Väljak on suure peo ja tuletorn laulupeo tuleootel. Laulukaare all alustavad orkestrid ja koorid täna proove ja raadio tornistki. Alustame täna selle laulupeo esimesi reportaaže klassikaraadios kella ühest, kolmeni ja vikerraadios kella kaheksast neljani. Saatejuhid on Lisette vilt. Kaja Kärner ja Jaanil puna kuulmiseni lauluväljakul. Ja saatepäev klassikaraadios ja vikerraadios ongi täpselt nii kaugel, et me oleme alustamas ühist saadet lauluväljakult, raadiotornist. Taevas lauluväljaku kohal on pilvitu helesinine päike särab oma kõige kaunimas juulikuu kuumuses ja pärnad levitavad lummavat mesist lõhna, nii et see on on suur õnn ja au teha lauluväljakult saadet. Lisette, mis toimub praegu laulukaare all ja laulukaare all. Nüüd täna esimest korda on tõesti väga palju muusikuid, sinna on kogunenud koondsümfooniaorkestrid ja õige pea alustavad nad oma repertuaari läbiharjutamist kõik üheskoos, sellepärast et Omar Testritega proove tehtud juba pea paar aastat, aga niimoodi päriselt kokku saavad need täna siin esimest. Korda esimest korda täiesti uuendatud laulukaare all, aga meid ootavad juba esimesed külalised ja enne veel üks lugu muusikat. Ja me kuulame, kuidas Andre maaker on seadnud Miina härma koorilaulu. Tuljak. Andrei maaker ületas iseennast interpreteerides Miina Härma Tuljakut, aga meil on stuudios raadiotornis siin esimene külaline, dirigent Risto Joost ja otse presidendi roosiaiast, mis puhul kõik laulupeod, tähtsad tegelased sinna oli kokku kutsutud. Täna. Tere päevast oli väga meeldiv, meeldiv ja meeliülendav atmosfäär. Roosiaed olid kogunenud kõik laulupeoga seonduvad ja tantsupeoga loomulikult seonduvad inimesed. Ja, ja seal oli nii mitteformaalset kui ka kui ka tõesti sellist pühalikku keskkonda, sellepärast et anti esimest korda ajaloos üle sellised peened plaatinast aumärgid siis väga olulistele inimestele, kes on läbi aegade olnud laulu ja tantsupeoga seotud ja ja seal sai kuulda nii presidendi kõnet kui ka oluliste oma valdkonna esindajat, et mõtteid sellest 150-st aastast ja traditsioonist ja, ja sai kuulda ka Pärt Uusbergi koorimuusikat ja sealt otse siia tormasingi nüüd juba nautida, nautida teie seltskonda. Mida president ütles inimestele, kes on läbi aastakümnete elus hoidnud laulupeotraditsiooni? On minutes fantastiline inimene, kes paneb tähele paneb tähele meile olulisi eestlastele, eestimaalastele ja eesti traditsioone hoidjatele inimestele olulisi detaile ja ta napisõnaliselt aga tänas kõiki ja, ja soovis kõigile edu järgnevaks peoks, aga, aga võib-olla üks olulisemaid võib-olla tähelepanekuid tuli Jants soodsi sõnadest, kes tõi minu arvates väga tähelepanuväärselt esile, ma nüüd detaile ei kuulunud, aga ma pakun, et see oli kusagilt indiaani traditsioonist pärit lause, et mina olen see, kes tuleb peale eelmisi ja enne järgmisi. Ehk siis, et me kõik oleme traditsiooni kandjad, meil ei ole eraldi olulist nime, me kõik oleme üks osa sellest suurest traditsioonist ja minutisse on väga sümboolne mõte, sellepärast et see liigita ega, ega paiguta meid kuhugile, vaid, vaid see on jätkusuutlik ja elus. Risto, millal sinu enda esimene laulupidu oli? Ma tänan selle küsimuse eest, kui ma ausalt öeldes niimoodi detailsemalt mõtlen, siis mul ei tulegi aastanumber meelde, aga ma laulsin siis poistekooris, nii et see võiks jääda sinna 80.-te teise poolde. Ja mul on meeles küll, et päike paistis ja mul on meeles ka, et see oli kõik väga eriline ja mis võib olla noore inimese jaoks kõige tähtsam, on see võimas mulje rongkäigust siis kindlasti laulukaare all see erakordne emotsioon ja loomulikult sööklajärjekorras. Ja saa terrigeerid, hom, vabandust laupäeval siis laulupeo avakontserdil pühendusega õpetajale Heino Elleri sümfoonilise poeemi kodumaine viis ja sa ütlesid, et see on maailma esiettekanne. Siin on väike põnev konflikt sees. Siin on väga põnev nüanss sees tõepoolest kõigepealt, et nagu teada, kirjutas Heino Eller. Klaveripala, mille nimi ei olnud üldse kodumaine viis, lihtsalt klaveripala ja seal leidis aset juba üle 100 aasta tagasi, nii et sümboolselt. Me tähistame 101 aastat, ehk siis 1918. Kirjade järgi on see klaveripala kirjutatud. Aga sellel disHeljo Sepp dema. Õpilane tähtsamaid õpilasi ja ja, ja Heljo Sepp leidis selle teose tema tema käsikirjade hulgast. Ma ise tunnetuslikult nimetas seda kodumaiseks viisiks, nii et tegelikult see on tõlgendus, ütleme ma pealkirjana tõlgendus sellest teosest ja minutist on suurepäraselt kirjeldab seal teose iseloomu, nüüd hiljem peale siis selle klaveripala kirjutamist sead, seadis Heino Eller ise sellest sellest ka keelpilliorkestriversiooni ja Laupäeval soovime me publikule tekitada ajasilla sellesama klaveripala algsel versiooni ja Kelby versiooni vahel. Klaveripala tõlgendust mängib meil minu kallis klassiõde Age Juurikas ja Kelbyli osa. Me esitab Eesti riikliku sümfooniaorkestri keelpillirühm ja me teeme sellest sellise meeldiva sümbioosi. See ei ole kindlasti pretendeeri mingisugusele jätkusuutlikule versioonile, see on pigem selline tagasivaade ajalukku ja tekitamaks. Publikule võib olla ettekujutuse, milline see teos oli algselt ja milline praegu ja selle mõlema sümbioos. Väga huvitav on see, et Heino Elleri kodumaine viis on see, mis vana-aasta õhtul kõlab just enne presidendi kõnet Eesti Televisioonis. Kas selle esitusega, mida me laupäeva õhtul kuulan, on maha võetud? Niisugune riiklik märk? Teose võib-olla otsa eest. Ma arvan, et ükski teos ei tohiks olla olla kuidagi eraldi paatuslik seotud teatud ütleme, riiklike sündmustega iseeneses. Kahekümneil on oma ajalugu ja see on ikkagi eelkõige seotud inimeste ja tekstiga ja kodumaine viis on minul on minu jaoks nagu sõnadeta hümn ja ma arvan, inimesed suudavad seda tõlgendada ükskõik millises versioonis, ükskõik millises kontekstis. Seetõttu mul on väga hea meel, et meil õnnestub tegelik tegelikult laulupeo enda kunstiliste juhtide poolt selline versioon publikule pakkuda, nii et see kindlasti ei ole mitte jumalateotus. Kohtumine kontserte avakontsert kannab nime õpetajale Risto, keda sina oma suurimateks õpetajateks pead? No mul on erakordne au ja rõõm olla selle kõige tunnistajaks, kui minu enda kõige esimene dirigeerimise õpetaja, kallis Anneli Mäeots just siin mõni hetk tagasi sai sellesama. Teenetemärgi laulupeokorraldajate poolt, tema, minu, ma arvan, minu elu soe hoidja olnud väga olulistele aastatel ja teerajaja ja ja väga põhimõtteliste dirigeerimist puudutavate muusikat puudutavate selliste aluste hoidja sealt edasi loomulikult professor areng, teda kahjuks meie hulgas enam ei ole. Võib-olla nemad on kaks sellist esimest kõige suuremat mõjutajad. Neid nimesid on loomulikult veel, aga ma arvan, et laulupeo kontekstis tasuks just just neid mainida ja nende tähe nende olulisus eesti muusikaloos ei, ei vaja, ma arvan kellelegi tutvustamist, aga, aga Kristjan, tahan olla koos oma õpetajatega. Sellesama traditsiooni edasikandjaks sind taaskord toonitaksin Antsotsi sõnu, et et me võtame selle üle oma eelkäijatele ja anname edasi nendele, kes tulevad. Aga mõnes mõttes on see pidu veel eriline, nimelt kõik dirigendid Risto Joost, kes on meie praegune intervjueeritav, kaasa arvatud, astub dirigendipulti kunagi varem ei ole olnud, sest see on täiesti uus, ekstra selleks laulupeoks ehitatud, siia üles pandud ja laulukaar on saanud uue laudise, on saanud uue plekk katuse, kõik on uus ja ükski dirigent, ka Risto Joost kaasa arvatud, ei tea, kuidas orkester ja koorid selle kaare all kõlavad. On huvitav. Tõepoolest, kui ma siitsamast klaasstuudiost vaatan sedasama laulukaare alust ja, ja seda uut dirigeerimis pulti ja, ja kogu seda, seda vaatepilti, mis avaneb, siis tundub, nagu see kõik oleks juba olnud siin aega, et kuidagi nii minust orgaanilise orgaaniliselt on see uus dirigendi postament siia siia toodud ja ja siiamaani pole, pole ükski dirigent sealt alla kukkunud, nii et ma arvan, see kõik on väga lootusrikas ja mis on tõesti hea, mis on, ma arvan nagu praktiliselt väga oluline, et dirigendid saavad olla olla lähemal muusikutele. Ja on selles mõttes distants, on ju nii suure rahvahulga puhul see võib-olla see võtmesõna seetõttu ma arvan, mida lähemal saab dirigent olla muusikutele, seda parem kontakt neil tekib ja kui rääkida sellest samast kodumaisest viisist, mis laupäeval tuleb ettekandele, siis tegelikult ma arvan, et ma reaalselt juhatan kogu laulupeo kõige väiksema koosseisuga kooslust, sest meil on Eesti riikliku sümfooniaorkestri keelpillid ja klaver, see on, see on laulupeo mõõtmete kontekstist totaalne kammermuusika. Olgugi et laval on siiski musitseerivate niimoodi 30 40 muusikut, aga, aga kui me oleme harjunud 25000-ga, siis, siis on kindlasti ka teistsugune ja jällegi väljakutsuv nüanss. Niiet. Ma arvan, et neid kommentaare peale laulupidu tuleb, tuleb palju, kuidas siis uus pult on ka proovikivile vastu pidanud. Kas ärevus on hinges alati, alati on ärevus hinges, hetkel tundub küll, et kõik on väga selline meeldiv ja ja noh, proovidega on ju alati juba tunne on selline ülev ja vaikselt kerib, aga nii kui see õige hetk kätte kätte tuleb, siis ma arvan ka kõige kogenumatel dirigentidelt tekib selline selline aukartus ja väike värelus, mis on mis on märk sellest, et me, me kõik, Me oleme seda ja hetke oodanud ja, ja seal on suur suur vastutus ja ja lugupidamine selle traditsiooni vastu. Mäletad sa hetke oma debüüdi eel siin laulukaare all, kui sa dirigendipulti esimest korda astusid? No täpselt midagi sellist, nagu ma just vahetult enne ütlesin, valdas mind, et istud seal seal pingi peal ja siis kutsutakse loetakse ette see teos, mida sa esitad ja helilooja ja siis dirigent ja siis ja siis sellest hetkest tekib natuke nagu must auk. Seepärast, et see aeg nagu kuidagi kuidagi kaob, et siis sa lähed sinna, sa juba juba kummardad ja juba hakkab kõik seepeale. Ega palju väga jõua mõelda ja siis see kõik on ühe hetkega läbi ja siis siis sa saad aru, et olete olnud osaline millestki väga erilisest, nii et kui suudaksin olla, ütleme sellise kohaloleku jõuga ja nautida seda kõike. Sellise ütleme kogemusega, nagu meil suurtel maestro Hotel, kes, kes on siin juba ütleme, aastakümneid dirigeerinud, ma arvan, et see on seal mingisugune teistsugune elamus, aga ma arvan, et ka Neeme Järvi verbi ootab sedasama esitus seepärast, et see sellist sarnast ei ole maailmas, see on ainulaadne elamusrikast kontserti riista, suur tänu teile teile samuti. Ja meie kuulame nüüd Heino Elleri Kodumaise viisi ei kellegi teise kui Heljo sepa esituses. Ja nüüd on jõudnud esimest korda lauluväljakule laulu ja tantsupidude ülene, märg, mis on kodarraha, see on hõbemünt ja see on saanud kõige kõrgemaks austusavalduseks, üldjuhtidele ja kõikidele inimestele, kes on oma elus aastaid seisnud selle eest, et laulu- ja tantsupidu elaks edasi ja see kodarraha on dirigent Hirvo Surva rinnas. Tere. Mida president eile ütles, kui ta raha rinda pani? Tegelikult need rahad rinda panid. Igale ühele siis keegi, kas ta oma õpilane või kes ta on, keegi noor kolleeg, kui nii edasi. Ja mulle pani selle selle Kadarik kodarraha rinda minu oma õpilane Valter Soosalu. Kas pole tore? Ja see ongi see aegade side? Absoluutselt. Ja tegelikult oli veel täitsa. Kohe noh, ei oskagi kohe väga mõtlema. Minu esimene tiveerimis, õpeta oli seal, kes sai selle kodara eksiibia, millik minu õpetaja muusikaakadeemias tantsule, Oleri seal, mulle pandi see ja minu õpilane pani. Vaatame kohe üle beiberigeeriti avakontserdil õpetajale ühendkoore, see on siis Gustav Ernesaksa laul kuulajale 25 ja pool 1000 lauljat laval. Et kas te olete saanud seda uut dirigendipulti juba proovida? No ei ole, täna õhtul saab. Kas te teate, kuidas kaks ja 25 ja pool 1000 lauljat kõlavad selle uue laulukaare laudise all? Seda ma veel ei tea, Me käisime avamas ja siis oli seal kusagil, ütleme 1000 1200 lauljat ja see kaar kõlas fantastiliselt, käisin sealt eemalt kuulamas ja kuidagi see kõlab natukene muutunud, kuidas ja minu meelest paremaks kuidagi muutunud värskeks selgeks selgeks ja lauljad ütlesid, et väga hea laulda, sest on kuulda teineteist täiesti. Nii et mingi nipsinid on, kuidas need laudised siia pandi. Sest kui ma vaatan siin minu meelest laulsid, enne olid, olid niimoodi ülevalt alla, nüüd nad on teistpidi, need on sinna punnitud, seda rääkis arhitekt. Nii et ju siis need kõik need sellised värskendused ja muud asjad siin on mõjunud. Aga 25 ja pool 1000 on lauljate mõttes piir, et rohkem enam mitte ühtegi ei mahuta. Laulu Kaarel jätte. Aga eks siis saab proovis kuulda, kuidas see kõlab. Kui põnev, põnev on see, et mind inspireerima see, et äkki me jõuamegi sinnani, et ühel päeval me saame laulda ilma igasuguse võimaluseta. Sest me proovisime siis ja, ja see kõlas täiesti suurepäraselt. Aga aga kuidas siis raadiokuulaja kuuleb ja televaataja? Neljandas raadiomikrofone saab üleval olla, aga selleks, et me võimedamas ja siia platsile lauluväljakule just. Kas ei olnud mitte üks Veljo Tormise ideedest? Ta kunagi rääkis seda tõesti, et kas me kunagi juurde tagasi, aga noh, kui me mõtleme nii, et kõik hakkab vaikselt pöörduma kusagile kusagile mineviku poole tagasi kasvõi näiteks, kuidas peetakse lugu toidust, mis on nüüd lihtsalt maal kasvatatud, ei pea poest ostma, vaid kasvatatakse vahal miks siis mitte ei võiks minna sinna tagasi kuulata ehedat inimese häält, ilma nende juhtmete kaasabita? Mina jäin mõtlema veel veidi õpetajatele ja õpilastele, et ühelt poolt me ju kuidagi iga päev kanname kaasas seda, mida meie õpetajad meile kuidagi edasi andnud. Nüüd aga kas see, et avakontsert kannab nüüd nime õpetajale ja see teema on kuidagi väga tõstetud olnud siin viimasel ajal, kas see on pannud teid mõtlema ka veidi rohkem oma õpetajatele ja õpilastele? Ja kindlasti on. Sest et ei ole midagi teha õpetaja elus õpetaja siis minu enda elus. No ma arvan, kõikide elus minu jaoks näiteks minu esimene õpetaja Silvia Männik oli nagu teine ema, ma tulin kodust ära, ma olin 14 15 ja ta kasvatas mind igatpidi. Ja isegi ütleksin mitte ainult muusikalises mõttes, vaid et kasvatusele üldse ilukesind ette õpetas kõiki viisakusi kõik või mitte, et mu ema oleks õpetaja, loomulikult õpetas. Aga ta siis? Jah, vot see ongi see, et meil oli eile juustul poistekooriga selline viimane proov ja kokkusaamine. Siis me rääkisime seal natukene juttu. Jääks meil käivad ikka seal, kogu aeg võiksid õpetus kaasas, kuna tegu ikkagi poistekooriga. Aga mina ütlesin neile viimaseks prooviks kaasa selle, et kui te olete lauluväljakul sellised poisid, arvestage sellega. See, mis teete, on ajalugu. Iga hetk, mis te teete, on ajalugu. Ja seda ei saa muuta, see täpselt nii on. Kuidas parasjagu kõlab, kuidas parasjagu on. Kui palju räägitakse praegu näiteks veel nendele, kes võtsid osa 100.-st laulupeost, 100.-st juubelilaulupeost. Osis 100., see tegi sedasi, tegi toda. Et kindlasti umbes 50 aasta pärast mitte umbes täpselt Ignastumisest räägite teie, mida teie tegite 150. laulubi juubelil. Et need väiksed poisid seal pole sellest praegu veel aru. Noormehed pidid päris mõtlikuks mõtlema sellele, et jah tegelikult meie olemegi letist aru teevad. Vaat seda on rääkinud ka Venno laulu poistekoori poisid, kes nüüd on täismehed, et see ei olnud ainult laulu õpetamine ja kontserdireisidel käimine, vaid see oli ikka tõeline elu. Ülikool. See ongi seesama Venno laulu poiste kurgus. Ja ma tean Aga mina käisin vaatamas nagu ilmselt väga paljud raadiokuulajatest. Etendust hakkame mehed minema ja mulle tekkis seal see mõte. Rääkisite väga kenasti Sten Weidebaum i raadiosaates laulupeo nähtamatud lood, kuidas poistekooris laulvat poisid oskavad väga hästi käituda ja mina panin seda seal etendusel ka väga tähele, nad olid nii tublid. Laulule keskendunud ja tiri tõesti, kõik vaatasid dirigenti kogu aeg, et kellelgi ei käinud silmad. Nagu tõllarattad peaks, teadsid väga täpselt, kes on Gustav Ernesaks, Hanseni. Noh, eks me oleme palju rääkinud ja ja eks ta nii ongi, et kui me ei räägi nendest inimestest, et meile on see ju loomulik Gustav Ernesaksa Mu isamaa ja see on ju kõik nagu väga selge. Aga näiteks kui me läheme tegema mitte ainult nüüd noorte laulupeol ka neidsamu noored koolid võtavad osa laste koolid, nemad õpivad mõnedki seda ju esimest korda. Ja kui neile räägi, kes oli Gustav Ernesaks tähendab meile siis ta ei saagi teada, et tegelikult on tähtis see, et me peame neid inimesi meeles ja ma arvan küll nii, et, Gustav Ernesaks oli üks võib-olla meie ajaloo mõistes isegi ja ja tähenduses üks suurimaid kujusid üldse, kes suutis oma vaimujõuga vedada läbi selle 50 aasta selle kõige hullema aja, mis me üle elasime. Sügav kummardus Gustav Ernesaksa ees absoluutselt. See haakub väga hästi laulu pealkirjaga laulis, isa laulis poega. Mida te dirigeerite siis laupäeva õhtusel kontserdil, mida need Liivikeelsed sõnad meile õpetad? Tahad jah, tegelikult on see rahvaviis, mis sealt on võetud, on Liivi oma. Laul on päris ausalt öelda. Veljo Tormis on selle ala Aga mis on selle laulu mõte? Mõte on selles, et kuidas võib kaduda ära üks rahvas, üks keel. See laul algab suht rahulikult suht isegi sellises võimsas toonis ja muutub kohaga ärevamaks. Kuni lõpuks käib nagu kaks südamelööki, kooristadeline Kress endaga fortesse. Siin veel kord, kas siis jääb pianist silmas pidama? Täpselt nii, nagu sa vaatad haiglas monitori jäädvust viipz ja siis katkeb. See oli hoiatus meile kõigile, et mis võib juhtuda väikse rahvaga. Lea Tormis mulle helistas veel mõnda ju meil siin need proovid juba käisid ja siis ta ütles, tead, palun ütle seda tegelikult Riias on päike Liivi renessanss toimumas. Seal hakati uuesti õpetama liivi keelt, seal tekkis uuesti liivi selline ühing ja hakatakse uuesti vaid seda, et tegelikult me laulaksime seda nagu just nimelt sellel viibida saanud siit toetuseks. Ja ma teen seda suurima heameelega. Üks küsimus on mul veel 2014. aasta üldlaulupeo tunnuslaul oli siis Tõnu Kõrvitsa Kristiina Ehini puuduta mind oma kuuma käega. Mis on, mida teie dirigeerisid, mis on käesoleva algava laulupeo nisugune tunnuslaul, mille järgi see meile see laulupidu meile meelde jääb? Ja ma arvan, et see on see, mis jääb sellest teost. Ja tegelikult ka jah, minu jaoks võib-olla kaks, eks on Pärt ja teine on üksi pole keegi mida saab laulda koos rahvaga. No ma loodan, et publik laulab kaasa, aga seda sedagi peab natukene oskama. Sina asena jah, aga noh, ma arvan, kui paar paar värssi ära käinud Suur tänu. Hirvo Surva täna siia meie juurde tulemast. Me kuulame nüüd ühe väikese meenutuse kontserdilt, mis oli pühendatud Gustav Ernesaksa 110.-le sünniaastapäevale. Ja sealgi kõlas lugu, mis kõlab ka avakontserdil seen Gustav Ernesaksa. Kuulajale. See oli Gustav Ernesaksa koorilaul kuulajale aga nüüd räägime natukene ka laulupeotulest. Kaja, sina käisid eile õhtul vaatamas, kuidas Georg Otsa nimelise muusikakooli juures tuli, liikus? No mul on natuke, olen kade, sest et ma ei saanud tulega kaasas käia siis, kui ta sõitis paadiga näiteks naissaarel, et siia Tallinna sadamatesse või, või toodi kaarikuga raekoja platsi, aga, aga mul oli võimalik minna õhtul otsa kooli õue peale, seal oli tõeliselt palju rahvast. Inimesed said võtta endale tuld laulupeo, tule tõrvikust. Ja siis me hakkasime pidulikku pikka rongkäiguga minema treppidest üles Toompeale Pika Hermanni jalamile. Kõige ees kanti tuld, siis läksid koorijuhid, siis läks Estonia seltsi segakoor, rahvusringhäälingu segakoor, Ellerheina tütarlastekoor. Kõigepealt me tahtsime lossi platsil, seal oli väike fotosessioon ja siis me liikusime kõik kuberneri aeda, kus, Kõnede saatel hakkas laulupeo tuletõrvik liikuma, treppisid pidi Pika Hermanni torni ja siis, kui päike, loojus ja sinimustvalge riigilipp langetati, siis tuli jäi sinna ööbima. Ja Estonia seltsi segakoor ja teised esitasid siis Roman Toi laulu. Oli see nüüd õhtulaul igal juhul väga pühalik hetk oli väga palju välismaalasi, oli väga palju Eesti oma inimesi, koorilauljate sugulasi, sõpru ja muidu huvilisi, nii et mulle väga meeldis, kui täpselt auväärselt ja pidulikult tuld kanti. Aga minul. Helises täna hommikul äratuskell kell viis 50, et ma oleksin kuus 40 Toompeal Pika Hermanni torni jalamil ja ma tegin seal väikese reportaažiga. Nii et kuulame nüüd, kuidas mul hommikul läks. Tervitan kõiki klassikaraadio ja vikerraadio kuulajaid Toompealt Pika Hermanni torni. Jalamilt, kus õige pea antakse, tuli üle tänavuse juubelipeo riigijuhtidele. Kell on 10 minuti pärast seitse ja praegu rahvatantsijad ja koorilauljad ja liigijuhid vaikselt valmistuvad siin riigikogu kõrval. Tere, mina olen Ene Raid, väga kena nomisteid. Varahommikul tõi siia Pika Hermanni torni jalamile ikka armastus muusika ja kunsti vastu. Meie oleme suured Gaudeamuse tegijad, fännid. Mida te selle juubelipeo eel mõtlete? Ikka seda, et Eesti rahvas oleks ühtne, te ise osalete ka peal ei, praegu mitte. Ma olen nagu pikemat aega korraldaja olnud kaudamusel, aga vaatate nii laulu- kui ka tantsupidu ja ka rahvamuusikapidu ehk ja eriti rahvamuusikapidu. Kõike muidugi kõike muidugi hoiame ikka kõigile pöialt, et peaksid lapsed vastu. Juhan Uppin, räägime juttu varahommikul siin Toompeal. No ütle, mis tunne oli vastu võtta juubelipeotuli. Väga hea tunne, lõpuks on pidu käes. Nädalavahetus on tänasega alanud. Pikk nädalavahetus. Tule teekond on läbi. Tuli, mis on terve Eesti läbi käinud, saadase Enda hoida. Lõpuks on hea tunne. Me saame rahvamuusikutega rahvamuusikapeol ka seekord tulest osa. Nii et see on minu jaoks, ma arvan, rahvamuusikapeoks ka esmakordne. Ja see tuli täiesti, rändas terve kuu mööda Eestimaad, käis kõik paigad läbi. Ütle, kui sa tänasele tulega kohtasid, kas sa tundsid ka mingisuguseid mõtteid ja soove, mis selle tulega on kaasanud? Midagigi konkreetselt küll ei tundnud. Ma kohtun tulega juba mitmendat korda, ma olin selle süütamise juures ka ja ja olen teda tee pealgi kohanud, aga see on võib-olla kogu selle kuu jooksul kogetu tunded, mis ongi nagu kogu aeg ja niimoodi ketrama ta ketravad ja nagu ma ütlesin, siis lõpuks hakkavad tänasega nagu teoks saama. Näiteks väga praktiline nipp ka me räägime juttu tõesti väga vara hommikul ja ma usun, et sul on täna küllaltki pikk päev. Homme te alustate rahvamuusikutega samuti väga vara, kuidas jaksate. Ma arvan, et tegelikult, kui päev on pikk ja tihe nagu mull ja meilgi rahvamuusikutel, täna tuleb This proove ja kandlekontsert on õhtul ja et ta läheb libedalt ja saab otsa varem, kui sa tähelegi paneb. Aga ilusat pidu, Juhan Uppin, aitäh. Ja nüüd lahkub riigikogu eest kahekordne buss, mis kannab nime minu arm ja sellega sõidavad kõik liigijuhid, dirigendid ja tantsijad metsakalmistule. Selline oli väikene reportaaže hommikul Toompealt, aga nüüd on suur rõõm tervitada klassikaraadio ja vikerraadio ühises saates helilooja Joonas Tarmi, tere tulemast. Sina kuulsid nüüd esimest korda oma teost, päike laulab koondsümfooniaorkestrite esituses, mis tunded sind valdavad? No ma istusin seal lauluväljaku keskel ja ma hakkasin mõtlema, et mida ma ütlen orkestrile pärast, et näete, et ma saaksin aidata, näidet läheks parem. Aga siis ma hakkasin kuulama ja. Mul polnud sõnu, sest see oli nii hästi, hakkas minema. Ja ma tahtsin midagi öelda, aga ma oleks õelnud lihtsalt ühte sõna ja see oleks olnud ilus. Et läheb nii hästi. Praegu ja esimene proov oli täna, kõik muusikud olid koos. Et see on väga hästi läinud ja mul väga mul lihtsalt vaevalt on sõnu öelda, kui hästi läheb praegu ja loomulikult siin lauluväljakul istuda. Ja kuulata esimest korda minu muusikat, on üks vägev kogemus küll, jah. Joonas, sa oled klassikaraadiost seda küll juba kord rääkinud, aga see on nii tore lugu, et ma palun, et sa räägiksid seda. Üks kord veel, kuidas sa siin laulupeol kohtusid president Lennart Meriga? Jah, et pilgud vist eelmine kord oli, kui ma olin klassikaraadio, mõtlesin valeaastaseid, noorte laulupidu sai 97 vist. Ja Lennart Meri oli siinkohal ja minu ema tundis end Lennart Merje emale, Lennart Meri tahtis pakkuda emale tööd. Ma ei tea, mis täpselt oli, aga see ei, peaaegu nagu jooksev nali, mõnikord aga et ainult küsiks ema käest mitu korda tööd. Et laulupeol noorte laulupeol tuli Lennart Meri pärast mingit etendust või laulmist. Tulin härra Lennart Meri meie pere juurde. Olin isa süles ja Lennart Meri hakkas küsima, jälle? Ere. Kas palun tule mulle tööle, enne kui mu ema sai vastata, mõtlesin mina, tulen teile tööle. Ja sealt sa hakkasime, jooksev nali vähemalt Lennart Meriga. Ma kohtusin temaga umbes kaks-kolm korda veel, ma käisin tal Viimsis külas 2001 Mairist. Ja seal oli ka niimoodi, et esimene talle ta vist ta aiatööd ikkagi teha, et ma siis läksin sinna ka esimest korda talle külla. Ja ma ütlesin talle, et kas teil on mulle tööd anda. Ja tegelikult ma isegi seda olen. Ma mäletan, et mu isa on ka ajakirjanikena, tegin kellegi teisega mingit intervjuud Lennart Meriga email lihtsalt seal kohal. Ja mul hakkas väga igav ja saan sellest pilt ka, aga Lennart Meri märkas, et mul hakkas, aga iga ta näitas oma raamatukogud oli väga-väga suur raamatu EM, ma olen üsna kindel, et ta tõi oma merelt kivi kivisi kive. Ma lihtsalt mängiks nendega, ma olin seitsmeaastane. Seal eksid tegelikult ma vaatan seda ühte pilti, mis mul on. Mulle oli ikkagi igav nägugi, mängisin nende kividega seal laua ääres Lennart Meri ja isaga ja et jah, et see oli mu esimene kokkupuutel Lennart Meriga Ena seal midagi. Mäletad, aga aga laulupidu ise? Esimene kogemus, 87 ja loomulikult ma mäletan paremini 99. Et see on ikkagi nii väga kogema seda lihtsalt. Ma arvan, mäe eestlast eestlastena me oleme ära rikutud. Kui me kasvame rohkem ja saame vanemaks, me unustame ära teelt kui maagiline, kui oluline, kui haruldane see kõik on. Seal lihtsalt pole maailmas ühtegi kohta, kuidas see niimoodi tehtakse muusikat. See on loomulikult väga suur osa meie kultuurist. Jaa. Jaa. See on ikkagi väga ilus asi. Paranda mind, kui ma eksin, aga ma kujutan ette, et sedasama sümfooniaorkestritele kirjutatud teost päike laulab, kirjutasid sa ilmselt bostonis üksinda oma toas? Jah? Põhimõtteliselt ma lõpetasin tegelikult selle teose. 2018, jaan, seitsmes jaanuar, mis on mu sünnipäev ja ma lõpetasin selle, tegelikult resident kunstniku residentuuris New Yorgis Brooklynis. Pead, see on seal, kus ma lõpetasin selle. Palun kirjelda seda tunnet, mis juhtub siis, kui sa oled lõpetanud üksinda sellise teose kirjutamise ja kuuled seda nüüd päriselt nende tuhandete mängijate esituses. No see on ikkagi jälle väga elav kogemused kuulda enda muusikat, eriti sellises ürituses seal jälle seal kui seal, nagu, nagu laulupidu üldse eestlastele paistab, et et ma natukene hakkan unustama iga kord ma vaatan esimest koosneva muusikat, ma niimoodi mul tuli peaaegu paanikaatakk, et kas ema on kuskil, ma ei tea, 16 Tseedeeskonna esinesid teoseid, kirjutasin, inimesed hakkasid seal mängima. Aga siin loomulikult mul hakkab ka, selline on lihtsalt selline hästi põnev tunne. Ja see on väga-väga põnev tunne, mis tulevad, kui ma kuulan enda muusikat, eriti sellisel sündmusel. See teos, päike laulab, on spetsiaalselt teie käest tellitud peatselt algava laulupeo jaoks ja see põle põhineb kahel rahva viisil. Üks veere veere päevakene, teine on, laula kuni elad. Kui palju materjali eesti rahvamuusikast pidite ennem läbi kuulama, kui valisite välja need kaks rahvaviisi? Ja tegelikult ma väga palju materjali ma vaatasin küll, aga esimene koht, kus ma hakkasin vaatama, oli tegelikult üks, kaks laulikud, mida Veljo Tormis oli kinkinud mulle. Ma tutvusin Veljo Tormis 2012, ma ise olin 18. Veljo Tormis oli 81, ise märkas ka, et meil on mingi numbri peegeldus siin. Ja ja see, et noh, kui ma hakkasin kirjutama laulupeod, teost, mis aastast suri, oli vist 2017, eks ole, jah. Et see tellimus tuli täpselt natukene pärast seda, ma käisin seal mälestuskontserdil Estonias ja seina, väga sügav kogemus ka. Ja no esimene mõte, mis tuli heina, minu suur side Eestiga, üks nendest asjadest oli nelja muusika härra Tormise muusika, sest kui ma olen Ameerikas, ma, ma ei ole Eestis, aga see muusika on kõige suurem side minu jaoks jäi ära, Tormise muusika oli üks nendest, et esimene koht, kui ma mõtlesin laulupidu Eesti rahvamuusikat, tegelikult mina mõtlen ka Veljo Tormise muusikale. Ja ma sealt vaatasingi laulikust, katkaheslaulikus, mida ta andis. Ma tean, et on tegelikult üsna populaarsed, rahvaviisid regilauluviisid, aga aga need olid, see oli mu esimene selline koht, kus ma hakkasin vaatama neid laule ja sealt ma võtsingi. Need jäid sõelale mitmed täis. Ei no jäi küll, aga, aga lihtsalt need olid nii. Üks veere veere, päevakene, veere päike on väga tegelikult lihtne. Ja see on nagu, nagu Beethoven tada tada ja see on väga-väga Aiknev mutiga, aga tegelikult sa saad nii palju lihtsamotiiviga teha, et see on üks ja laula, kuni elad tegelikult selline pikem meloodia, et seda saab natukene lülimise lülilisemalt teha. Etel heli heliloojana saab kirjutada lülisemalt. Et ma üritasin valida niimoodi ükseni, motiiviline, lühikene ja vahva ja teine rohkem selline lüüriline laul pikema fraasidega. Et need olid näkkaks. Nii rääkis Joonas Tarmo oma teosest, mida me kuuleme kõik laulupeo teisel kontserdil. Pühapäeval ja me kuulame siia saadi tunni lõppu veel ühejoonest armi koorilaulu, seal tsüklist peegelpildid, selle esitab Tartu Ülikooli naiskoor. Ja klassikaraadio tänaseks lõpetab siit Tallinna lauluväljakult. Me oleme tagasi homme kell üks, aga vikerraadio loomulikult läheb edasi ja saatejuhipingiga liitub ka Jaan Elgula. Aitäh kõikidele kuulamast ja kõlab Joonas Tarmi koorilaul. Klassikaraadio. Maailmas palju ringi rännanud ja ka rahvusvahelist tunnustust pälvinud multiinstrumentalist laulja ja laulukirjutaja, mari kalkun esines koos Alexandra kremenetskiga möödunud aastal Viljandi pärimusmuusika festivalil. Seda kontserti saab taas kuulata, saates Ilmakaar neljandal juulil kell kaheksa õhtul. Nonii tantsupeoülekanne vikerraadios neljapäeval Kalevi staadionivisetel Tarmo Tiisler alustavad otseülekannet 20. tantsupeolt kell 18 30. Kuulake ja te näete Tantsu. Neljapäeval läksime. Neljapäeva õhtul kell üheksa helisevad kandled juubelipeo ootuses otseülekanne kannel töölt vikerraadios ja klassika raadiost. Ülekannet vahendab Marge-Ly Rookäär.