Peagi on meil sügishooaeg ukse ees ja ka sel aastal jätkub raadio kahes raadioteater igal pühapäeval. Meil on stuudios Virko Annus, kes on raadioteatri režissöör, toimetaja ja assistent ja mida kõike veel, tervist, pere pikka tutvustage kõigepealt, mis Šveitsis sügisest. Tapp raadioteater on kuuldemängude tegi ja see, kes toodab raadio ööülikoole järjejutt tegelikult veel päris mitut-mitut saadet, aga räägime nüüd kuuldemängudest, siis üks põnev kuuldemäng on valmis saanud, on pealkiri eesti algupära ja see on lugu, kus 84 aastane papi on jäänud nüksiga, tahab omale. Tal on tekkinud soov, ta tahab omale noort naist ja kohe ja siit need siit siinse lugu peale hakkab, seda on võimalik kuulata. Ta Vikerraadios Klassikaraadios, aga R kahes on võimalik 1000 18. septembril. Aga hoopis varem alustame hooaega, see on siis neljas september ja kell 11 ergahes kuuldemäng, Norra punkt, täna. Lühidalt võiks öelda selle kuulda nende kohta, nii et surm Ra Norras, kui oled veel noor. Aga selleks on vaja natukene ettevalmistusi ja see on lugu sellest, ta põhineb tegelikult tõsielu faktil. Kaks noort inimest otsustasid saada kokku, said kokku internetis ja otsustasid minna rasse kõrgele kaljule 600 meetri kõrguselt enesetappu sooritama. See on selle, see on selle kuuldemängu nii-öelda lähtepunkt, rohkem sellest rääkida küll ei tahaks, aga siis tõepoolest igal pühapäeval kell 11 on kuuldemängud, 11. september lõuna must lohutus, 25. september ohvi tädi, teine oktoober preparaat XZ ja nii edasi ja nii edasi, tasub kuulata, jälgida ja reklaamita, kõik on ilusti olemas. Kas igasugusest treid draamatekstist võib saada Q raadiokuuldemäng, raadioteater võib saada heast tekstist ja võib saada sellisest tekstist. Mis on, mis on sedamoodi. Ta on kuuldemänguks valmis, kuuldemäng annab teinekord palju suuremad võimalused, sest et kaasa on haaratud kuulaja ettekujutus ja hästi palju asju, sünnib kuulaja oma pea sees ja just need on head lood, kus jäetakse selle sellest osasaajale oma töö teha. Nendest saavad head kuuldemängud. Kõikidest lavatükkidest ei ole mõtet teha kuuldemäng ja ka meil on selle jaoks toimet ajad ja ja hulk inimesi, kes, kes, kes nagu selle jaoks töötavad, et leida need õiged materjalid ülesse. Neid ei ole lihtne leida, me otsime neid siit eestimaalt, teatritest loeme tekste, aga peale selle veel käime Prix-Euroopal Saksamaal, Berliinis, suurel kuuldemängude kuulamisel võistlusel, et sealgi materjale tuua. Seesama Norra punkt täna on näiteks sealt pärit, sealt on ta üles leitud ja sealt on ta siia toodud. Näitlejad tulevad hea meelega praadidades nagu ja, ja, ja, ja, ja selle oleneb näitlejast. Aga need, kes on ära tundnud telle noh mõnu või võimalusi kuidasmoodi, seda, seda asja teha, nad nad hindavad seda. See on väga vastutusrikas sellepärast et see, mida sa oled linti teinud, jääb lindi külge ja seda kuulatakse veel kümneid ja kümneid aastaid hiljem. Ja just Sepo Seeman hiljaaegu ütles kuuldemängu tehes. Ai, nüüd ta on lindi küljes ja nüüd ma enam muuta ei saa. Laval saab ju muuta järgmine kord teistmoodi, just. Kust see piir jookseb, mis asi on kuuldemänge, mis asi on lihtsalt teksti ettelugemine, et, et kui keegi võtab ette, noh, maalsin IGA PÄEV tunnis, loen raamatut, natukese püsikatis on kuuldemäng, seda enam. Et maailma kõige tõsisem, kõige kuulsam nii-öelda kuuldemänguolukord on siis ameeriklaste juhtum, kus inimesed kuuldemängu uudise tõe pähe võtsidki. UFO-dega oli vist seotud kuidagi novot. Millal algab kuuldemäng? Kuuldemäng on eelkõige kunstiline teos ja, ja noh, ütleme siis nii, et, et kui kui inimesed on, kui seal on lavastaja teinud tööd, kui on helirežissöör, teinud tööd, kui sinna on pandud näitlejate looming sisse siis ta võib-olla et ikka veel ei ole kuuldemäng, siin on miski see, mis, mis muudab, muudab, no ütleme heaks kuuldemänguks kuuldemängu. See on hästi palju komponente, alates näitlejatest, režissöörist, helirežissöörist, heli taustadest. Ja, ja lõpetades sellega, kuidas kuulaja seda vastu võtab, sest kuulajal mõne jaoks on, mõne jaoks ei ole. Teil on siin üks põnev projekt ka, mis, nagu selle jutuga pisut seostub, et näitlejad tulevad ja hakkavad lugema linti proosapalu ja luuletusi. Ja järgmisel aastal saab Eesti teater 100 aastaseks ja sellepärast ka raadioteater tähistab seda. Nii et iga päev on Eesti raadioprogrammides üks Eesti näitleja, loeb kas luulet või proosat. Ja, ja see ongi pealkirja all Eesti teater 100, me oleme praeguseks hetkeks salvestanud suur hulk näitlejaid, veel on salvestada Draamateater, Rakvere teater, Vanemuine, vabakutselised, no teater ja nii edasi, aga sügisel meil tööd jätkub, aga me jah, tahame teha nii, ilmsesti tulebki see nii välja, et iga päev üks näitleja loeb ühe teksti. Et see on, see on nüüd niisugune asi, kus me saame ka ülevaate ja kindlasti tuleb sellest ka kuu kokkuvõttev plaat. Ja mida saavad kasutada inimesed, kes uurivad teatri asja, saame, saame ka ülevaate, missugused on praegusel hetkel, kel tegevate Eesti näitlejate hääled. Mirko, mul on niisugune küsimus selle, kuidas sünnib kuuldemäng ja ma esitasin seda küsimust, Sulev enne silindrit siia pabereid käes, ütlesid kohe vaatame. Nii kõigepealt algab kuuldemängu teksti valikust toimetamisest ja kui tekst on käes, siis on vaja tekstiga tuttavaks oodadega tekstiga saavad tuttavaks nii näitlejad, keda ma palun nüüd teil esinejaid mängida, näitlejaid, olla näitlejad olla, olla sellelt tekstid tekstiga tutvujateks loomulikult lavastaja tutvub selle tekstiga. Hiljem läheb see tekst koos näitlejatega salvestamisele, on see siis väljas teinekord või siis seest stuudiotingimustes. Ja, ja siis jõuab ta režissööri helirežissööri lauale, aga meie praegu saame tuttavaks tekstiga. Tükist Norra punkt täna ja siin on kaks tegelast, on augusti ja Juulia. Mõlemad on vanuses 18 kuni 20. Jah, ja tegevuskoht on Norras oleme kõrgelt fjordi kaldal. Ja me oleme just sinna jõudnud, niisiis juuli ja august on jõudnud kõrgele fjordi kaldale. Palun loeme tekste. Algab teksti lugemine algab teksti lugemine. Siin on libe. Ilus on tarved, see Jõgisin sel Diord. See on hiigelsuur. Kust see vesi kõik tuleb? See on merevesisem meri, no igatahes. Juhtus midagi. Mida? Mis viga on? Kas midagi peaks igale? Räägi midagi. Sul on midagi viga. Ma räägin, et siin oli ilus ja sina ütle midagi. Sul on midagi viga. Sa võid mulle öelda, mis iganes. Ei ole midagi. Kardad või mida? Ma ei tea. Võib-olla. Kuhu see läheb surma, mõtlen lähedal see kuskile. Kas sa võit ei või jääda, miks? Sest see kõik see aeg sõitleb midagi, mõtlen, siin on ilus. See ongi, mitte midagi. No vot, niisugune väikene peksti. Kas teil tekkis arusaam nendest tegelaskujudest, kes nad on? Ja missugused nad on selle teksti järgi mõnetist tekkis küll, ma arvan jah. Suhteliselt pirtsakas tütarlaps, ma ütleksin. Nii no vot, esimesed muljed on käes ja nüüd järgnebki töö sellega, et me loeme ju koos näitlejatega kogu teksti läbi, arutame, esitame küsimusi. Nii nagu teatris, teeme proove. Ja pärast seda jõuamegi mikrofoni ette. Mikrofoni ees tehakse kuuldemängu nagu filmi on mitu duublit. Režissöör annab ülesandeid, näitlejatele proovitakse uuesti. Kui tehakse vigu, võetakse jälle tagasi. Salvestatakse mitmeid variante. Nüüd, kui kogu kuuldemäng on salvestatud, siis istuvad helirežissöör ja režissöör seda kõike kuulama, valivad õiged lõigud, panevad nad ritta sätitakse juurde helitaust ja muusikaline kujundus vormistatakse, puhastatakse, tehakse ka väga paljude tundide kaupa, et see kõik kostaks hääl ja et lugu tuleks välja. Ja, ja siis ongi ta valmis, salvestatakse ta plaadi peale ja nüüd ta läheb arhiivi fonoteeki oma õiget aega. Kui palju see protsess kõik aega võtab, et näitlejad saavad tekstid ja siis kuni selleni, et ta salvestatud saab. No see on väga erinev, mõni on nii-öelda pikema vinnaga protsess, kus näitlejad saavad varem tekstid ja mõtlevate nende asjade üle, mõni on lühike, tegelikult me saame salve noh, ütleme ühe ühe täismõõdus kuulda, peame praegu silmas niisugust tunni tunni aega mahtuvat kuuldemängu. No ütleme siin paari nädalaga, tehes poolikuid päevi vastavalt näitlejate võimalusele, sellepärast et näitlejad on meil hõivatud Nathan teatris tööl ja tulevad proovija etenduse vahepeal. Ja nõndamoodi, et me enam-vähem saame, ma kujutan ette, et alla kuu aega on see kogu protsess loomulikult pausidega loomult, mitte pidevalt, aga, aga see, et me saame ta, saame ta nii kaugele, et me saame oma kuulamise teha. Seisame lõik, mida meie nüüd siin lugesime, seda tegelikult näitlevad hoopis teised inimesed. Noh, meil raadioteatris ei ole võimalik teha harilikke ja tavalik, tavalisi kuuldemänge, me ei tooda nii palju ja see kuuldemäng on nüüd eriline. Meil põhjusel kõigepealt, eks ole, et, et ta on noorte kuuldemänge peale selle veel siin mängivad mitte kutselised näitlejad. Nad ei ole proffid, aga see tükk on nendele hingelähedane sedapidi, et nad on seda ka laval mänginud. Juulia on nele sooveli, august Jim Ashilevi August ja simman eestlane, ma tahaksin rõhutada nimi väikest segadust tekitav. See jõgi siin Georg. Peal see on hiiglasuurvesi käitleja tuleva Jord see on meri. No igatahes Läheb ta lõperente kuskile. Ei või, jääme või miks? Sest sa ei ütle mitte midagi. Paraja kiratiiloni, ilus. See ongi, mitte midagi. Jõutsioonist ringiga kohale. Nii, kas oli teistmoodi, või see, mida teie lugesite? Tundus olevat sulav olid samad sõnad samad, aga inimesed oluliselt rohkemgi tekstiga juba tutvunud. Ja et seda kuuldemängu kuulata, tuleb siis pühapäeval, neljandal septembril r kahte kuulata kell 11. Suurepärane aitäh sulle. Selle ülevaate eest just Virko Annus siis raadioteatrist tutvustas meile, kuidas tegelikult raadioteatrit tehakse.