Kena hommikut neile, kes on alustanud uut päeva kell näitab kaks minutit üle poole kuue. Olukord on igas mõttes eriline, nii eriline, et Vikerhommikusse vitavateid selles eriolukorras Mart Normet ja Sten Teppan. Ma annan enda poolt parima, et suur osa juttudest, mis saatesse planeeritud, saaksid kõneldud. Kuidas Martin mind abistada saab? Ma ei ole väga kindel selles, sest sa selle maski, mis sul peas on, võtan ära või sa teed saadet ka sellega. Tere hommikust. Kõigepealt kontrollima, kuidas siit maski alt rääkinud on, sest et mul ei ole praegu ees mitte siis kõige tavalisem kümnesendine mask, ma ei teagi, mis on umbes 10 senti vist need kõige odavamad maskid, kui neil üldse saada on, enam vist ei olegi. Ka mul on kuskilt leidsin kosmeetiku maski, mis on ka samamoodi. Kuidas öelda, siis ta näeb natukene vistelisem tõhusam välja, ka siin on need filtrid sees, ehk siis et vaata, kui öeldakse, et see kõige tavalisem mask ei toimigi väljapoolt sisse, vaid seest välja, ehk siis, et mina ei levitaks, kui mul oleks koroona vaided, et aga see massis kaitseb. Ühesõnaga, väidetavalt siis seda, kui ma olen koroonakeskkonnas ja võtsin täna siis ühe pakist välja, mul paar tükki kodus on ja kuna sn kosmeetikute mask, siis mulle tundub, et see ei tähendab seksistlik olla, aga mulle tundub, et naiste näod on vist väiksemad, sest reaalselt ikka väga pitsitab, sellega saab olla mõõdukas ja mina kui prillikandja sa ise näed prillid uduseks, sest mul on siin nina sees ja suu ka ja siis kuidagi kogu aeg läheb uduseks prill, et ma ei kujutagi ette, kuidas näiteks doktorid peks selle maskiga kindlasti saaks, selles on miskit teha. Jama kogu sinu selle mõttearenduse juures praegu nuputan küsimuse üle, et kas mina reageerin ala või sina reageerid üle. Aga ma vist olen pigem sinu poolt. Keegi kusagil ütles ka, et nendel päevadel enam ülereageerimist ei ole, sellepärast ma kuidagi naeruvääristada selle maskiga oled ja kui ma poleks koos sinuga seda sisse juhatanud ja sellest maskist rääkinud, ma ei tea, kas keegi oleks aru saanud, et sa räägid läbi maski, sest väga hull ei ole tegelikult väiksel nohu häälega nohu kohe, tegelikult ei tohiks ma praegu üldse eetrisse tulla, eks ole, ja meil on omavahel kokkulepe siin ka raadios väga selge, et haigena majja üldse ei tulda. Selle juures on, tead mis keeruline mart või kole keeruline on aru saada, kas sa oled haige või ei ole. Sest ma arutasin oma kodus eile abikaasa ka seda, et kui korraks nina kiheleb, siis juba käib mõte peast läbi, et kas nüüd veel? Ma olen selle kõik täpselt samamoodi läbi elanud, nii et kallid naised, kes te meid hommikul kuulete, näete, meestel on ka tunded ja tundemaailm ja ka mehed ei olegi nii tugevad nagu väljastpoolt paistab alati. Aga oota, see oli nüüd nii mitu küsimust korraga, et kes reageerib üle ja kes ala? Tegelikult vist ikkagi on olukord selline, et parem karta kui kahetseda ja, ja kui vähegi on võimalik, siis tuleb ennast praegu kaitsta, sest et kuidas täpselt see viirus käitub ja mida ta teeb ja kellel pihta hakkab, seda me ei tea ja mida on ju ka väga selgelt. Riigijuhid ja terviseamet täna on see, et see on igaühe kodanikukohus mitte saada oota tahtmatult selle haiguse edasikandjaks või selle viiruse, vabandust siis. Sest et noh, see see plahvatus, mis ühest inimesest tuleb, selline. Selline ongi plahvatus mingis mõttes, et üks inimene nakkab nelja inimest, nendest igaüks omakorda nakkab nelja inimest ja nii edasi, et praegu võib-olla parim näide jutumärkides parim on ja seesama Saaremaa juhtum kuidas eks ole, toodi sisse konkreetselt see viirus ja siis nüüd on need üle Eesti läbi just selle Saaremaad, Võrru ma saan Rajulistega Saaremaalt ehk siis niimoodi nagu muudkui läheb. Ja huvitav, kas Eestis on praegu ikka, ilmselt on veel, kellel ei ole ametlikud diagnoosid. Ma mõtlen maakonda, kus ei oleks ametlikult diagnoositud, sest ametlikke diagnoose praegusel ajahetkel on on veel selline number, mida välja öeldes noh, tundub, et enam-vähem 171 või vahepeal on muutunud või ei, ilmselt me hommikul saame täpsema numbri täpselt kahe tunni pärast, kui me helistame terviseametisse, siis saame teada, mis on see kõige värskem number Eestis täna aga aga noh, selge see, et kõik ei ole suudetud testida ja praegu tehakse ju just nimelt neid, kes on juba üsna räbalas ennast tundmas. Ja mis on ka küsimus terviseametile, et, et kuidas see siis nüüd ikkagi nende on, et kas selle peatamiseks ei, ei peaks tegema rohkem teste, aga küllap on siin vaata põhjused kuskil olemas, vaevalt et keegi nüüd nimetada, et ei tee testi. Et sellist sellist varianti on, aga ühesõnaga kallid kuulajad oleme teiega. Loodetavasti olete meiega ja usutavasti läheb kõik kõige paremini ning et vikerraadio pakub kõike seda, et ei peaks praegu kindlasti tormama kuskile välja, et kuulama kellelegi häält. Me oleme teiega tahes, sul õhku ikka jätkub. Muuseas, see mask on ühekordne, et kui sa selle täna peast ära võtad, siis rahvapoolelt aga midagi teha või siis ma ei tea. Ei tea, kus ma tean, ma ei tea. Ma ei tea, ma kasutas, öeldes ei olnud midagi või süvendit. Muide, katki ta ju ei lähe. Äkki ma tohin rikkura veel panna või Vistaga juhtuda saab? Ei, ma muretsen lihtsalt, sellepärast sa ütlesid, et sul mõni kodus on, et ega sa kaugele ei purjeta, kui sul ainult mõni, no palju sul on, mul ei ole ühtegi täpselt selles mõttes on läinud juba ja, ja noh, vaatame, mis sellest kõigest välja tuleb. Tänane hommik siin Tallinnas vähemasti on päris vihmane ja pilkab prognoosile, ütleb, et sadu laieneb üle Eesti aga ilma juttudega põhjalikumalt oleme hetke pärast eetris siis, kui saate avalaul ansamblilt. Ta on kuulatud. Täna on 16. märts on esmaspäev ja mõnes mõttes uue elu esimene päev, küllap me jõuame sellest järgmiste tundide jooksul veel palju rääkida. Räägime sellest, mida kujutab endast ilm täna ja lähipäevadel juba jõudsin mainida, et sajuala laieneb täna üle kogu maa sajab vihma ja lörtsi, nii siis see ilma poolest ta tegelikult kena nädalavahetus on nüüd juba unustatud. Lörts vihm, lund ka, väidetavalt siin-seal ja tuul puhub puhanguti kuni 17 meetrit sekundis, nii et on võrdlemisi vali, saartel teadagi veel rohkem. Ja õhutemperatuur on täna siiski plusspoolel ühe ja kuue kraadi vahel. Ja kui me vaatame prognoosi ette, siis teisipäeva kohta oskan öelda, et hommikul ehk on natukene kobedam ilm. Pärastlõunal pilvisus tiheneb, aga ilm on siiski olulise sajuta. Rannikul jällegi tugevamat tuult kuni 15 meetrit sekundis, muidu veidikene nõrgem õhutemperatuur kolm kuni seitse kraadi. Ja mida päev edasi siis vähemalt praegune prognoos ütleb, et kolmapäeval ja neljapäeval on sooja oodata. Ta on neli kuni kaheksa kraadi, on võrdlemisi. Ta läheb vist nädala teises pooles natukene kuivemaks ja ma vaatan maailma ilma. Selline kõige talvisem, ütleksin, on praegu Kanadas näiteks Kälgeri N, kus olid siis kunagi ka olümpiamängud, seal on miinus 13 ja see on ka, ütleme siin selle minu tabeli järgi üks kõige lahedamaid kohti praegu ja muidu läheb ikka kevadiseks. Pariisis on kaheksa kraadi näiteks ja esin Ameerika paljudes linnades on seal 10 ringis Madriid, näiteks kus on ka väga suur koroonapuhang, on ka kaheksa kraadi, nii et ütleme, see Lõuna-Euroopa liigub seal sellises, ütleme meie ilm, pluss mõned kraadid ja, ja, ja siis muidugi Ameerikas ma jaamis on 24 kraadi, Austraalias on seal 26 kraadi Riia tahes, on eiranud 27 kraadi, nii et et ikka igal pool on oma kliima. Tundub praegu mingit suurt müstikat, ei ole. Mulle meenub, et mõned kuud tagasi oli, oli väga palju müstikat kus tuli lund seal, kus ei pidanud tulema, kus päike paistis soojalt umbes siin meie juures sellel, kui oleks pidanud olema lumi, nii et praegu on kuidagi ilma. Ilmataat annab vähemalt selles mõttes armu, et isegi see meie tänane selline, kuidas siis öelda väga meremehe ilm. See on normaalsus. Facebook'is hakkas silma üks videoklipp sõlmitud eile siinsamas põhjarannikul Loksa kandis teel sinna. Tee ääres oli pargitud autode rida nii pikk et. Et tõstis kulmukaared ülespoole küll, mis toimub, ja selgub, et inimesed läksid kõik rabasse ühte, samasse rabasse, see oli tegelikult see oli tegelikult uskumatu vaatepilt tõesti, et kui kui te surfata seal oma Facebookis, siis kindlasti jääb pilk, pilk sellele peale sellest nii videot kui ka fotod. Ja, ja see autokolonni lõpus benudki ära, mis oli pargitud siis tee äärde ja see oli nagu kilomee, kas oskad seda seletada, kuskohast tuleb inimestel mõtet, kui ma veedan nädalavahetust, et nad kõik oskavad minna ühel ja samal ajal Viru rabasse loomulikult, sest et tuli ju valitsuselt ja terviseametilt ja kõigilt instantsidelt üleskutse, et loodust tuleb minna ja oli ka väga ilus ilm. Nii et siis kõige lähem raba Tallinnale. Homfropa räägitakse loodusest, tuleb kõigele meelde raba ja sest et me käisime perega eile Pirita terviseradadel, seal käis ka laulupidu. See jah, jah, need eile lihtsalt fantastiline ilm ja, ja no igal juhul olla pigem ja siis mitte suletud ruumis ja vaadata, et sa oled päris niimoodi külje kõrval ei ole, kuigi seal raba laudteel ilmselt olukord oli väga halb, selles mõttes ma arvan, see oli täielik kaubamaja saba, mis seal, mis seal toimus, aga ühest teisest autokolonnist tuleks ka rääkida nimelt Saksa-Poola piiril olevad eestlased, eestlased, Eskorditakse siis sõiduk kolonnis läbi Poola täna Eestisse, see on täiesti uskumatu lugu, nimelt piirid on ju kinni ja eestlased jäid maksuSaksamaale. Poola ei lubanud enam läbi riigi kedagi ja siis välisministeerium on teinud väga suuri jõupingutusi selleks, et kaasmaalased saaksid koju ja täna siis hommikul starditaksegi autokolonnis. Elame sellises maailmas on kasvatatud sõna evakueerima, nii et see tekitab natukene õudu. Annab jälle olukorra tõsidusest märku, aga kella kaheksani minu andmetel natukene rohkem kui kaks tundi on võimalik hakanud veel Saksa aja järgi siis ilmselt kolm tundi. Eesti järgi võttes jah, et on võimalik veel end kirja panna, kui tahate selles kolonnis kodumaale tagasi saata kellelegi sõnumit. Ega siin saksa järgi kaheksa meeste järgi kaheksa kirja panna, siis äkki Eesti ärikaheksa. Kuna see on Urmas Reinsalu Facebooki lehel, siis ma arvan, et need on ikkagi mõeldud eesti aega mis tähendab, et on ikkagi kaks tundi ja veel natukene peale, mil tuleks endast märku anda, et saaks selles kolonnis rahulikult läbi Poola sõita kuid ennast õigeks ajaks kirja ei pane, siis öeldakse, et pärast seda on kõik siis jäätegi sinna vist saksa. Ma ei tea, kuhu piirile passima ei saa edasi, ega tagasi, vist. Kas võib selline olukord tekkida? Oi jummel, ma ei, ma ei kujuta ette, tegelikult esimene tekkida võib, sest et meil mängib singlil reibas muusika all ja. Tere hommikust, te kuulate vikerraadio eetris on Sten Teppan ja Mart Normet ning jätke hästi meelde tänane kuupäev, 16. märts aasta on 2020, oleme sisenenud Eestis täiesti uude ajastusse millest ei ole meie eluajal kunagi varem olnud. Riik on eriolukorras ja lapsed lähevad ja kõik tundub, eks ole, aknast välja vaadates täitsa nagu tavaline maailm, aga see maailm on tänasest nii uus, et tegelikult ei, ei saa täpselt aru, mis, mis, mis, mis meil siin kõik juhtuda võib. Lihtsalt oleneb sellest, kui kaua me selle viirusega võitleme. Täna kodukooli, mida see kodukool tähendab? Mina arvan, et see tähendab ka seda kodukooli lähe mitte ainult lapsed, vaid terved perekonnad. Ja seepärast me nüüd olemegi helistanud Kristen Veltrile, kes on sihtasutus Innove. Õppenõustamisteenuste arenduskeskuse eripedagoogika peaspetsialist, tere hommikust, Kristin. Tere hommikust. Millised on praktilised nõuanded lapsevanemad teletäna kodukooli alustades? No kõik need, ma ütleksin, et juhtmõte kogu järgnevateks nädalateks peaks olema, et säilitage rahu ja tasakaal ja tagage on rutiin, see tähendab tegelikkuses päevarežiimi seda, et me oleme vanematena oma lapsele eeskujuks, tõustes ka ise hommikul koos nendega üles ja, ja, ja olles neile toeks ja tõesti see on õige mõte, et meil on nüüd perekool. Et, et ma arvan, et see on heas mõttes ka väike väljakutse kõikidele peredele, et kuidas me siis perena toimime. Kogu ühiskond läheb uuesti kooli ja absoluutselt. Aga öelge palun seda, et mida tähendab praktiliselt rääkides rutiin, millesse seisnema peaks. Et tegelikkuses ongi võib-olla kõige olulisem mõttes piim tähendabki mehe jaoks seda ja me tõusemegi hommikul kogu aeg ühel ja samal ajal üles, nii nagu me oleme läinud kooli, nii nagu me oleme läinud tööle, jah. Et me võime siin hakata diskuteerima, et kui me ennem sõitsime tööle tund aega, et loomulikult, et kui kool hakkab kaheksast ja ma pidin ennem kella kuuest, siis ma võin ju pool seitse tõusta või seitse, aga ülejäänud asjad on tõesti ma tõuse, ajan lapsed üles ja loomulikult, mis on võib-olla võtmesõna ja olles siin olnud väga paljudes küsimuste vastja, siis ütlen, et on võtmesõna söök. Me teeme oma lapsele hommikusöögi. Me teeme oma lapsele lõunasöögi, kui me peame ise tööle minema, siis me mõtleme eelmine õhtu läbi. Mis söök see on, mida mu laps kas oskab ise soojaks teha ja, ja tõest siis me tagame selle, et ka siis kui ta läheb sinna mingi õeta kooli. Et, et mina olen vana kooli inimene, mõtleks, et kõige olulisem mõiste on siin usaldus. Me võime igasugu jala jalavõrusid mõelda lastele ümber äppe, kuidas ma kontrollin, et räägi taga, Ta on sinu laps. Usalda teda, ütle, et nüüd on aeg, et sa lähed, kas siis sinna e-kooli või sa tõesti lähed õpikute raamatute taha. Vaata, mida õpetaja sulle ütleb, et tegelikult ju koolivalmiduse juba üks tunnuseid on see, et kallis laps võtta vastu. Räägi, kui sul on raske, küsi, kui sa tahad abi, et et siin on see koht, mida me võib-olla saame siis ka vanemana ette näidata ja samal ajal siis tõesti innustada, et ole hea, pane muna kell, pane mingisugune. Ja arvestades, et valitsus on kehtestanud esimese maini eriolukorra, siis noh, küllap on valitsusel mingi info, mille põhjal on see pandud või prognoos. Loomulikult loodame, et tuleb natukene varasemaks. Tavaline telefon, et tee 30 minutit, kui ära väsid, tõuseb püsti, jaluta oma asju ja tule tagasi. Ja kui on võimalik, näita eeskuju, oled aga koos ja ütle, et nüüd peabki õppima nii nagu tunnis õpetaja käsib. Et see on võib-olla see, mida ma kõige rohkem rõhutaks, et nüüd on laps su kõrval. Et nüüd ole koos lapsega rutiinis. Kristin te räägite väga palju vanemate rollist praegu, aga kuidas me suhestume kõikides samades küsimustes kooliga, kas teie teada ja kui tihedalt on just sealtpoolt vaadates reguleeritud see suhe ja edasine distsipliin ja kord, et kas see sõltub õpetajast, kas see sõltub koolist, millest? Jah, tegelikult täpselt need vastused ongi, see sõltub koolist. Ma rõhutan siin kindlasti, see sõltub lapse vanusest, aga ka koolist ja ka õpetaja tüübist, et, et ma ei, ma, ma julgen öelda, mina olen ka õpetaja, mul on, mul on õpilased, eile õhtul helistasin kõikidele õpilastele, et nüüd õpetaja hakkab iga päev sulle helistama. Mul on vähe lapsi, mul on nad erivajadusega. Ja õpetaja hakkab sinuga rääkima, küsima, kuidas sa oled lugenud, kirjutanud vanematega, hoian sidet nende puhul siis telefoni teel. Ehk et tegelikkuses on väga oluline roll see, et ma näitan, vool on olemas, see eksisteerib, kas siis suurematel lastel siis rohkem erinevate tõesti äppide ja ma ei tea, mis kooli erinevate linkidega, aga mida väiksemad on lapsed, siis tõesti innustan õpetajaid näitama, et kool toimib. Et kontroll, et sa saad mu käest küsida nii nagu tunnis võib-olla natuke teist, teisel viisil, aga et et see toimib, et see ei ole kuhugi kadunud. Aga seda ma tõesti ei julge kommenteerida, et ma tean seda, et on väga paljud õpetajad, kes ütlevad, et et tegelikult nemad tahavad, säiliksid ka õpikuid ja töövihikuid ja kirjutamine, et et me ei lähe ainult sinna nii-öelda selle e-keskkond. Ma väga loodan jah. Et ma olen seda usku, et niikaua kui peab eksameid tegema ikkagi käsikirjas, et siis me võib-olla see on ka see koht, et harjutagem kerkis uuesti käekirja ja ja see selgelt ja korraliku enese välja Aga ilmselt poolteist kuud võib see minna. Ma ei tea, kas antud hetkel on kõige olulisem küsimus, aga mõttest käib küsimusena küsimus peast läbi küll, et kas mingil tasandil Kristin on arutatud nii-öelda hindamist või koolipoolset või haridussüsteemipoolset kontrolli selle üle, missugused on tulemused, kui viljakas see koduõpe on? Ei, vaat see on seesama asi. Hea praktilist infot, äkki on sellest kellelegi veel kasu varasel tunnil, kes Saksa-Poola piirilt soovib läbi Poola kolonnis kodumaale tagasi pääseda, siis meiliaadress konsul n A punkt ee on see, kus tuleks ennast registreerida või mille kaudu siis endast märku anda. See on kooliti erinev, et mul on endal ka kaks last, et et ma tegelikult vaatan, et gümnaasiumi osas on kindlasti tütrel kergem selles osas, et tehaksegi mingisuguseid drive dokumente ja küsitakse, lastakse võib-olla rohkem arutlusi, sest me gümnaasiumi lapsel juba ootamegi seda. Aga ma tõesti tean ka põhikooli just algklassiosas õpetajaid, kes ütlevadki, et näiteks minul on kaks-kolm algklassiõpetajat tuttavat, kellel on üle 25 lapse klassis ja nemad on leppinud kokku, et nemad regulaarselt viie lapse kaupa helistavad ja heas mõttes siis vaatavad, et kuidas on läinud ehk ette ja mis puudutab seda võib-olla natuke vanematepoolset paanikat võib-olla ka tegelikult õpetajad väga palju tekitavad seda, et õpitulemused jäävad saavutamata, et et umbes, et lapsed jäävad istuma või mis nüüd juhtub. Siis meil on ju kaks trimestril juba läbitud ja tegelikkuses neil on ju kõik materjalid olemas, me peame lihtsalt, võib-olla natuke rohkem ise õppima ja õpetama teisel viisil. Et keegi ei jää kindlasti kuidagipidi kohutavalt maha. Et ma tahaks võtta siin ja lastevanemate ja lastepinged maha. Et tegelikkuses ju te olete õppinud siiamaani väga usinalt ja kevade lõpus maikuu ongi kordamiste aeg. Et enamus ju selle õppeaasta materjalidest on õnneks omandatud, väike jutt on see, mis tuleb natuke teistmoodi omandada. Kas kusagil mingil hetkel võib tekkida küsimus sellest, et suvine koolivaheaeg lükatakse ka edasi ja õpitakse lihtsalt näiteks juulikuuni või midagi niisugust? No vot, mina, mina nii-öelda selliseid täpseid täpseid mõtteid ja ei tea veel öelda, aga ma ise olen nagu seda meelt küll, et et võib-olla ühel hetkel me ju ei tea, kui kaua see kriis kestab, et see on nüüd minu isiklik arvamus, et et minu meelest võiks tõesti teha hoopis seda, et kui me näeme, et kahe nädalaga, et annavad koolid tagasisidet, annavad vanemad tagasisidet. Et vabandust, need asjad, keerulised, tule toime siis ühel hetkel jätkumisi kuulutame välja, et meil oleks sünge aprillis vaheaeg on, teeme siis näiteks kaks nädalat vaheaega, ärme siis õpi, muidugi see on keeruline, kuidas laps üldse siis ohjame. Aga et järsku siis pikendamegi teeme siis, kui on rasked ajad möödas, natuke pikemalt kooli noh, minu enda selline õpetaja mõtte nüüd. Et võib-olla see oleks lihtsam meile kõigile ühel hetkel, kui see asi läheb väga pikaks. Saab näha igatahes palju edu kõikidele peredele, alates tänasest täna alanud täiesti uus septembrikuu 16 märts aasta 2020 väga eriline päev, tõesti palju, palju jaksu, edu rõõmu kodudesse, sest tegelikult koos õppimine ja uskuge mind, see see on vanematele täpselt sama huvitav kui lastele, nii et kui vähegi maksu- ja suutlikkust selles pingeolukorras olla olla õpiprotsessis koos, siis see oleks lausa super, nii et suur aitäh Kristjan Veltri sihtasutusest. Innove ja Vikerhommik jätkub hetke pärast uudised pool üheksa ja varsti jätkab Priit Ennet teadusuudisega. Kell on pool üheksa rahvusringhäälingu uudised Uku Toom. Alates tänasest alustab tööd kui see info telefon üks kaks neli seitse, mis hakkab jagama informatsiooni koroonaviirusega seotud küsimustes. Telefon töötab ööpäevaringselt, jaan helistajatele tasuta. Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnul on avatava telefoni esimene eesmärk vähendada nii hädaabi number üks kaks kui ka perearstina nõuandetelefoni üks, kaks, kaks, null ja teiste infotelefonide koormust. Siseminister Mart Helme sõnul tekitavad valitsuse poolt kehtestatud eriolukord ja koroonaviiruse levik paljudes Eesti inimestes hulganisti küsimusi, mis pole otseselt tervisega seotud ja ta julgustab kõiki numbrile üks, kaks, neli, seitse helistama, et saada aja- ja asjakohast infot ning käitumisjuhiseid eriolukorras toimetulekuks. Numbrilt üks, kaks, neli seitse hakkab infot saama erinevates koroonaviirust ja selle levikut puudutavates küsimustes. See ei puuduta meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni. Venemaa lennufirma Aeroflot katkestab alates neljapäevast, 19.-st märtsist kuni 30. aprillini lennud Moskva ja Tallinna vahel. Kõigil reisijatel, kellel on broneeritud Aerofloti lend. Pärast üheksateistkümnendat märtsi palutakse võta kiiresti ühendust Aerofloti klienditeeninduse või oma reisikorraldajaga. Täna hommikul oli liiklusõnnetus start Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 133. kilomeetril. Esialgsetel andmetel kaotas Tallinnast Tartu suunas liikunud sõiduauto Reno juhitavuse ja sellele sõitis tagant otsa samas suunas liikunud Scania veok. Õnnetuse tagajärjel paiskus sõiduauto kraavi. Haagisega veok paiskus Aga katusega katusele selliselt, et sulges kogu tee liiklusele. Õnnetuses sai viga veokijuht, kes viidi ka tervisekontrolliks haiglasse. Autojuht viga ei saanud, mõlemad juhid olid kained ja omavad juhtimisõigust. Ja liiklus või mitte, liiklus, vaid ilm. See oli meil pilves selgimistega, mitmel pool 100. vihma, tihedam oli sadul Lääne-Eestis puhub edela ja lõunatuul kuus kuni 11, rannikul kuni 14, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on praegu pluss kahest pluss viie kraadini. Päeval on enamasti pilves ilm, enamasti sajab ka vihma ja lörtsi. Pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab järk-järgult. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul üheksa kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur pluss kahest pluss kuue kraadini. Suitsust ei ole nii lihtne lahti saada midagi ka sellistes kohtades, kus suitsetamine on keelatud, on täiesti võimalik kahjulik suitsuaineid sisse hingata. Ameerika ja Saksa teadlased on avastanud, et justkui suitsuvabaks kuulutatud kinosaalis lendleb õhus ikkagi tubakasuitsust pärit ühendeid. Tõenäoliselt on need sinna sattunud niisuguste kinokülastajate riietelt, nahalt või hingeõhust, kes olid enne kinno tulekut kas ise suitsetanud või olnud mõne suitsetava isiku läheduses. Truu tsenter jäili ülikoolist ja ta kolleegid mõõtsid kinosaali õhukeemiat kõrglahutusliku massi spektromeetriga. Selgus, et mõnede külastajate saali sisenemise järel tõusis õhus mitmete tubakasuitsus sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite tase. Teised külastajad hingasid arvutuste järgi neid aineid sisse koguses, mille nad võiksid saada. Kui asuksid ühes ruumis inimestega, kes otseselt suitsetavadki ühe kuni 10 sigaretti tsentri ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Science siis, et kokkupuude niinimetatud kolmandas tubakasuitsuga on tõenäolisem väiksemates ja halvasti ventileeritud kinosaalides. Vähem tõenäoline aga suuremates ja hästi tuulutatud Otutes. Kuigi katsete tegemiseks olid valitud kinosaalid kehtivad tulemused autorite hinnangul sama hästi ka muis samasuguse neis paigus. Tulemusi tasub tähele panna ka ajal, mil kinosaalid on suletud. Teadusuudisest rääkis Spriit Leemet. Käes on. Siis mul on see Et load Sma paju? Paju. Ökoskoop kahte suurt järve ühendab ja lookleb nende vahel Emajõgi jõgi, mis on ka Tartu sümbol. Ülikoolilinna loodusmuuseumis on näitus elurikas Emajõgi. Kui elurikas ikka on Emajõgi ja kuidas tunnevad end seal kalad ning mis jõge ohustab, saate teada. Kui kuulete esmaspäeval ökoskoobi kell 10. Null viis. Venemaal tehtavad konstitutsioonimuudatused annavad president Vladimir Putinile võimaluse kandideerida veel kaheks ametiajaks riigipea kohale ehk siis kuni aastani 2036. Seega saab ta kauem võimul olla kui Jossif Stalin või Peeter esimene. Mida see Venemaa ja muu maailma jaoks võiks tähendada ja milliseid põhiseadusparandusi veel Venemaal tehakse, sellest räägivad tänases välistunnis riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Saatejuht on Peeter Kaldre. Tere hommikust, kell on kaheksa läbi ja kohe 43 minutit on 16. märts. Eetris on Sten Teppan ja Mart Normet ning kohe liitub meiega Anvar Samost, et rääkida, mis üldse sel nädalal veel saab Eestis ja maailmas toimuda, sest koroonaviiruse teema on nii totaalne nagu ei ole olnud tegelikult mitte ükski teema, ma tahaks väita viimaste aegade aastate võib-olla isegi aastakümnete jooksul. Tegu on tõesti sellise sellise pandeemiaga, mis on võtnud nüüd juba sellised mõõtmed ja jõudnud absoluutselt kõikidele kontinentide le. Räägiti, et Aafrikas on olnud relatiivne vaikus, see on tõsi. Samas on seal juba esimesed esimesed haigestunud olemas. Seda võib pidada selleks, et on kas siis noored peamiselt üsna noored, eks ole. Põlvkonna mõttes, kes Aafrikas elavad või mine sa tea, mis on see põhjus või kuidagi klimaatiline põhjust, seda ei oska meie siin hinnata. Miks on Aafrikasse koroonaviirus nii vähe levinud, aga, aga selge on see, et maailm on selle ühe teema kütkes. Tere hommikust, Anvar Samost. Tere hommikust. Kas peale koroonateema sel nädalal üldse sa näed, et on mingeid teemasid, mis pääseks nii-öelda esiküljele? Aus vastus on, et ei usu jah, et ei ole selliseid teemasid, et ma väga loodan, koputan siin vastu puidustada, stuudiolauda ja ütlen, et loodetavasti ei tule midagi sellist, mis oleks hullem ja harjutaks selle koroona. Aga põhimõtteliselt tõsi jah, et vaatasin Kasena nädalat, et nii Eestis kui välismaal ette, et siin-seal välismaal toimub küll kõikvõimalikke valimisi, aga nendest osa edasi lükatud arusaadavatel põhjustel, et nii palju, kui see on võimalik edasi lükata ja noh, Eestis on meil eriolukord ja põhimõtteliselt tuleb teate jätkuvalt ainult asjade kohta, mis kas jäävad ära või lükkuvad edasi. Aga meie eluajal ei ole ju sellist olukorda olnud. Ei sellist olukorda ei ole, ma arvan, juba mitme põlvkonna eluajal Eestis ega, ega ka mujal mujal maailmas tegelikult olnud, et niimoodi inimeste elu tegelikult igapäevaselt täielikult seiskub, aga mida ma pean ütlema küll, tegelikult on see, et elu ju iseenesest päriselt seisma jää. Et seda tuleb ka ajakirjanikel meeles pidada, et inimesed elavad edasi, teevad tööl, eks ju, tegelevad oma igapäevaste asjadega ja tegelikult on inimestele ka huvi igasuguste teiste asja suhteliselt näiteks noh küll, sport lõpeb suures osas ära ja kultuurisündmused lõpevad ära. Eks, aga eile üleeile vabandust, ma vaatasin, et kui suur oli nagu kasvõi ERRi enda veebis oli huvi Mehhiko ralli vastu, et see ületas tegelikult praktiliselt kogu päeva vältel seda huvi, mis oli inimestel kõikide nende viirusega seotud uudiste vastu, et seal peavad ajakirjanikud tegelikult väga meeles pidama, et inimesed ei mõtle kogu aeg koroonast. Tegelikult mina olen üsna veendunud, et ka see pidev koroonast mõtlemine ei ole inimestele tegelikult nagu mingis mõttes nagu kasulik, kindlasti, et oluline on infoga kursis olla, oluline on saada nagu operatiivselt vajalikku teavet, aga kogu aeg ringi käia, muretseda ja koguda kuskilt mingit muret endale juurde, et seda ei peaks ka ajakirjanik, inimene, ajakirjanikud inimestele tegema. Aga mis on üldse need teemad, mis sulle veel silma jäid mis sel nädalal toimub maailmas Eestis, kas või needsamad valimised, siis? Prantsusmaal toimusid valimised, eks ju, täna saavad tulemused tõenäoliselt teatavaks ja tegelikult üks selline suur mingis mõttes nagu koroonavaba, aga noh, see on vale sõna, aga ütleme, koroonast vähem puudutatud piirkond maailmas on tegelikult Venemaa enda kõrval, eks ju, kus tegelikult on päris palju asju toimumas ja kui vaadata näiteks venekeelset meediat, siis sunduslik koroonast jutt tõenäoliselt järjest rohkem sel nädalal tuleb. Aga Venemaal on ikkagi selgelt oma omad teemad seoses kasvõi näiteks president Putini sellise ameti ja põlistamisega pikaks ajaks ja kõikvõimalikud lokaalsed asjaolu, et seal tegelikult elu ikkagi mingis mõttes läheb edasi. Noh, kas nüüd päris samamoodi, aga ikkagi suuresti sarnaselt Aga see on huvitav, kas Venemaa on siis lihtsalt mõned nädalad maas nii-öelda jah? Võimalik, et Venemaa mõelda maas ja noh, tegelikult üks huvitav fenomen on ka selles, et sellised autoritaarsemalt ja karmimalt juhitud riigidki hulka Venemaa kahtlemata kuulub, nendes on kõigis nagu ühe joone järgi on see diagnoositud või teadaolevate koroonajuhtumite arv väiksem, eks, et et noh, ja teisest küljest on ka selge, eks ju, et et sellised riigid võivadki eelistada seda, et see koroonaviirus käib nagu rahvastikust üle nagu on käinud üle, ega mitmed teised viirused või mis iganes ja, ja selleks ei panda nagu elu tegelikult seisma ja üks asi, mis on tegelikult väga oluline, unustasin tegelikult koroona. Kaudselt mõjutab kõike seda, mis toimub majanduses ja selles osas käib kindlasti sel nädalal väga palju asju, et kas või Eestis näiteks, et ma usun, et selle nädala jooksul Eesti vabariigi valitsus või rahandusministeerium valmistab ette riigivõlakirjade programmi noh tõenäoliselt mingi miljard-poolteist, et, et kõikide osapoolte tugi selleks on olemas. Kui vaadata Eesti panga seisukohta, siis see oli väga toetav, eks ju, ja ütlesid, võtke rohkemaks, võtke rohkem, et tegelikult see oli väga mõistlik soovitus, ma arvan, sellepärast et vaatamata sellele, et kõik kogu aeg räägivad, et Eesti nagu krediidivõimalused on väga head ja laenukoormus madal, siis kindlasti mingil hetkel saabub hetk, kus laenu võtmine ka madala laenukoormusega riikidele muutub kallimaks ja võib-olla ka keerulisemaks, et selles mõttes, mida rutem Eesti vabariik jõuab oma nagu võlakirjad ära teha, selleks et see likviidsuspuhver kuskil olemas oleks. Et seda parem on ja see kindlasti selle nädala jooksul, ma arvan, juhtunud. No mina isiklikult ootan küll rahandusministeeriumilt rohkem sellist, veel tavalistele inimestele suunatud rahustavat paketti, mis puudutab tõesti neid, paljusid inimesi, kellel pole tööd. No see pakett, ma saan aru, on ka tegelikult tahan see majandusministeeriumi ja KredExi vist koostöös väljatöötamisel. Sellega muidugi on see kuidas öelda, siis see ei käi nii kiiresti, tõenäoliselt sellepärast, et esiteks ka need töökohtade kadumine, koondamised need ju tegelikult ikkagi ei juhtu üleöö, siiski, et see võtab nagu pikemalt aega. Oi, aga paljud investorid on juba ju nulli peal, eks ole. Aga noh, sealt, kuni see jõuab koondamiste, nii et tegelikult ma arvan, et vastutustundlik oleks ka mitte inimesi nagu päevadelt tänavale saata. Tööandjatele. No praegu on kõige raskem endiselt nendel ühemehe OÜ-idel, kes on mingites sektorites, ma olen mõelnud väga tõsiselt ise selle peale, mida teevad kõik need inimesed, kes on leiba teeninud avalike esinemiste, ükskõik milliste avalike esinemistega alates loengutest, lõpetades muusikutega, et noh, et tegelikult nende töö on lihtsalt ühe ühemõtteliselt nagu lõigatud. Absoluutselt. Täna on Karl-Erik Taukariga meil sellest ka juttu, et seda saab kuulda. Mis sina arvad sellisest mõttest, kas see tõuseb kuidagi päevakorda või tõstame siis ise kodanikupalk? Selles tänases alguses? Ma arvan, et kasulikum on tegeleda selle kriisi mõjude vähendamisega kindlasti viiks võib-olla nagu selles soovimatus selles suunas, kuhu seal arutelu minu isiklik arvamus, selge, suur aitäh, Anvar Samost, jaksu kõikidele just nimelt sinu toimetuse inimestele kõikidele ajakirjanikele. Et hoida meid informeerituna ja mitte ainult siis koroona teemadel. Voolava nagu vaata, laev orus edasi ei suuda seekord veel ei saa. Kaheksa ja 53 te kuulate Vikerhommikut ja kui me eelpool Anvar Samost, aga jõudsime juba riivata võimalikke teemasid Venemaal, siis nüüd läheme süvitsi. Jüri Nikolajev Narva stuudios peaks olema kuuldel. Tere hommikust sullegi. Tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas nädala on, kas teemade suhtes Venemaal vist mõtlen rikkalikum kui meil või? No Venemaal on tegelikult mitu teemat, aga ma alustaks võib-olla siit ühe kohaliku teemaga natuke, mis, mis haakub vene teemaga siis ma rääkisin paar päeva tagasi ühe kohaliku ettevõtjaga, kes tegeleb turismisektoris. Ja mees oli väga murelik, sest all seisavad ees väga rasked otsused, et ta peab osa töötajatest sundpuhkusele saatma ja osa koondama, aga mis teda hämmastas, oli see, et Narva elanikud ei taju tegelikult kogumeid tabanud kriisist sügavust. Ja küsimusele, miks, vastas ta lihtne, sest paljude jaoks on peamiseks infoallikaks Venemaa televisioon. Aga seal räägitakse praegu nii, et epideemia möllab kusagil kaugel Euroopas. Venemaal on olukord rahulik ja midagi hirmsat ei toimu. Ja ma võtsin ette siis Rossija telekanali nädalat kokkuvõtva saate vestini tellija peab ütlema, et mehel oli tõsi taga sest avateemaks oli kümneminutiline lugu Itaaliast, et kui hull seal on, praegu olukord on. Peale seda ütleb saatejuht, et Venemaa ei ole euroop. Meil jätkub elu tavarütmis. Venemaal ei suleta liikumiseks terveid regioone, kultuuriasutusi ning transport ja kaubandustöötavad tavarežiimis, sest et olukord on kontrolli all. Ütleb saates ka Putin, kelle sõnul on olukord küll veidi rahutu, nafta hind hüppab ja tantsib koos sellega, rubla kurss lisaks on veel koroonaviirus kohale lennanud, kuid nagu toonitab riigi veendunult läbiv Venemaa kriisi kindlalt ja majandus pöördub taas kasvule. Ja siis ilmub saatejuhi selja taha suur Putini pilt, mille alla on kirjutatud, et kõik läheb hästi. Veel räägitakse vene uudistes loomulikult nafta hinna ja rubla kursi kukkumisest ja siit on sõnum rahvale, et kõik lubadused, mis puudutavad sotsiaalprogramme, täidetakse kolme aasta jooksul kindlasti olenemata nafta, nafta hinnast ja rubla kursist. Ja uudistesaate lõpetavad pikad lood sellest, kui hästi lapp Krimm peale Venemaa rüppe naasemist ning ettevalmistustest üheksanda mai võidupüha tähistamiseks. Et selline saade, mis näitab, et Venemaa päevakorras on koroonaviiruse kõrval mitu väga olulist teemat, mis Moskvast vaadatuna on vahest viiruse puhangust tähtsamatki ja peamine neist on rubla kursi, nafta hinna, Krimmi hõivamise, seda päeva ja võidupüha kõrval loomulikult võimu transveerand. Ehk siis, 22. aprillil toimub põhiseadusemuudatuse rahvahääletus, mis Putini võimu põlistab ja see peab toimuma igal juhul ja mingi koroonaviirus seda segada ei tohi 100 kui taevast seal ma tea, pussnuge või pisikesi poisikesi. Nagu kirjutab Novaja Gazeta valimisrahvahääletuse ja sellele järgneva suure võidupüha pidustuste plaan veel jaanuaris, kui veel mingit viiruse puhangutega karantiini polnud. Ja praegu on üsna arusaamatu, kuidas see 22. aprilli hääletamine üldse saab välja nägema, sest Kremli arvates käis suurest juubeldavast ja valimisjaoskondades tuttavast rahvamassist. Aga kuidas sa tõttad, kui hääletamine võib langeda just epideemia tipuajale? Lisaks valimisjaoskonnad tavaliselt koolides, et sellises olukorras korraldada põhiseaduse reformimist koos rahvahääletusega võivad vaid väga hulljulged tegelased. Aga praeguse seisuga on Venemaal ametlikult 62 nakatunut ja see arv tekitab küsimusi, et kuidas see üldse võimalik on. Enam kui 140 miljoni elanikuga riigis, kus inimesed voorisid üle piiri edasi-tagasi ning reisiliiklust ja muu maailmaga hakati katkestama, alles praegu ja piirama. Ja seda püüab oma filmis selgitada ajakirjanik Anton Graszovski, kes on varem teinud filme HIV viiruse levikust Venemaal ja oma uuest filmist. Ta selgitab. Anton Graszovski Venemaal toimuvad sellega, et tegelikult on nakatunuid kaugelt rohkem kui 62, neid on kindlasti kümneid tuhandeid, aga nende kohta pole midagi teada, sest mingit arvestust ei peeta ja tõelist testimist ei toimu viis ja 51 on kell. Räägime sellest, mida pakub Vikerhommik täna, nädala esimesel päeval, nagu korra üle huuli lipsas, siis võib-olla ka mõnes mõttes uue ajastu esimesel päeval ja mida meie programm läbi. Praegu hakatakse näiteks Moskvas ära jätma suuri üritusi. Linnapea Sergei Sobjaanil sai hakkama lausa enneolematu julgustükiga, jättes ära Krimmi annekteerimise aastapäevale pühendatud suure festivali. Kuid see kõik on köömes võrreldes sellega, kui palju inimesi Moskva metroos tipptunnil tungleb, et kas selle peale on üldse keegi mõelnud, küsib krossovski ja üldse vene meediat vaadates mulje, et Moskva on ainus suurlinn, mis üldse koroonaviiruse leviku tõkestamisega plaanipäraselt tegeleda üritab. Covid. Võrreldes Euroopa riikidega on Moskvas meetmed ikkagi väga leebed. Näiteks koole ei suleta, vanemad praegu ise otsustavad, kas saata laps kooli või mitte. Peterburis hakatakse alles täna arutama, mida koolidega ette võtta või siis oodata varsti algava kevadise koolivaheajani, mil lapsed nii ehk naa koju jäävad. Vene õigeusu kirik saadab samuti vastuolulisi signaale. Ühelt poolt nõuab kirikuvalitsus kirikutes ikoonide desinfitseerimisjutt on pühapiltidest, mida usklikud kirikus suudlevad. Teisalt jumalateenistusi ära ei jäeta, sest nagu ütles kiriku välissuhete juht. Me ei usu, et mingid viirused ja haigused armulauaga edasi kanduvad. Teist meelt on vene miljardär. Olekteri pastakas lausa nõuab inimeste liikumise piiramist, sest tema hinnangul võivad koroonaviiruse leviku tagajärjed olla Venemaa jaoks lausa hullemad kui omal ajal Nõukogude Liidu lagunemine. Nagu teatas paska oma Telegram kanalis ignoreerivad Venemaa elanikud massiliselt põhilisi ettevaatusabinõusid ja nagu ta ütles, meie kultuur, meie elustiil, meie suhtumine epideemias ei jäta meile muud võimalust, kui võimalikult kiiresti piirid sulgeda. Peterburi uudisteportaal fontancaruoga avaldas intervjuu tuntud vene personali- ja värbamisagentuuri juhi Aljona Vladimir kajaga kelle sõnul valmistavad ettevõtted praegu koondamisteks. Eeskätt on tegemist turismi- ja kaubandusettevõtetega, mis küsivad nõu, millist tegevust esmajärjekorras piirata ning milliseid töötajaid koondada kogu päeva. Ja loomulikult, kuna täna on siis täiesti. Probleem on aga selles, et taolist kriisi pole kunagi olnud ja keegi ei tea, kuidas täpselt käituda. Mida Vladimir skaja kindlalt ütleb, on see, et alguses kaotatakse kõik tulemustasud siis rakendatakse osalist tööaega, mil töötajatele makstakse kolme või nelja töötatud päeva eest nädalas ja siis tulevad sundpuhkused ja koondamised. Ja eelkõige loobutakse igasugusest tegevusest, mis ei too ettevõtjale konkreetset ja kiiret tulu, näiteks arendustegevus, suhtekorraldus või jäetakse lihtsalt kahe müügimehe asemele üks. Ühesõnaga, nagu ütleb Vladimir skaja, kui te pole eriliste oskustega spetsialist ja iduettevõttele kiiret raha. Ning kui te näete, et firma sulle liiga palju töötajaid, hakake kohe-kohe uut töökohta otsima, enne kui koondatavate põhimass tööturule jõuab. Nimetaks siis personalispets Aljona Vladimir skaja, kelle hinnangul jõuab koondamiste laine Venemaal haripunkti. Võib-olla ehk sügiseks ajastu koolilastel lastevanematel väga paljudel, kes ei saa minna tööle, siis kell seitse 35. Räägime terviseametiga ja võtame kõige värskema seisu koroonaviirusest Eestis. Kell. Sellised teated täna Vene meediast Jürile aitäh. Kohe on uudist aega pool minutit veel, siis on kell üheksa ja värske uudis on see, et e-kool ja emmkool on maas. Täna on siis esimene päev esimene hommik, mil kogu Eesti õpilaskond ja kõik lapsevanemad läksid need e-kooli keskkonda, see hetkel on maas. Et võtke näiteks väikene aeg ja tehku kehalist kasvatust, minge välja jalutama lastega, proovige uuesti, vaadake, äkki saate siis sinna ligi. Vikerhommik jätkub pärast uudiseid. Tere hommikust, kell sai üheksa, te kuulete rahvusringhäälingu uudistesaadet. Stuudios on Janek Salme häirekeskus ja terviseamet tänasest koroonaviirusele isiku tõttu infotelefoni üks kaks, neli seitse, millal saab teavet ja käitumisjuhiseid eriolukorras toimetulekuks? Eriolukorra tõttu saavad haigestunud või hoolduse lehte vajavad töötavad inimesed patsiendiportaalis digilugu ise avada. Eesti Panga president Madis Müller ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eesti pank hindab mõistlikuks kriisis majandusele vajaliku toetuse pakkumist. Riik peab olema valimiseelarve ajutiselt miinusesse laskma ning samuti peab keskpank põhjendatuks laenu võtmist. Täna on enamasti pilves ilm, ajuti sajab vihma, lörtsi, ennelõunal mandril ka lund. Pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss kuus kraadi. Häirekeskus ja terviseamet toovad tänasest koroonaviiruse leviku tõttu infotelefoni üks, kaks neli seitse, millal saab teavet ning käitumisjuhiseid eriolukorras toimetulekuks. Telefon töötab ööpäev läbi ja on helistajatele tasuta. Indrek Kiisler rääkis häirekeskuse pressiesindaja Heiko Leesmendiga. Ja eriti siis nüüd on siis selles, et kui ikkagi on soov saada kiirabi Siis tuleks helistada numbril üks üks kaks ja kui soovitakse ikkagi meditsiinialaseid nõuandeid, poleks helistada üks, kaks, kaks null et see on selline infotelefon, kus siis saab küsida küsimusi, laiemat infot, aga, aga meditsiiniabi küsimustes on ikkagi ka helistada, siis teistel numbritel. Kaheksa 15, räägime koduõppest, sest et täna algab kodukool üle terve Eesti. Kes on need inimesed, kes seal vastavad? Esimeses ringis, nüüd hakkavad seda vabatahtlikena teenindama siseministeeriumi haldusalast inimesed ja üldse siseturvalisuse valdkonnast inimesed, kes ei ole kriisi lahendamisega aktiivselt seotud ja naiskodukaitset. Kas sellelt numbrilt saab ka küsimusi, mis puudutavad välismaal viibimist, et kui kellelegi sugulane on veel välismaal, kuidas Eestisse saab, või see teema on pigem välisministeeriumi teema? Me oleme valmis kõikidele erinevatele küsimustele täna vastavalt. Me oleme kogunud erinevatest erinevalt teistelt infotelefonid olid siis korduma kippuvad küsimused, millega siis inimesed nende poole pöörduvad ja katsume jõudumööda siis kõikidel teemadel inimeste abiks olla, aga muidugi värske info saamiseks võib helistada julgelt ka ilmselt välisministeeriumiga. Eriolukorra tõttu saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad töötavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu ise avada, teatasid haigekassa, perearstide selts ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskus. Haigus või hoolduslehe saamiseks võib endiselt helistada oma perearsti keskusesse, kuid perearstide järsult töökoormuse tõusu tõttu võib kontakti saamine olla raskendatud. Päris huvitav väljakutse, olen kuulnud arvamusi nii siit kui sealt nurgast. Mõned usuvad sellesse, et on võimalik ka niimoodi asju tõesti, mis õige sõna võiks olla tulemuslikult korraldada teised jälle, et seesama kord võib ikka täiesti käest ära minna. Mina olen kuulnud näiteks sellist. Patsiendiportaali sisestatud teade edastatakse haigekassale tööandjale ja perearstile. Haigus või hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse alusel automaatselt. Inimesele helistatakse perearstikeskusest hiljemalt nädala jooksul ette maa tervislikku seisukorda ja võimalikke sümptomeid täpsustada. Haigus või hoolduslehte saavad võtta töötavad inimesed, kes on ise haiged, põetavad haiget laste või lähedaste, seal kehtib jätkuvalt kõikide haiguste puhul. Samuti on võimalik haigusleht võtta siis, kui inimene on koroonaviiruse haigega kokku puutunud, kuid haigussümptomid veel avaldanud ei ole. Haigekassa juhi Rain Laane sõnul on eesmärk, et haiged või haigusega kokku puutunud inimesed saaksid koju jääda ja nii suudetaks viiruse levikule piir panna. Pühapäevase seisuga oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 171-l inimesel. Alates 31.-st jaanuarist on Eestis kokku tehtud 1133 Covid 19 testi. Vikerhommikusse vastas saatejuhtide Sten Teppani ja Mart Normeti küsimustele. Terviseameti nõunik Irina Tontšenko. Terviseamet on muutnud proovi võtmise strateegias sellepärast et praegu ei ole võimalik kõikidel soovijatel kiirabibrigaadide ka proove võtma ja me peaksime samas ka kokku hoidma kiirabibrigaadi ressurssi, kes peaks tegelikult minema sõitma ja võimlemine sõitnud kõikide raskete haigusnähtudega muude muredega inimeste juurde ja abistama neid. Nii et on võetud otsus, et tänasest päevast võetakse proove ainult riskirühmadele, sesse, kuuluvatelt inimestelt, see tähendab, et vanemaealistelt inimestelt 60 pluss ja kroonilist haigust ega inimestelt. Ja muidugi erilise tähelepanu all on meedikud tervishoiutöötajad kuna nende võimalus haigestuda on väga kõrge, kuna nemad on kob pidevalt patsientidega koos ja kasvab oht haiglassisest nakkuste levikuks, mis on väga tõsine. Miks me samu kiired hästi ei kasvata, mida näiteks Lõuna-Koreas tehakse? Sellepärast, et AC DC ehk haigust Euroopa ennetamise tõrje keskus ei ole soovitanud Euroopa Liidu liikmesriikidele neid teste kasutada, on soovitatud kasutada klassikalisi, tõsta. Aga Lõuna-Koreas on saadud tegelikult väga hästi viirus pidama. Noh, hetkel meil on praegu selline seisukoht, võib-olla see seisukoht muutub Kas see, mis praegu toimub, tuleb üllatusena terviseametile ka? Ta ei ole üllatus, ta on oodatud sellepärast, et nakkushaigus arenguprotsess on ikka selline, nagu ta on. Alguses on üksikud juhud sistada. Hämmeldunud väidet, et et paljud lapsevanemad on hämmingus, et kas tõesti peavad nemad hakkama lastega tegelema Tulevad üksikud kolded ja siis pärast tuleb ulatuslik levik tegelikult sinna ulatusliku leviku juurde. Me oleme aga jõudnud ja see ulatuslik levik kestab mõnda aega. Rass hakkab langema. Eesti Panga president Madis Müller ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eesti pank hindab mõistlikuks kriisis majandusele vajaliku toetuse pakkumist. Riik peab olema valimiseelarve ajutiselt miinusesse laskma ning samuti peab keskpank põhjendatuks laenu võtmist. Tema sõnul võiks kaaluda kohe juba pikaajaliste riigi võlakirjade väljaandmist. Müller märkis, et intressimäärad on niivõrd madalad ja parem on vältida vajadust hakata näiteks aasta jooksul lühiajalisi võlakirju refinantseerima. Tema sõnul on aga omaette küsimus, kuigi konservatiivseks muutuvad pangad ettevõtetele laenu endas. Müller ütles, et Euroopa keskpank pingutab selle nimel, et pangad liiga konservatiivseks muutuks. Lihasele toetavad ka keskpanga eelmise nädala otsused. Rahandusminister Martin Helme väljastas reedel käskkirja, millega suurendas lühiajaliste võlakirjade lubatud emiteerimise mahtu 600 miljoni euro võrra. Venemaa lennufirma Aeroflot katkestab alates 19.-st märtsist kuni 30. aprillini lendamise Moskva ja Tallinna vahel kõigil reisijatel, kellel on broneeritud Aerofloti. Läinud pärast üheksateistkümnendat märtsi palutakse võtta kiiresti ühendust Aerofloti klienditeeninduse või oma reisikorraldajaga. Välisuudised võtab kokku Uku Toom. Riikide ametlikele andmetele tuginedes on maailmas tänahommikuse seisuga uue koroonaviirusega nakatunud ligi 169000 inimest, surnud selle tagajärjel 6510 ja terveks saanud üle 76800. Ehk siis, et tegelikult ei ole harjutud sellega, et sa tegeled lapsega päeval. Sannata, ära vaata õhtul kätte, istute kõik perega rõõmsalt moblas ja siis lähete magama, hommikul lähete moblasse, annad lapse ära. Viimase 24 tunniga on haigete arv kasvanud enam kui 15000. New York läks seoses koroonaviiruse vastase võitlusega üle uuele korrale, mille kohaselt tuleb kõik baarid ja restoranid sulgeda. Lubatud on vaid kaasa müüa. Linnapea nimetas oma avalduses olukorda sõja mentaliteediks. New Yorgis keelati juba varem enam kui 500 inimesega kogunemised, mis puudutas näiteks ka maailmakuulsaid Broadway teatreid. Linnapea teatas ka, et suleb alates tänasest kõik riiklikud koolid on seni vastu seisnud koolide sulgemisele, tuues põhjuseks selle meetme mõju majandusele, kaudsetele, töökohtadele ja teenustele, mida linnakoolid oma 1,1 miljoni õpilasega tellivad. Ent järjest kasvav surve lapsevanematelt, haridustöötajatelt ja kohalikelt haiglaamet. Euroopa Parlamendi itaallasest spiiker David Sassoli kutsus Euroopa Liidu liikmesriike tegema tihedamat koostööd oma tegevuskavade koordineerimisel seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega. Tegemist on Euroopa-ülese lahinguga ning seda tuleb pidada tiheda koordineerimise vaimus valitsuste ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel, ütles Sassoli kontrolli tugevdamine Euroopa Liidu välis piiridel, mis on kooskõlas meie reeglite ja rahvusvaheliste kohustustega aitavad tagada Schengeni süsteem, töötaks efektiivselt siiski sisepiiridel kontrolli taastamine, kui see ei tugine tervishoiuametnike soovitustele või andmetele tekitab rohkem kahju kui kasu, ütles ta. See seab suuri majanduskulusid Euroopa liidule tervikuna ja takistab kaupade kohalejõudmist sinna, kus neid vajatakse. Meil on vaja tagada Schengeni ala korralik toimimine. USA demokraatide presidendikandidaadiks pürgivad Joe Biden ja Bernie Sanders pidasid viimase teledebati enne teisipäeval mitmes osariigis toimuvaid eelvalimisi. Peamiseks teemaks kujunes koroonaviiruse levik. Washingtonist jätkab Maria-Ann Rohemäe. Demokraatide presidendikandidaatide debatt pidi toimuma Arizona osariigis, kuid viidi koroonaviiruse tõttu üle CNNi publikuta stuudiosse pealinnas Washingtonis. USA demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders. Me oleme ainus suurriik maailmas, kes ei paku tervishoidu kõigile inimestele. Me kulutame nii palju raha ja pole isegi valmis selleks pandeemiaks. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Tuled õhtul koju, ütlevad moblasse, noh niimoodi natuke, elu on selline. Nii et. Märg haavas sünkoop. Hoolimata lugupidamisest mediteeri vastu tahan öelda, et Itaalias on universaalne tervishoiusüsteem ja see ei tööta seal. See ei ole kuidagi seotud medikeeriga. Samuti rääkisid kandidaadid koroonaviiruse mõjust majandusele. Vaid mõni tund varem kärpis USA föderaalreservbaasintressimäära peaaegu nullini. Viimati tehti seda rohkem kui 10 aastat tagasi ülemaailmse majanduskriisi ajal. Püünis Sanders. Mõõt saab meil hoo. Me peame Ameerika inimestele ütlema, et kui nad kaotavad töö, siis nad tehakse terveks ja nad ei kaota oma sissetulekut. Ma ma arvan, siin lihtsalt päästab nüüd see, kui inimesed on hästi avatud ja rahulikult sellele uuele olukorrale, sest tõesti oja, see kodu, kodu, kool ja, ja sel teemal siis räägime. Kui föderaalreserv suudab panna poolteist miljonit pangandussüsteemi siis suudame kaitsta iga töötava ameeriklase palka. Meil peab olema väga suur abipakett, millega me ei premeeri suurettevõtteid, hüvitame tavainimeste kulud, kes pannakse praegu tõesti proovile. Lisaks teatas Biden kavatseb oma asepresidendiks kindlasti määrata naise Terve hulk naisi on piisavalt kogenud, et saada homme presidendiks, ma valin naise oma asepresidendiks. Teisipäeval toimuvad eelvalimised Arizona-Florida Illinois Ohio osariigis. Viimaste küsitluste järgi on võiduvõimalus suurem Bidenil. Kaks osariiki on koroonaviiruse tõttu eelvalimised ka edasi lükanud enne Louisiana Eatšovitša. Presidendikandidaadid on lõpetanud ka suurte kampaaniaürituste korraldamisel rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Ja tagasi Eestisse madala vere ja Põltsamaa vahelise 20 kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga möödasõiduehitamine on praeguste plaanide järgi ette nähtud aastatel 2026 kuni 2028 ja see peab valmis saama, enne, kui alustatakse Mäo Adaverelõigu uuendamist jätkab Olev Kenk. Tallinna-Tartu maantee, Adavere ja Põltsamaa vahelise nelja sõidurajaga möödasõidu eelprojekti koostamisel lähtutakse Mäo tart jututeemaplaneeringust. Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuht Tiit Vunk ütleb, et maanteeamet korraldas riigihanke eelprojekti koostamiseks saabunud küsimuste põhjal, täpsustades ja mõnda nüanssi, mida projekteerija peab silmas pidama. Tiit Vunk. Me soovisime näiteks täiendavaid puurauke teha, Põltsamaa jõe sildade projekteerimisel oleks täpsemad uuringud meil ees ja siis me veel täpsustasime nõudeid geoloogia osas. Müratõket osas me algselt nõudsime puurauke müraseinte alla, aga kuna me koostame täna eelprojekti Sihtasutus Innove spetsialiste kell kaheksa, 15, nii et kuulake kindlasti, sealt tuleb palju väga praktilisi nõuandeid. Kell 850. Ja nende müratõkkeseinte vundamentide nisu tähtsust eelprojekti mõistes pakkujatel on ka keeruline pakkuda seda uuristada maht või siis me otsustasime need eemaldada. Aga keskendume siis Adavere ja Põltsamaa möödasõidule, et milliseid probleeme see möödasõit hakkab lahendama. Esimene ajakulu Tallinn-Tartu vahelisel lõigul ja teine on liiklusohutus. Ehk et sisuliselt siis Adavere alevikust ja puhu ristist juhitakse maantee mööda. Jah, on mitmeid eritasandilise liiklussõlme, on mitmeid eritasandilisi pisteid, kus üks tee läheb teise alt läbi, aga pöörded ei saa teha. Ja on ka siis üks sild võltsima sild, mis tuleb esitada ja on ka ökodukt. Tiit Vunk lisab, et eelprojekti koostamine võtab kaks aastat. Ehitustööd võivad alata umbes kuue aasta pärast. Eelprojekti koostamine võtab aega kaks aastat ja see sõltub peamiselt sellest, et on vaja ka keskkonnamõju hinnata ja on vaja teha ulukiseire sellel lõigul. Aga ehitamise aeg on märgitud valitsuse poolt kinnitatud teehoiukavas ja seal on ta indikatiivselt tabelis ehk siis indikatiivis nimekirjas kavandatud aastatele 2026 kuni 2028. Tuleb meile külla hea kolleeg Anvar Samost, kellega vaatame peale algavale nädalale tänases esmaspäev ja päris mitu head päeva on veel ees. Räägime sellest, kas midagi peale koroonaviiruse veel üldse maailmas toimub. Või on kogu maailm haaratud ainult ühe teema teema kütkesse. Kas ma saan õigesti aru, et Adavere ja Põltsamaa ümbersõit rajatakse enne kui valmib näiteks Mäo Adaverelõik? Jah, indikatiivse kava järgi rajatakse enne valitsus otsustanud aga noh, täna on ta ikkagi indikatiivne, mida on selles mõttes juba natuke raskem kinnitada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ilmast räägib sünoptik Helve Meitern Tere hommikust tänase ilma muudab pilviseks ja sajuseks Läänemerelt üle Eesti liigub madalrõhulohk. Puhub tugev edelatuul ning tihe vihma ja lörtsisadu liigub läänest itta üle maa. Pärastlõunal loode poolt alates pöördub tuul loodesse ja nõrgeneb, pilvisus hõreneb ja sadu lakkab ning õhtuks laieneb saartele kõrgrõhuhari. Puhub meil edelatuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul üheksa kuni 14, ennelõunal puhanguti kuni 20 meetrit sekundis ja alates saartest pöördub läände loodesse ning nõrgeneb. Sooja on täna kaks kuni seitse kraadi ja lõpetuseks õhurõhk, mis kell kaheksa oli Tallinnas 1006,9 ekstabascalite ehk 755 millimeetrit elavhõbedasammast. Õhurõhk esialgu vähe muutub, kuid pärastlõunal tõuseb ja suhteline õhuniiskus oli 90 protsenti. Rohkem uudiseid TRUE äppist, ERR uudised. Minutitel üheksa Vikerhommikust täna esmaspäeval teiega, Mart Normet, Sten Teppan. Tere hommikust. Loodame, et teie päev on alanud hoolimata Ta eriolukorrast ja sellest, et tegelikult on meil kõigil teadmatus tuleviku ees ikkagi positiivselt. Võib-olla see, et mõned natukene kauem magada, võib-olla olete suutnud juba järele mõelda, kuidas sellel nädalale vastu minna, mis on tõesti eriline väga-väga eriline inimestele, kellel ei ole hetkel tööle minna ja loomulikult kõikidele nendele, kellel on kodus koolilapsed, sest et täna on alanud siis kõikide perede jaoks täiesti uus ajastu, tõesti selline kodus koolitamine, e-koolikeskkond vähemalt veel siin 20 minutit tagasi oli maas, ilmselt koormus on väga suur. No vastse lahendatakse ära nüüd päevade jooksul see mure tõstetakse serverite võimsust, sest tõesti kogu Eesti kool käib nüüd selle ühe kanali kaudu. Aga seniks, kuni kuni need e-kanaleid on maas, siis tehke kodus mingit muud koolitüki. Las lapsed õpetavad näiteks vanematele midagi, midagi uut, sest alati saab lastelt midagi uut teada. Siit. Raadiomaja seitsmendalt korruselt läheb hetke pärast kõne Karl-Erik Taukarile. Me räägime sellest, mida hakkavad nendel päevadel-nädalatel ja võib-olla kuudel pihta muusikud kelle töö lõppes päevapealt ja peale kella üheksat. Karl-Erik Taukar. Mees, kes on kaotanud tänaseks siis oma sissetuleku. Et keegi polnud õige, keerib olnud? Min N Liidu järsu poole. Ma võtaks pinged, unustaks. Ja vaataks, kas meelood kaljuserval suur helesinine laguun, kus kõik on selge. Pilt on selge. Maailma äärele võimeid, kitsas kiide, hinga sisse. Hinga välja. Loe mu huultel. Vaikus enne tormituulest viidud. Su ette kinnisilmi, vihmast märjad riided voodi kõrval maas. Siis tulgu null nii nagu väga paljudel teistel meie kuulajatele, ilmselt samamoodi. Siis Karl-Erik Taukar ka avaldab oma mõtteid ja tundmusi, mida see olukord tema jaoks tähendab. Ja kas ühel hetkel saame hakata näiteks interneti vahendusel tema kontserte vaatama-kuulama. Ja endiselt meelood kaljuserval suursele Siiminela. Selge pilt, on see? Maailma äärele iimeid roolile, hinga sisse. Hinga välja. Leiad raamata. Laamad. Taaramäed. Kõne Vikerhommikust läheb Eesti viimaste aastate ühele populaarsemale artistile. Karl-Erik Taukar, tere hommikust. Tere. Tere hommikust, Karl, kus kohas ja millal toimus sinu bändi viimane kontsert? Minu bändi viimane kontsert toimus viimati Indoneesias veebruari lõpus. Me käisime Balil esinemas ja videot filmimas ja tuleb välja, et seal vist oot ei. Või äkki oli ikkagi midagi pärast seda Eestis ka ei, vist, oli veebruari lõpus siis ikkagi jah. Jätkame samal teemal, kui sa vaatad oma kalendri läbi, ilmselt oled sa kriitilise pilguga olnud sunnitud seda tegema, siis mitu kontserti oled sa maha kriipsutatud niisugune esimene pääsukene on lendu lastud ja kontserdid kolivad internetti. Kas see võiks olla variant meie popmuusikutele ka või või üldse nendele, kes muusikuna end teostanud on? Saame tema käest uurida. No ma arvan, et see on umbes selline 10 kuni 15 Ehk siis kokkuleppeid tegelikult nii palju ei olnudki, kui ma oleks arvanud. No kui sa nüüd mõtled esimese maini või siis me oleme pessimistid ja mõtleme, et see olukord on veidi pikem Suvesse sa veel läinud ei ole, ühesõnaga kallale. No ma veel ei ole jah, nii drastiliselt drastiliselt nagu seda võtnud Ma olen, ma olen lähtunud sellest, mis on praegu kehtiv eriolukordades esimese maini. Arusaadav, kui me tulime just maha sinu värske loo pealt kuule ja mõtleme sellele, kuidas on püütud vähemalt sõnades esialgu muusikainimestele toetust avaldada siis kas sul on Karl-Erik ettekujutus, kuivõrd tõhus abi on näiteks sellest samast, et me raadios päriselt, et mängime sinu või mõne teise muusikat kas sissetulek sinu muude kõrval, mis raadio mängitavuse põhjal tekib, on see tuntav üldse rahakotis, taskus, pangaarvel? Noh, ikkagi oleks väga ülbe öelda, et see nüüd ei ole mitte midagi, selles mõttes ma ikkagi mul on väga hea meel, et te seda teete ja ma tean, et teised mõni teine jaam on seda veel öelnud, et nad seda nüüd teevad, veidi-veidi rohkem ka. Aga, aga noh, tõsi on, et samal ajal jah, kui me vaatame ikkagi sellist, seda kaalukaussi, siis muidugi see on ikkagi pigem sinnapoole, et muusik ikkagi paneb leiva lauale siis kui ta on, on ikkagi laval ja mängib pilli seal ja laulab rahvale, kes on tulnud teda vaatama. Karl-Erik, mis nüüd saab? Ei, no mis nüüd saab, mis, mis te olete bändiga mõelnud, kas te üldse hoiate mingit kontakti üksteisega või ainult helistate Skype ite? Ja meil on selline chat, kus me jagame värskeimaid, koroona, memesid üksteisega, hoiate tuju ja, ja aga aga ei noh, selles mõttes, ega siin üsna üsna ikkagi paari päevaga sai selgeks, kui jõudsin vahepeal korra kalendrisse ka vaadata üle üle pika aja ja ikkagi selgus, et meil oli märtsi alguses, oli ka, oli, olid ikkagi Eestis ka mõned esinemised, nii et päris päris nii hull ei olnud, et et alles Indoneesias viimati mängisime pilli koos, aga aga tegelikult mis siin teha, selles mõttes tuleb lähtuda ikkagi riiklikest. Ütleme siis käskudest, et kalender on tühi, me oleme kodus, mina olen näiteks jah, viiendat päeva, nüüd pean nagu kodu sellist karantiini. Aga pärast seda, kui Vikerhomik lõpetab kümneste uudiste järel tuleb siia Krista taim. Ja, ja ma tean, et ikkagi suurem osa meie sellisest meeskonnast ja bändiliikmetest teevad sama, kes võib-olla siin käib paari sõbraga kuskil rabarajal ja, ja kes on täiesti kodus, et selline ikkagi suhtume asjasse võimalikult kuidagi vastutustundega. Kas sinu karantiin on seotud sellega, et sa lähed kellegagi kokku puutunud, kellel oli viirus või sa lihtsalt läksid nüüd koju niimoodi nagu ühiskond nõuab? Pigem pigem see teine variant, et ma ei tea küll, et ma oleks kellelegi ja kellegagi, kellel on, kellel on seal oht, et kannab, kannab viirust nagu kokku puutunud, et pigem pigem sellest lähtudes, et et mida vähem sotsiaalset kontakti, seda, seda madalamaks saame nii-öelda kõvera. Absoluutselt mõne päeva eest tegid Eesti muusika valdkonnas organisatsioonid vabariigi valitsuse suunas pöördumise. Tehti ettepanekuid koroonaviirusest tingitud eriolukorra majanduslike kahjude maandamiseks muusika valdkonnas. Vaat ma ei teagi, Karl-Erik, kas sina oled päris õige inimene, kelle käest küsida, sest nagu ma sissejuhatuses mainisin, sa oled viimaste aastate üks edukamaid eestis ja kui kellelgi on läinud hästi, siis oled see sina. Aga kui sa vaatad enda ümber ja tutvusringkond on ju lai levik omavahel, kas just kõik, aga väga suur osa teist on omavahel võtavad, siis on see teema päriselt teil omavahel, et mis siis saab või kuidas olla või et kui ikkagi kaks kuud ühtegi esinemist päriselt ei toimu, on siis kuidas positiivselt edasi minna? Suurt järve ühendab ja lookleb nende vahel Emajõgi jõgi, mis on ka Tartu sümbol. Ülikoolilinna loodusmuuseumis on näitus elurikas Emajõgi. Kui elurikas ikka on Emajõgi ja kuidas tunnevad end seal kalad ning mis jõge ohustab, saate teada. Kui kuulete esmaspäeval ökoskoobi kell 10. Null viis. Võib-olla päris head ülevaadet selles mõttes ka omaette, et ega pärast seda uut olukorda ei ole ja ei ole jõudnud ikkagi nüüd noh, väga paljudega suhelda sel teemal, et ikkagi pigem nagu arutatakse seda siin noh, niimoodi oma lähiringis, aga aga noh, kuna kuna ütleme, võtame nagu sellist, ütleme minu žanri, kus ma tegutsen muusika siis siis üldiselt ega ega selles selles žanris on ikkagi pigem selliseid kauboi reeglid tänapäeval, et noh, üldiselt keegi ei ole nagu sellist kellelgi minu kolleegidest, kui me vaatame tõesti selliseid noh aktiivselt tegutsevaid nagu popbände ja muusikuid, kellelgi pole nagu väga selliseid helesiniseid. Noh, kuidas ma ütlen roosamanna unistusi, et kõigil on ikkagi suhteliselt selline ikkagi talupoeglik nagu maailmakäsitlus ja ma tahaks loota, tänu sellele on ka inimestel võib olla selliseid nagu reserve ja, ja igal juhul nagu üritatakse noh, valmistuda alati selleks, et äkki näiteks kuu aja pärast midagi juhtub. Ma ei tea, uus singel, flop ib ja, ja ei ole näiteks ikkagi sellist stabiilset tööd, et ma, ma arvan, et tänu sellele, et see meie nii öelda žanr on noh, isereguleeruv ma tahaks loota, et on inimestel ka varud Sinu avaldusest ma loen välja su enda käitumist ehk viimaste aastate edulainel, sul on olnud võimalik tegutseda nii, et sa ei pea lähema poole aasta pärast näiteks väga muretsema, isegi kui kontserte ei tule. No ma olen jah, selles mõttes olen, olen nagu raha mõttes ikkagi selline lihtne poiss, et ma ma üldiselt kardan, püsikulusid ja selliseid asju, et, et ma ma arvan, et ma, jah, päris päris veel oma oma elupaigast ütleme lahkuma ei pea selle aja sees, mis sa ütlesid. Karl-Erik, kas sa oled elus muuga ka raha teeninud, kui laulmine ja pillimäng? Olen küll ma kunagi töötasin suviti päris hea, mitu suve töötasin ühes catering'i firmas tuttava omad ja tegin, ütleme, sõin. Sõin siis nii-öelda kelneri leiba. Ahah, see vist on leib, mis puudub ka nüüd nende arengute tänasest lõpeb ära. Ma arvan, ma arvan küll jah, et ega kelnerid ja, ja veel, väga paljud muud muude ametite pidajad on ju täpselt samasuguses seisus. Ja et olukord on tegelikult ikkagi väga-väga erakordne, väga erakorraline ja Mida sa ütleksid? Mitte et sa nüüd oleksid rahva isa ja sa teaksid alati, mida öelda, aga kuidagi mul enda sees on alati selline tunne, et midagi tuleks ju öelda sellistel puhkudel, mida sa tahaksid öelda? Jah, nagu sa ütlesid, selline rahva isa ütleme illusioon olla rahva isa, ma kujutan ette, on, on tõenäoliselt paljudel, sest et kui me lööme lahti mõne mõne sotsiaalmeediumi, siis tõesti seal on ju kõigil on oma arvamus. Ja, ja mõnes mõttes noh, kui ma nüüd hakkaks ka midagi siin arvama, siis ma lihtsalt kaoksin sinna kõikide arvamuste sekka ära, võib-olla. Aga, aga noh, mis, mis on olnud minu mõttes viimasel ajal eriti nädalavahetusel oli see, et kui ma tegin lahti näiteks Instagram'i või Facebook'i, siis sealt kahjuks aeg-ajalt viskas sekka pilte, kus. Hoolimata tekkinud olukorrast kutsuvad omale kokku seltskondi korteripidudele, peavad sünnipäevasid ja, ja noh, muidugi pulmi ka, eks ole, selles mõttes, mis on mis oleks küll muidugi väga traagiline, kui kellelgi pulm peaks nüüd ära jääma, aga, aga mul on selline tunne, et mida päev edasi, mida päevad edasi liiguvad siis siis seda nagu vastutustundetum näib selline noh, ikkagi mitmekümnekesi kogunemine. Kastikest vaim võib maksta vanas majas kummitamise eest korrapäraselt igati reaalseid kuld ja hõbemünte. Ma kuidagi loodaks, et inimesed suudavad. Ma ise mõtlen nõnda, et mida ilmselt peab hakkama endale ja tegelikult naabritele kõikidele südamele panema, on see, et tuleb hakata 11 aitama. Sest et nüüd ilmselt läheb selles mõttes keeruliseks ja igas mõttes aitama nii moraalselt kui mil-mil-millega iganes, on võimalik, sest et sest, et nagu sa ütlesidki, et on väga palju, kes kes kaotavad tööd ja kellel puhvrit ei pruugi olla ja, ja nii edasi, et ja just ma arvan, siin ka see vaimne tugi ja kuidagi see ka tuju üleval hoidmine, miks mitte nende samade naljapiltidega, mis te oma seltskonnas saadate, nii et noh, see on tegelikult hädavajalik, et arvan, must huumor on praegu nii omal kohal, kui üldse saab olla. Et et selles mõttes Karl-Erik suur aitäh sulle, et sa hommikul varakult ärkasid, saad ka enda elu nüüd mingisse teise rütmi, võib-olla tänu sellele, et kontserte pole. Tundub kaheldav, kuid just nii juhtub loos pealkirjaga viirastuslik küüri, raha. Järjejutuna loeks tähenritsensi ütlustest. Alo Kõrve. Järjejutt kõlab eetris argipäeviti algusega kell 11 30 kordub kell 22 30. Nüüd on muidugi jama selles, kuna ma pidin nii vara ärkama, siis minu nii öelda teine püüdlus olla normaalne inimene ja näha ära ka aktuaalne kaamera kahjuks täna läheb luhta, sest et ma juba lähen kella kaheksast magama. Sinu töövõime kaheksa paiku ära, selge, selge, aga no ühesõnaga olge terved ja tublid ja ja väga hea kuulda, et te olete oma kambas vastutustundlikud ja hoiate sotsiaalsed kontaktid miinimumi peal, see on tõesti väga oluline. Praegu Eestis. No jõudu teile ka. Ja suur aitäh sulle, aitäh. Ja on järelkuulatav nii meie kodulehelt kui ka raadioteatri äpist. Üheksa, 34 on kell, tere hommikust, Kristo taime. Tere hommikust, esmaspäev, ökoskoop on 10-st seda uudist ERL eetris ja ja milliste plaanidega tuleb, kuivõrd sündmused, mis meie ümber siin toimuvad, mõjutavad sinu kulgemist Uudisplussi. Kell veerand üks teeb Lauri Varik ja esmaspäeviti on eetris ka välistund. Ütleme nii, et nad väga palju isiklikku kulgemist mõjutanud ei ole, aga tööalast pisut küll, sest täna oli plaan rääkida ühest näitusest, mis on avatud, mida saavad kõik külastada. See plaan pisut pisut muutus, selles mõttes, et näitusest räägime, ka seda külastada ei saa, vähemalt niipea mitte. Aga kuna teema on oluline, selleks on Emajõgi, Emajõe elurikkus, võtame siis kalad, tema puhtus, kõik see, mis seal on toimunud, mida on teadlased uurinud, mida on välja selgitanud, see on ääretult põnev ka niisama teada saada ja siis lõpuks, kui noh, asjad maha võetakse, tähendab selles mõttes, et piirangud siis inimesed saavad seda näitust minna vaatama ja ma tean ka nii palju, et suvel kui kõik läheb hästi, siis hakkab see näitus ka mööda Eestit ringi käima. Aga Kristo Elias viib meid metsanduse debati teemadesse, et siis arutada neid esile kerkinud küsimusi, et kus siis on, et ei tea, kas vastuolud või miks inimesed ei saa metsast ühtemoodi aru, et kes näevad seal ressurssi, kes näevad seal siis elurikkust ja näevad metsapuudele ja ja millegi muuga kui lihtsalt raha, mis kasvab ja tuleks sealt kähku välja vedada. Aga nahkhiireekspert? Rauno Kalda räägib meile tänasest hästi toredast nahkhiirest, keda peetakse ka üheks. No võiks öelda pikamaa lendajaks, sest talle meeldib hirmsasti lennata pikki vahemaid, tema nimeks on hõbe-nahkhiir, nimi on ka ilus. Ta nüüd oleks selline lähedane olend, kes öös ringi lendab. Aga no ta on huvitav või vähemalt selline, keda väärid, tead niisugused teevad. Kas Coop on eetris siis umbes täpselt poole tunni pärast, aga see on see koht, kus vaadata otsa ka ülejäänud saatekavale vikerraadios. Ja mõned viited tulevad siit. Venemaal tehtavad konstitutsioonimuudatused annavad president Vladimir Putinile võimaluse kandideerida veel kaheks ametiajaks riigipea kohale ehk siis kuni aastani 2036. Seega saab kauem võimul olla kui Jossif Stalin või Peeter. Esimene. Kas vaim võib maksta vanas majas kummitamise eest korrapäraselt igateriaalseid kuld ja hõbemünte tundub kaheldav, kuid just nii juhtub loos pealkirjaga viirastuslik küüri, raha. Järjejutuna loetakse tähend litsensi ütlustest. Alo Kõrve. Järjejutt kõlab eetris argipäeviti algusega kell 11 30 kordub kell 22 30 ja on järelkuulatav nii meie kodulehelt kui ka raadioteatri äpist. Venemaal tehtavad konstitutsioonimuudatused annavad president Vladimir Putinile võimaluse kandideerida veel kaheks ametiajaks riigipea kohale ehk siis kuni aastani 2036. Seega saapa kauem võimul olla kui Jossif Stalin või Peeter esimene. Mida see Venemaa ja muu maailma jaoks võiks tähendada ja milliseid põhiseadusparandusi veel Venemaal tehakse, sellest räägivad tänases välistunnis riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Saatejuht on Peeter Kaldre. Olen veidi Jaama. Õhtu tšehhi külaline on lauljatar Liisi Koikson. Tema muusikalise ampluaas mahub nii eesti heliloojate laule, rahvamuusikat, džässistandardeid ja loomulikult ka omaloomingut. Kohtumiseni esmaspäeva õhtul pärast kella üheksaseid uudiseid. Mida see Venemaa ja muu maailma jaoks võiks tähendada ja milliseid põhiseadusparandusi veel Venemaal tehakse, sellest räägivad tänases välistunnis riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ja rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Saatejuht on Peeter Kaldre. Ja kuivõrd eriolukorras skulptuuri enam suurt ei tehta ega toimu, siis pole ka kultuuriuudiseid, mis tavaliselt neljaste põhiuudiste järel vikerraadios eetris on. Nii et Andres Oja alustab oma saatega kümmekond minutit. Tantsinud teda laitan Phil Collinsi soololugu aga tuletab mulle meelde, et ansambel Genesis teatas ju siin üsna hiljuti, märtsikuu alguses, et annab üle 13 aasta kontsert ringreisil tagasituleku turnee, mis sellest kõigest praeguste uudiste valguses saab ka natukene sürreaalne, kui ansambel, kes pole ammu koos mänginud, otsustab seda lõpuks teha ja siis saatus paneb justkui käe vahele, aga võib-olla mitte lõplikult. Võib-olla need sündmused on piisavalt veel nendeni on piisavalt aega, et, et saatus ei sekku muidugi vanad rokkareid, mis neil, eks ole. Mis neil enam oodata, selles mõttes, et juba nii kauaoodatud, et ootavad natukene veel ja küll nad kokku tulevad, usutavasti ikkagi tõesti siuksed maailmas elu normaliseerub, küsimus on, milline on siis see uus normaalsus ja kui palju ta on uus ja kui palju ta on vana, aga seda kõike saab näha. Varsti on õnnesoovid eetris ja Vikerhommik hakkab vaikselt lõpetama, me teeme tagasivaate teemadele külalistele võib olla ei olnud varakult meiega igal juhul võimalus intervjuusid kuulata on meie koduleheküljel ja muidugi väga värske info koroonaviiruse kohta tuleb terviseameti poolt nüüd kella 10 paiku. Niimoodi lubas meile hommikul Irina Tontšenko, kellega me rääkisime siis värskes seisust kella poole kaheksase olukorra järgi. Niiet seda saab kuulata üle, seal on paar päris huvitavat nüanssi, mida terviseamet ütles, nii et kindlasti tasub minna meie kodulehele see üle kuulata. Siis rääkisime kell kaheksa 15 täna hommikul Christian Veltriga Innovest koduõppe teemadel, sest et täna algas ju täiesti uus elu nendes kodudes, kus on koolilapsed. Nimelt kõik perekonnad läksid tegelikult kõik koos käest kinni, kooli ja kooli asub sellesamas kodus. Kuidas seda ilusasti läbi viia, sest et see on täiesti täiesti uus olukord, sellest rääkisime kell kaheksa, 15 nagu töö käigus selgus, siis kõik ei olnud selleks valmis, et e-koolile toimub niisugune rünnak ja huvi selle kõige vastu samaaegselt on nii suur, et e-kool pani pillid kotti mõneks ajaks vähemalt Lähme kohe uudiste järel 16. Null viis. Aga täna on esmaspäev, siis Anne Erm tuleb ka läbi ja tema saade algab päev pärast üheksat. Siis kell 850 usutlesime Anvar Samosti, kes on meie hea kolleeg ja jälgib väga tähelepanelikult seda, mis maailmas ja Eestis toimub ning põhiküsimus oli, kas üldse veel midagi toimub peale koroona tuleb välja, et toimub küll, aga vähe ikkagi koroonaviirus, kahjuks on see teema number üks millest kirjutavad kõik maailma ajalehed, millest räägib kogu maailma meedia, millest räägivad ka ilmselt praegu koik kõik maailma inimesed. Aga siiski on mõned üksikud erandid, nii et tasub Anvariga juttu kindlasti järele kuulata. Ja nüüd kõige viimane Karl-Erik Taukar oli meil eetris, kellega arutasime seda, et mis siis teevad nüüd täna artistid, kelle teenistusüleöö kukkus nulli. Millised mõtted neil peas on, kuidas nad käituvad ja Karl-Erik kenasti ütles, et tema ja tema bändikaaslased on küll koduses karantiinis kenasti? Nende vaade muidugi tuleb silmas pidada on üldjuhul noortelt meestelt, kelle perekond on maksimaalselt kaheliikmeline. Seal ei ole lapsi kaks, kolm või neli, mis annaks uue dimensiooni ja tõenäoliselt mõned murekortsud laubale juurde. Aga lihtne pole kellelgi juhul, kui töö lihtsalt päevapealt käest ära võetakse. Ees ootab pikk päev. Marta, kas lähed puhkad selleks, et homme sama mõnusas tujus tagasi olla või mis hakkab juhtuma seal kehalisest kasvatusest, kodus, lastega, kes täna ilma ja aga nad olid väga tublid, eriti nüüd, kui e-kool maha kukkus, siis nad tegidki meie vana päevarütmi järgi, nimelt me juba nädal aega oleme harjutanud seda, et üheksast 10-ni olnud selline kehaline kasvatus ja nad harjutused seal sees näiteks on mis liigutused, näitaja raadiokuulajatele ma kirjeldan. Jätame kõik, kujutame ette, mida tähendab neis pinksi reketiga Kõksimine ja no see näiteks Eino palli Kõksimine tavaline pinksi reketiga. Selline sa nimetatud kehaliseks kasvatuseks, seda noh, ikka koordinatsioon ja kõik asjad, ega kehaline kasvatus ei pea ju olema ainult niimoodi higipull otsa ees kätekõverdusi tegema. Seal on igasuguseid nüansikaid, asju, mida kodus saab teha põnevasti. Jaa, jaa, siin ma arvan, et siin on ainult fantaasia küsimus. Aga ei, mulle on ikka täna veel vaja siin natukene töömõtteid mõelda ja vaata, ega minugi töö on väga palju ümberorienteerumist nüüd nõudnud, nii et nii et päris päris huvitavad ajad, mis me praegu elame. Aitäh, saate toimetaja Anu Merila kuulajatele ka, kes olid täna meiega. Loodetavasti olete Vikerraadioga läbipäevasest kõik olulised sündmused, mis peaksid viiruse rindelt laekuma, saavad ka meie eetrisse. Seda päeval on taas pressikonverentsi oodata ja küllap need järelkajad jõuavad uudis plussi. Kõigele kena päeva. Õhtu džässikülaline on lauljatar Liisi Koikson. Tema muusikalise ampluaa ase mahub nii eesti heliloojate laule, rahvamuusikat, džässistandardeid ja loomulikult ka omaloomingut. Kohtumiseni esmaspäeva õhtul pärast kella üheksaseid uudiseid. Viis 56 on kell, see tähendab, et ta täistunnist puudub veel neli minutit. Uudised on peagi eetris, Mart Normet ja Sten Teppan jätkavad Vikerhommikust pärast uudiseiduudiste ette veel ansambel Nemo. Kell on kuus rahvusringhäälingu uudised, Uku Toom tere hommikust kõigile kasituudiste stuudiost. Euroopa Parlamendi itaallasest spiiker David Sassoli kutsus Euroopa Liidu liikmesriike tegema tihedamat koostööd oma tegevuskavade koordineerimisel seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega. Saali sõnul on Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Laieni õigus, et euroliiduvalitsuse ei tohi tegutseda ühepoolselt küsimustes, mis Puudutab meditsiiniliste vahendite varude piiramist või liikumisvabaduse takistamist. Kontrolli tugevdamine Euroopa Liidu välispiiridel, mis on kooskõlas meie reeglite ja rahvusvaheliste kohustustega, aitavad tagada Schengeni süsteem, töötaks efektiivselt siiski sisepiiridel kontrolli taastamine, kui ei tugine tervishoiuametnike soovitustele või andmetele tekitab rohkem kahju kui kasu, sõnas Sassoli. See seab suuri majanduskulutusi Euroopa liidule tervikuna ja takistab kaupade kohalejõudmist sinna, kus neid vajatakse. Meil on vaja tagada Schengeni ala korralik toimimine. Piiride probleemidest ka nii palju, et Poola võimudega on saavutatud kokkulepe humanitaarkond kolonni loomiseks balti riikide sõidukitest, mis läbi Poola territooriumi kodumaale suunduvad. Nii ütlesid eile Eesti välisminister Urmas Reinsalu ja Läti välisminister Edgars Rinkebys. Reinsalu rõhutas, et Eestisse naasta soovivad kodanikud annaksid endast teada kuni täna hommikul kella kaheksani ehk siis kaks tundi on veel aega. Poola territooriumi hilisem läbimine pole enam tema sõnul võimalik. Palutakse teatada soovist ja saata oma andmed konsul ät, MF A-d ja nagu varem teada, sulges Poola koroonaviiruse leviku tõkestamiseks oma piirid välismaalastele ja peatas õhu- või raudteeühendused teiste riikidega. Kaitsevägi tutvustas Pärnus noortele naistele ajateenistust ja karjäärivõimalusi kaitseväes. Naiste osakaal ajateenistujate hulgas on aasta-aastalt kasvanud, sellest Ester Vilgats. Pärnus toimunud kaitseväe teabepäevale kogunes üle 20 noore naise, kes tundsid huvi ajateenistuse ja karjäärivõimaluste vastu kaitseväes. Oluline oli teavet jagasid samuti noore naised, kes ise on kaitseväes karjääriga alustanud ja peavad seda õigeks valikuks. Mereväe teavitusohvitser nooremseersant Marja tõkke. Eelmisel aastal, kolmandal jaanuaril alustasin ajateenistust, olin 11 kuud ajateenistusest ja peale seda alustasin kohe tegevteenistust, ehk siis ma olen kokku olnud tegevteenistuses kolm kuud ja ajateenistus sinna juurde liitus siis aasta alguses ma kohe küll ei tulnud, see minu kohta on, et see pigem tuleb ajaga. Ja lõpuks ma küll oli tunne, et jah, see on koht, kuhu ma kuulun, siin ma pean, oleme struktuur, on see, kuhu ma sobin. Tõenäoliselt on paljude naiste sõjaväelise karjääri algus seotud riigikaitsetunniga gümnaasiumis. Just sealt tekib huvi, aga kaitseväe juurde jõutakse mitut moodi. Tänasest saab haigusleht ajutiselt veebis vormistada seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad töötavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu ise avada. Haigus või ootusele saamiseks võib endiselt helistada oma perearsti keskusesse, kuid perearstide järsu töökoormuse tõusud võib kontakti saamine olla raskendatud. Patsiendiportaalis sisendatud teade edastatakse haigekassale tööandjale ja perearstile. Haigus või hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt. Inimesele helistatakse perearstikeskusest hiljemalt nädala jooksul, et tema tervislikku seisukorda võimalikke sümptomeid täpsustada. Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme doktor Karmen Jolleri hinnangul on täna üle Eesti oodata hüppelist haigus ja hoolduslehtede avamise vajadust. Möödunud öö hakul jõudis Loode-Eestisse sajuala, mis laienes ida-kagu suunas 100. vihma, lörtsi, sisealadel ka lund. Puhus edela ja lõunatuul viis kuni 11, puhanguti kuni 17, rannikul kuni 26 meetrit sekundis. Õhurõhk oli varahommikul Tallinnas 755 millimeetrit elavhõbedasammast, seal langeb suhteline niiskus 83 protsenti. Õhutemperatuur on praegu Tartus nullis Jõhvis, Narvas, Mustvees, Jõgeval, Võrus, Viljandis, Türil, pluss üks, Valgas kaks, Kundas, Kuusikul, Pärnus, Kihnus kolm, Tallinnas, Paldiskis, Ruhnus, neli, Virtsus, Vilsandil, Sõrves, Ristnas, Haapsalus, Heltermaa viicia, Kuressaares kuus plusskraadi. Ilm on täna pilves, ajuti sajab vihma ja lörtsi, ennelõunal mandril ka lund. Pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab, õhutemperatuur pluss kahest kuni kuue kraadini. Tere ja kena päeva algust, kell näitab, viis minutit üle kuue on esmaspäev ja 16. märts. Stuudios on Sten Teppan ja Mart Normet ning loodetavasti hoolimata sellest uuest keerulisest ajastust siiski suudame säilitada positiivset meelt, siis see on ju väga-väga oluline ja Vikerhommikusse. Järgmiseks värsked ajalehed. Valetainas aroomid kaasvad kannika Iisronendava ja järja õmblustest ja me Ei luba, tuleb tagasi, on vaja hoida, et ei tõmbaks kõike keelele. Et ma eestlane ja selles jäär ei hammusta, mind ei saa. Sest ta ei ela ägimena, veel põrsaid, hunte, lambapäid ja ei lase, neil on ka. Külma nokil sokliga Kid Rocki. Aga lõpus jätke rahule. Saarel partsu koduõllepruuli lõikan pekileiva, lasen kruusi vahule. Kurval pilgul omane Järvamaa. Pildil vaatab ise mõtlemisaedes meie viltu kaetud Maja katus hetk tasus ristil, sekkumisaga. Ma jään, ma olen ja näe, ma eestlane ja selleks ei hammusta, ta minna ei saa, hüve. Ei lähegi imena. Lambapäid ja ei lähe ka. Taaga Lauri Saatpalu ka eesotsas üheksa minutit üle kuue on kell värsked ajalehed on minu ja mardi käes ning pakume teile, mis siin kirjas. Võite isegi aimata, et temaatika on väga ühte väravasse, see kõik on ju arusaadav. Aga äkki siis huvitavaid mõtteid ja tähelepanekuid, mis on nendel keerulisematel aegadel abiks? Arvamuskülgedel Päevaleht ära trükkinud artikli arvutitega töötavad inimesed saavad enamiku tööst teha kodus ja siin on jagatud rida soovitusi nii töötajatele kui tööandjatele, kuidas uues reaalsuses ehk siis nii-öelda kaugtöö vormis ikka omavahel kama saada. Nipid näiteks üks nippidest, mis minu tähelepanu äratas ja ja võib-olla on nii-öelda Facebooki suhtluses inimestele niikuinii teada see, et kui see inimesele ütleb midagi või kui sa talle kirjutad sama sõnumi, siis see mõju võib olla hoopis erinev, on ju, ehk kui sa loed mustvalgel on loomulikult siis seal puudub emotsioon, näoilme ja intonatsioon muidugi, ja sa võid tõlgendada öeldut hoopis teistmoodi teen, sellepärast need smailid ongi välja mõeldud just ja arvesta kirjaliku suhtluse eripäraga, on üks soovitused töötajale süütut nalja on kerge tõlgendada passiiv-agressiivse kommentaarina alati eelda, et teisel on head kavatsused sest tahad, et sama mõeldaks ka sinu kohta. Kui on arusaamatus teie vajaduse korral kõne täpsemalt, et täpsemalt aru saada teise poole mõttest ja asi lahendada seal väga praktiline soovitus. Inimesed võivad väga tülli minna niimoodi, ehkki ma kahtlustan, et kõigil on see iseenesest teada, lihtsalt kirja vahet tus või mõtete vahetamine kirja teel kirjalikult on nüüd kasvamas tõsi. Aga kas sa soovid näiteks soovitust ka tööandjale kuulda? Neid on siin muidugi loomulikult ühe on, eks seda, aga mis võiks olla. Niisugune esimese number üks on kohe väga praktiline. Pane kirja kodukontorijuhend, aga see, kusjuures sa tahtsid sellest kohe ülevaadet, ei olegi selline manuali mees, aga see on super asi, sest et meie pere näiteks jättis lapsed koduõppele juba nädal aega varem. Ja esimene asi, mis me koos lastega tegime, oli siis eelmise kas siis esmaspäeva hommikul või oli see juba pühapäeva õhtul. Panime kirja selle päevakava koos nendega, et tegelikult see on väga tähtis, et, et kindlasti on olemas võib-olla lappama saan aru, et tas on andmekaitsevärk praegu, kas sa oled nõus, avas avalikustama hommikul, praegu on veel piisavalt vara kuulajaid, kõik magavad alles, onju, sest nüüd saab kauem magada, kui saab, oled sa nõus avalikustama mõned punktid sellest päevaga kavast, mis te kokku leppisite, kas seal on midagi niisugust? Noh, ütleme intrigeerivat ka, et ei ole ainult et telefoni näppimise aeg ja mis see aeg, söömise aeg, kas sul on midagi niisugust, mille peale ma ei tule? No ma koristan selle ette, sa ei pea kõike ettelugemine, miks kell kaheksa hambapesu ja söök, eks ole, loogiline, kella kaheksane ärkamine, mõistlik kellaaeg, eks ole, siis on, tegime kohe kehalise kasvatuse hommikuks küll tubase, aga seal saab igasuguseid põnevaid asju teha, väiksed võistlusmomendid lastele sisse kirjutatud, arutab nendega läbi, kuidas on põnev tund aega sellist liigutamist, võimlemist ja asja siis on kolm tundi, oli koolitööd, noh, kolm tundi, ütleme võrreldes tavakooliga, lühike aeg, aga tegelikult mõeldes kolm tundi, mitu last koduklassis on? Kolm, kolme, aga nad on täiesti erinevad nagu mitte täiesti erinevas, aga ikkagi erinevas vanuses, aga kõik on koolilapsed, jah, jajah, ja siis on lõunaaeg kella ühest siis on vaba aeg peale seda, kus on ka sulgudes mobla kirjas tund aega. See on nüüd esimene kord, kui on mobla niimoodi lubatud päevas, siis on koolitöö uuesti igaks juhuks, sest vaata, võib-olla mõned õpetajad panevad pärastlõunaks alles siis on tund loominguga klaverit tarlaulmine lugemine, et nad nagu teeksid midagi nii-öelda hobitegevust kodus natukene siis on tund loodusega. Et siis oleme käinud ikkagi jalutamas lastega tunnikene väljas jooksmas midagi tegema, siis on veel koolitöö igaks juhuks õhtul, siis on kodutööd. Kui sa nüüd pool tundi, aga ema rõõmuks kirjas nõud ja pesud ja muu selline. Ja siis päris õhtul enne magamist on vaba aega ka sulgudes n b mobiilid ära, ehk siis see on väga tähtis, et tund aega enne oleks mobiilivaba ühesõnaga, aga saab teha küll sellise, igaüks vastavalt enda enda oludele, selle tabeli ja ma saan aru, et nüüd hakkab olenema väga palju ka konkreetsest koolist ja veel konkreetsest klassist, kuidas seal see töö käib? Ma sain aru, mõnedes klassides on ju lausa, niiet algabki kell kaheksa kool täiesti nii nagu oli, teistel on ta natukene vabam, nii et see nüüd väga väga oleneb, aga tehke kindlasti plaan. Suur lugu on Eesti Päevalehes, Eesti Panga presidendi intervjuu. Madis Müller räägib siin asjadest ja vahest ehk huvipakkuvam on see ja tavainimesele käegakatsutavam, kuidas liigutatakse raha nendel aegadel ja sellest, kuidas Eesti Panka otseselt kriisi lahendusse panustab. Madis Müller ütleb siin Ta muuhulgas on meil selge ülesanne et sularaha ringlus ja maksed kui elutähtsad teenused ei katkeks. Ja küsimusele, kuidas seda tagatakse, vastab Madis Müller, et eks me koostöös pankade ja G4S-iga oleme erinevaid stsenaariume läbi mänginud ja ikka selleks, et sularaharinglust tagada, seda me suudame ka, kinnitab Madis Müller. Õnneks ei puuduta eriolukord elektroonilisi makseid, mis töötavad laitmatult. Ja Madis Müller lisab veel, et raha ei ole vaja pangast välja võtma joosta. Eesti pangad on praegu igati tugevad ja klientidel pole teenuste katkemise pärast vaja muretseda. Sa võtad sellist tähelepanekut mart tõsiselt, kas inimesed võtavad sellist tähelepanekut tõsiselt, kas ei ole nii, et kui kusagil öeldakse, et säilitage rahu, kõik on kontrolli all, siis inimesed mõistavad seda sõnumit täpselt vastupidi ja kohe tormavad. Olen selle peale mõelnud, kusjuures tõesti, et seda on väga oluline öelda. Sõnadel on päris suur jõud, aga tõesti seda võidakse tõlgendada täpselt vastupidi, sest et kui sa ütled juba selle sõna välja paanikaks pole põhjust kasutada sõna paanika välja, siis jääb inimesele ju meelde, ütle, kas teistpidi äkki lingvistiliselt ei ole põhjust paanitseda, saad aru, siis meil ei ole põhjust millekski. Paanikaks pole põhjust ja üks väike viide veel uudiskülgedele. Terviseamet teatas, et kergete sümptomitega inimesi pole enam otstarbekas uurida. Keskendutakse riskirühmadele. Ja Raimo Poom küsib Eesti Päevalehes, kas öeldu on liiga karm sõrm. Muuhulgas on töö käigus ilmnenud viiruse kontrolli pudelikaelu, mille ületamise nimel kavatsetakse nüüd alanud nädalal töötada. Esimeseks suureks pudelikaelaks on saanud koroonaviiruse proovida mine selle kohta möönis ja terviseamet, et järjekorrad ulatuvad sadade inimesteni. Probleem on lihtne. Praegu käib näiteks Tallinna piirkonnas Covid 19 proove võtmas kolm kiirabibrigaadid. Nad ei jõua füüsiliselt võtta kõigi, isegi piisava kahtlusega patsientide proove, sest iga väljasõit tähendab erivahendite, maskide, kinnaste ja muu sellise vahetamist. Lahendus on leitud Saaremaal, kus nakatumist kolde tõttu pandi proovi võtmiseks püsti niinimetatud Drive In kus on võimalik teenindada palju rohkem piisava koroonaviirusekahtlusega patsient. Aitäh. Ja juba täna tahetakse langetada otsus rajada Eesti mandriossa samuti üks, kaks samasugust statsionaarsete viiruseproovide võtmise kohta. Üks tahetakse teha mobiilseks, et seda vajaduse korral nii-öelda kuumem atesse piirkondadesse ümber paigutada. Terviseametiga räägime ise, ka juhtub see natukene rohkem kui tunni aja pärast. Praegu kuulsite ülevaadet mõnedest teemadest või lähenemisnurkadest Eesti Päevalehes. Vahele laulavad Ele ja Kaja Kõlar, siis jätkame lehtedega kuus ja 17 näitab kell. Keraamik kui laulusõnadest kinni võtta, siis tõesti tarvis on vaid natukene rohkem aega. Põhiküsimus on siiski, kui palju. Ja sellele ei oska paraku keegi täpselt vastata. Kuhu see 22 te kuulate, Vikerhommikut, jätkame ajalehtedega ja Mart, ole lahke. Väike näpuviibutus õhtulehe spordilehekülgede suunas näpuviibutus, selles mõttes ta siin on trükitult ära paar fotot, mis on üles võetud Mehhiko rallil. Ahah, koroonaõlu paistab see kohe sillaks, koroonapussi tüdinen, teine on siis viirusega viirusega seotud informatsiooni buss, aga see buss või putka, kus õlut müüakse või müüdi, see oli ralli algusest peale kohal juba tegelikult päevi enne viiruse buss jõudis ka kusagil lõpuhetkedel pärale. Päris sürreaalne naine, see on päris paradoksaalne olukord täiesti. Vaatame Äripäeva ja Postimeest. Äripäev loomulikult kirjutab põhiliselt ainult koroona teemadel, sest et äridele ja meie kõigi rahakotile mõjub see koroonaviirus praegu tegelikult täiesti kohutavalt. Ja Ärilehe esiküljel võib lugeda väga huvitavat prognoosi, saame täna rääkida Anvar Samostiga, mis tema arvab, mis sel nädalal veel juhtub, aga äripäevas kirjutati Urmas jaganud niimoodi, et alanud nädalal võtab valitsus väga tõenäoliselt vabaduste sabast veel juppe maha. Ehk siis, et siit me praegu piirid kinni lähevad vaikselt, et siin läheb asi veel veel jõulisemaks. Arutelu koht ongi äripäevale teadaolevalt just riigist väljumise keelamine, kas oleks mõttekas või üldse võimalik teha, selle üle hakatakse täna hommikul tema ja täna võime kuulda veel ilmselt eri asutuste sulgemist, kohustustest näiteks kohvikud, baarid, kauplused peale toidupoodide võivad kinni minna siis tänasest. Nii et noh, iseenesest kahjuks tuleb öelda, et võib-olla see on mõistlik ja pärast seda, kui pandi kinni ka spaad ja treeningsaalid jõusaalid, siis on ilmselt asjade ainult loomulik areng või jätk. Ja siis Postimees kirjutab ühest huvitavast äppist, mille me nüüd ka endale alla tõmbasin, ole valmis, on naiskodukaitse poolt tehtud äpp ja selle allalaadimine hüppeliselt kasvanud. Mobiilirakendusest leiab kasulikke telefoninumbreid alates hädaabinumbrist kuni mürgistusinfo, niisiis rakenduse kõige atraktiivsem osa on koduste varude testimine ja nii edasi, nii et naiskodukaitse on teinud sellise äpi nagu ole valmis. Kui peaks kedagi huvitama, siis saate saate kohe selle endale telefoni tõmmata. Ma ei ole ise selle sisuga tuttav, aga mulle mainiti eile telefonis, et seal on isegi ära öeldud, kui palju inimese kohta tuleks vett varuda. Kas see on juba natukene üle võlli või ei ole või kas seal on kirjas, kui palju mina seda sulle öelda, ma ei tea, et oleks võinud seal paberit no inimese kohta koguda. Väga raske öelda, et ma väga loodan, et see ju ei lähe, see kriis ei ulatu päris infrasse selles mõttes, et meil elekter, vesi, mingeid selliseid baasasjad jäävad ikkagi alles vesi, Thuon, mitte mürgistatud ja nii edasi, et mis sa tast ikka varud, et noh, Eesti on õnneks selline äravalitud koht tegelikult olemas valitud koht, me oleme ka looduskatastroofide ja kõige mõttes ikkagi väga vanajumala selja taga. Et neil on väga hästi. No ma usun, et vast ikkagi vee varumine, ma ei tea, tõesti, ma ei, ma ei julge midagi öelda sellisel kriitilisel hommikul. Ma võib-olla ei ole kõikide vajalike materjalidega piisavalt hästi kursis, aga kas sinuni on jõudnud ammendav vastus küsimusele, mis värk selle WC-paberiga on? Millele tehakse palju nalja, näiteks vaimukaid momente WC-paberiga on see, et on ühe vanema daami pilt ja tal on siis tehtud WC-paberist, selline pikem kleit näeb välja nagu Elina Netšajeva esinemiskleit. No nalja saab teha palju WC-paberi kujul, sest et ta on selline mõnes mõttes huvitav produkt. Aga Ma ise arvasin, et see tuhin läheb mõne päevaga mööda, aga eile õhtul jätkuvalt olid kõik riiulid on tühjad, siin on kaks asja. Esiteks on visuaalne, vaata teda, kui sa võtad ära riiulist ühe paki, siis on juba riiul, näeb välja hõredam, et kui sa võtad ära 10 pakki WC-paberit või võetakse ära mingi aja jooksul, siis on see pool riiulit on tühi. Poes, kus mina käisin, seal ei olnud pool riiulit, tõi seal oli täiesti helistage siis on mitu inimest võtnud sealt, eks ole, 10 pakki tekib inimestel tunne, et ma võtan igaks juhuks. No ja aga lihtsalt vaata, kui sa võtad seepi, siis see ei saa nii ruttu otsa, ei tekita visuaalselt tühjust. WC-paber tekitab visuaalse tühjuse. Esiteks, ja teine asi on see, et, et seda on nüüd tõesti analüüsid täri psühholoogide poolt, et mis, mis, mis toimub ja see on üks selline toode, mis tekitab inimestes muga sellist noh, komfort ja isegi parem sõna isegi öelda niimoodi võõrsõnaga eesti keeles tekitab selle tunde, et ma lähen nüüd koju, mul vähemalt on see WC-paber, huvitav on ju. Ma ise mõtlen, et WC-paber on ometi üks niisugustest toodetest, sest mis on asendatav just sellest ei sõltu otseselt sõltuv. Sa saad hakkama, tegelikult ikkagi on ja et on tõenäoliselt asi on olemas näiteks ja nii edasi, milleta on probleem palju suurem ja absoluutselt, aga näed, see ongi tänase väga huvitav näide tegelikult tõesti, mis sa tood, et see on tänase inimese mingisuguses ahjus meil siin ma ei tea, meil on erinev pajud roomaja puhtaks, ma ei tea, mis, mis Reptiili ajus nüüd WC-paber nii prominentsel kohal on, aga, aga tõesti, ta on tänase maailma kodaniku jaoks üks põhitoode ja turvatunde küsimus, turvatunde küsimus ja selline komfort. Ja kell on mõne minuti pärast pool seitse, kuulame vahele lühiülevaadet uudistest ja varsti on hommikumõtiskluse aeg ka käes, misjärel võtame ette kohalikud väljaanded. Ja ühtlasi tuletame meelde, et veel poolteist tundi on aega inimestel Saksa-Poola piiril endast märku anda. Neil, kes tahavad kolonnis evakueeruda tagasi kodumaale. Täna niisugune asi sisse Sealsete korraldatakse. Päris paljud vist on hetkel seal lõksus asjaolu tõttu, et Poola oma piirid ametlikult sulges. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil eriolukorra meetmeid, milliseks kujunevad riigieelarvelised koormused. Eriolukorras oleme andnud valitsusele väga ulatuslikud volitused eriolukorras tegutsemiseks. Võrreldes meditsiiniliste võitlejatega pole ühiskond seni ühegi haiguse pidurdamiseks maksnud liiga maksnud nii kõrget hinda, ütles komisjoni esimees Jürgen Ligi. Tema sõnul on parlamendi kohustus teha järelevalvet otsuste sisu proportsionaalsuse, ajastuse ja kooskõla üle. Istungile on kutsutud rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, riigikontrolli, õiguskantsleri esindajad ja algab see kell 13 15 ning seda on võimalik ka jälgida veebiülekandes. Tänasest saab haigusleht ajutiselt veebis vormistada. Seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad töötavad inimesed, seda patsiendiportaalis digilugu ei saa avada. Haigus või hoolduslehe saamiseks võib endiselt helistada oma perearstikeskusesse. Järsu töökoormuse tõusu tõttu võib kontakti saamine olla raskendatud. Patsiendiportaali sisendatud teade edastatakse haigekassale tööandjale ja perearstile. Haigus või hooldusleht avatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt. Inimesele helistatakse perearstikeskusest hiljemalt nädala jooksul, et tema tervislikku seisukorda ja võimalikke sümptomeid täpsustada. Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme doktor Karmen Jolleri hinnangul on täna üle Eesti oodata hüppelisi haiguse hoolduslehtede avamise vajadusi. Selleks, et saaksime keskenduda neile, kes seda kõige enam abi vajavad, palume patsientidel töövõimetus ja hoolduslehti taotleda patsiendiportaali kaudu, ütleb Joller. New York läks pühapäeval seoses koroonaviiruse vastase võitlusega üle uuele korrale, mille kohaselt tuleb kõik baarid ja restoranid sulgeda. Lubatud on vaid kaasamüük. Linnapea nimetas oma avalduses olukorda sõjamentaliteedis. New Yorgis keerati juba varem enam kui 500 inimesega kogunemised, mis puudutas näiteks ka maailmakuulsaid Broadway teatreid. Ilm on meil täna enamasti pilves, ajuti sajab vihma ja lörtsi, ennelõunal mandril ka lund. Pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul üheksa kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on praegu pluss ühes pluss viie päeval pluss kahest pluss kuue kraadini. On aeg hommiku mõtiskluseks ja täna kõneleb kõrgema usuteadusliku seminari rektor Einike Pilli. Tere hommikut, head raadiokuulajad, olen Einike ja tahan teiega sellel nädalal kohus vaadata, mida Jeesus ütles iseenda ja seega ka jumala kohta. Maailma ajaloos on palju tõlgendusi kristlusest. Meie kauged esivanemad on läinud vägivaldselt risti udustamist. Ja vaid vähesed teavad, et enne seda oli maal juba rahumeelselt levinud ristiusk. Osad mäletavad, et luterlik kirik tegi väga palju kirjaoskuse levikuks. Millele, mine tea, ehk ehituvad üles isegi tänased kõrged PISA testi tulemused. Ajalugu on täis erinevaid tõlgendusi, mida tähendab olla Jeesuse järgija või näiteks kloostrid, pole tegelikkuses sugugi niisugused nagu ateistlikus eesti kultusfilmis viimne reliikvia. Neis on antud haridust, arstiabi ja peavarju paljudele talvetatud inimkonna eest ning antud nõu eksinutele. Nad on olnud kirjavara levimise hariduse edendamise kohad. Muidugi on olnud ka võimumängija vastuolusid, nii nagu igas inimkoosluses. Need kirjeldatud on kõik jumala tõlgendused tema tegelike või näiliste järgijate poolt. Aga milline on jumal tegelikult? Ehk tuleb minna algusesse ja esmaste allikate juurde, nagu teadusmaailmas öeldakse, selleks et selles selgust saada. Seepärast vaatamegi sellel algaval nädalal Jeesuse ütlusi, uue testamendi Johannese evangeeliumi raamatus. Aga veel enne seda, mitmeid sajandeid varem kohtas Mooses kõrbes põleva põõsaga ja sai jumalalt kutse ja läkituse minna tema rahvast Egiptuse vangipõlvest vabastama. Ja kui Mooses jumalalt küsis, mis ma pean ütlema, kes mind on läkitanud siis vastas jumal, teise Moosese kolm, 14 mina olen see, kes ma olen. Ütle Iisraeli rahvale, et mina olen, läkitas mind. Siit mitmeid sajandeid edasi kerides leiamegi Johannese evangeeliumist, seitse erilist Jeesuse ütlust, mis algavad sõnadega mina olen. Neis kajab kaasa põleva põõsa sündmus. Ja kumab läbi Jeesuse väide, et temast võib näha jumalat ilmumas. Ja tema järgi võib teada, milline jumal on. Jeesus ise ütles korduvalt, et kes on näinud teda, on näinud isa. See tähendab jumalat. Nii kui me saame vaadata midagi Jeesus enda kohta ütleb, saame tundma tõelist jumala olemust. Ja nüüd esimeselt, mina olen lause juurde. Ühel päeval paarkümmend sajandit tagasi seisis Jeesus rahva seas, ütles. Mina olen eluleib. Eestimaal pole ammu enam sellist nälg andnud, et leiba kai jagu. Leib on pigem kujund inimese põhivajadustest, isegi kui makaronide ja kartuliga püsiks ka hing sees. Selle Jeesuse ütlusel mina olen eluleib, on tegelikult eellugu. Enne seda oli suur rahvahulk istunud mäeküljel Jeesust kuulamas ja neil oli nälg, tõsine nälg ja veel pikk tee koju minna ja neid oli palju. Umbkaudu oletades ilmselt rahvaloenduste korraldatud, ütleb piibel, et seal oli 5000 meistlus naised ja lapsed. Tänapäevast kirikuskäijate meeste-naiste suhete arvestades tähendab see vähemalt 15000 inimest. Jeesuse jüngrid hakkasid otsima lahendust, leidsid poisi, kellel oli kaasas viis odraleiba ja kaks kalakest. Poisi oli ilmselt hästi ette, mõtleb ema jüngrid ja see poiss, kellest me kahjuks kunagi hiljem enam midagi kuulda ei saa, mõistsid sel päeval, kui neid viite odraleiba kahte kalakest kogu see rahvahulgaga jagati. Et jagada saab vaid seda, mida murrame jääd ära andes saab rohkem kui endale hoides. Aga sellise rahvahulga söötne oli ka tõeline majandusime ja valimispropaganda. Pole ime, et rahvas tahtis Jeesus kuningaks tõsta peale seda. Ja seepärast läks ta kiiresti minema. Ja nad kohtusid rahvaga Kaperlamas. Järgmine päev ja rahvas, olles vaimustatud eelmise päeva sündinust, ütles issand, anna meile alati seda leiba. Ja siis Jeesus vastase ütles, mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi. Ja kes minusse usub, see janune enam iialgi. Piibel ütleb, et inimene ei ela üks päinis leivast. See tähendab, et meie elubaasvajadus ei ole saada ainult kõht täispalk pangaarvele ja pangamaksed tasutud. Meie elu baasvajaduste hulka kuulub ka jumala tundmine ja temasse uskumine. Meie isa palves palume anna meile meie igapäevane leib. Aga täna võime paluda ka seda, et märkaksime jumalat igas päevas, õpiksime teda tundma. Sest jumal on meie elu üks oluline baasvajadus. Jeesus on eluleib väga-väga ilusate õnnistatud päeva teile. Vikerhommik. Kõik. Väike. Ei mõistnud. Nii ta kui päid Ta uni iga koor, kui päid. Uni. Kuus ja 41 näitab kell tere hommikust neile, kes alustavad päeva vikerraadioga. Mis arvata, Marta, võttes arvesse, et saabunud on uus ajastu kui need kinnipanemise ja ärakeelamist teated jäid pigem reedesse ja nädalavahetusse, siis on nüüd justkui uue elu, esimene päev on nii, kus paljud enam tööle ei lähe, kooli minna ja nii edasi, et kas inimesed lubavad endale natukene pikema une või vastupidi, ärevus on ikkagi ja see sisemine kell niisugune, mis ajab täna hommikul ka üles varakult, ehkki otseselt kella peale. Aga ma ei peagi, arvan, et lubatakse pikemat und sest tõesti kohustusi ei pruugi olla nii palju kellaajalisi inimestel, aga näiteks ma pean kohe sind parandama, et kooli ei minda. Ikkagi minnakse selles mõttes, et kool kindlasti toimub, et võtavad töökohad, paljud on tõesti nii kinni, et tööd ei tehta. Aga kool on asi ei tohi lausa niimoodi suhtudagi, et kooli ei ole eriti noored, kes meid kuulavad, kuigi nemad kindlasti magavad. 42. Et kool on ikka cool. Nojah, vaata, mina mõtlesin kooli minemise all päris niimoodi füüsilist toimetamist, et sa lähedki koolibussi peale näiteks sa sõidad hommikul oma pooletunnise sutsaka ära, oled kohal ja istud koolipinki ja pigem on isegi lausa niimoodi, ma ütleksin, et nüüd läheb kogu ühiskond kooli nii kõige laiemas mõttes, aga kitsamas mõttes perekonnad lähevad kõik kooli, sest et hakkabki ju perekonnakoolkodudes toimub kool. Me räägime nüüd kohalikest lehtedest ja minu ees on tutvustus Lõuna-Eesti Postimehele, kus kirjutatakse muu hulgas seda, et Võru linn kogub kriisiolukorras infot, et avada lastevanemate toetamiseks taas lasteaiateenus. Seda küll vähendatud kujul. Samuti plaanitakse koostööd kauplustega, et muuta tõhusamaks toiduainete kojukanne hädas olevatele inimestele. Ja lõunapostimehest, saame teada ka seda, et Võrumaal on inimesed koroonaviiruse vastu abi otsides pöördunud ka rahvameditsiini poole teada-tuntud. Mis sa arvad, mis on Lõuna-Eesti rahvameditsiin, mille poole inimesed pöörduvad, äkki see on midagi, mis tekitab joovet? Etter tarvitades peab ajalehte vajalikuks märkida seda nii sees- kui välispidiselt. Ma igaks juhuks ütlen sulle, et me oleme ka praegu eetris. Kas ma midagi ma lugesin lehe tutvustus, aga me oleme täiesti raadioeetris. Minu käes on Tartu Postimees ja Tartu Postimehes loomulikult ära toodud siis linnavalitsuse käitumisjuhiseid ja Tartu linn on olnud väga progressiivne. Tartu linnapea on kutsunud ju vabariigi valitsust üles ka kiiremini tegutsema üle terve Eesti. Ja noh, siin on näiteks öeldud, et haigena ei tohi minna poodi apteeki, oodake ära siis ravimite ostmisega Kuniver terveks saanud ja põhimõtteliselt ärge ärge oodake ravimite ostmise Kuniverit haigeks jäänud siis teistpidi. Ja, ja loomulikult kõik hügieeninõuded uuesti üle öeldud, et kuidas tuleb käsi pesta ja nii edasi. Linnaliinibuss desinfitseeritakse regulaarselt, kuid bussi ei saa siseneda esiuksest ning juhi käest piletit osta ei saa. Ja nii edasi, nii et ühesõnaga igavesti palju väikeseid nüansse on nüüd selle uue eluga kaasnenud. Aga näiteks enda isiklik tähelepanek, selveris saab ikkagi osta ja teistest budist Kaiu lahtiseid pirukaid. Nii et kas ostad need bussijuhi käest selle pileti selleks sa võtad selle lahtise piruka siis noh, ma ei tea. Suhteliselt sama, sama ohtlik, ma arvan, aga puuviljad on tuju lahtised, kas täitsa pesed ära, pirukas ei pese ära, ahah. Nojah, ja siis Tartu Postimehes rahustatakse sünnitajaid, vähihaiged saavad kliinikut kumist endiselt abi, mis on tõesti väga, väga õige, väga-väga hea siis ka see Tartu Postimehes tegelikult 80 protsendi ulatuses räägibki koroonast Venezugust, mõtlesime, kas on võimalik leida teemasid mis oleks midagi muud, aga neid jääb järjest vähemaks. Kahjuks. Ja ega enam ongi, varsti ei ole ju kultuuriteemasid ega midagi siin Tartu Postimehe tagumisel küljel tõesti räägitakse luule, aastapreilid, millest palju õnne, Karoliina Pihelgale kindlasti fantastiline luulekogu, mida ei ole jõudnud veel lugeda, aga Jon jälle inimestel rohkem aega ka luuletusi lugeda. Aga, aga ma mõtlen just kultuurisündmused ja kõik, et kui see osa kuivab kokku isegi isegi mänguga pandi karantiini ja karud on karantiinis. Sest Tartus on ju väga tore mänguasjamuuseum ja ei saa enam sealgi käia. Lapsed ja samas tõesti, tegelikult väga hea pealkiri tuleb kiita siis Kelly Kukinite Tartu koolid alustavad uut nädalat optimistlikult. See on tegelikult kihvt pealkiri, ma saan aru, mida siin mõeldud on, nii et see koduõppele ja e-õppele üleminek ei ole üldse nii hull, kui arvatakse. Ja sellist pealkiri on hea lugeda, et kõikjale pahasti näiteks siin kõrval on suurelt. Arstid on suures mures, sest kaitsevahendeid napib. Noh, see on naljast väga kaugel olev teema, aga, ja, ja loomulikult tuleb inimesi teavitada kõigest ja hea on meil ka teada, et on selline olukord, siis oskame olla empaatilised ja loota parimat koos arstidega, sest et tegelikult just nende nende elu ilmselt on nüüd väga kibedaks juba tehtud ja kibedaks minemas, et väga-väga palju tööd. Kuus ja 46 hetke pärast liiklusest. Kuhu see 50 on kell räägime liiklusest ja alustame seda teatega, et eelmise ööpäeva jooksul tabati 19 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti. Õnnetustest on teateid neli ja üks neist kaasa inimhukkunu. See juhtus mõni minut pärast ühte päeval Viljandimaal mustivere külas kui 51 aastane naine sõitis audiga kõrvalteelt ette peateel liikunud veoautole Volvo. Selle roolis 41 aastane mees toimunud kokkupõrke tagajärjel. Audi juht hukkus sündmuskohal. On võimalik, et ta sõiduautojuhile paistis silmaveoauto tagant paistnud päike. Järgmine õnnetus juhtus natukene enne kahte Viljandimaal Visu verekülas. 21 aastane mees ei saanud hakkama mootorratta yamaha juhtimisega, paiskus kurvis teelt välja põllule. Mootorrattur toimetati haiglasse. Siis on tulnud õnnetusest teada kolme paiku pärastlõunal Lääne-Virumaal Väike-Maarja Simuna maan neljandal kilomeetril. Seal kukkus mopeediga 50 aastane mees, kellel ka alkoholijoobe tunnused ja mopeedijuht toimetati haiglasse ning viimasest õnnetusest on teada laekunud viis minutit pärast seitset õhtul. See juhtus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn Narva maantee 82. kilomeetril. Alkoholijoobe tunnustega juhtimisõiguseta 28 aastane mees kaldus audiga paremkurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga Volkswagen. Selle roolis 58 aastane mees. Volkswageni seal viibinud 54 aastane naine toimetati haiglasse ning samamoodi audi juht. Räägime teeoludest varahommikul on teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel soolaniisked või soolamärjad. Prognoosi kohaselt on päeval kõikjal sajune, sajab enamasti vihma, kuid kohati ka lörtsi. Pärastlõunal loode poolt alates pilvkate hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab. Õhutemperatuur on täna plusspoolel mõned liikluspiirangud Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Tartu ringteel, siis täpsemalt teostatakse piirdetöid kella 10-st kaheni ja töötsoonis on siis üks sõidusuund suletud ja paigaldatud ümbersõitu suunavad liiklusmärgid ning Rapla maakonnas. Mäliveres teostatakse teepeenral puurimistöid ja seal siis piiratakse kiirust ja üks liikumissuund kitsendatakse meie poolt kõigile ohutut liiklemist. Kuhu see 55 esmaspäeva hommik vikerraadios veel mõni minut ja siis on ta istunud uudisteaegsest kell on kohe seitse, pärast uudiseid Mart Normet ja Sten Teppan Vikerhommikus jätkavad selleks, et muuhulgas rääkida inimesega terviseametist, sellest, missugune on asjade vaade täna hommikuks. See, ma ütlen nüüd ühe ühe naljaga siia hommikusse teda aeg-ajalt neid nalju tegema nii toredasti me räägime inimesega terviseametist ja parem on rääkida inimesega kui viirusega terviseametist. Et ja tohib nalja teha. Must huumor, sa just tegid ning aitab, must huumor tegelikult aitab, kallid sõbrad, lepime kokku, aeg-ajalt aitab ja sest nagu sa oled öelda, et täna võib-olla veel natukene huvitav ja adrenaliinirohke päev, aga mida edasi ei tahagi mõelda, aga Mahavok veel uudisteta. Kell on seitse, te kuulete rahvusringhäälinguvarahommikust, uudistesaadet, mina olen Uku Toom, Tartu linnavalitsus, sotsiaal ja tervishoiu osakond arendab uut hoolekandeteenust. USA demokraatidel oli esimene teledebatti ainult kahe kandidaadi Bernie Sanders Joe Bideniga. Tänasest saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada. Ilm on pilves ja sajune, sadu lakkab õhtuks temperatuur pluss kaks kuni kuus kraadi. Alustame ka sellest, Adavere ja Põltsamaa vaheline 20 kilomeetri pikkune nelja sõidurajaga möödasõiduehitamine on praeguste plaanide kohaselt ette nähtud aastatel 2026 kuni 28. Ja Olev Kenk teema käsitluses. Tallinna-Tartu maantee, Adavere ja Põltsamaa vahelise nelja sõidurajaga möödasõidu eelprojekti koostamisel lähtutakse Mäo Tartu teemaplaneeringust. Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuht Tiit Vunk ütleb, et maanteeamet korraldas riigihanke eelprojekti koostamiseks. Saabunud küsimuste põhjal täpsustati äsja mõnda nüanssi, mida projekteerija peab silmas pidama. Tiit Vunk. Me soovisime näiteks täiendavaid puurauke teha, Põltsamaa jõe sildade projekteerimisel oleks täpsemad uuringud meil ees ja siis me veel täpsustasime nõudeid geoloogia osas. Müratõket osas me algselt nõudsime puurauke müraseinte alla, aga kuna me koostame täna eelprojekti ja nende müratõkkeseinte vundamentide nii suurt tähtsust eelprojekti mõistes pakkujatel on ka keeruline pakkuda seda uuristada maht või siis me otsustasime need eemaldada. Aga keskendume siis Adavere ja Põltsamaa möödasõidule, et milliseid probleeme see möödasõit hakkab lahendama. Esimene ajakulu Tallinn-Tartu vahelisel lõigul ja teine on liiklusohutus. Ehk et sisuliselt siis Adavere alevikust ja puhu ristist juhitakse maantee mööda. Jah, on mitmeid eritasandilise liiklussõlme, on mitmeid eritasandilisi Kristeid, kus üks tee läheb teise alt läbi, aga pöörded ei saa teha. Ja on ka siis üks sild võltsima sild, mis tuleb esitada ja on ka ökodukt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. USA demokraatide presidendikandidaadi Joe Biden ja Bernie Sanders pidasid viimase teledebati on teisipäeval toimuvaid eelvalimisi. See oli ka esimene debatti ainult kahe kandidaadiga ja peamine teema oli koroonaviirus. Sellest Maria-Ann Rohemäe. Demokraatide presidendikandidaatide debatt pidi toimuma Arizona osariigis, kuid viidi koroonaviiruse tõttu üle CNNi publikuta stuudiosse pealinnas Washingtonis. USA demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders. Me oleme ainus suurriik maailmas, kes ei paku tervishoidu kõigile inimestele. Me kulutame nii palju raha ja pole isegi valmis selleks pandeemiaks. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Märg haavas sünkoop. Hoolimata lugupidamisest mediteeri vastu tahan öelda, et Itaalias on universaalne tervishoiusüsteem ja see ei tööta seal, see ei ole kuidagi seotud medigeeriga. Samuti rääkisid kandidaadid koroonaviiruse mõjust majandusele. Vaid mõni tund varem kärpis USA föderaalreservbaasintressimäära peaaegu nullini. Viimati tehti seda rohkem kui 10 aastat tagasi ülemaailmse majanduskriisi ajal. USA demokraatide presidendikandidaat püünis Anders. Saab hoo, me peame Ameerika inimestele ütlema, et kui nad kaotavad töö, siis nad tehakse terveks ja nad ei kaota oma sissetulekut. Kui föderaalreserv suudab panna poolteist miljonit pangandussüsteemi, siis suudame kaitsta iga töötava ameeriklase palka. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Meil peab olema väga suur abipakett, millega me ei premeeri suurettevõtteid, me hüvitame tavainimeste kulud, kes pannakse praegu tõesti proovile. Tänasest saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga saavad haigestunud või hoolduslehte vajavad töötavad inimesed selle patsiendiportaalis digilugu ise avada. Endiselt võib helistada perearsti keskusesse, aga perearstide järsu töökoormuse tõusu tõttu võib kontakti saamine olla raskendatud ja patsiendiportaali sisestatud teade edastatakse haigekassale tööandjale ja perearstile. Haigus või hooldusele tabatakse patsiendi tehtud avalduse peale automaatselt ja inimesele helistatakse perearstikeskusest hiljemalt nädala jooksul, et tema tervislikku seisukorda või sümptomeid täpsustada. Aga Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiu osakond arendab uut hoolekandeteenust, mille eesmärgiks on ennetada vanemaealiste kukkumisi koduses keskkonnas. Sellest Jane Saluorg. Projekti tartlaste hoolduskoormuse vähendamine raames asub esimesel aprillil Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas tööle kaks inimest ehk heaolumeistrit. Heaolu meistrite tööülesandeks saab abi kutsungitele reageerimine ja seeläbi puudega või 65 aastaste ja vanemate tartlaste abistamine nende kodudes. Eelkõige on abistamise fookuses kukkumiste ennetamine, jätkab Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste juhataja Piret Väljaots. Teinekord selline lihtne mööbli ümberpaigutamine või mõne abivahendi, näiteks käsipuu või mõne toe paigaldamine võib juba anda väga hea tulemuse, et see inimene, kes kodus kenasti toimetab omaette, saab seal ka küllalt pikalt, et veel ise hakkama, et ta ei kuku, et tal ei teki mingisuguseid terviseprobleeme. Samuti on projekti eesmärgiks juba kukkunud inimeste äpisti aitamine ehk kui kukkunud inimene ei vaja kiirabi või päästeameti abi. Siis tuleb heaolumeister, kes abistab kukkunu uudse suruõhul töötava abivahendiga tagasi voodisse või ratastooli vastavalt vajadusele edastab heaolumeister. Kui me ise kohta info ka kas tervishoiu- või hoolekandespetsialistile edasise vajaliku abi korraldamiseks heaolumeistrid saab Väljaotsa sõnul esialgu enda juurde sõda telefoni teel või kirjaliku pöördumise kaudu. Möödunud öö oli Eestis sajune, 100. nii vihma-lörtsi, sisealadel ka lund. Õhurõhk oli varahommikul Tallinnas 755 millimeetrit, elavhõbedasammast langeb suhteline õhuniiskus 83 protsenti. Praegu on temperatuurid sellised, et Otepääl, Tartus tus, Türil, Narvas, Jõgeval, Võrus, Jõhvis ja Viljandis on igal pool üks plusskraad Mustvees, Valgas, kaks Kundas, Kuusikul, Pärnus, kolm, Kihnus, Ruhnus, Tallinnas, Paldiskis, Lääne-Nigulas neli, Virtsu-Heltermaa, Roomassaares, Sõrves, Haapsalus, Vilsandil, Kuressaares, Ristnas viis kraadi. Ilm on täna enamasti pilves, ajuti sajab vihma ja lörtsi, ennelõunal mandril ka lund. Pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõreneb, sadu järk-järgult lakkab. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 17 ja rannikul kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur pluss kaks kuni kuus kraadi. Vaev tere neile, kes ärganud kaheksa minutit üle seitsme on kell esmaspäev ja kalendris 16. tere hommikust eetris on Sten Teppan ja Mart Normet ning uudistele jätkuks vaatan BBC uudistes kõige värskemalt, et infot siis, mis puudutab loomulikult koroonaviirust ja näiteks Austraalias see uudis on tulnud paar minutit tagasi. Austraalia kasiinod on siis implementeerimas sellist nähtust nagu soushel distantsing eksis, et nad on küll avatud kasiinod, aga nad on siis sotsiaalne. Distantsiks Eestil on, et sa ei puutu liiga tihedalt kokku naabrimängijatega ja see väljendub siis selles, et need ühekäelised piraadid üle ühe lülitatakse välja. Ehk siis, et need põlevaid masinaid on siis üle ühe ja samamoodi siis ruletilaua taga igal pool inimesi lihtsalt hajutatakse kasiinodes. Võib-olla on teema jätkuks asjakohane märkida, et eile õhtul, kui ma poes käisin, parkisin auto üle ühe parkimiskoha, teisega võrreldes teise kohe niimoodi märkasin, mõtlesin, et ei tea, kas on alateadlik või üldse mitte. Teiseks oled sa märganud enda käitumist poes, kui sa oled poes käinud? Mina jälle ennast kõrvalt jälgida. Ma panin tähele, et kui inimene tuleb vastus. Ma vaatan teisele poole. Ja mina olen vaadanud küll praegu pigem silma inimestele poest, püüdes aru saada, kas ta köhib, kas ta, kas ta on kuidagi haige, ütleme niimoodi, et issand, mis, mis, miks ta siin on minu nii lähedal, aga noh, tõsi see on, tegelikult see olukord on kuidagi meid muutmas ja meie Baron käitumismustrites on tulemas mingisugused uued asjad, sinul sisse kõrvale vaatamine, minul siis inimestele silma vaatamine. Jah, Mart on katnud lauaga Vikerhommikustuudios, siin on desinfitseerimisvahendid maskid, aga lisaks neile ka värsked ajalehed, millega jätkame kohe. Kuus ja ei, nüüd juba seitse, 12 Martin Sten jätkavate lehtedega ja kui lubad, martsis kõigepealt üks. Üks tagasivaatav artikkel ajas õhtulehest, mis viib meid 2013. aasta riskianalüüsi juurde. See oli seitse aastat tagasi terviseamet ja toona tõdeti, et gripipandeemia tõenäosus on väga suur ja pane nüüd tähele, mis siis sellest saab, prognoosis või, või analüüsis seitse aastat tagasi. Kirjas on. Ekspertide prognoosi kohaselt võib Eesti pandeemilise gripi haigestuda ühe laine ajal umbes 20 kuni 40 protsenti elanikkonnast ehk see on siis üle 250000 inimese ning sõltuvalt ringleva gripiviiruse virulentsuse eest võib haiglaravi vajada kuni viis protsenti ehk üle 13000 inimese. Ühe nädalakoormus haiglatele võib prognooside kohaselt ulatuda kuni 3500 tüsistustega. Haigus juhuni. Niimoodi kirjutati terviseameti raportis seitse aastat tagasi. Ja muuhulgas on siis täpsustatud, et gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus kõrge patogeensusega inimpopulatsioonis varem mitte esinenud gripiviirus ning esineb selle viiruse laiaulatuslik levik inimeselt inimesele. Ja üks, kes selle raporti või analüüsi tegi. Seitse aastat tagasi on Irina Dontšenko terviseametist, kellele vähem kui poole tunni pärast helistame ja võib-olla see on koht, kus me peaksime sedasama analüüsi seitsme aasta tagant korraks tema endaga meenutama, et et kuidagi see olukord, mis nüüd kätte jõudnud, on lihtsalt, et paneb mõtlema tõsisemalt ja internetis on ju taas ringlema hakanud ka Bill Gatesi üks artikkel, mille ta kirjutas aastal muide 2015. Ja seal siis umbes siis ta mõtles sama ja Bill Gates on teatavasti filantroop peale selle, et ta on lihtsalt väga rikas inimene, filantroop ta mõtleb maailma tuleviku peale ja ja tema artikkel kannab siis pealkirja, et kõige suurem oht 21. sajandil üldse inimkonnal ongi pandeemiat. Ja ta siis mudeldas ka ära sellesama hispaania grippi, mis eelmise sajandi alguses tegi väga-väga palju kurja üle maailma ja mis see tähendab, kas mis oleks tähendanud tänases maailmas? Ja tänases maailmas oleks tähendanud 33 miljonit inimest, kes kaotavad elu? Ja mis ta ütlebki, kuidas maailm on muutunud võrreldes sellega, mis ta oli vara ja varasemalt on siis see, et inimesed lihtsalt reisivad ja liiguvad nii palju rohkem. Setu kõikilised levib nii palju kiiremini. Nii et kõik need lennud kuhugi Itaaliasse, kus suusatama see sealt, noh, see, see ei ole teema levimisest mitmes tähenduses ka see, et inimesed nii kiiresti, et mitte öelda paanikahoos kauplustesse tormavad ja reageerivad, on seotud informatsiooni levimisega. Kunagi varem ei ole kriiside ajal olnud nii kiiret info liikumist ja sotsiaalmeedia mõju nii heas kui ka halvas. Tsitaat intervjuust, mille Raul Rebane on andnud Eesti Päevalehele nii, et ma olen sujuvalt ajalehte vahetanud ja võib-olla veel üks mõttearendus, mis lehes ära trükitud. Raul Rebane ütleb siin niimoodi. Kindel riskirühm on noored, kes elavad suuresti oma sotsiaalmeediamullis ja hormoonid möllavad kaks nädalat kodus on hullem kui kool. Pruudiga tahaks kui saada, aga mis see võib kaasa tuua, selleni on raske jõuda. Peale selle on Merkel öelnud ja teised edasi rääkinud, et 70 protsenti põeb haiguse niikuinii läbi ja mida ma siis pabistan? Ma olen ju noorrisk, on ka igasugused iluasjad, sest viirus viiruseks, aga juuksed ja küüned peavad korda saama. See, kui vahetu ja ohtlik võib olla kontakt, sumbub hirmu ees, et keegi näed mitte korras küüsi. Ja Raulil on kindlasti selles osas ka tuline õigus. Madis Rahu kirjutanud Postimehes sportlastest ja sina, Sten teadis seda väga hästi, paljudki kuulajad teavad, et mitte ainult vanemad inimesed ei ole nõrgema immuunsusega ja, ja inimesed, kellel on mingi krooniline haigus, vaid kas sportlased, kes on tippvormi, ajastamas või ajastanud ja Madis Rahu kirjutab Postimehes just seda, et tippvorm on nüüd siis ajastatud peamiselt märtsi, ütleme puuperioodiks paljudel, mistõttu immuunsüsteem on väga piiri peal tippsportlastel ja ta kutsubki üles nagu väga suurele ettevaatlikkusele. Eesti tippsportlased ja praktilised soovitused on siis need, et parim immuunsüsteemi tugevdamise meetod on regulaarne ja korralik uni ning täis väärtuslik valgu ja süsivesikuterikas toitumine. Siis sportida edasi tuleb selleks sobivad kerged aeroobsed koormused, soovitav on neid soorita värskes õhus ja võimalikult väikese seltskonnaga. Sportimise järel peske ennast kodus, vältige ühisduširuume, riietusruume teisi siseruumides kogunemisi ja siis noh muidugi loomulikult tuleb vältida ka suuremaid seltskondi suhtlemisel, hoida distantsi kaks meetrit ja, ja, ja nii edasi, nii et ja, ja mis on veel huvitav, mis siin Madis Rahu ära toob, selle suusarahvale nimelt meili pannud. Me loeme praegu emaili, mille siis Madis rahunud kirjutanud suusatajatele nende treeneritele kasutada ühekordseid salpherete köhimisele nuuskamisel, ära jäta neid taskusse sulgudes. Vanaema tuleb pärast treeningut su riideid pessu viima, tühjendab taskuid ja nii saabki nakkuse. Viska kohe ära või pane kilekotti, et just nimelt tõesti see meie kallid, et vanematega ja vanavanematega kokkupuude, et see ongi ma saan aru praegu see põhiteema, et miks ka lapselapsi ei tohi viia praegu hoiule nende ja tippspordi ja tippsportlaste jaoks on ka uus aeg saabunud, kui otsa sai Mehhiko rallit ja see lõpetati üks päev varem, kui alguses plaanis oli, siis lõpetas pidulikult ka tippsport. Autorallisõitjad olid veel viimased, kes võistlustules olid, aga Mehhiko ralli sai natukene varem siis otsa ja praegu peaks olema kõik, et mehed, nii võidusõitjad kui ka muu personal, kes kõik selle ralliga seotud teel tagasi kodudesse. Ja see teekond kindlasti kadestamisväärne, pole üle kivide ja kändude, küllap tuleb ennast siin-seal tõestada, et ikkagi lubatakse tagasi. Mis sa arvad, kas olümpiamängud toimuvad? Mina peaksin midagi sellest arvama või mis sa arvad, mis seal kõhutunne ütleb? Eile küsiti sama küsimust vikerraadio spordisaates õhtul Martti Raju käest Eesti olümpiakomiteest, kelle sõnum mu meelest oli see, et praeguse seisuga pia mängud toimuvad selle pärast, et keegi ei ole vastupidist öelnud. Ja see on juuli lõpp ja augusti algus, et väga loodame, et Eesti selleks ajaks on olukord maailmas stabiliseerunud. Kas sa tahad nüüd minu asemel Oraakril? Ma saan aru, mida sa küsid, mis sa küsid ja eurovisioon toimub? Siit võib tulla isegi tsitaat, muide, kui ma midagi ütlen, siis see on juba nii lähedal. Eurovisioon on maikuu keskel, Eestis näiteks on eriolukord maikuu alguseni ja paljudes teistes riikides, ma arvan väga sarnaselt, sest et Euroopa on ikkagi maailmameistriks. Üks Euroopa on väga üks. Nii oma selle viiruse levikuga kõige mõttes. Ma olen küll väga kahtleval seisukohal, ausalt öeldes eurovisioon sellisel standardsel kujul toimub standartne kuju, on see, sinna kohale lendab kümneid tuhandeid inimesi kes ninapidi koos mitu nädalat suured publikuga läbimängud proovid, pluss siis kolm suurt sõud. Ma hetkel ei usu, see toimub, ma arvan ka. Ma arvan ka, et see ei toimu, sest kuigi eriolukord on kuulutatud välja, kuhu nüüd ja praegu on siis paari nädala jooksul tõenäoliselt vaadatakse need asjad uuesti üle ja ei ole küll praegu märke õhus, et see võiks kuidagi lühemaks muuta. Võta või jäta see sinnapaika, kinnitatud aeg jääb selliseks täna just ja need suured mis iganes sündmused ja võistlused, kaasa arvatud Eurovisiooni, ega see ju ei toimu sellest päevast alates, mis on kuupäev vaid sinna eelneb vähemalt kuu aega kohapeal töö, kus on inimesed ninapidi koos vähemalt kuu, kui mitte kaks. Nii et leppisime kokku, ei toimu. Hetke pärast. Vikerhommik seitse ja 24 näitab kell, kuidas Eesti pank otseselt kriisilahendusse panustab, küsib Eesti Päevaleht Madis Müllerilt, kes on Eesti Panga president. Ja saame teada, et üks teemadest, millega otseselt tegeletakse, on ülesanne, et sularaha ringlus ja maksed kui elutähtsad teenused ei katkeks ja kuidas te seda teete, eks me koostöös pankade ja G4S-iga oleme erinevad, stsenaariumid läbi mänginud ja sularaharingluse suudame tagada, väidab Madis Müller siin ja ütleb, et õnneks ei puuduta eriolukord elektroonilisi said, mis töötavad laitmatult ja veel juurde. Raha pangast välja ma joosta ei ole kellelgi tarvis, kindlasti mitte, ütleb Madis Müller. Eesti pangad on praegu igati tugevad ja klientidel ei ole teenuste katkemise pärast vaja muretseda. See on siis rahustav sõnum, mis Eesti Panga presidendilt läheb teele tänase Eesti Päevalehe vahendusel. Varsti on kell pool kaheksa Lähme, räägime uudiste järel Irina Tontšenko ka Eesti olukorrast terviseameti värske vaade asjadele, aga enne veel keelesäuts ja Tanel Padar, see on Vikerhommik seitse ja 25. Kelleltki pole küsida. Hunnina kuulun kuud. Oled kaalunud? Kole moonu seen pooli valida. Eila keela. Idagi. Luudes Pärele mälestus kivistub ja. Naerab nagu siis kui tuli tuli. Kunagi nagunii. Enam meelde. Mõne free oli saal, ame ilusa eliinid. Käetcacavuneid meelde. Te. Ei pea. Keelesäuts. Tere hommikust, üks sageli tarvitatakse sõna, mille asemel eesti keeles leiab terve rea paremaid sõnu, on antud mõned näited. Tegelikult on antud kontseptsioon kasutusel juba aastast 2013, kui esimene antud tüüpi õppeasutus avati. Hästi on läinud ka antud tüüpi asutuse lõpetanud inimestel. On tervitatav, et diskussioon antud teemal toimub. Antud juhul aitas seega demokraatlikule debatile kaasa. Ja neid näiteid leiaks veel ja veel. Nendes näidetes on sõna antud toortõlge vene keelest Danny ja ei anna mõttele mitte midagi juurde, pigem ajab mõte segaseks. Ja nagu peoga oleks peast pühitud niisugused sõnad nagu see praegune nimetatud mainitud kõnealune käsitletav vajalik ja nii edasi ja nii edasi. Mis kõik selle antud asemele sobivad. Kantselei müüdid mõtte ära, mis siis järele jääb? Kena päeva? Kell on pool kaheksa rahvusringhäälingu uudised Uku Toom KredEx alustas täna madalama sissetulekuga lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuste taotluste vastuvõtmist. Lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse panustatakse tänavu üle kolme miljoni euro, võrreldes varasemaga on toetuse piirmäärad kasvanud. Taotlusi saab esitada kuni 20. aprillini ja võimalus oma elamistingimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni üheksateistaastast last ja kelle sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta oli eelmisel aastal kuni 300 355 eurot kuus. Toetust saavad enne kõige pered, kellel puudub oma kodu või olemasolev eluase, ei vasta kaasaegsetele elamistingimustele. Seejuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus. Katus ei ole vett, pidev või küttekolded ei taga kodus piisavalt sooja temperatuuri või on ka eluohtlikud. Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti, näiteks eluasemepüstitamise renoveerimise ümberehitamise või laiendamisega seotud väljaminekute. Eks. Euroopa Parlamendi itaallasest spiiker David Sassoli kutsus Euroopa Liidu liikmesriike tegema tihedamat koostööd oma tegevuskavade koordineerimisel seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega. Tegemist on Euroopa-ülese lahinguga ja seda tuleb pidada tiheda koordineerimise vaimus valitsuste ja Euroopa Liidu institutsioonide vahel, ütles tosooli. Kontrolli tugevdamine Euroopa Liidu välispiiridel, mis on kooskõlas meie reeglite ja rahvusvaheliste kohustustega aitavad tagada Schengeni süsteem, töötaks efektiivselt siiski sisepiiridel kontrolli taastamine, kui see ei tugine tervishoiuametnike soovitustele või andmetele, tekitab rohkem kahju kui kasu, ütles Sassoli. See seab suuri majanduskulusid Euroopa liidule tervikuna ning takistab kaupade kohalejõudmise sinna, kus neid vajatakse. Meil on vaja tagada Schengeni ala korralik toimumine. Ilm on meil täna enamasti pilves, öösel 100., sajab hommikupoolikul ning ajuti sajab vihma ja lörtsi, ennelõunal mandril ka lund. Pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 17, saartel ja rannikul üheksa kuni 14, puhanguti kuni 20 meetrit sekundis. Keskpäeval pöördub tuul saartel alates läände ja loodesse ja nõrgeneb. Ja õhutemperatuur, mis praegu on pluss ühest pluss viie kraadini päeval eriti ei tõuse, on pluss kahest pluss kuue kraadini. Seitse ja 37 on kell. Te kuulate Vikerhommikut ja aeg on esimeseks jutuajamiseks. Meil on telefonil terviseameti nõunik Irina Tontšenko, tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikust. Kui palju on praegu Eestis nakatunuid? Ka nakatunute arv kasvas meil kuni 171-ni. See on siis eilse õhtu seisuga veel, millal tulevad värskemad numbrid? Täna hommikul. See on siis tundide, on teil kindel kellaaeg, mis kellast tulevad värskemad numbrid? Kui et kuna arvud haigestunud laboratoorsete uuringute arv on suhteliselt kõrge ja sellega tegeleb mitte ainult nüüd terviseameti labor, vaid ka teised laborid, millest me oleme rääkinud siis leppisime kokku, et kokkuarvestamine, värske koku arvestamine toimub kuskil 10 paiku igal hommikul. Irina, kui me räägime proovide võtmisest ja inimeste testimisest, siis tuuakse välja ühe kitsaskohana on see, et meie võimekus väga suur ei ole. Kas selles suhtes midagi võetakse ette, missugused plaanid on? Oskate seda kommenteerida, mis juhtuma hakkab? Ja terviseamet on muutnud proovi võtmise strateegias sellepärast et praegu ei ole võimalik kõikidel soovijatel kiirabibrigaadide ka proove võtta. Ja me peaksime samas ka kokku hoidma kiirabibrigaadi ressurssi, kes peaks tegelikult minema sõitma ja võimeline sõitnud kõikide raskete haigusnähtudega muude muredega inimeste juurde ja abistama neid. Nii et on võetud otsus, et tänasest päevast võetakse proove ainult et riskirühmadesse kuuluvatelt inimestelt, see tähendab, et vanemaealistelt inimestelt 60 pluss ja krooniliste haigustega inimestel ja muidugi erilise tähelepanu all on meedikud tervishoiutöötajad kuna nende võimalus haigestuda on väga kõrge, kuna nemad on pidevalt patsientidega koos ja kasvab oht haigla sisest haigu nakkusnakkuste levikuks, mis on väga tõsine. Ei näe, aga miks me ei kasuta. Miks me samu kiiresti ei kasuta, mida näiteks Lõuna-Koreas tehakse? Sellepärast, et AC DC ehk haigust Euroopa ennetamise ja tõrje keskus ei ole soovitanud Euroopa Liidu liikmesriikidele neid teste kasutada. On soovitatud kasutada klassikalisi, pesta. Aga Lõuna-Koreas on saadud tegelikult väga hästi viirus pidama. Noh, hetkel meil on praegu selline seisukoht, võib-olla see seisukoht muutunud Kas see seisukoht on kuidagi sarnane ka brittide seisukohal, et ongi hea, kui kogu rahvas põeb selle läbi ja tekib immuunsus? Tegelikult see sõltub praegu paljuski sellest, et meil on Eestis täheldatud luba kohaliku ulatuslik levik ja see tähendab seda, et kui peres on keegi haigestunud, siis ka tema haigestunud pereliikmed, et ilma laboratoorse uuringuta ja esimene haige on laboratoorselt kinnitatud siis kliiniliste nähtude epidemioloogilise seoste alusel. Nendel teistel pereliikmetel võib panna diagnoosiks ka koronaviirusnakkus. Kas te oskate ennustada, millises tempos number kasvab Eestis praegu? Kui ma ei eksi, siis eelmisel nädalal tuli ka teie enda poolt sõnum, et meie inimesed saavad kergendatult hingata, sest riigisisene levik kohta on väga madal. Kas see, mis praegu toimub, tuleb üllatusena terviseametile ka? Üllatus ta on oodata sellepärast et nakkushaigus arenguprotsess on ikka selline, nagu ta on. Alguses on üksikud juhud, siis taas tulevad üksikud kolded ja siis pärast tuleb ulatuslik levik tegelikult sinna ulatusliku leviku juurde. Me oleme aga jõudnud ja ulatuslik levik kestab mõnda aega. Pärast hakkab langema. Ulatuslik levik on päris tõsine, sest elanikkonnakohtade ilmselt olete neid numbreid vaadanud, Eesti on ikkagi maailma lõpus. Me oleme TOP10 lähedal, oleneb nüüd täpselt sellest kellaajast ja kuupäevast, me oleme maailmas kas 10. või 15. umbes elanikkonna kohta selle leviku poolest, nii et tegelikult on see ühele väiksele riigile ikka väga suur koormus. Ja ma mõtlen, et kui te teate ju Te, te näete ette ja me kõiki näeme arvutusi, et siis kas teie hinnangul on praegu maksimumm kasutusele võetud, mis me oleme saanud võtta? Ütleks veel selle kohta mitte õigustuseks, vaid selgituseks mikspärast me seal ülevalpool oleme. Teate, öeldakse niimoodi, et kes otsib, see leiab, mina arvan, et meil Eestis on väga hästi paika pandud laboratoorse uurimise võimalus. See, kuidas me suutsime ära lahendada proovi, mis on väga hea ja, ja see just see, et me võitsime, need proov me leidsime. Võib-olla ma arvan, et ka teistes riikides, kui nendel oleks kasutusel täpselt samasugune proovi võtmise süsteem. Ma olen täitsa kindel, et nendeks oleksid peaaegu samad numbrid. Kas te saate täpsustada oma mõtet, täpselt ei saanud aru, et mille poolest me erilised oleme, et mis me teistmoodi tegime? Selle selle poolest, et meil on korraldatud proovi võtmine kiirabibrigaadide poole poolelt eksamil käivad kiirabibrigaadid, võtavad neid proove ja neid on suht palju. Teistes riikides selliselt ei korraldata ja meie uuritud proovida, aga kui me ekstrapoleerimine elanikkonna arvu peale on väga hea, see tähendab, et me uurime palju rohkem inimesi ja see tähendab, et loogiliselt me saame ka positiivseid tulemusi võrreldes teiste riikidega. On jäänud kõrvu uudis, et meil on nakatunuid tuvastatud tsirka neli või viis korda rohkem kui näiteks Lätis. Proovide arv seejuures on üsna võrreldavas suurusjärgus, millega seda seletada, kas me oleme põhimõtteliselt teinud midagi valesti võrreldes lätlastega, näitaks? Proovide arv on palju rohkem palju suurem kui lätlastel, ma võin seda kinnitada, aga rahvatervisealased meetmed meil Eestis ja Lätis on võrdsed nad täpselt samamoodi esimeses faasis eksfaasis tähendab Läti on praegu selles faasis, mille me oleme juba möödunud Lätis, suudab praegu tuvasta tatra sissetoodud haigusjuhud ja märgistada nende kontaktidega tegeleda kontaktsetega sest nende haigestunute arv on kordades väiksem. Aga järgmises etapis, kui juba ei suuda enam meie ära kaardistada kõik tähendab kõik kontaktid nendel kinnitatud haigusjuhtudel siis juba suundutakse edasi leviku piiramise etapi ja selles leviku piiramise etapis me oleme. Tähendab Me peame abistama haigestunuid, me peame andma neile soovitusi, need nõustama igatpidi ja me peame andma neile kõikvõimalikku tugi, sealhulgas ka haiguslehtede võimaldamise inimestel kodus ravida võimaluse võimaldamiseks. Kui te ütlesite, et fookuses on nüüd edaspidi riskigrupid, kui me räägime proovide võtmisest, siis mis sõnum on ülejäänud inimestele, kasvõi meiesugustele, nagu Mart ja mina siin stuudios praegu et kui meil on mingi tunne, siis mida meie peaksime tegema, kuidas peaksid käituma meie lähedased jamise? Kõik meie peaksime käituma niimoodi, nägume käituma ostsime ka enne Covid 19 meile siia ilma saabumist, et kui me tunneme respiratoorsed haigusnähtude sümptomeid, siis me ei lähe tööle. Me jääme koju, me võtame ühendust oma perearstiga, ravime ennast terveks ja siis lähme edasi tööle. Aitäh teile selle jutuajamise eest kena päeva. Irina Tontšenko oli telefonil terviseameti nõunik. Seitse ja 49 liiklusülevaate juures oleme eelmise ööpäeva jooksul tabati 19 alkoholi tarvitanud mootorsõiduki juhti. Õnnetustest on teateid neli, üks neist kui toonud ka teate hukkunust. See juhtus kuus minutit pärast ühte päeval. Õnnetus Viljandimaal külas. 51 aastane naine sõitis audiga kõrvalteelt ette peateel liikunud veoautole Volvo, mille roolis 41 aastane mees. Toimunud kokkupõrke tagajärjel Audi juht hukkus. Sündmuskohal on võimalik, et sõiduautojuhile paistis silmaveoauto tagant paistnud päike. Sisenenud minut enne kahte päeval Viljandimaal Visu verekülas, kus 21 aastane mees ei saanud hakkama mootorratta yamaha juhtimisega paiskus masinaga teelt välja põllule. Mootorrattur toimetati haiglasse. Siis kella kolme paiku päeval juhtus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal Väike-Maarja Maarja Simuna maantee neljandal kilomeetril. Alkoholijoobe tunnustega mopeedi juhtinud viiekümneaastane mees sooritas parempööret, kaotas sõiduki üle kontrolli ja kukkus. Mopeedijuht toimetati Rakvere haiglasse. Ja veidi pärast seitset õhtul juhtus õnnetus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee 82. kilomeetril. Juhtimisõiguseta 28 saastane mees, kellel alkoholijoobe tunnused. Tema audi, kaldus paremkurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga Volkswagen. Selle roolis 58 aastane mees. Volkswagenil viibinud 54 aastane naine toimetati haiglasse, samuti audi juht. Teeoludest. Varahommikul on teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel soolaniisked või soolamärjad. Ilmaprognoosi kohaselt Ta on päeval kõikjal sajune, sajab enamasti vihma, vaata igal lörtsi. Pärastlõunal loode poolt alates pilvkate hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab. Õhutemperatuur on plusspoolel ja liikluspiirangud. Tartu Ringteel teostatakse piirde tõid täna kella 10-st kella kaheni ning Rapla maakonnas Mäli veres on teepeenral puurimistööd ja seal samuti situatsioonis piiratakse kiirust ja üks liikumissuund kitsendatakse. Varsti on kell kaheksa ja üks ajaloolistest hetkedest ootab meid pärastada istun ja uudiseid ees, sest täna veel liitub meiega siin Juhan Kilumets. Selleks, et natuke spordijuttu rääkida ka uus olukorda tähendab muu hulgas seda, et leheveergudelt ja raadioeetrist ja mujalt kipub kaduma kõik see temaatika, mis puudutab sporti, kultuuride, sest mitte midagi lihtsalt kusagil ei toimu. Ja võib-olla ei jaksa lõputult ka neid koroona Ta näiteks sportlastega seoses lugeda. Mis seal uut, eks igaüks püüab kuidagi omal viisil hakkama saada, leides näiteks treeningpaiku. Näiteks Roman Fosti, maratonijooksja jäi silma, harjutab Keenias. See võimalus tal on ja hea, kui on, sest väga paljud sportlased on ju tavaliselt kusagil lõunalaagrisse, ma tean Portugalis näiteks või siis Lõuna-Aafrika vabariigis ja ja kas seal saab jätkata? Ilmselt saab, juhul kui sa koju ei tule. Sest ta on mingil hetkel, sa ei saa ka enam koju tulla. Ei saagi, jah, täiesti piirid on kinni, lennukid ei lenda, Eesti inimestel on aega veel viis minutit registreeruda, et saada üldse kolonniga Eskorditud Poola Saksa piirilt tagasi, see on väga tõsine asi praegu, muide et kas registreerimine käis nüüd välisministeeriumi kodulehel, eks ole, ja kella kaheksani leiate sealt, kontaktid tundub üsna kindlalt olevat tähtajaga piiritletud see, et kui te olete selleks ajaks endast märku andnud, siis on võimalus selle politsei Eskordil läbi Poola liikuva kolonni sees kodumaale tagasi jõuda. Kui te ennast ei registreerija, sinna kolonni saba peale ei pääse. Aga ometi seal kusagil saksa poola piirilt passita liiguta sealkandis, ma ei kujuta ette, mis sellest seltskonnast edasi saab. Mis puudutab kultuuri, kui need sport, eks ole, jätta kõrvale täiesti tippsportpeatuse siis kultuur kõik, mis ei puuduta masse ja, ja inimeste kokkuajamist ühte ruumi see ju jätkub, ega raamatud ikka ilmuvad, raamatuarvustusi saab ju kirjutada näiteks ei, mingeid saab teha ilmselt ka virtuaalselt concerts reaalselt teha. Aga kas see elamus noh, vastus on, et kindlasti mitte. Aga lihtsalt, et ma usun, et kultuurilehed ikka ka leheküljed ei kao kuskile, et kasvõi siis lähevad esseistika peale rohkem või maailma mõtestamise peale filosoofia peale. Et kultuur selles mõttes on veel laiem kui ainult sport ja väljakutse igas mõttes, ka neile, kes leheruumi täitmise eest hoolitsevad uudiseid nelja minuti pärast siis on kell kaheksa. Kell on kaheksa, te kuulete rahvusringhäälinguhommikuste uudistesaadet, mina olen Uku toom. USA demokraatidel oli esimene teledebatti ainult kahe kandidaadi Bernie Sandersi ja Joe Bideniga. Riigikogu eelarve. Riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab eriolukorra meetmeid. Kaitsevägi tutvustas Pärnus noortele naistele, ajateenistust ja karjäärivõimalusi kaitseväes. Ilm on täna pilves ja sajune, sadu lakkab õhtuks temperatuur pluss kahest pluss kuue kraadini. Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab täna avalikul istungil eriolukorra meetmeid ja seda, milliseks kujunevad riigieelarvelised koormused eriolukorras. Jürgen Ligi komisjoni esimees ütles, et oleme andnud valitsusele väga ulatuslikud volitused eriolukorras tegutsemiseks. Võrreldes meditsiiniliste näitajatega pole ühiskond seni ühegi haiguse pidurdamiseks maksnud nii kõrget hinda. Tema sõnul on parlamendi kohustus teha järelevalvet otsuste sisu. Proportsionaalsuse, ajastuse ja kooskõla. Avalik istung on kell veerand kaks ja seda on ka veebiülekandes võimalik jälgida. USA demokraatide presidendikandidaadi Joe Biden ja Bernie Sanders pidasid viimase teledebati enne teisipäeval toimuvaid eelvalimisi. See oli esimene debatti ainult kahe kandidaadiga ja Maria-Ann Rohemäe räägib sellest. Demokraatide presidendikandidaatide debatt pidi toimuma Arizona osariigis, kuid viidi koroonaviiruse tõttu üle CNNi publikutes stuudiosse pealinnas Washingtonis. USA demokraatide presidendikandidaat Bernie Sanders muidugi. Me oleme ainus suurriik maailmas, kes ei paku tervishoidu kõigile inimestele. Me kulutame nii palju raha ja pole isegi valmis selleks pandeemiaks. USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden. Märg haavast. Hoolimata lugupidamisest mediteeri vastu tahan öelda, et Itaalias on universaalne tervishoiusüsteem ja see ei tööta seal. See ei ole kuidagi seotud medikeeriga. Samuti rääkisid kandidaadid koroonaviiruse mõjust majandusele. Vaid mõni tund varem kärpis USA föderaalreservbaasintressimäära peaaegu nullini. Viimati tehti seda rohkem kui 10 aastat tagasi ülemaailmse majanduskriisi ajal püünis Sanders. Saab hoo, me peame Ameerika inimestele ütlema, et kui nad kaotavad töö, siis nad tehakse terveks ja nad ei kaota oma sissetulekut. Kui föderaalreserv suudab panna poolteist miljonit pangandussüsteemi, siis suudame kaitsta iga töötava ameeriklase palka. Meil peab olema väga suur abipakett, millega me ei premeeri suurettevõtteid, me hüvitame tavainimeste kulud, kes pannakse praegu tõesti proovile. Koroonarindel on siis seis praegu selline, et maailmas on tänahommikuse seisuga uue koroonaviirusega nakatunud ligi 169000 inimest, surnud selle tagajärjel 6510 ja terveks on olnud üle 76800-ni, kirjutas Hongkongi China Morning Post riikide ametlikele andmetele tuginedes. Eestis avavad aga häirekeskus ja terviseamet koroonaviiruse levikuga seoses infotelefoni üks, kaks neli seitse ja see töötab ööpäevaringselt ja helistajatele on tasuta. Aga Kaitsevägi tutvustas Pärnus noortele naistele ajateenistust ja karjäärivõimalusi kaitseväes. Naiste osakaal ajateenijate hulgas on aasta-aastalt kasvanud ja sellest Ester Vilgats. Pärnus toimunud kaitseväe teabepäevale kogunes üle 20 noore naise, kes tundsid huvi ajateenistuse ja karjäärivõimaluste vastu kaitseväes. Oluline oli teavet jagasid samuti noore naised, kes ise on kaitseväes karjääriga alustanud ja peavad seda õigeks valikuks. Mereväe teavitusohvitser nooremseersant Marja tõkke. Eelmisel aastal, kolmandal jaanuaril alustasin ajateenistust, olin 11 kuud ajateenistusest ja peale seda alustasin kohe tegevteenistust, ehk siis ma olen kokku olnud tegevteenistuses kolm kuud ja ajateenistus sinna juurde liitus siis aasta alguses ma kohe küll ei tulnud, see minu kohta on, et see pigem tuleb ajaga. Ja lõpuks ma küll oli tunne, et jah, see on koht, kuhu ma kuulun siin ma pean olema, see struktuur on see, kuhu ma sobin. Tõenäoliselt on paljude naiste sõjaväelise karjääri algus seotud riigikaitsetunniga gümnaasiumis. Just sealt tekib huvi, aga kaitseväe juurde jõutakse mitut moodi, räägib teabepäeval osalenud piirgi. Minul on juba ikkagi paigas, siis, millal ma juba lähen, päike, minul on juulis minek. Kuidas selline mõte ikka tuleb? Ma ei oska nii-öelda, ta on mu põhikoolist saadik tegelikult juba mõttes olnud kaitseministeerium ja sotsiaalvaldkonna nõunik Andres Siplane. See olukord on hea ja läheb järjest paremaks, et meil on kolmsada-paarkümmend tegevväelasest naisterahvast kaitseväes, teenistuses ja tüdrukutel oleme sel aastal kohti reserveeritud 108 ajateenistusse. Nüüd on nii ka tüdrukud tulevad aga ikkagi pettuvad ja lähevad tagasi. Seda on juhtunud, sest tõesti need ootused ja ettekujutused ei pruugi päris need olla ja meie nende teabepäevade mõte. Me käime üle Eesti kõikides kohtades reaalselt kohtumas ja rääkimas nendest asjadest. Nende selle mõte ongi see, et nad siis saaksid paremini aru, kas seda tasub tulla. Ester Vilgats, Pärnu, Möödunud öö oli suures osas sajune, 100. nii vihma-lörtsi, sisealadel ka lund. Varahommikune õhurõhk oli Tallinnas 755 millimeetrit, elavhõbedasammast langeb, suhteline õhuniiskus oli 83 protsenti. Temperatuurid on sellised, et Otepää pääl Türil, Narvas, Jõgeval, Võrus, Jõhvis, Viljandis on üks kraad sooja Mustvees, Valgas, Tartus kaks, Kundas, Kuusikul, Pärnus kolm, Kihnus, Ruhnus, Tallinnas, Paldiskis, Lääne-Nigulas neli ja Virtsus, Heltermaa, Roomassaares, Sõrves, Haapsalus, Vilsandil, Kuressaares, rist, nas viis plusskraadi. Täna on enamasti pilves ilm, ajuti sajab vihma ja lörtsi, ennelõunal mandril ka lund. Pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu järk-järgult lakkab. Puhub edelatuul kuus kuni 11, puhanguti kuni 17, saartel kuni 20 meetrit sekundis. Õhutemperatuur pluss kahest pluss kuue kraadini. Tere hommikust spordist ka stuudios Juhan Kilumets. Rahvusvahelise olümpiakomitee president Thomas Bach tas veel mõne päeva eest, et praeguse seisuga Tokyo olümpiamängud toimuvad plaanipäraselt ja kutsus kõiki sportlasi üles jätkama valmistumist olümpiaks. Olukord on aga väga segane eelkõige just olümpiale kvalifitseerumise silmas pidades, räägib Eesti olümpiakomitee spordidirektor Martti Raju. Rock on ju olukorras, kus kvalifitseerumine on poole peal ja olulised kvalifikatsioonivõistlused alles peaksid toimuma. Ta on avanud nende kvalifikatsiooni süütesüsteemide muutmise eri spordialadel. Ja eks siis jooksvalt hakatakse otsustama, mismoodi üks või teine sportlane võiks, teine riik üldse olümpiale kvalifitseeruda võib. Selge see, et on spordialasid, kellel on valdav enamus neid kohti juba jagatud, küll aga on spordialasid, kus väga suur osa kvooti on alles jagamata. Kindlasti on ka keerulises seisus need spordialad, kus on seotud jooksva reitinguga või siis aastase reitinguga või, või isegi kaheaastase reitinguga, kus reeglina see teine pool annab ju palju rohkem punkte kui esimene pool. Et kuupäev, millega Eurokia teised arvestavad, on seesama kuues juuli, kui peaks olema nimeline ülesandmine ehk tolleks hetkeks kõik riigid peaksid ära kinnitama oma kvalifitseerunud sportlastega, siis osa võtta või mitte, osavõtu. See on see kuupäev, millega nad täna arvestavad ja mida ei ole siiamaani muudetud. Vaatamata sellele, et spordivõistlusi praegu ei toimu ja isegi treenimiseks võimaluste leidmine on raskendatud, jätkatakse Eesti antidopingu juhatuse liikme Henn Vallimäe kinnitusel dopinguproovide võtmist. Meil on olemas tõesti plaan ja siis selle testiplaani nii-öelda igal üksikul juhul me arutame läbi ja kas ja kuna et ega see testimise Ehk siis sellist totaalselt testimise lõpetamist peatamist kindlasti igatahes head. Head sõnumit nii-öelda nendele pale mängijatele ei anna. Me ei lähe testima enne. On meie nii-öelda hinnaline vara, nii nagu sportlasedki, et iga nii-öelda testimise üksikotsus peab, on, on väga tõsiselt läbi arutatud ja kaalutud, selge märk on see, et dopingukontroll ei ole teatatud sportlastel, aga tugipersonal taban kindel teadmine, et ükskõik millisel ajal vastavalt siis raudteenõuetele ja reeglitele võib nii öelda testimine toimuda. Spordist vikerraadio eetris lähitulevikus kindlasti veel. Juhan Kilumets on jätkuvalt meiega hommikust neile, kes alustavad päeva vikerraadioga. See lõpp nüüd tuli kergelt muigelsui, aga aga samas ikkagi natuke selline ka ju on absoluutselt, ma, ma ei osanud midagi öelda, sest tavaliselt ma ütlen, et õhtul vikerraadio spordiuudised jälle hästi rõõmsal reipal häälel, aga täna ma ei saa seda öelda, sest täna ma olen tööl, aga kindel on see, et spordiuudiseid mul õhtul ei ole. Iseasi, kas ma saan rääkida näiteks mõne Eesti sportlase raskest hetkeseisust, aga, aga ka see on veel lahtine. Nii keeruline. Jah, kuna meil on nüüd nädalate kaupa võimalus ohkida selle üle, et millestki rääkida ei ole spordiuudistest, siis kasutaks täna juhuste pühenduks ikkagi tagasivaates nädalavahetusele, kus paar asja toimus. Tippsport sai ametlikult otsa Mehhiko ralliga. Ott Tänak saavutas seal teise koha, Sebastien Ogier järel. Aga kuidagi kahjutunne oli vaadata Ta kurbus südames seda, kuidas võrdles laskesuusatajate hooaeg esiteks, ja teiseks seda, et Martin Fourcade niivõrd särava sportlase karjäär Lõppes tühjade tribüünide ees olgu inimesed vaatasid küll televiisorist, aga see oli kummaline tunne. Jah, ja sama kehtib soomlanna Kaisa Mäkäräinen kohta, kes võistles juveel kodupubliku ees. Ma teen siin jutumärke, sest publikut staadionile ei lubatud, et ema lõpetas samuti 37 aasta vanuselt nüüd oma pika sportlaskarjääri ja pidi seda tegema ka tühjade tribüünide ees kodus kindlasti kõik soomlased hülgasid, aga ka seda oli väga kurb vaadata ja, ja pluss veel see Tal jäi esikolmikukohast viimasel võistlusel nii vähe puudu, et ka see tegi seda veidi kurvemaks, aga ka ise oli pärast võistlust väga õnnelik, ei ole võib-olla õige sõna ja sama kehtib Fourcade kohta, aga muidugi tühjad tribüünid kaasa ei aidanud üritusele kindlasti ja me tegelikult veel ei tea, mõeldes sellele, et spordi suursündmused lähitulevikus võivad siiski ära jääda, see tõenäosus on ju arvestatav siis mõnedki sportlased on hoidnud end töö vormis. Et selle nimel, et anda see lahkumisetendus kasvõi näiteks Tokyo mängudel ja mida see nende jaoks tähendab? Sisuliselt seda, et karjäär on lõppenud. Kas sa praegu ütlesid, et olümpiamänge ei toimu, ema veel seda ei öelnud, aga kui ei toimu, siis nii mõnedki sportlased tõenäoliselt plaaniksid oma karjääri lõpetada just olümpiamängudel. Nüüd jääb see viimane vaatus neil tegemata, ta ka ju kuidagi tühi olek. Virtuaalselt ei saa joosta, võiduvate virtuaalkoor on näiteks tehtud, et inimesed laulsid eri maailma otstes ja see pandi inter netis ilusasti kokku, kas sadat meetrit ei saa joosta siis niimoodi, et antakse pauk ja siis Skype'i vahendusel kõik jooksevad? Jah, võib joosta ka nii, et igaüks jookseb oma kodust võetakse, mõõdetakse aeg ära ja siis võitja on see, kes kõige kiirema jooksis, seal võib väike tehniline nüanss hakata rolli mängima, et ühed jooksevad näiteks pluss 25. teised peavad miinus 15. jooksma. No hea küll, sisetingimustes nii külm ei ole, aga tingimused ei ole kõigile. Lihtsalt ühele puhub vastutuul, teisele taganttuuleta seda olukorda võrdseks ajada on küllalt keeruline. Malet saab kindlasti mängida virtuaalselt. Ja see, mida sa mainid, on võib-olla kõige olulisem moment üldse. Ka Martti Raju ütles, et see praegu polegi nii oluline, millal need kvalifikatsioonivõistlused toimuvad, täpselt on see aprilli lõpp, mai või juuni, kas olümpia toimub või mitte, praegu? No muidugi on see oluline praegu kõige põletavam küsimus on see, et sportlastel ei ole treenida. Et on selliseid spordialasid, näiteks maratoonaritel, ma arvan, ei ole nii hull, nad saavad õue ikka jooksma minna ja ja võib-olla ka maletajad siin on hea näide, mis sa tõid, aga, aga väga palju on selliseid sportlasi, kellel ei olegi kusagil teeninud ja spordibaasid on kinnimetsal saad ikka jooksus käia, aga erialameeskonnale tegelikult pluss meeskonnaalad, kui, kui sellist lähikontakti praegu üldse ei soosita, et see on seal väga-väga karm küsimus ja kui ühel hetkel siis koidab see päev maikuus, kui on kvalifikatsioonivõistlus, siis on neid sportlasi, kes mõnes riigis kusagil on saanud, võib-olla panna täiega edasi ja treenida ja valmistuda ja siis on näiteks sport, kes on karantiinipiirkonnas olnud kolm nädalat kodus, käinud metsal sörkima ja tema peab ka minema sinna võistlusele olümpiapileti nimel heitlema, et see on, see on praeguse põhiküsimus ja ma tean, et ka Eestis üritatakse astuda samme, et et leida võimalusi, et sportlastel oleks koht, kus trenni teha. Aitäh sulle, Juhan Kilumets, äkki kohtume homme siiski veel tulevik. Sajab 15 ehk veerand üheksa on kell kohe te kuulate Vikerhommikut, Mart Normeti ja Stefaniga.