Tere hommikut, tänase valguse tarvis loen teksti Rooma kirja esimese peatüki seitsmendast kuni 16. Salmini. Apostel Paulus kirjutab roomlastele ja meilegi sinule, minule nõnda. Armu teile ja rahu jumalalt meie isalt issandat Jeesuselt Kristuselt. Esmalt ma tänan oma jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, sest teie usust räägitakse kogu maailmas. Ja ma jätan nüüd vahele mõned salmid ja järgneb. Ma ei taha ju vennad Eteljaks teadmata. Ma olen sageli püüdnud teie juurde tulla, et mul oleks mingit vilja ka teie seas, nagu mul on seda muude rahvaste seas, ent tänini on mulle tulnud ikka mõni takistus. Ma olen nii kreeklaste kui umbkeelsete, nii tarkade kui rumalate võlglane. Seepärast olen valmis ka teile Roomas asuvaile kuulutama evangeeliumi. Sest ma ei häbene evangeeliumi, see on ju jumala vägi päästeks igaühele, kes usub juudile esmalt ja siis kreeklasele. Eesti keel on meile pärandanud ühe vahva sõna. Vägilane. Sagedamini on ehk kuulda lugeda vägilasele sarnast mõistet kangelane. Kui mõtiskleda, siis kes on kangelane? See on keegi, kes on kange, võitlema ta ei murdu, ei paindu katsumuste all, vaid vaatamata raskustele seisab kindlalt ja võitleb võiduka lõpuni. Või ka kui langeb, siis ometi nõnda, et jääb ustavaks sellele, mille eest seisis. Kangelaslikkus võib ilmneda inimese töös spordis, lahingus väga erinevates olukordades kus on vaja vastu seista üle jõu tunda pole koormusele kõnelda, tahan aga siiski täna mitte kangelastest, vaid väest. Liitsõnades kohtame sõna ˇvägi, sagedasti jalavägi, palgavägi, liitlasvägi, rahva kaitsevägimaa ja merevägi, reservvägi, lennuvägikahurvägi ja veel veel palju sõnu ja mõisteid mis on seotud sõjapidamisega, aga mitte ainult. Inimeste hulga väljendamiseks on sõnad abivägi, laste vägimees või meestevägi naisvõi, naiste vägi, poistevägi, töövägi. Oma vägi on teol, oma vägi on sõnal ning nimetamist väärt on ka sellised võimused, nägu, põrgu ja põrguväed. Taevad ja taevaväed. Seletava sõnaraamatus on väe esimeseks vasteks jõud. Vägi avaldub kui intensiivsus, hoog, võimsus, mõjujõud, mõjukus, võim ja võimus. Vägi ei ole midagi kanget paindumatud, vaid pigem midagi, mis mõjub oma liikuvuse ja hulgatud. Kui nüüd lihtsa mõttemänguga kaasa minna, siis vägilane on keegi, kelles on väge ja vägevust. Apostel Paulus ei pea ennast usukangelaseks ega Lägilaseks. Ta kõneleb endast kui hoopis võlglasest Roomas asuvast telejuutide kogukonnale ja Kristuse kogudusele, kirjutab ta. Ma ei taha ju venna, teeb teljeks, teadmata. Ma olen sageli püüdnud tulla teie juurde, et mul oleks viljaga teie seas nagu mul seda muude rahvaste seas. Paulus kirjutab, et on võlgu külaskäigu Rooma impeeriumi pealinnas asuvatele usuvendadele ja õdedele. Ja oluliseks peab ka anda selgitusi sõnumi kohta, mida ta endas kannab ja pikki aastaid kuulutanud ning mille väel on Väike-Aasias mitmeid kümneid uusi kogudusi tekkinud. Tema kirja peamine motiiv ja põhjus on see, et takistuste jätkudes ometi temale usaldatud sõnum edasi anda. Sest see ei ole lihtsalt sõnum, vaid evangeelium. Ja kui seda liitsõna kreeka keelest eesti keelde tõlkida, siis elu on hea. Angeli on, aga kõlab harjumatu tulegi kõrvale tuttavalt. Sellest on meie keelde tulnud sõna ingel Angelus apostel peab oma ülesandeks evangeelium ja selle vägi edasi anda. Nõnda ta kirjutab. Seepärast olen valmis ka teile Roomas asuvaile kuulutama evangeeliumi sest ma ei häbene evangeeliumi, see on jumala vägi päästeks igaühele, kes usub juudile esmalt ja siis kreeklasele. Loodan, et kuuldud lause mõte kaotsi ei lähe, kui sõnastan selle ümber ja mõne täiendava sõna lisana. Nimelt evangeelium on jumala vägi, mis on tarviline igale inimesele, et pääseda maailma vaimuorjusest vaimu vabadusse seal vägi päästeks igaühele, kes selle usus vastu võtab. Palume siis nii. Kõigeväeline jumal, kõiksuse looja ja valitseja kingi meile usku, et sinu evangeeliumi me ei häbene ega põlga vaid tänuliku meelega vastu, võtame ja kuulutame sinu päästet Jeesuse Kristuse läbi. Aamen.