Tere hea kuulaja. Teise detsembri heliga ja teemat klassikaraadios Šveitsis Baselis on lõppemas Eesti kultuuri festival Kaldses EBS intervjuu Eesti filharmoonia kammerkoori direktrissi Annely hundiga. Veljo Tormis oli USA-s Oregonis toimunud Music Turey festival aukülaline ning pidas koos Hirvo Survaga loenguid University eff Oregonis. Intervjuu Hirbazurvaga Tartus Elleri nimelises muusikakoolis on külas professor Arbo Valdma. Pühapäeval algab jõulumuusikafestival, mis kulmineerub kooli aastapäeva kontserdiga. Kandele tuleb Eino Tambergi uudisteos. Nendest sündmustest lähemalt räägib kooli direktor Kadri Leivategija, küsitles Hedvig Lätt. Tallinna harmoonia advendikontsert on sarjas gravissima. Viiuldaja Harri Traksmanni ja produtsent Heili Vausi. Intervjueeris Karin kopratädi, plaasanab kontserdisarjas vokalissima. Lauljatari küsitles Tiina kuningas. Kovitš ansambli esinemises Tallinnas, rääkis produtsent Neeme Bunder. Priit Berendile. Estonia talveaias esitleti sopp pran Mare Jõgeva CD komplekti. Lauljatari küsitles Tiina kuningas. ETV tütarlastekoor esitleb duubelplaati karatsias. Intervjuu dirigent Aarne Saluveeriga tegi Anna töötuna muusikauudiseid laiast maailmast, vahendab Priit Kuusk. Mina olen toimetaja Kersti Inno, soovin teile head kuulamist. Šveitsis Baselis 14 10. novembril alanud Eesti kultuuri festival Kaldses Skype's lõpeb sel nädalavahetusel sümpoosioni ka muutumine ja püsivus. 15 aastat sõltumatut Eestit. Kultuuripaneelis osaleb klassika raadio peatoimetaja Tiia Teder ettekandega raadio kui Eesti uue muusikaaken. Maailmafestivali muusika poolest palusin rääkima Eesti filharmoonia kammerkoori direktrissi Anneli Undi. Tegemist oli üsna laiaulatusliku eesti kultuurifestivaliga nime all Kalczess Keips mis toimub siis spaaseli ümbruskonnas aasta tagant ja on iga kord pühendatud erinevale maale. Ja nagu festivali korral valdaja ühes intervjuus on varem öelnud. Tema esialgne mõte oli teha Baltikumi festival, aga kuidas siis Eestisse saabus ja hakkas eesti kultuuriga sügavamalt tutvuma, said aru? Ta peab piirduma ühe maaga sellel festivalil, et see on nii rikkalik varasalv ja nii kirju ja nii erinev, et ta ei saa kuidagi teha kolmest balti riigist ühte festivali. Eesti muusikuid oli sellel festivalil esindatud päris rohkesti. Festivali avas Hortus Musicus, samas olid seal kontserdid ka Waxclemontisel. Uus Tallinna Trio ja džässmuusikuid oli seal nii et see muusikapool oli suhteliselt arvukalt esindatud. Eesti filharmoonia kammerkoor andis festivali raames kolm kontserti erineva, aga üks neist oli pühendatud täielikult Arvo Pärdi loomingule ja seal tegi kaasa ka meie kauane koostööpartner inglise organist Christopher pools prodend. Teised kaks kontserti olid sellise kireva kavaga, kus oli nii Veljo Tormise, Arvo Pärt, Toivo Tulevi, Cyrillus Kreegi loomingut. Aga ühel kontserdil kõlasid ka kaks Bachi mõtteti, kuna see oli sealsete korraldajate erisoov. Kõiki neid kontserte juhatas Paul Hillier. Paul Hillier pidas kaks ka enne viimast kontserti loengu Arvo Pärdi loomingust. Kuna see kontsert oli siis täielikult ka Pärdi muusikast. Aga sel nädalavahetusel on Eesti filharmoonia kammerkoor Itaalias. Jah, Itaaliasse oleme kutsutud kaheks kontserdiks Rahmaninovi Vesbritega, mis on meie harmoonia mundi plaatidest et kõige populaarsem ja kõige suurema müügieduga, sest see on selline ever kliin klassikakoorimuusikamaailmas kindlasti. Ja need kaks kontserti on Põhja-Itaalias polsanos ja pruunikos. Pärast seda teeme oma koduseid jõulukontserte meie oma jõulukava. Koos Tallinna kammerorkestriga toob Tallinna kuulajate ette pensionini Britteni jõulumüsteeriumi Püha Nikolaus. Ja vahetult enne jõulupühi osaleme Eesti kontserdi jõuluprojektis, kus esitame Johann Sebastian Bachi jõuluoratooriumi. Eesti filharmoonia kammerkoori dirigent Paul Hillier ja harmoonia mundi koostöös on sündinud ka uus nüüd juba seitsmest CD-plaat Newt Joy. Plaadile on kogutud Vene ja Ukraina õigeusu kiriku jõulumuusikatraditsioonide esindajad. Salvestatud on nii maailmakuulsate heliloojate Pärdi, Tšaikovski muusikat kui ka 19. 20. sajandivahetusel Venemaal ja Ukrainas tegutsenud heliloojate teoseid, mida kohtab Eesti ja läänemaailma kontserdikavades harva või ootavad nädalas avastamist. Plaadile on näiteks esmakordselt salvestatud kastalskija Veskovi loomingut. Salvestused toimusid 2006. aasta alguses Tallinna metodisti kirikus. Hirvo Surva olite novembrikuus koos helilooja Veljo tormisega Oregonis mõlemad ülikooli külalisprofessorid. No see oli seotud sellega, et Veljo Tormis oli valitud seekord oregoni kaasaegse muusika festivali aukülaliseks. Sooviks natukene lähemalt kuulata, mida te õpetasite seal ülikoolis ja kui palju kõlas Veljo Tormise muusikat seal festivalil. Ja ma olin ülikoolis 21.-st oktoobrist juba ja õpetasin standis õige nimega University of Oregon, ehk kuna seal on kaks ülikooliks oregoni riigikoolide University of Oregon ehk üks riiklik ülikool ja teine on eraülikool. Et neil on see suur vahe seal mina isiklikult siis olid reageerimistunnid koorijuhtimise tunnid kokku 20 tudengit, aegsel Need olid individuaaltunnid, osad rühmatunnid, kaks, kolm, neli, tudengid koos õppisimegi puhtalt dirigeerimist. Nii-öelda ja muusika, millega me tegelesime, oligi Maaska, Veljo Tormise looming ja olid ka loengud nii koorijuhtimise osakonnas kõikidele koos ülevaadata aga üldse eesti koorimuusikast, mis meil koolimuusikas toimub, kes kooli muusikat kirjutavad, tormiste teatakse, aga märksa vähem. Teatakse teisi heliloojaid, kes meil koolidele kirjutavad ja sai nagu antud selline ülevaade nendestki loojatest, kes praegusel hetkel kooridele kirjutavad kütamise Rene eespere ja Ester Mägi ja ka teistest, kes on olnud Eesti koorimuusika au sees nagu kreek või saar või ka võib-olla eestlastele vähem tuntud Lepik, keda võib-olla vähem lauldakse, kuna need, paljud tulid, on üsna keerulised ja kanordamatest vihmanud ja nii edasi, et sa ei antud selline üsna korralik ülevaade nendest erinevatesse, sellest koorimuusikast, mis meil Eestis parasjagu praegu on. Loomulikult ei saanud, rääkimata laulupidudest ja kogu meie kooliliikumise traditsioonist, sest et see on ikkagi sealpool maakera suht uudis ikkagi siiamaani veel, ega nad ei kujuta seda hästi. Ja kui ikkagi siis neile ekraani pealt näidata, mis tähendab, eks suur ühendkoor ja mis tähendab see suur rahvahulk seda kuulab ja kuidas ta kõik üles ehitatakse, sellega tööd? Väga uhke tunne sellest rääkida, sest et seda jah, maailmas ju väga palju mujale. Ja uhke tunne oli kindlasti juba sellestki, et Eesti muusika oli tulipunktis. Ja, ja noh, ütleme, et tulipunktis oli siiski Veljo Tormis ja ma ütleks, et mul endal oli ääretult põnev kaks ja pool nädalat koos Veljo tormisega töötada olla proovides töötada nende kooridega, me töötasime kokku seitsmekooriga Realis ülikoolis kaks kooriülikooli kammerkoori ülikooli segakoor, Taxify kiusk vae, ehk siis see oli siseks portlandist noortekoor, kus oli eraldi siis neidude koor, noorte meeskoor kokku pandud, siis veel suur noorte segakoor ja siis on seal üks kohalik Ameerika eesti koor, ehk siis kammerkoor unistus, mille nimi ongi unistus, talongi eestikeelne nimi ja need on 28 noort inimest, kes on Eestis käinud aastast 96, kui siin oli esimene ESTO. Ja need on pärast seda käinud laulupidudel ja sellised suured Eesti muusikafännid, nii et tegelikult meil oli ka veel üks kontsert selle kooriga kandsime ette kreemi eestikeelse variandi plussis, Veljo Tormise muusikat ja olemine repertuaaris Swingers, kes on siis selline poolproff, koor? Seitsmekooriga siis sai nagu tööd tehtud, graafik oli suht tihe praktiliselt ütleme, et hommikul üheksast õhtul kaheksani seekord tööd tehtud ja veel kahe linna vahet sõidetud, sest et ülikoolis Asubiudiinis portlandist kuskil 96 miili ehk siis ütleme selline Tallinn-Tartu ots. Lõpuks valmistati ette siis kaks Veljo Tormise kontserti, mis oli kahe poole kontserdid ja läksid täismajadele mõlemad. Need koorid valmistasid siis ette erinevat repertuaari. Osalt katas ka. Me laulsime koos ehk siis kõik koorid koos, nagu sa ütlesid, siis tuleb äike oregoni minilaulupidu, see oli kokku 300 lauljat nendes koolides kokku lauldi sees Veljo Tormise laulu silda, mis oli ka selle kontserdi nimi Pritchard, Ssang Music, Ofelia Tormis, ehk siis laulusild Veljo Tormise muusikast, aga pärismaalase laulukest, kus siis Veljo Tormis ise šamaanitrummil kaasa lõi, aga muu kava Ta oli, iga koor oli valinud välja endale laulud, mida siis Veljo Tormis siit juba enne ette saatis ja pakkus välja, millest võiks valida, seal oli kokku 24 nimetust osad täistsüklid, nii et lauldi näiteks vepsa väädest vägisi mehele neljast eesti rahva laulus täiutus Viru lugu, tütarlastekoor laulis lauliku lapsepõlve ja kolmest uusi rahvalaulust, kahte osa noortemeeskonna olist tsüklist meeste laulud, kolme laulu, need olid jah, sellised risti keskkooli noored tegelikult, aga nad said täitsa sellise mehise tooni sealt kätte lõpuks ja need tulid päris kenasti välja. Koostis lauldi veel selle noorte segakooriga nostalgiast ühte osa ja ka neljast Sangaste mängulaulust kosjamängu, mis keeles kõik laulud kanti, et eesti keeles siis oregoni räbedalesin, käsi väiksem kammernaiskoor laulis kiige laudest kitsas kiik ja meri kiige all ja kiik tahab kindaid ja meesrühm, laulis nägemusi Eestist ja segakoorid esitasid kolme laulu epasest ohmuellaydekene murueide tütred ja laine veereb. Ja veel tsüklist kaks laulu ennast Enno sõnadele kuulmata kuskil kumiseb kodu. Need olid just Oregon repertuaari. Singers'i kavas oli ikkagi väga rasked teosed ülikooliga kammerkoor esitas Kihnu pulmalaulud kõik neli osa ja ülikooli segakooriga kandsime ette sügismaastikud täistsükli siis koos pärismaalase lauluke ja laulusild oli hästi põnev loominguline töö. Kui suure linnuga ameeriklased harjutasid Veljo Tormise muusikat, kui suurt huvi oli tunda seal tööprotsessis? No see huvi oli väga suur tegelikult eriti kui Veljo Tormise pise kohale jõudis ja kaks pool nädalat seal koos proovi tegime, siis ta pidas ka loenguid. Tere hommikust üldse ja regilaulust ja püüdis anda sellise kiirülevaate nendest traditsioonidest regilaulust ja kuidas ta seda kasutab oma muusikas ja ütleme, et need tudengid mitte ainult õpilaste ühte teost ühte laulu, vaid nad said ikkagi natuke laiapõhjalise, ma pildi kogu sellest loomingust Veljo Tormis kirjutanud on ja et kuidas ta laulma peaks, kui ikkagi heli Louise on juures ja neid küsimusi pidevalt nii loengutes kui ka proovides. Nad olid hästi kärmed õppima tegelikult ja kõiki neid taotlusi ka väga ruttu lahendasid. Tegelikult tõelised noored, professionaalsed muusikud ja huvi olid tõeliselt väga suur. Ameeriklastel Huvi Veljo Tormise loomingu vastu ei ole tekkinud nüüd ja üllatuslikult, vaid see on olnud pikalt nahaliste kontaktide tulemas. Olete ju, Veljo Tormis ei käinud ka varem Ameerikas. Jah, me olime esimest korda seal koos 97. aastal, siis olime portlandis kolledžis, ütleme nii, et kogu see portlandi eestlaskond, kes seal elab, see ei ole eriti suur grupp, aga nad on väga aktiivsed tutvustama Eesti kultuuri just nimelt ameeriklastele. Ja nagu ma ütlesin, et seesama kammerkoorile nimel unistus ongi nagu pööranud väga suurt tähelepanu oma repertuaari, süsteesti loomingule. Eesti koorihelilooja, tele ja suurus on seal tormisest, aga need on ka väga palju muud muusikat, et ja tutvustavad seda siis just nimelt Ameerika publikule ja sealt. Läbinõunik Line on selle dirigendi nimi, kes mind esimest korda sinna kutsus, läbi tema on siis arenenud juba portalist kaugemale. Oregoni, aga selle festivali korraldaja olime ülikooli kompositsiooni õppejõud, professor Robert küür. Mida see festival veel sisaldas ja kui suur aktsent nüüd sellel festivalil siiski oliseni, Veljo Tormise muusikal? Näitame nii, et Veljo Tormise loominguõhtu ei olnudki mitte ainult kontsert tegelikult, vaid juba kell kolm päeval kaks tundi toimus loeng, kus olid siis kõik koorid, kes olid õppinud, võtsid juba sellest osa, tehti, näid täit loomingust, Veljo Tormis rääkis oma loomingust üldse oma elust. Kuidas ta üldse asus, kirjuta tema ja kuidas tal see heliloomingu juurde sattus, ma ütleksin, et mul endal oli väga põnev, seda kuuleb. Siis õhtul oli kontsert, mis kestis kaks ja pool tundi, et see oli tegelikult selle festivali kõige suurem üritus. Aga esinesid seal veel selle festivali raames siis ülikooli oma orkestrid, samuti viimane kontsert, et sellest festivalist oli siis nendel noortel tudengitel heliloojatel, nende loomingust. Ja ma käisingi seda kuulamas oli väga põnev, et seal oli nii ja naa seda muusikat igasugustega. Et noored heliloojad ise organiseerivad kõik oma lugude ettekanded sealsamas ülikoolis, on siis väiksed kammerorkestrid, on väiksed, koorid on solistid on väga erinevad esituskoosseisud ja anda selline võimalus festivalil esinedes oli, kindlasti on väga suur asi. Kindlasti see on väga sümpaatne, aga meie jaoks on eriti sümpaatne see, et niivõrd kauge maaülikoolinoored tunnevad huvi väikese Eesti muusika- ja meie helilooja Veljo Tormise vastu. Ja seda kindlasti, sest et kui see kuu ära lõppes, siis nad paljud tudengid rääkisid just selles, et nad on kuidagi hakanud teistpidi mõtlema, sest et see muusika, mis tuleb välja tormis, et on siiski väga sügavate juurtega ja ma olen küll kindel, et väga paljud nendest tudengitest jõudsid oma mõtetega, võib olla märksa sügavamale selles muusikas ja muusikaga arusaamises üldse. Kui võib-olla siiani olid, olid seda tajunud. Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis on täna, laupäeval lõppemas üks üritus noortele muusikutele ja homme, kolmandal detsembril algamas talvemuusikafestival, mis kulmineerub 10. detsembri kooli aastapäeva kontserdiga. Et mis täna lõpp ja homme algab, sellest, räägib muusikakooli direktor Kadri Leiva. Jah, jah, tõesti on meil taas olnud au võõrustada naermast pedagoogi professor Arbo Valdmaad, kes on täna lõpetamas kolm päeva kestnud talveakadeemia ined tõesti juba mitmendat aastat. Ta on meil talvel võimalus unustatud pedagoogika ja koos Lõuna-Eesti muusikakoolide õpetajatega seda heade nõuannet ja neid huvitavaid praktikatunde loenguid kuulata saada ja täna on veel teemaks peale praktikatundide peale lõppkontserti ka loeng. Kehakeel ei valeta. Ta sarnane. Huvitav loeng oli ka eile, kui me kuulasime loengut intervallide ürgtähendusest. Need on tõesti ka huvitavate näidetega väga huvitava käsitlusega oma filosoofiaga loengud ja väga paljugi ergutavad, meie õppejõudusid meie õpilasi seda ilusat, et tööd oma õpilastega jätkama, nii et tõesti täna siis saadanen ära, Arbo valdmaa ja homme alustame jõulumuusika festivaliga. Traditsiooniliselt algab meil alati esimese mingi ajal ja traditsiooniliselt, kui tark tus süüdatakse advendik, küünal raekoja platsil, siis me toome selle jõuluvalgusega otse meie kooli, kus siis kõik lapsed süütavad oma küünlad. Me Ehinema jõulupuud ja me laulame jõululaule ja teeme väikse tervitus kontserti jõuludeks, nii et niisugune traditsioon on meil juba aastaid siin koolis ja siit me jätkame siis jõulumuusika festivaliga, mis on täis ka mitmeid ja mitmeid huvitavaid kontserte, tähendab, on kontserdid, mis on osakondade poolt korraldatud kontserte ka, mis on oma õppejõukontserdid, on kontserte palju meie majas, aga ka raekoja saalis ehk ühte siit tekste tahaks rõhutada ja nimelt 10. detsembril saab meie kool 87 aastaseks, selleks puhuks on sünnipäeva kontsert Vanemuise kontserdimajas. See kontsert on ehk sel korral veel ekstra märkimisväärne helilooja Eino Tamm. Pärg on meie kooli puhkpilliorkestrile kirjutanud teose jalutuskäik puhkpillidega ja see teos tuleb siis avalikule esiettekandele just siin, Vanemuise kontserdimajas, 10. detsembril ja seda teost juhatada tabe Toomas Vavilov Toomas Vavilovi initsiatiivil just tänu sellele, et ta meil puhkpilliorkestri kunstiline juht on tema initsiatiivil Eino Tambergile selle ettepaneku tegimegi ja tõesti on ilus väärt suurejooneline teos just parasjagu raske meie õpilastele, jaga meie kooli vilistlastele. Orkester on siin 28 liikmeline ja kes tulevad siia aitama, et see ilus teostaks ettekandele testi selle teose puhul on tegemist niisuguse huvitava kooslusega, kus väga paljud erinevad instrumendid saavad nii-öelda vestluseks dialoogiks, sõna, kus on ka päris uhke löökpilligrupp. Ta ja ta on õpilastele ääretult huvitav oma helikeele poolest ja samas ka piisavalt huvitav niisuguse väikese helite dissonantsi ja tänapäeva niisuguse kiirustamise ja selle niisuguse rahumeelsuse tasakaalu otsimisel. See on üks tähtsamaid kontserte, seda siis 10. detsembril ja neid kontsert. Ta nagu mainisid, on veel ja veel selle festivali raames, et lähemat infot leiab, kellel huvi on kooli kodulehekülje pealt ja tõesti nii see on, kohe-kohe saab kogu see informatsioon ka rohkem avalikkusele teada ja sest et kontserdid ongi ju kohe ukse ees ja esimene nendest siis kolmandal detsembril, millega lõpeb Elleri jõulufestival sellel aastal. Traditsiooniliselt on meil üks niisugune kaunis kontsert nagu jõuluõhtu küünlavalgel, mis on 21. detsembril Elleri kooli saalis, kus me tahame kindlasti ka oma orelit, et selle kontserdil kasutada nii et 21. detsembril Elleri kooli saalis aitäh Kadri Leivategija selle intervjuu eest ja täna Tartus professor Arbo Valdma loeng algusega kell 10 kehakeel ei valeta. Ta Elleri koolis ja talveakadeemiast osavõtjate kontsert täna algusega kell 17 kooli saalis ja homsest kuni 21. detsembrini toimub Elleri koolis jõulumuusika festival. Pühapäeval, kolmandal detsembril, esimesel advendil kell 16 toimub Tallinna Mustpeade majas järjekordne kontsert sarjast Pravissimad. Üles astuvad Tallinna Kammerorkestrisolistina Harry Traksmann, dirigeerib juha kangas ja ettekandele tulevat Schuberti viis minutit ja kuus triot. Karl Amadeus Manni viiulikontsert, Kontšerdafoone pre ja Mozarti kuulus 41. sümfoonia. Jupiter-sümfoonia. Stuudios on nüüd korraldaja Heili Vaustam. Millest selline kava valmib? Kavavalik on kõigepealt dirigendi ja kammerorkestrikeskne siin, sest nende koostöö on juba pikaajaline ja andnud Eesti kontserdimaastikule tõeliselt perfektseid tipphetki. Võib öelda, et dirigent Juha kangas Soomes Ühermiselt tunnustatud dirigent armastab väikevorme ja just tänu sellisele perfektsuse taotlusele, et võiks ju teha kammerorkestri kontserti ka mängida tavalisi sümfooniaid, võtta lisajõude ja püüda kuidagi niisuguse noh, aplombiga nagu rohkem lüüa või teha väga taid kavasid, aga tema rõhub kvaliteedile teatud kammerlikkusele ja just nimelt kammerorkestri kui fenomeni kõlale. Ta on ise loonud kammerorkestri, mis koosnes algul õpilastest, mis kasvas siis poolprofessionaalseks orkestris ja nüüd professionaalseks Kesk-Põhjamaa Kammerorkestriga, mis on saanud mitmeid auhindu ja olnud väga tunnustatud kollektiiv, nii et meie kammerorkestri ees on seega dirigent, kes nii-öelda oskab kammerorkestrit kasvatada tema päris algstaadiumis peale. Ja ta ütleb iseenda kohta väga vabalt ja tagasihoidlikult, et tema on muusikuid teeniv muusik. Ja seetõttu on meil ka võimalus kuulata selliseid armsaid peeneid, kalandseid, väikevorme, mis tõeliselt kõrva kõlavad ammugi veel sellises esituses kontserdilaval nagu Schuberti viisimine Etti ja kuus triot. Et ma arvan, et need on nagu sellised tõelised maiuspalad, milles võid nautida iga hetke ja just neid Finesse, neid iga solistiks kujunenud kammerorkestri liikme panust, stiilitunnet maitsekkust, nii edasi. Hartmani kontsert, ta Funebre, on traagiline teos, mis on kirjutatud 39. aastal protestiks natsliku Saksamaa vastu, kes okupeeris just siis Tšehhimaa. Ja selles teoses on kasutatud Tšehhi hümni, mis on päris kuulus lugu, seda on kasutanud kas Meetanad, Vošak, Janaček, Märdi, no nii, et väga produktiivne teatud määral isegi eklektiline helilooja, kes on oma teostes kasutanud nii baroki, džässi kui erinevate muusikastiilide sugemeid, et teda võiks päris huvitav olla kuulata ka seetõttu, et ma ei kujutagi ette, palju teda siin eestimaal kuuldud on ilmselt küllaltki vähe. Ja sinna juurde siis veel Mozarti Jupiter sümfoonia, mis on väga hea näide Mozarti loomingust, mis on loodud just nimelt keelpillidele. Ta on selle loonud keelpilliorkestrile. Ja on tõesti väga peen ja elegantne, nii et ma kujutan ette, et see kontsert on just nendele, kes tahavad saada väga heatasemelist heamaitselist muusikaelamust. Mikrofoni ees on nüüd viiuldaja Harry Traksmann Hartmanni viiulikontsert Concerto foone pere on seal viiuldajad repertuaarist. Selline tuntud teos. Kui nüüd seda selle kontserdi puhul alustada, seda juttu, siis üldse pead rääkima tegelikult sellest, et ega mina ei teadnud ka, et selline kontsert üldse eksisteerib või et ka selline helilooja ja siin me jõuame jälle tiiruga tagasi Juha kangas juurde, kes kes tegelikult juba vist üle aasta aja tagasi mulle vaikselt nagu hakkas vihjama, et vot niisugune lugu on, et ikka uuri järgi ja et võiks seda mängida. Muidugi Juhan, selline mees ka, et mina isiklikult teda üdini usaldan ja võtsin selle pakkumise vastu, nii et, et ma polnud lugu isegi kuulnud. Ja mis välja tuli, mis teason? Välja tuli sedasi, et see teos on, see on väga hea muusika või nii-öelda kuidas seda muusikat üldse sõnadesse panna, ma ei oskagi öelda, tahab, aga ma arvan, et ta ta peaks puudutama inimese hinge. Et ma usun, et enamike inimeste puhul see teos toimib. Kontsert Pravissima toimub Tallinna Mustpeade majas pühapäeval, kolmandal detsembril algusega kell 16. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande. Eesti kontserdisarjas vokalist Simu esineb sel hooajal seitse noort lauljat. Soolokontserdid on olnud juba Dianormaanoval Haile assonil, Helen Lokuta all ja täna kell 18 on soolokontsert Tallinna raekojas noorel lauljannal Kädi plaasil. Kädi plaas, teie olete Nendest seitsmest noorim ja alles õpite, te olete oma õpingute nii-öelda lõpusirgel onseni ja õpin praegu Eesti Muusikaakadeemia, neljandal kurss laulmist, aga sellel aastal viibima Hamburgi teatri- ja muusikaakadeemias õpingutel Erasmuse programmi raames ja õpite seal siis õping nii ooperi kui soololaulu. Jah, seal see pedagoogi Ingrid Kremlikku juures, kes on mul siis laulupedagoog, aga seal on ka muid aineid, mida ma mõtlen, et mitte ainult seda erialatundi, et siis on ooperistuudio liid, oratoorium paljude arvatajatel aega kulub veel, et oma õpingutega lõpule jõuda ja ma arvan, üks paar aastat kulub veel õpingute peale, aga ma ei oskagi öelda, et kuna päris valmis kujuneb, et eks see on niisugune eluaegne protsess, sellele vaatamata te olete veel väga noor laulja, on teil olnud päris palju? Kaalub kaid, ülesastumisi, esinemisi on olnud solist sellistes suurvormides nagu Haydni, missa, Sankt Nicolai siis Händeli messias, Mozarti reekviem, Sawyeri Reekviem, kraad music, Mozart soolokontsertidest olen teinud eriklassiga eelmine aasta näiteks Bachi soolo kantaati ümber 50 jaht, kott siin Alleblandelt koos kammerorkestriga ja teil on ka Rolli torni roll, on ka olnud sots Nargen Operaga siis kõigis nendes etendustes siis üksik saar, elukuudel, armide, samuti ka Tõnu Kõrvitsa kaks kammerooperit, mis olid selle aasta kevadel lavastasid Von Krahli teatris ja siis muidugi ma olen esitanud ka päris palju kaasaegset muusikat ja siis muusikat, mida teile meeldiks teha kõige rohkem nendest erinevatest muusikastiilidest. Kuidas te ette kujutate ennast lauljana tulevikus? See on jällegi selline asi, et ma ei tahaks ennast piirata kindlamini žanriga, et ma olen nüüd spetsialiseerunud ooperi peale või et ma olen siis kammermuusik või olema suurvormide laulja. Ma tahaks kõike teha. Esiteks arengu palju rohkem, mulle nende palju huvitavam. Kas tänaõhtune kontsert sarjas, vokalist Simo, on teil esimene soolokontsert? Päris esimene ei ole eelmine aasta täpselt samal ajal oli mul ka üks soolokontsert. Selline eliidi kontsert on küll esimene, et ma pole kunagi teinud täispikka kontserti. Mis teil selle kontserdi kavas on? Kontserdikavas on Robert Schumanni liidid siis tema abikaasa Clara Schumanni liidid, mida ma arvan, et Eestis pole üldse esitatud ja ka noote siin mina vähemalt akadeemia raamatukogus küll ei leidnud ja siis on Põhjamaade heliloojad, Sibeliuse kriig, Sten Hammer, sööberg Hugal, kas te esitate need laulud originaalkeeles? Ongi päris mitu erinevat keelt on siis saksa keeles on näed siis saksa tiidi repertuaar ja siis on rootsi, taani ja norra keeles teiegi, klaveripartner on kärts. Kuidas teie koostöö sujunud on? Väga hästi, tundub, et klapime omavahel väga hästi ja on sarnased ideed või sarnane mõtlemine. Kas sellel kontserdil on ka mingisugune selline sisuline läbiv idee, millest nad laulud räägivad ja läbivaks ideeks võiksid olla armastuslaulud, armastus kui selline saksa poole pealt, siis on need Schumanni esindatud ja siis Põhjamaade armastuslaulud, mis on minu jaoks eriti ilusad ja minu jaoks täiesti uus leid, aitäh Kädi plaas. Niisiis täna õhtul Tallinna raekojas kell 18 algaval kontserdil sarjas vokalist Simu esineb sopran Kädi plaasia, klaveril saadab teda Mihhail Kerts. Teisipäeval, viiendal detsembril kell 19 esineb Estonia kontserdisaalis Šostakovitši ansambel. Ansamblit tutvustab Neeme pundar, see on suhteliselt uus ansambel-d ja nii nagu see märkimisväärne sündmus, ehk siis sustakowitzi sünnipäev juubel 100 aastat tema sünnist, siis see on tegelikult ju vallandanud ju väga mitmeid selliseid muusikalisi protsessi, võiks öelda nii uute ansamblite tekkimise festivalil kui ka kindlasti väga palju lihtsalt mängitakse Šostakovitši muusikat. Ma tean päris kohe kindlasti, et see konkreetne üksus on kokku kutsutud just nimelt seoses selle suure juubeliga. Kuidas õnnestus Eesti kontserdil ansambel siia Eestisse esinema saada. Eesti Kontsert teeb väga mitmete partneritega tööd, muuhulgas siis saatkondadega ja kuna Felipe Pinto reibeuro on portugallane, siis see pakkumine tuli meile Portugali saatkonnas tegelikult ja me võtsime ta lausa nagu vahele, sest et seal nagu õigus kahel põhjusel. Esiteks see muusika oli väga sobilik ja teiseks, selle kontserdiga tähistatakse ju ka veel teise Portugali olulise helilooja sajandat juubelit. Kelle nimi Fernando Lopez Grazza, milline olla ansambli koosseis? Ansambli koosseis on väga klassikaline, see on klaveritrio nii-öelda eksis viiul, tšello, klaver taas. Mul nagu oli hea meel just antud koosseisuga kontserti nagu korraldada tegelikult sellepärast, et minu meelest kõlab eesti lavadel suhteliselt vähe klaveritrio, et neil on endal olemas siin uus Tallinna Trio näiteks. Varasematel aegadel oli väga menukas Gerretz root Velmet Trio ja sellel aastal on tegelikult Eesti kontserdi kavas nagu kaks sellist, nagu olulist klaveritrio kontsert tulemas on veel ka kevadel kuulus maailmamainega vanderial trio selle ansambli nimetuses on sellised neli kummalist tähte sn DSC. Et võiks ju küsida, et mis need siis need tähendavad ja see krüptogramm tegelikult see on nagu vuti tungimaks Šostakovitši muusikasse. Sest Šostakovitši looming on lõpmatult sügav teadmiste allikas, andes ikka ja jälle võimalusi uuteks avastusteks ja see tee EST CH, see siis otsekui dešifreerimiseks George vajab dešifreerimiseks ja ansambel siis oma kunstilise juhiga eesotsas Liplomiitorib Eiroga, siis viitab sellele, et selles muusikas on väga põhjatud huvitavat sügavikud, mida peaks Rešifreerima lahti harutama, mõistatama, esile tooma, mis on võib-olla tähelepanu väärne just selles ansamblis see, et nad on kõik õppinud mingil ajal Moskva konservatooriumis ja sealt on nad siis ka oma esimesed koosmängud ilmselt teinud. Nii et selles mõttes, kui nüüd vastata ka seal oli kõige esimesel küsimuses arvatavasti see kooslus on kindlasti palju vanem, aga selle sellenimeline ansambel on siis nagu juubeliks sündinud ja Felipe Pinto libero on ise siis hetkel armaada konservatooriumi professor. Samuti töötabki katoliiklikus ülikoolis klaveri õppejõuna tema tegemistesse, siis jääb hulgaliselt kontserte näiteks Lissaboni linnaorkestriga, Porto rahvusorkestriga, samuti Armeenia filharmoonia orkestriga. Väga põnev on minu meelest Tatjana Samueli geograafia. Tema konkursivõitude kontosse jäävad näiteks ka esimene preemia Sibeliuse-nimelisel konkursil Grand Prix Wyotoom konkursilt. Esimene preemia, Nuuto konkursilt ja Tšaikovski konkursil on saanud ta pronksmedali, nii et tegemist on täiesti sellise erakordsete konkursi võitudega pärjatud viiuldaja, kes seal sest nagu seal kaasa mängib ja tegutseda, siis praegu Belgias, Brüsselis mul need teatri sümfooniaorkestri kontsertmeistrina samuti on väga huvitav, kumb Sakkov, kes õpetas siis Klessini nimelise instituudi Moskvas, ka temal on ette näidata hulgaliselt konkursi võit, muuhulgas ka eripreemia Tšaikovski nimelisel konkursil ja ta on õppinud siis väga paljude kuulsate tšellistide juures nagu Kuutmal Bergamentšikov, keeringas Helmerson. Need on kõik tšellomaailmas sellised vägevad nimed. Ja hetkel on ta siis Real Madridi teatri soolotšellist. Ansamblit saab kuulata viiendal detsembril kell seitse Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja nagu juba öeldud, on see siis koostööprojekte Portugali saatkonnaga. Kolmapäeval esitleti Rahvusooper Estonia talveaias järjekordset uut kahest plaadist koosnevat kahte kogumikku. Ja nendel plaatidel kõlab Mare Jõgeva hääl, Mare Jõgeva. Nendel plaatidel on suur osa teie elutööst. Millal teie lavaelu algas ja kaua see kestis? Minul oma elu algas 70. aastal, ütleme niimoodi. Siis ma lõpetasin konservatooriumi ja 71.-st aastast sain nagu palgaliseks lauljaks. Ja sellest ajast on säilinud palju ülesvõtteid. Kui Neeme Järvi dirigeeris ja ma olin siis noor algaja laulja ja sellest ajast kuni kuni ütleme, 90.-te alguseni on säilinud materjali, mida siis need plaadid endast sisaldavad, selle valiku ja selle suure töö tegi ära meie väsimatu Jüri Kruus. Kui palju te ise nende plaatide valmimise juures saite olla ja selle valiku tegemise juures valiku juures on nii palju olla, kui Jüri Kruus võtis raadiost kogu selle materjali välja, mis on minust üldse salvestatud, kes siis hakkasime vaatama, sead, mida siis võtta. Ja, ja algul oli juttu nagu kahest plaadist ja kogunes, kogunes nii, et kogunes kaks korda kaks plaadi materjali. See on nagu algselt olin juures, aga hiljem juba ei olnud enam nii et see töö on suuresti tema, kus kogu see materjal pärit on. Siin on nii ühte kui teist on Fondi võtteid. Kui Neeme Järvi oli meil veel peadirigent, siis on ka etenduste võtteid ja, ja ühesõnaga see materjal oli päris suur. Nii et sealt tuli nagu valida, aga kõiki asju plaadi peale ei saa panna puht helitehniliselt ja selles mõttes tuli teha ikka mingisugune valik. Nii et see on nagu läbilõige, ma ütleksin, läbilõige minu loomingust, selleni Bryaariaid kui romansi loomingut, seepärast ma olen ka kammerlauljana tegutsenud, oratooriumilauljana on seal mõned numbrid. No ma ütleksin jah, et see on nagu antoloogia või läbilõige minu lauljatest. Kui palju on siin sellel plaadil seda, mis oli väga hingelähedane siis kui ta seda laval laulsite ja kui paljud sellest loomingust nendele plaatidele jõudnud on? No ma usun, et enamus on jõudnud vähemalt aariad ja need minu armsamad aariad ja helile, et need on jõudnud kõike enamuses plaadil. Ja veel lemmikheliloojatest on mul ju Riho Strauss, hea teda on mul ka, mulle meeldib vima pen trots on Richaštrossis romanss, milles on nagu kokku võetud kogu inimese elutee, sest see on nagu kõige alguses kõige lepp. Operiaarjutadest muidugi teanšerlika madam Butterfly tuska ja Katerina Izmailova ja veel palju-palju teisi minu lemmiklood ühesõnaga Need on peaks olema küll kõik plaadis, see on hea kingitus ka kõikidele ooperisõpradele, kes täit veel kindlasti hästi mäletavad sellest ajast, kui te aktiivselt tegutsev laulja olite, aga praegu olete õpetaja, enam ei ole, lõpetasin kevadel ära. Ma arvan, et aitab ka sellepärast, et uued pedagoogid tulevad peale. Muidugi tudengitele ma soovitaksin küll kuulata, sellepärast et seal on veel selle aja loomingut ka, kui ma veel olin just äsja lõpetanud konservatooriumi ja juba juba Estonias, nii et noorusajavormi sellepärast ma tahangi nimetada, et see on nagu antoloogia minu algusest kuni lõpuni. Ühesõnaga seal vahel on suur ruum, nii et ma ei ole kogu aeg ühesugune olnud. Peab ütlema suure tänu Jüri Kruusile, tänu kellele plaat ja üldse ka kõikide teiste lauljate plaadid meil olemas on. Ja kui Jürit ei oleks, siis ma ei tea, siis jääks nii palju asju meil tegemata, annaks talle tervist ja jõudu, et ta saaks meie lauljad jäädvustada. Päeval, kolmandal detsembril kell kuus õhtul toimub Tallinna Niguliste kirikust Eesti televisiooni tütarlastekoori kontsert kus nad esitavad oma uut duubelplaati kraad seas väljaspool Eestit, albumid juba esitatud rahvusvahelisel koorimuusikamessil, Polifoli ja Prantsusmaal, kus see osutus messi enimmüüdud plaadiks. Ja täna meil stuudios on külalisena Eesti televisiooni tütarlastekoori asutaja ja dirigent Aarne Saluveer. Palju te olete varem plaate välja andnud? Siinsamas koostöös Eesti raadioga valmis üks meie kogumit, mille nimi oli tookord ring on täis ja see oli vist 1999, kui me selle nagu kaante vahele panime siis järjekorrast tütarlastekooriplaatidest, teine, aga siis natuke erilisem, et natuke selgem programmi joonis ja lisatud DVD siis plaadi ülesehituse printsiip oli selline, et me alustasime peale nagu sellise võimaliku muusikaga ehk siis Tormise sügismaastik ja sügismaastikud ja Sisaski igatses, hakkamas toomine, töö on astro, olid need lood, millega ma siis eelmisel aastal samuti jälle koostöös klassikaraadioga osalesime suurel rahvusvahelisel konkursil, tsiplsing BBC Euroopa Ringhäälingute liidu poolt tehtud ja võitsimiselt noortekooride esimese koha. Meie jaoks on see väga oluline ja tähtis muusika. Ja kui siit täna välja vaadata, siis on ka selline mingi segu hilissügisest põhimõtteliselt kõik, me võime meenutada neid lõhnavaid ja värvilisemad praegu veel. Ja siis jooksevad üle taeva pilved ja, ja võib-olla leiab keegi veel kanarbikunõmme pealt üles sellest samast lõõgamises. Ja siis me lähme natuke mööda sellist ilmalikku muusikat mööda seda plaati edasi teel vormistasin, jõuame talve mustritesse, käime korraks ka Ingerimaa õhtutest läbi ja siis tulebki jõuluaeg ja, ja seda selles plaadil kajastavad siis Ehala jõuluingel siis üks meie endi oluline lugu, mida me lapsest saati laulnud jõulurõõmu jõulurahu ja siis pöörduma muusikasse kreegi. Mu süda, ärka üles sellise arranžeeringu ja lähme siis vaimulikku muusikat pidi sinnamaani, kuni lõpetame plaadi kahe Arvo Pärdi teosega, mis on samamoodi meie jaoks olulised pükse, mille kaudu me kaks palvetad, et sai Peeter, mille, mille sisugi selline, mis küsimuse inimesed ikendal elus esitavad ja lõpetame, piiskop on jõuga. Mis siis on meie üks sellistest lugudest meile, maailma kandeme Ameerikas kunagi tegime ja mis oli sellele koorile kirjutanud? Kuhu näiteks te olete selle plaadi asetanud tütarlastekoori ja ajaloolist aspekti puhul? Seedesalvestused on kõik ikkagi värskemat, seedesalvestuste planeering on enamasti kõik pärast aastat 2000 see on nagu selline heliline kokku võtta. Aga noh, see pildipool see on nagu see kujunemise lugu, nagu me oleme öelnud, mis näitab seda, et ühes laulukooris võib laulda väga eriilmelisi lauljaid ja kui nad on väiksed, siis ma kunagi ei tea, milline on see nende jaoks kõige olulisem muusika ehk me tutvustame neid lihtsalt erinevate muusikastiilidega julgustada nagu kõiki tegema. Selle duubelkogumiku nimeks on pannud kraatsias. Ikka on põhjust tänulik olla inimestele, kes aitavad meil sellega tegeleda, mis meie jaoks on oluline, ehk antud juhul siis muusika. Ja tõepoolest, nagu ma mainisin Sisaski ja oli ka meie viimase sellise teatud muusikalise saavutuse osa siis me ühel hetkel avastasime, et me võime kasutada seda pealkirja nii-öelda tänuks inimestele, kes on seda teinud ja nüüd on alati küsimus, et kuidas inimesi tänadavat vahel antakse aukirju välja ja vaenatakse rahalisi preemiaid ja mida iganes, et hoidke tulla mingite perioodide aegade järel ja kui ta tuleb muusikana, siis me loodame, et see on see, mida inimesed võtavad vastu. Nii et see on nagu meiepoolne tänu siin lõpus annaks lausega Alt laulan popist seal yks meie selliseid esimesi laste hitte, et laulan popist, lets piibli, Schengeni on 15 aastat, mõndagi on muutunud, et aeg muudab inimesi ja ma arvan, et oleks hea, kui asjad, mis on loodud, elaksid oma oma elu edasi. See puudutab muusikakollektiive ja inimestena. Rääkima kontserdist see toimub kolmandal detsembril ja kolmas detsember on esimene advent, kasson jõule, kontsert. Sellel kontserdil nagu naljatab plaadiesitluskontsert Me esitamise CD poolt, ehk laulame teatud läbilõike ikka nendest lugudest, mis selle plaadi peal on ja siis vahel kalduma ära natuke vist jõuluJatsu ja teeme veel mõne sellise tagasivaate. Aga see kontsert on ikka selle plaadiga seotud. Jah. Kui ma soovin teile edu ja ilusat kontserti kohtugem, siis võib-olla kontserdil. Kolmas detsember, Niguliste kirik, Eesti televisiooni tütarlastekoor Kordagi pole me jõudnud rääkida tänavustest Halders sildi kaasaegse muusika festivalist Inglismaal. Nüüd on briti saarte sisukamaks selliseks kujunenud pidustused seal ka äsja lõppenud. 11 päeva kontsert vabast improvisatsioonilist kuni elektroonilise kammerooperini ning noorte heliloojate töötube. Veel festivali asutanud maestro Richard staynitsi ajal 1998 olid Hadersildis keskse tähelepanu all ka eesti heliloojad Veljo Tormis, Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür. Trio, Kaljuste, Pärt, Tüür ka ise kohal, Tõnu Kaljuste oma kammerkoori ja kammerorkestriga tüür festivali juhi käe all Põneva intervjuuga kontserdieelses vestluses. Just nii nagu äsja ka Frankfurdis oma klaverikontserdi maailma esiettekande eel. Ja nüüd kuulutasid korraldajad festivali välja uue näolisena erireklaamides meie ois Drake'i festivali, kunstnik kontrabassi virtuaalse värvi kui resideeriva heliloojana. 10-l päeval 10 kontserdiga keskmises Morton Feldman looming Gilberi aga üldse tema väljapaistvam esitaja helilooja Maikel finnis, siis samuti resideeruv helilooja oma 60. sünnipäeva puhul brittide jaoks erksa uudisena Berliini uue muusika ansambel sait, kratsen ja Perry, kui kõrval oli publiku ees vestlemas Kevin präiers tema oma uuest kantaadis, beibern Nautilus kahele naissellele kahele klaverile ja löökpillidele. Esimesel nädalavahetusel jõuti välja tuua juba 15 kontsert. Lisaks 11 muud üritust vestlustest installatsioonide. Nii. Olen alati imetlenud selle festivali põnevat tasakaalu, omama muusika ja välisautorite omavahel. Tänavu veel huvitavate külalistena näiteks isegi folgi poole hoidev Christian vallumuga röödi ansambel Norrast või austraallaste Eliision. Itaallaste elektronooperi kõrval oli kavas ka linn, Klaumani gooti ooper, jumalate maja, esimesest maailmasõjast, valsi, muusikateatrietendusi ja külalissolistide hulgas taas ois tracki festivali tuttav Hollandit, sellist frances Marii tiim koguni kahe kavaga ning tõepoolest Smith kvarteti John Dilberi oma 10. kavaga ka festivali lõpetamas. Ühtekokku siis 42 kontserti, kuhu festival ise oli tellinud esiettekandeks üheksa uusteost. Mis aga toimub uue muusika poolel eilsest homseni Varssavis. See on juba 13. kaasaegse muusikalaboratooriumiks nimetatav üritus, tohutu progress Miia väga arvuka Poola muusikutest esinemismeeskonnaga vähemasti 50 heliloojad välja toodud alates uue muusika klassikutest Mess jaanist, liigetist veeriusksenakisest, kuni praeguse Exeteni, paljud neist ka ise kohal. Rohkelt silmapiiril Poola oma autoreid, kuni Kuretskija Penderetski, nii läänemeremaadest esindatud Rootsi ning Eesti loetletud reas on meie Toivo tule kõrvuti kuulsa inglase John Taiweneriga. Hetkel ei saa öelda, mis tulevilt seal kavas. Ka poole raadio sümfooniaorkester Katoviidsest osaline Pjotr parkovski juhatusel. Raadio orkester käis eile lõpetamas üleni Szymanski loomingule pühendatud erifestivali mis tehti koguni kaheksa kontserdiga eile. Orkestriteosed viitavad lutes lärski nimelises raadi sõjalis-noorema põlve dirigent biotherborkovski on alaliselt aga pääni nimelise sümfooniaorkestri peadirigent juba 97.-st aastast ja uut muusikatel mujalt kaudu. Hundikorraldusel toimus äsja amsterdami musike paus live elektronmuusikafestival, kus peakülaliseks oli selle lastaažikamaid Ameerika heliloojaid, kordan Mumme Luxembourgis tegutseb aktiivselt seal ja kaasaegse muusikakeskus. Alles korraldati kompositsiooni konkurss rahvusvahelisele preemiale. Finaalvoorus kõlas viis uut klaverikontserti autorite seas seni tuntumad oleks Sanders Tinski Ukrainast, kes saigi teise preemia ja nätsas on võidu viis kaasa aga 75. aastal sündinud. Ja meenutaksin rahvusvaheliselt päris menukas oleks. Sandressettinski on Ukraina tuntud oma nüüdismuusika festivali kontrastid üks juhte Lvivis. Äsja lõppes Luxembourgis festivale 20. sajandi klassikud mis avati Maurizio Kaageli mängudega. Vilgas uue muusika poolest on kontserdielu sügisel ka Bratislavas. Kõigepealt homseni kestev neljas rahvusvaheline festival Speys mille üritused toimuvad veel belgia Scentis ning koostitses kas varem ka Hollandisse, Tšiilis. Homne lõppkontsert toimub Bratislava Balti palees algard Jörtscurtagi neljage klaveri süüdiga, kus esineb ka festivali kunstiline juht Ivan Siller. Ent kaks põnevat päeva esse novembris toimusid ka mult dimeedia festivalil next üritused. Pisut Peri poolele San Francisco ooperis juba 90.-st aastast peadirigendiks olla nimekas šotlane Donald rannik. Less ei pikendanud enam oma lepingut, mis lõpeb aastal 2009. Eile õhtul juhatas maestro Putšiini man, olles koodnimiosas Soome tähtsapran karita matile. Sätlist toimus aga järjekordne Wagneri ooperilauljate konkurss väga mulliekas solistina võitis selle inglise pärit Rashford fina Realis veel Hollandi, USA, Iiri, Uus-Meremaa ja saksa lauljad. Eeskätt saab uusi soliste, sitsee Atli enda ooperiteater. Lauljate konkurss leidis aset Istanbulis neljas Leilagensseri nimeline žürii esimeheks Milano La Scala intendants Stefan Liz neer 162 kandidaadi hulgast 29-lt maalt. Järgnesid Itaalia, Saksa ja Türgi lauljad. Ka Müncheni ARD konkursil tõusid esile uued suurepärased lauljad. Ooperis esimese preemia võitnud Lõuna-Korea pärit organisatsioon mo Jang, kes sai ka publikupreemia liidi kategoorias parimatena rumeenlanna Oksana konstantinescu ja sakslanna Caroli Ulrich. Soovijaid konkursile oli 389 võistlema lubada 192 42-lt maalt. Lähipäevil on ees Nobeli preemiate kätteandmise tseremooniat Rootsis ja Norras. Kaheksandal detsembril esineb Stockholmis koos kuningliku filharmoonia orkestriga Ameerika lauljatar Rene Fleming ja demand, solistiks ka 10. ja 11. detsembril Oslos spektrumis Nobeli rahupreemiate tseremoonial. Viimati oktoobri algul laulis Fleming veel ühendriikides Los Angelesi bostoni järelist Chicago lüürilises ooperis patol Roosi kallal. Nüüd on ta aine olnud Itaalias Polija Polonni ooperimajades kahel korral üks neist heategevüritus Milano La skaalas. Jaga Roomas Santa Sitsiilia Akadeemia orkestriga teisipäeval Berliini filharmoonias vaimulike aariate lauludega, neljapäeval sama kava Šveits lutsernist jättena Londoni Barbikkalis kuulust keskus tähistab oma avamisse 20 viiendat aastapäeva. Renee Fleming laulab selles kavas koos kuningliku filharmoonia kontserte orkestriga ja nagu Berliinis tähendab seda Andreas Delfis ja veel dirigentidest Järvidest. Sedakorda viimased kontserdid vanal aastal on Neeme järvil neil päevil sümfooniaorkestriga. Neljapäeval eile homme huvitavana lugu kavas Erich Korn Koldi viiulikontsert, Vadim klusmaniga solistina. Pärast Frankfurti tegid Paavo Järvi Viini Filharmoonikute sügist turnee Pariisis šanssellise teatrisse Kölni filharmooniasse kolmapäeval neljapäeval ehtsa laviinikavaga. Mozart, Haydn Schubert Frankfurdis sandadas esinemas juba tulevast neljapäevast. Kristjan Järvi plaadistas Viinis toon künsleritega Haydni ning algaval nädalal on ta Liverpoolis. Jäkkondsed kuningliku filharmoonia orkestriga on ta samuti neljapäeval, seitsmendal detsembril. Tänasele saatele tegid kaastööd Hedvig Lätt, Karin kopra, Tiina kuningas, Priit Berend, Anna tõottena ja Priit Kuusk. Operaatorid olid Katrin maadik ja Helle Paas, toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Sülgaja muusika, uudised, muusika uudised. Laupäeval kell üheksa. Null viis. Saade kordub kell 15, null viis internetis Teile sobival ajal teile sobival ajal heliga ja.