Üheksa ja 25 minutit on kell ja meil on ka külaline. Muidugi tuleb kõigepealt öelda, et tegu on ikkagi riigikogu väliskomisjoni esimehega, ka suurem kiusatus on teda ikkagi kui kolleegi, ühiskonnaelu vaatlejad, ajaloohuvilist muidugi ka muusikahuviliste Enn eesmaa, tere hommikust. Tere hommikust. No aga see laul ei jäänud tähelepanuta ja küllap puges kolmandat moodi südamesse. Sul on õigus Märt minu jaoks ja ma usun, et paljud Nõukogude Liidu ajal noored inimesed olnud kuulajatele oli veel üks laul, mis oli väga armas, mis ei olnud selline patriootlik. Ja selle nimi on kured. Sura, plii vene keeles, selle autor oli Ann Frenkel. Ma olen käinud tema juures kodus, teinud pika saate saatesarja estraaditähestik ja Jaan Franken senine portlase välimusega mees. Muuhulgas siis laulis seda oma lauluga kodusel klaveril. See on tõesti niisugune laul. Ma usun, et need, kes on seda kuulnud on minuga nõus, et see on üks inimlikumalt toredamaid laule nendest aastatest. Mis aga puudutab sinu tänase saate algust ja märg, et siis mina olen ilmselt üks nendest, kes sinu eksperiment tee on tähele pannud. Sa rääkisid hommikul ja natukene olid kurb, et keegi ei helistanud, keegi, keegi rääkinud, mina ka ei helistanud, sest et ega meie inimesed tavaliselt nad võtavad siis sule või helistavad, kui midagi on halvasti minema, panin seda sinu eksperimente tähele, mitte päris sellest kandist, kus sina mõtlesid, et ei olnud ühtegi inglise keelset laulu. Mina pigem märkasin seda, et sinu hommikusaadetes oli sageli esitatud laule, mida väga harva mängitakse ja kuuljaid, keda väga harva kuuldakse. Sinu tänase programmi esimene laul mul võttis umbes 10 sekundit, kui ma sain aru, et tegemist on Jüri, tuli kohe, aga pärg tuli 10 sekundi pärast. Et isegi mina ei tundnud seda ära, julgen öelda isegi sellepärast, et Jüri Pärja, aga me oleme ju enam-vähem sama põlvkond ja ma olen temaga teinud ka mõne intervjuu. Nii et minu ettepanek sulle seda jätkata, aga võiks öelda ka esitada ja nime sellepärast et nii nagu sa tegid näiteks väikma Vaikmaa pahalasi, sulle asi kohe selge need inimesed, kes väga harva esinevad raadios, nendel kindlasti süda põksub, kui nad kuulevad, et nende laul on olnud, aga väga vähesed saavad aru, kes laulab. Théoden, mis mõte mul praegu tuli, mõtlesin, ma pakin oma väikese kohvrikese kokku ja lahkun, sest kui saatejuhil juba sõnana kes on pealegi täna hommikul olnud rohkem eetris ka mina, sest lõppes ka kordussaade enne Vikerhommikut, kui sinuga, siis see juba üksi, kolmandaid tundeid tegelikult mul oli veel üks eesmärk sind siia täna kutsuda ja nüüd tuleb tulla selle esimese tiitli juurde tagasi, kes sa oled jälginud, et välissõnumeid oled olnud, et juba oma ameti poolest mitme tule vahel töötades siinsamas Eestis olles välispoliitikaga seotud igast võimalikust otsast inimliku küsimusena. Kui särk, et üheksandal mail täna pärast oma pikaajalist kogemust nii ühes, teises kui viiendas rollis, siis on sul mingisugune tunne ka üheksanda mai hommikul, mis püha see sinu jaoks? Milline on esimene mõte? Ma arvan, et sellel üheksandal mail, kui me nüüd räägime kitsamalt nii-öelda võidupühast siis sellel on inimlik poliitiline, militaarne, kui geopoliitiline tasand ja nad on suhteliselt kõik erinevad. Ma usun, et need mehed ja naised ja nende järeltulijad, kes olid eesti korpuses ehk siis Nõukogude armee ridades võitlesid. Nende jaoks on see tõsine päev. Suurema osa meie rahva jaoks ei ole ta selles mõttes mingi pidupäev, sellepärast üks okupatsioon asendus teisega ja meie jaoks pess teine maailmasõda ju tegelikult siis, kui nõukogude väed lõplikult läksid Eestist välja, mille eest siiamaani paljud inimesed kritiseerivad veel president Lennart Meri kuid see oli väga oluline. Mina olen töötanud Lennart Meri meeskonnas ja ma mäletan juba siis. Riigipea ütles, et kolmas maailmasõda on ammu alanud. Ja selles mõttes ka teine maailmasõda, kes ütleb, millal ta täpsemalt algas, millal ta täpsemalt. Ma arvan, et mälumänguhuvilisena tasuks jätta meelde selline geograafiline mõiste nagu mandžuuria aasta 31 septembris Jaapan tikkus kallale Hiinale. Aasta hiljem sekkusid Nõukogude Liidu väed, see oli Mandžuuria kriis ja teine maailmasõda. Paljude arvates lõppes sellega, kui teisel septembril 1945 alistus Jaapan sellepärast, et Nõukogude Liidu väed tungisid Mansuurias. Nii et mandžuuria algas, mandžuuria lõppes, kuid see on üks lähenemine, ma minu jaoks on palju olulisem see, mis ma ütlesin, et Eesti jaoks lõppes teine maailmasõda alles siis, kui nõukogude väed lahkusid kindlasti ka septembris 90, kui oli see kaks pluss neli kohtumine Moskvas, mis andis võimaluse Saksamaale ühineda. Et ei ole ju selles mõttes ühtset arvamust. Vladimir Putin ütles alles hiljuti, et Poola on mingil määral või suurel määral seotud maailmasõja puhkemisega. Ta pidas silmas 30 kaheksandat aastat, kus Saksamaa tema arvates jagas koos Poolaga Tšehhoslovakkia ja siis loomulikult Tõnissoni sobing ja nii edasi. Nii et need asjad on kõik erinevad. Kuid ütleme ausalt, millal see on olnud teistmoodi. Juba Cain ja Abel sõdisid nii, et see on inimkonna jaoks täpselt sama, mis hingata ja süüa. Iseenesest nihkub ikkagi mõte tänasesse päeva Vladimiri uskini, järeldused said juba kuuldavale toodud siin samas Vikerhommikus. Eile kirjutas Delfi venetoimetuse juht, et need on kaks eri asja tähistada teise maailmasõja lõppu ja olla Putini režiimile truu. Et ärge nähke tingimata nendes inimestes, kes täna lilli toovad. Praeguse võimu järjekindlat järgimist. Oled sa päri? Kindlasti ma usun sellist meest, kellest saab sõdur, sellepärast, et minna rindele. Millegi nimel kahtlemata on väga palju, kuid enamus siiski läksid sellepärast, et neid kutsuti, neid sunniti sinna minema ja näiteks Eesti puhul oli ju väga palju, olenes sellest, mis oli selle mehe sünniaasta, kas ta oleks nõukogude armeesse või läks ta Saksa armeesse. Ei hakata nüüd selles mõttes kahte lehte jagama, et sina kaitsesid siin Nõukogude Liit või kaitsesid Saksamaad. See ei ole üldsegi nii väga adekvaatne. Ja kahtlemata me nii palju, kui on arvamusi ja, ja ma usun, et isegi Puunia sõdade puhul, mis oli ju mitu sajandit enne Kristust kui küsida itaallastega finiiklaste järeltulijate käest, mida nemad sellest arvavad, siis ma usun, et ka seal tekivad veel emotsioonid. Ma arvan, et teine maailmasõda ja suur isamaasõda emotsioonid jäävad pidevalt vähemaks ja võib-olla hakkavad kaduma siis, kui on mulla alla läinud juba tänaste sõjaveteranidega, needki veel on ju tuhandeid nende lapselapsed ja võib-olla nendegi lapsed, aga kas see päris nii on, seda on raske öelda. Ega me ju tea täpselt sedagi, mis seal vene koolides toimub ja kui vaatama minnakse, siis vaatab sealt vastu midagi, mis võib-olla ei ole see päris, mul tuli praegu meelde, kuidas juba üks kümmekond aastat tagasi, millal see oligi üks paraad siin ära, see oli külmutatud, kui ma õigesti mäletan. Ja toona tuli sealt ida poolt üsna mitu märkust ja need olid võib-olla natukene sarkastiliselt, kui pehmelt öelda. Nüüd siis on sama juhtunud ka Moskvas kui suur hoop see on praegustele võimudele, et ei ole ette näidata päris paraad. Kindlasti ei ole, seal endale meeldib ja ma arvan, et veel rohkem, see on ebameeldiv üllatus, tus sõjaveteranidele, kes ju noh, kui me võtame 75 aastat tagasi lõppes sõda Euroopas siis mõned veteranid, kes sellel ajal olid 20 aastased, on praegu 95, juubeliaasta täpselt ja nende järeltulijad ja siis surematu polk ehk nende langenute sugulased, kes tulevad suurte piltidega paraadile. Nende jaoks on see suur loomulikult löök. Kui vaadata jälle nii-öelda ajaloolises võtmes, siis ega ka Stahli najal võiduparaade ei olnud, oli ainult siis juunis 45, kui visati need sakslaste lipud punasele väljakule ja selle taga oli tegelikult nii arvatakse Stalin kes oli kade Žukovi peale, kes võttis nii-öelda kogu selle au oma peale. Nüüd sellest kindrali nimest tuleb mulle veel üks kindrali nimed ja meelde, kes tasub isegi meelde jätta, nii nagu oli see mandžuuria alguses lõpus on selline mees kindral Ivan sushit paarov kes oli Reemsis, kirjutas avale mehena alla valemehena alla õige mehena küll aga ei olnud Moskva tablood, nagu sellel ajal öeldi, oleks seda Stalin teadnud, siis ta oleks kindlasti öelnud, et ära kirjuta, see käsk tuli küll, aga Ivan ei saanud seda õigel ajal kätte. Ja seesama mees oli ime küll, järgmisel päeval juba Karl Sorstis, kus Žukovi peakorteris kirjutati alla Žukov kirjutas, aga Suzlopaarov oli sealsamas, selle mehest võiks teha, tähendab pikka filmi või teleseriaali. Sest et tema elusaatus on sedavõrd eriline ja noh, võib arvata, et Stalini ajal ei täitnud nii-öelda käsku, et pea lendas või vähemalt pagunid. Hei see mees suri alles 74. aastal Lenini ordeni kavaleri, punalipu ordeni kavaleri, no nii, et täiesti erakordne mees. Hiljuti markeeriti ju üks teinegi härra, kes jättis vajutamata ühele punasele nupule väga olulisel ajahetkel ja ilmselt oli preemiat põhjendatud ka seal selle ajahetkel, täna varahommikul tulin ka spetsiaalselt kohe filtri teed pidi, et vaadata, mis seal on. Ära sa ütle, kümmekond autot parkis seal kella kuue ajal ja tahaks nii lühidalt, kui on võimalik mööda sõita, ei hakanud sisse linna vihma oli näha, et tõesti pronkssõdur oli punaste telkide all. Valitsuse poolametlik sõnum on olnud. Püsige kodus. Kuidas tundub, kas tänasel päeval on see olnud ka väga teadlik otsus, et üheksas mai eks ilmtingimata eriolukorra sisse? Aus vastus on, aga ma täpselt ei tea, aga vaevalt küll. Ja lisaks valitsusele on sedasama öelnud ja Tallinna linn ja Tallinna linnapea mõeldes ennekõike ikkagi inimeste tervisele, sellepärast et kui tuleb sellele kogunemisele lisaks ka veel koroonaviiruse juhtumeid ja haigestunuid, siis seda Süüakse palju-palju rohkem kui sõdurisuppi üheksanda mai kateldest pärast seda võidupäeva. Nii et ma arvan, et see oli õige otsus ja noh, jälle kui tuua meie oma minevik, kui meelde me ju pidasime enam-vähem kõik jõulupühi ka siis, kui oli nõukogude liit. Mis aga puudutab nõukogude liitu ja Nõukogude Eestisse, siis hoopis lähedasem tähtpäev, mida tasuks meeles pidada, on ju see, et 30 aastat tagasi Nõukogude Eestis sai Eesti vabariik ja mul on riigikogu liikmena uhkus ja au seda meelde tuletada, sest et see toimus ülemnõukogus. Eile tegime sellest ka välja, Ants Veetõusme sai sel teemal päris mitu ilusat mõtet eetrisse öelda. Üks teine tähtpäev läks mööda võrdlemisi märkamatult, mille üle Eesti inimesed vaevalt et liiga palju kurvastavad aprilliööde mässust tegelikult peaaegu ei saanud midagi lugeda. Kas me 20 40 aasta pärast pronkssõduri juures näeme üheksandal mail ja tõenäoliselt ikka sama pilt. Tõenäoliselt küll, sest et jäävad ju ikkagi sugulased suguseltsid ja veel kord tagasi tulles eesti korpuse meeste poole, kui oleks keegi meie esivanematest olnud selles Eesti korpuses ja kas või Luki lahingutes osalenud vaat siis on tõesti see nii-öelda poliitikaväline või poliitika ülene või poliitikaalune olukord. Kui sõdur tõusis ja läks üks rünnakule siis tõenäoliselt ta väga vähe mõttes poliitikale ja ideoloogiale, on seal punalipp või, või, või Saksa haakristilipp. Kas sellepärast, et ta muidu oleks saanud karmilt karistada? On kuulda olnud, et ega nõukogude armee poliittrukid lasid lausa need mehed maha, kes, kes olid väga kõhklevad, veaksid tagurpidi hoopis jooksma. Nii et seal igas sellises hetkes otsida. Oled sa nüüd selle Stalini või Hitleri poolt, et lõpuks ju Eesti üks laul ütleb ka, et mind röövel päästis röövli käest. Nii et eestlaste ja meie rahva suhe on koht kahtlemata nendesse sündmustesse hoopis teine. Hoopis rohkem tasuks täna meenutada Euroopa Liidu päeva ja Robert Schumanni, kes oli esimene ja muide jälle prantslane, lõpuks šamponee plaan tuli prantslaste poolt ja muidugi esimene tõeline mees kesta disEuroopat ühendada oli Napolion. Tõsi küll, selle mõttega, et Euroopa on ühine, kuid Prantsusmaa on juhtriik. Nii et Robert Schumanni oli see mees, kes tegi ettepaneku siis 30 aastat tagasi, et võiks olla riikideülene euroop tuppa ja sealt hakkas siis peale see Euroopa Liidu moodustamine, tuli Pariisi leping tuli majandusühendus ja nii edasi ja nii edasi. Ja täna on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu juhtriik ja seesama julgeolekunõukogu kannab ka tänasel päeval sõja järel meid. Saksamaa ei ole ju julgeolekunõukogu alaline liige ja on vahetevahel käinud nii nagu Eesti nii-öelda juhukülalisena kaheks aastaks seal. Et siiamaani see teine maailmasõda. Ennast mõjutada tänapäeval on vähemalt see hea asi, et kui inimestele tõesti midagi südamesse läheb või on neil mõni muu hea põhjus, siis nad ise tulevad välja, näitavad, kas mingisugune tähtpäev on neile tähtis. Et Euroopa päev seni ei oska öelda, kui armsaks saanud on aga võimalik, et 10 20 aasta pärast näeme me natukene teistsugust pilti. Igal aastal üheksanda mai eel tekib see üks ja sama küsimus, mis esitatakse lausa kohustuslikus korras. President peaks minema Moskvasse või mitte järgmisel aastal, oletame, toimub seal ka paraad. Kas sellele võiks olla üks ja selge vastus? Kõikideks aastaks? Mina olen president Kaljulaidi käest ise küsinud nelja silma all, et kas sa lähed. Ta ütles mulle, et kui tuleb kutse, siis ta räägib oma ametikaaslastega Lätis, Leedus, tõenäoliselt ka Soomes ja siis otsustab et seda kutset pole siiamaani tulnud. Ega ka Lavrov, Venemaa välisminister ei võtnud sellest eile toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu poolt ja Eesti poolt korraldatud rahvusvahelisest konverentsist osa, kuigi kutse tallele. Kaheksas mai ei ole see, mis üheksas mai Vene inimese jaoks ja ka see on ju täpselt samuti nagu riim, siis kirjutati seitsmenda mai kaheksanda mai varahommikul alla, nii et tegelikult kirjutati kaks korda alla Saksamaa kapitulatsioonilepingule ja Stalin oli see, kes arvas, et seda tuleb, võib-olla isegi ütles, et tuleb venitada, sest et mine sa tea, Stalin oli väga keerukas figuur. Kaheksas mai oli Henryt rõõmani USA tollase presidendi sünnipäev, kas teha USA liidrile sellist sünnipäevakinki? Mine tea, seal oli siis paarkümmend minutit pärast südaööd ja sellepärast Venemaal ja Nõukogude liidus. Üheksas mai noh, mis parata, need kuupäevad on erinevad, kas väliskomisjon teeks oma selge ettepanek või annaks nõu? No meie nii-öelda kogu komisjon, nina ei ole seda ausalt öeldes arutanud lihtsalt sellel põhjusel, et ei ole tulnud, veel pole küsinud ja ei, ei ole tulnud kutset hakata ise minema, see oleks juba vähe imelik, aga meie aktiivsemad liikmed on juba individuaalkorral seda seda teinud ja öeldud ja öelnud, et nemad küll ei soovitaks mulle, ütles Kersti Kaljulaid ise, mida tema teeb juhul kui see kutse tuleb, siiamaani pole olnud seda kutset. Enn Eesmaa, kas sobiks siis soovida head Euroopa päeva? Kindlasti ja soovin seda kõigile teistelegi. Ja, ja veel üks päev, keda vas, mis eriti praegu ju inimestele nii väga palju ei ütle, on täna on Nigulapäev ja seal siis püha Nikolause päev, kus on kevadine Nigula päev, Jaan sügisene, Nigula päev, nii et täna on siis kevadine Nigulapäev, aga kes seda tõsiselt praegu mäletad, tähendab neid tuleb tõsiselt õnnitleda. Aitäh, Enn Eesmaa, ole hea.