Tere hommikust ja raadiokuulaja. Paastukuu on küll juba läbi saanud aga suur paast, mis eelneb kristlike kirikute suurimale pühale Kristuse ülestõusmisehk, paasapühale veel kestab kuigi hakkab samuti vähehaaval lõpule jõudma. Ida ja Lääne traditsioonis on pisut erinev paastuarvestamise pikkus. Kuid igal juhul räägime me 40 päevasest paastust. Kuna inimene võtab vastu infot kõigi oma meele tundmistega aga eelkõige nägemise ja kuulmisega siis on paastuaeg kirikutes samuti eriline. Kui tavaliselt võib seal näha rõõmsaid heledaid värvitoone siis paastu ajal on ülekaalus rahulikumad ja tumedad toonid kohati lausa mustad, kuid soovitavalt siiski tumelillad või tumesinised. Paastuaja lauluviisid on samuti teistsugused. Meloodiad on vaoshoitud ja reeglina minu Orsed. See on esimene, mida märkame kirikusse sisse astudes. Kui nüüd veel meele tundmistest meenutada haistmis ja maitsmismeelt siis ka nende jaoks oma aasta eriline varsti isegi kõige enam ollakse kuulnud paastust kui toidust hoidumisest. Kuna välised tegemised või tegemata jätmised on tavaliselt kõige enam märgatavad siis pole see üllatav. See on vaieldamatult üks tähtis paastumise osa aga kindlasti mitte ammendav. Ja kindlasti pole toidust hoidumine ka eesmärgiks omaette. Kuuendal seitsmendal sajandil elanud pühak magada. Proteus on öelnud, et kui inimene, kes kavatseb midagi tegema hakata ei suuda endale ette kujutada oma tegevuse eesmärki siis saab base tegevus olema mõttetu. Nõnda on lood kab aastuga. Me võime panna piirangud peale kõigile oma meele tundmistele. Kuid mida me sellega saavutada tahame? Teatud toitudest hoidumine ilma kristlikku sisuta ei ole veel kristlik paavst. Seda võiks nimetada mingiks dieedi erivormiks. Ning teinekord võib ka kirikus käivate inimeste käest kuulda, et paastuaeg on vajalik organismi puhastamiseks. Aga pühakirjalehtedel võime tihti näha ja kuulda paastust rääkimist. Kristuse kohta on öeldud, et kohe peale ristimist eraldus ta kõrbeüksindusse kus viibis 40 päeva, taastus ja palves. Selliseid näiteid pühakirjas, kus koos paastuga räägitakse ka palvest. On väga palju. Veelgi enam, see ongi reegliks, et paavst ja palve on omavahel seotud. Tihti eelnes mingitele tähtsatele otsustele pikem paast ja palve. Askeetlikes kirjanduses on teatud juhtudel kasutatud kujundlikku keelt ning paastu ja palvet on võrreldud kahe tiivaga. Nii nagu lind suudab õhku tõusta. Kui mõlemad tiivad on terved ja koos toimivad. Nii ka inimene suudab paastu ja palve abil ent maisest lahti rebida ning oma hinge ülendada. Ning selleks, et mitte suhtuda paastu kui üksnes toitumist puudutavasse on kohe paastu alguses kõlamas üks kirikulaul mis väga lühidalt võtab kokku selle, mida paavst endast peaks kujutama. Pidagem paastu, mis armas ja jumala meelepärast oleks. Üks tõsine paavst on kurjuse äraheitmine, keeled, valitsemine, viha, paigistamine, patuhimude laimamise, vale ja vande üleastumise ärasaatmine. Nende pattude äraheitmine on see tõsine ja armas paavst. Aamen.