arvate, miks te siin käite? See näe küsimustest siin on väga palju. Vaata, ma arvan, et ta on kõvasti arenenud aastatega. Minu esimene arvamusfestival oli aastal 2013, kui me esimest korda olime väljas Konservatiivse rahvaerakonnaga siinsamas vallitornis järgnes kohe meile kõige magusam koht üldse. Ja, ja ma arvan, et see on hea koht, kus arutada, debateerida, kuid samas loomulikult on ka, ma olen, ma arvan, et ma olevat kriitilisem kui väga paljud teised, et ma arvan, et see arvamusfestival peaks jõudma mingisuguse ettepaneku, et kui sul on teema, laava, teeme käsitleme mingisugust konkreetset teemat, probleemi meil on erinevad vaatenurgad, meil on erinevad lähenemisasjale ja see võiks olla mingi resultaat, et mis on siis see tegevus, plaanik, kuidas peaks edasi minema, et ma olin just tulin tund aega tagasi ühelt debatilt, kus oli teemaks näiteks andmete kogumine, et kas andmete kogumine nii-öelda mingite otsuste tegemisel õigust või mitte ju ka, kui kaugele võib minna privaatsuse siis võtmisega inimestelt? Tõsine probleem iseenesest, aga sinna see jäigi, säilivad nii-öelda jutu tasemele, et tõesti ei ole olemas kindlat piiri, aga tegemist on probleemiga, millega tuleb tegeleda. Kuidas saavutada nendes väitlustes selline suurem üksmeel, et ei oleks nii, et igaüks esitab oma seisukoha ja jääbki selle juurde, et ikkagi mingisugusele kompromissini või üksmeelele jõutaks? Lisaks on nagu riigijuhtimine, vahet ei ole, kas riigi tasandil valitsuses või on see omavalitsustasandil, et erimeelsusi ja eri tegevusi on meil kõigil niikuinii, aga paratamatult demokraatlikus ühiskonnas, kas see meeldib meile või mitte, on see demokraatia võlu ja valu, et see kompromiss tuleb kuidagi leida, tähendab seda, et niikuinii sa pead kuskilt halva enda seisukohast järgi sama tegema. Teine. Ja sellist ei saa olla lõpuni välja, et minu seisukoht on ainuõige, sina niikuinii eksid ja nüüd peame sellega edasi minema. Et, et paratamatult siin tulekski nagu leida nii nagu valitsuse tegemine, erinevad poliitilised jõud, kes on saanud kõik mandaadi rahvalt, kes on saavad oma esinduse kellel on väga suur toetusgrupp kogu kogu riigis peavad leidma kuskil selle ühisosa selja seljad kokku panema ja koos edasi minema. Nii see paratamatult on, et ühesugused või pole keegi. Aitäh, Jaak Madisson, edu teile, aitäh teile. Nii, ma natukene liigun veel ringi, vaatan, keda ma siit leian, inimesi on ju väga palju ja loomulikult püüame loomulikult vikerraadio otse-eetrisse kunagise kolleegi Meelis Kompuse tervist. Meelis. Tõrvik, sa oled tulnud siia? Ma olin tegelikult kaasatud ühte väga huvitavat fraktsiooni, mille nimi on elav raamat, see tähendab siis seda, et on valitud üks hulk inimesi, kes toimivad justkui raamatud, et inimene saab tulla sind laenutada 20-ks minutiks, sult küsida igasuguseid küsimusi, ehk lugeda sind ja ma olin siis üks nendest raamatutest ana. Küsin sinu käest ka seda, et mure on ju selles, et väitlustes tihti inimesed esitavad omi seisukohti ja kuidagi on sellisele üksmeelele nagu ei jõuta jäädaksegi oma postulaatide juurde, et arvamusfestivali üks idee ja mõte selline sügavam ongi, et seda seda üksmeelt paremini saavutada. Kuidas sulle tundub, kui hästi see siin õnnestub? Ma olen selleks võib-olla liiga vähe neid debatte saanud siin täna jälgida, et ma olen ise olnud rohkem see, kes on vastanud küsimustele ja niisugust põrgatamist on olnud vähem, aga ma arvan seda, et võib-olla see arvamus, kultuur tekib nagu elust enesest paremini, et see, et me tuleme siia kaheks päevaks kokku, on väga tore ja me mõtleme nende nii-öelda väärtuste peale, kuidas me asjadest aru saame ja kuidas me vastaspoole seisukohti ära kuulame ja kuidas me neist endast läbi laseme. Aga võib-olla sellised elulised situatsioonid, kui me oleme sunnitud tegema koostööd näiteks inimestega, kellega meil ei pruugi olla ühesugused arusaamad ükskõik mis teemadel, kas või mõne suure loomingulise ettevõtmise puhul, et sealse ärakuulamisega, milline on tegelikult isegi tõhusam, et mul on see kogemus olemas sellest suvast toredaid inimesi on siin kohe v Meelise kõrval ka kunagine kolleeg ja praegune Järva Teataja kirjanik Birgit Itse. Mida sina arvad sellest arvamusfestivalist ka, küsisime siin saate alguses korraldajate käest, et mis faasis või arenguseisus see nagu on, et kuidas ta arenenud on, kuidas sulle tundub, et nüüd viies korter toimub? Tervist kõigile Järvamaa jaoks arvamusfestival on kindlasti suve suursündmuseid ja maakonnalehe pisikesele toimetusele päevad täis tihedat tööd, mis, mistõttu olen ka mina praegu siin, et aga kindlasti annab ta juurde mitte ainult Paide linnale, vaid Järvamaale tervikuna. See, et meie toitlustusettevõtted on siin kohapeal ja ja kui me räägime festivali enda arengust, siis ilmselt nad otsivad natukene ennast, et mida näitab ka selleaastane see, et teeme need alad, võtame arutelusid vähemaks, katsetame sel moel niimoodi, et viis aastat näitab ühest küljest juba sellest head traditsiooni, aga teisest küljest on seal paras aeg eneseotsinguteks. Teyla ja neid otsinguid siis soovin teile, et leiaksite, need huvitavad ideed, nii et ma võikski jääda siia rahva keskele, sinna on tuttavaid ja toredaid inimesi nii palju, aga meil juba järgmised külalised ootavad. Kuulame vahepeal natuke muusikat. Mike sinu enda silma Sõmmelay ja terve maailm korraga jäivai. Oh, kui hästi maitseb võit. Nüüd see mis peab olema, kui, kui see hiljem vaeva Peab olema, sest ilma selleta ei saa. Teevad avada? Et treenitud lennata madalalt kukkuda, jõuavad seisu kus. Iva avada. Et neetud lennata, madalad, hukkuda, jõuad. Vikerraadio arvamusfestivalil. Meile laulis. Paide mees Lauri lugu ja me jätkame ka nüüd kohaliku poliitikaga, nimelt oleme palunud stuudiosse Järva maavanema ja valimisliidu Suur-Järvamaa juhi, sotsiaaldemokraat Alo Aasma. Tere. On meil stuudios Järva-Jaani vallavanem, valla valimisliidu Järva heaks juht Arto Saar, tere. Tervist. Türi vallavolikogu esimees Andrus Eensoo esindab ka Reformierakonda. Tere ja Paide linnavolikogu esimees, Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre Keskerakond. Tere päevast. Rõõm teid siin kõiki näha. Päevitunud, puhanud, olete ägedaks valimisvõitluseks, mis nüüd õige, pea kohe lahti, läheb valmis. Türil, siin on valimistel mõõgad esimesena ristatud, võib-olla Andrus, sa teed otsa. Türil tundub mujale väga rahulik, ka Türi on tegelikult praegu olukord rahulik. Tänavapildis ei saagi väga aru, et valimised on nagu algamas kohe kohe kohe volikogudele või on paar istungitel istuda. Aga ma arvan, et see muutub siin võib-olla mõnigi nädalaga ja siis kindlasti. Paapi hakkavad meie tänavapilti ilmestama. Erinevad reklaamid. No need valimised saavad olema ju täiesti teistmoodi, sellepärast et praegu on 12 omavalitsus, saab olema Järvamaal kolm valda ja esmakordselt on ka areenile tulnud ülemaakondlik valimisliit, mille nimi on siis suur Järvamaa Alo Aasma, teie olete selle juht? No miks ikkagi ei saanud siis sellest Järvamaa ühinemisest asja, et ta nüüd nüüd tagantjärele üritate veel vigu parandada? 200 haldusreformi seadus võib tituleerida aasta kehvemaks seaduseks. Aga kui nüüd objektiivselt öelda, siis ega seda allreformikogemust säramal ju ei ole olnud ega üle Eestigi väga vähenenud liitumisi Türi välja arvata ja selle üheaastase ajaraamistiku sees meil omavalitsused pidid teatud kriteeriumite alusel teineteist nagu leidma. Ei olnudki võimalust saada võib-olla paremat lahendust kui kolm pluss või, või neli miinus. Ja minul on juba kooliajast selline filosoofia, et mis kehvasti, see uuesti. Ja seetõttu me selle valimisliiduga tegime, kui me, kuna me oleme veendunud, et selle kolme omavalitsuse mudeliga Järvamaa kaugele jõua pudeneda juba praegu, enne kui need omavalitsused on sündinud, siis siis pigem tehase vigade parandus. Esimesel võimalusel. Arto Saar, teid on üritatud enda paati meelitada kõikide poolt, kõik erakonnad on käinud teie juures. Teid üle meelitamas, miks ikkagi te otsustate välja minna selles suures maaomavalitsustes tekkivas Järva vallas oma valimisliiduga? Tegelikult kui nüüd tagasi tulla jah, et selle esimese küsimuse juurde, et kuidas valmistamine läheb, et tegelikult sel nädalal alles ju selgusid, et et me ikkagi läheme seitsme omavalitsusega valimistele, et Koeru valla liitumine või sundliitmine sai nüüd tõsiasjaks, et, et viimased need kaebused suunati tagasi. Aga nüüd teine küsimus, mis puudutab seda, mitte erakondadega minema, siis see on minu praktika viimastel kahel valimistel on seda olnud, et valimisliit kohalikest tublidest asjalikest inimestest et see toimib ja, ja noh, kuigi jah, ega maa samamoodi selle haldusreformi seadusega kuidagi sõber ei ole, siis ma arvan, et maaomavalitsusena me saame kenasti hakkama ja ja, ja selliste Suur-Järvamaa entusiasmi meil seal praegult valimisliidus ja teistes nii-öelda vallas, kandideerivatest jõududes minu minu teada ei ole, et ja miks, miks erakonnast miks ükski erakond Pole nii-öelda sümpaatne või Pole ühinenud ühegi ka, et kohalikus elus tegelikult erakondlik kuuluvus ju ei maksa midagi, seal oleneb sellest, mis mees sa oled, mis tegusid sa teed ja see, et kas sul on katus pea kohal mõne erakonna näol, noh see võib-olla mõne puhul näitab seda, et et on tuge vaja, aga, aga me Peeter Kaldre, teie Keskerakond on paides võimul, te olete volikogu esimees, kuivõrd keskel erakonnal üldse jagub häälepüüdjaid, toote muidugi Keskerakonnast või toote jälle Kersti Sarapuu esinumbriks ja hääled tulevad. Ja, ja kas te ei karda, et nüüd, uues olukorras, kui liituvad Paide linna, Roosna-Alliku vald, Paide vald, et et keskerakonnale enam nii hästi ei lähe ja võimu juurde ei pääsegi? No eks elu näitab, et eks me oleme ka seda asja arutanud, aga meie, meie loogika ütleb, et meil läheb seekord natuke paremini kui eelmine kord, nii et et me ei näe põhjust, et miks me peaks hääli kaotama, et eks Roosna-Alliku on suhtelised Keskerakonna kants, võib öelda, et neid omavalitsusi, kus Keskerakond on üksinda võimul peale Tallinn ongi Roosna-Alliku, võib-olla kuskil veel keegi. Et selles mõttes ma arvan, et see annab siiapoole tuge juurde ja ma ei näe küll põhjust Muretsemiseks on see kokkuvõttes ikka linn, mis nüüd tekkiv Paide linn algab siis maakonna piirist ja lõpeb ka sinna kusagile. Tartu Tartu piirini peaaegu. Jah, et paid ei ole küll Eesti suurim linn, oleme Pärnust, järgmine territooriumi mõttes, aga aga selline Paide linnavolikogu soov oli, et linn peab jätkama linnana ja tegime naabritele ettepanekud, kes selle mõttega harjusid, need meiega liitusid ja kellel see mõte ei sobinud, need on valinud teised suunad, et et see on ka üks väheseid asju tegelikult. Meil ju on väga kirev volikogu koosseis olnud siin viimased kaks, pool aastat, aga väheseid asju, mis me oleme otsustanud konsensuslikult, kus opositsioon ja koalitsioon on olnud ühe laua taga ja hääletatud ühehäälselt, see, see on ka seoses selle liitumisega. Kas Roosna-Alliku küla, Johanna küla ja kõik on siis tulevikus linn? Ja ikka üks liin ikka linna oma külade ja ühe aleviga. Andrus Eensoo Türi vallaga paistab kõik justkui väga lihtne olevat, et suurvallaga liitub ka käru vald Rapla maakonnast ja juhtumisi olete teie ise Käru valla elanik. Nii et selles mõttes on kõik korras, aga millised on siis IRL, millised on siis Reformierakonna võimalused? Tunnistame ausalt, et kvartali ütles, et ega see erakondlik või maailmafilosoofiline nägemus ei olegi niivõrd oluline, vaid meil rohkemanika isiksustepõhine, see valimine. Ja selles mõttes puhub, kuidas keegi, kus esineb või keda esindab. Et ma arvan, et see ei olegi oluline praegult olnud. Pigem võidavad, Türil on olnud tegelikult kombeks siis selline rahulik, niisugune asjalik, ratsionaalne, nii-öelda arutelu juhtimine. Ja ma usun, et seesama jätkub, et käru ja, ja väärtusele on see imponeerinud nõnda, miks siis neid erakondlike nimekiri üldse vaja on, võiks ju ühe sõbraliku perena minna valimistele rõhuasetused, kes soovib rohkem asendada sotsiaalpoolt, kes hariduspoolt, kes majandust. See sõltub sellest. Arto Koeru. Vallajuhid ei leppinud sellega, et Järva valla keskus saab olema Järva-Jaanis ja siis üritati Ki ühineda hoopis rakke vallaga. Kuidas te seda koostööd Koeruga siis nüüd nagu tulevikus ette kujutate, kui, kui, kas, kas rahvas, kohalik rahvas on vastu või, või siiski mitte? Koeru juhid ja rahvas tegelikult on, viimasel ajal tundub justkui nagu kaks eri maailma, sest tegelikult kui me vaatame, kuidas Koeru vallaga teised nii-öelda sihtgrupid või kasvõi Järva-Jaani elanikku koostööd peavad, läbi pasunakoori noored jalgpallurid ühist võistkonda, eakad peavad ühiseid üritusi koos. Tegelikult sellist vastuolu tegelikult ma ei näe ja, ja tulevikus just, et need, kes praegult on jätnud Koeru alal a la, kolme või isegi 400 tuhandelise Miinuse tekitanud rahaliste võimaluste osas, siis ilmselt neil on väga raske. Ka nendel valimistel üldse püünele saada ka neid inimesi, kes saavad aru, et valda ühiselt ja koos tegutsedes ühise tugevusi ära kasutada ja nii edasi saab minna, neid on seal küll, et Koeru inimese kindlasti saad esindatud uues volikogus ka ja ja ma usun, et peale selle nädala uudiseid kindlasti kõik kandideerivad jõudsalt koerust endale ka nimekirja inimesi saavad. Alo Aasma, te olete maavanem ja samal ajal juhite ülemaakondliku valimisliitu olete sotsiaaldemokraatliku erakonna liige ja maavanemana peate nüüd läbi viima ka valimised Koeru vallas, et kuidas see kõik nagu ühe mehe sisse ära mahub, et kas siin mingit vastuolu ei ole? No mul olid koolis olid kõik viied, sai sellega hakkama, eks ma saan nende valimistega ka hakkama. Ega see valimiste korraldamine ära vallast polnud, minu eelistus oleks seitse omavalitsust, ise need toimingud, mina teen, oleks mina istun ranna ääres, limpsivad jäätist hea meelega, aga kuna ükski neist omavalitsustes seda ei teinud, siis tänava peal seda tegema. Ja üle päeva täna sel nädalal päeva ma olen hommikul esimese asjana vaadanud riigikohtu halduskohtu lahendamisele Koeru saagat puudutavad. See pole absoluutselt olnud minu esimene valik, aga aga nagu selle maavanema ametiaja jooksul on olnud, on olnud häid, on olnud halvemaid aegu, oleks, tuleb see keeruline aeg ka üle elada. Miks te ikkagi otsustasite? Koeru valla valimisjaoskond peab asuma kohalikust pastoraadist. Koerus koerus on ruumi küll. Kas kohalik kirikuõpetaja andis halba nõu? Ei, kohalik kirikuõpetaja halba nõude ei andnud, vallajuhid võitlevad igal võimalikul viisil selle haldusreformi vastu. On öelnud, Eesti õigussüsteem tuleks sellesse haldusreformi sundliitmise valguses ümber teha. On pöördunud minu vastu kohtusse. Mul ei ole võimalus olnud senisel ajal seal vallapindadel seda valimiste valimisjaoskonda üles seada. Ja ma oleks võinud teha selle seitsme valla peal ühe jaoskonna otsustasin ikka igas omavalitsuses teha ja me valisime praegu vallamajale kõige lähedamal asuva pinnaks pinna, mis siis oligi see pastoraadihoone. Kuna vallavanem käis käratas koguduse peale, siis siis kogudus sellest ei tahtnud enam seal tule all olla ja täna ongi seis see, kus me peame Koeru vallas jaoskonna asukoha ringi vaatama. Kas see otsus on juba tehtud ja see otsus ei ole veel tehtud? Koeru vallale on ametlik kiri saadetud, et kui te allkirjastajate kuidagi taldrikult kinnitate, et me võime vallamajja tulla tagate meile interneti ja elektriühenduse siis me oleme valmis seal tegema, lähme kasvõi politsei või tuletõrjeabikaasat uksest sisse. Aga täna ei ole seda kinnitus kavala poolt tulnud. Täna hommikul meil oli just järjekordne kirjavahetus, et et noh, ma usume, asi peab järgmise nädala alguses nagu lahendusse saama, sest kaugel pole aeg, kui hakatakse kandidaate esitama, kaugel pole aeg, kui lähevad valijakaardid koju ja siis peab ta vaese Koeru valla inimeste jaoks selge olema, et kus see jaoskond siis asuma saab. Kui palju on teie hinnangul Järvamaal neid vallajuhte, kes on jäänud omamoodi mugavustsooni ja tiksuvad kuidagi edasi ja ja põhimõtteliselt ongi vaja sellist suurt verevahetust ja ja, ja see on lausa paratamatu. Või meil on kõik nii tublid juhid, et, et las olla noh, ütleme eks. Nii ja naa, ega keegi ei ole kunagi ideaal oma ametikohal, aga ma tunnistan ka seda, et olles ise noorema põlvkonna nii-öelda maavanem või ka linnapea kogemus siis haldusreformis, kui oleks olnud riigikogu pensionäriks Järvamaajuhtideks siis oleks haldusreformi ära paremini välja kukkunud, sest siis oleks vähem olnud selliseid nii öelda poliitilise ja egoistlik ambitsioone selles suhtes on, on nagu keerulisele küsimusele vastata, ausalt öelda, et on tõesti noor vallavanem, kes ehitab kõige rohkem lumememmesid ja trummi võib-olla nagu neljal aastal või kolmel aastal neljast nagu väga hea vallavanem, nagu sa selle ühe strateegilise otsuse, mis Järvamaaelu-olu määrab paari-kolmekümneks aastaks, kui sa selle nagu nafta keerad omale ego tõttu, siis on kahju sellest Te räägite oma erakonnakaaslasest. Peeter Saldre orto, Andrus Eenzo selline küsimus veel kõigile, et nüüd väga suured muutused on ees. Kuidas te kujutate ette omavalitsustevahelist koostööd ja maakonna identiteedi säilimist olukorras, kui maavalitsus, kui sellist enam ei ole, et kuidas see kõik toimuma hakkab? Ma arvan, et eks need kolm uut omavalitsust peavadki maha istuma ja selle plaani tegema, ma arvan, et väga palju inimesi, kes on täna juhtimise juures olnud, on ka seal edaspidi ja me oleme seda omavalitsusliidus ka arutanud, et ja on teada, mis meid ees ootab ja ja ma arvan, et need rollid täna jagunevad ringi ja lihtsalt tuleb selle mõttega ära harjuda, et see ei ole maavalitsuste ja tuleb omavalitsustele ülesandeid juurde ja peame hakkama saama. Ega siin ei olegi valikut. Noh, kes korraldab sel juhul nii toredaks traditsiooniks saanud näiteks maavanema, omavalitsusliidu esimehe vastuvõtusee, on väga paljudele inimestele au küsimus olla kutsutud vabariigi aastapäeval omavalitsusliit Järvamaal jääb seda praeguse, kõik omavalitsusjuhid on kinnitanud, et tegelikult ka omavalitsusliidule nähakse ette päris palju ülesandeid ja Järvamaa arenduskeskuse maakonna arendamine läheb edasi ja mis puudutab noh, näiteks seda vastuvõtte küsimus siis ongi see ilmselt on, kas roteeruvalt on Jollil või omavalitsusliidul esimene, kes siis selle vastuvõtu korraldab, kuidas see täpselt saab olema, see on muidugi läbirääkimiste küsimus veel. Aga mis puudutab seda nii-öelda 12 omavalitsuse asemel kolme, siis ma ütleks, et maakond läinud palju võrdsemaks. Me räägime praegult 211000-ga omavalitsusest ühest, 9,3000 elanikuga omavalitsusest. Et kui ennem pidi laua taga olema 600 elanikuga kareda ja 11 või 10000 elanikuga Türi, siis nad ei olnud võrdset partnerit, nüüd on kolm võrdset partnerit laua taga ja ma usun, et maakonna areng selles mõttes kuidagi nagu pidurdatud ei saa, see on noh, minu nägemuses näen, et maavanem härra pea ja ütleb, et ei saa kuidagi nii olema, aga aga ma olen võib-olla liiga optimistlik. Siis. Alo tahtsingi küsida, et kas teie ei leia, et maakonna identiteet saab tegelikult väga oluliselt kannatada? Mina elan Türi vallas, aga, aga ma tegelikult olnud Järvakas ja ma tunnen selle üle uhkust, aga, aga ma tõesti kardan, et, et mis sellest maakondlikust identiteedist nüüd nagu olles jääb. Ega see lihtne ei ole, ei saa, oleme ausalt öeldes, üks äsjase identiteet, Need, need pehmed organisatsioonid, aga noh, viimane väga valus näide on selle nädala mis on üleeilsest, et üle Eesti on lairibavõrk laiali veetud ja nüüd omavalitsused ja maakonnad üksteise võidu teevad ühisasutusi viia taludesse ka. Ja Järvamaal juhtus ja niimoodi, et esimene enne kui haldusreform on jõustunud, siis, siis Türi Väätsa ja Käru läheksid ühe pundiga eest ära. Ja nüüd ülejäänud kaks kolmandikku jagamast üritab veel kuidagi järgi jõuda. Aga juba esimene seik, enne kui haldusreform on jõustunud, oli see, et, et see maakond nagu budises, kel noh, kas keegi kuulnud seda mingit infot või järgmise koosolekul ütlemata, eks. Aga näide sellest, et maakond kui sellisena kindlasti on praegu ikkagi Maakondliku koos tasandi juures on ikkagi väga palju küsimärke, aga noh, eks eks nagu peet, rahustas siis siis reaalselt pilti. Realiteet saab paika siis, kui 16 oktoober on teada, mis nägudega inimesed on, kellele see Järvamaa juhtimine usaldatakse. Ehk siis tuleb nendega tõtt vaadata. Peeter Andrus, ühine küsimus teile. Homme kell 16 algav arvamusfestivalil selline mõttevahetus teemal kaks linna, üks maakonnakeskus. Ma ei tea, kuidas teie sellest teemast aru saada, aga põhimõte peaks olema selline, et meil on ju Paide ja Türi, et ei olegi vaja ühte ühte maakonnakeskus Paide ja Türi kahekesi, siis ongi maakonnakeskus, kui nad teevad omavahel koostööd ja jagavad mingeid rollid omavahel ära, et et on see, on see mõistlik teie arvates või ikkagi Järvamaa vajab ühte suurt tugevat maakonnakeskust, milleks on Paide. Paratamatult. Loomulikult nüüd haldusreformiga tekivad uued omavalitsused omavad suuremat võimekust, kui ennem, väiksemad omavalitsused. Ja selge on see, et tegelikult Türil oli olemas kogemus ühinemisest eelnevalt olemas ja selle tõttu me pidasimegi praegust varianti kõige paremaks nagu praegu me jätkame. Ja ma arvan, et ka see digikeskkond, milles nüüd see Alo rääkis, et see on pigem ütleme meie poole pealt positiivne näide. Et tõesti Türi, Väätsa ja Käru ühinesid siis nii-öelda Läänemaalt ja Raplamaalt alguse saanud siis digikonnaga, kus siis kõik soovijad saavad lähiajal siis palju soodsamalt sisse nii-öelda optilise fiiberkaabli kiirema interneti jaoks. Ja mina võtan seda väga positiivselt, ma arvan, et Türil ja Paides on koostööna ikkagi väga suur potentsiaal olemas. Jah, aga see koostöö käib ka ju täna ja ma arvan, see jätkub. Et eks see paide on maakonnakeskus olnud, eks ta selleks ka jääb teatud mõttes. Aga me teeme ikkagi tulevikus kolmekesi siin koostööd, eriti Paide, Türi ma isegi ei näe seda, nagu ma tean, et see teema tuleb oma arutelu ja ma olen selle peale mõelnud, ma isegi ei saa aru, milles niukene püsti kütuse, et ma saan nagu aru, et tahetakse nagu kuidagi välja kutsuda, mingisugust, ma ei tea. Ma isegi ei oska öelda, mida, et, et jah, et, et mis see võiks olla Paide Türi, ma olen mõelnud selle peale, ma isegi ei saa sellest probleemipüstitust aastatel Saru. Aitäh teile stuudiosse tulemast, ma soovin teile edu valimistel ja meie jätkame jälle muusikaga ja see on üks tore Järvamaa ansambel Köök, kes on siis Jaan Pehk ja Madis Aesma koosseisus teinud ühe Järvamaad puudutava väga kihvti loo minu meelest vaatamas Sa saad, kannab see nime, nime ja pärast seda oled juba jätkab kesklinnast. Järvamaal on palju daamid väärdunud. Udrumini Sult tasu, lend Raadud uda. Kui Pärnu jõgi lõbusa lillteena Meil sõsarlillad medaleinaweikleva. Kui Dirnas tõi ta väärsaale Mäe otsast vasakut kätt jääprao teemet saama. Kui sõidad voodi, alllauk. Neli kuningad. Neli kuningana Li kuningad. Kuningannad neli mõningad. Ma olen tulnud nüüd Paide keskväljakule ja küllap on paljud Paide linna külastajad ja sealhulgas ka siis äsja alanud arvamusfestivali külastajad märganud Paide linnasüda on tundmatuseni muutunud. Majad on justkui sama taga, see, mis siin keskele kul toimub, on teistmoodi. Minu jutukaaslased on arhitekt Elo kiiret, kes ei ole Paidelane. Tere. Tere ja Paidelane Ülle Müller, kes on kultuurikeskuse direktor, tere. Tere. No miks te selle ilusa väljaku niimodi ära rikkusite? No see on ainult ilusamaks ja kaunimaks tehtud ja ja selline tore ala jalakäijatele ja, ja mul on nii hea meel, et tegelikult see on juba kuu aega olnud sellises vormis. Ja rõõm on näha, et linnakodanikud tulevad õhtuti välja peredega, istuvad siin kesklinnas ja naudivad kena suve. Kas on kriitikat ka kuulda olnud, no liiklus on osaliselt kinni. Noh, eks muidugi, see tekitab kauplustele siin natuke ebamugavusi ja tuleb võib-olla natukene kõndida rohkem kui tavapäraselt, aga üldiselt on ikkagi meelsus väga positiivne. No siin väljaku ääres on üks ettevõte, mille sildi peal on kirjas kai juures ja suured sildid on väljas anda rendile ja tegelikult on üks söögikoht uksed kinni pannud ja ta väidab, et just see vot siin on nüüd tribüüni autoga enam ukse alla ei pääse. Tema pidi nüüd tegevuse lõpetama, kas on see tõsiselt võetav jutt? Jah, et täpselt tema ukse all nüüd need kaks parkimiskohta on jah, ära kadunud, aga 10 meetrit eemal on juba neid parkimiskohti küll, et noh, päris tõsiseltvõetav see jutt siiski vast ei ole. Aga kes ei leia, vabandust, Elo, kiiret teie olete tegelikult mitte niivõrd selle idee autor, aga selle teostuse autor, mis siin kõik olemas on. Rääkige, mida me siin näha võime. Siin võib näha erinevaid elutubasid, siin on näha, et siin on mõned, kus saab istuda nagu kõrgema laua taga nagu baaripuki taga, isegi päris muru on siin väljakul laiali laotatud. Miks küll? Ja ikka on, sellepärast et seda asfaldipinda on siin liiga palju. Tegelikult on see eksperiment siin kuu aega, me proovime, kuidas see tööle hakkab täiesti uskumatult hästi tööle. Ja meie see mõte siis oligi see, et me pakume erinevaid elupesadega erinevad istumisvõimalused, kolme sorti erinevad, et tegelikult nelja sellised lamamistoolid on ka ja siis nende vahel on siis siuksed murulapid ja need on täiesti päris muru. Ärme rullisime siia lahti, et me isegi päris hästi ei tea, kuhu see muru pärast läheb, aga selles mõttes ütleme kõik need materjalid ära, et euroalused, millesse me võib-olla on tehtud, mis on hästi lihtne ja kiire ehitamise materjal, siis need lähevad pärast taaskasutusse ja midagi ei lähe raisku. Need lilled leiavad uue koju muru leiab uus kodu ja euroalused samamoodi. Siin on lilli, siin on tubadest korteritest palme välja toodud ja siin tegutsevad kohvikud. Siin on toodud siis üks konteiner, kuhu tuleb kohvik ja siis siin Tallinna tänava ääres on ka veel terve rodu telke ja neid kohvikuid on selles mõttes siin festivali ajal praegu küll väga palju. Jah. Aga lähme vaatame veel siia tahapoole ja sinna on tekkinud liivaväljak, kus saab mängida ilmselt nii-öelda rannavõrkpalli. Ma nägin sarnast asja just äsja Kuressaares. Kas nüüd igas linnas peab olema siis liivaväljakul? Kes küll ei pea, aga miks ei võiks olla selles mõttes küsimuse, võiks teistpidi küsida, aga see on tõsi, et seesama, mis oli Kuressaares selle kaudu, ta tekkis siia paidesse ka, et siin toimus siis Eesti rannavollemeistrivõistluste etapp või karikavõistlused ei mäleta seda tiitlit, et siin on peetud täiesti ametlikult suured võistlused mitu päeva ja ülejäänud ajal, et ega ta ei ole nüüd ainult rannavolle plats, et et siin saab mängida Indiacat ja siin saab teha ka trenni, et siin on olnud ka mõned vali rühmatreeningud ja siinsamas on tegelikult rentimise võimalus sinna see silt olemas. Et saab neid vahendeid kasutada sinna samamoodi petanki väljak on ka siin liivaga. Ja ka Paide keskväljaku muru ringi, kus kasvavad suured puud ja, ja millest saab autoga ümber sõita on muutunud. See nüüd ei ole küll teie. Näpunäidete järgi. Ei, see ei ole meie, see on nüüd linna tehtud ja see tuli meile natuke ootamatult, et nad selle niimoodi teistmoodi tegid. Aga jah, see see on linna linna mõte. Elo kiiret, mis te arvate, kas selline ühekordne eksperiment siin Paide linna südames jääbki selleks või tasuks korrata? Seda tasuks kindlasti korrata ja ma ütleks, et enam mitte eksperimendina, et nüüd võiks teha sellise päris jääva inimestele mõeldud linnaväljakul, sest et selle eksperimendi mõte oligi vaadata, mis saab. Ja see eksperiment on näidanud, et üle ootuste hästi tööle läinud ja omaks võetud. Ja nüüd ei ole ainult mitte midagi muud, kui teha päris lahendus. Praegu päike paistab, joon päevane aeg, aga kas tõepoolest õhtuti inimesed armastavad siin istumas käia ja see on minu jaoks kõige suurem rõõmsasse. Eesti inimesed kipuvad selle ilma võib-olla natuke kargama. Et meil on siin esiteks on varjud, kus saab all istuda ja selline väike vihmasabin ei tee mitte midagi ja rääkimata sellest, et pill või tuul, et väljak on tegelikult töösse iga ilmaga. Kuidas teie suhtute ideesse, millest ka siin paides on aastaid räägitud, et munakivisillutis keskväljakul tuleks taastada ja liiklus täiesti. Ellu viia, kuulan seda esimest korda, aga, aga kõlab põnevalt, et ma küll ei tea päriselt, miks, miks see peaks munakivisillutis, oled sa kunagi siin oli ja siis on see võib olla põnev, aga ma selliste keskväljaku ümbermõtestamist ja autode natuke gene eemale lükkamist ma ei ütle väljaajamist, vaid natukene eemale lükkamist, nagu siin praegu on tehtud, et inimestele saab rohkem ruumi, seda ma toetan kindlasti. Kas idee oligi selles, et meelitada inimesed tagasi lõpuks ometi Paide linna südamesse, nad on ju kolinud kõik sinna maksimarketi juurde ja kusagile linna serva. Just täpselt Paide on ainuke koht, kus seda on juhtunud, et linnakeskused ongi nihkunud kuskile äärde ostukeskuste juurde igal pool peaaegu sest need ostukeskused on reeglina tekivad naljakatesse, tühermaadele ja linna äärde, siis miks me jällegi eksperiment on see, et me alati, kui seda räägitakse, et inimesed võiksid olla linnas, siis öeldakse, ta tegi taha tulla linnades linna määrasena, ostukeskus on nii mõnus, siis meie arvasime, et on vastupidi, et lihtsalt ei ole võimalust olla, siin ei ole mõnus olla. Kui see võimalus teha, siis inimesed tahavad olla kesklinnas, et jah täpselt inimesed tagasi linna südamesse. Kui kaua seda ilujoon ei kohvikuid, kõike seda nautida saab, seda saab naudile kahjuks ainult pühapäevani, kuni arvamusfestivali lõpuni. Siis tuleb see tühi linna süda tagasi, siis tuleb see tavaline päevajalu kord tagasi, aga mina loodan küll väga, et linnavalitsus sai siit nii kaua inspiratsiooni, et kohe läheb kopp maasse, tuleb midagi ägedat ja me võime aidata, nii et arvamusfestival on alati nõus oma abikätt ja kogemust jagama. Paide kesklinna kohvikutes on tõesti inimesed istet võtta. No kust kaugelt olete tulnud ikka paidest ikka paidest kohalikud inimesed, kohalikud ja, ja ikka kohalikud, kuidas teile meeldib siis see uutmoodi keskväljak? Super kas päriselt ka ikka on ja muidu ei tuleks, istume, aga mulle tundub, et mõnigi kohalik suhtub ikka pika hambaga või mitte. Võib-olla võib-olla, aga tegelikult see on väga vahva seal midagi teist ja huvitavat ütleme möödunud suvel Rakverest Ma käisin, noh, oli igasugused suvekohvikuid ja asjad kõik. Et meil nagu siin kunagi midagi. Mis te arvate, kas nii võikski jätkuda tulevikus ka? Jaa, loomulikult. Nõus, kui sage kohvikukülastaja üldse olete? Väga harva. Mis on põhjus? Miks ei käi kohvikutes rahvas paides ei ole lihtsalt kusagile minna, just täpselt tola jah, siin ju, noh, see keskmine kohviks on see tavaline lahkus, käid pealegi seal all muidugi Pärnu tänaval ka, aga kas plaanid arvamusfestivalil ka kaasa lüüa? Tulen ikka vaatama, millised teemad huvitavad? Eks ikka Paide, Paide linna tulevik. Ahaa, väga tore, siis äkki kohtume teiega, mina juhtumisi juhin ühte sellist debatti, aga teie ei tule kahjuks teel. Kas arvamusfestivalil paidesse, aga sellist uut hingamist uut elu? Ei tea, ei oska arvata. On see ikkagi vajalik selline ettevõtmine, Joan, kui tehakse noh, ikka sellepärast, et saab öelda oma arvamusi välja, kui palju, sest aitab see, seda näitab tulevik. Aga ma arvan, et noored võib-olla õpivad nagu esinema ja suhtlema ja oma arvamust avaldama. Saame tuttavaks. Rikk, meelikke, aitäh. Kuid noormehed mängivad siin lauatennist. Kuidas tundub see uutmoodi, Paide keskväljak? Väga lõbus. Pingsi ja võrkpalli mängida. Kui sagedasti te seda tegelikult kasutate? Nädalas äkki neli korda enam sõjalist, liigume kuskil mujal ringi? Veel teha saab, kohvikust ei osta. Siis niisama aju ette istuda. Mis sa arvad, kas nii võikski jääda? Võikski, saame tuttavaks ka minu nimel, randla. Ülle Müller, kui te vaatate nüüd kultuuritöötaja pilguga siia keskväljakule, siis milliseid võimalusi see kõik pakub? No tegelikult oleme me neid võimalusi juba proovinud ja katsetanud ja siin on olnud juba rahvapilliõhtuid ja kohalike muusikute ülesastumisi väike tantsutuba. Tahtsime ka klaveriõue tuua, Visby kahjuks hakkas sadama, nii et tegelikult ka spordivõistlusi on siin juba peetud, hommikuvõimlemised ja lastehommikud ja, ja mida iganes. Kui palju ta üldse igapäevaselt mõtlete sellele, et pakkuda nii linnakodanikele kui ka Paide külalistele pidevalt midagi uut, tuleb üllatada inimesi ja siis nad tulevad. Eks me ikka püüame mõelda kogu aeg midagi uut ja see on ikka vajalik. Aitäh Ülle Müller ja Elo kiiret selle väikese jutuajamise eest. Nii et arvamusfestival veel kestab ja kõik see, mis siin paide keskele, kui näha on, on väljas pühapäevani, nii et tasub tulla uudistama. Ja ongi aeg siit paidest praeguseks lõpetada, kell saab kohe kuus ja tänane tänase saate tegijad Olev Kenk ja Lauri Variksite lõpetavad. Ja mina omalt poolt tänan kõiki kuulajaid ja tulge külastage Paide arvamusfestivali ja meie Lauriga vast kordud, kohtume siin jälle aasta pärast. Ülekande aitasid teine tuua Raul Raudlepp ja Kätlin Maasik Tallinnas, aga vikerraadio on siin vallimäel ja paides juba tagasi homme, nii et kuulmiseni. Vikerraadio arvamusfestivalil laupäeva hommikul, viis minutit pärast kümmet vestlust Euroopa Parlamendi Eesti saadikutega juhib Johannes Tralla Paide vallimäelt. Arvamusfestivali südamest läheb sel korral otse-eetrisse ka rahvateenrite saade. Saatejuht Mirko ojakivi kutsub otsesaadet kuulama kell 11. Debati arvamusfestivali Euroopa alalt juhib Arp Müller. Jaam kõlab otseülekandena ka vikerraadio eetris laupäeval algusega kell. 14. Null viis.