Siin, Tallinn vikerraadio, siin Tallinna lauluväljak. Me oleme otse-eetris Tallinna lauluväljakult. Tere kaja, mina ütlen sulle tere. Me oleme jälle tonni võrra lähemal. Laulupeo algusele. Tuletorn on ootel laulupeotule timise ootel. Lauluväljak on valmis laulukaare all, praegu on veel les sümfooniaorkestrite koondorkester veel harjutavad aga peatselt Donnad lavalt lahkumas, asemele tulevad valik, lastekoorid. Kõik on peo alguseks valmis, kuulame, mis nad teevad seal. Igal juhul väga kena on see. Aga meil ei ole praegu aega seda seda kuulata. Meil on hästi palju tegemist selles saatetunnis, palju külalisi, palju külalisi ja esimesed külalised, püüdsin ma siit Olerexi söögikohast. Tõnu ja loola on tulnud siia ja nemad ei ole, nad tegelikult tulid mulgimaalt, sealt ka siia tulite, oli Tõnu nii. Nii. Jah, just hommikul said ette võetud, et siia tulla, aga tegelikult mulje Mulgimaale tulite loolaga hoopis väga kaugel. Ja 12 tundi lennureisi kokku 20 tundi, jätkas ukselt uksele kohale jõuda, et kõigepealt ja õuklancalifoonia siis Stockholm ja siis lõpuks Tallinn. Tõnu ja laul on tulnud meile siis ütleme lihtsamalt San Franciscost, Ameerika ühendriikidest Californiast siia ja ja nemad on siin juba mitte esimest korda. Tõnu mitmendat korda sina oled siin laulu laulupeol, nüüd pärast seda, kui sa siis elukohaks oled valinud San Francisco pööbli, täpsemalt et jäädi endal ise olen olnud siin lapsepõlvesajaga kaks aastat tagasi olime just loolaga, olime siin, kui tõime kaasa San Francisco pääsukesed, kus oli seitse lauljat, neli Eesti päritoluga ja kolm ameeriklast, et me tegime nagu selle kadalipp olema juba läbi teinud, et kui ma täna siia tulin, siis oli niisugune ärevus, et kas meiega nüüd kuskile minema, et nagu vaatame oma seda. Et millal meil proovid hakkavad, aga tegelikult see aasta meie ise oleme kahekesi, oleme siin pinkide peal. Vaatame pealt. Nii et meil on publiku esindajad, publik on kaugelt tulnud ja, ja see on tore, et te Ameerikast, Austraaliast, Euroopast ja Kanadast tulevad, mitte lontkoorid ja tantsurühmad väidet, ka publikut on tulemas. Räägime sellest San Fransisco laulukoorist, palun. Ja seekord me toome kaasa 25 liikmelise laulukoori ja nemad alustasid juba kaks aastat tagasi, et mina isiklikult ei ole laulja, sellepärast et just meie lõpetasime just kaks aastat tagasi selle projekti ja siis nagu kohe ei olnud jõudu, et uuesti alustada, aga hea meel ja meie dirigendiks On bridžitavast Johnson temana ameeriklane ja ta on õppinud balti muusikat ja. Ta juba liitus meie üritustega palju aega tagasi ja nüüd, kui see projekt nagu tulijaid läheme laulupeole, siis tema võttis selle kohe enda peale. Ja eriline on ka see, et kuna meie juures on väga suured ummikud, kuna on seal kaheksa miljonit inimest ja kui inimesed liikuma hakkavad, siis kuhugile ei jõua ja, ja siis tehti palju virtuaalselt optimist, et dirigent pani plaani paika, millal tuleb saata igast laulust, ise võtavad video peale, saadad õpetajale siis toimusele, lühend need kokkusaamised ja siis oldi eraldi grupp riided, see oli hästi huvitav, kuidas see nagu jõudis ja seal osa on ka ameeriklased ja üks näiteks ma tean isegi ooperilaulja et väga erineva taustaga, küll nooremat alaealisi välismaal mõttes Ameerikas taassündinud eestlasi, et väga Mitmekülgne koor tuleb siia ja ma tean, et tänalist lõuna ajal oli neil esimene kokkusaamine, et meil hakkab siis need see töö pihta. See on päris põnev, kuidas Skype'i teel saab teha nii-öelda kooriproovi. No mis teha hädaga kokku saada on raske just nimelt, et see on nagu võib-olla see on jah, et nagu Euroopas arvatavasti on sama Euroopa ühendkoori, ta ei tea, kuidas nemad seda teevad, et võib-olla see on uus suund ühel hetkel noloolaga, sina oled siin mul kõrval istunud ja noogutanud ainult kaasa, isaled. Käisid kaks aastat tagasi siin lastelaulupeol ja nüüd oled sa siin siis sellel suurel laulupeol. Mis sa arvad, mis on, midagi on muutunud ka siin sinu jaoks. Ei ole. Et kõik, et aga sa sul sõpru ka siin on kuskilt, et oled näinud, tähendab siis neid välismaa sõpru. Või on sul ainult siin eesti sõbrad, eestlased, Eesti sõbrad on seal siin ja et nojah, tegelikult laulupidu pole veel pihta alamad ja seda melu ei saagi praegu veel täpselt teada, kuidas vanaemal läheb. Ja mis vanaema juures tegid. Tellisin lihtsalt sillisid ja aitasid ka teda. Maasikad said, kirsse said ja siis minu vanaemale seda rahu küll, maasikad olid ära söödud tigude poolt, osad astel ja ja lollale paljud sõbrad saavad kokku, et kui siin nüüd see rongkäik hakkab, siis on niisugune oma kokkusaamised, et palju meil kohtumisi veel, aga kust te kokku saate, on mingisugune plats ka? Te olete paika pannud? Ei, tegelikult veel ei ole, aga me omavahel suhtleme, et laupäeval vaatama, et kus inimesed liiguvad, siis saame kokku ja, ja et see on päris raske, mul on ka paar tuttavat, on Kanadas, kes on päris inglisekeelsed ja ja püüad meile selgeks teha, et kus on see Ülemiste keskuse Neste tankla, noh no püüa, püüa teha selgeks ja siis kuidagimoodi niimoodi kuidagimoodi peab mingiks kellaks mingisuguse Treff punkti panema paika, et kõik seal kokku saaksid. Räägime tenor, balloone San Francisco Eesti seltsist. Ma ise olen San Francisco eesti seltsi juhatuses olnud aastast 2005, et päris pikka aeg juba. Ja see selts on see põhijõudmis nagu, mille kaudu või pritsivad kõik käivad. Ja meil on aastate pikku nagu välja kujunenud kindlad üritused, et kõige suurem üritus meie jaoks on vabariigi aastapäeva tähistamine veebruaris, see on justkui nüüd Eesti 100 aastapäevaletis, meil tuli rekordarv, 225 inimest oli kohal. Et meil on piisavalt süüa selle jaoks, et ei uskunud, et nii palju inimesi välja tuleb. Ja siis. Meil on tekkinud ka palju leedukate ja lätlastega, on ühiseid asju, et meil on nüüd Balti filmifestival, just alustas, meil on Balti piknik, mille Silver alustas 2006, et ja siis on meil balti laat. Mis endast kujutas balti laata nagu jõululaat. Kolme ringi esindajad tulevad kõik kohale ja siis On balti riikide erinevaid sööke ja neid meeneid osta saab ja see on niisugune mõnus päev, kus tullakse, kus on jõuluvana ja terve päev veedetakse koos verivorstiga ikka verivorst müüakse ka ja kus te saate, verivorstid laadal tegelikult oli, viimati ostsime lätlaste käest, aga meile eesti seltsi üritus on. Nii, kui see jõulupidu, siis meil on eraldi verivorstide tegemine, kus grupp inimesi läheb, saab kokku, tuuakse kuskilt verd, seda ma ei tea, kust kätte saadakse siis asjad. Ja siis tulevad head päeva teevad ja siis sealt on nagu piisavalt meie enda jõulupeole tabas, me ei ole nagu müügi jaoks teinud. Et ja jõulupidu nagu teine suur üritus, kus meil nagu palju eestlasi tuleb kokku, aga see on alati ka selline aeg, et kunagi ei tea, kas keegi on kuskil reisimas ära. Mis vahepeale jäävadki veel Balti piklik ja siis oleme ka püüdnud aastas ühe korra kas teatrielamust pakkuda või muusikalist etteastet, et see on, see on minu enda nagu huvi olnud. Iga aastad vahepeal kaks korda, kes seal käinud on, seal mul on seal. Mait Malmsten ja Sepo Seeman, repo see ma olen just veebruaris, vabariigi aastapäeval oli meil ja et jah, et hästi Indrek Taalmaa hiljuti ja et hästi palju erinevaid. Ja kuidas nad on vastu võetud, seal vastu võetud, seda, seda võib-olla jah, et ei tea täpselt näiteks ma hiljem kuulen aplausi pikkuse järgi ja ses mõttes hästi, et kõigil on meeldinud, et see ei ole kerge, et korraldada nagu sinna viia mida, et aga noh, see ei, kohalikel on väga hea meel, kui keegi Eestist kohale tuleb ja eesti kultuuri pakub, sest kui sellised nagu noh, et muidu me peaksime ootama alati igas suveni ja meil on palju ka nagu neid väliseestlasi, vanemat generatsiooni, kes enam Eestisse ei tulegi. Et ainuke võimalus nendel on tulla meie üritustele, saada seda õllehõngu kas läbi näituste, mida me korraldame balti laataja jõulupidude, see on nende koht, kus veel nad saavad nautida eesti kultuurijat. Vironia Vironia on jälle nagu taustajõud kogusele eestlusel meile, et kuule, meil San Franciscos on korporatsioon Vironia siis Los Angeles on Rodaalia taga tugi ja läbi mina isale Nolterman olnud viimased 10 aastat, et mina proovin siis neid noori rebaseid eesti vaimus kasvatada. Ja kasutan ka neid muidugi ära eesti seltsi üritustel. Et, sest see on nagu meie see eesmärk, et toetada kultuuri, aidata kaasa, et kui mul vabatahtlike vaja leida on eesti seltsi üritustel, siis nagu alati on mul Vironia mehed on reas, kõik teklid peas ja värvidega. Jaa, Vironiast meil on 35 liiget, on praegu, täna õhtul on just meil Vironia kontoris konvendi is Tallinnas on väike niisugune ülemaailmselt iraanlaste kokkusaamine et arutama asjaga, mehed tahtsid just sinna jõuda, et kas sa nii-öelda kodu kodu Eestis ka siis oled Vironia vennad kätte saanud tänase kokku nendega tänane esimene kokkusaamine ja aga jah, meie konvendis endale on 35 liiget ja aktiivsed on 25 ja meil on praegu hästi ja selline meeskond, kes, kes seda veab soonmati ja mina ja Martin ja et ja paljud noored eestlased, kes on tulnud Silicon Valley'sse, tahavad meiega liituda. Et meil on nagu järjekord ukse taga praegu aga see on väga-väga teretulnud ja enne, kui sa ütlesid täitsa püüad kasvatada noori Veroonlasi eestluse vaimus, siis mis on eestluse vaim San Franciscos? Mida ma ise olen tunnetanud, selle minul saab 19 aastat täis, et kui mina sinna läksin, siis enamuse kui me läksime Eesti vabariigi aastapäeva tähistamiseks enamused, olid pagulased, vanem generatsioon, kes seal ees olid ja nendega nagu rohkem nendel oli, oli tunda, kahetseda selg-selja vastu. Et nad olid nagu nad võitlesid selle Eesti vabariigi eest ja ja see nagu see tunneli teistmoodi. Ja nüüd, kui ma vaatan, siis palju on muutunud selliseks, et rohkem niisugune kokkusaamine ja, aga ei ole ju eesmärk kunagi Eesti on vaba nüüd et igaüks saab siia tulla ja et Ma mäletan, minu käest küsiti, ma tegin isegi ettekande Nendele kirikus väliseestlastele, et nad küsisid, et miks need eestlased, need noored siin on, et nad ei saa aru, et kui Eesti on vaba. Miks te siia tulete nende jaoks nagu nemad pidid lahkuma, et nad ei saanud aru, et ja siis ma tegin ettekande nendest erinevatest aegadest, kus inimesed on lahkunud, et lätlased millemates eestlase lähevad Soome, soomlased lähevad Rootsi, rootslased lähevad Norra, et see ei ole ainult meie. Ja siis ka nendest, kui nagu nendele pagulastele ei meeldinud, et kui nad on nagu väliseestlased, emad, ütlesime, pagan, pagulased ja siis nagu ma olen mõelnud, et kui mina sinna läksin, et kas mina olen väliseestlane. Nüüd räägivad, et ma eile lugesin just artiklit president Kaljulaidi poolt, et see väliseestlase sõna nagu kaob ära Te ei ole, tähenduste piirid on vabad ja siis ma aga on toodud ele uus termin, et nüüd on globaalsed eestlased, et tegelikult ma ise mõtlen, et ma tahaksin lihtsalt olla eestlane, et ei oleks vaja loolage. Kes sina oled, Lola eestlane, saad lihtsalt eestlane? Ei ole mingisugust eesliidet vaja, ei ole see väliseestlane, lihtsalt eestlane on väga tubli. Mõnuga. Vahva Tõnu, nagu me kõik laulusalmist teame, et Mulgimaal on väga hea elada, et seal on uhked metsasalud ja jõukad Eesti talud. Mille poolest on San Franciscos parem elada kui Mulgimaal, kus? Ma arvan, et vastus on ei ole selle kui raske ja kui ma lähen koju ja siis nad seda Mulgimaa silti näe, tee peale, siis noh, see ongi, et ikka sünnimaa ja kodu on siin südames. Et ma lihtsalt olen seal, on nagu töö ja elu on seal, aga nagu hanget piirideta, et et ma elan 11 kuudel, on seal üks kuud siin, et noh, et see on see elu, mis meil seal on valinud ekstid vanemaks saades olen võib-olla üheksa kuud seal ja ülejäänud aja siin, et ise valin. Et raske on öelda head, aga noh, selle sünnimaal sünnimaa ja kodumaakodumaa selle vastu ei ole rohtu, nii ta on ja eestlane olen ja seda muuta ei saa, ei saa. Aitäh teile. Luulaja, Tõnu, imeilusat pidu, väga ilusat krid, ootate juba, et rongkäik laupäeva hommikul algab ja tuli tuletornis süttib. Lola. Mul on selline tunne, et kas kohe nagu hakkab sealt ja olema ja peaks minema vaatama. Keegi juba juba teeb nii-öelda tuleproovi ära minule endale laulupeoga seotud veel see ujuta, tekkis tunne, et nagu see maleva filmis, et töö jäetakse pooleli ja on vaja laulma minna. Sama tunne, et kui seda laulupeotuld nägid, siis nagu olümpia oleks tulemas ja tõe poolele läheme laulma, läheme laulma. Ilusate kodus, kodus viibimiste muidugi, ilusat tagasiteed selle pärast, ega see ei ole väga kerge lennusõit. Ja siia otsa olen ma valinud ma üldiselt sellesse tundjale valinud natuke erinevaid Tuljaku versioone ja kuulaksime siia otsa sellise vahva tuljaku, millest saavad ka siis need eestlased aru, kes enam eesti keelt ei räägi. 99. aastal salvestas Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli 20. lend sellise Miina Härma Tuljaku versiooni, mille olid nad tõlkinud inglise keelde. No see on väikese naljaga, loomulikult ärge seda tõe pähe võtke. Riina Roose oli siis dirigent, kes selle meile ära kenasti kenasti ära dirigeeris ja, ja ilmselt ka seadis selle sellele väikesele koorile, nii et ilusat koduteed koos ingliskeelse tulekuga. Niimoodi kõlas inglisekeelne Tuljak ja me oleme taas kajaga eetris lauluväljaku reporteri või raadiotornist ja meil on uus külaline. Väga sobivalt on meil eetris modernse kooli koorilauluspetsialist esindaja ja dirigent, tere tulemast saatesse Veronika patsemat. Tere. No mida te ütlete, kuuldes lauluvahva, kui leitakse uusi lähenemisi nii traditsioonilistele teostele et olles kaua aega segakooride liidu juures ja võistulaulmine Tuljaku juures, siis seal on ikkagi nähtud väga erinevaid viljaka esitusi ja, ja miks mitte inglise keel kindlasti jälle ühendab ju meid suure maailmaga aina rohkem, nii et jah, maitsekas, kui sa midagi lisab, siis muidugi tempoli inglise keeles ei ole selline, kui ühtegi saksa hooldanud, see oli küllaltki aeglane, et saaks need sõnad välja laulda, aga muidu uduline puhast mustalt kõlas jah, jah. Me eestlaste jaoks pühas kohas lauluväljakul. Veronika, mis on teie kõige esimene mälestus sellest lauluväljakust laulupeo ajal? Ma mäletan tegelikult seda, kui sai vanematega käidud nendel ühislaulmisel, ma olin vist päris pisike ja ma teadsin, et siit saab jäätist, ma sain jäätise ja, ja siis tulid mingid tuttavad laulud. Ma ei tea isegi, kust ma neid tundsin, ma arvan, et nende Mattiiseni laulud ja Laul Põhjamaast ja siis ma seisin pingi peal ja laulsin hästi kõva häälega kaasa, aga ma mäletan, et vot ma ei tea, ma arvan 80.-te lõpp seal, jah, 99. Ja üks naine vaatas niimoodi selja kahedest. Lapsel on küll väga kõva hääl. Seda hääletan. Kohe varsti Tulevad sümfooniaorkestrite koondorkester tuleb lavalt maha, siis on vist valik lastekoorid ja siis tulevad valik naiskoorid, kus teie dirigeerite ühte laulu avakontserdil laupäeva õhtul kontsert on pühendatud õpetajale ja dirigeerib Ester Mägi laulu üks hitt. Räägime sellest laulust, miks see on oluline ja kas om väega laul? See sõnum selles loos on väga sügavaegadeülene. See tegelikult käsitleb ühte väga olulist olulist osa meie elust, ehke On teatud hetked, mis jäävad meile igaveseks, on teatud hetked, mida meenutades annaks kõik. Ja, ja selle teose erisus muidugi peitub selles teose lõpupoole esitatavas lauses, et üks lapsepõlvehõik kuhu on siis kätketud tagasivaatav vaatav hetk oma lapsepõlve kõigi ester ise ütleb, et see päriselt pole laulupeo lugu, siis ma tõesti usun, et lauluga all ja esimese päeva kontserdil see on väga sobilik teos ja naiskoorid annavad endast parima, et see tõesti oma kogu jõu ja, ja sellise vägeva sõnumiga ikkagi publikuni jõuab ka kandvas pianos. Kas väga auväärses eas helilooja Ester Mägi on saanud antaga viimaseid näpunäiteid dirigendile, laulu interpreteerimist ja meil on olnud väga meeldivate vestlused nii silmast silma kui ka telefonitsi. Ja ma olen äärmiselt tänulik nende ettepanekute eest ja, ja meil on olnud vahva dialoog, kus siis ka minul on olnud võimalus teose interpretatsiooni käiku nii-öelda mõjutada, nii et annan endast parima ja, ja loodan, et heliloojaga selle ettekandega rahule jääb. Ester Mägi on õppinud olgu märgitud ära Tallinna riiklikus konservatooriumis konservatooriumis aastatel 1946 kuni 51, olles Mart Saare kompositsiooni eriala üliõpilane. Ja nüüd aastal 2019, teie Veronika kordsemat dirigeerite Mart Saare õpilase Ester Mägi laulud missugune aegade side. Mart Saar on kuulus laulupidude laulude helilooja. Jah, seda sõnadesse panna ongi, ongi raske ja see meeletu tänulikkus ja tohutu respekt kogu selle protsessi ja kogu selle muusika vastu on, on sõnadesse panemata et olen äärmiselt tänulik selle võimaluse eest. Aga oma dirigeerimise õpetaja, kellele tahate sellel kontserdil kummarduse teha? Kuno areng on kindlasti see, kes on minu minu teekonda väga palju mõjutanud ja toeks olnud, nii et et. Ma usun, et siin laulupeol üldse hõljuvad nii mitmedki hinged, kes meil tegelikult on südames ja kes on juba kahjuks lahkunud. Nii et, aga kuna areng on kindlasti üks värvikas dirigent olnud nii laulupidudel kui ka klassiruumis. Me vaatame aknast laulupeo tuletorni, mis on praegu alles tuleootel. Vaatame seda laulukaart, kust varsti hakkavad sümfooniat, orkestri pillimängijad lahkuma. Ja see laulukaar, nagu saadete jooksul mitu korda on öelnud, öeldud, on saanud uue puitlaudise plekkkatuse. Siin on trepiastmestiku uuendatud, neid kahte kaart, mis jäävad kõrvale kahele, pole kõrvale, kõik on saanud uue kuue. Veronika Portsmouthi tea, kuidas teie valik naiskoorid. Jah, ei, see on täiesti tõsi, see on täiesti tõsi ja loomulikult ka dirigendipult, mis on meile dirigendile kindlasti väga põnev katsetamiseks. Aga ma usun, et, et et see selgub üsna pea ja ikkagi see on positiivses võtmes, et olgu öeldud, et see on ikkagi haruldane kontserdipaik vabas õhus, mis üldse maailmas, nii et et ma usun, et need puistud, mis on sinna pandud ja närvid, et need teenivad seda head eesmärki ja, ja kogu see helitehnika, mis siin on ikkagi aitamise toetamas ette, et see tõesti tõesti mängib väga hästi välja kogu mõlemad veopäeval, nii et minul on küll kõrged ootused selle peo õnnestumisel. Kuna ärevuse tunne või mis tunne on dirigendi hinges praegu, kui laulupeo alguseni on jäänud kaks päeva? No eks see on suur vastutus, aga, aga teisalt ka ootusärevus, sest et seekord olen ma peol olnud kaasatud kui valikkoori dirigent ja ei ole olnud reaalselt proovida protsessis nii tihedalt kui kui eelnevalt, nii et et see kokkupuude naiskooridega saab olla suurem üllatus võib-olla kui, kui eelnevatel pidudel. Aga ma usun, et kuna tegemist on valik seltskonnaga, siis ka ettevalmistus on vastaval tasemel. Aitäh, Veroonika ja ilusat laulupidu sulle ja panen siitpoolt mängima jälle ühe tuljaku. Ja ma arvan, et Veronika nõus muga peaks kuuluma kõigi esimese salvestuse tulekust sama aasta 1913 muide. Ja laulab seda Tallinna Jaani kiriku segakoor August Topmani juhatud juhendusel ja see on siis Heino Peidusaare poolt restaureeritud ja on vabakasutuses, nii et me võime kõik seda vabalt kuulata ja nautida kõige esimest tuljaku. Miina Härma ja siis Miina Härma Tuljaku esimest salvestust. Fantastiline novot kuulama kuulamisele rajat, ilusat pidu, ilusat pidu meile kõigile. Kui see nüüd oli tõepoolest salvestis ilmselt vahaplaadile lõigatud aastast 1913, nagu Jansa ütles, siis on see salvestis 105 106 aastat vana. Aga nüüd on jälle läinud reporterisaatjaga lauluväljakule otsima uusi laulupeod, tegelinskid ja vaatame, kas ta on kellelegi sealt juba leidnud. Arva Andrus Evel tekkest on praegusel hetkel proovi perse. Proovi ajal siin lauluväljakul kõige populaarsem kuju. Hetkel andis ta intervjuu Saksa raadiole ja nüüd siis püüame ka Vikerkaar selle saada, mõned sõnad. Tera on Ross, tervist. No räägi, mis on nüüd erinevust eelnevate laulupidudega, selle tehnilise osa mõttes, ma mõtlen laulukaart, mis on nüüd renoveeritud, aga siis öelda juhtmed ja mikrofonid. Laias laastus kodus on suur, suures plaanis on süsteem, sama on uneuuenenud, meil mõned mikserpuldid, oleme vahetanud utamate võimsamad vastu mikri parki on täiendatud. Natuke raadiomikrofon tänavu aasta palju käigus on üks, üks number, ma ei tea, kas ma võin sellest rääkida, aga noh, miks kuulata mingi üle 30 raadiumi ikkagi koori inimestele külge, kes lähvad ja publiku hulka. Ja, ja tegema seda rege laulu kaja oli koorikoor ja rahvas ja, ja et see on päris nagu ja, ja platsi hajutatud süsteemiga natuke oleme täiustanud, ei tekiks sellist kaja. Aga Sa oled ju teinud mitukümmend aastat muusikat ja tähendab siis võimendanud ja miksinute. Kas laulupidu on ikka suur väljakutse? Ta on väga suur väljakutse, see on seda. Seda ei oska nagu sõnale isegi panna ja hankepaberita, seda ei osata Ta seletadagi, kui keeran, kus sa sõdasele hakkad tegema, siis sa saad aru, kui hädas sa oled, kõigega, mis sa oled lubanud teha. Tohutud mastaabid ja hästi palju pisiasju, mis on vajalik saada päevale. Kokku see meeskond, kes siin nüüd aitab see sinnamaani raadiotest telekate kuuleksime hiljem platsi peal teadeli, kui palju seda meeskond on seal siin? Meil on? 12 inimest on nagu seal oli laval ja pultides ja ava ees ja igal pool siin 10 12 inimest on, kes on nagu töös pidevalt kogu aeg töös ja meil on oma Laarida side ja siis ja igatpidi on syda ja kui mingisugune jama tekib, siis sa saad õiget ja siis kohe toimub. Jah, nii ta peab olema jah, sest mitmes laulupidu see sul on. No minu arust me hakkasime neid võimendama. Mäed ikka päris ette 2000 minu arust või ma ei teagi, palju neid siis vahepeal tuleb? Arvestades on sassi läinud ja ma ei ole niimoodi kreemise seina peale tõmmanud, aga aga ma just vaatasin, ajasime selge, et 2011 ka esimest korda kasutasime neid raudne rebutas tarne. Ja enne seda oli siin ka ju mitu korda veel, nii et ausõna, jah, mitu tükki ma tea, aga juba ikka päris palju. No igal juhul sul on, meeskond, on valmis seda kõike rahvani tooma, kes on siis siin platsi peal ja siis ERR-i poisid ja nemad teevad siis nendega on ka ERR on meil väga hästi sünkab meelel on kõik, jagame kõik signaalid neile, nad annavad magistatud, veavad ava alla ja juba kõik on läbi puhutud, kõik käib ja Siim on õnnelik vist. Täna oli küll naerunäoga, siis on tore, aga veel viimane küsimus, kui palju need mikrofoni kaablid veetud, noh, sane jää, küsi, kaableid on kilo meetrites ikkagi tuleb lugeda, sest mikri kanaleid on meiegi paarsada ainult ja lisaks veel võimendus ja kõik, nii et kilomeetritest kilomeetritesse igal juhul edukad. Laulupidu sulle ja, ja, ja ega sa ei oska selle uue lae kohta küll midagi öelda? Olid, pole veel peal käinud, aga noh nagu kuulates sümfooniaorkestrit Berkasse nüüd praegu siis halvem ta kindlasti ei ole, sest, sest tundub, et on kõik hästi, sellega ma kuulsin ka, et on akustilised spetsialistid ka seda materjali varjendi, jah, seal pandi lausa kolm kehtinud laudist, enne oli üks, ta peaks olema kordades nagu tihkem, eks ta nüüd kuivada ka nüüd paar kuud seal ja ja no kõige tähtsam, et anname kuka, lauajupid vähesulgest. Vanal ajal ohutus ikka, kõigepealt aitäh ja jätkame sümfooniaorkestri löökriistamängijat siia põmmutama ja edukat laulupidu. Aitäh. Veel kõlaseks tuljaku versioon ja see oli aastast 1938 ja mis teeb selle tuljaku versiooni, eriti tähtsaks on see, et seda tuljakut ühendpuhkpilliorkestrit dirigeeris Raimund Kull ise. Ja väga naljakalt või niimoodi tõhusalt läks asi alguses loksuma, lõpus loksus paika Kaja, meil on jälle külaline. Selle külalise olen ma kutsunud stuudiosse kohe, et tema otseselt tööülesannete täitmisel, et tegemist on vana laulupeo hundiga, kes on ootamas oma kuuendat laulupidu. Tegemist on Pärnu kontserdimaja juhi Marika Päkiga, tere tulemast. Ja teie olete siis see, kes kunagi ei Pirigeeri, aga ilma teieta ei sujuks ükski laulupidu. Kirjeldage palun kuulajal oma tööd? No võib-olla nii-öelda nii, et ei sujuks, et siin laulupeol on ju hästi palju osapooli. Aga jah, mina kuuendat pidu, kui noortepeod ka siia juurde arvata, seisan hea selle eest, et õige dirigent oleks õigel ajal õiges õiges kohas ehk et oleks siis puldis ja ehk proovi ajal ta sinna väga kauaks jääks. Ehk et reguleerida siis proovigraafikut, mis on ette antud ja vaadata, solistid on kohal ja orkester on valmis. Nii et jah, ükskord on nagu seekord, kus siis dirigendid peavad kuulama, mis, mis mina neile ütlen, et ma olen ise tubli koorilaulja ja paljude dirigentide käe all laulnud, aga aga tänapäeval nemad kuulamismina ütlen. No mida on juhtunud laulupidude ajal niisugust korralduslikus mõttes, mida ei oleks pidanud juhtuma? No minu õudusunenägu on kindlasti 2009. aasta laulupidu selles mõttes, et rongkäik viibis ja esimene peo kontsert algas väga hilja ja rahvast oli nii palju, et esimene rida oli katsus seal presidendi ja peaministriga rammu ja vihma hakkas sadama ja valguse peale ei olnud mõeldud ja ja partituurid läksid vahetusse ja viimased dirigendid juhatasid peast, aga on mida mäletada. Muidu oleks ju igav olnud, absoluutselt jälle kõik laulsid, kõik oli tore, kõik plaksutasid, et aga, aga kui me oma tiimiga sellest räägime, meil enam-vähem see rivistus, meeskond ja see brigaad on aastaid sama, et siis nad ütlevad ka, et ei, see on millestki ja see on nagu see õppetund, millest me nüüd nagu kaks on alati nagu ette mõelda, et milliseid asju me saame siiski vältida, et vihma me ei saa vältida. Aga kõike, kõike muud ja otsida lahendusi varem, et et me oleme selleks teoks, jah, selles mõttes katsunud hästi valmistuda, sest ega lauljate arv ja sugugi ei vähene võrreldes 2009 aasta võrdluses. Siia on tõmmatud nagu mesi raadiotornis näeme niisugune jäme kaks jämedat valget joont, et need jäävad selle asfaldi platsi umbes keskele, mis laululava Vii esimest astet ja, ja pingeridade esimest rida omavahel eraldab, nii et mida rohkem on lauljaid, seda lähestikumalt on lauljad ja publik. Jah, eks mõnikord ju laulupeo pealkirigi ühes hingamine ju väga hästi. Tegelikult seda sümboliseerib, et et üks, üks kaar tõuseb teiseks kaareks sinna künka peale ja, ja kus ta on sealt hea rahulik vaadata, kuidas rahvas kõik koos laulab. Aga võib-olla mõnel puhul on see, Me tahame ju tegelikult, et kontsert ka kunstiliselt õnnestuks, repertuaar läheb nõudlikumaks ja ja see eeldab, et ikkagi mingi väike distants võiks olla publiku ja, ja kuulajate vahel, aga peale seda rekonstrueerimist mulle tundub, vaadates tõesti siit aknast niimoodi need kõrgemalt välja, et. Me peaksime ikka väikese vahe saama, tekitada publiku ja lauljate vahele, et ikkagi noh, ütleme niimoodi, et kummardamise jagu ruumi jääks ikka vahele ja pärja pähe panemise ruumi ja seda vaja ilmselt ei ole see õige inimene, kelle käest küsida. Mina mäletan mul mälupildis ja ilmselt on ta ka mind juhatanud, ilmselt küll jah, Fredrootberg, kes oli legendaarne vägede liigutaja just siis seitsme-kaheksakümnendatel ja ennegi seda, et kuidas, kuidas rahvas nagu allub, noh teie küll nüüd vaatate seal, et dirigendid oleksid oma omal ajal õiges kohas, aga, aga kuidas kooride liigutamine käib tänapäeval, no eks ta käib ikka samal meetodil tegelikult, et meil on koolide liikumisjuht Margus Luur, kes siis kõik nii-öelda joonistab liigi kaupa paberile kooskõlas siis liigijuhtidega kooride asetused. Me tegime sellel aastal isegi väikese täppistöö, tegelikult kandsime kandsime inimeste arvu paberile vastavalt siis lauluväljaku projektile ja tegelikult, et kui, kui selle mõõdu järgi teha, sistaks, oled lauljad koju jääma, aga noh, me ju seisame seal ühel jalal ja ühel suurel varbal ja tahame kõik seal peal olla, et et eks liigutamiste metoodika on ikka sama, tullakse oma häälerühma kaupa rivistajat. Ta korjavad väravates kokku, toovad nad peale, aga muidugi repertuaari nõudlikkusega jälle. Ka see, et kontserdi sees liigutatakse koore, kokku-lahku liigiti üles-alla. On kõik meile ka sellel peol uus ja põnev väljakutse. No ma arvan küll, et isegi on saanud seista siin kaare all ja ja no ei, liiguse koor kogu poole, kui öeldakse, et meil on veel, meil on veel vaja 7000 inimest ära panna, siia vaatad juba, kuhu nad mahuvad, aga ei mahu, siis liigutakse lõpuks nad mahtusidki ära ja meil on niisugune nali, et, et tihtipeale juba meie liikumisjuhile staažikad koorilauljad ütlevad a- tere, finak ümber pöörd ja 10 sammu ülesse. Et kõik nad kuhugile lähevad selle 10 sammu ja Nad leiavad selle koha jah, et et aga võib-olla seal ongi see mõnus ühtehoidmistunne, et kui me ikka tahame tõsiselt koos olla ja mõnusasti pidu pidada, et no siis äkki ma jätan selle natuke selle eestlase jonni, et see on minu maa ja ära tule minu piiri, sinu piirikivi on siin, et, et siis võid ikka tulla üle minu piirikiviga selle koha peal siis kõikidele lauljatele kindlasti siin laulukaare all esinete. Et kuulake juhendajate sõna- ja liikuge 10 sammu tahapoole ja liikuge paremale ja vasakule, sellepärast et väga palju lauljaid, kes tahavad, et ühes võtta ühes hingata jäävad muidu aia taha. Jah, see on küll hea soovitus praegu lauljatar et kuulakem if rivistajatele räägivad, et see kõik on ainult sellepärast, et meil kõigil oleks hea ja tore olla, kellel kaare all lauljana, kellel platsil kuulajana? Me oleme liikunud jälle tunni võrra laulupeo algusele lähemale. Marika värk palju tänu intervjuu eest. Me oleme valmistumas ja, ja vastu võtmas imetoredat pidu, mille õnnestumiseks on sajad ja sajad inimesed korralduste korralduslikult poolelt vaeva näinud. Tuhanded koorilauljad on teinud tarka, täpset, väga nõudlikku tööd ja see pidu peab hästi välja olema. Ja tuleb ka, ma selles ei kahtle. Ja isegi kui tuleb natukene vihma, see ju ei oleks pidu, kui vihma ei ole. No muidugi seda vihmaga liiga palju tuleks, aga muidugi siis siinkohal vist ma nagu olen kuulnud, et jätke vihmakeebid kaasa, kui on selline tunne, et võid taevast natukene vett krae vahele saada, aga see väike paardis piiska ju ei ole ka koorilauljale küll midagi, aga ma arvan, et siis ei olekski nagu pidu nelist pidu, kus kordagi ei oleks pidanud keepid kasvõi lihtsalt lahti rullima just ei ole olnud. Igal juhul aitäh, Kaja sulle ja Marika ja mulle ka ja ja Anton Ventselile ja Karl Kaspar Kaarnerile, kes selle stuudio veel siin tegid, jääb Toomapoegade tuljak lõpetama meie tänast tuljakutundi ja kohtumiseni kunagi tulevikus. Me kohtume laulupeol, kohtumiseni peol. Meil oli kokku aetud kihelkond kokku kutsutud igast elu vanem, raasugi palutud Nad veeretage viru valssi, meie tahaks minna tantsima tublisti, helistage tuljaku tantsu, see paneb vere kihama.