Kell on viis ja 32 minutit. Mart Normet, Sten Teppan on raadiomaja seitsmendal korrusel tagasi valvepostil võib isegi niimoodi seda öelda. Vikerhommik alustab. Kas sa arvad, et väljend valvepost on äkki väikene, niisugune ajakirjanduslik liialdus ka on? Mõnes mõttes on ikkagi teravdatud siin sees ka on, mõlemat on viieldasid ka viis 32, kohe liialdama hakanud. Et nädala pärast on see asjakohane naat raske öelda, ma saan aru, muidugi me kõik saame aru, millele sa vihjad. Ja raadio ongi suurepärane vahendi tegelikult selleks, et kiiresti kursis olla ja hoida ja selleks me siin vikerraadiot ja teeme. Kõige värskem info, see tänane info oleks teil kõigil olemas ja ja nüüd, kui me hääletasin puhtaks köhima, vabas sõna tohib enam kasutada, aga ühesõnaga jätkame, hääletasin puhtaks, köhima ja minu hääl ei kõla nagu karumõmmi oma, vaid on ikka inimese oma varsti juba siin peale esimese pingutusi ja esimest sooja kohvilonksu, siis siis me vaatame kindlasti üle, mis, mis on kõige värskemad uudised maailmas. Muide, uudised on tavaliselt, oled sa tähele pannud ikka negatiivsed on nata, seda ka üldiselt täna. Võib-olla sära kurss on aja jooksul natukene muutunud, aga kuna negatiivsete uudistega ühte hommikuprogrammi alustada on üsna. Mul endal on kehv tunne natukene, siis sa võiksid midagi positiivset välja tuua, leida midagi positiivse, sina, kes sa pilgutad, tsitaat, keda kasvatatakse allikana ajalehtedes tänapäeval. Jah, see oli tegelikult tõesti eile päris hea nali. Selliseid lende. Ta juhti teevad saadet, on avarust, lihtsalt vahendajad ja siis sattusime natukene lobisema ja mina küsisin Stenni käest, kes on juba spordigurmaan, et kas olümpiamängud tulevad siin midagi mõmises vastaseks, muidu ei pannud tähele, et seda tsiteeritud oleksid arusaamatu ja ma isegi ei mäleta, mida sa vastasid nad nii palju siis aususest ka saatejuhi vastu. Kas tulevad olümpiamängude või mitte. Sten muidugi võttis kohe kinni, kuna veel lähemal on eurovisioon ja olen olnud Eurovisiooniga 10 aastat seotud ja küsis, et kas eurovisioon tuleb ja siis ma sain aru, mida iganes ma ütlen, siit tuleb uudis. Aga kassa ja õhtuleht tegi uudise päästamiselt, aga sa võiksid ikka kolleegiga natukene kiita, vaata kui teraselt ma küsisin, õigelt, väga tubli, väga hea ajakirjaniku, selline väike pisik on ikka kusagil soonte soolane, väga pisikene. Ei näe, nii on jah, aga, aga jah, ja vaatasin, see ei tekitanud erilist furgooni, nagu öeldakse, see et ma selle välja ütlesin, et mina isiklikult tõesti tänase seisuga ei usu, et eurovisioon oma standardvormis saab toimuda, sest hiljaks oleme jäämas ja kui ei tohi olla rahvakogunemisi ja riigid panevad ennast ju kinni. Te olete kindlasti kursis sellega, et paanias näiteks praegu on ju inimestel liikumiskeeld, no see ei ole selles mõttes nii radikaalne, et ei tohi üldse liikuda, aga nii-öelda jõlkuda ei tohi ja politsei ja ma saan aru, et USA sõjavägi on väljas, kes kontrollib seda ja Prantsusmaa on ka nüüd läinud seda teed. Ja need on ka nüüd need riigid kus siis kahjuks ennustatakse koroonaviirusesse nakatunud vastanute arvu sinna Itaalia tasemele nädala jooksul ma panen käe vahele. Esiteks Me saame kokku, et negatiivselt uuritega kohe ei rajata. Ja teiseks küsin nüüd üle selle informatsiooni valguses, mida sa jagasid, et kas sõna valvepost on jätkuvalt ületarvitamine? Ei no nüüd vist enam ei ole, jah, aga oota, ma kohe vaatan selle mingisuguse hea uudise, sul on selleks mõni minut aega, sest kuulama esimese laulu siia saatesse ära ka selle nimi on lugu ansamblilt okaspendel. Tere neile, kes alustavad päeva vikerraadioga kuus minutit, näitab nüüd kell üle poole kuue on seitsmeteistkümnes märts ja teisipäev Paali konide räimi urka kaugema voorimehed, mis tagas neile laevu ka veel mitu korda. Ime. Ja lennuaparaat Hammer oli mustreid ümber. Lambad haaval maali ja vorst liivade alla. Marta nõristab rohelisest termasest, vedelikum Stabee moodi välja, rääkisid midagi kohvist, kohvi see kindlasti ei ole. Vaata, sa näed ju kaasas nii kohv kui tee ja päriselt on või jajaa muidugi miks mõlemad kaasas on, tead, ma olen, ma olen selles mõttes selline eriskummaline tegelane, et noh, enam ei ole, eks ole, avalikud söögikohad avatud, aga ma isegi avalikus söögikohas sageli tellisin omal ajal, kui nendel lahtrid, restoranid ja sööklad ja see oli ammu, see oli ammu, tellisin seal niimoodi, et võis olla vabalt morss, siseli kov, keefiriga jumaldab, ühesõnaga, mis asjad veel võis olla ees kuus erinevat jooki kuidagi kombineerib Bremul proua ei luba niimoodi tarbida, sest see ei pidanud seedimisele hea olema, eriti küü kull. Johotherit, aita need hommikul kuum ja külm, aitäh. Kuum ja külm. Läbisegi ei tohi ja paljud ained lihtsalt omavahel ei lähe kokku, mida ei tohi tarbida. Kohv ja tee tee on mul väga selgelt taimne, praegu lihtsalt, et oleks niisugune mõnus, siuke soe niuke, lonksukene. Kohv ootab siidiselt seda ergutusmomenti, mil ma hakkan ära kustuma, siis natukene kohvi peale valada endale massiivne. Kuule, täitsa nii ja lisaks on veel kaasas kaheksakümneprotsendine viin. Kõike võib-olla hakkan laulma, ma ei tea ja et lähme edasi vaadates muide vaata vaatepilt on päris võimas. Hoolimata sellest, et aeg on varane, siis kusagil horisondil annab endast märku kui ja taevas õhtuti näeb muidu sellist taevast üldiselt see on huvitav ja väga ilus, kumab päike kumab horisondil, aga ilm oli siiski siinkandis. Tunnike tagasi, kui ma raadiomaja poole liikusin, üsna krõbe Viimsi poolsaarel näiteks miinus neli, siin miinus kolm ja, ja minu auto näiteks küll miinus üks, aga oli jäine, ehk siis, et aknaid ma tahtsin lahti teha, siis käis krõps ja siis aken läks krampi. Ma eelmisel nädalavahetusel mõeldes endale kui kavalale kodanikule vahetasin juba autol rehvid ära. Panin suvised kummikud alla sedapidi jajaja. Sa mõtlesid, et nüüd lõpuks talvised. Kõige märtsikuus võib-olla see ei olegi nii ebatavaline tegevus, võib-olla mõni vahetus juba jaanuarikuust tagasi, sellepärast et talvel ei olnud. Aga ma panin, aga täna hommikul mul korraks ikkagi oli kõhe tunne. No ja siis mul tuli meelde sellistes oludes, et võib-olla mujal Eestis võib-olla ma olen tegelikult üsna kindel, kohtab sarnaseid tingimusi veel. Et seal on teinud külma teed, võivad kohati olla kaunis libedad. Kui on juba ikkagi suviselt suvised kummikud masinal all, siis tasub olla tähelepanelik. Aga ilmast räägime siis veidi ametliku prognoosi põhiselt ka. Ja see ütleb, et täna ennelõunal on vähese pilvisusega, pärastlõunal pilvisus tiheneb. Õhtul võib sadada Lääne-Eestis mõnel pool vähest vihma, lõuna ja edelatuul tugevneb, puhub kuni 12 meetrit, trit sekundis. Rannikul kuni 17 meetrit sekundis ja päevasel ajal õhutemperatuur siiski mitte miinuses, vaid väga selgelt plussis peaks olema kolme ja seitsme kraadi vahel. Ja kui järgmiste päevade prognoosi ka vaadata, siis siis kolmapäeval kuni kaheksa kraadi sooja, neljapäeval samamoodi. Sademeid pigem vähem. Kuigi ilm on pilves ja reedese kohta öeldakse vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Ning õhutemperatuur tõusis, siis langeb, jääb nulli ja nelja vahele, aga üldiselt ikkagi niisugune pigem pigem kuiv nädal tõotab tulla pärast pärast eilset. Jah, mulle tundub, et meil on tegelikult üks ilm olnud, nüüd ikka väga pikka aega. Pendeldab seal nulli ümber, natuke siia, natuke sinna, aga ühe korra saime lund. Loodetavasti suvel saame ikka päikest, mäletad sa ikka veel seda suve või peaaegu neli kuud järjest? Appikene kui, kui huvid Ta ja tegelikult lahe see oli, mäletan küll, ja mina ei ole kunagi pretendeerinud. Isegi mitte amatöörilmaennustaja saabastesse. Aga niisugune tähelepanek on küll, kui talv on niru, siis suvest ka suuremat asja ei saa, aitäh, ja see ei ole hea uudis siiski. Kuule, aga meil on häid uudiseid, lihtsalt. Kuulame vahepeal väga head muusikat, Uno Loop ja siis seejärel pidime rääkima hommikul nüüd headest uudistest ja mul on siin täitsa olemas üks allikas, kust võtta häid uudiseid. Jah, aga enne siis lugu kaamelist. Kuskil kõrbes kuumas kõrbes Elaskordeks Kaarel tõrges. Kuskil karaku mees, elastromedaar, köijote skeptik olla tahtis ruttu süüa. Paar korda aastas muret ei tundnud, ainult käega lõi, aga päike prae taastub. Kõrbeveel on kaugel ka aegade Villex kiirasvat elavaid seppa, ta on ju kaamelite nii väga eaka vest. Ärataja. Saju, eks kõrveduliteed kõrgele taevasse sööstsid, õhulaevad aveel veel üle, vaatas nagu poleks üldse olemaski, aga päevike prae taastub. Kõrbelaev eel on kaugel ka aega. Mis on Aalto helikopter, seal on ju kaamelite nii väga head karata mess. Taliiva kõrveskaa relvananes, uhke jota, skeptik olla tahtis Allan otsuski Bell vääramatu, see kell ei ole küüru. Inetu on see, aga päike prae vastu kõrbelaev kaugel ka aega küll. Milleks mulle lenda mõttes Promedaar kõrbeda? Aga prae vastu kõrvel veel on kaugel ka. Neil läks mulle, lendan, restoran. Tere hommikust, te kuulate vikerraadiot, kell on kaheksa läbi 18 minutit ja meil on stuudios külaline Kaire Talviste, tere hommikust. Tere. Kaire on avaldanud raamatu, millel on päris selline kurjakuulutav pealkiri. See on ju tõrge, eks neid leidub kõikjal teid. Digilõks minu meelest päris hea pealkiri sai ja kõigil lõks ja digi. Kui me need kokku liidame, siis tundub ju midagi, mis on siis meie tavasfäärist väljapool ja tundub päris ohtlik ja jutt käib siis laste liigsest digitarbimisest. Nüüd läks kodukooliks ja see tähendab seda, et väga paljud lapsed veedavad veel rohkem aega arvuti taga ja mobiilide taga. Mis on teie hästi praktilised näpunäited vanematele. No praeguses olukorras, mis see praktiline saab olla, laps peab oma õppetöö ära tegema. Ma näen, et kõige suurem probleem on laste jaoks hetkel ikkagi see iseenda distsiplineerimine, et kuidas ma seda õppetööd teostan. Ja kasutan nutiseadet ikkagi või ekraani selleks seda praktilist asja ära teha, sest et neile ju meeldib meelelahutust sealt tarbida. Et ma näen nagu seda eelkõige, et kuidas siis iseennast, laps peaks distsiplineerima, kuidas siis? Ongi praegu õpetajad üritavad ka Nad teevad nagu tundide algused samad ja et siis umbes 100 oma ülesanne kohe ära osadele lastele see sobib paremini, teised tahaksid nagu, et andke ülesanded kõik kätte, me teeme ära, siis saadame ära, eks, et see tekitab natuke segadust neile. Aga tavaolukorras, mis on need noh, tõesti, me oleme igas mõttes eriolukorras ka ametlikult ja ka mitteametlikult eriolukorras, aga tavaolukorras tõesti see digitarbimine laste poolt vaadates on, on kasvanud ju selliseks, et see on lausa häiriv. Meile, kes me oleme ikkagi rohkem puu otsas roninud ja, ja mulda põske pistnud, et nii oma laste pealt vaatad, kui ka ma ei tea, vaatan lihtsalt kohvikus ringi ja näed, et lapsed on nonstop tegelikult teleAudes. Et kuidas sellega võidelda. Kui ta on juba nii kaugele jõudnud ega väga keeruline. Mina alustaks sellest, et noh, titele ma ikkagi nutiseadet kätte ei annaks, Kaheaastastele üleüldse ei nagu näiteks Ameerika arstid ütlevad, ärge anud, selge, et ta ei arene seal, ta ei arenda mitte midagi, see on ainult meie illusioon, et laps hirmsasti hakkab siis kohe nagu nuti. IT, ma ei tea, mis professiooni sealt omandama, aga ei Ta õpib selle näpuliigutuse kiiresti ära, seda ta teeb ja liigub ühelt videolt teisele, aga tema eluoskused ei arene. Samal ajal ta ei õpi suhtlema. Uno Loop laulis ja kell on viis, 47, mardil on varuks midagi põnevat. Muide, ma tahtsin öelda selle loo kommentaariks veel nii palju. Ta ei õpi enda eest hoolitsema, ta ei oska süüa, aga näed, nutiseadet kasutanud potil käima ei hakka, aga nutiseade on vankris juba peos, lapsel lutt suus, et, et mitte mingil juhul väikestele lastele, aga ma juba olen kuulnud lugusid, kus näiteks lasteaiaealised lähevad magama. Tal on see ekraan peos ja siis ei nähta probleemi, et uinutab nagu siis nutiseade, kui lapsel silmad väsivad, või näiteks juhtum, et viieaastane poiss ärkab keset ööd üles, halba und näinud ja siis pistab karjuma ja probleem on selles, et ei leia seda laadijat, ülesannete seade on juba tühjaks jooksnud ja siis on terve korteri üleval. Aga kui ohtlik tegelikult nutiseade lapsele on, et ma olen kuulnud lausa selliseid võrdlusi, et see on võrreldav noh, narkootikumiga ma ei tea, suurte inimeste maailmas alkoholiga, et kas see, kas see on reaalselt selline meelemürk. Ma julgen seda öelda küll ja meie ajuteadlane Jaan Aru on ka seda öelnud, et lastele me ju heroiini annaks, aga nutiseadme anname kohe, nii on öeldud ja, ja ma võtan seda ka üsna tõsiselt, sellepärast et ta on tema tähelepanu on nii tõmmatud sinna ekraanile. Ehk siis ta kaotab tegelikult sel ajal kontakti oma kehaga, oma tunnetega. Ta on üle stimuleeritud, samas tuleb mingi impulss, mis talle nagu meeldib ja teda toidab ja siis selle tulemusena lõpuks ta on agressiivne, ta võib kallale sulle tulla või siis tekib mingi apaatia, niisugune jõuetus, võimetus, ka niisugune mõttetuse tunded. Et neile, kes kellele vanust natukene rohkem ja pärand sealt nõukaajast suurem kaasas. Nende jaoks on ilmselt elementaarne teadmine, kus kohas asub Carocumi kõrv. Aga kui Uno Loop sellest laulma hakkas, siis. Et see niuke äärmuslikud tunded, mis inimest valdavad ja siis tekib ele, et tahab rohkem ja rohkem, aga sotsiaalses keskkonnas ta enam ei funktsioneeri. Kaire, te olete avaldanud raamatu digilõks? Kindlasti jah, on lihtsam ju probleemi ennetada ja mitte anda liiga vara lapsele nutiseadet ja piirata, noh muidugi, see on loogiline, mida teha nüüd, kui lapsevanemad tajuvad, et on mindud üle piiri kust pihta hakata? No esialgu mina soovitaks, et vaata siis lapsevanemana enda nutiseadme kasutus üle, et oled eeskujuks, siis laps tahab tegelikult kõige rohkem kõige väärtuslikum asi, mida last lapsele saab vanem, anda on tähelepanu ja kui vanem on kättesaadav, siis siis laps tuleb, otsib seda kontakti temaga, aga, aga kui vanem on ise seadmes, siis ta nagu näeb, et noh, lootusetu, et kuhu ma trügin või, või kuhu ma tulen kurtma midagi, et aega ei ole minu jaoks, et kõigepealt vaata endal see kasutus üle, siis vaata kui kerge või lihtne on sellest lahti saada ja, ja siis hakka ka lapsele seda infot viima lapseni. Vaata kuidas see mõjub ja vaata ise, kas sul on hea olla ja kuidas ärkad, kuidas sa magad, et juba suurema lapsega peab ikka seda arutama, sest seal sa enam neid sunnimeetmeid ei rakenda. Et seal peab ikkagi noh, ja, ja on ka selliseid asju, et kui ikka väga drastiline on juba, siis mis sa siis ikka teed, et võta vähemalt väike jalutuskäik lapsega kõnnite natuke aega külg külje kõrval väga teravaid teemasid muidugi sellel hetkel enam ei käsitle, aga vähemalt tekib mingisugune kontakt taas oma oma vanemaga. Nende jaoks, kes on juba lõksus, see praegune koduõppesituatsioon valab ainult õli tulle ja muudab väljakutse veel kriitilisemaks. Mina ei, no nendel, kes on juba täitsa lõksus, nemad viie enam, ega nemad siis ei kasuta seda ekraani, et sul seal mingit kodutööd teha või tema mängib oma mängu edasi, see õppetöö on niikuinii viimane asi, mida ta teeb. Et noh, see on nagu vanema mure põhiasjalikult. Kui lapsel on väga tõsine probleem, siis laps teeb oma asja ja vanem on siis seal kõrval. Võib olla, karjub, õiendab, aga, aga see õppetöö on ikka põhiosas vanema initsiatiiv, mitte lapse enda huvi. Et ta seal hirmsasti midagi ära teeks maha kantud juhtum? No see on väga keeruline, ma ütlen maha, ma ei kannaks. Aga. Kahtluseuss hakkas mind närima, oleksin kohe guugeldama ja sain teada, et. Maailmast on näiteid tõesti, kus on, on generatsioon lapsi, kes on väga palju nutiseadmes ja neist ei saa kunagi tööealisi või noh, niukseid töövõimet, vaid inimesi nad kunagi ei, ei, see on nagu ka Ameerika arstid on seda jälginud, et teatud maani sa saad seda tagasi pöörata, aga niuke, kui teismeline on mängur väga pikalt juba seal ekraanide taga siis temast niukest noh, et prognoos ei ole üldse hea, Ena. Et see on tõsine asi ja, ja noh, on, kus on ikka väga palju ekraanimeediat tarbitud päevas ikkagi tunde, noh, lapsel on rohkem tunde ekraani ees, kui ta magab või enda eest hoolitseb. Et siis ta aju ei õpi keskenduma muule enda eest hoolitsema. Et 70 protsenti Turkmeenia territooriumist katab niisugune Ja see olukord kindlasti on kodudes praegu sutsu keerulisem kui möödunud nädalal, sest et noh, nüüd on ju ollakse kodus, Need, kõik masinad on sealsamas käe-jala juures ja nagu just rääkisime kodukoolis, sa oled ka sunnitud vahepeal neid kasutama. Nii et mis oleks teie kolm soovitust, mida kodudesse praegu öelda? Kolm soovitust, oh oh. Rääkige omavahel, noh, see on muidugi praegu, ma arvan, et see on kõige olulisem nõuanne üleüldse kõige tähtsam, et looge omavahel trakt hakkake suhtlema omavahel päriselt ja ma näen juba ette seda, et tegelikult, kui pered on niimoodi surutud nagu võib-olla mingiks ajaks sinna ühte ruumi. Ja siis see pinge seal algul kasvab ja esimene asi, mis lastelt ka välja võib tulla, kui sa teda tõsiselt kuulama jääd, on see tuleb üks igavene nutt. Niisugune asi nagu karakkumi, kõrb ja huvitav originaalkeeles, mis on natukene teiste tähtedega. Tähendab see must liiv. Ja sul on õigus, Martikama rääkisime juba põgusalt väljaspool eetrit, sellest. Ja ja kurtmine ja mured ja ja algul on seda kindlasti raske kuulata, aga pidage vastu, sest et taastate nagu seda kontaktisilda oma lapsega, mis on kõige olulisem, ega nutiseade on ju sellepärast, et tal pole võimalik kontaktis olla teisel moel, siis ta otsib sealt mingi tuttava, kuskilt portaalist ja nii on mulle 10 aastane öelnud, et tal on boyfriend seal kuskil, kellega ta räägib, mingeid seksijutt, et et ega see ei ole normaalsus, aga laps ju midagi otsib. Ehk nüüd on tal seal kodus kõik olemas, pidage vastu suhelge, uurige, kuidas tal koolitöös läheb, kas on abi vaja, mis probleemid on, silmad väsivad ära, õpetage, kuidas silmi vahepeal ekraanist puhata. Et olge üksteisele toeks lihtsalt ja, ja noh, mis siin muud on, et õppige jälle 11 tundma ja nagu üks laps ütles, et äkki ema vaatab korra lapsele nüüd silma ja ütleb, et oi, näed, et sul hoopis sinised silmad, ma mõtlesin, et rohelised on, et äkki see tuleb praegu välja, siis. Suur tänu Vikerhommikus oli külas Kaire Talviste raamatu digilõks autor On ju meie kommitööstuse üks toodetest karakkumi Com, must liiv. Mosley siis jah. Kohe jäi silma retsept aastast 45 vaate. Päris päris põnev, aga head uudised tuleb teha konkurentidele reklaami. Eestis on selline portaal nagu KUUD News poee vanad imestanud. Tere hommikust, kell on pool üheksa eetris. Rahvusringhäälingu uudised stuudios toimetaja Margitta otsmaa. President Kersti Kaljulaid arutas telefoni teel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga koroonaviirusest tingitud olukorda mõlemas riigis ja vajaduste tagada kodanike ja elamisluba omavate inimeste sujuv ja kiire kojujõudmine. Lepiti kokku pakt isikute määramises Eesti saatkonnas Moskvas ja Vene saatkonnas Tallinnas. Venemaa piirab teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sisenemist riiki alates 18. märtsi südaööst kuni esimese maini. Eestis algas liikumispiirang läinud südaööst. Nii Rimi kui Maxima kaupluseketid annavad teadet lühendavad tänasest kaupluste lahtioleku aegu. Nii võimaldatakse töötajatele paindlik komaide tööajagraafikuid. Samuti on väga oluline, et haigusnähtudega inimene ei tuleks poodi. Tänase päeva jooksul jõuavad kõik meeldetuletusega kaupluste ekraanidele postritele ning teavitus toimub samuti siseraadiote kaudu. Ja lähtuvalt terviseameti soovitusest saavad poed kaupluse põrandale märgistuse klientidele soovitusliku pikivahe hoidmiseks. Klientidele pakutakse kaupluses võimaluste käte desinfitseerimiseks nii sisenemisel kui ka väljumisel. Postimees on sunnitud koroonakriisi tõttu vähenenud reklaamitellimuste tõttu kärpima lehe mahtu, teatab peatoimetaja Mart Raudsaar. Ta lisas, et ajalehe uudiste arvamusküljed jätkavad maksimaalse võimaliku mahuga leht aga edaspidi ilmuma 24-l leheküljel. Postimehes on kriisi ajaks peatanud oma arendusplaanid ja ajakirjanike välislähetused selle nädalaga. Lõppeka rubriik Meie Eesti. Prantsusmaal peavad inimesed täna keskpäevast püsima, kodus on liikumine on lubatud vaid kaalukatel põhjustele nagu näiteks tööl ja poes käimine. Piirata tuleb nagu vähegi võimalik, igasuguseid sotsiaalseid kontakte, keelu. Et mis portaalis on ja mis seal, mis seal toimub, aga seal on tööl päris palju toimetajaid, muide isegi toimetasin püsti. Nad täitsa avaldavad uudiseid. Karistatakse president Emmanuel Macron teatas ühtlasi, et kohalike valimiste teine voor lükatakse edasi prantsuse ravimihiid. Sanofi Ameerika ravimitootjad. Reženeron teatasid eile, et alustasid ravimi katsetamisega Covid 19 viirusesse nakatunud haigus haigla patsientide peal. Kokku on viirus viimastel andmetel Prantsusmaal nõudnud 127 inimelu, nakatunuid on üle 5400. Ja Ohio osariik Ameerikas lükkab seoses koroonaviiruse pandeemiaga edasi tänased eelvalimised. Kuberner läks sellega vastuollu kohtuotsusega, mis keelas osariigile eelvalimisi edasi lükata. Haju kuberner teatas eile hilisõhtul sellest ja valimisjaoskonnad jäävad täna siiski suletuks korraldada valimisi praegustel tingimusteks seaks ohtu nii valimisjaoskondade töötajad kui ka valijad, sõnas kuberner. Eelvalimised peaksid täna oleme Arizonas, Floridas, Illinoisis. Täna ennelõunal on ilm vähese pilvisusega, pärastlõunal pilvisus tiheneb, õhtul võib tulla mitmel pool vähest vihma. Hommikul on tuul nõrk ja muutliku suunaga, päeval tugevneb, puhudes viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis ja puhub meil siis lõuna ja edelatuul. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi. Ja tõesti, ütleme mitte segasel ajal, nad on püüdnud hoida lippu selles mõttes kõrgele, et mitte kirjutada üldse poliitikast ega ega, ega muust, mis tekitab inimestes sageli vastakaid tundeid, vaid püüdnud hoida tõesti seda positiivset joont. Muidugi klassikaline ajakirjandusreegel, et kui sa hakkad tegema positiivsete uudistega väljaannet, siis sa hävinud, sa lähed lihtsalt pankrotti. Lõpetab tegevuse, sest keegi väidetavalt ei taha lugeda positiivseid uudiseid, aga kallid sõbrad sealt KUUD News, head uudised. Toimetusest ma usun, et teie aeg ongi praegu käes, sest et lõputult seda. Kuuri tulikuumal pinnal käib keemiline reaktsioon, mille tulemusel koguneb planeedi varjuliste kraatrit põhja krõbekülma jääd. Nii väidavad oma mudeli põhjal Ameerika teadlased eesotsas Brian Johnsoniga Georgia tehnikainstituudist. Tundub uskumatu, et märkuuril seal päikesele lähimal planeedil, kus päevasel ajal võib-olla lausa 400 kraadi sooja leidub jääd veel uskumatum. Tundub, et polaaralade kraatrit igavesti varjulises ja jäises sisemuses on tervelt 200 kraadi külma. Kuid just seda võib välja lugeda NASA kosmosesondi Messenger 2011. aastal kogutud andmetest, mis tõendasid juba varem maapealsete teleskoopidega tehtud vaatlustel tekkinud kahtlusi. Ja ta kolleegide väitel pärineb osa Merkuuri polaarkraatrite jääst planeedi pinna kivimitest, millest kõrge temperatuuri toimel eraldub hüdroksiid rühmi hapniku ja vesiniku aatomiühendusi. Nende rühmade omavahelistel kokkupõrkel tekib vee molekule. Osa veest aurab kõrgustesse, osaga laskub ka kraatrisse ja ladestub sinna jäena. Teadlased jõudsid sellisele järeldusele arvutimudeli põhjal, mis püüdis jäljendada Merkuuri valitsevaid keerukaid tingimusi. Mudel näitas, et hüdroksiid rühmi tekitavat planeedi pinda pommitavad prootonid, mis saabuvad päikeselt päikesetuule koosseisus ja tungivad vaevata läbi Merkuuri õhukese atmosfääri. Ülikõrge temp. Natuuri käes pääsevad hüdroksiid rühmad siis kergesti kivimitest välja ja asuvad omavahel energiliselt põrkuma. Üldlevinud arusaama järgi on suurem osa Merkuuri jääst pärit komeetidelt Asteroididelt nagu maa vesigi. Kuid Jones ja kaasautorid pakuvad ajakirjas astro füüsikal seonal Ledas, et kuumadest pinna kivimitest välja pommitatud hüdroksiidrühmadest võib pärineda ehk umbes kümnendik Merkuuri külmades kraatrites peitavast jääst. Teadusuudist rääkis Priit Leemet. Negatiivsust ei jõua lihtsalt inimesed ära taluda, nii et kui te suudaksite seda lippu kõrgel hoida ja leida neid positiivseid uudiseid, mis muide, ma arvan, siin tuleb lihtsalt hakata rohkem tegema. Nüüd kodutööd, neid hakkab tulema. Sest et. Kui palju tun? Unetud, len, toonud su juurde? Kohe sa ei kuule? Ei, ta räägib. Ja kuule. Ma usun, et meie elu läheb järjest rohkem siin kogukondlikuks. Tänu sellele viirus puhangule hakatakse 11 palju rohkem aitama. Kaheksa ja 43 näitab kell, te kuulate Vikerhommikut. Eetris on maailm täna ja meie pilgud on seekord suunatud Eestist hoopis kaugele Aasia suunas. Tähelepanu all, põhiliselt jaapana. Mitte ainult. Ja me räägime Tallinna Ülikooli jaapani kultuuriloo lektoriga. Marek nukke on tema nimi. Tere hommikust. Tere hommikust, Maret, öelge palun, kas Aasias on asi nüüd rahunenud? Ma viisin ennast eile natukene paremini kurssi ja, ja tundub, et on rahulikum. Kuigi see on ju piirkonniti erinev. Et, et see, mida ma teada sain, on osad riigid on väga hästi hakkama saanud või osad piirkonnad olukorra kontrolli alla võtmisega, sealhulgas muidugi Jaapan, aga mitte ainult näiteks ka Singapuri, Hongkongi ja Taiwani tuuakse välja, et et seal on need numbrid ikka õite päikesed, näiteks Taiwanis 67 nakatunut ainult. Et see on ka uudis, ma tahan väita, lihtsalt, kui keegi kogukond on väga tubli või, või isegi kui keegi oma naabrit aitab, see on, see on täiesti lugu, millest tasub rääkida. Ja noh, siin on ikkagi püütakse leida koroona kohta. Võrreldes ikkagi seda rahvastiku hulka ja tihedust, mis on Aasia piirkonda. Te olete ise Jaapanis elanud, tunnete inimesi kultuuri väga-väga hästi. Kui te ütlete, et neil on pigem hästi läinud, siis tänu millele või, või kuidas nad selle olukorra saavutavad, mis neile omane on? No hetkel on Jaapanis 814 haigusjuhtumit ja elanikkonna hulk on seal ju 127 miljonit, eks mõtleme natuke nende arvude peale ka. Ja kuidas nad seda on saavutanud, on see, et, et on õpitud ikkagi eelmistes suurtes pandeemiatest mis, mille, millal on välja töötatud igasugused riiklikud käitumisjuhised on moodustatud juba erikomisjonid ja nii edasi, mis on praegu lihtsalt selle epideemia ajal nii-öelda taaskäivitatud ja see on läinud ikkagi nagu umbes nagu sõrmenips hästi kiiresti, et selleks ei ole pidanud kuluma isegi mitte päevi. Lihtsalt inimesed ja ühiskond on seal valmis kohe reageerima. Mitte ainult valitsused ka, et noh, see võib välja tuua näiteks 2003, neli oli SARSi pandeemia ja 2014 mersi pandeemia milles kogu Aasia oli tegelikult puudutatud, aga Jaapan jäi puutumata, et nad juba siis oskasid niimoodi toimetada ja näiteks 2009 augustis, kus minagi oma tol ajal teismelise pojaga läksin, Jaapanis kui oli seagripipuhang ja veel ka gripipandeemia ja terves Jaapanis oli üle 760000 nakatunu, siis meile ei meiega juhtunud mitte midagi. Ja tänu sellele ikkagi, et seal on inimesed, ütleme niimoodi, et on seaduskuulekad, kui valitsus ütleb midagi, et nüüd me teeme niimoodi, siis inimesed kuuletuvad ja grupimentaliteet muidugi ka, et inimesed on koostöövalmid lihtsalt et Jaapanis näiteks isegi pisema gripipuhangu ajal kohe kantakse maske, et mitte teisi nakatada ja see on lihtsalt tavapärane käitumine. Ma ei tea, kui palju te olete jälginud meediat viimastel päevadel või nädalatel-kuudel jaapani oma, mõtlen siis. Aga, aga äkki on mingi oletus, kui kandev või valdav on seesama koroonaviirusega seotud teema ajakirjanduses positiivseid nurki näiteks valitsus kehtestas erandi, Valga elanikud saavad ikkagi Valkas tööl käia, eksite lõigata läbi päriselt neid sotsiaalseid sidemeid. Ja siis kuni näiteks selleni välja. Noh, seal ikkagi uudised tulevad igapäevaselt ja kümneid päevas inimesi hoitakse kursis ja ma ütlen, et kuna on eelmiste pandeemiate kogemus olemas, siis inimesed teavad, mida teha ja ma arvan, et Jaapani puhul on üks väga oluline asi ka see et kuna noh, ütleme maavärina drille tehakse nagu täiesti regulaarselt, siis inimesed on harjunud usaldama seadusandjaid ja võimu, võtma neilt juhiseid, käituma täpselt nii, nagu öeldakse, sest see on sealkandis lihtsalt elu oluline tähtsus. Milliseid tähelepanekuid kõige selle taustal olete te siinsamas Eestis või, või meie lähiümbruses teinud, et on meil midagi õppida, kõrva taha panna, eeskujuks võtta? Rääkisin oma tuttav, aga Tallinnas ma ise ei ela enam Tallinnas, aga ei tule, ütles niimoodi, et kalamajas lippavad laste kambad ringi täiesti kontrollimatult ja seda nüüd ei tohiks teha, et kui on ikkagi öeldud, et olge kodus just sellepärast nakatada inimesi, kes kellele võib saada täiesti fataalseks, eks ju. Ja lastele tuleb siis ilmselt selgitada, vanemad peavad selgitama, miks ei tohi nagu tavapäraselt väljas lihtsalt, et mängida, joosta ja me ei tea ju, mismoodi lapsed käituvad, mida nad, milliseid pindu nad puudutavad nii-öelda ja nii edasi. Et see on küll üks asi. Seda on, seda on jah, kindlasti vaja ikka jälle meelde tuletada, sest oleme rohkem individualistid, kui, kui on selline kollektiivne rahvas nagu, nagu jaapanlased. Suur aitäh teile selle hommikuse usutluse eest. Loodame, et meil läheb siin kõik kenasti ja Aasias läheb kõik kenasti. Rääkisime Tallinna Ülikooli õppejõu Maret nukkega et kas ma nüüd kavatsen ära ahned siin et kiire muutuse terapeut. Ma ei teadnudki, et selline terapeudi liik on olemas, aga kiire muutuse terapeut Merlin Vask ütleb, et negatiivne mõte toodab stressihormooni. Kindlasti on nüüd Merlin, Lil käed-jalad tööd täis, sest et tõesti see muutus praegu, nad on lihtsalt üleöö. Põhimõtteliselt oleme uues ajastus ja. Huvitaja, kuidas hoida keha ja vaim tervetena tubastes tingimustes, kui tuleb näiteks nädal-paar või kauemgi kodus püsida. Kuidas leida kehale piisavalt koormust ja miks mitte ka lastele tegevust. Appi tulevad treenerid Kaja Tuisk ja Enn Meiesaar, kes annavad nõu ja jagavad harjutusi, kuidas kodus sporti teha. Ja miks mitte näiteks videotreeningutel osaleda. Kuulake huvitajat, teisipäeval kell 10. Nullis huvide. Temaga tuleb loomulikult nõustuda, mõte on väga reaalne asi, mõttejõud on tohutu suur mõttega võime endale liiga teha mõttega, me võime ennast palju aidata. Aga noh, eks see natuke selline. Eestis kehtiva eriolukorra põhimõtted peaksid nüüdseks kõigile teada olema kuid elus võib ette tulla selliseidki seise, mille kohta seadustest ei oska täpset juhist välja lugeda. Teisipäeval palusime reporteritundi õiguskantsleri Ülle Madise ning kuulata Nad saavad temalt küsida teemade kohta, mis on ehk selgusetuks jäänud. Kaja Kärneri Reporteritund algab kell 14. Null viis. Paugutamine on, et kui me kõik oleme praegu sellises keskmises ärevamas ja segases seisundis öelda, kuule, mõtle positiivselt. Et see on ka niimoodi, et okei, et kuidas see käib. Kõikvõimalikke pressikonverents on neil päevadel muidugi päris palju ja alguses siin tähelepanu juhitud, et Aktuaalse kaamera päevane lisauudistesaade läheb täna eetrisse juba kell 11 on oodatava pressikonverentsi taas kord värskemat informatsiooni, siis aga Vikerhommikut on meil üks tund alles ja pärast uudiseid oleme Marttiga tagasi ja me räägime kindlasti draamateatri kunstilise juhi Hendrik Toomperega sest need teatrid on samuti täpselt kuskohast sa tuled ja. Aga tore on sind kuulata, vahvatusesind vaimustab. Kas sa tahad veel midagi lisada või läheme saatekava juurde edasi? Mina arvan, et võiks rääkida küll, mis meil täna saates toimub ja seda teeme? Üks terve suur segment Eestis, kes ka olid sunnitud oma töö peatama ja, ja ma ütleksin nõnda, et teatrid on kultuurivaldkonnast ilmselt üks, üks selline, mis ongi väga Eesti valdkond. Eesti inimesed on tohutud, teatriskäijad ohutud, kõlasid muidugi hea omadussõna, aga ühesõnaga suured teatrisõbrad. Üle miljoni teatri külastas aastas ja nii edasi, mis, mis need numbrid näitavad, et kuidas teatrid vastu panevad, kas üldse saab midagi teha teatris praegu jah, et kuidas proovid toimuvad, kas neid üldse on vaja korraldada, kus näitlejad tasuvad meeleolla kujunenud sportlastel vaja vormi hoida, kas näitlejale on ka vaja vormi hoida ja nii edasi, nii et tegelikult on siin küsimusi palju huvitavaid. Kell on kaheksa läbi 57 minutit, õige pea, uudised, siin, ansambel terminaator. Meie Pauli heli. Uriini ta väidab, et ta oli ujuja. Alustame plaanidest Vikerhommikus, mis on juba paarkümmend minutit vana, meie intervjuusid on kokku lepitud neli ja loodetavasti kõik ilusti toimuvad ka, miks nad ei peaks? Eile oli esimene koduõppepäev oma saak. Emade-plane. Kaupa prii. Tere hommikust, kell on üheksa, te kuulete rahvusringhäälingu uudistesaadet. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Paljud Eesti kodanikud on jäänud autodega Saksa-Poola piirile lõksu ega pääse koju. Välisministeerium kaalub laeva saatmist Saksamaale. Kõigest tulevad Eestisse alates tänasest peavad jääma 14-ks päevaks isolatsiooni, oma koju viibimiskohta, nii et teiste inimestega kokku ei puutu. Alates keskööst rakendunud liikumispiirangut teevad Narva elanik. Lõpuhetkedel saime elada kaasa sellele, kuidas internetikeskkonnad vastu ei pidanud survele, e-kool näiteks murdus. Aga e-riigis murdus e-kool, uurime juurde õpetajate või koolipoolset vaadet sellele, kuidas siis see periood alanud on ja poole kaheksast uudiste järel helistame. Elu keerulisemaks euroala rahandusministrid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepanekud leevendada eelarvedistsipliini ja riigiabinõudeid. Ilm on täna vähese pilvisusega, hommikul on tuul nõrk, kuid pärastlõunal tõuseb. Õhusooja on kolm kuni seitse kraadi. Eesti kodanikud, kes registreerisid oma välismaal viibimise välisministeeriumis ning liitusid välisministeeriumi üleskutse peale autokolonniga Saksa-Poola piiril et sealtkaudu Eestisse pääseda, on sinna lõksu jäänud. Saime telefonile välisminister Urmas Reinsalu, kes räägib, milline on viimane seis. See olukord on selline, et sõiduautode ületamises mingeid muutusi ei ole. Pihl on jätkuvalt kinni. Poola on moodustanud mõned konvoid mis on ületanud piiri suurtele reisibussidele. Vot see oli poola sõnum öösel, et nad moodustavad konvoid bussidest lubavad bussidega hoidki üle piiri. Paar konvoid, minu teada on ainult neid üle ning et kui ütles poola, et ta paneb käima, aga pakub võimalust. Kell 15, null null täna. Laev Sass, nüüd siis Eesti Saksamaal sadamalinn Klaikadesse kell 15 täna. Selles laevas on 250 kohta autodele ja 250 kohtades reisijatel ehk teisisõnu saavad seal ainult autojuhid. Et kui vaadata seda autode hulka inimeste hulka. Noh, ütleme, nende territooriumil sellele transpordivahenditele peaksid mahtuma, siis on selge, et kõik inimesed kindlasti sinna ei pruugi saada, see on reaalsus. Kahtlemata on see väga tõsine probleem, et osad inimesed ei saa tegelikult ei pruugi pääseda ummikust välja. Et see on probleem, mida, milline me oleme korduvalt tähelepanu juhtinud ja praegu me oleme selle informatsiooni seal ummikus olevatele Eesti inimestele edastanud. Ma vestlen täna balti välisministrite ja Saksa välisministriga õmmel videokonverents, kus ma palun kindlasti Saksa riigilt nii-öelda politsei sellist tehnilist abi inimeste kolmuist tulevikku mõeldes välja haakimiseks Eesti inimeste väljahakkamiseks. Jutt on olnud tegelikult ka võtta erilaev Eestist, aga see laev jõuaks Eestist tegelikult homme õhtul. Igaljuhul. Terevisioon sai ühendust Poola Saksamaa piiril oleva eestlase Teet Kallakmaaga, kes on saanud Poolast Eesti poole liikuma. Me võime siin jaan ka paar tundi liikunud 70 kilomeetrit on keskmine tunnikiirus ja, ja konvois on mingi paarkümmend väikebussi, mis sõidab hästi, et väikeautosid ei vasta sellele väikebussid hästi üle ja, ja oleme vist ainukesed eestlased siin, et ülejäänud on lätlased ja leedulased ja siis on mingi seitse-kaheksa politseiauto, kes eskordivad ja juhendavad ja, ja meile väiksed peatused lubavad. Selles kolonnis liiguvad siis praegu ainult bussid ja sõiduautosid, seal ei ole enne saarele kes on Tallinna reaalkooli direktor ja kuulama ja tema vahendusel, missugused on ühe koolimured, seda siis suhetes nii õpilastega kui ka lihtsalt personaliga, kes on ju hoopis uutmoodi olukorras pärast seda, kui lapsed päriselt koolimajas kohal enam ei käi. Psühhoterapeut. Ja kuhu te siis peaksite jõudma ja mis edasi saab? Et seda hetkel pole veel teada, mis teistpidi, kuidas te võiksite jõuda koju Eestisse? Ei seda me ei tea, eks üks Leedu piiri peal näha ole. Teet Kallak mad usutlesid, Ove Owe Petersell ja Katrin Viirpalu. Südaööst kehtib koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt piirikontroll kogu Eesti maismaa piiril, sadamates ja lennujaamades. Eesti-Läti maismaa piirilõigul saab piiri ületada vaid selleks ettenähtud ajutistes piiripunktides. Iklas, Lillis, Muratise, Valgas kõrvalised teed piirile. Tuseks suletakse ja nüüd läheme otsehelis Ikla piiripunkti, kus on meie toimetaja Ester Vilgats. Tere hommikust, Ester, oled sa Iklasse kohale jõudnud? Tere hommikust, olen kohal. Mis olukord sulle seal avaneb, kuuldavasti on Poola rekkad seal ummikus. No ei saa öelda, et üksnes Poola tähendab, et ja võib-olla see väljend ummik on ka sellepärast, et lihtsalt järjekord on pikk ja kõik seisavad, siin on näha Läti autosid, aga noh, kohe tuleb Läti piir vastu, nii et ma ei saa kuskile nagu siit edasi minna, et neid vaadata. Ta Poola, jah, Poola veokid Lätti veokid ja tõepoolest ainult siis jah, need suured autod, mitte üht väikest, sellist kaubikut ma siin näen, aga kõik on ja noh, kuskil kaks kilomeetrit, väidetavalt on see järjekord, mis siin noh, mehed on öelnud poolteist kaks. Nii et ega see tea ei ole. Mina siit pilguga näen üksnes kuni kurvini nahk, kui kaua see edasi läheb, ei tea, aga kui ma siit üle piiri ei tähenda, siis mind pannakse kohe karantiini, kui ma tagasi, et meid ei ole see võimalik. Aga ma ütlen lihtsalt vahepeal kiiresti seda, et me alles öösel siit piiripunktist lahkusime. Ja tõepoolest, kui sa enne rääkisid, et osa piiripunkt on suletud, siis tõepoolest näiteks Vana-Ikla piiripunkt, kus need inimesed ikka käisid läbi. Betoonplokkidega sistandis südaöösel kinni, nii et sealt üldse enam läbi ei saa, kuigi vahepeal tõesti paljud hiilisid sealt läbi, kui see kontroll juba siin toimus. Varasematel päevadel ja mis muutunud on see, et politseinikud kannavad nüüd maski, et algul esimestel päevadel seda ei olnud, aga juba eile õhtul ma nägin ainult nei ja noh, paanikat otseselt ei olegi, rahulikult seisavad ja ootavad. Kas sa näed, tuleb sealt autosid üle piiri ka on sinu poole tulemas neid mingisuguses ajavahemikus, siis. Tähendab, sa mõtled, et kas Eestis sõidab välja autosid või? Kaire Talviste on ilmutanud hiljaaegu raamatu digilõks ja see räägib lastest, kes, Tuleb neid üle piiri, on seal liikumist. Ei ühesõnaga need, kes seisavad siin järjekorras, nemad seisavadki ja kui palju ühe autoga võib minna sinna aega mingisugune 40 kolm-neli minutit äkki või ma ei oskagi öelda päris kaua. Sest nii et noh, liikumist nii kui seetõttu lihtsalt ei olegi. Et, et kui üks auto siin muidugi nad võtavad nüüd siin kahest piirid, võtavad nad 200. vastu, aga järjekordsel taga on nagu ühes reas seisavad autod. Ja liikumine on jah, väga vähene, sest kui üks vabaneb, siis järgmine sõidab ette ja ja nii see käib. Selge ja aitäh sulle, ester ja jõudu. Ühtlasi laieneb piirikontrolli taaskehtestamine sadamatele, lennujaamadele ja Valga raudteejaamale, kus toimub rahvusvaheline liiklus. Ikka liiguvad piiriäärsetel aladel täiendavad patrullid, kes kontrollivad sõidukeid ja dokumente. Kõik, kes tulevad Eestisse alates tänasest, peavad jääma 14-ks päevaks isolatsiooni, oma koju või viibimiskohta, nii et teiste inimestega kokku ei puutu. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher rääkis terevisioonis, et piiril proovitakse saada ka selgus inimese tervislikust seisundist. Digisõltuvusse ning see on väga Et neid näiteid, kus, kus politseinik hindab inimese tervislik seisund on selline, et on võimalik edasi sõita, siis tõesti antakse talle võib-olla see mask ja, ja tehakse selline telefonikonsultatsioon. Kuid on ka neid näiteid, kus tõepoolest me anname inimese üle juba arstidele. Me oleme kuni täna ööseni kokku kogunud umbes 40 deklaratsiooni, kus inimene kirjeldab oma tervislikku seisundit, annab teada, et ta on terve täna öösest. Lisaks sellele vabatahtlikule deklareerimisele me oleme alustanud ka inimestelt kohustuse võtmist. Päevakajaline teema nii ehk naa, aga nüüd sellel koroonaajastul seda enam, et meil ongi nüüd e-õpe suuresti kuidas toime tulla sellega, et. Ja siin kindlasti üleskutse kõikidele piiriületajatele palu suhtume sellesse kohustusse vastutustundlikult, sest viiruse selline leviku tõrjumine on on meie endi kätes. Seda idee ei arstid ega Eesti politsei, vaid ikkagi meie ise, kogu ühiskond tervikuna. Me saadame piiril tagasi inimese, kelle eesmärk on tulla siia reisile. Me ei saada tagasi neid inimesi, kes veavad kaupasid Eestisse, kes on tagasi oma kodumaale nii Eesti kodanikud kui need inimesed, kes on Eestis registreeritud ja, ja võivad elada. Rakendunud liikumispiirangud muudavad aga üle piiri käimise Narvas mõttetuks paljudele Narva elanikele tähendab piiri sulgemine raskeid aegu. Jüri Nikolajev vahendab. Narva maantee piiripunkti ületab ööpäevas keskeltläbi 4000 jalakäijat. Märgatav osa neist on Kirde-Eesti linnade elanikud, kes Venemaal oma asju ajavad. Inimesed käivad sugulaste juures apteegis, postkontoris teenivad raha pisemaid kaubakoguseid üle piiri toimetades või käivad lihtsalt poes. Praegu on jaanilinnas poodlemine rubla madala kursi tõttu eriti soodne. Politsei ja piirivalveameti palved vähendada viiruse leviku tõttu piiriületust olid kuni tänase päevani, kui hane selga vesi, räägib ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi. Viimastel päevadel piiriületuse oluliselt ei ole vähenenud, selline käitumine on äärmiselt riskantne, kui inimesed on tihedalt üksteise kõrval järjekordades. Tänases olukorras viiruse ülekandumine võitsin väga lihtsalt toimuda. Loodame väga, et eriolukorra juhi kehtestatud erimeetmed Meie kõige kallimad meie tulevik tõesti istuks seal arvuti või mobla ajas ennast lihtsalt sodiks. Et sellest räägime peale kella kaheksat. Ja siis meie maailm täna rubriigis on erikülaliseks. Vähendavad piiriületust märgatavalt. Alates keskööst rakendunud erimeetmed nullivad igasuguse üle piiri sagimise. Lisaks välisriikide kodanike sisenemiskeelule peavad nüüd ka Eesti kodanikud ja alalised elanikud koju saabudes järgima rangeid karantiinimeetmeid, jätkab Indrek tüvi. Kõigile sisenejatel üldiselt kehtestatakse peale piiriületust 14 päevane keelt elukohast lahkumiseks. Kõigi nende meetmete eesmärk on vähendada inimeste piiriülest käimist, et vähendada viiruse leviku riski. Piiriületajatele jõudis info uuest piirangust eile pärastlõunal piiripunkti juures seisval Narva elanikul Natali all tuleb teha väga raske valik. Pean täna ja kohe praegu otsustama, kuhu ma jään kas siia või sinnapoole piiri, seal on mul perekond, siin korter ja tähtsad toimingud. Seal on mul abikaasa, tütar ja lapselapsed, siin pean töötukassas käima, ma ei tea, mida teha. Arvan, et minusuguseid, kes elavad korraga kahes linnas, on väga palju. Narva pensionär Aleksandar käis üle piiri kolm korda nädalas. Jaanilinna toimetatava kaubanäidised tõid mehele väikest pensionilisa. Kuidas ma 90 eurose pensioniga toime tulen? Ma saan aru, et võitlus Patšillide ja mikroobide on tähtis, kuid mis edasi saab, eks näe, üks vidin ida prefektuuri piirivalvebüroo juhi Indrek Püvi sõnul kontrollivad karantiininõuete täitmist politseitöötajad, kes võivad vajadusel kasutada haldussunnimeetmeid Uudistele. Jüri Nikolajev Narva. Nüüd on ka teada, et ka Venemaa piirab teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sisenemist riiki alates homsest, 18. märtsi südaööst kuni esimese maini. Nüüd aga välissõnumeid ja Margitta otsmaa teeb kokkuvõtte. Euroala rahandusministrid kiitsid heaks Maret Nukke, kes on Tallinna Ülikooli jaapani kultuuriloo lektor? Tema elas mõned aastad tagasi Jaapanis ajal. Komisjoni ettepanekud leevendada eelarvedistsipliini ja riigiabinõudeid, et riigid saaksid vabamad käed löögi alla jäänud majandussektorite toetamiseks. Komisjoni abimeetmete pakett hõlmab ka 37 miljardi eurost investeerimisfondi ja laenugarantiisid miljardi euro ulatuses, mis võimaldab anda ettevõtetele laene kaheksa miljardi euro eest. Eurorühm kaalub ka Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i võimaluste kasutamist kriisile vastu astumiseks. ESM-i käsutuses on praegu 410 miljardit eurot. Uusi suuri rahalisi lubadusi ministrit seekordsel kohtumisel ei andnud. Prantsusmaal peavad inimesed täna keskpäevast püsima, kodus liikumine on lubatud vaid kaalukatel põhjust jälle nagu näiteks tööl ja poes käimine. Piirata tuleb aga nagu vähegi võimalik, igasuguseid sotsiaalseid kontakte. Keelu rikkujaid karistatakse. President Emmanuel Macron teatas ühtlasi, et kohalike valimiste teine voor lükatakse edasi. Need jõupingutused, mida teilt palun, on uudsed, kuid asjaolud kohustavad meid neid rakendama. Me oleme sõjas kindlasti tervisesõjas, me ei võitle ei teise armee ega oma rahvaga, kuid vaenlane on siin nähtamatu puutumatus edeneb ja nõuab meie üldist mobilisatsiooni, rääkis makroon. Kui leidis aset linnugripipuhang Prantsuse ravimihiide Sanofi Ameerika ravimitootja reženeron teatasid eile, et alustasid uue ravimi katsetamisega Covid 19 viirusesse nakatunud haigla patsientide peale. Ohio osariik Ameerikasse lükkab seoses koroonaviiruse pandeemiaga edasi tänased eelvalimised. Kuberner läks sellega vastuollu kohtuotsusega, mis keelas osariigil eelvalimisi edasi lükata. Vaata. Kuberner teatas sellest eile hilisõhtul ja valimisjaoskonnad jäävadki täna suletuks. Korraldada valimisi praegustes tingimustes seaks ohtu nii valimisjaoskondade töötajad kui ka valijad, sõnas kuberner. Eelvalimised peaks täna toimuma Arizonas, Floridas, Illinois. Ja tema on näinud oma silmaga, kuidas inimesed taudiga võistlevad. Me küsime, missugused on Maret Nukke tähelepanekud uue viiruse tingimustes, seda nii jaapani puhul nullist ruumi ja kultuuriruumi ta väga hästi tunneb, aga ka siinsamas, Eestis või Baltikumis. Kuuldavasti on ta üht-teist. Ja maailma naftaturuhinnad ja USA aktsiaturg kukkusid eile õhtuks mõlemad 10 protsendi jagu. Föderaalreserv langetas vähem kui kahe nädala jooksul juba teist korda intressimäärasid, sedapuhku peamine määr null kuni 0,25 protsendi vahele, kus viimati oli 2008. aasta üleilmse finantskriisi ajal. Ja välismaalt veel Soome valitsus otsustas eile, et vaja on välja kuulutada erakorraline olukord. Täna peaks parlament sellele heakskiidu andma Soomest, vahendab Kai Vare. Soome ei ole siiani kuule sulgenud. Peaminister Sanna Marin ütles paar päeva tagasi, et see oleks nakatunute arvu silmas pidades liialdatud. Eileõhtuse seisuga oli viie miljoni elanikuga Soomes kinnitatud koroonaviirusejuhte alla 300. Vaid üks inimene on vajanud intensiivravi. Aga nagu Eestiski, nii ka Soomes enam kõigile teist ei tehta. Seega on tegelik nakatunute arv ilmselt märksa suurem. Eile otsustati siiski koolid, ülikoolid ametikoolid kinni panna. Paljud vanemad jätsid niikuinii lapsed koju. Lasteaiad jätkavad esialgu tööd, et hooldajad, arstid ja muud vajalike erialade esindajad töölt ära ei peaks jääma. Valitsus teatas, et teeb ettevalmistusi ka piiride sulgemiseks. Kuna paljud Euroopa maad on piirid juba kinni pannud, oli survega Soome valitsusele suur. Näiteks Norra tegi esialgu Põhjamaade kodanikele karantiinist erandeid, aga kuna Soome ja Rootsi piire ei sulgenud, teatasid Norra asjatundjad, et Soomest ja Rootsist saabuvad inimesed rahvatervisele eriti ohtlikud ja tänasest on nendest riikidest saabujatele kohustuslik karantiin. See ei puuduta ühel ja teisel pool piiri töölkäijaid. Soomlaste talvepuhkuseplaanid on reisikeeldude tõttu liiva jooksnud, aga paljud ei lase ennast sellest häirida. Kui Tenerifel ei pääse, siis minnakse lappi. Soome kõige põhjapoolsema valla Otsjoe peaarst märkis, et valla tervishoiusüsteem ei pea vastu, kui elanike arv mitmekordistub. Üldiselt leitakse viiruse puhangust ka mõndagi positiivset. Näiteks aitab see tublisti kaasa kaugtöö arengule. Aga soomlastele tegi rõõmuga Iltalehti uudis, et terroriorganisatsioon ISIS soovitab tungivalt Euroopat vältida, sest see on ohtlik koht. Ja me oleme jõudnud ilmateate, nii sünoptik Helve Meitern, palun. Kõrgrõhuala rüpes oli öökülm ja kuiv ning õhutemperatuur langes paiguti miinus kaheksa kraadini. Kõrgrõhuala liigub aeglaselt üle meie itta. Ennelõunal on ilm päikesepaisteline ja õhutemperatuur tõuseb kiiresti, kuid hommikul on teedel mitmel pool libedad. Samas läheneb loode poolt madalrõhuala serv ja nii pärastlõunal loode poolt alates pilvisus tiheneb ja õhtul võib mõnes paigas juba tiba vihma sadada. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, kuid päeva jooksul tugevneb lõuna- ja edelatuul viie kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur tõuseb pluss kolme pluss seitsme kraadini. Põnevat ja natukene häirivat märganud ja ning peale kella üheksat juba lähes pool 10. Ja kell kaheksa oli õhurõhk Tallinnas 1020,7 hekto Pascalit ehk 766 millimeetrit elavhõbedasammast. Õhurõhk hakkab langema, suhteline õhuniiskus oli 82 protsenti. Aitäh, te kuulsite uudiseid, ilusat päeva, olge terved. Rohkem uudiseid TRUE ja äppist r. Uudised. Vikerhomik. Väljend või hüüdlause olge terved, on saanud viimastel aegadel hoopis sisukama tähenduse kui varem. Aga liitume sellega uudistetoimetusele praegu, aitäh, Mart Normet. Pan võtavad üle, sest Vikerhommik jätkub ja loodame, et teil tuleb kõigest hoolimata väga ilus päev. Jõudu kõikidele peredele, kes on kodust, jäävad kodukooli jõudu kõikidele, kellel ei ole praegu kuhugile tööle minna. Kuulame raadiot, kogume mõtteid, sest et kogu ühiskond hingab praegu tegelikult ühes rütmis teatri jutu viiruse tingimustes, mõne hetke pärast räägime Hendrik Toomperega noore Hendrik Toomperega, kes on siis Eesti Draamateatri loominguline juht ja Draamateater on üks nendest asutustest, kes on siis päevapealt lõpetanud töö. Uurime, mis nendel plaanid, kuidas ta ennast tunneb, kuidas ta üldse näeb seda maailma tema kui tundlik inimene, tema kui lavastaja, temaga, näitleja, et mida ta tajub inimene, kes on kindlasti palju tekste lugenud erinevaid, et kas ta. Kell on üheksa ja 23, te kuulate vikerraadiot ning meil on telefoni otsas draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere, tere hommikust. Tere. Tere. Hendrik. Kas on nüüd sinul ka kodune olemine? Jah? Teater läks nüüd siis kuidas öelda sundpuhkusele. Et esimene mai Me saame küll alustada etendustega, aga, aga eks näis. Ja praegu otsustasime niimoodi, et et, et lähme lõpetame kõik proovid ära ja, ja väldib siis üleliigseid kontakte. Kas see on täitsa võimalik siis, et hoida teatrit ikkagi niimoodi, et letargiliselt justkui töös aga proovid lõpetada, et siis esimene mai praeguse seisuga proovid nagu jätkuks lihtsalt samalt kohalt või? Nojah, et, et vaatame, kuidas see õnnestub, kõik, tõesti praegu on, seda määramatust on jube palju ja ja, ja prognoosida on raske. Aga, aga soov oleks loomulikult kõige. Oskasin midagi sellist ette näha ja nii edasi, nii et teemasid on Hendrikuga palju, sest suvehooaeg on ju see, mille peale teatavaid ilmselt praegu peaksid väga hoolega mõtlema. Üks asi on see, et ta juba planeeritud ja kätte mängitud tükid jäävad ära lihtsalt kevadhooaeg. Aga suvine töö peaks justkui alles ees ootama, kas nad üldse valmistuvad. Positiivsema stsenaariumi järgi, et kui esimesest maist alates saab etendustega alustada jälle, et siis tuua välja ka need lavastused, mis mis nüüd jäi teisi etendumatamis, mis jäi siis pooleli tegelikult meil on täitsa viimases faasis proovide lõppfaasis ju kolm, kolm tükki. Et Urmas Vadi Urmas Vadi lavastus Eduard Vildest Vilde muuseumis, millest tekivad triibud, siis Mari-Liis Lille esimene armastus ja minu enda Lehman Brothers, et see on prooviks prooviks need välja tuua. Hendrik, mis seisus või missuguses hooajahetkes? Üks Eesti teater antud juhul siis draamateatri näitel üldse asus, kui see sisuliselt tegutsemiskeeld saabus, kuhu te omadega jõudnud tulite, mis mis siis käsil, eks suveasjad olid plaanis juba vä? Ma ütleks, et siiamaani oli kõik päris kenasti, etendused olid hästi müüdud, publikut käis ja, ja, ja tagasiside ka igati positiivne. Nüüd olid, suvetükid olid ka plaanis, aga esimene, et need on praegu välja tuua need tükid, mis siis pooleli jäid ja, ja ma usun, et sellel hooajal me uut suvetüki välja ei toome, mängime ilmseid oma vanu asju edasi. Võib-olla ka pikendame hooaega, eks näis, eks näis. Vaata sportlastega on nõnda, et nemad peavad vormi hoidma ja sellega ikkagi tegelema, kas, kas näitlejatele see ja teisel teistele loomingulistele inimestele see kodus istumine on hea vahelduseks või, või on ka tee moraliseeriv ja kuidagi vormile mõjuv? Nojah, praegu lihtsalt ühiskondlik foon on niivõrd keeruline, et eks inimesed on ikkagi ärevil. Üldiselt loomulikult selline iseseisvalt arenemine kodus ei tee ju paha jaa, jaa. Kui mõelda selle peale, kui palju näitlejaid igal pool erinevates kohtades tööd teevad, et siis võib olla teatav aja maha võtmine ka, aitab enda tegevuste olemist mõtestada. Et, et noh, jah, kui positiivselt asjale otsa vaadata, siis ehk on võimalus nagu iseenda sisse süveneda ja loomulikult mõelda ka nende lavastuste peale pooleli on, saab ju teksti vaadata ja ja analüüsida, lihvida ja nii edasi, aga, aga ega see kerge praegu loomulikult ei ole, et et lihtsalt see olukord on pehmelt öeldes keeruline. Pidevalt on selline tunne, nagu viibiks mõnes filmis mida on küll nähtud, aga ei, ma ei usu, et see nüüd reaalsus on, aga näete on kohale jõudnud. Mul on tunne Hendrik, et muusikud on päris palju teinud häält juba ja andnud oma olukorrast märku. Ma ei usu, et teatriinimeste hulgas on neid, kes olukorra peale plaksutasid, käsi, aga äkki sa kirjeldad meile mõne sõnaga meeleolu nii-öelda puht inimlikul tasandil, et missugused siis näitlejate jaoks väljakutset saavad olema sel perioodil, kui tööd teha ei saa. Kas siin tuleb lahus hoida vabakutselisi, kes iseenda eest hoolitsevad ja neid, kes on siis kusagil ametlikult palgal Tal on selleks väga hea käsi ja kuidas nad seda teevad? Ma arvan, et me ei saa meid päris lahus hoida, et eks me oleme ikkagi üks suur teatripere ja, ja, ja noh, selge on see, et et kui see nüüd see olukord läbi saab loodetavasti üsna pea, et siis Trupp kokku justkui ei tohiks saada, kui seal on ikkagi inimesi loom palju ja see on, see on tegelikult täpselt sama. Ega ega siit nagu lihtne niisama välja ujuda ei ole, et riigiabi kindlasti oleks tarvis, aga aga jah, praegu praegu ei ole muud teha kui lihtsalt rahu üritada säilitada ja siis tõesti proovida olla vaikselt kodus rahulikult. Et saaks ikka sellest haigusest ja sellest jamast võitu. Hendrik, kuidas sina isiklikult rahu säilitad. Mis nipid seal on? Ma olen maal, ma tegelen aiatöödega. Praegu kevad tuleb, vaatan, puudel on pungad juba küljes, lind laulab, päike paistab ja ja päris palju on. Päris palju on vaja võsa võtta. Et ma siis elan ennast võsa peal välja. Et kellel võimalik, siis see on hea soovitus tegelikult. No loomulikult maale sõita. Mkm pakub kosutust. Juhtum nagu olümpiamängud, mis, mis, mis, mis saab, et kas tasub tippvormi. Hoiatate näitlejatega sidet omavahel või võib endale aegadel toimetab igaüks omas nurgas. Ei, ikka hoiame ikka, ikka, räägime telefonitsi ja, ja teatri poolt siis niimoodi ametlikumas vormis kirjade näol solvame ka, hoiame inimesi kursis, et mis toimub ja millal, millal tööle saaks naasta. Arusaadav hoiame lippu üheskoos kõrgel aitäh intervjuu eest. Aitäh. Hendrik toompere juunior oli telefonil draamateatri kunstiline juht ja jälle üks niisugune killukene nende lugude sarja, mis aitab peegeldada Eesti inimeste elu, mis iganes valdkonnas, nad toimetavad nendel rasketel nädalatel ja kuudel teda või mitte. Nii et väga palju huvitavaid teemasid. Pluss siis. Need ilmselt lappe. Ja tõesti, hoolimata raskest ajast hoiame moraali kõrgel vikerraadios veel täna, kui meie saade läbi saab. Pärast kümneseid uudiseid on stuudios Kristo doi. Huvitav kuidas hoida keha ja vaim tervetena tubastes tingimustes, kui tuleb näiteks nädal-paar või kauemgi kodus püsida. Kuidas leida kehale piisavalt? Krista, taim on kenasti rivis. Tere hommikust ja tere tulemast. Tere hommikust. See tähendab, et huvitaja tuleb ka, tuleb pärast kümneseid uudiseid, sinu päralt on tund ja, ja kas sinu eile jagatud plaan see, mis toimus küll väljaspool eetrit on rakendunud, ehk sa tuled selle mõttega, mis sul tärkas? Ja ehk siis ma kutsun täna endaga ja saatesse kaks võrratut treenerit Kaja Tuisu, Enn Meiesaare, et rääkida sellest mismoodi ära kasutada seda olukorda, kuhu me oleme nüüd paljud siis asetunud või, või asetatud, et mismoodi võtta sellest midagi head ja on ju kinni jõusaalid, spordisaalid, ega see on juba vana, tuntud tõde, et ega inimesed väga ei kipu ennast liigutama või vähemalt on olnud see üks suur probleem, et me palju istume, ei viitsi küll, no vot, ja nüüd, kui meid veel tuppa kinni pannakse ja soovitatakse, et lugege raamatuid, vaadake häid sarju, siis kahe nädala pärast väljuvad sealt Lumbakad pool sandid, inimesed, kes on istunud ennast toolikujuliseks või käivadki nagu diivanid ringi, see ei ole normaalne. Aga ei ole. Ma olen selle läbi teinud ja ma võin öelda, et see on väga jube ja sellest olukorrast uuesti välja tulla on veel hullem. Ses mõttes, et öeldakse, et viis päeva kurulbed, mingi harjumus vaikselt hakkaks tekkima, siis päev on kõige raskem aeg, kui sa hakkad midagi enda tegemistes muutuma. Näiteks ma täna hommikul ma ei ole ammu teinud hommikvõimlemist, sellepärast tundub kuidagi selline, noh, ma ei teadnud Koormust ja miks mitte ka lastele tegevust. Appi tulevad treenerid Kaja Tuisk ja Enn Meiesaar, kes annavad nõu ja jagavad harjutusi, kuidas kodus sporti teha. Ja miks mitte näiteks videotreeningutel osaleda. Kuulake huvitajat, teisipäeval kell 10. Null viis huvid. Seda teevad kas lapsed või väga vanad inimesed. Aga siis ma mõtlesin, et, aga miks mitte kuna mul abikaasa juba mitu kuud ja ikka selliseid pikki seeriaid, siis ma mõtlesin, ma tõusen üles ja siis vaatan, hakkasin ka tegema ja ütleme nii, et päris eakas, ma ei teinud midagi väga keerulist, ma tegin tagurpidi kukerpall natukene. Ei teinud midagi väga keerulist. Eiei tagurpidi kukerpall on täitsa iseenesest mõistetav asi. No minu vanuses lell võib seda ja siis sellised painutus, harjutused, väike plank, käte vedel, kõhulihased natuke ja niimoodi ja ütleme nii, et mul on nüüd treening tehtud tänaseks justkui aga samas pikk päev on veel ees, peab ennast liigutama, sest nii kui on kaks päeva ma ei ole midagi teinud, siis kolmandal päeval ma juba tunnen, et siit on paha, sealt on paha, vererõhk hakkab tõusma, süda hakkab ja me kõik sellised asjad, et vot neid ennetada. No aga vaata, kui sama tagurpidi kukerpallidega liiale lähed, võib-olla peaks peatoimetaja sinu poole siiski pöörduma, et kuna meil on saatejuhte vaja ka järgmistel nädalatel kuidas ennast ära nihestad, mis siis saab? Siin ongi see, et on vaja treenereid, kes annaks rahulikult nõuet ärgiga iga asjaga proovige teha, jalga kaela taha panna, kiirabi ei pruugi tulla teise pärast oma jalga sealt kätte ka veel. Et tuleb rahulikult suhtuda, aga mismoodi, ja sellepärast ongi kaks erinevat treenerit, ma tean, et n meie saarel on üks väga huvitav programm, mis koosneb jooga, tai chi, kui noh, teistsugustest harjutustest, millega saavad ka oma nii algajad juba edasijõudnud, ta on kõigile jõukohane ja rahulik. Ja Kaja Tuisk, kes võiks isegi selgitada, kuidas üks hea poksi trenn välja näeb, mida saab ka kodus teha. Kui hästi tahta, siis igale astmele midagi ja, ja teiseks kael, no on ju olemas seesama arvuti, aga miks mitte arvutipilt, kellel on võimalus suunata see televiisoris, teha seal üks tunnine treening lõuna ajal, kusjuures see on ka võimalus, lapsed. Kaasata nüüd sa juba lähed liiale, mikrofoni lülitan kohe välja, huvitaja algab pärast kümneseid uudiseid ja ja kui huvitab, siis olge lainel. Aga saateid tuleb veel, ja väike ülevaade, mida täna oodata. Kastikeste taim võib maksta vanas majas kummitamise eest korrapäraselt igateriaalseid kuld ja hõbemünte tundub kaheldav, kuid just nii juhtub loos pealkirjaga viirastuslik küüri raha. Järjejutuna loeks tähenritsensi ütlustest. Alo Kõrve. Järjejutt kõlab eetris argipäeviti algusega kell 11 30 kordub kell 22 30 ja on järelkuulatav nii meie kodulehelt kui ka raadioteatri äpist. Reporteritund. Eestis kehtiva eriolukorra põhimõtted peaksid nüüdseks kõigile teada olema kuid elus võib ette tulla selliseidki seise, mille kohta seadustest ei oska täpset juhist välja lugeda. Teisipäeval palusime reporteritundi õiguskantsleri Ülle Madise ning kuulajad saavad temalt küsida teemade kohta, mis on ehk selgusetuks jäänud. Kaja Kärneri Reporteritund algab kell 14. Null viis. Kas vaim võib maksta vanas majas kummitamise eest korrapäraselt igateriaalseid kuld ja hõbemünte tundub kaheldav, kuid just nii juhtub loost, pealegi. Meelikul. Kägu. Vaikne. Aga viirastuslik üüriraha järjejutuna loeks seda Henri Tseenzi jutustust Alo Kõrve. Järjejutt kõlab eetris argipäeviti algusega kell 11 30 kordub kell 22 30 ja on järelkuulatav nii meie kodulehelt kui ka raadioteatri äpist. Taevas ellus järveveele, räägi suvises keeles. Paat mööda jõge, Veski Allastel kaalu. Järve sõnad suust läksid. Kaks hoole südamesse lastud. Ainult. Check-check-check. Pimedus on tuul puhuda puudutab malbe ÕS-i mu mõte inimeste. Reporteritunnis. Väsimus häälib. Seisab aeg. Käes minu roosipuu Ainult seinale joonistanud. Eestis kehtiva eriolukorra põhimõtted peaksid nüüdseks kõigile teada olema kuid elus võib ette tulla selliseidki seise, mille kohta seadustest ei oska täpset juhist välja lugeda. Teisipäeval palusime reporteritundi õiguskantsleri Ülle Madise. Vikerhommiku lõppu ja õnnesoovid ette on jäänud mängida veel üks lugu, aga enne kui see kõlama läheb, vaatame tagasi tänasele saatele teemadele külalistele ja, ja seda on kõike võimalik järele kuulata meie kodulehelt vikerraadio kodulehelt. Kohe kell pool kaheksa hommikul rääkisime reaalkooli direktori Ene Saarega sellest, kuidas siis on läinud esimene eilne koduõppepäev, mis oli täiesti ajalooline päev ja värsked muljed seal saime teada, et vahetatakse pirne majas ja seda tehakse koolimajas, aga saime teada ka seda, näiteks reaalkool oli tegelikult väga hästi valmis, nemad olid juba mõelnud ammu digiõppe peale, palju oli sellest juba neil niikuinii. Nii et mõnes mõttes nemad pääsesid ehmatusest mõneti kergem. Seda on hea kuulda muljega ühtlased. Eesti koolid on väga erinev ettevalmistus selleks, et digikeskkonnas toimetamiseks justkui ja siis rääkisime peale kella kaheksat. Kaire Talviste, kes on kirjutanud raamatu digilõksust, mis on siis digisõltuvuses, lastest väga-väga oluline teema, eriti nüüd siis täna, kus me järjest rohkem lukustume tuppa ja kasutame neid elektroonilisi vahendeid ka koolitöödeks. Saime teada, et leidub lapsi viie aastaseid, näiteks kes ärkavad keset ööd ehmatusega üles, et mitte öelda paanikahoos ja otsivad telefonilaadijat, sellepärast et masin on vahepeal tühjaks saanud. Rääkisime Tallinna ülikooli õppejõuga, Maret nukkega aasiameediast ja Aasias toimuvast, sest et tundub, et Aasias on hakanud nüüd koroonaviiruse puhang rahunema. Kas see ka päriselt nii on, mis on tema mulje, et nii Aasiast kui Eestis teda saab siis samamoodi järele kuulata, saime teada, et Aasia inimesed keskmiselt vähemalt Jaapanis on võib-olla tänu maavärina õppustele üsna tundlikud ja valmis kiiresti reageerima Sten praegu päris huvitavate formaati, et kui mina nagu ütlen, et mis film õhtul tuleb, teine ütleb filmi lõpus, te teate siis kangelane saab surma? Ei, ma ütlen, muuhulgas teada saime, või mis meelde jäi? Teed sellised nii-öelda noorte keeles spoilerid praegu ära vastupidi seal nisu, ärataja, isuärataja ja ma käin seal noorte keeles tiiser ja ja nüüd hiljuti tee pool tunnikest tagasi. Hendrik toompere juunior, draamateatri kunstiline juht rääkis, mis tundmused on praegu näitlejate lavastajate peades, kes samamoodi. Ning kuulajad saavad temalt küsida teemade kohta, mis on ehk selgusetuks jäänud. Klõpsti äkki lõigati tavaelust välja ja saime teada, et tema viis on võsa lõikamine selleks et tervet mõistust hoida. Suur tänu kuulamast. Eetris olid Sten Teppan ja Mart Normet. Saate toimetaja Anu Merila. Veel kord, olge terve kena päeva kõigile, kes kuulavad. Kaja Kärneri Reporteritund algab kell 14. Null viis. Ja olgu veel lisatud, et uudis pluss kell veerand üks teeb Mirko ojakivi. Andres Oja tuleb kohe pärast näljaseid uudiseid ja täna õhtul pärast üheksat domeetriska kordusena saade käbi ei kuku. Kus kõnelesid Kadri Hunt ja tema isa Märt Hunt, kes meie hulgast hiljuti lahkus aga nüüd on uudisteaeg veel kolm, neli minutit, siis on täistund käes. Kuulame ette päris värske laulu, mis tuleb meieni lõunanaabrite juurest. Tema nimi on Lauri Lauris Reiniks kes on ka varem eesti keeles laulda mõned duetid näiteks. Luisa Värgiga, Luisa Rõivas, aga on kindlasti teil meeles sinna soololugu taas eesti keelde pandud. Imre Sooäär muide, kirjutanud teksti sellele ja niimoodi kõlab läti poisi lugu eesti keeles üle Linnutee. Näed siin deege nõutena maas ja ma ta soosistaks kui vaid. Soovi instituut, tuulelähen tööle, vein juurde. Oi. Teevad neid? Tuule lähen tööle. Toote ta suur, eks nii ka ei ole. Näegaa laabus, lööd Michtwa ja mõistagi. Ta ainult ei looda. Kus ta kell on, kuus eetris rahvusringhäälingu uudised stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti piirab alates tänasest Schengeni sise ja välispiiri ületamist ning taastas keskööst ka piirikontrolli. Tänasest peavad ka kõik riiki sisenevad Eesti kodanikud jääma kaheks nädalaks isolatsiooni. Riik hoiatab ka teistesse riikidesse reisimise eest, sest ka seal võib sattuda karantiini. Eestisse pääsevad edaspidi vaid Eesti kodanikud ja Eestis elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ja välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Riiki pääseb ka rahvusvaheline kaubavedu, samuti kütusetarnijad. Riigist väljumise keeldu ei ole kehtestatud. Eesti kodanikud, kes registreerisid oma välismaal viibimise välisministeeriumis, liitusid välisministeeriumi üleskutse peale autokolonniga Saksa-Poola piiril, et sealtkaudu Eestisse pääseda, on sinna lõksu jäänud. Sest vaatamata Poola võimude lubadusele võimaldada balti riikide kodanikele oma koju sõita, seda neile tegelikult ei võimaldata. Eestlased väidavad ette lõksu, sattusid nad välisministeeriumi eksitava info tulemusel. Välisministeerium on andnud teada eesti kodanikele võimalusest lahkuda Saksamaalt Rootsi suunas, et sealtkaudu Eestisse jõuda. Välisminister Urmas Reinsalu eile hilisõhtul. Meie käsutuses ei ole kahtlemata seda võimu, vaid see võim on Poola ametivõimud, et see otsus langetada. Et me oleme teavitanud piiril olevaid inimesi sellest nendest võimalustest, mis on nii-öelda meritsi lahkuda riigist ehk siis tegelikult Rootsi suunal praamide Saksamaa, nii et see olukord on kahtlemata, on talumatu ja see on üks keskseid ülesandeid, nagu välisministeerium töötada nende lahenduste pinnalt. Euroala rahandusministrid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepanekud leevendada eelarvedistsipliini ja riigiabinõudeid, et riigid saaksid vabamad käed löögi alla jäänud majandussektorite toetamiseks. Komisjoni abimeetmete pakett hõlmab 37 miljardi euro suurust investeerimisfondi ja laenugarantiisid miljardi euro ulatuses, mis võimaldab anda ettevõtetele laene kaheksa miljardi euro eest. Rühm kaalub ka Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i võimaluste kasutamist kriisile vastu astumiseks. ESM-i käsutuses on praegu 410 miljardit eurot. Uusi suuri rahalisi lubadusi ministrite seekordsel kohtumisel ei andnud. Prantsusmaal peavad aga inimesed täna keskpäevast püsima. Kodus liikumine on lubatud vaid kaalukatel põhjust jälle nagu näiteks tööl ja poes käimine. Piirata tuleb nagu vähegi võimalik, igasuguseid sotsiaalseid kontakte. Keelu rikkujaid karistatakse president Emmanuel Macron, teatas ühtlased. Kohalike valimiste teine voor lükatakse edasi. Need jõupingutused, mida teilt palun, on uudsed, kuid asjaolud kohustavad meid neid rakendama. Me oleme sõjas kindlasti tervisesõjas. Me ei võitley teise armee ega oma rahvaga. Kuid vaenlane on siin, see on nähtamatu. Puutumatuse edeneb ja nõuab meie üldist mobilisatsiooni, kes Prantsusmaa president prantsuse ravimihiid, Sanofi, Ameerika ravimitootja Riidjaneron teatasid eile alustasid uue ravimi katsetamisega Covid 19 viirusesse nakatunud haigla patsientide peal. Kokku on viirus viimastel andmetel Prantsusmaal nõudnud 127 inimelu, nakatunuid on üle 5400. Valga elanikud saavad ka eriolukorra ajal Valkas tööl käia, nii ütleb politsei- ja piirivalveamet. Valgas registreeritud elanikud, kes töötavad Valkas, saavad Minnaleid või tööle ja naasta Eestisse, ilma et nad koju tagasi tulles 14-ks päevaks isolatsiooni suunataks. Selleks peab aga inimene koos oma tööandjaga olema valmis tõendama, et ta töötab Valkas. Sama kehtib ka vastupidise liikumise ehk Valgast Eestisse tööle käimise korral. Vastav taotlus, mis sisaldab inimese nime, sünniaega isikust tõendava dokumendi numbrit piiriületuse kohta ning Eestis töötamist tõendavat dokumenti tuleb esitada politseile. Meili teel. Ja ilmast möödunud öö hakul 100. Kagu-Eestis vihma ja lörtsi, enne keskööd puhus põhjatuul kolm kuni kaheksa, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Pärast keskööd oli tuul nõrk ja muutliku suunaga. Õhurõhk oli varahommikul Tallinnas 765 millimeetrit elavhõbedasammast ning rõhk muutub vähe, suhteline õhuniiskus oli 97 protsenti. Õhutemp tuure mõõdeti tund aega tagasi kell viis miinus kuuest kraadist Jõhvis ja Väike-Maarjas kuni pluss ühe kraadini Võrus ja Sõrves. Tallinnas oli miinus neli, Narvas miinus kolm, Tartus miinus kaks ja Pärnus miinus üks kraad. Täna ennelõunal on vähese pilvisusega pärastlõunal pilvisem ilm, õhtul võib sadada mõnel pool vähest vihma, hommikul on tuul nõrk ja muutliku suunaga. Päeval tugevneb lõuna- ja edelatuul, puhudes viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi ja hommikul on teed veel mitmel pool libedad. Uus päev on alanud, kell näitab viis minutit üle kuue Vikerhommikust Mart Normeti stendid. Tere hommikust. On väga huvitav päev taas, sest et uudiseid, nagu te isegi kuulsite, tuleb nagu Vändrast saelaudu, aga ma usun, et paljusid neist me olime kuulnud juba eile õhtul. Et see vist on tõesti nõnda, et me oleme pidevas uudisvoos pidevalt püüame sammu pidada sellega, mis kõik juhtub, et nii palju, nagu viimasel mai tea nädalal juhtunud on. Selline mitme aastakoefitsient ma ütleksin, samas temaatika on läbivalt peaaegu üks, aga see päev on teisipäev on seitsmeteistkümnes märts, räägime sellest, kuidas lähenevad teemale ajalehed, hetke pärast. Kuus ja üheksa minutit on kellaeg rääkida sellest, mis kirjas tänastes lehtedes. Ehkki, nagu ta aimata võite, siis temaatika on ühte väravasse taas kord, aga niimoodi saab olema pikka aega. Postimehes näiteks on nii-öelda pool reportaaži vormis pakkunud meile ülevaate sellest, kuidas üks e-tund või e-õppe siis õigupoolest välja näeb ja ja seda kolmekümneaastase staažiga matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa näitel. Ta töötab loo keskkoolis ja juba hommikul kell kaheksa korraldas niisuguse otse video, mida esimese hooga tunnistasid küll pista põhiliselt teised õpetajad. Tegu oli nii-öelda läbi mänguga, kas tehnoloogia ikka toimub ja toimib ja, ja asjad jõuavad kohale ning paar tundi hiljem läks käima siis päris tund selleks valmistada õpilasi ette riigieksamiteks. Ja eks asi sai aetud õpetaja võimlasse vildikaga tahvli ees ja muudkui joonistas. Otse videovormi eelis on see, et kellel vaja midagi küsida, saab selle küsimuse kohe ka teele panna. Ja endale hindeks pani õpetaja ise kolm plussi selle alguse eest, eks õppida. Küllap on neil endilgi päris palju, kui mitte matemaatikat selleks olnud ka muidugi päris hea farss, kui õpetaja oleks pannud endale viis plussi. Nojah enesehinnangul on ikka suht lahe. Edasi eesti külgedega Postimehes kirjutab, et taevas on tühi, kogu Euroopa lennufirmad vajavad ellujäämiseks kiiresti kümneid, isegi sadu miljardeid eurosid. Lennupiletite hind kukub, seda küll, aga lühiajaliselt ja jällegi need arengud on, on huvitavad, oodata, mis siis õigupoolest juhtub, prognoosid väga mustad, tavaliselt nii mõnigi ja neid ei ole vähe ettevõte, kelle tegutsemisvaldkonnaks lennundus on oma kohvreid pakkima, torkan sulle siia vahele kahe äripäevast uudise, mis pisikene uudis siin leheküljel kuus all mais ootab pankrot, on, on selline pealkiri ja kuula nüüd selle avalauset. Praeguse olukorra jätkudes on enamik maailma lennufirmadest mai lõpuks pankrotis. Et see olukord on ikka, no arusaadavalt ongi väga õude keegi ju ei lenda nüüd lähiajal ja arvestades, kui kallisalase lendamine reisimine on siis ohoo ma arvan, et see on nüüd tõesti asjakohane kommentaar lihtsalt et ohoo selle kohta oleks huvitav vaatepilt, et kui kui suurelt või väikeselt on lennukeid täidetud, tänapäeval siin Postimehe artikli juures on eilepäevase seisuga fikseeritud ära, kuhu saab Tallinna kaudu lennata. Ta on loetletud ülesfirmad, kes veel siit kuhugi viivad. Jaga paigad, kuhu saab lennata, Berliin, Düsseldorfi, Edinburgh, Frankfurt, Istanbul, Sis, Kuressaare, Kärdla, London, Malta, Minsk ja haapos, nii et see on eilse päeva seisuga loetelu sihtpunktidest, kuhu Tallinnast veel, kas see on kusjuures väga huvitav, sama praegu näiteks Loen et Äripäev on avaldanud välisministeeriumi lehelt väga põhjaliku ülevaate, mis on riikide piirangut, sa nimetasid siin väga mitut riiki, mis on tegelikult suletud piiriga, riik Fafason Küprosel, Küpros on suletud piiriga riik, Türgi on okei teatud riikidest saabuvatele suletud piiriga ja nii edasi. Aga ühesõnaga, et välisministeeriumi lehel tasub täiesti vaadata, ma arvan, see olukord ka muud dub poole päevaga igal juhul kogu aeg. Et millised on riikide piirangud ja see on nüüd Euroopas ikka väga-väga tõsiseks läinud, sest et oli nüüd ju ka uudis selle kohta, et see eesti autokolonn ei pääsenud. Balti autokolonn ei pääsenudki enam koju, kes seisis kinni Saksa-Poola piirile ja näiteks transiidi läbi sellesama Läti ja Leedu on Eesti kodanikele lubatud ainult kuni 19. märtsi südaööni. Et see on siis nüüd ju meil täna on seitsmeteistkümnes märts ehk siis on ülehomse südaööni, ainult siis transiit läbi Poola ei ole võimalik. Saksamaa on sulgenud oma piirid juba Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Taaniga. Noh ja nii edasi, nii et ühesõnaga see et igal juhul, kui nüüd veel tulla koju, siis kaugelt nagu me oleme siin ka lugenud ja näinud, enam ei olegi võimalik kahjuks Eestisse naasta, nii et tuleb hoida pöialt, et eestlased, kes on Brasiilias, Malaisias või jumal teab kus kaugel, et nendel läheks seal hästi ja nad saavad seal olla järgmised kuu või paar ja aga lähedalt tulekuks tuleks nüüd tulla järgmise teema juurde, mis valab õli tulle. Tanklaketid hoiavad hindu endiselt üleval ja see on üks lõputu vaidlus Eestis, et kas kütusefirmad kütusemüüjad siin Eestis tarbijat nöörivad või mitte? Nende enda arvates muidugi mitte nii väga, aga ajalehed hoiavad hindadel silma peal ja ehkki nafta maailmaturuhind on juba terve nädala vaatajatele rekordiliselt madal püsinud, pole Eesti tanklaketid ikka hindu alla lasknud ja sõnum on selline, et ega seda lähitulevikus ei plaanita ka teha. Mingid arvutused ütlevad, et tavapärasega võrreldes, kui me siin hindade liikumist maailmas arvestame, küsitakse bensiiniliitri kohta praegu 10 senti rohkem, mis teeb iga paagitäie peale, olenevalt selle suurusest viis, kuus või enamgi rohkem. Nii et see on ikkagi nüristab sõnum, küll aga üks põhjusi, miks hinnad ei ole kukkunud oodatud kiirusega. Meie tanki vaadates on see, et siin kunagi kogusid lihtsalt meie müüjad vana hinnaga, nii suure hulga varu, et nüüd realiseeritakse seda lihtsalt ei saa ju hinda alla lasta enne, kui see varem kogutud kütus pole maha müüdud. Alles siis, kui need uute turuhindadega siia saabunud kütuseliitrid lõpuks sulle püstolist paaki paiskavad siis äkki on lootust, et meie hinnad ka natukene allapoole ronivad. Äripäev sekundeerib sama teemaga ja, ja täpselt samad argumendid lihtsalt kaks asja lisan äripäevast. Et balti riikide kontekstis on just Eestis kõige rohkem langenud kütuse hind, noh, need on küll kosmeetilised mille tahaks küsida, et kust need, meie hinnad siis teiste balti riikidega võrreldes olid Heino lihtsalt, keda siis on mõned sendid rohkem langenud, aga teine asi, mis tasub lihtsalt kõrva taha panna, mitte et see kuidagi õigustaks ma tea kõrgeid hindu või midagi, aga lihtsalt me teaksime. 60 protsenti jaemüügihinnast moodustavadki Kütuse hinnas riigi riigisisesed maksud. Nii et Sten 60 protsenti ja maksud ja ei, seda korrutatakse ette ja taha. Ja kütusemüüjat sisuliselt raha ei saagi. On nad põhimõtteliselt osutavad teenust ainult nii, et tuleks omadega ots-otsaga kokku, et kõik oleks nullis. Kuule, tervis on Eesti Päevalehes terve lehekülg või ei tea erootikapoe reklaam väga hea. Sellest, et iive on aasta lõpuks hoopis teistsugustes kõrgustes, on Facebook'is ja sotsiaalmeedias väga-väga palju juttu. Lehtedes on veel üht-teist, muuhulgas sõnumeid kaubanduskeskustest, missugune nende tahtsin head uudist lihtsalt tuua vahele ja väga hea ongi. Mul ei tulnud kuidagi kõnesse, ta tuli ikka hääles, on kuulda, aga lehtedega kohe edasi, sest tõesti kaubanduskeskustel on oma plaan meiega, missugune sellest kohe räägime. Suured. Kaikumas. Pioneerivaid need on ka kuningsaladus sündimas. Väiksest päeva tõuseb tubli. Ei nälgi. Vikerhomik, kuhu see 20 on kell, räägime lehtedest veel ja lubasime kaubanduskeskuste teemat, sellest on põgusalt Postimehe ärikülgedel jutt. Põhiliselt saab siin sõna Guido Pärnits, kes tegeleb Ülemiste keskusega ja tema ütleb, et praegu on arutlusel kolm tulevikustsenaariumi keskuse osaline sulgemine mis tähendaks lahtioleku aegade piiramist, osa kaupluste sulgemist siis keskuse täielik sulgemine ja kolmandaks kõik jätkub vanaviisi, seda muidugi juhul, kui valitsus ei sekku Kubija keskust jõuga kinni ei pane. Eks lähitulevikus saab selgeks, mis seal juhtuma hakkab, aga võib-olla on see tõesti mõtte kohta üks argument, mis välja käiakse, miks sa tuleks kaubanduskeskused vähemalt osaliselt lahti hoida? Küllap see, et paljudes neist on näiteks apteegid ja ja toidupood ka niikuinii, et ligipääs neile säiliks. Aga teiseks see, et kui viiruse edasise leviku, kui olukorras kaubanduskeskus, et isegi suletakse siis inimestel võib tekkida täielik elust välja lõigatud tunne. See omakorda tõstab stressitaset ja hakkavad väga fataalselt mõtted tulema. Ma küll ei tea, see kindlasti on väga erinev ja ma ei taha üldistada. Kui paljud meist käivad Nendel aegadel praegu meelelahutust või meelelohutust otsimas kaubanduskeskustes, kui sul just ei ole toidupoodi asja noh, sellist oleneb kuidagi inimese. Kuidas viisakalt öelda, läheksid rahuliku südamega kodanikutundest, ma arvan, jääd kellelgi, proovin praegu läheksid just ei, ei lähe, aga ei ole see pea, mine sa tea, inimesi on ajukeemia, on inimestel erinev, eks ju. Ja sellepärast üldistada ei tahagi, et ja võib-olla tõesti niisugune jalutamine, mis on saanud siin harjumuseks, see on selline asi, et inimene ikka, no mina ka olen inimene. Ei, ma tahan näha, et elu on normaalne, eks ole. Noh, saad aru, et kui kõik pannakse sellest, ma saan aru, kuhu ta nagu hakkabki tüürima, et kõik läheb kinni siis tegelikult see on hirmutav ja sa ei tule enam toime üks üks ükskõik millega siis ei tule toime oma mõtetega oma tunnetega millegagi. Ja tõesti, ma väga loodan, et siin kõige suuremad keelud lähevad üle nii ruttu kui vähegi võimalik, sest et vaata, eile hakkas levima kulutulena, kuna üks libauudis selle kohta, et valitsus keelab alkoholimüügi täielikult ära kliendilt jõudis sinuni ka mina olin eile ühes seltskonnas, ma ei saa öelda, et ma olen seltskonnas, ma ei käi seltskonnas, aga ühesõnaga ma olin kahe meetri kaugusel ühest inimesest nagu füüsiliselt ka täiesti tõsiselt. Muide ma pidin olema ühes ruumis inimesega, hoidsime distantsi ja ma saan aru, maski naljakas on kuulata seda, kuidas ennast välja vabandada. Jajah, täna täna seal seltskonnas ja, ja veel kord, ühesõnaga ma olin koos ühe inimesega, meil oli korralik distants ja tema oli ütleme pool sellest ajast pidevalt moblas ja andis mulle kogu aeg teadet. Kuule nüüd, Harjumaa pannakse kinni, see lõigatakse ära. Kuule nüüd kuule kella neljast tuleb alkoholimüügi keeld ja kõik, et see kuidagi niimoodi hakkas levima. Äkki see, see info, aga, aga väga huvitav jutt ja täpsustus sedasama teema kohta tuleb Eesti päevalehest, siin on artikkel koduvägivallast ja kahjuks koduvägivald kipub suurenema isolatsiooni tingimustes, nii et see on üks üks asi, mis ma väga palun, et inimesed kellel teil on teadmisi selle kohta ja silma selle kohta, et kusagil võib midagi sellist juhtuda, siis olge head ja vaadake ja tehke kõik endast sõltuv, et seda ära hoida või sellest teavitada. Aga aga lihtsalt, mida siin ütleb psühhoterapeut? Et see ei olekski tark tegu, alkoholimüügi ärakeelamine, vot see on hästi huvitav, minu arust mõtlesin oma pisikese peaga, et kui sa keerad alkoholimüügi ära, võiks ju koduvägivald kukkuda, aga vastupidi tuleb välja, et, et siis selle psühhoterapeudi paljud kliendid on, on kurtnud, et sunnitud kainus muudab alkoholilembelise inimese just kurjaks. Ja tal on patsiendid öelnud, et kui mees on nii-öelda mõnusas joobes, siis suurt häda pole ja naised oskavad seda joobestaadiumid. Prognooside teavad, millal eemale hoida. Kui hakkab joobetsüklist välja tulema või on sunnitud kai olema, siis läheb kodune elu põrguks ja see on minu jaoks täiesti nagu uus info. Et väga-väga huvitav, kuidas see inimkäitumine ikka meil siin üles ehitatud on, jah. Postimehega oleme jõudnud spordikülgedele ja siin on sõna saanud meie korvpallurit, kes on mänginud palli Itaalias. Rain Veideman on üks niisugune näiteks või ka Eesti koondise kapten Siim-Sander Vene kes ütleb, tänavatel ringi ei käi, seal varises, kus ta palli mängib, kus tema klubi asub. Nii et raske öelda, mis täpselt toimub, aga tundub, et arstide ja meditsiiniteenuste puudus tekitab omajagu paanikat. Ja siis edasi ütleb Siim-Sander Vene, mida tasub kindlasti tähele panna, võib-olla said eestlased õigel ajal jaole, samas kõik vist päris täpselt ei adu, et ei tasu igal pool ringi tuiata. Sõltub suurel määral inimestest. Valitsus võib igasuguseid asju teha, aga kui neist kinni ei peeta, võib juhtuda sama, mis Itaalias siin ka alguses keegi seda täie tõsidusega ei võtnud, toimetati omi asju edasi, kuni läks päris hapuks. Nägin sotsiaalmeedias eile kihvti videot Andresega per jagas, konkreetselt võin öelda, et ja see oli itaallaste tehtud video kus nad saatsid siis nagu virtuaalse sõnumi endale 10 päeva taha. Ehk siis, et nad rääkisid nagu iseendaga selle sille iseendaga, kes olid 10 päeva varem ja siis nagu nii-öelda ütlesidki, et kallis inimene, et noh, et, et jah, et patseerisid ringi, käisid kohvikus, eirasid mingeid asju ja palun väga, kus me oleme. Nii et võtangi selliselt tagantjärgi kused sageli ei töötav. Sageli kunagi ei tööta, aga väga kuidas öelda siis üllas itaallastest, et nad on hakanud selliseid videoid tootma, et meil kõigil teistel on võimalik sellest õppida? Jah, nüüd on küsimus, et kui kaugele keegi kusagil oma sündmustega on jõudnud, eks et kas riike või inimesi isiklikult mõtlen kõik kokku, et kas on veel meile abiks mingil moel. Aga võtame selle lehe vaate kokku seltskonna spordikülgedele, juba jõudsime teemaga, mille märgusõnaks ei ole viirus. Margus Hunt on teeninud väga rasked, aga samas väga magusat profileiba Ameerika Ühendriikides. Kunagi oli ta lootustandev. Ta heitja tuli juunioride maailmameistriks, kui ma selle tiitliga ei eksi. Igal juhul oli perspektiiv vägev, eriti tundusse kihvt kettaheitetaustaga riigis, kus olid Aleksander Tammert ja Gerd Kanter ja aga siis õppima Ameerika ühendriikidesse. Vahetas ala, hakkas Ameerika jalgpalluriks ja nüüd on soliidsed miljoneid teeninud aastatega. Aga eile tuli siis teade, et tema leping Indianapolise Coltsi meeskonnas on lõpetatud täpselt lepingu lõpetamise viimasel päeval, kui see võimalus oli, oleks vastad päev üle, siis oleks tulnud juba kompensatsiooni maksta mängijale, aga vormistati siis niimoodi ära, et esialgu tulevad selles mõttes negatiivsed uudised. Kui me Margus hundist räägime, eks paistab, kas tema karjäär NFL-is jätkub või mitte. Küllap see saab lähiajal selgeks, kas NFL mängib? Muidugi, see on ka omaette küsimus. Enne poolaseid uudiseid. Ansambel Nemo. Tere hommikust, kell on pool seitse, on eetris rahvusringhäälingu uudised stuudios toimetaja Margitta, otsmaa süda. Südaööst kehtib koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt piirikontroll kogu Eesti maismaa piiril, sadamates ja lennujaamades. Eesti-Läti maismaa piirilõigul saab piiri ületada vaid selleks ettenähtud ajutistes piiripunktides. Iklas, Lillis, Muratise, Valgas kõrvalised teed piiri ületusteks suletakse. Ühtlasi laieneb piirikontrolli taaskehtestamine sadamatele lennujaamadele jaga Valga raudteejaamale, kust ta toimub rahvusvaheline liiklus. Ka liiguvad piiriäärsetel aladel täiendavat patrullid, kes kontrollivad sõidukeid, dokumente. Eestisse võivad siseneda vaid Eesti kodanikud ja Eestis elamisluba või elamisõigust omavad elanikud. Samuti need välisriigi kodanikud, kelle pereliige elab Eestis. Kõik aga, kes tulevad Eestisse alates tänasest, peavad jääma 14-ks päevaks isolatsiooni, oma koju või viibimiskohta, nii et teiste inimestega kokku ei puutu. Ka Venemaa piirab teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta Ta isikute sisenemist riiki alates 18. märtsi südaööst kuni esimese maini. Piirangud ei kehti Venemaa alalistele elanikele, samuti neile, kes läbivad riiki lennutransiidiga. Samuti on erandiks diplomaatiliste esinduste töötajad, lennukite ja laevade meeskonnad ning rahvusvaheliste rongide personal. Prantsusmaa ravimihiid. Sanofi Ameerika ravimitootja Riinseneron teatasid, et alustasid uue ravimi katsetamisega Covid 19 viirusesse nakatunud haigla patsientide peal. Katsetused algasid Seattle'is ja sellest võtab kuue nädala jooksul osa 45 vabatahtlikku vanuses 18 kuni 55 eluaastat. Ohio osariik lükkab aga seoses koroona viirusega pandeemiaga edasi tänased eelvalimised. Kuberner läks sellega vastuollu kohtuotsusega, mis keelas osa riigieelvalimisi edasi lükata. Kuberner teatas sellest eile hilisõhtul ja valimisjaoskonnad jäävad täna siiski suletuks korraldada valimisi praegustes tingimustes seaks ohtu nii valimisjaoskondade töötajad kui ka valijad, sõnas kuberner. Eelvalimised peaks täna olema Arizonas, Floridas ja Illinois. Maailmaturu naftahinnad ja USA aktsiaturg kukkusid eile lõpuks mõlemad 10 protsendi jagu. Föderaalreserv langetas vähem kui kahe nädala jooksul juba teist korda intressimäärasid. Sedapuhku jääb peamine määr null kuni 0,25 protsendi vahele, kus see viimati oli 2008. aasta üleilmse finantskriisi ajal. Ja ilmast. Täna ennelõunal on see vähese pilvisusega, pärastlõunal pilvisus tiheneb, õhtul võib tulla mõnel pool vähest vihma. Hommikul on tuul nõrk ja muutliku suunaga. Päeval tugevneb lõuna- ja edelatuul viie kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi ja hommikul on teed mitmel pool libedad. Kuus ja 33 näitab, kellaeg on kuulata hommikumõtisklus ja täna kõneleb kõrgema usuteadusliku seminari rektor Einike Pilli. Tere hommikust, head raadiokuulajad. Selle nädala mõtisklustes oleme vaadanud, mida ütleb Jeesus enda kohta selleks, et tundma õppida, milline on jumal. Kujutage ette, et istute tormise hilissügisese ilmaga kauges metsatalus. Õues on pime, tuul muudkui tõuseb, ulgumine läheb tugevamaks, õues. Alguses kaob elekter ära, mõned korrad hetkeks siis pikemalt ja lõpuks on täiesti pime. Õnneks olete üles leidnud, küünlasele põlema pannud ja näete hägusalt asju enda ümber. Tunnid venivad, ootaja aeg on pikk, Telefoni aku hakkab ka tühjaks saama. Ja siis lõpuks läheb ühe hetkega kõik uuesti valgeks. Elektron tagasi. Kui Jeesus sajandeid tagasi Jeruusalemmas lehtmajade püha lõpupäeval templis seisis, oli seal tõenäoliselt suur valgussõuga festival. Neli suur kuldlamp, pealid küllusliku õliga täidetud, nii et valgus tõusis isegi üle templi müüride valgustas tervet linna. Sellel rõõmsal pidustused tantsisid vagad, juudid, tõrvikud käes ja hüüdsid ülistussõnu selle eest, et need olid kunagi Egiptuse vangistusest välja toodud. Leviidid, selleaegsed, meistrid mängisid oma muusikainstrumente seistes eesõue templist treppidel. Laul ja tants kestsid terve öö kuni päiksetõusuni välja. Ja siis keset seda festivali hüüab Jeesus rahva seast. Mina olen maailma valgus, kes järgneb mulle ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus. Juutide jaoks oli tõeline valgustemplis, see oli kogu nende usu kese. Kas siis seisab Jeesus seal keset seda võimsat templipidustuste, deklareerib hoopis mina olen maailma valgus. See pole enesekesksus. Jeesus näeb, kuidas juutide käsuõpetus ei ole suutnud inimesi aidata. Hirm, patuohvrid ja reeglid ei muuda olukordi. Ta märkab, et tempel ei lahenda probleeme. On vaja elavat inimest tegelikult vaja inimeseks saanud jumalat, kes astub rahvahulga keskelt esile ja hüüab vaid jumal on maailma tõeline valgus. Täna on hea endalt küsida, mis või kes on sinu eluvalguseks, mis annab sära sinu päevale. On need soodsad olukorrad? Päike paistab, täna on hea päev, sain palgakõrgendust telefonikõne vanalt healt ära kadunud sõbralt. Ostsin reisile pileteid ei, võib-olla see ei olegi nii hea mõte. Teine variant on, et mõni meie õnnestumine, mis me päeva särama paneb midagi, mis tuli suurepäraselt välja lõpetatud projekt, võidetud konkurss või hange suurepäraselt välja tulnud kunstiteos. Või paned äkki mõni inimene meie päeva särama, meie armastatu, hea sõber, pisike, terve beebi või teismelisega peetud avameelne vestlus. Kallis, hapraks muutunud vanainimene, kelle süda on nii soe ja hooliv. Kõik need on väga head valgusallikad aga käivad sisse ja välja ega suudad meile kunagi anda piisavalt igapäevast valgust. Kõik need inimlikud valgusallikat, ükskõik kui head on nagu tormiaegne elekter, Eesti metsatalus. Tõeline püsiv valgus tuleb ainult jumalast. Kui meie elus valgus vilgub, tasub küsida, kas oleme õiges vooluvõrgus? Kes või mis on meie eluvalgus? Võib-olla sa ütled täna midagi isegi ei, vilgu on ainult lein ja kaotus või mõttetuse tühjus. Tegelikult on valgus ikkagi olemas. Kuidas panna siis oma elus põlemas tõeline valgus? Nimetan mõned asjad, mis mind on aidanud. Tasub panna oma lootus ainsale tõelisele valgusele jumalale. Niikaua kui loota suhetele olukordadele või õnnele jääb eluvooluvõrk kõikuma. Jumala ainus püsiv valgusallikas. Jumalale võib öelda lihtsate sõnadega palve, tule minu pimedusse ja teese valgeks. Ja anna andeks kõik see pimedus, mille olen ise põhjustanud. Ja siis on hea otsida üles need, kelle elus oled märganud jumala valgust. Õppi nende käest, kuidas elada nii, et valgus on sisse lülitatud. Viimaks, kui astud jumala valgusesse, hakkad kõike nägema uue pilguga. Elu-olukorrad, õnnestumised, inimesed muutuvad kirkamaks, värvid lähevad särama. Jumala valguses elamine on nagu elumetsa talus kust isegi kõige tormisemate ilmadega ega kunagi elekter. Tuul võib vilistada, torm võib ulguda, aga valgus ei kao. Sest jumal ise on alati sinuga säravat päeva teile kõigile. Vikerhommik haaramas sel lennul taevas, mida tunneme koos, on see, mis lohe sulle anda võin küll. Mida vaja haarama? Nägin sinna ei uskunud siin. Et Eesti juhtub minuga. Kõllemicraamatud loe. See meil relvituks tee ja kui sa ei saa nagu valu, armu. Janeelmi mida ainult sina? Ja armastuse ja elu, seda, mida ei jaksa meiega on köik mu mure poole väiksemaks tee. Miski, mida varem see toiming mis on koos sinuga vaid üks ja see tunne Aermastami sel lennul mida tunneme koos, on see, mis sulle anda meedava ja. Merlin Burge laulis kuus ja 41 on kell nüüd ja lehtedega edasi. Vaatame üle, mis kohalikes väljaannetes kirjas ja Tartu postimehest alustades esikülje lugu, eestlased passisid Poola-Ukraina piirile poolteist päeva. Nende lugu siis ja teiste mujalt maailmast kodumaale naasta, proovimata eestlaste lugu, aga ka nende lugu, kes veedavadki aega Eestist eemal. Näiteks kõneldakse siin sellest, et inimeste liikumist on piiratud ju mitmeski riigis Itaalia, Hispaania kindlasti näiteks. Ja näide kanaari saarte kohta, kus Eesti pered ei elanud hotellis Jüris maja majutusteenust vahendava portaali PMI kaudu. Olime vaikses piirkonnas ning isegi siin sõitis politsei ringi ja saatis inimesi rannast minema. Niisama ringi kõndida ei tohtinud, äärmisel juhul võis minna vaid toidupoodi või apteeki. Ja neissegi kohtadesse lubati korraga mõni üksik inimene. Et sellised on siis pildikesed päris elust mujal maailmas. Stsenaarium, mis vist võib öelda suures suure tõenäosusega ootab ees ka meid. Kas varem või hiljem, eile suhtlesin eestlastega, kes on tais ja nende tagasitulemise võimalustest, mis muutuvad järjest segasemaks ja perspektiivist, et võib-olla tuleb taisse jääda juunikuuni või mine tea, kauaks, aga see on üks huvitav võimalus tegelikult, kuna ta on muusikaringi inimesed siis kodumaale naasmisega justkui väga kiire ei olegi, seda enam, et kogu pere on koos. Sest kui sa tuled koju tagasi, mida sa siin peale hakkad, tööd niikuinii ei ole, sissetulek puudub ja samal ajal mis aitab elada, on ju see, et Tais on kohapeal olla odavam. Kulutused on väiksemad, kui oleksid siinsamas kodu Eestis, nii et et selles kodust eemalejäämises ei olegi justkui väga traagikat. Põgenen, lihtsalt lootus peaks olema veel seal, et, et seal ei puhkekoroonapuhang ja sest nende ravikindlustused ja asjade minu teada näiteks pandeemia puhul kindlustusjuhtum ei kehti. See oleneb nüüd konkreetselt kindlustusest, aga Ma omal ajal uurisin ja konkreetsel välistus väga sageli, et ma väga loodan, et nendel eestlastel läheb selles mõttes hästi, kes on kusagil maailma otsas praegu ükskõik kui paradiislikus kohas, et seal ei puhkeks suur kolle või mis suur kohale perekonda ei tuleks see haigus, jaanuari vajaks mingit kriitilist meditsiinilist sekkumist, siis võib olla keeruline. Nojah, ilmselt ei ole see praegu seal üldine, räägin taiolukorrast, aga ju siis on olnud juhuseid, et mulle mainiti ka seda, et kui kohalikud näevad valgeid, siis olla kostunud hõikeid koroona, koroona, koroona ei saa ju siis üldse seosed mitte enam hiinlastega, nagu meil oli siin ka mingid väiksed rassismipuhangud trammis, kus nähti, eks ole, asiaadi välimusega inimest ja arvati, et see nüüd koroona siis nüüd on, meie oleme muutunud siis seal riikides selleks, kelle pihta niimoodi vaadata tahaksin. Aga veel Tartu postimehest vältimatu hambaravi korral tuleb pöörduda Maarjamõisa. Hambaarstid tühistavad järjest vastuvõtte esialgu paariks nädalaks ja kui tõesti on tegemist vältima too abi saamise olukorraga tuleb pöörduda Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kust hädaline edasi suunatakse. Ja siin öeldakse, et inimesel, kes tuleb vältimatust abisse, peab olema hädad tõsine. Niisugust asja, et plomm tuli välja või midagi sellist, me ei taha. Plomm tuli väljakild tuli ära natuke valutama, see ei ole tõsine häda. Huvitav jah. Ma võtan vahele Saaremaale, ma võtan Postimehe kokku veel, ahah, lihtsalt panin ühe artikli elamisse jälle, kuna puudutab mind otseselt äratab tähelepanu nimelt tatart, kus on leitud võimalus kaotada pooleteiseks kuuks lasteaia kohatasu ja ma saan aru, et sul siin Tallinna piirkonnas väga hästi niimoodi ei ole, veel ei ole igal pool niimoodi jah, jah, aga ma arvan, see on ka aja küsimus, sest see tundub nii absurdne, kui asutus ei tööta, milles ta siis kasseerib eriti kui ta on munitsipaalasutus just järgmisel leheküljel ma enam postimehega, kelle edasi ei lähe, aga seal on toodud jõusaalide või spordis on lugu ja kui sa küsid, et või ütled, et justkui ebaõiglane on lasteaedade poolt või valla poolt küsida kohatasu, kui lasteaiad on kinni ja lapsed seal ei käi loomulikult siis mis saab näiteks jõusaalitasudest inimestel on seal ju lepingut peal väga sageli. Kas kuused, lepingud või aastased lepingud ei saa täita? Minule küll tundub, et praegu väga paljud ettevõtted käituvad nii-öelda Kristlikult või noh, nii-öelda inimlikult kasseerida ja muidugi, et ikkagi asjad, kui vaid ja ma arvan paljude no võtame kasvõi nii jabur asi nagu kinkekaardid, mida on ju inimestele kui palju vaevuvad. Just ma arvan, et ei aegu, sest et need no loogiline ju oleks vähemalt poolteist kuud ikkagi asjad nihkuvad ja ma arvan, seda tehakse väga paljud, kes noh, lõppude lõpuks tundub vähemalt minu tunne see, kui sinu lasteaed need välja arvata, kes on üks kurjuse kehastus maailmas, siis üldiselt kuidagi hoitakse kokku, praegu praegu saadakse aru kindlasti me hüppame üksteise kõri kallale, nüüd kui me ära väsime sellest olukorrast. Aga hetkel kuidagi mul natuke selline balti ketitunne hakkab Eestis tekkima, et ikkagi saadakse aru. Ja kui keegi hakkab siin liiga kangelast mängima ja väljas käima, liiga palju sotsiaalseid kontakte loomulikult kutsutakse korrale seal nagu vaata, see kaine autojuhikampaaniasse olete vahel, et kui eks ole, tahad hakata rooli istuma olen teinud siis sõbrad ütlevad, et ära istu ja praegu on niimoodi, et ära ära Tõllerda väljas ära käia ja Tallinnast noh, ilmselt on see üle-eestiline mure. Kõige raskem on muidugi kinni hoida noori, lapsi veel suudad, ütleme kus lapse noore piir läheb, aga umbes saame aru, teismelisi on väga raske kinni hoida ja, ja nemad ikkagi lähevad kampadena möllama, jõlkuma, kossu mängima. Ma niisama hängima. Ja see on väga suur ohu koht ja tõesti jube raske on midagi öelda, sest on ju teada värk, et üks hetk, kui hormoonid ründavad su keha siis sellist kõik plahvatab seal sees. Sa ei olegi nagu enam allutatav, eks ole, endale või kellelegi teisele, nii et see saab olema kindlasti üks tõsine tõsine koht peredele, palju jõudu kõikidele, ütlen vahele veel Saaremaale eest, meie maa, kaks asja üks on siis see, et Baltic Workboats ja Human peatasid tootmise ehk siis, et koroonaviiruse tõttu Saaremaal nüüd loogiline, kuna seal on see kolle nii tugev ja lokaalne. Et nüüd on juba need ettevõtted, kes ei ole justkui otseselt seotud mingi teenindavas sfääriga peatanud tootmise, ma tean näiteks Lõuna-Eestis suured tehased, Täiega töötavad veel. Et küsimus on, et millal see hakkab puudutama töö lõpp, siis absoluutselt kõiki Eesti firmasid, muidugi ma tea, mida see tähendab, see kõlas juba nii pööraselt, et töö lõpp. Ja, ja teine uudis meie maal, Meie maa ajalehest on siis selline, et peaminister täiendas teavet siis Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Ruhnu, Kihnu ja Muhu valla territooriumil liikumisvabaduse piirangute kohta ja töötamiseks saab saartelt lahkuda. Nii et siin ikkagi mingi liikumine käib. Aga tõsi see on veel kord, mida paljud paljud korrutavad üle, et see sotsiaalsus peab olema praegu lihtsalt madalam. Niimoodi levib viirus kõige tugevamini. Kuhu see 52 on kell liiklusülevaade ka eelmise ööpäeva jooksul tabati üks narko- ja 11 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti. Õnnetustest on teateid viise ja hakkame siis minema. Esimene juhtus juba veerand viie paiku vara vara varahommikul Põlvamaal mõttes külas kus 21 aastane mees sõitis audiga ja kaotas vasakpööret sooritades masina üle kontrolli. Sõiduk paiskus teelt välja ning viga saanud juhte toimetama Läti haiglasse. Järgmine õnnetus juhtus veerand kaheksa paiku hommikul Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 133. kilomeetril. 24 aastane mees juhtis sõiduautot Reno kaotas libeduse tõttu masina üle kontrolli ja sõitis vastu tee keskel asuvat piiret. Sõiduk paiskus sealt edasi kraavi. Samal ajal lähenes veotas Scania, mille roolis 61 aastane mees. Scania juht märkas teel takistust ja tegi äkkpidurduse, mille tagajärjel kaotas ta veoauto üle kontrolli ja masin paiskus samuti kraavi. Veoautojuht toimetati haiglasse. Järgmine õnnetus juhtus üheksa paiku hommikul Pärnusse karusselli ja Aia tänava ristmikul. 45 aastane naine, sõiduauto džiip roolis, eiras liiklusmärki Stop ja sõitis ette peateel liikunud audile, mille roolis 48 aastane mees. Mõlema sõidukijuht ja samuti audis kaasreisijana viibinud 46 aastane naine toimetati haiglasse. Ja eile siis veel kell neli juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ussime tänava ristmikul, kus esialgsetel andmetel juhtis 29 aastane mees sõiduautot Reno sõitis teelt välja tee esse ning seejärel paiskus üks eraldanud eraldunud teepiire otsa vastassuunas liikunud sõiduautole BMW, mida juhtis 53 aastane mees. Renno juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Ning veel kuue paiku õhtul juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäe teel Maria ühistranspordi peatuse juures, kus esialgsetel andmetel juhtis 52 aastane mees trolli kui Maria ühistransporti sest liikuma hakates, KUS trollis 85 aastane naine, kes toimetati samuti Põhja-Eesti regionaalhaiglasse ja ärandatud sõidukid. Lõuna prefektuur teatab, et eraärandatud on Toyota Hõbedane. Registreeru registreerimisnumber on üheksa kaheksa null teegaabee üheksa kaheksa null teegaabee. Nii et kui keegi näeb, siis selline Toyota on ärandatud kõigile meie poolt ohutut liiklemist. Kalu opofti ples sees. Eestis kehtiva eriolukorra põhimõtted peaksid nüüdseks kõigile teada olema kuid elus võib ette tulla selliseidki seise, mille kohta seadustest ei oska täpset juhist välja lugeda. Teisipäeval palusime reporteritundi õiguskantsleri Ülle Madise ning kuulajad saavad temalt küsida teemade kohta, mis on ehk selgusetuks jäänud. Kaja Kärneri Reporteritund algab kell 14. Null viis. Tere hommikust eetris on rahvusringhäälingu uudised kell seitse stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Alates keskööst rakendunud liikumispiirangud muudavad üle piiri käimise Narvas mõttetuks, sest piiri ületusele järgneb kahe nädala pikkune antiine. Soome parlament arutab valitsuse ettepanekul erakorralise olukorra kehtestamist. Valmistutakse piiride sulgemiseks. Rootsi valis koroonaviiruse vastu võitlemisele. Eestist erineva tee ja eriolukorda pole seni välja kuulutatud. Ilm on täna vähese pilvisusega, hommikul on tuul nõrk, kuid pärastlõunal tõuseb. Õhutemperatuur jääb kolme ja seitsme kraadi vahele. Südaööst kehtib koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt piirikontroll kogu Eesti maismaa piiril, sadamates ja lennujaamades. Eesti-Läti maismaa piirilõigul saab piiri ületada vaid selleks ettenähtud ajutistes piiripunktides, Iklas, Lillis, Artise, Valgas kõrvalised teed piiriületuseks suletakse. Ühtlasi laieneb piirikontrolli taaskehtestamine 100 materjali lennujaamadele ja ka Valga raudteejaamale, kus toimub rahvusvaheline liiklus. Ka liiguvad piiriäärsetel aladel täiendavat patrullid, kes kontrollivad sõidukeid ja dokumente. Eestisse võivad siseneda vaid Eesti kodanikud ja siin elamisluba või elamisõigust omavad elanikud. Samuti need välisriigi kodanikud, kelle pereliige elab Eestis. Kõik aga, kes tulevad Eestisse alates tänasest, peavad jääma 14-ks päevaks isolatsiooni, oma koju või viibimiskohta, nii et teiste inimestega kokku ei puutu. Rakendunud liikumispiirangud muudavad aga üle piiri käimiseks Narvas mõttetuks. Paljudele Narva elanikele tähendab piiri sulgemine raskeid aegu. Jüri Nikolajev räägib edasi. Narva maantee piiripunkti ületab ööpäevas keskeltläbi 4000 jalakäijat. Märgatav osa neist on Kirde-Eesti linnade elanikud, kes Venemaal oma asju ajavad. Inimesed käivad sugulaste juures apteegis, postkontoris teenivad raha pisemaid kaubakoguseid üle piiri toimetades või käivad lihtsalt poes. Praegu on jaanilinnas poodlemine rubla madala kursi tõttu eriti soodne. Politsei ja piirivalveameti palved vähendada viiruse leviku tõttu piiriületust olid kuni tänase päevani, kui hane selga vesi, räägib ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi. Viimastel päevadel piiriületus oluliselt ei ole vähenenud. Selline käitumine on äärmiselt riskantne, kui inimesed on tihedalt üksteise kõrval järjekordadest tänases olukorras. Viiruse ülekandumine võib siin väga lihtsalt toimuda kõigile sisenejatel. Üldiselt kehtestatakse peale piiriületust 14 päevane keelt elukohast lahkumiseks. Kõigi nende meetmete eesmärk on lahendada inimeste piiriülest käimist, et vähendada viiruse leviku riski. Piiriületajatele jõudis info uuest piirangust eile pärastlõunal piiripunkti juures seisval Narva elanikul Natali all tuleb teha väga raske valik. Pean täna ja kohe praegu otsustama, kuhu ma jään kas siia või sinnapoole piiri, seal on mul perekond, siin korter ja tähtsad toimingud, ma ei tea, mida teha. Rahandusminister Martin Helme avaldas toetust Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ettepanekule peatada pensioni teise sambasse tehtavad maksed. Samuti esitas rahandusminister rea ideid, kuidas koroonaviiruse tõttu kriisi langeda võivat majandust turgutada. Helme teatas ka pärast eile hilisõhtul lõppenud kohtumist ettevõtlus organisatsioonidega, et riik plaanib töötukassa kaudu käivitada ajutise toetuse töötasu osaliseks kompenseerimiseks koroonakriisis kõige rohkem kannatavate sektorites. Riik plaanib hakata KredExi kaudu andma ulatuslikke riiklikke tähendusi ettevõtetele käibelaenu ja krediidi saamiseks. Samuti lubas ta täna maksuameti juhtidega peetaval kohtumisel arutada maksuvõlgade ajatamist ja neilt võetavate intresside osalist kaotamist eurole. Rahandusministrid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepanekud leevendada eelarvedistsipliini ja riigiabinõudeid, et riigid saaksid vabamad käed löögi alla jäänud majandussektorite toetamiseks. Komisjoni abimeetmete pakett hõlmab ka 37 miljardi eurost investeerimisfondi ja laenugarantiisid viiem laenugarantiisid miljardi euro ulatuses, mis võimaldab anda ettevõtetele laene kaheksa miljardi euro eest. Eurorühm kaalub ka Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM-i võimaluste kasutamist kriisile vastu astumiseks. ESM-i käsutuses on praegu 410 miljardit eurot. Uusi suuri rahalisi lubadusi ministrit seekordsel kohtumisel ei andnud. Rootsi valis koroonaviiruse vastu võitlemisele Eestist erineva tee ning eriolukorda pole seni välja kuulutatud. Testitakse seejuures aga samuti vaid riskirühma kuuluvaid inimesi. Brentere jätkab. Rootsis elav põhjameetme tervise ja heaolu partnerluse sekretäriaadi juht Ülla-Karin Nurm ütleb, et Rootsis loodetakse, et haigusega kohanetakse koju jäävad aga kõik need, kellel ilmnevad haigussümptomid. Alustati haigushüvitise maksmist kohe esimesest päevast ning arstitõendit ei ole vaja 14 päeva jooksul. Siin on olnud nagu selline täna sotsiaalne suhtumine haigena tööle ei käidud ka varem ja, ja see teavitus on olnud küllaltki intensiivne selles suunas. Rootsis arvavad kohalikud võimud, et eriolukorrast pole kasu ning asutuste sulgemine võib hoopis kaasa tuua haiguse laiema leviku. Tootsi ei ole pannud piire kinni ja siin nad vaidlevad Norra ja Taani kolleegidega, et see ei ole tõenduspõhine. Ehk praegusel juhul, kui on intensiivne riigisisene levik kõikjal, siis ei aita ja ressurssi sellele kulutada ei ole mõtet. On ju teada, et see viirus on tulnud ringelda ja nüüd me peame õppima temaga koos elama ja kuna ta levib tõenäoliselt meie seas veel vähemalt mitmeid, kuid, siis ei saa halvata elanikkonnas tekivad juba teised probleemid. Ehk siis koolide sulgemine Rootsis ei ole peetud tõhusaks meetmeks ja arvatakse, et see võib hoopiski nakkuse levikule kaasa aidata. Soome valitsus otsustas eile, et vaja on välja kuulutada erakorraline olukord ja täna peaks parlament sellele ka heakskiidu andma. Kai Vare. Soome ei ole siiani kuule sulgenud. Peaminister Sanna Marin ütles paar päeva tagasi, et see oleks nakatunute arvu silmas pidades liialdatud. Eileõhtuse seisuga oli viie miljoni elanikuga Soomes kinnitatud koroonaviirusejuhte alla 300, aga nagu Eestiski, nii ka Soomes enam kõigile teist ei tehta. Seega on tegelik nakatunute arv ilmselt märksa suurem. Eile otsustati siiski koolid, ülikoolid ametikoolid kinni panna. Paljud vanemad jätsid niikuinii lapsed koju. Valitsus teatas, et teeb ettevalmistusi ka piiride sulgemiseks. Kuna paljud Euroopa maad on piirid juba kinni pannud, oli survega Soome valitsusele suur. Näiteks Norra tegi esialgu Põhjamaade kodanikele karantiinist erandeid, aga kuna Soome ja Rootsi piire ei sulgenud, teatasid Norra asjatundjad, et Soomest ja Rootsist saabuvad inimesed on norra rahva tervisele eriti ohtlikud ja tänasest on nendest riikidest saabujatele kohustuslik karantiin. See ei puuduta ühel ja teisel pool piiri töölkäijaid. Soomlaste talvepuhkuseplaanid on reisikeeldude tõttu liiva jooksnud, aga paljud ei lase ennast sellest häirida. Kui Tenerifel ei pääse, siis minnakse lapil. Soome kõige põhjapoolsema valla Otsjoe peaarst märkis, et valla tervishoiusüsteem ei pea vastu, kui elanike arv mitmekordistub. Ja ilmast ka täna ennelõunal on ilm vähese pilvisusega, pärastlõunal pilvisus tiheneb, õhtul võib tulla mitmel pool vähest vihma. Hommikul on tuul nõrk ja muutliku suunaga, kuid päeval tugevneb lõuna- ja edelatuul viie kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi ja hommikud on teed veel mitmel pool libedad. Sellised said uudised kell seitse ilusat ärkamist. Tere hommikust, kell on seitse läbi kaheksa minutit Vikerhommiku eetris Sten Teppan, Mart Normet, vaatame aknast välja. Tallinnas päike paistab, loodetavasti hoolimata kõigest on tuju siiski pool täis, mitte pooltühi ja nädalavahetuse kauni silma tundub, on tagasi tulnud, vähemalt praegu siit raadiomaja aknast välja paistab välja vaadates niimoodi tundub see päev on seitsmeteistkümnes märts, teisipäeva hetke pärast värsked lehed. Seitse ja 12 näitab kell, räägime lehtedest ja sattusin postimehest lapata smart leheküljele, mille mille päisesse on kirjutatud tervis ja siin räägitakse, et koroonaviirusest hoidumise soov naelutab paljude Eesti perede koduseinte vahele. See võib olla hea võimaluse peresuhteid parandada, ehk kui kusagil on sees kala, nagu öeldakse ja aega ju ka tänapäeva kiires tempos üldiselt ei kipu olema üleliia muu hulgas, selleks, et neid suhteid parandada, siis nüüd võib-olla niisugune justkui tamatu ninapidi koosolemine annab selleks võimaluse, mis muidugi minu kui teada-tuntud. Mitte üleliia optimistliku inimese jaoks tähendab ka võimalust, et need suhted võivad veel hullemaks minna kui liiga kaua koos istuda. Ja eks need tõesti oleneb, kuidas, kuidas neid õigel ajal see jalg maha saadakse. Fakt on see, et pered on rohkem koos, sest et kool toimub ka nüüd kodus ja sellest me räägime tänases saates kohe mitu korda, helistan õige pea reaalkooli ja räägime ja üldse laste digisõltuvusest, mis on, see ehmatas mind selle uue kodukooli puhul kõige rohkem, et väga palju suunatakse lapsi iseseisvalt arvutisse ja moblasse, et ma küll lootsin, et see jääb rohkem sinna töövihiku tasandile, aga noh, eks paistab aeg aeg. Kas suhete toimimise koha pealt on oluline see, et kodus on olemas ikkagi WC-paber? Sa ikka ei saa üle sellest eile pikalt arutasime, mis värk selle WC-paberiga on? Postimehest veel esimene päev e-õppes üle kolmekümneaastase staažiga matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa ütleb, et kaugelt pole kindlasti sama tõhus kui kontaktõppe. Omalt poolt lisaksin, et aga parem ilmselt siiski kui mitte midagi, vähemalt kas on olemas. Ja siin on pool reportaaži vormis kirjeldus sellest, kuidas esimene matemaatikatunde välja nägi, otse video teel toimus küll minu arusaamist mööda koolimajas, mis ei ole lubatud tegevusega, õpetaja räägib, et et ta saab neid tunde sama hästi ka kodus anda, kui vaja, on ekraani ette tõstetud valge tahvel vildi ikka joonistatakse sinna kõik valemite peale. Ja niimoodi ta läheb jooksvalt või otse, video puhul on suur eelis see, et õpilased saavad matemaatikaõpetajale ka küsimusi esitada. Kui mingi segadus on või, või tarvidus lisaselgitust tunnuste järgi siis on Postimehes juttu, lennupiletitest kavatses kuskile leinata. Sten. Tõtt-öelda ei ole plaanis, et kui üks koht, mida ma vältida oskan, tahan, ja mille osas ma 100 protsenti kindel olen, siis on see lennuk ja enne seda lennujaam. Ehk sinna ma tõesti ei kipu, aga aga muide plaane segades tänasesse saatesse, eks me ju ka uurisime, kuidas inimestel siin ja sealpool läheb ja ja muuhulgas rääkisin Eesti kõige populaarsema pulmaisaga, kelle nimi on Andres Karu. See on üks osa tema tegevusest, teine osa on erinevate kude vallutamine maailmas ja minu meelest neid on ta juba neid riikidest umbes sadakond mille kõrgemad tipud on vallutanud ja ta käis Lõuna-Aafrika vabariigis. Ja oli ka lennujaamas postitanud niisuguse küsitava ilmega foto. Et justkui hakkab korduma filmi terminal, lugu, kus keegi jääb lennujaama pikkadeks kuudeks et mitel taastatakse, Tom Hanks mängis seal tehases, kes on praegu koroonaviirusest, et aga, aga nii hull asi siiski ei ole, vastupidi Andrese sõnum oli see, et tema jaoks kulges tagasiteel Eestisse sama vähese vaevaga nagu kõikidel kordadel varem ehk midagi erilist küll ei olnud, tema tuli Pariisi, Pariisist Riiga nüüdseks siis on juba koju tagasi jõudnud, siis tegelikult on see päevade küsimus, mil enam nii ei saa arvata, võib jah, nii et kes on kusagil kaugel, siis jaksu teile seal kaugele vastupidamiseks ja kes on lähedal, siis tulge ruttu. Aga jah, selle lennupiletite teema kokkuvõtteks mitte, et oleks huvi pardale ronida, vastupidi, keegi väga sinna ronida ei taha. Ja see omakorda tähendab ülikeerulist olukorda lennufirmadele, mis vajavad ellujäämiseks kümneid. Võib-olla isegi sadu miljardeid eurosid ja prognoosid on kohati üpris hirmuäratavat. Võimalik, et kas oli see sõna enamik või firmadest panevad pillid kotti, kui see jama kestab niikaua kui niimoodi jätkub. Ma tsiteerin siis nüüd Äripäeva, praeguse olukorra jätkudes on enamik maailma lennufirmadest mai lõpuks pankrotis ja niimoodi siis kirjutab Bloomberg. Suur majandus, majandusportaal ja mai lõpp ei ole kaugel peale kahjuks kaugel jah, et väga raske öelda tegelikult olukord ja kuhu me oleme jõudnud, on terve inimkonna võitlus praegu nähtamatu vaenlasega. Ja, ja see ongi täiesti uus reaalsus, nii et saab näha, kuidas me siit välja tuleme. Väga hea on see, et juba osad arvamusliidrid vaatavad kaugele ette. Tänases äripäevas on Allar Jõks kirjutanud kolumni vaktsiin demokraatia jätkumiseks. Esimene tsiteerib ka omakorda Anvar Samosti, kes on meie hea kolleeg? Anvar Samost on murelikult küsinud, mis jääb meie vabadustest järele aastate pärast, ehk siis, et see olukord praegu võib hakata meeldima paljudele mitte ainult siis lihtrahvale, vaid valitsejatele, et kui lihtne on praegu otsuseid teha ja siin kirjutabki Allar Jõks, et et kriisi ajal inimesed ei tahagi teada, mida valitsus valesti teeb. Nõutakse kõvemat kätt ja pehmemat suhtlemist. Valitsuses meenuvad pronksiöö järgsed arutelud, kus siis nagu põhiõigused, justkui enam ei olnudki vaja neid üldse järgida, vaid oli vaja lihtsalt kõiki karistada. Ja kriisihinnaks ei tohi olla karantiinis tema kraatia kirjutab Allar Jõks. Sest erinevalt näiteks majandusest on meie õiguste taastamine oluliselt vaevalisem ja Raul Rebane on tabavalt edastanud võimalus teha otsuseid kiiresti vastuvaidlematult, jutumärkides hästi võibki valitsusele meeldima hakata. Nii et igal juhul selline kriitika ja kriitiline hoiak ka rasketel aegadel, nendel aegadel, kui me peame kokku hoidma ajakirjanike poolt, on on väga-väga tähtis tõesti, et me ei muutu selliseks vara öelda. Totalitaarne sõnaga ütlen, saan aru. Aga ma arvan, et sina saad omakorda aru sellest, et väga paljud kaasa arvatud mina, kes ma siin kõnelen, ei taha olla nende nahas, kes otsustavad praegu, kes langetavad neid kõige raskemaid valikuid. Muidugi, sest kas on olemas niisugune olukord, et kõik on rahul? Otsustega ei ole, ei ole ükskõik, mida sa otsustad, kellelegi arvates on seal vale muidugi no nii on ja, ja, ja sellepärast väga nende inimeste nahas olla ei tahagi. Kuulame värsket eesti muusikat, ansamblites vein, siis jätkame lehtedega seitse ja 18-l. Mic seitse, 21 mardi käes on Eesti Päevaleht ei ole hea. Hea, siin on keskne artikkel, väga põhjalik Martin lainelt Holger Roonemaa Oliver kundilt, mis kannab pealkirja teadlased ja eksperdid, ei saa koroonakriisis riiki aidata. Ta meile ei anta andmeid, ütlevad nad ühest suust. Terviseamet peab WHO korraldusel, Veho on siis maailma eks ole tervishoiuorganisatsioon korraldusele küsima igalt koroonahaigelt ülitäpseid andmeid. Seda infot ei kasutata viiruse vastu võitlemiseks ega avaldata kus elavad nakatanud tanud, kui vanad nad on, kus nad on viimastel päevadel liikunud, need on justkui elementaarsed küsimused, millele oleks oluline vastuseid teada. Kui te küsite, kas meile kasutatakse andmeid piisavalt, siis vastus on, et hetkeolukord ei ole rahuldav, ütleb riigi infosüsteemi ameti andmete juht Ott Velberg. Kui me enam ei testi koroona kahtlusega inimesi, siis peaksid ju mudelid taustal jooksma, et näha, mis ühiskonnas tegelikult toimub. Andmeteta ei saa selliseid mudeleid teha, sekundeerib Tartu Ülikooli bioinformaatika professor akadeemik Jaak Vilo. Meil on teada, kuidas on viiruse juhtumid Eestisse jõudnud. Kui meil oleksid mobiiliandmed, saaksime mudeldava ja vaadata. Järgmiseks võiks juhtuda lauset Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Erki Saluveer ja noh, mida saab teha näiteks mobiiliandmetega kaardistada, kuidas inimeste liikumine on toimunud, millised on mustrid, analüüsida, kas liikum liikumispiirangud peavad paika või on piirkondi, kus need ei toimi. Eri piirkondadele tuleb erinev majanduslik löök, see tähendab, et majanduslike mõjude tuules muutub ka riigisisene migratsioon, sest näiteks töökohad paiknevad ümber ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on tohutu mudeldamine. Ja need andmed, et tegelikult on olemas ja terviseametist peab praegusel ajal ka aru saama räägib siis sedasama riigi infosüsteemide ameti andmete juht, toitvelsberg, küsimus on puhtalt mehitatuse poole peal, need täiesti arusaadav, eks terviseamet töötab ka praegu jõudega üle 24, seitse. Jah, ja Tanel Kiik, kes on siis meil väga tegus ja tubli sotsiaalminister, tema ka rahustab, ütleb, et valitsus loob viiruse leviku mudelit lihtsalt noh, ongi ilmselt päev on tal iga sekund on arvel palju otsuseid, palju koosolekuid, lihtsalt ilmselt, mida see artikkel praegu teeb, on see, et ta ütleb, et meil ainult teadlased ja eksperdid ja ka erafirmad, kes on valmis aitama näiteks korraldati hiljuti häkaton ja see toimus muide online'is eksised, nutikat, start ja tehnoloogiaettevõtted tegelased tulid kokku nüüd äsja ja pakkusid välja ideid, mis aitavad kriisiga võidelda. Ettevõtmine oli väga edukas ja pakkus eeskuju kogu maailmale ürituse raames toodigi esile omajagu nutikaid IT-lahendusi kriisiga võitlemiseks. Ainuke mure on siis veel kord see, et andmeid nende elluviimiseks sellega isegi üksikutele spetsialistidele jagata. Et noh, eks see, eks ole näha, sest et vaata, põhiline ju, mida on korrutatud, et et see viirus on kõige ohtlikum vanadele inimestele, mida ta kindlasti on, seda näitab ju maailma statistika, aga kes on need nakatanud täna nakatunud täna Eestis me ei tea, mis vanusegrupis nad on, mis sotsiaalses rühmas ja nii edasi, sest näiteks mul sõber rääkis eile oma soome juhtumit, sõber, kes töötab Soomes. Sest tema ülemus on kolmekümneaastane mees ja, ja totaalselt haige praegu koroona käes. Nii et tõesti, mida rutem tegelikult see info välja tuleks, seda parem, sest vaata muidugi need kolmandast mehed tunnevad, et ei ole ohustatud ja käituvad teistmoodi. Et igal juhul mida rohkem infot, seda paremini, et palju jõudu kõikidele, kes seda infot peavad välja andma ja kõikidele tõesti ametkondadele ja poliitikutele praegusel juhul tõesti nende otsuste tegemisel töö tegemisel, et siin on väga väga palju teha. Ja üks halb uudis, üks hea uudis, kumb õnnesoovid? No teeme niimoodi, et ei, halb ruttu lühidalt hea pikalt lõpumõlemad on kõrvuti paiknevad Postimehe roosal majandusküljel. Esimene räägib seda, et ehkki nafta maailmaturuhind on terve nädala vaatajata rekordiliselt madalal püsinud, ei ole Eesti tanklaketid ikka hindu alla lasknud ja küsitakse, kas kütusemüüjad nöörivad neid. Postimehes on läinud kallale söökla Key mootorikütuste müügidirektorile Reimo vahtrikule on esitanud oma rehkenduse, mille alusel peaks kurist saama bensiini praegu 10 senti odavamalt. See on hea üks ajaleht. Ta arvab, et tal on mudel Kütuse hinna arvutamiseks palju selgem ja paremini teada kui. Kui tanklaketil endale tõsise ei ole mingi eriline suur saladus ka, eks sellest mudelist on ju räägitud. Aga eks söökel key vaidleb vastu ja on pakutud siis põhjendusi, miks see kõik nii on. Millise sisseostuhinna järgi peaks praeguseid hindu arvutama ja vaatlema. Aga siin paid paigutatakse juttuda ritta veel üks argument, miks meie hinnad kütuse tanklates ei ole kuhugi allapoole märkimisväärselt nüüd liikunud samal ajal kui maailmahind kukub. Ja väidetavalt mängib rolli see, et möödunud aasta lõpus varusid meie kütusefirmad rekordilise koguse vedelkütust, et pääseda biokütuse lisamise karmistunud nõudest, mis jõustus esimesest jaanuarist. Ja see võib tähendada, et turul on suures koguses kallimat vana hinnaga kütust, mis tuleb enne ära müüa, alles seejärel saab hind langeda. See oli siis mitte see kõige parem uudis, päris pikalt jahusid sellest halvast uudisest. Veidi parem uudis on see, ehkki ma ise ei ole päris kindel, aga niimoodi seda esitletakse, et kaubanduskeskused jäävad lahti ja parem on see selles valguses, et kui inimesed lõigatakse tavaelust täielikult välja, kaasa arvatud võimalus minna kaubanduskeskustesse jalutama siis lihtsalt see tõstab stressitaset, mis on kõrge veel ülespoole. Ja inimestel hakkavad fataalselt mõtted tulema, kui ei saa minna teksapaari vaatama või, või uusi kingamoode uurima. Selge, ei saanud täpselt aru, kas see nüüd oli iroonia? Rääkisid, ei olnud, lõpp oli mingi osaliselt ka iroonia ja kell on seitse 27, te kuulate Vikerhommikut kohe poole kaheksaseid uudiseid. Tere hommikust, kell on pool kaheksa eetris rahvusringhäälingu uudised stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Südaööst kehtib koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt piirikontroll kogu Eesti maismaa piiril, sadamates ja lennujaamades. Eesti-Läti maismaa piirilõigul saab piiri ületada vaid selleks ettenähtud ajutistes piiripunktides, Iklas, Lillis, Muratise, Valgas kõrvalised teed piiriületuseks tule takse. Ühtlasi laieneb piirikontrolli taaskehtestamine sadamatele, lennujaamadele ja ka Valga raudteejaamale. Koostöö toimub rahvusvaheline liiklus, ka liiguvad piirid teeäärsetel aladel täiendavad patrullid, kes kontrollivad sõidukeid ja dokumente. Eestisse võivad siseneda vaid Eesti kodanikud ja Eestis elamisluba või elamisõigust omavad elanikud, samuti need välisriigi kodanikud, kelle pereliige elab siin. Kõik aga, kes tulevad Eestisse tänasest, peavad jääma 14-ks päevaks isolatsiooni, oma koju või viibimiskohta nii teiste inimestega kokku. Ka Venemaa piirab teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sisenemist riiki alates 18. märtsi südaööst kuni esimese maini. Piirangud ei kehti Venemaa alalistele elanikele, samuti neile, kes läbivad riiki lennutransiidiga. Samuti on erandiks diplomaatiliste esinduste töötajad. Lennukite ja laevade meeskonnad. Jaga rahvusvaheliste rongide personal. Valga elanikud saavad ka eriolukorra ajal Valkas tööl käia, ütleb politsei- ja piirivalveamet. Valgas registreeritud elanikud, kes töötavad Valkas, saavad minna tööle ja naasta Eestisse, ilma et nad koju tagasi tulles 14-ks päevaks isolatsiooni suunataks. Selleks peab aga inimene koos oma tööandjaga olema valmis. Ta töötab Valgas, sama kehtib ka vastupidise liikumise ehk Valkast Eestisse tööle käimise korral. Vastav taotlus, mis sisaldab inimese nime, sünniaega, isikut tõendava dokumendi numbrit, piiriületuse kohta ning Eestis töötamist tõendavat dokumenti tuleb esitada politseile meili teel. Rahandusminister Martin Helme avaldas toetust Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi ettepanekule peatada pensioni teise sambasse tehtavad maksed. Samuti esitas rahandusminister rea ideed, kuidas koroonaviiruse tõttu kriisi langeda võivat majandust turgutada. Helme teatas ka pärast eile hilisõhtul lõppenud kohtumist ettevõtlus organisatsioonidega, et riik plaanib töötukassa kaudu käivitada ajutise toetuse töötasu osaliseks kompenseerimiseks koroonakriisis kõige rohkem kannatavate sektorites. Riik plaanib hakata KredExi kaudu andma ulatuslikke riiklikke käendusi ettevõtetele käibel laenu ja krediidi saamiseks. Samuti lubas Helme täna maksuameti juhtidega peetaval kohtumisel arutada maksuvõlgade ajatamist ja neilt võetavate intresside osalist kaotamist. Ilm on täna ennelõunal vähese pilvisusega, pärastlõunal pilvisus tiheneb, õhtul võib tulla mõnel pool vähest vihma. Hommikul on tuul nõrk ja muutliku suunaga. Päeval tugevneb lõuna- ja edelatuul, puhudes viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi. Ja 36 on kell, te kuulate Vikerhommikut. Tere hommikust, Ene Saar. Tere hommikust, Vikerhommik. Ene on Tallinna reaalkooli direktor, kas tööpäev on koolijuhile praeguseks alanud ja missugune üks tööpäev nendel aegadel koolijuhil üldse on? No täna on isegi tööpäev selles osas vaikselt alanud, et ma olen tänasest kodukontoris ja, ja teen kaugtööd. Kui otsest vajadust ei ole, siis ma täna ja mõnel lähemal päeval koolimajja ei lähe, kui on vajadus, ma seda teen. Nii et selline on tänane hommik veel veel praegu üsna vaikne, aga ei saa öelda seda eelmise pooleteise nädalaga. Aga praegu on siis koolimaja uksed lukus ja selles Tallinna kesklinna koolis on täielik vaikus. Ei ole koolimaja uksed lukus, ka eile olid koolimaja uksed lahti, küll me oleme kokku leppinud, et me siseneme ainult peauksest, registreerime sisse ja väljatulemist. Kuna antud olukord on ju meie kõigi jaoks uudne, siis me olime ei ole kinni pannud, kuna ei ole otsest vajadust olnud. Inimesed on veel oma asju käinud võtmas, vajadusel keegi on veel arvuteid saanud, koju eelkõige sülearvuteid loomulikult. Ja, ja mis on muidugi keeruline kooli jaoks, kellele ja kui palju ma kaugtööd saan teha, nii et et on inimesi, kes teevad tööd. No näiteks meie töömees ja haldusjuht ja selles osas, et kasutame siis seda võimalust, et täiteks vahetame ühel korrusel lae või pirne, õieti küll jah, mis siis ikka teha, sellepärast et nemad ju ei saa seda kaugtööd teha. Nii et kuni pole otsest vajadust Aga räägime koduõppest, see on ju? Ja just õpetajate jaoks samuti, et kui need ikkagi õpetajal tekib olukord, et ta ei saa seda kodus teha ja kaugtööst, siis ta saab tulla koolimajja, kasutada koolimajas olevaid vahendeid, saab IT-tuge kui on vaja just otseselt ka füüsiliselt niimoodi. Teine haridustehnoloog aitab teda seal koha peal, nii et selle tõttu me oleme praegu hoidnud koolimaja teatud kellaaegadel lahti kaheksast neljani, et inimesed saavad tulla. Kui kaua te tegite ettevalmistusi koduõppele minekuks, teie kool seda siis tegi? No meie alustasime ikkagi eelmine nädal juba. Alles eelmine nädal ma küsiksin siia otsa. Ei, meie oleme teinud tehnoloogiaalast igasugust erinevat tööd, nii palju aastaid, et minu jaoks oli ühel hetkel üllatus, kui keegi avastas, et oi, näe, tore keskkond Moodle on olemas, kasutame Moodle't aastast 2007 ja meil on Moodle'is 100 kursust, nii et Meie õpetaja jaoks ei olnud see mingisugune üllatus. Teie olite valmis, ühesõnaga? Ja selles osas kindlasti me kasutame Google Classroom'i, me oleme, meil on. Ma isegi ei suuda meenutada, mitu aastat meil on Drive kasutusel, meil on alates teisest klassist lastele avatud Drive kaustad, nad teevad seal arvutitunnis, teevad teistes ainetundides seal turitel seal oma oma ainete kaupa ilusasti kaustad, kuhu nad oma töid ja tegemisi panevad sisse. Õpetaja vaatab neid, et selles osas vahendite puudus, meil ei olnud, nii et seda ma ei peljanud. Aga esimese päeva põhjal esimese päeva põhjal on teil mingeid tunnetus tekkinud kogemus, mis on suuremad mõttekohad või väljakutsed. No, eks see oli see, mida karta, arvasime, et hommikul jookse peegolma. Seda me arvasime, seda me arvasime reedel juba selle tõttu on meil kokkulepe, et peale selle, et on e-kooliasjad pandud, on meil kõikidel lastel alates teisest klassist meililistid olemas, kõigil vanematel listid olemas. Nii et meil oli dubleeritud ülesanded sinna. Nii et nad saavad, saavad ja teavad, kuhu minna. Et see kartus oli ja see osutus tõeks. Aga küsimus selle laste ja arvutiõppe kohta, ma saan aru, et te olete päris palju seda praktiseerinud. Kas see ohtlik ei ole, et lapsed istuvad liiga palju arvutis ja õpivad arvuti abil arvuti kaudu? Eks see ongi see tasakaal, otsime, ei saa olla ainult arvutis, loomulikult mitte. Ja ka ülesanded on ka osa ikkagi antud, nii et sa lähed näiteks õue ja leiad sealt ühe toreda oksa ja paned selle oksa vette ja või paned väikse seemne mulda ja mida muidu tehakse koolitunnis, nüüd sa teed kodus täiteks, et selles mõttes ei saa olla, et et sa oled kaheksa tundi ainult arvutis, see ei ole mõistlik. Kui palju, kas te oskate öelda, tegeldi teie koolis lastega tähenduses, et anda neile edasi sõnum, kuidas üldse käituda selles uues tekkinud olukorras, sest ikka jõuab meieni siia teateid ka, et ma ei tea kalamajas kusagil nähakse laste kampasid koos liikumas ja ja nemad teevad seda ilma igasuguse pahatahtlikkuseta. Aga paratamatult. Ta lihtsalt, see võib raskendada kogu olukorda, et kas me saame vältida seda, et klassiõed-vennad üksteisele külla ei lähe midagi niisugust, kas sellest üldse juttu, kas see jõuab neile kohale, mis te arvate? Ja meie reedesel päeval seda ka tegelikult terve selle päeva ikkagi tekkimine, muidugi mitte nii et kõik need ained on meid järjest, aga absoluutselt kõigi klassidega ja kõigi õpilastega sellel päeval koolis olid, said need asjad läbi räägitud ja, ja me oleme sellekohaseid kirju ka vanematele saatnud. Ja loomulikult ei jäägi muud üle, kui ikka püüad ühendust võtta ja kõnelda sellest, sest ega siis ei ole ju kasu, kui me jälle kokku saame? Ei, see haigus ju kindlasti levib, kas keegi suudame seda 100 protsenti tagada, see on raske, see on raske ja eks lastel on ju ka keeruline, sa nüüd järsku pead olema kodus sama ju vanematele, kes ootamatult teevad kaugtööd, kuidas ja mil viisil seda päeva korraldada ja kuidas ikkagi öelda näiteks esimese klassi lapsele, et su sõbrad ei saa täna sinu juurde tulla, kuigi ta võib-olla oled harjunud, et nad tulevad ja mängivad koos see on ka laste jaoks täidis nii ebatavaline ja neil on ka keeruline sellega kohaneda. See võtab kindlasti aega. Aga mil viisil päeva korraldada, mis on teie praktiline nõuanne? Me ikka tuleb tekitada päevarutiin. See on ikkagi kõige lihtsam ka täiskasvanud inimesed, kuidas sa teed, kaugtööd peab tekitama teatud ajad, kus sa teed tööd ja kui kodus on näiteks mitu last ja, ja võib-olla on erinevaid asju teha läbi arvuti. Te peate seda ka jagama. Nii et selle tõttu peab kindlasti sellega arvestama ja, ja millal neid vanem saab aidata, kui on just väiksemad lapsed, suuremad lapsed, arvan, kohanevad selles osas natukene kiiremini. See võtab aega. Kindlasti võtavad, kas siin ei teki niimoodi, et täna nüüd meile saabus, nagu eile oli? Ja meil olid kõik oskame, teame? Ei seda kindlasti. Ma ei usu. Kui mõni teie laps saab viiruse kätte siis missugusel positsioonil koolijuht on, kas on garanteeritud, et see informatsioon jõuab teieni ka? Ma olen kõigile selle, see sellekohaseid teateid saatnud, me oleme palunud vanemaid, kui nüüd järk vanem seda ei tee või siis siis ma ei saa midagi parata, aga kui terviseamet seda teatab terviseameti jaa, jaa. Ja ka haridusameti jaoks on kõik meie kontakttelefonid kodulehel olemas, et ma väga loodan, et see teave meieni jõuab, aga kuna lapsed enam nüüd koolis ei käi reedest alates lapsi enam koolis ei ole, siis noh, kui me teame viiruse protsesse praegu, siis nemad enam otseselt levitajad meile kellelegi vastastikku ei saa ju olla, aga selle info osas peab levi olema kulgemine. Nii et kool saab ikkagi selle teabe, tahame jagada seda informatsiooni, saame vastavad meetmed ette võtta, mida, mida vaja. Aga muu personal, kellega te tegelete, kas nende jaoks on alanud siis sundpuhkus praeguseks? Ei sundpuhkust praegu kellelegi rakendatud ei ole. No meie jaoks on keerulised kokkulepped, mis hakkab ootama koristusettevõttega, kuna meil endal ei ole koristajat, vaid meil on sisse ostetud teenus, nendega alles läbirääkimised käivad sest kujutate ette, et näiteks mõne nädala pärast on ju veel neid koristajaid uuesti vaja. Et tegelikult noh, on hästi keerulised ka õiguslikud olukorrad siin meil tekkinud ja ja otseselt meie ise ei pea toitlustamisega tegema tegelema, aga ma arvan, et üli ülikeeruline on ka nendel kõigil Ja pärast on ju uuesti vaja alustada, nii et ma arvan, siin on küsimusi veel praegu palju, mis ootavad lahendamist, aga eks me siis samm-sammult teeme, et praegu esmasele lahendusi veel sellele, et õppetöö saab korraldatud ja neid järgmisi tegevusi püüame siis ükshaaval lahendama hakata. Jõudu teile selleks, aitäh intervjuu eest. Telefoni telefonil oli Reaalkooli direktor Ene Saar. Kell on seitse läbi ja 46 minutit. Seitse ja 50 liiklusjutud nüüd, eelmise ööpäeva jooksul tabati üks narko- ja 11 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõidukijuhti õnnetustest on rida teateid. Esimene nendest leidis aset juba veerand viie paiku varahommikul Põlvamaal mõttes külas kui 21 aastane mees kaotas oma audi üle vasakpööret sooritades kontrolli. Masin paiskus teelt välja ja selle juhte toimetama Läti haiglasse. Veerand kaheksa paiku hommikul juhtus õnnetus Jõgevamaal Tallinn Tartu Võru-Luhamaa maantee 133. kilomeetril, see on Põltsamaa vallas. 24 aastane mees sõitis renooga vastu tee keskel asuvat piiret. Siin on mainitud libedus, oli segav asjaolu. Sõiduk paiskus seejärel edasi kraavi, samal ajal aga lähenes veoauto Scania, mille roolis 61 aastane mees. Tema märkas Steel takistust, tegi äkkpidurduse ja selle tulemusel kadus masina üle kontroll ning see auto paiskus samuti kraavi. Selle juht toimetati teel haiglasse. Siis üheksa paiku hommikul juhtus õnnetus Pärnus karusselli ja Aia tänava ristmikul. 45 aastane naine juhtis džiip, Cherakeed eiras seejuures liiklus märgistop nõudeid. Sõitis ette peateel liikunud audile, selle roolis 48 aastane mees. Mõlema sõidukijuht ja samuti audis kaasreisijana viibinud 46 aastane naine toimetati haiglasse. Eile kella nelja paiku juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Ussimäe tänava ristmikul, kus esialgsetel andmetel juhtis kaheksa 29 aastane vabandust mees. Sõiduauto Atreno sõitis teelt välja tee piiretes ning seejärel paiskus üks eraldunud teepiire otsa vastassuunas liikunud sõiduautole BMW, mida juhtis 53 aastane mees. Reno juht toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Eile kella kuue ajal õhtul juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Mustamäe teel Maria ühistranspordi peatuse juures, kus esialgsetel andmetel juhtis 52 aastane mees trolli kui Maria ühistranspordi peatusest liikuma hakates kukkus trollis 85 aastane naine ja naine toimetati Põhja-Eesti regionaalhaiglasse. Ärandatud sõidukitest on üks teade Lõuna prefektuurist Toyota Hailaks. Hõbedane numbrimärgiga üheksa kaheksa null TKV üheksa kaheksa minutit. EKP on ärandatud, nii et kui keegi näeb sellist suuremat Toyotat, siis andke palun teada kindlasti numbril üks, üks kaks. Line vajavad tolmused, uksed ja kuivatatud kuulda siinsamas, omas südames, üks said selles vaidluses, kus vahe on. Näidanud meile mingisugust autot ei tunnistatud, maja ruumides on soojaks läinud. Elatakse sees loedel linna minevik, vaid selle uueks looja on elus veel mees. Tänavalt. Saab läbi selle linnapeaaegu raekoja platsile, siis kostab lastena statud liitega. Teisi. Majadel seal ukse pintsli ja kuiva Tartu kuulda, siis omas omas sügavetukseid. Selles vaidluses. Tahan teada sellest leiba saada vaid ta. Saab läbi selle linna vaev mänguplatsile, Stostaablasena statud linde, raevu teisi ja, ja ma kunagi Solaris selle linna paev raekoja platsil endisest ostav lastena, et seda tegin, need raha veel veel siia. Dünamiidi sablaris selle linaga raekoja platsile lastena statud lehvega. Peitsi. Seitse ja 56 minutit näitab kell täistunnist puudu veel neli minutit, siis kuulame uudiseid, pärast mida Vikerhomik jätkub. Martin Sten on tagasi, siis. Tere hommikust eetris on rahvusringhäälingu uudised kell kaheksa stuudios toimetaja Margitta otsmaa. Paljud Eesti kodanikud on jäänud autodega saksa pooli Poola piirile lõksu ega pääse koju. Välisministeerium palub laeva saatmist Saksamaale. Kõik, kes tulevad Eestisse alates tänasest, peavad jääma 14-ks päevaks isolatsiooni, oma koju või viibimiskohta, nii et teiste inimestega kokku ei puutu. Alates keskööst rakendunud liikumispiirangud teevad Narva elanike elu keerulisemaks. Ilm on täna vähese pilvisusega, hommikul on tuul nõrk, kuid pärastlõunal tõuseb. Õhutemperatuur jääb kolme ja seitsme kraadi vahele. Need Eesti kodanikud, kes registreerisid oma välismaal viibimise välisministeeriumis, liitusid välisministeeriumi üleskutse peale autokolonniga Saksa-Poola piiril, et sealtkaudu Eestisse pääseda, on sinna lõksu jäänud. Indrek Kiisler sai äsja telefonile välisminister Urmas Reinsalu, et küsida, milline on viimane seis. Olukord on selline, et sõiduautode ületamises mingeid muutusi ei ole. Piilun jätkuvalt kinni. Poola on moodustanud mõned konvoid mis on ületanud piiri suurtele reisibussidele. Vot see oli poola sõnum öösel, et nad moodustavad konvoid bussidest lubavad püssidega hoidki üle piiri. Paar konvoid, minu teada on läinud need üle. Teiseks. Poolaorg ütles, et ta laseb läbi erirongi mis lähete siis saksa aja järgi. Kaheksa, 15. Täna hommikul. Frankfurt tooderist Paul hoog, plats 11 raudteejaamast selle rongi sees rongis on 650 kohta. Ja selles rongis prioriteet on lastega peredel. Et kui ütles poola, et ta paneb käima, aga pakub võimalust. Kell 15. Null null täna. Laev Sass, nüüd siis Saksamaal sadamalinn Klaikadesse kell 15 täna. Selles laevas on 250 kohta autodele ja 250 kohtades reisijatel ehk teisisõnu saavad siin ainult autojuhid. Et kui vaadata seda autode hulka inimeste hulka Noh, ütleme, nende territooriumil sellele transpordivahenditele peaksid mahtuma, siis on selge, et kõik inimesed kindlasti sinna ei pruugi saada, see on reaalsus. Kas need mõlemad välja pakutud võimalused tegelikkuses ka teostuvad, siis see on see informatsioon Poola ametivõimude poolt, millele me saame tugineda. Kahtlemata on see väga tõsine probleem, et osad inimesed ei saa tegelikult ei pruugi pääseda ummikust välja. Et see on probleem, mida, milline peale muidugi ei olnud tähelepanu juhtinud. Ja praegu me oleme selle informatsiooni seal ummikus olevatele Eesti inimestele edastanud. Ma vestlen täna balti välisministrite ja Saksa välisministriga õmmel videokonverents, kus ma palun kindlasti Saksa riigilt nii-öelda politsei sellist tehnilist abi inimeste selt kol mõiste tulevikku mõeldes välja haakimiseks Eesti inimeste väljahakkamiseks. Jutt on olnud tegelikult ka võtta erilaev Eestist. Aga see erilaev, ma rõhutan, me töötame selle kallal tuvastada, kui palju inimesi olete valmis sellele minema. Aga see laev jõuaks Eestist tegelikult homme õhtul. Igal juhul. Südaööst kehtib koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ajutiselt piirikontroll kogu Eesti maismaa piiril, sadamates ja lennujaamades. Eesti-Läti maismaa piirilõigul saab piiri ületada vaid selleks ettenähtud ajutises ajutistes piiripunktides. Iklas, Lillis, Murati siia, Valgas kõik kõrvalised teed piiriületuseks suletakse ja ühtlasi laieneb piirikontrolli taaskehtestamine sadamatele ja lennujaamadele ja ka Valga raud jaamale, kus toimub rahvusvaheline liiklus. Ka liiguvad piiriäärsetel aladel täiendavad patrullid, kes kontrollivad sõidukeid ja dokumente. Kõik, kes tulevad Eestisse alates tänasest, peavad jääma 14-ks päevaks isolatsiooni, oma koju või viibimiskohta, nii et teiste inimestega kokku ei puutu. Politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher rääkis televisioonis, et piiril proovitakse saada ka selgus inimese tervislikust seisundist. Et kus, kus politseinik hindab inimese tervislik seisund on selline, et on võimalik edasi sõita, siis tõesti antakse talle võib-olla see mask ja, ja tehakse selline telefonikonsultatsioon. Kuid on ka neid näiteid, kus tõepoolest me anname inimese üle juba arstidele. Me oleme kuni täna ööseni kokku kogunud umbes 40 deklaratsiooni, kus inimene kirjeldab oma tervislikku seisundit, annab teada, et ta on terve täna öösest. Lisaks sellele vabatahtlikule deklareerimisele me oleme alustanud ka inimestelt kohustuse võtmist ja siin kindlasti üleskutse kõikidele piiriületajatele. Palu suhtume sellesse kohustusse vastutustundlikult, sest viiruse selline leviku tõrjumine on on meie endi kätes. Seda idee ei arstid ega Eesti politsei, vaid ikkagi meie ise, kogu ühiskond tervikuna. Me saadame piiril tagasi inimese, kelle eesmärk on tulla siia reisile. Me ei saada tagasi neid inimesi, kes veavad kaupasid Eestisse, kes on tagasi oma kodumaale nii Eesti kodanikud kui need inimesed, kes on Eestis registreeritud ja, ja võivad elada. Rakendunud liikumispiirangud muudavad aga üle piiri käimise Narvas mõttetuks. Paljudele Narva elanikele tähendab piiri sulgemine raskeid aegu. Jüri Nikolajev räägib edasi. Narva maantee piiripunkti ületab ööpäevas keskeltläbi 4000 jalakäijat. Märgatav osa neist on Kirde-Eesti linnade elanikud, kes Venemaal oma asju ajavad. Inimesed käivad sugulaste juures apteegis, postkontoris teenivad raha pisemaid kaubakoguseid üle piiri toimetades või käivad lihtsalt poes. Praegu on jaanilinnas poodlemine rubla madala kursi tõttu eriti soodne. Politsei ja piirivalveameti palved vähendada viiruse leviku tõttu piiriületust olid kuni tänase päevani, kui hane selga vesi, räägib ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Indrek Püvi. Viimastel päevadel piiriületuse oluliselt ei ole vähenenud, selline käitumine on äärmiselt riskantne. Kui inimesed on tihedalt üksteise kõrval järjekordadest tänases olukorras viiruse ülekandumine võitsin väga lihtsalt toimuda kõigile sisenejatel. Üldiselt kehtestatakse peale piiriületust 14 päevane keelt elukohast lahkumiseks. Kõigi nende meetmete eesmärk on vähendada inimeste viireülest käimist, et vähendada viiruse leviku riski. Piiriületajatele jõudis info uuest piirangust eile pärastlõunal piiripunkti juures seisval Narva elanikul Natali all tuleb teha väga raske valik. Pean täna ja kohe praegu otsustama, kuhu ma jään kas siia või sinnapoole piiri, seal on mul perekond, siin korter ja tähtsad toimingud, ma ei tea, mida teha. Nüüd on teada, et ka Venemaa piirab teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sisenemist riiki alates 18. märtsi südaööst kuni esimese maini. Hea ilm on täna ennelõunal vähese pilvisusega, pärastlõunal pilvisus tiheneb, näeme õhtul võib tulla mitmel pool vähest vihma. Hommikul on tuul nõrk ja muutliku suunaga. Päeval tugevneb lõuna- ja edelatuul viie kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni seitse kraadi. Sellised said uudised kell kaheksa. Ilusat hommikut. Just neile, kes alustavad päeva vikerraadioga, kell on üheksa minutit, üle kaheksa. Täna on teisipäev, on seitsmeteistkümnes märts ja kui tavaliselt sellise koha peal kõlab spordiuudiste signatuur siis uuel ajal uued kombed paraku on nii, et ei ole mõtet spordimehi hommikul voodist välja ajada Ki. Sellepärast, et uudist kui sellist ju ei ole, mitte midagi kusagil ei toimu, vaatan korraks lehe läbi spordirubriiki siis ja siin sõidetakse ikka põhiliselt ka viirusega seotud teemadel või siis meenutatakse veel neid viimaseid nädalavahetuse sündmusi. Laskesuusatamine näiteks Martin Fourcade loobumine tippspordist. Aga Margus hundi kohta tuli uudis, et Napolis kalts lõpetas meie Ägeda atleedi ka, kes on siis mänginud Ameerika jalgpalli seal juba nüüd aastaid lepingu. Mis sina, Sten, kui ka spordihunt, mitte Margus Hunt, vaid spordihunt. Sellest teemast, arvad. Et kas vargusel on veel lootust saada uut lepingut ja, ja mis, mis tema tase üldse olnud on seal Ameerikas mängida. Nüüd sa vaatad küll vale inimese otsa, kas sa arvad, et nüüd lõpuks on saabunud see aeg, kus hakata Ameerika jalgpallieksperdiks või muust rääkida? Ei ole, siis hakkame Ameerika jalgpalli arutama, tuleb nii välja. Mul on selle mehes tohutu respekt, mis sest ta polnud tippmängija Ameerika jalgpalliliigas, kaugel sellest, tal tuli võidelda nii selle eest, et pääseda klubidesse kui ka selle eest pääseda platsile. Aga kui sa oled sinna pääsenud, siis leping on niisugune, mis teeb sinust miljonäri põhimõtteliselt päevaga ja nii on temaga läinud talunik õnnestunud mitu head aastat kahe klubi eest profiliigas mängida. Ja see on, see on kihvt. Tõsi, see, kuidas sa praegu Koltsi meeskond, temast loovus jätab kõrvalt vaadates natukene mageda mulje, aga niimoodi spordimaailmas asjad toimivadki nagu margus oma postituses internetis juurde lisas, siis see on äripõhine. Muidugi asi kan, gladiaatorite ju Spart põhimõtteliselt ja lepingus oli kirjas, et see on viimane kuupäev, mil me saame sanktsioonideta mehe vabaks lasta kaheaastasest lepingust, millest üks aasta oli siis täidetud ja niimoodi ka tehti. Järgmisel päeval oleks tulnud juba hakata kompensatsiooni mängijale maksma, vormistati asi ära. Hetkeseisuga teadaolevalt on Margus Hunt siis vaba mees. Mida tähendab see tema karjäärile? Kokkuvõttes ju ei oska arvata, eelmine hooaeg läks võrdlemisi nirult mingil põhjusel. Kas ta leiab uue töökoha ja kas seda praegu üldse tarvis on. Millisel kujul kul eksisteerib näiteks NFL sedasama Ameerika jalgpalliliiga, kes teab, siis eile õhtul ilmus Postimehes ka selline uudis, et selgus kõige väärtuslikuma koosseisuga jalgpalliklubi kas sa lugesid seda uudist? Ei. Aga mis sa arvad? Mis on selles mõttes kõige nagu kallim klubi, kui sa, mängijad kokku liidad jalgpallis tavalises jalgpallis siis arved arvestatud, mida nende turuhinda justkui või lepingute lepingute maksumust mida siis need võivad kohe praegu kiiresti lahendatud. Kõige väärtuslikumat koosseisu omav klubi küsimus on siis, eks ole, üleminekuturul, kui palju raha, kas ma olen Hispaanias tegelikult me oleme Inglismaal, Inglismaal ikkagi? Savist panete pihta ära, ma ei saa vist väga palju variante olla, see on kas Manchester City või Liverpool ei anna teises järjekorras ja Liverpool number üks Manchester City on number kaks ja siis tõesti, et noh, need on väga vägevad brändid ja Liverpoolis on ju ka ilmselt kõige ägedam treener praegu vist vutimaailmas, kes muide on ka koroona teemadel hästi sõna võtnud juba möödunud nädalal ja tema siis jutt käib siis Jürgen Klopp ist, kes ütles väga selgelt välja, et ärge minu käest küsige mitte mingid siukseid asju, sest ei ole mõtet küsida suvaliselt lihtsalt kuulsate inimeste käest saada tsitaate, vaid kuulake, ütlevad eksperdid, nii et mina teile midagi ütle talle mõnusat otsekohese jutuga mees. Et ja siis on selgunud ka kõige väärtuslikum jalgpallur, et kelle üleminek kui hind võiks olla 251 miljonit eurot, mis sa arvad, kes on endiselt Liverpoolist? Teal, jalgpallis ja tema perekonnanimi on selline, et seda ma ei oska hääldada. Liha kohta edasi, Messi ei ole, Ronaldo ei ole. Tasajalgpalli näitab. Öeldud, aga ma saan aru, et praegu juhtunud niimoodi, et on püüdnud kaks minutit mingit kägu ajada, täielikku häma ajada, eriti. Sten võtab arvuti käest ära. Annab mu arvuti need tagasi ja AB jah, on temal ja nimi, kirjutatakse jah niimoodi, et Eestis ei ole selliseid tähed kunagi kõrvuti m ja nõrk p. Kus tema ütles, et tuleb omadega, Prantsusmaa koondise esindaja ei peaks olema või äkki on tõesti ja, ja 251 miljonit saaks siis tema eest vahetusvahetuskaubast võtta jah, aga selles mõttes pallurid, klubid kui ka jalgpalliliigat võrdsel tasemel, et seisak igal pool.